CMYK 001 232 270x216 5bl TRYKIETTEVALMISTUS TPT

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.
indd 1 5/26/14 3:33 PM

Käesolev õppematerjal on valminud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia
2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava “Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse
suuna “Elukestev õpe” meetme “Kutseõpetuse sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi
kindlustamine” programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Õppematerjali autoriõigus kuulub

Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele
aastani 2018 (kaasa arvatud).
Õppematerjali autorid: IVAR KASELAID, MARKO LEVIN, ELARI KINGO, KÜLLI TAMMES
Retsensent: ELARI KINGO
Keeletoimetaja: TIINA KANARBIK
Kujundus ja küljendus: MARGE ROBAM
Fotod: RAIN TIRUL
Trükitud: Tallinna Polütehnikumi trükikojas
ISBN 978-9949-487-46-2
270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 2 5/26/14 3:33 PM

Käesolev õppematerjal on koostatud trükitehnoloogia eriala
riikliku õppekava mooduli “Digitaalne trükiettevalmistus“
sisust lähtuvalt. Õppematerjali saab kasutada ka kujundamise
erialade riikliku õppekava moodulite „Trükitehniline töö-
protsess“ ja “Trükiettevalmistus“ õppeainete õpetamisel,
fotograafia eriala riikliku õppekava moodulis
„Digitaalne trükiettevalmistus“ ja multimeediumi eriala
riikliku õppekava moodulis „Arvutigraafika“.
Õppematerjal on ette nähtud eelkõige trükitehnoloogia

ja kujunduserialade kutseõppe asutuste aineõpetajatele
ja õpilastele, kuid sobib õppematerjaliks ka graafilise disaini,
meedia- ja reklaamikunsti erialadele.
Samuti sobib materjal enesetäiendamiseks lisaks trükiettevõtete

töötajatele kõigile, kes trükindusega kokku puutuvad, näiteks
fotograafid, reklaamija kujundusbüroode töötajad, küljendajad,
toimetuste ja kirjastuste töötajad.
TALLINN 2014

IVAR KASELAID, MARKO LEVIN, ELARI KINGO

1.1 SISSEJUHATUS 8
Traditsioonilised trükitehnoloogiad ja printsiibid 15
1.2 PIKSEL- JA VEKTORGRAAFIKALE ESITATAVAD

NÕUDMISED TRÜKKIMISEL 34
Pikselgraafika 34
Resolutsioon ja rastritihedus 35
Bitisügavus 36
Vektorgraafika 37
Joone jämedus. Fondi suurus 39
Overprint 40
Trap 43
Gradient 44
1.3 ORIGINAALID-DOKUMENDI FAILID 45

Suletud formaat 45
Avatud formaat 46
Avatud dokumendiformaat PDF 47
1.4 POSTSCRIPT 48
Ajalugu. Programmeerimiskeel. Postscript fail 48
EPS (encapsulated postscript) 49
PDF - portable document format 51
Acrobat Distiller 51
Adobe PDF. Adobe Acrobat versioonid ja tähistused. PDF standardid 52
PDF/A standard 53
PDF/X standard. PDF/X standardite erinevad versioonid 54
ADOBE CREATIVE SUITE (CS) 56
Adobe Illustrator (Ai). Adobe InDesign (Id) 56
Adobe Photoshop (Ps) 57
Adobe Acrobat. Distilleri seadistused 57
PDF-i loomine 59
PDF-ide kontroll 62
Visuaalne kontroll 63
Kontrollimine spetsiaalse programmiga 64
Preflighti profiili loomine 67
RIP-Raster Image Processor. RIP-i konfiguratsioon 68

1.5 ETTEVALMISTUS JÄRELTÖÖTLUSEKS 70
Stantsivormi joonis 70
Lõikemärgid 71
Lõikevaru 72
Köitmisviisiga arvestamine 73
Kõvaköiteliste kaante trükiettevalmistus 75
Voltimine ja nuutimine (soonimine) 76
Eriviimistlused – kohtlakk, foolium, surutrükk 77
1.6 TRÜKIVORMID 79
Ofsettrükiplaadi tehnoloogia 79
Traditsiooniline trükiplaadi valmistamise meetod 80
Ilmutusseade. CTP meetodil plaadi valmistamine 81
Trükiplaadi kvaliteet 82
Fleksotrükivormid. Poognamontaaž 83
Poognamontaaž programmi kasutades 84
Trükiplaadid 85
Skeemid. Märgid 86
Kaasaegne failihaldustarkvara trükiettevalmistuses 88
1.7 E-KIRJASTAMINE 89
KÜSIMUSED 94
KASUTATUD KIRJANDUS 95

1.1 Sissejuhatus
Trükikunst ehk tüpograafia on viis valmistada kujutisi teksti-
dest ja piltidest. Tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest
sõnadest „typos” – lööma ja „graphia” – kirjutama. Tüpograa-
fia ajaloolisteks eelkäijateks saab pidada Mesopotaamias umbes
3500 eKr kasutatud silinderpitsateid, mis rullituna jätsid savi-
tahvlitele jäljendi. Ka antiikmaailmas (juba 1500 aastat eKr)
kasutati vorme ja templeid, mille abil valmistati raha või vormis-
tati tähtsaid dokumente. Varaseim trüki kui kunsti vorm oli
puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. a.
pKr ning Egiptuses 4. sajandist. Tänapäevase trüki sünd toimus
esmalt Hiinas 13. sajandil, kui Bi Sheng leiutas vahetatavad
metallist trükitüübid. Euroopas leiutati trükimasin uuesti
15. sajandil, kui tõhusama trükiseadeldise - trükipressi - töötas
välja Johannes Gutenberg. Tänapäeval on trükkimine tööstuslik
protsess.
Trükipressi leiutamine on kahtlemata saavutus, mis on muutnud

meie tsivilisatsiooni kõige rohkem. Trükitehnoloogia tekkimine
ehk võimalus informatsiooni reprodutseerida ja teadmisi levita-
da tuleb pidada tõeliseks verstapostiks inimkonna arengus. Täna
on maailm ilma trükisteta mõeldamatu. Ning kuigi kommunikat-
sioon on järjest rohkem muutumas digitaalseks, on trükitud sõna
ikka säilitanud oma olulise koha meie igapäevaelus.
Trükimeedia
Trükised jaotakse kommertstrükisteks ja perioodikaks. Selle
jaotuse aluseks on ilmumise sagedus. Trükikojad ongi jaotunud
trükiste selle omaduse järgi oma turuniššidesse.
Kommertstrükis on trükitoode, mida tehakse harva ja juhusli-

kul ajal - näiteks kataloogid, brošüürid, flaierid ja visiitkaardid.
Perioodika on toode, mis ilmub ja seetõttu trükitakse iga mingi
kindla perioodi tagant - näiteks ajalehed ja ajakirjad. Perioodika-
trükikodade klientideks ongi enamasti kirjastused ja ajalehtede-
ajakirjade toimetused.
Teine võimalus on klassifitseerida trükitooted tootegruppidesse

- raamatud, ajakirjad, ajalehed, reklaamtrükised, pakendid jne.
Raamatute trükkimine käis algul kõrgtrükis kuid nüüd enamas-

ti kvaliteetses ofsettrükis. Raamatud erinevad enamasti köitmis-

viisi poolest. Lihtsamad raamatud on liimköitega ja kallimad on
õmmeldud ning kõvaköitega. Enamasti trükitakse juturaamatud
ja õpikud tavalisele odavale paberile ja kunstiraamatud läikivale
kriitpaberile.
Ajakirjad on väga tihti perioodilised - äriajakirjad, reisiajakirjad

või koduajakirjad jne. Erinevalt raamatutest ei maksa ostja kinni
kõiki ajakirja tootmise kulusid. Umbes pool tootmiskuludest
kaetakse ajakirja lehekülgedele reklaami müügiga. Nagu raama-
tuidki kirjastavad ajakirju tavaliselt kirjastused. Kuid erinevalt
raamatutest on ajakirjadel lühike elutsükkel, sest sisu vananeb
kiiresti. See on oluline perioodikatrükise omadus.
Lühikese elutsükli tõttu on ajakirjade kvaliteet ja väljanäge-

mine raamatutest erinev - ajakirjade kaaned on õhukesed - ja
kuna kõrge trükiarvu tõttu tuleb toota kiiresti, siis kasutatak-
se lihtsamaid köitmisviise - tavalised on klamber- ja liimköide.
Sõltuvalt tiraaži suurusest trükitakse ajakirju poognaofset- või
rullofsettrükis kuid eriti suurte tiraažide korral kasutatakse isegi
gravüürtrükki.
Ajalehed on kõige suurem massmeedia kanal. Ajalehed ilmuvad

enamasti iga päev - need on päevalehed (daily) aga võivad ilmuda
ka igal nädalal (weekly). Mõned ajalehed ilmuvad ka mitu korda
päevas et tagada värskeimad uudised - näiteks õhtulehed. Ajale-
Trükitooted
Perioodika Raamatud Muud trükised Turvatrükised:
Ajalehed Õpikud Tarbetrükised: Isikut tõendavad
Ajakirjad Juturaamatud Vihikud, dokumendid
Infolehed Teabekirjandus kaustikud Kupüürid
Kataloogid Kunstiraamatud Märkmikud Maksekaardid
Kalendrid
Pakendid Reklaam Kaardid Ehitus:
Kleebised Plakatid Noodid Tapeedid
Etiketid Otsepostitus Dokumentatsioon Laminaadid
Kilepakendid Liited
Kotid Kataloogid Kommunikatsioon: Meened
Karbid Hinnakirjad Postkaardid
Kastid Voldikud ja margid Tekstiil
Purgid Firmagraafika Kirjavahetus
Topsid Müügitoetus Väljatrükk Hügieen
Pudelid Muud trükised jm.

hed erinevad ajakirjadest lihtsama väljanägemise poolest. Tihti
on ajalehed lahtised, ilma klambriga köitmata. Vahel on ajaleht
jaotatud eraldi lahtistesse osadesse teemade järgi - uudised,
majandus, sport. Ajalehti trükitakse erilistes ajalehetrükimasi-
nates. Enamasti on need kiired rullitrükimasinad ja trükitakse
katmata tüüpi ajalehepaberile. Traditsiooniline ajaleht oli ainult
must-valge kuid tänu reklaamidele on moodne ajaleht värviline.
Ajalehe tootmise kulud kaetakse enamasti reklaamide ja kuulu-
tuste müügist, et tagada ajalehe lugejale odav hind.
Lisaks reklaamilisadele (insert), mis jõuab meieni ajalehtede

ja ajakirjade vahele panduna, levitatakse reklaami väga palju
ka tootja- või tootetutvustustega. Selliseid trükiseid nimetatak-
se tihti ka brošüürideks. Erinevalt perioodilistest ajalehtedest
ja ajakirjadest ilmuvad need suvalise perioodiga. Nende teiseks
tavaliseks erinevuseks ajalehtedest-ajakirjadest on väike trüki-
arv. Enamasti on brošüürid kommertstrükised, perioodikast
parema kvaliteediga, trükitud värviliselt ning tavaliseks vormiks
on kokkuvolditud lahtised lehed või ka kokkuköidetud väike-
raamat. Brošüürid reklaamivad enamasti tootjat või toodet ja
seetõttu trükise tootmiskulud tasub mitte lugeja vaid reklaamija.
Pakendid on samuti oluline trükiste alagrupp. Pakendeid saab

teha väga erinevatest materjalidest: paber, kartong, plastik,
metall, klaas jne. Pakendi esmane ülesanne on kaitsta seal sees
olevat toodet ning ühtlasi olla ka toote atraktiivseks reklaami-
jaks. Lisaks saab pakendil pakkuda informatsiooni sisu kohta.
Pakendite tootmiseks saab kasutada kõiki trükiviise ja tihti ka
erinevaid trükiviise omavahel kombineeritult.
Tulevikusuunad
Ajaloost on teada mitmeid, hiljem ebaõigeks osutunud stsenaa-
riume: 1902ndatel pidi raadio asendama trükkimist, 1950ndatel
pidi televisioon asendama trükkimise, 1980ndatel pidi arvuti
kasutamine asendama trükkimise ja 1990ndatel pidi internet
lõplikult asendama trükkimise. Nii see ei ole läinud ja hetkel
trükkimine veel pildil ning mõnes valdkonnas - näiteks paken-
ditööstuses - isegi jätkab kasvamist.
Uued meediad ei ole trükkimist hävitanud vaid aitavad tegeli-

kult trükiste tootmisele kaasa - ka need meediad vajavad reklaa-
mi. Seni veel ollakse reklaamtrükistega harjunud ja neid on ka
10

veel lihtsam ja odavam toota kui eales varem. Lisaks loovad uued
meediad - muusika, filmid ja internet - juurde uut tüüpi trüki-
seid - telesarjade raamatud, netioksjoni kataloog ning erinevaid
pakendeid. Uudised ja teatmeteosed on küll liikunud netti või
digitaalsetele meediakandjatele, kuid samas on traditsioonilisi
trükised jällegi netist veelgi lihtsam soetada. Ka reklaamtrükiste
otsepostitust peetakse veel palju tõhusamaks reklaamikanaliks
kui e-posti reklaami, kuna e-reklaami on harjutud ignoreerima.
Kommunikatsiooni digitaliseerumine aga jätkub ja seetõttu on

trükikodades juba toimumas muutused. Jätkub kõikide toot-
misprotsesside automatiseerimine, mis loob võimaluse kiire-
maks tootmiseks vähese tööjõuga - tekivad nn “ühe-mehe trüki-
firmad”. Nii on juba juhtunud trükiettevalmistuse alal, kus
tehnoloogilise arengu kasvuga on seadmed muutunud peaaegu
automaatseks ning selleks tööks vajalik ajahulk on vähenenud
tundidest minutiteni. Digitaalse trükiettevalmistuse kasuta-
mine teeb võimalikuks trükise kiirema valmimise kui mater-
jalid saabuvad trükikotta elektrooniliselt ning seeläbi lüheneb
toote valmimise aeg. Järjest rohkem on trükiprotsessis kasutu-
sel elektroonilist kontrollimist, mis teeb võimalikuks kõrgema
kvaliteedi ja suurema tootlikkuse.
11

Tulevikus oodatakse trükikodadelt ka suuremat paindlikkust.
Seda eriti just tootmises erinevate paberitüüpide, erivärvide,
viimistlusmaterjalide või järeltöötlusviiside poolel. Järjest tava-
lisemaks peetakse lisavärvide kasutamist või efektlakiga järel-
töötlust. Samal ajal muutuvad trükitiraažid järjest väiksemaks,
kuna kliendile tuleb pidevalt pakkuda midagi uut, trükiseid
tarbitakse vähem aega kui enne, mis tähendab, et trükise eluiga
väheneb. Trükikodades võetakse järjest rohkem kasutusele digi-
trüki seadmeid, millega saab toota kliendi jaoks rohkem perso-
naalsemaid trükiseid.
Trükkimine
Aegade jooksul on leiutatud ja katsetatud erinevaid trükkimise
viise: põhilised meetodid on kõrgtrükk (letterpress), sügavtrükk
(gravure), lametrükk (planography), sõeltrükk (screen printing)
ja digitrükk. Kõigil neil – nii analoog- kui ka digimeetoditel -
on üks ühine omadus: trükkimiseks valmistatakse trükivorm ja
mitte-trükitavad osad on kaetud värviga, et üle kanda trükiku-
jutis aluspinna peale.
Laias plaanis jaotatakse trükitehnoloogiad trükisektsioonis oleva

trükivormi ja survepinna geomeetria järgi. Trükisektsioonid ja
trükivormid võivad olla lamedad või ümarad. Kõige esimene
trükimasin koosnes lamedast survepinnast, mis pressiti vastu
lamedat trükivormi. Mõne aja pärast märgati, et kasutades
ümaraid vorme võib trükiprotsessi kiiremaks teha. Nii hakati
kasutama ümaraid survesilindreid, mis rullisid üle lameda trüki-
vormi. Kuni lõpuks saavutati kombinatsioon ümarast surverul-
Traditsioonilised trükimeetodid
Trükk füüsiliste trükivormidega, iga töö jaoks uued vormid
Kõrgtrükk Sügavtrükk Siiditrükk Litograafia

Letterpress Gravure Printing Screen Printing Lithography
<
<
Flexotrükk Ofsettrükk
Flexographic Printing Offset Printing
12

list ja ümarast trükivormist ning sellega saavutati ka maksimaal-
ne trükikiirus.
Trükivormi ja survepinna kasutatamine sõltub sellest, kas

trükiprotsess on otsene või ülekandega. Otseses trükiprotses-
sis kannab trükivorm trükikujutise otse alusmaterjalile ning
ülekandega trükiprotsessis kantakse kujutis materjalile vahe-
pealsele ülekandepinna kaudu. Sellest tulenevalt on otsese prot-
sessi korral trükivormil kujutis tagurpidi peegelkujutis ning
ülekandega protsessis õigetpidine. Otsesed trükiprotsessid on
kõrgtrükk, sügavtrükk ja sõeltrükk, va eriliik tampograafia (pad
printing). Ülekandega trükiprotsess on lametrükk (va litograafia
ja dilitograafia).
Põhiliselt eristatakse trükimeetodeid selle järgi, kuidas näeb

välja trükivormi ristlõige: ehk siis kas trükikujutist kandvad
pinnad on kõrgemad, madalamad või samal tasapinnal kui mitte-
kujutise pind.
Kõige uuem trükiliik, digitrükk, on trüki analoogmeetoditest

erinev sellepoolest, et ei kasutata enam püsivaid trükivorme.
Kujutist saab trükivormilt kustutada ja uut trükivormi valmis-
tama ei pea. Mõned digitrüki meetodid ei vaja trükivormigi, sest
trükivärv pihustatakse otse paberile, nagu näiteks tindiprinter
(inkjet printer).
Erinevate meetodite võrdlemisel ei saa paremusjärjestust teha.

Trükimeetodi valiku otsustamisel on olulised toote tüüp ja trüki-
Trükimasinate ajalooline areng

Lame-lame, ümar-lame ja ümar-ümar
< Trükitav pind < Trükitav pind < Trükitav pind < Trükivorm
<
<
Trükivorm Trükivorm
13

värv trükiplaat
Kõrgtrükk
Sügavtrükk
(ka gravüürtrükk)
Offsettrükk
Siiditrükk
tiraaži suurus ning tihti ka tehnilised ja rahalised arvestused.

Metallist trükivormidega on võimalik trükkida kiirusega, mida
digitrükiga ei saa, ning seega on analoogmeetodil trükk suurte
trükitiraažide korral ikkagi kõige odavam. Klassikalised trüki
analoogmeetodid on jätkuvalt kasutusel, kuigi ka sellesse vald-
konda on põimunud digitehnoloogia – analoogtrüki jaoks luuak-
se trükivorme juba digitaalselt (CTP, computer-to-plate).
Digitrüki tulekuga on kõige rohkem muutunud ajakulu – trüki-

seid saab nüüd toota kiiremini. Digitaalsed protsessid vähen-
davad ajakulu automaatsete etappide kasutamisega. Kuid kõik
erinevad trükimeetodid on suunatud valmistamaks kõrgekva-
liteedilisi trükitooteid. Ja siin on analoogmeetodil poognaofset-
trükk seatud standardiks, mille järgi teise meetodeid mõõde-
takse. Digitrükimeetodid on suunatud enamasti kiirusele ja
paindlikkusele.
14

Traditsioonilised trükitehnoloogiad ja printsiibid.
Ajalugu
Puulõige, ksülograafia 200
Liikuvad kirjatüübid 1040
Trükipress 1453
Ofort (sügavtrükk) u 1515
Mezzotint 1642
Aquatint 1772
Litograafia 1796
Kromolitograafia 1837
Silindertrükipress 1843
Hektograafia 1869
Ofsettrükkimine 1875
Tinatähtede ladumine 1884
Mimeograafia 1886
Siiditrükk 1910
Lahustiga kopeerimine 1923
(Foto)koopiamasin 1938
Tindipritsprinter 1951
Dye-sublimatsioon 1957
Fotoladu arvutis 1960s
Nõelprinter 1968
Laserprinter 1969
Termo-printer u 1972
3D printer 1984
Digitrükk 1993
Kõrgtrükk
Kõrgtrükk on kõige vanem trükimeetod. Trükkuvad pinnad on trüki-
vormil kõrgemad kui trükivaba pind. Esimesed trükised pärinevad
aastast 200. maj. Hiinast. Puuplaadi trükisega trükiti nii riidele kui
hiljem ka paberile ning peamiselt paljundati sel meetodil religioosseid
kirikuraamatuid. Jaapanis kutsutakse seda trükimeetodit ukiyo-e’ks
ning see on ka tänapäevani kasutusel. Euroopas sai selle trükimee-
todi nimeks puulõige. Kunstilise puutrüki kirjeldamiseks kasutatakse
ka nimetust ksülograafia. Esimene kõrgtrüki trükimasin oli olemuselt
“lame-lame” meetodil. 1450. aastal kogus Johannes Gutenberg, saksa
leiutaja, trükkal ja kullassepp, kokku kogu seni teadaoleva info trükin-
duse kohta ja konstrueeris sellele infole baseerudes raamatute paljun-
damiseks trükimasina.
15

Ta hakkas esimesena kasutama liigutatavaid ja eraldiseisvaid
tüüpe, mille abil sõnu, lauseid ja lõpuks lehekülgede viisi tekste
laoti. Tänu oma kullassepa ametile vahetas ta varasemad puust
ja metallist trükiplaadid tinavormide vastu. Tüübid olid valmis-
tatud plii (seatina), tina (inglistina) ja antimoni sulamist. Esimese
masina tegi Gutenberg viinamarjade mahlapressi eeskujul. Tema
esimeste trükiste hulka kuulusid lendlehed ja väiketrükiseid
ning hiljem ka sõnaraamatud, lühigrammatikad, indulgentsi-
kirjad ja kalendrid. Ajavahemikus 1452–1454 trükkis ta umbes
180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli (Gutenbergi Piibli,
nimetus 42-realine tuleb kirjaridade arvust leheküljel).
Trükinduses algas revolutsioon. Paarikümne aasta jooksul tekkis

Euroopas ühe trükikoja (Saksamaal Mainzis) asemel 236 trükiko-
da erinevates linnades. Aastaks 1480 oli Saksamaal juba rohkem
kui 110 trükikoda. Ning ainuüksi Itaalias oli aastaks 1500 olemas
77 trükikoda, millest enamus asus Veneetsias.
Enne Gutenbergi trükimasinat kopeeriti raamatuid käsitsi kirju-

tades. Trükimasin andis võimaluse kiiresti ja suures koguses
raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele leviku-
le. Uut tüüpi trükimasinal oli võimalik trükkida umbes 3600
poognat päevas. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30000
nimetust raamatuid kogutiraažiga 12 miljonit. Sajandi jooksul
koopiate arv kümnekordistus. Sellisel moel sai raamatutrükk
käsitöönduslikust tööstuslikuks.
Esimene ümarate trükivormidega kõrgtrüki trükimasinat esit-

leti 1845. aastal, kui ameeriklane Richard Hoe valmistas rotat-
sioontrükimasina, mis muutis trükkimise nüüd juba tunduvalt
kiiremaks. Masin ise oli selline, et ühe silindri ümber oli paber,
teisele oli kinnitatud trükitav tekst ning mõlema pööreldes kanti
kujutis paberile.
1970ndatel vahetas kõrgtrükimasinad välja ofsettrükk. Täna-

päeval kasutatakse kõrgtrükki üsna vähe, põhiliselt ainult
kunsti jaoks väikestes käsitöötrükikodades. Vanu trükimasinaid
- näiteks Heidelberg Platen - kasutatakse ümberehitatuna aga
tänagi trüki järeltöötluses. Mitmes trükikojas teevad need masi-
nad soonimist või perforeerimist.
Kõrgtrükil on paar omadust, mis eristab seda teistest trükimeeto-

ditest. Trükivormile avaldatava suure surve tõttu jääb lehe teise-
16

le pool näha trükikujutise vari. Samuti on kujutise servades näha Nii kõrgtrükk kui ka fleksotrükk
tume “halo”, mis on eriti nähtav värviliste tähtedel või heleda on äratuntavad trükikujutise
pinna rastripunktidel. Kõigele lisaks on kõrgtrüki rastripunktid servades nähtava “halo” järgi
väga teravaservalised, sõltuvad aluspinnast ja on nähtavad isegi
väga heledas värvipinnas.
Fleksotrükk
Klassikalisest kõrgtrükist arenes välja fleksograafiline trükk
(ehk fleksotrükk). Esimene fleksotrükimasin pandi tööle 1914.
Fleksovormid on tehtud painduvast pehmest materjalist - kumm
või fotopolümeer - ning selle tugevus ja paksus valitakse vasta-
valt trükitavale materjalile. Nii nagu kõrgtrükile omane, on
trükkuv pind trükivormil kõrgem. Aga tänu painduvale vormile
saab trükkida paljudele erinevatele materjalipindadele. Näiteks
ebatasasele pinnale või riidekangale.
Fleksotrükki kasutati varem ka ajalehetrükis, kuid praegu on

see levinud põhiliselt pakenditööstuses. Fleksotrükis saab ühes
trükiprotsessis teostada kuni 10 erineva värvi trükki ning see
on eriti tähtis pakendite trükkimisel, kus erilised värvitoonid
on tähtsad. Pärast trükiprotsessi töödeldakse tulemust kohe või
keritakse uuesti rulli ja töödeldakse mujal.
Võimalus trükkida paljudele erinevatele materjalidele on flek-

sotrüki eriline omadus. Fleksotrükiga saab trükkida paberile,
kartongile või papile, samuti plastikaatkilele või alumiinium-
fooliumile. Seega lisaks pakenditele saab trükkida igasuguseid
pudelisilte ja plastikkotte.
Flekso trükikujutisel on samuti “halo” servades ning see on isegi

rohkem märgatav kui raamatutrükkimise kõrgtrüki meetodi
korral, kuid see-eest puudub materjali teisel poolel varikujutis.
Fleksotrükist kokkuvõtvalt:
Erinevus klassikalisest kõrgtrükist - kasutatakse pehmest
elastsest plastist trükivormi ja kantakse sellele aniloksiga alati
ühesugune kogus värvi.
Fleksotrükk tagab väga stabiilse ja ühtlase värvikihi paksuse.
Väga hea tulemus suurte ühtlaste pindade trükkimisel.
Värvikihi paksuse ja lahutusvõime reguleerimine toimub
aniloksi vahetamisega.
Ofset-trükimasinatele omane keeruline värviaparaat puudub,
vett ei kasutata.
17

Gravüürtrüki servad Sügavtrükk (ka gravüürtrükk)
on hambulised Söövitatud vormiga trükkimine on sügavtrüki menetlus, mida
kasutati raamatute illustreerimisel juba 15. sajandil. Tänapäe-
va sügavtrükis söövitatakse kujutis ümarale vasest trükivor-
mile. Seejärel kaetakse trükivorm värviga. Värvinoaga (raakel)
eemaldatakse üleliigne värv, nii et alles jääb värv ainult söövi-
tatud uuretesse. Uurdeid kutsutakse ka kärgedeks. Algselt tehti
uurdeid vaskpinda kraapides ja happega söövitades kuid hiljem
hakati kasutama teemantpuuriga graveerimist. Tänapäeval lõiga-
takse trükivorm valmis laseritega. Trükivormi kärjelise struk-
tuuri tõttu on trükikujutises isegi täispinnad alati rastrina ja
kujutise serv meenutab saehambaid. Laseriga graveeritud kõrg-
trüki vormid on tänapäeval juba niivõrd peente kärgedega, et
see efekt on juba vaevumärgatav.
Tuleb eristada sügavtrüki kasutamist kunsti jaoks ja pakendi-

tööstuse jaoks. Viimases valdkonnas kasutatakse enamasti rulli-
ehk rotogravüürtrükki ja väga harva ka poognagravüürtrükki.
Sügavtrükis tehakse põhimõtteliselt kõik suure trükiarvuga
(100 -300 000 eksemplari) või suure lehtedearvuga trükised.
Otsustavaks teguriks on sügavtrüki trükivormi kõrgem hind teis-
tega võrreldes. Tüüpilised sügavtrüki tööd on klantsajakirjad,
kataloogid, reklaammaterjalid, nädalalõpulisad ja muud, millel
kõrge tiraaž. Neis valdkondades on gravüürtrükil ajalehetrükiga
võrreldes suur eelis, sest trüki ajal on kvaliteet püsiv ja toimib
ilma värvide kõikumiseta. Gravüürtrükis toodetakse ka tapeeti,
kingituste pakkimispaberit, ostukotte aga ka nii plastikust kui
paberist pehmet pakendit. Gravüürtrüki masinad on tänapäe-
val ühed suuremad trükimasinaid. Ajakirja trükkimiseks saab
kasutatada paberirulli laiusega kuni 4,3 meeterit ja pakenditöös-
tuses materjali laiusega kuni 2 meetrit. Pakendite trükkimisel on
võimalus kasutada 10 kuni 12, vahel rohkemgi, erinevat värvi.
Gravüürtrüki äratuntavaks eriomaduseks on trükikujutise

rasterdatud (karvased) servad. Tüüpilised on ka katkendlikud
üleminekud ja hägused varjualad.
Gravüürtrüki üheks alaliigiks on tampograafia (pad printing),

millega saab trükkida igasuguse kujuga ruumilistele esemetele.
Siin on trükivärv trükivormi uuretes. Trükiprotsessis kantakse
värv esemele üle kummist padja kaudu. Nii saab trükkida väga
erinevatele esemetele: pliiatsitele-pastakatele, välgumihklitele,
18

kaugjuhtimispuldi nuppudele või klaviatuuri klahvidele. Tava-
line on, et kasutatakse ainult joonelemente või kontrastset teksti
ja ainult ühte värvi.
Sügavtrükist kokkuvõtvalt:
Väga kõrge stardihind. Normaalsed tiraažid on miljonites,
paberi laius 3 meetrit või suurem
Kasutatakse laialdaselt pehme pakendi trükkimiseks - trükib
väga hästi õhukesele kilele (10-30 mikromeetrit)

Väga hea piltide kvaliteet
Võimaldab trükkida suurema densiteediga kui teised tradit-
sioonilised trükimeetodid
Ei saa trükkida täisvärviga pinda - kõik täispinnad (ka tekst ja
jooned) on rastris (95-97%), mis on tihti palja silmaga nähtav
Tasapinnaline trükk (planograafia)

Tasapinnalise trükiviisi korral on trükkuvad ja mitte-trükkuvad
kujutised samal tasapinnal. See trükiviis jaguneb kivitrükiks
(litograafia), ofsettrükiks, kollotüüpiaks ja dilitomenetluseks.
Kivitrükk on tänapäeval kõige levinuima trükimeetodi - ofset-
trüki - eelkäija. Pooltoonideta kollotüüpia, mida tihti nime-
takse ka fototüüpiaks, on kasutusel kunsti väikesetiraažilises
reprodutseerimises ja paljundamises. Dilitomenetlus oli algselt
kasutusel ajalehtede trükkimises. Ajalehti trükiti siis niisutus-
sektsiooniga kõrgtrükirullimasinates ofsettrükivormidega. See
ajutine trükiviis hääbus rulliofsettrüki kasutuselevõtuga.
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos ‘kivi’ + graph

‘kirjutan’) on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastas-
tikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükki-
miseks kiviplaati.
Aastal 1796 otsustas näitekirjanik Alois Senefelder lihtsustada

näitlejatele mõeldud teksti- ja noodilehtede paljundamise prot-
sessi, mida siis tehti kõrgtrükis. Raha oli vähe ja trükipressile
ega trükitähtedele ei jätkunud. 1797. aastal ehitas ta esimese
kivitrükikäsipressi, mille trükivorm oli tehtud lubjakivist. Kivi-
trükk põhineb vee ja rasva omadustel ja trükkimiseks kasuta-
takse lubjakiviplaati (ehk litokivi). Kivile joonistatakse kujutis
rasvakriidiga. Siis töödeldakse kogu pinda nõrga lämmastikhap-
pe lahusega. Keemilises protsessis ühineb rasv kiviga ning samal
ajal suurenevad kivi pinnal poorid, muutes vaba pinna vastuvõt-
19

likuks veele. Kivist trükivormi niisutades märgub vee ja rasva
vastastikuse tõukumise tõttu ainult trükivaba pind. Tõmmist
tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile; õline trükivärv jääb
püsima ainult kujutisele, kuna vaba pind vee tõttu värviga ei
määrdu. Trükivorm surutakse litopressiga vastu alusmaterjali
ning võimalike tõmmiste arv on piiramatu.
1826. aastal täiustas Alois Senefelder oma tehnikat ja alustas

mitme värviga trükkimist. 19. sajandi keskel ehitati Prantsus-
maal esimene litograafiline kiirtrükimasin. Tollel ajal peeti seda
trükimeetodit heaks reklaammaterjalide jaoks, sest trükkida sai
üsna kiiresti. Isegi 20. sajandi alguses toodeti sel viisil maakaar-
te, plakateid, reklaame ja piltpostkaarte. Aga oma töömahuka
protsessi tõttu hakkas litograafia järjest rohkem klappima kunst-
nikele graafika ja joonistuste reprodutseerimiseks. Kokkuvõttes
oli selline kõrgtrüki meetod kasutusel läbi 400 aasta. Tänapäeval
on litograafia aga juba üsna haruldane.
20. sajandi alguse uued avastused fotograafia vallas lõid pinna

ofsettrüki tekkimisele. 1904 arendasid kaks ameeriklast ükstei-
sest sõltumatult välja ülekandega ofsettrüki tehnoloogia. Pärast
mõningaid esialgseid tagasilööke avas George Mann & Co. Londo-
nis esimese ofsettrükikoja. Saksamaal Offenbachis ehitas Faber
& Schleicher AG 1910. aastal esimese poognaofsettrükimasina
“Roland”. 1912 pandi Leipzigis tööle Felix Bottcher Company
ja masinaehituskontserni Vogtländische Maschinenfabrik AG
(VOMAG) ehitatud esimene rulliofsettrükimasin “Universal”.
Tänapäeval väga tuntud trükimasinatootjad Heidelberger
Druckmaschinen AG ja MAN Roland Druckmaschinen AG asutati
19. sajandi keskel.
Alguses eksisteerisid kõrgtrükk ja ofsettrükk trükiturul üsna

võrdsetena, kuni 1960. aastatel hakkas kõrgtrüki osakaal vähe-
nema. Euroscale neljavärviteisendusmeetodi leiutamine andis
olulise tõuke ofsettrüki arengule ja tänaseks on sellest saanud
enimkasutatav trükimeetod.
Patent esimesele Heidelbergi trükimasinale registreeriti 1962

Saksamaal. Varastel 1970ndatel hakkasid ajalehtede trükkimi-
ses ofsettrükimasinad asendama kõrgtrükimasinaid. Tekstide
fotograafiline valmistamise (phototypesetting) ja reprokaamera-
te kasutuselevõtuga hakkas kasvama poognaofsettrükkimine
20

populaarsus, kuna tootmine võrreldes kõrgtrükiga oli oluliselt Trükitavat pinda vesi ei märga
efektiivsem.
Ofsettrükis kasutatakse “ümar-ümar” protsessi skeemi. Nagu

litograafialgi on ofsettrüki trükivorm tasapinnaline. Trükitava ja
mittetrükitava pinna omadused on trükivormil erinevad. Trüki-
tav pind on vett hülgav võttev, ülejäänud pinda vesi märgab. Amorfset, poorset alumiiniumi-
pinda märgab vesi väga hästi
Tasapinnalisele trükivormile kantakse veekiht. Vesi märgab
ainult mittetrükitavat pinda. Seejärel kantakse trükiplaadile
värv. See jääb trükiplaadile ainult nendes kohtades, kus veekihti
ei ole.
Samamoodi nagu litograafiaski, kasutatakse konventsionaalses

ofsettrükis ära vee ja õli omavahelise tõukumise printsiipi. Õli
sisaldav trükivärv nakkub ainult niisutatud trükiplaadi kuiva-
de osadega. Enamasti alumiiniumist valmistatud trükiplaat on
kaetud valgustundliku kihiga (emulsiooniga). Kujutise peale-
projetseerimise (valgustamise) ja ilmutamise protsessidega emul-
sioon lõhustatakse ja üleliigne eemaldatakse mahaloputamisega.
Trükiplaadil on trükkivad piirkonnad trükivärviga nakkuvad
ja trükivabad piirkonnad trükivärvi eemale tõukavad. Algselt
kasutati negatiivplaate, kus allesjääv emulsioon on vettsiduv nii
et õline trükivärv nakkus pinnaga, millelt emulsioon oli maha
pestud. Nüüd kasutatakse peamiselt positiivplaate, kus pärast
valgustamist plaadile jääv emulsioon moodustab värviga nakku-
va trükikujutise ja õline trükivärv jääb ainult sinna, kust emul-
sioon ei ole maha pestud. 1985. leiutati ka vee-vaba ofsettrükk
(waterless offset), kus trükivärvi eemale tõukav silikoonemul-
sioon kombineerituna eriliste trükivärvidega võimaldab trük-
kida ilma veeta.
Trükikujutis kantakse esmalt kummisilindri kummikattele ja

seejärel kummilt paberile. Sellisest ülekande viisist tuleneb ka
trükimeetodi nimi – offset. Ofsettrüki põhiprintsiip (ja ka värvi-
lahutuse alus) on, et värvikihi paksus on ühesugune kogu trüki-
tava pinna ulatuses.
Tänapäeva ofsettrükis saab kasutada ühe- kuni kümnevär-

vi trükimasinaid, kuigi kümne värviga trükimasinad on üsna
haruldased. Viievärvitrükimasinaga saab trükkida neli protsess-
värvi ja lisaks ka ühe lisavärvi ilma, et peaks värvisektsioone
vahepeal puhtaks pesema. Mõnedele trükimasinatele on lisa-
21

tud spetsiaalne lakisektsioon, mis lisab masina sees trükiprot-
sessi lõpus trükisele kaitsva või dekoratiivse lakikihi. Enamasti
töötab lakisektsioon fleksotrüki põhimõttel.
Tänapäeva ofsettrükis kasutatakse tihti ka CTP tehnoloogiat,

kus trükiplaat valmistatakse laseritega ja ilma kemikaalideta.
CTP-tehnoloogiaga ehk kujutist otse plaadile joonistades saab
vältida muidu filmilt trükiplaadile kopeerimise ajal tekkivaid
kujutise hälbeid ja/või nihkeid.
Ofsettrüki liigid on poognaofset (sheet-fed offset) ja rulliof-

set (web offset). Poognaofsettrükis painutatakse paber lahtiste
lehtedena ümber trükisilindri. Rulliofsettrükis aga söödetakse
paberilint masinasse rullidest. Poognaofsettrükis tuleb paberi-
leht peale esikülje pildi trükkimist ümber pöörata, et trükkida
paberilehele ka tagumise külje pilt. Rulliofsettrükis trükitakse
mõlemale paberilindi poolele samaaegselt.
Poognaofsettrükis saab trükkida kõike, millle tiraaž on 1000

kuni 50000. Suurema tiraažiga trükiseid on efektiivsem trükki-
da gravüürtrükis. Tüüpilised poognatrüki tooted on äritrükised,
raamatud, brošüürid ja flaierid ning ka pakendid.
Trükiplaadivõll
Niisutusvõllid
Värvivõllid
Magenta värv
Cyan värv
Kummivõll
Surverull
Paber
1. 2. 3. 4. 5.
Trükiplaadi Veega Värviga Ladumine Trükkimine
valmistamine katmine katmine (offsetting)
Ofsettrükkimine
Illustratsioon: Adobe Print Publishing Guide
22

Rulliofseti kasutatakse, kui toote tiraaž on suur ja lehekülgi
palju. Siia kuuluvad sellised tooted nagu ajalehed ja ajakirjad.
Nende jaoks on poognatrükk liiga aeglane ja samal ajal on ajaleht
gravüürtrüki jaoks liiga väikese tiraažiga. Paberit rullist ette
andes on rullitrükis võimalik trükkida kiirustega, mida poog-
natrükis on võimatu saavutada. Samas, erinevalt gravüürtrükist
valmib rulliofsettrükis trükitulemus otse trükimasina lõpuosas,
kus on tavaliselt lõike- ja voltimissektsioonid.
Vahet tehakse kvaliteetse kommerts-rullitrüki (heatset web

offset) ja ajalehetrüki (coldset web offset) vahel. Kommertstooted
trükitakse enamasti kaetud paberile, mis ei ima trükivärvi sisse
ning seetõttu on nendele trükimasinatele sisse ehitatud ahi, et
kiirendada trükivärvi kuivamist - siit tulenebki nimi “heatset”.
Kuivatusahju läbiv paberilint lõpeb voltaparaadis, kus trükitoo-
de töödeldakse lõpp-produktiks. Lõplik trükitoode võib olla kas
klammerdatud (saddle stitching) või liimitud köites (adhesive
binding). Õmmeldud köitmine ei ole võimalik suure kiiruse tõttu.
Heatset-trüki tooted tunneb ära trükipinnale lisatud katteaine
läike ja lõhna järgi. Trükivärv ei määri, kui seda näpuga hõõru-
da. Väikese grammkaaluga õhukeseid pabereid kasutades ei
paista heatset-trükk kujutis paberi teisele küljele läbi ja see on
oluline eelis coldset-trüki ees. Tüüpilised heatset-trüki tooted on
suure trükiarvuga ajakirjad, kataloogid ja reklaamlehed.
Ofsettrükk on tunneb ära korraliku kontrastse trükijälje järgi.

“Halode” puudumine ja paberi teisel küljel oleva varikujutise
puudumine viitab enamasti ofsettrükile. Iseloomulik on ka, et
väga heledates värvitoonides esineda rasterpinna järsk ärakadu-
mine (punktikadu) ja väga tumedates varjualades esineb raster-
punkti laialivalgumine (punktikasv). Küll aga ei juhtu nii, kui
kasutada uut tüüpi FM rastrit.
Paberirull Trükitornid Ahi Jahutus Voltaparaat

Väljastus
23

Ofseti trükijälje serv on varjudeta Ofsettrüki erinevused teistest trükimeetoditest:
ning ei ole ka hambuline Trükitava ja mittetrükitava pinna eristamiseks
kasutatakse vett
Värv jõuab trükiplaadilt paberile üle kummisilindri.
Värvikihi paksust paberil saab trükkimise ajal muuta,
ka tsoonide kaupa
Keeruline värvi-ja veeaparaat
Värvi edasikandumine mööda värviaparaadi valtse trükivor-
mile ja sealt üle kummikatte paberile toimub värvikihi lõhes-

tamise (ink splitting) teel
Ofsettrüki põhiprintsiip (ka värvilahutuse alus) – värvikihi
paksus on ühesugune kogu trükitava pinna ulatuses
Üks ofsettrüki eriliik, mis on tänapäeval üsna haruldane, on

kollotüüpia (collotype), millega saab pooltoone trükkida ilma
rastrita. See meetod arendati välja 19. sajandi keskel. Trükivor-
miks on valgustundlik želatiinist emulsioon, mis on kantud
klaasile. Valgustamine, ilmutamine ja niisutamine tekitavad
reljeefse pinna, mis järgnevate protsesside ajal kõvastub erine-
valt. Trükivärv nakkub erinevalt želatiinist emulsiooni erineva
kõvadusega kohtadele ja see teeb võimalikuks pooltoonide trük-
kimise. Kollotüüpiad näevad välja nagu paberfotod, kuid on ära
tuntavad iseloomuliku teralisuse järgi. Kasutades mitut trüki-
värvi - isegi kuni 20 - saab luua väga tõetruusid tõmmiseid. Kuigi
kollotüüpia trükimeetodit on sobilik kasutada väikese tõmmiste
arvuga tööks, siis tänapäeval on see jäänud ainult originaalseks
kunstiliigiks.
Siiditrükk
Siiditrükki võib nimetada ka sõeltrükiks või serigraafiaks. Seri-
graafia tüleneb ladinakeelsest sõnast seri (siid) ja kreekakeelsest
graphein (kirjutama). See on meetod, kus värv kantakse trüki-
tavale materjalile läbi raamile pingutatud peenikese võrgu.
See on üks vanimaid trükiviise. Keskaegses Hiinas ja Jaapanis
Siiditrüki trükijäljg trükiti kangale mustrit läbi juustest tehtud võrgu. Hiljem kasu-
tati võrguks peenekiulist siidikangast ning moodsas siiditrükis
kasutatakse juba sünteetilisest polüestrist või metalltraadist
võrku. Esimene siiditrüki masin ehitati USAs 1924.
Võrkpind kaetakse (või siis on juba tööstuslikult kaetud) valgus-

tundliku emulsiooniga, millele valgustatakse trükikujutis.
Valgustatud piirkondades emulsioon tugevneb kuid valgustama-
ta piirkondade emulsioon eemaldub järgneva ilmutamise ja pese-
24

Värvinuga
Fotoemulsiooniga http://www.saxoprint.co.uk/
kaetud siidikangas
Kujutis blog/screen-printing-process/
Trükivärv Matriitsi
raam
Trükitud kujutis
mise käigus. Saadakse võrkpind, kus kujutis moodustub võrgu-

aukudest, millest saab värvi läbi suruda. Võrkpind asetatakse
vastu trükipinda, võrgule valatakse värv ning noaga hõõrutakse
ja surutakse värv läbi avatud võrguaukude.
Lihtne siiditrükk on ühe matriitsi ja ühe värviga, kuid saab teha

ka mitmevärvitrükki. Iga värvi jaoks tuleb trükipinnale aseta-
da vastava värvi matriits ja trükkida tuleb üks värv teise järel.
Moodsad automaatsed siiditrükimasinad koosnevad mitmest
värvisektsioonist, mille vahel liigutatakse eset (t-särk, õhupall,
CD, pastakas vms). Trükkides erinevat värvi materjalidele on
tihti vaja ka erinevaid alusvärve - näiteks pilti tumedale särgi-
kangale trükkides tuleb kasutada valget alusvärvi. Särgitrüki
värvid on enamasti läbipaistmatud, kuid klaasile trükitakse ka
läbipaistvate värvidega. Lisaks on siiditrükis võimalik trükki-
da kraabitavat (nt loterii), pimedas helenduvat ja metallikvärvi.
Siiditrükki kasutatakse suhteliselt palju ka tavalistel trükitoode-
tel, kui tahetakse teatavat osa trükisel esile tõsta.
Materjalideks sobivad erinevad paber, papp, kangas, plas-

tik, kleebismaterjalid, alumiinium, puit, klaas jne. Toodetakse
pakendeid, purke ja pudeleid, reklaamtrükiseid ja -esemeid,
kunsti ja tekstiilimustreid. Siiditrüki meetodil valmistatakse ka
elektroonikaseadmete plaadid.
Siiditrükk on kõige parema värvikattuvusega trükimeetod. Siidi-

trüki trükijäljeiseloomulikuks tunnuseks on materjali tasapin-
nast kõrgem trükivärv - värv on 10x paksem kui offsettrükis ja
vajab seeläbi ka rohkem kuivamisaega. Samuti on iseloomulik
Vaata trükiviise interaktiivselt
see, et kujutise servad ei ole sirged vaid alati on märgatav võrgu- http://www.moma.org
aukudest tulenev sakilisus. Võrgu suhteliselt suurest hõredusest /interactives/projects/2001/
tingituna ei saa siiditrükis kasutada tihedat rastrit. whatisaprint/flash.html
25

Uued trükitehnoloogiad ja printsiibid
Digitrükk
Väikeste tiraažide korral võistleb digitrükk väga edukalt
traditsiooniliste trükitehnoloogiatega. Juba praegu ei ole alati
selge, milline tehnoloogia võiks olla kõige otstarbekam mõne-
le konkreetsele trükitööle. Alati tuleks kaaluda mitmeid fakto-
reid, et määrata millist tehnoloogiat kasutada: näiteks tootmise
ökonoomsus, trükiarv ja alusmaterjali saadavus ning kvaliteet.
Üldiselt saab öelda, et trükitehnoloogiad, mis põhinevad trüki-
vormil on hääbumas ning digitrükitehnoloogiad ja võrgupõhine
meedia tulevad asemele. Kuid siiski on üks valdkond, kus tradit-
siooniline trükimeetod mitte ainult ei võimutse vaid ka suuren-
dab positsiooni ning see on pakenditööstus.
1990. aastatel hakati palju rääkima digitrükist kui uuest sõltuma-

tust trükiviisist. Tegelikult ulatub digitrüki algus tagasi aastasse
1938, kui ameeriklane Chester Carlson leiutas elektrofotograafia.
Carlson tekitas väävliga kaetud metallplaadi pinda villase riide-
ga hõõrudes elektrilaengu. Ta asetas metallplaadi vastu klaasi,
millele oli katseks kirjutanud mõned sõnad. Pärast plaadi valgus-
tamist läbi klaasi pihustas ta metallplaadile peenikest pulbrit,
mis muutis sõnad metallplaadil nähtavaks. Surudes pulbriga
metallplaadi vastu vahapaberit kandusid sõnad edasi paberile.
Selle avastuse põhjal konstrueeris Haloid Company (alates 1961
tuntud ka kui Xerox kuid tol ajal oli Kodak’i suur konkurent)
1949 esimese fotokoopiamasina. Et mitte sarnaneda traditsioo-
nilise ilmutamispõhise fotokopeerimisega, hakati varsti sellist
kopeerimisviisi nimetama kserograafiaks (xerography) - kree-
ka sõnadest xeros (“kuiv”) ja graphein (“kirjutama”). Esimene
värviline koopiamasin tuli turule umbes 1990 ja 90ndate keskel
muutusid digitaalsed värviprinterid kättesaadavaks. Värviprin-
terite pidev arendamine ja arvutite laialdane kasutamine viisid
uue ja iseseisva trükiviisi tekkeni.
Tavaliselt on tegemist digitrükiga, kui ei kasutata trükiplaati.

Selle asemel saadetakse info trükiseadmesse otse arvutist jättes
vahele traditsioonilised etapid - trükifilmi ja/või trükivormi
tegemeise. Seetõttu nimetatakse sellist meetodit “computer-to-
print” (lühendatult ka Ct-Print). Vastupidiselt konventsinaalsele
(traditsioonilisele) trükimeetodile on digitrüki korral trükivorm
dünaamiline, st vormi kasutatakse korduvalt kuid info kustu-
takse vormilt iga trükikorra järel.
26

Ülal traditsiooniline ofsettrükikoda.
Alumisel pildil digitrükikoda
Uutes elektroonilistes trükimeetodites puudub füüsiline trüki-

vorm. Trükitav kujutis on virtuaalsel kujul arvuti mälus. Iga
järgnev tõmmis võib olla isesugune. Selliseid trükimeetodeid on
kümneid. Osa neist on juba välja surnud. Üldlevinud on kaks
meetodit. Laserprinterid – valdavalt pulbervärvidega elektrono-
graafiline meetod, kus pildi vahekandjana kasutatakse seleen-
silindreid. Pilt joonistatakse silindrile elektrilaengutena. Laetud
piirkondade külge nakkub pulbervärv, mis kantakse silindrilt
paberile ja kinnistatakse kuumutamisega. Tindiprinterid – füüsi-
line vahekujutis puudub, pilt moodustub paberile pritsitavatest
väikestest tinditäppidest. Odavad kodused ja kontori printerid
kasutavad 4 värvi, fotode trükkimiseks on vaja vähemalt 6 värvi,
väga heades printerites on 8 värvikassetti.
Digitrükk jaguneb: elektrofotograafia (tuntud ka kui kserograa-

fia), ionograafia, magnetograafia, termograafia ja tindiprits-prin-
timine. Kõige laialtlevinumad meetodid tänapäeva digitrükis
ongil elektrofotograafia ja tindiprits-meetod. Elektrofotograa-
fia puhul ei kasutata trükiplaati vaid pilt kantakse materjalile
valgustundliku trumliga. Tindiprits-tehnoloogia puhul tekita-
takse pilt tindiga otse paberile; mistõttu kasutatakse ka nimetust
“computer-to-paper”.
Digitrükki klassifitseeritakse ka kui surveta printimine (non-

impact printing - NIP), et eristada seda trükiviisidest, kus kasu-
tatakse survet - näiteks valjuhäälsed nõelprinterid või elektri-
lised kirjutusmasinad. Surveta printimisel kantakse pilt otse
paberile või siis luuakse laseriga vahepinnale - trumlile. Erilise
27

värvainega - tooneriga - tekitatakse pilt trumlile ja siis kantakse
üle trumlilt paberile.
Digiprintereid kasutatakse paljudes erinevates valdkondades.

Printereid tehakse väga erinevates suurustes alustades portatiiv-
setest ja kontorilaua peale asetatavatest mudelitest kuni prin-
timise tootmisliinideni. Digitrükki kasutatakse väga tihti just
siis, kui traditsiooniline trükkimine osutub liiga kalliks. Sellised
valdkonnad on näiteks väikesed värvitrükised (flaierid), proo-
vitrükid (digiproofid), muutuva infoga personaaltrükised (VDP
- variable data printing või ka VIP - variable information printing)
või “trükis nõudmisel” (POD - printing on demand).
POD-trükiga valmistatakse raamatust vaid niipalju koopiaid

nagu hetkel vajatakse ehk tellitakse. Põhimõtteliselt saab nii
trükkida väga väikese tiraaziga raamatuid. VIP-trükiga prindi-
takse muutuva infoga tooteid. Muutuv võib olla trükise tekstiosa
(näiteks nimi või aadress) või isegi ka pildiline osa. Nii saab toota
personaalseid trükiseid või erinevaid versioone. VIP-trükki või
kombineerida ka traditsioonilise trükiga - näiteks võib lisada
offsettrükiga tehtud üldise infoga ärikirjale või flaierile perso-
naalne info aadresside andmebaasist.
Digitrüki ja analoogtrüki vahel on erinevus ka selles, kuidas

trüki hinda ja tasuvust arvutatakse. Digitrüki korral arvutatak-
se enamasti hinda ühe prinditud lehe kohta kui analoogtrükis
28

enamasti trükile kulunud aja kohta (st tunnihind). Seepärast Lasertrüki raster ja trükijäljg
ongi digitrüki hind suurte trükiarvude korral väheefektiivne
kuid analoogtrükki kasutades muutub eksemplari hind seda
odavamaks, mida suurem on trükiarv. Digitrükk on enamasti
veel liiga aeglane, värvitooner ja tint on veel kallim kui tavali-
ne trükivärv, ning seetõttu kasutataksegi suurte tiraažide korral
analoogtrükki.
Lisavärve digitrükis eriti ei kasutata. Enamasti kasutatakse

ainult tavalisi protsessvärve - cyan, magenta, kollane ja must.
Teoreetiliselt saaks ka digitrükis suvalist värvi tinti või toonerit
valmistada, kuid kuna valmistada saaks vaid teatud fikseeritud
koguse kaupa, siis digitrüki väikeste trükikoguste jaoks ei ole
selline paljude erinevate lisavärvide valmistamine otstarbekas.
Samas on olemas digitrüki süsteeme, kus viies või kuues värv
on võimalik.
Laserprinterid
Digitrüki kõige suurem tehnoloogia liik on kserograafia (ka kuiv
elektrofotograafia; seda tuleb eristada tsüanograafiast - kopee-
rimismeetodist, kus kasutatakse vedelaid ilmutikemikaale).
Üldlevinud on ka nimetus laserprintimine. Seda tehnoloogiat
kasutavad enamikud tänapäeva koopiamasinad, laserprinterid
ja faksiaparaadid, kus kasutatakse tavalist paberit.
Tööprintsiibi esimeses sammus antakse trumlile kantud valgus- Laserprinter

tundliku materjaliga pinnale magnetlaeng. Siis valgustatakse Trummel
laseri või LED-valgusega trumlile kujutis. Valguse mõjul kujutise Tahmatooner
kohas trumli pinna magnetiseeritud olek säilib ja sinna kinnitub
tooner (tahmakassetist). Järgmise sammuna surutakse tooneriga
joonistunud kujutis survega otse paberile, fikseeritakse kuumu-
sega ja kaetakse silikoonõli kihiga. Viimase sammuna trummel
neutraliseeritakse ja harjadega eemaldatakse üle jäänud tooner.
Laser
Laserprinteriga tehtud digitrüki tunneb ära sellest, et tooneri

värvikiht on väga läikiv ja mõraneb painutades ja kokku volti-
des. Viimasel ajal ei ole ka värvide täpsus enam probleemiks ning
laserprinterite trükikvaliteet on üsna sarnane standardsele ofset-
trükile.
29

TINDIprinter Tindipritsprinterid
Tindiga printimise tehnoloogia jagatakse kaheks: katkematu
Trükipea tindipritsega jugaprinterid (continous inkjet) ja tindipiiskadega
piesoprinterid (drop-on-demand inkjet).
Jugaprinterites pihustatakse tillukesed tinditilgad düüsidest

paberi suunas. Tinditilkade voog juhitakse enne paberipin-
da läbi magnetvälja, kus mittevajalikud tilgad kursist kõrvale
kallutatakse ja need ei jõua paberile vaid tagasi tindipaaki. Vajali-
kud tinditilgad jõuavad paberile ja moodustavad kujutise. Sellise
meetodiga ei saa tekitada erineva suurusega tavalisi rastripunk-
te ja seetõttu saab pooltoone tekitada viisil, kus ühesuuruseid
tindipunkte hajutatakse juhuslikesse kohtadesse - sellist meeto-
dit kutsutakse viga-hajutamiseks (error diffusion). Jugaprinteri-
tes kasutatakse tihti lahusti- või alkoholibaasil tinte ning tänu
Tindiprinteri tindi kiirele kuivamisele saab nii trükkida ka plastikule. Samas
trükijälg vajab sellise tindi kasutamine ruumidesse spetsiaalset ventilat-
sioonisüsteemi.
Tilkadega tindipritstehnoloogias kasutatakse tindipiiskade

pihustamist mullide abil (bubble jet). Selle tehnoloogia leiutas
1957 Canoni insener Ichiro Endo ja nii saigi “Bubble Jet” Canoni
tindiprinterite tootenimeks. Termotindipritstehnoloogiaga prin-
teris kasutatakse ühe- või mitmevärviga trükipead, kus tint asub
pisikestes konteinerites koos kuumutuselemendiga. Tindi pabe-
rile suunamiseks kuumutatakse tinti hästi kiiresti, nii et tekib
õhumull, mis surub tindipiisa rõhuga läbi düüsi. Tint on enamas-
ti vee-baasil ning seega ei ole kujutis veekindel.
Tööstuslikes tindiprinterites on kuumutamine asendunud

piesomaterjalide kasutamisega. Tehnoloogiat kasutavad Epsoni
ja Brotheri printerid. Tint on küll samamoodi trükipea konteine-
ris, kuid konteineris tekitab rõhku eriline piesoelektriline mater-
jal. Vajadusel elektrilaenguga mõjutades muudab piesomaterjal
oma suurust ja tema tekitatud õhusurve surub tindi piiskadena
läbi düüsi paberi suunas. Selles tehnoloogias ei ole tindi omadu-
sed enam piiravaks teguriks - kasutada saab erinevaid tinte:
veekindlaid (waterproof), päikesekindlaid (UV-resistant) jne -
kuid trükipea (ehk seal kasutatav piesomaterjal) on üsna kallis.
30

Digiproofimine
Tänapäevases trükiettevalmistuses tehakse värvilised kont-
rolltõmmised digitrükiga ja proofimise analoogmeetodid on
aegunud. Enamasti kasutatakse digiproofide valmistamiseks
tindiprintereid, sest neis kasutatavate rohkemate tintide tõttu
on saavutatav suurem värviulatus. Proofisüsteemi omaduseks
peab olema jäljendatava trükiprotsessi värviulatuse täielik
saavutamine. Kuue- või isegi kaheksavärvilised tindiprinterid
suudavad simuleerida erinevaid väljundseadmeid spetsiaalsele
proofipaberile. Täpsete värvide saavutamiseks vajab digiproo-
fer eelnevat kalibreerimist. Konkreetse väljundseadme värvitäp-
suse garanteerib digiproofile lisatud Ugra/Fogra kontrollskaala,
millelt kontrolliks mõõdetud värvide spektriväärtused peavad
täpselt vastama simuleeritava trükiprotsessi värvidega. Antud
kontrollskaala olemasolu eristabki digiproofi tavalisest värvili-
sest prindist.
Plotter
Plotter on eriliste funktsioonidega digiprinter. Üldiselt kasutavad
plotterid kujutise tekitamiseks kas joonistuspliiatsit, lõiketera
või laserit. Algselt olid plotterid mõeldud tehniliste joonistuste
ja graafikute tegemiseks. Joonistusplotteritel on tindipliiats, mis
teeb jooni või tähti erineva laiustega paberitele nii pikast paberi-
rullist kui lahtiste lehtedena. Seda kasutataksegi enamasti suurte
jooniste ja skeemide jaoks arhitektiuuribüroodes.
Lõikeplotteril on pliiatsi asemel eriline lõike tera (nuga). Tähed

või muu joongraafika lõigatakse lõiketeraga sisse kleepmaterjali
pealmisele kihile, nii et ei kahjustu alumine kandekiht.
Laserplotterites on lõikajaks noa asemel laserkiir. Materjaliks

kasutatakse erinevaid värvekilet, millest saab välja lõigata logo-
sid, silte jm joongraafikat. Samuti saab lõigata kujundeid pabe-
risse või graveerida naturaalse naha või õhukese vineeri peale.
Laiformaatprinterid
Tänapäevaseid suure laiusega trükimaterjali kasutavaid tindi-
või laserprintereid nimetatakse laiformaatprinteriteks (WFP -
wide format printer). Need saavad printida üsna laiale paberi-
le, kangale või kilematerjalile kusjuures materjali antakse ette
rullist, kus võib seda olla mitmete meetrite jagu. Laiformaatprin-
31

teritega trükitakse suuri ja ülisuuri pindasid ning trükikogus
on tavaliselt üliväike - ainult mõni eksemplar. Enimkasutatavad
valdkonnad on suured sildid, kaupluste vaateaknaid, maantee-
deäärsed või majaseinasuurused välireklaampinnad, lavakujun-
dused ja näituste taustapinnad või kunstilised pannood. Ehk siis
enamasti seal, kus on vaja suurt pinda aga kogus on väike.
“Computer-to-” tehnoloogiad
Nii nimetatakse erinevaid tehnoloogiaid, millega arvutis olev
digitaalne info reaalselt trükimaterjalile üle kantakse. Nii nime-
takse ka digitrükki, kuid ainult siis kui info kantakse otse trüki-
materjalile - need on tehnoloogiad computer-to-print ja computer-
to-paper. Teised computer-to- tehnoloogiad on traditsioonilistes
trükiliikides (näiteks ofsettrükis) kasutusel vahepealsete prot-
sessidena - computer-to-film, computer-to-plate ja computer-to-
press.
Computer-to-film
Esimeseks trükivormi digitaalse valmistamise tehnoloogiaks oli
computer-to-film (lühendatult CTF). Iga värvi analoogtrükivormi
jaoks valmistatakse filmiprinterites (image setter) erilised filmid.
Kujutis valgustatakse filmikilele laseriga ning filmikile ilmuta-
takse ja kinnitatakse. Siis asetatakse valmis trükifilm analoog-
trükiplaadi peale, valgustatakse UV-valguse all ning trükiplaat
ilmutatakse. CTF printerid olid kasutusel 1980ndatel ning on
praegu asendatud uute järgnevate tehnoloogiatega.
Computer-to-plate
CTF tehnoloogia vahetas välja järgmine tehnoloogia computer-to-
plate (lühendatult CTP). Ka see ei ole digitrüki meetod. CTP tehno-
loogiaga tehakse trükiplaate, mida kasutatakse traditsioonilistes
trükiviisides. Erinevalt CTF tehnoloogiast, kus kasutatakse filmi,
valgustab laser kujutise otse trükiplaadile - st võrreldes CTFi-
ga on üks protsess vähem. Kasutatakse erilisi trükiplaate, millel
on valgustundlik pind. Valgustundlik pind võib olla hõbeha-
liidist, fotopolümeerist või termopolümeerist. Sõltuvalt valgus-
tundlikust pinnast kasutatakse ka laseri erinevaid värvuseid ja
32

erinevaid soojusvõimsuseid. Peale kujutise joonistamist vajasid
plaadid lõplikuks valmimiseks ilmutusmasina sees keemilis-
te lahustega ilmutamist ja kinnitamist. Uuemad tehnoloogiad
võimaldavad juba ka keemiavaba protsessi. CTP tehnoloogia
suurendas oluliselt trükiplaatide valmistamise kvaliteeti: väldi-
takse filmiga valgustamisel tekkivaid võimalikke kriimustusi ja
tolmukahjustusi ning samuti välditakse valguse hajumisel tekki-
vaid varjusid ja saadakse väga kontrastne rastripunkt. Võrreldes
CTFiga saavutati ka kordades suurem töökiirus - uusimad CTP-
printerid valmistavad kuni 72 B1-suurusega trükiplaati tunnis.
Computer-to-screen
See tehnoloogia võimaldab valmistada siiditrüki matriitsi nii, et
kujutis prinditakse arvutist laserprinterisse, mis valgustab selle
otse valgustundlikule siidimatriitsile.
Computer-to-press
Lühendatult CTPs, tähendab see CTP edasiarendatud tehnoloo-
giat, kus plaadiprinter on sisse ehitatud otse trükimasinasse. See
tehnoloogia ei levinud eriti, kuna plaadi tegemise ajal peab trüki-
masin jõude seisma. Lisaks oli see tehnoloogia ka kallim, sest
trükimasinasse mahutatav plaadiprinter pidi olema kompaktsem
kui tavaline plaadiprinter.
Computer-to-print
See on tõeliselt esimene digitrüki meetod. Digitrükis jäetakse
vahelt ära nii trükifilmi kui ka trükivormi (plaadi) tegemi-
ne. Enamasti kasutatakse elektrofotograafilist printsiipi, kus
(trükiplaadi asemel) kannab kujutise materjalile valgustundlik
trummel.
Computer-to-paper
See on ka tõeline digitrüki meetod. Siia alla kuuluvad tindiprin-
terid ja neis ei kasutata ei trükiplaati ega ka valgustundlikku
trumlit. Kasutatakse tööpõhimõtet, kus vedel tint pihustatakse
otse paberile.
33

DIGITAALNE TRÜKIETTEVALMISTUS
Kujundusfailide trükiks ettevalmistuse käigus puutume kokku
paljude tehnoloogiate ja nüanssidega, mille arvestamine on välti-
matu saavutamaks kvaliteetset ning trükistandardile vastavat
trükist. Alljärgnevalt tuleb juttu nii trükiettevalmistuse tehno-
loogiast kui ka seadmetest ning tarkvarast, milleta kaasaegne
trükiste tootmine oleks mõeldamatu.
1.2 PIKSEL- JA VEKTORGRAAFIKALE

ESITATAVAD NÕUDMISED TRÜKKIMISEL
Arvutigraafikas ja trükiste digitaalses ettevalmistuses puutume
kokku kahe erineva graafikatüübi: vektor- ja pikselgraafikaga.
Pikselgraafikat on teinekord ekslikult nimetatud ka rastergraa-
fikaks, kuid see ei ole päris täpne, sest digitaalse kujutise rast-
reerimine toimub alles trükiettevalmistuse kõige viimases etapis
värvilahutuse käigus RIP’is (Raster Image Processor). Kuigi
arvutimonitoril me näeme mõlemat graafikatüüpi pikselgraafi-
ka kujul, siis digitaalse kujutise ülesehitus ja genereerimise viis
erineb teineteisest oluliselt ja on mõeldud kandma erinevat infot.
Pikselgraafika
Digitaalne kujutis pikelgraafikas luuakse digitaalselt kõige väik-
sema ehituskivi, piksli põhjalt lähtudes. Pikslikogumid, millest
kujutis koosneb, omavad kindlat mõõtu, tihedust ja bitisüga-
vust. Juuresoleval joonisel (vt joonis 1) on kujutatud pikselgraa-
fikat kandva foto ülesehitus suurendatud- ja originaalsuuruses.
Pikselgraafika olulisemad kvaliteedinäitajad on pikslitihedus
Joonis 1: ehk resolutsioon pinnaühiku suhtes (DPI või PPI – dot per inch,
Pikselgraafika koosneb pixel per inch, kasutatakse ka meetermõõdustikku per cm) ja biti-
pikslitest sügavus (värvuste hulk).
34

Resolutsioon ja rastritihedus
Resolutsioon on pikslitihedus pinnaühiku suhtes, ning üldju-
hul väljendatakse seda punkti tolli kohta (DPI). Trükkimiseks
kõlbliku foto ettevalmistamiseks ning optimaalse resolutsiooni
määramiseks peab meil olema teada materjali/paberi võimekus
värvi vastu võtta ehk millise rastritihedusega on võimalik trük-
kida. Paberi võimekust mõõdetakse joont tolli kohta (LPI – line
per inch). Sellest sõltub otseselt, millise pikslitihedusega fotot
on meil vaja.
Optimaalse resolutsiooni väljaarvutamiseks on meil kasutada

lihtne valem: rastritihedus x 2 = resolutsioon. Seega, kui ajalehe-
paberi võimekus on 95-115 joont tolli kohta, siis lihtne arvutus
annab pildi resolutsiooniks 190-230 DPI’d.
Alljärgnevalt tabel, kus vastavalt paberile ära toodud üldjoontes

sobilikud fotomaterjali resolutsioonid.
Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPI

Ajakirjapaber – 130 LPI = 260 DPI
Katmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPI
Kaetud poognaofsetpaber – 150-175 LPI = 300-350 DPI
Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) – 200 LPI = 400 DPI
Värviruumide erinevuse arvestamise kõrval on oluline ka foto

resolutsiooni hindamine ja vajadusel parandamine. Pikselgraa-
fika on resolutsioonist sõltuv graafikatüüp ehk kui me tõstame
või langetame pildi resolutsiooni, annab see tulemuseks kvalitee-
dikao. Teoreetiliselt on võimalik jätta piisava (vajalikust suure-
ma) resolutsiooniga pilt ettevalmistuse käigus muutmata, kuid
siis viiakse kujutise resolutsioon alla (downsample) kas PDF’i
genereerimise käigus või hiljem RIP’is ning tehakse paberile
vastavaks. Selline lähenemine võib tekitada detailide kadu, sest
piksleid võetakse ära korraga suurel hulgal. Sobilik oleks fotode
resolutsiooni ise fototöötlusprogrammis vähendada. Photoshopi
pikslite ümberarvutamisel algoritmist lähtuvalt loetakse õigeks
vähendamise sammuks 5-7%. Sama nõue kehtib ka piltide reso-
lutsiooni tõstmise kohta. Kuigi piksliinformatsiooni ei ole kuskilt
juurde tulemas, on võimalik astmelise resolutsiooni suurendami-
sega pilti ca 30% muuta nii, et kvaliteedikadu silma ei hakka.
35

Bitisügavus
Igal pool, kus meil on tegemist digitaalse kujutisega, puutu-
me kokku arvutiarhitektuurist sõltuva bitisügavusega. Arvuti
väikseimat infohulka nimetatakse bitiks ning igal bitil on 2 väär-
tust. Bitte grupeeritakse kaheksa kaupa, mis moodustab baidi.
Baidil on 2 astmel 8 ehk 256 erinevat väärtust. Sisuliselt on 256
väärtust heleduseastmed, mida arvuti on võimeline edastama
kanali kohta. Kanali all peame silmas värvitooni, mida video-
kaart ja monitor on võimeline esitama maksimaalse küllastu-
seastmelt kuni minimaalse heleduseastmeni. Kuigi inimsilm on
võimeline eristama ca 5000 heleduseastet, siis arvutiarhitektuuri
ja sellel põhineva PostScript keele piirang näitab inimaju võime-
kust kohaneda ja hakkama saada ka nii piiratud infohulgaga.
Joonisel on ära toodud pikselgraafika võimalused (vt joonis 2).
Joonis 2: 1-bitise pildi puhul, nagu näidiselt näha, võib olla värvil 2 väär-
tust, st. kas värvi on või ei ole. 8-bitise pildi puhul moodustatak-
se kujutis 256 hele-tumedusastmest. 24- bitise pildi puhul oleme
võimelised saama 256 astmel 3 erinevat väärtust = c 16,7 milj
toonikvaliteeti. CMYK pildi puhul, kus küll on tegemist mitte
enam 3 vaid 4 kanaliga, jäävad väärtused ikkagi 24-bitise pildi
tasemele, sest CMY mudelile juurde toodud must (K) ei anna uusi
värvusi. Erialakirjanduses võib kohata nii 24-bitist CMYK pilti
kui ka 32-bitist pilti – mõlemad tähistavad sama asja.
Pikselgraafika plussideks tuleb lugeda head võimekust edasi

anda sujuvaid värviüleminekuid, sest iga piksel omab indivi-
1-bitine must-valge pilt
8-bitine Grayscale pilt 24-bitine RGB pilt 32- bitine CMYK pilt
36

duaalset värviinfot. Samuti on pikselgraafika plussiks selle kerge
printimine, kuna PostScript keelel põhinevate printerite jaoks
on digitaalne kujutis kergesti „söödavaks“ tehtud. Suurimad
miinused tulenevad resolutsioonist sõltumisest ning võrreldes
vektorgraafikaga oluliselt keerulisemast ehitusest.
Vektorgraafika
Vektorgraafika, nagu nimigi ütleb, koosneb vektoritest ehk joon-
test, millest omakorda tekitatakse pinnad. Vektorgraafika leiab
kasutust objektidel kus on tegemist lihtsate selgepiiriliste pinda-
dega, näiteks logod, illustratsioonid, tüpograafilised elemendid,
joonised jne. Suurim erinevus pikselgraafikast seisneb objek-
tide konstrueerimises: kui pikselgraafika vajab sujuva ringjoo-
ne formeerimiseks suurt hulka piksleid, siis vektorgraafikas on
tarvis määrata vaid keskpunkt ja ringjoone kujutamiseks piisab
vaid neljast ankrupunktist (vt joonis 3). Ankrupunktide vahele
tekkinud kõverjooni nimetatakse ka Bezieri kõverateks (vektori-
te arvutamise meetod). Samuti kui rastergraafikas on tarvis teki-
tada sirgjoon, luuakse see joon täpselt joone pikkuseks vajalikest
pikslitest, vektorgraafikas aga piisab sellest, kui me teame joone
algus- ja lõppkoordinaate–joon tekitatakse nende vahele.
Sellest tulenevalt on tavaliselt vektorgraafikat kandev fail mahult

väiksem kui sama kujutist kandev fail pikselgraafikas. Teine
oluline erinevus pikselgraafikast on selle resolutsioonist sõltu-
matus. Vektorgraafilist objekti võime lõpmatuseni suurendada
või vähendada, ilma et meil tekiksid kvaliteedikaod – vektori-
Ankrupunktid Joonis 3:
Vektorgraafika ülesehitus
Bezier’i kõverate, sirgete
Bezier’i kõver
ja ankrupunktidega
Sirge määramiseks on tarvis teada vaid

joone algus- ja lõppkoordinaate
37

te koordinaadid arvutatakse kogu aeg ümber. Teoreetiliselt on
võimalik fotorealistlikku kujutist saavutada ka vektorgraafi-
kas, kuid mida detailsemaks kujutised muutuvad, seda rohkem
ankrupunkte ja vektoreid selle kirjeldamiseks vaja läheb
(vt joonis 4).
Ühel hetkel, peale selle et failimaht kasvab oluliselt suuremaks,

tekib suuri probleeme mahuka kujutise trükkimisel. Kuna digi-
taalsed kujutised väljundseadmesse saatmisel rastreeritakse, siis
keeruka vektorgraafika rastreerimisel on vead hõlpsad tekki-
ma. Soovitus on selle vältimiseks trükiettevalmistuse käigus
keerulised objektid pildiks muuta (rasterize). Eriti puudutab see
Adobe Illustratoris ja Corelis võimaldatud rasterefekte (3D, läbi-
Joonis 4:
paistvus vms). Erinevalt pikselgraafikast on digitaalset kujutist
Keerukad vektorgraafilised vektorgraafikas lihtne muuta ja see on resolutsioonist sõltuma-
objektid on lähedal tu, mis annab teatud eelise, kuid miinuseks on reaalne võimetus
fotorealistlikule muljele fotorealistlikku muljet luua.
38

Kui pikselgraafika kvaliteedikriteeriumideks trükiettevalmistu-
ses olid peaasjalikult trükitehnoloogiale ja paberile valitud õige
resolutsioon ja värviruum, siis vektorgraafikas trükise kujun-
damisel peaks tähelepanu pöörama mõningatele järgnevatele
aspektidele.
0,012 pt
Joone jämedus
Üldjuhul on poognaofsetrükis optimaalne joonejämedus 0.12 pt, 0,12 pt
juhul kui see joon trükitakse 1 täisvärviga (100%). Kui kujun-
duslikel eesmärkidel on tarvis joone värvust segada läbi 2 värvi, 0,25 pt
siis on mõistlik minimaalseks joonejämeduseks valida 0.25 pt,
sellisel juhul minimeerime joone trepiks muutumise võimalu- 0,5 pt
se, sest väga hõreda rastri või liiga peenikese joone puhul ei
pruugi kõik rastripunktid edukalt paberile trükkuda. Muidugi 1,0 pt
sõltub paljuski kasutatavast tehnoloogiast ja paberist. Rullofset-
trükis, näiteks ajalehetrükis peame arvestama oluliselt suurema
punktiga ning seeläbi ka suurema minimaalse joonejämedusega Joonis 5:
(vt joonis 5). Peened jooned võivad
trükkimisel osaliselt kaduma
minna
Fondi suurus
Kirjarassi ja suuruse valiku kriteeriumide aluseks on loomuli-
kult jällegi trükkimiseks rakendatav tehnoloogia ja paber. Üldi-
ne soovitus on mitte kasutada väiksemat tähe suurust kui 4 pt,
negatiivkirja puhul 7-8 pt. Samuti ei soovitata negatiivkirja Joonis 6:
puhul seriifkirju, kursiivkirju või peenikese tähekehaga (light, Pööra tähelepanu kirjatüübile
thin vms) kirju, kuna tähestruktuuri väikesed detailid võivad ning tähte konstrueerivale
trükkimise käigus kaduma minna (vt joonis 6). joone jämedusele
Chaparral Pro Italic Myriad Pro Regular

8 punkti 8 punkti
5 punkti 5 punkti
39

Overprint
Overprint ehk ületrükk on meetod peitmaks materjali venimi-
se või möödatrüki vigasid. Alati lisatakse overprint trüki- või
reprokojas objektidele, mis on 100% mustad. Sisuliselt tähistab
overprint seda, et värv millele see on määratud, trükitakse tema
alla jäänud värvile peale (vt. joonis 7).
100% mustadele objektidele rakendatakase automaatset overp-

rinti eelkõige sellepärast, et trükise kujunduses kasutatav tekst
on tavaliselt must (vt joonis 8).
Suurte mustade pindade puhul aga overprint ei ole soovitatav,

kuna tema all olev kujutis (näiteks foto) võib hakata sealt läbi
Joonis 7:
Kui üldjuhul tehakse trükiettevalmistuse käigus allolevale värvilisele kujutisele

selle peal oleva objekti kujuline ava (ingl. k knock-out), siis erijuhtudel rakenda-
takse overprint‘i ehk trükitakse värvilised objektid üksteise peale, sünteesides
seeläbi segatud värve.
Joonis 8:
100% mustale rakendatakse
automaatset overprinti
40

kumama (vt joonis 9), soovimatu tulemuse vältimiseks tuleks
kasutada objektil värviretsepti 1, 1, 1, 100 (CMYK), siis auto-
maatne overprint ei rakendu.
Üsna tihti aga võivad sellised mustad pinnad tunduda lahjad ja

hallid, selle probleemi lahendamiseks on trükinduses kasutusel
mõiste rikastatud must (rich black), mille koostis võib olla erinev
kuid levinud retseptid võivad olla kas 40, 20, 20, 100 (sügav
must) või 60, 40, 0, 100 (sünkjas must) (vt joonis 10).
Samuti võib juhtuda, et kujundamise käigus on mõnele värvi-

lisele objektile rakendatud overprint (vt joonis 11.1 ja 11.2),
selle vastu kasutavad mõned trükikojad kõrvuti automaatse
Joonis 9:
Foto peal asetsevale
mustale objektile
rakendatud overprindi
tulemusel kumab
selle all olev foto läbi
100 % must
Joonis 10:
Rikastatud must
0/0/0/100 40/20/20/100 60/40/0/100
41

Joonis 11.1:
Tööta overprint režiimis,
nii on kohe võimalik
märgata võimalikke vigu
overprindiga 100% mustale ka overprindi automaatset eemal-

damist värvilistelt objektidelt. Kõige radikaalsem viga mis võib
juhtuda, on see, kui overprint juhtub sattuma objektile, mis on
valge (ehk paberi värv), ilmselgelt selliselt määratud kujutis ei
trükku, sest traditsioonilises ofsettrükis valget värvi ei kasuta-
ta. Siinjuures soovitus kujundusprogramme kasutada overprint
preview eelvaaterežiimis, nii on võimalik kohe märgata soovi-
Joonis 11.2: matuid protsesse.
Kujundaja nägemus Trükitulemus, kui valgele ja punasele

kalendripäisest tekstile oli määratud overprint
Teadliku overprindi rakendamisega

on võimalik saavutada huvitavaid
efekte
42

Trap
Trap on sisuliselt overprindi meetod, kus aga ei trükita objekte
tervenisti teineteise peale, vaid kaetakse servadega. Trapping
toimub värviliste objektide puhul automaatselt, kuid võib tekki-
da olukordi, kus on tarvis trap määrata ise. Peaasjalikult on see
vajalik negatiivkirja puhul, kus taustaks on rikastatud must.
Et kasutatav tekst möödatrüki või paberi liigsuure venimise
tõttu loetamatuks ei muutuks, on soovitav lisada valgele tekstile
näiteks 0.2 pt jämedusega outline retseptiga 1, 1, 1, 100, selli-
sel juhul jääb see joonejämedus justkui puhvriks kokkutrüki
kõikumisel.
Möödatrükk, kus Trapi puhul trükitakse pealmine
aluspaber vilgub objekt servadest osaliselt
värvide vahelt alumise kujutise peale
Taustaks rikastatud
must (näiteks
tume foto), millel
negatiiv kiri
Outline kirja ümber

värvikoostisega 1/1/1/100
Joonis 12:
Trap peidab möödatrükivigasid ning aitab
oskuslikul kasutamisel lahendada
probleeme negatiivkirja puhul
43

Gradient
Tänapäeva väga levinud nn “poeetiliste” kujunduste meelisra-
kenduseks on gradient, mis võib aga ühel hetkel tekitada mõnin-
gaid trükitehnilisi probleeme. Kui meil on tegemist gradiendiga,
kus üks värv läheb üle valgeks (paberi värviks), siis peaksime
arvestama tõsiasjaga, et paber ei kannata ja ofsettehnoloogia
üldjuhul ei võimalda trükkida väikemat rastripunkti kui 3-4%,
nii võib juhtuda, et gradiendi sellises piirkonnas lõpeb värviinfo
järsku ära ning sujuva ülemineku mulje saab rikutud. Sellise
võimaluse tekkimise takistamiseks oleks soovitus jätta ka kõige
heledamasse gradiendi osasse 3-4% värvi – inimsilmale tundub
selline hõre raster ikkagi valgena, kuid ootamatu tulemuse tekki-
mise võimaluse viime miinimumi (vt. Joonis 13).
Joonis 13: Sujuv gradient
Värviinfo lõppeb enne objekti täielikku katmist
Juhul kui jätame kõige heledamasse otsa mõne protsendi värvi, on

suurem võimalus saavutada sujuv gradient
44

1.3 ORIGINAALID-DOKUMENDI FAILID
Suletud formaat
Suletud dokumendiformaat tähendab, et need failivormid on
kommertsettevõtte, tavaliselt tarkvaratootja loodud ja nende
lähtekoode ei avalikustata kolmandatele osapooltele. Harili-
kult samanimelise tarkvara erinevad versioonid kasutavad ka
erinevaid dokumendiformaate. Näiteks viiakse uuema tarkvara
loodavasse dokumenti muudatused, mis takistavad seda avamast
vanematel sama programmi versioonidel, või siis avatakse doku-
ment vigadega. Nii sunnitakse sellise tarkavara omajat pidevalt
tegema kulutusi versiooniuuendustele. Mõnikord on muuda-
tused tõesti innovatiivsed ja vajalikud, kuid paljudel juhtudel
ületavad tarkvara tootja rahalised huvid versiooniuuendustega
pakutava efektiivsuse. Versiooniuuendustega kaasneb harilikult
ka suurem arvuti ressursivajadus, mis omakorda sunnib tegema
lisakulutusi efektiivsemale arvuti riistvarale.
Suletud dokumendiformaat on alati tasuline ning teiste program-

midega mitteühilduv. Viimasel ajal on hakanud tarkvara tootjad
küll teatud ühistes kasutusvaldkondades ühilduvusega tegele-
ma. Nii on võimalik teatud mööndustega mõningaid erinevates
programmides genereeritud dokumendifaile avada. Nii näiteks
avanevad Corel Draws Adobe Illustraatori ja Auto Cad-i failid.
Samuti on võimalik Adobe Illustratoris Auto CAD-i faile avada.
Kuid mitte alati ei pruugi see kõige paremini õnnestuda. Võib
juhtuda, et failid siiski ei avane või avamisel mingid paigutused
või tekstid on paigast ära.
Seoses PDF-i arenguga suudavad uuemad tasulised programmid

genereerida PDF-e. Trükiettevalmistuses aga tuleb selliste PDF-
idega, mis on otse programmist genereeritud, olla väga ettevaat-
lik. Soovitavalt peavad trükiks kasutatavad PDF-id olema gene-
reeritud läbi postscripti. Versioone, mis ei võimalda programmist
PDFX1- a standardiga PDF-e eksportida, ei tohi trüki PDF-ide
genereerimiseks kasutada. Kuid isegi siin vanemate versioonide
puhul, mis välja lastud enne 2008. a, võib trükiettevalmistuses
probleeme esineda. Põhiliseks on probleemid on fontide, over-
prindi ja läbipaistvusega.
45

Avatud formaat
Avatud failiformaat tähendab, et dokumendi struktuur on vasta-
vuses mitmete firmade ja avalike organisatsioonide koostöös
valminud standardiga ning spetsifikatsioon on kõigile soovijai-
le kättesaadav. Avatud failivorming peab olema sõltumatu ühest
kindlast rakendusprogrammist, tootjast või operatsioonisüstee-
mist. See peab olema kirjeldatud viisil, mis võimaldab selle täie-
likku, litsenstivaba kitsendusteta rakendamist kõigil soovijatel.
Ainult avatud standarditel põhinevate elektrooniliste dokumen-

diformaatide kasutamine tagab, et andmed on selle omanikele
kasutatavad ja kättesaadavad ka pikema aja jooksul ja seejuures
ilma kolmandatele osapooltele (s.t. näiteks suletud failiformaadi
omanikule) litsentsitasusid maksmata.
Avatud dokumendiformaatide vajaduse tingis riikide vajadus

tagada kodanikele tasuta võimalus elektrooniliste dokumentide
tegemiseks, saatmiseks ning tänapäeval ka digitaalseks allkir-
jastamiseks.
Praegu on selliseks dokumendivormiks OpenDocument ehk ODF

(Open Document Format for Office Applications). Selle töötas
algselt välja Sun Microsystem, kuid standardi avatud dokumen-
di kohta töötas välja OASIS (Organization for the Advancement
of Structured Information Standards), mis on ühtlasi ka rahvus-
vaheliseks standardiks ISO/IEC 26300.
OpenDocument on avatud failivorming, mis tähendab, et doku-

mendi struktuur on vastavuses mitmete avalike organisatsiooni-
de ja paljude firmade koostöös valminud standardiga ja tarkvara
on tasuta kõigile soovijaile kättesaadav. Avatud failivormingu-
na on OpenDocument sõltumatu ühest kindlast rakendusprog-
rammist, tootjast või operatsioonisüsteemist. OpenDocument
on avatud, XML-i põhine elektrooniliste dokumentide failivor-
ming, mis vastab ISO ja IEC poolt heakskiidetud rahvusvaheli-
sele standardile ISO/IEC 26300.
OpenOffice vastab Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud kritee-

riumitele avatud dokumendi vormidele.
OpenDocument-i kasutavad vaikevorminguna näiteks järgmised

kontoritarkvararakendused: OpenOffice.org, Sun Star Office,
46

IBM Lotus Symphony, Google Docs, KOffice, NeoOffice, Mobile
Office. OpenDocument tugi on olemas ka paljudel teistel tarkva-
rarakendustel: IBM Workplace, IBM Lotus Notes 8, Corel Word-
Perfect Office, EIOffice, Co-Create Office, Abiword, TextEdit,
TextMaker, Gnumeric, Scribus jt., samuti Microsoft Office alates
versioonist 2007 SP2.
Enimkasutatavad OpenDocument faililaiendid on näiteks:

.odt - tekstidokumendid
.ods - tabelarvutus
.odp - esitlused
.odg - graafika
Avatud dokumendiformaat PDF

Dokumendiformaat PDF on firma Adobe Systems poolt loodud
avatud standard elektrooniliste dokumentide platvormist sõltu-
matuks levitamiseks. Sai ISO standardiks 1. juulil 2008 - ISO
32000-1:2008.
Teisisõnu on PDF universaalne failiformaat, mis säilitab sõltu-

mata kasutatavast platvormist ja versioonist (nii riistvaralisest
kui tarkvaralisest) algdokumendi esialgse väljanägemise – säilib
esialgne kirjapilt, vorming, graafika ja värvid. Seega tagatakse
lehekülje alati ühesugune väljanägemine ja paigutus nii ekraanil
kui paberile trükituna, seejuures ei sõltu trükitulemus kasutata-
va printeri tüübist.
PDF-dokument võib lisaks tekstile ja graafikale sisaldada viita-

sid, indekseid, hüperlinke, aktiivseid vormivälju, jt (interaktiiv-
seid) objekte. PDF failid on kompaktsed ning nende levitamisele,
sirvimisele ja printimisele piiranguid ei ole. Avatud dokumen-
diformaadile vastav PDF-i lugemisprogrammid on alates Adobe
Reader 8.0 ja uuemad, mida saab alla laadida
http://www.adobe.com/.
Kokkuvõtteks
PDF faile saavad lugeda kõik soovijad – lugemistarkvara on tasu-
ta, PDF faili loomine on kiire ja lihtne, PDF failid on väikesema-
hulised (nii on võimalik neid üle interneti kiiremini transporti-
da), PDF fail on alati ja kõikjal ühesuguse kujuga (seega on PDF
sobiv formaat dokumentide arhiveerimiseks).
47

1.4 POSTSCRIPT
Postscript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst,
vektor- ja pikselgraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust
realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms).
Ajalugu
John Warnock pani aluse Postscript programeerimiskeelele
1976. aastal firmas Evans and Sutherland. 1978 hakkas siirdus
Warnock tööle Xerox PARC-i ning koos Martin Newelliga töötati
välja disainimissüsteem nimega JaM. Selle edasiarendust tun-
takse nime all - InterPress. Warnock rajas koos Chuck Geschke’ga
Adobe System’i aastal 1982. 1984.a. tuldi turule InterPressi
põhjal lihtsama keele – PostScriptiga, mis oli kohandatud laser-
printeritele. 1985 lasti müüki esimene PostScripti toetusega
laserprinter (AppleLaserWriter). Sellest peale muutus Post-
Scripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. Alates aastast
2001 polnud enam postscripti toe kasutamine printerites oluli-
ne, sest odavam oli arvutis dokument postscriptina kirjutada kui
postscripti tugi printerile lisada.
Programmeerimiskeel
PostScript on pinu (andmestruktuur, millest loetakse esimese-
na viimati sisestatu) põhine süsteem. Tavaliselt kirjutavad Post-
Script programme teised programmid mitte inimene. PostScripti
suudavad interpreteerida GhostScript ning prepressis kasutatav
Acrobat Distiller.
PostScript-i keelt eristatakse levelite abil:

1984 - algne PostScript ehk PostScript Level 1
1991 - PostScript Level 2. Parandatud oli kiirust, JPEG lisa-
mist otse PostScript-i, dokumendi osade kordamist
1997 - PostScript Level 3. Parandatud oli värvide käsit-
lust, vea käsitlust, programmi sisu filtreid (pakkimine,
formaatide tõlgendamine jms), programmi ülesehitust.
Postcripti kohta võib lugeda põhjalikumalt “The Green Book”
(http://www-cdf.fnal.gov).
Postscript fail
Postscript fail on selline fail, mis on genereeritud läbi postscript
programeerimiskeele ning see on tehtud selleks, et muutmata
kujul saata vajalik dokument laser-, filmi- või plaadiprinterisse.
Kõik tänapäeval kasutatavad professionaalsed kujundusprog-
48

rammid suudavad genereerida postscript faile. Postscript faili
laiendiks on *.ps, samuti saab seda samastada printfailiga *.prn.
Lisaks on meil kasutada Windowsi utiliit PrintFile, mis gene-
reerib printfaile (fail kus spetsiaalset printeridraiverit kasutades
tehakse just vajaliku printeri jaoks faile). Programm tunnistab
tavalist tekstifaili, postscripti ja eps faile.
EPS (encapsulated postscript)

Kuid on olemas ka postscriptfaile, mida saab kujunduse käigus
muuta. Neid nimetatakse EPS failideks, mis tähendab inglise
keeles encapsulated postscript file – kapseldatud post-script.
EPS on standardfaili formaat postscriptfailide importimiseks ja
eksportimiseks.
EPS fail on kombinatsioon tekstist, kujutisest ja graafikast. EPS-e

saab teha iga kujundusprogrammiga ja mõeldud on selleks, et
saaks näha ekraanil korraga nii tekstigraafikat kui pilte. Kuna
EPS failid on suhteliselt mahukad, siis põhiliselt kasutakse
reklaamide kujundamisel. Terve ajakirja esitamine epsidena pole
mõeldav.
Näide, kuidas on kirjutatud EPS

•ÅŠÓĘ Ļ× ļ× ćt ˙˙ %!PS-Adobe-3.1 EPSF-3.0%ADO_
DSC_Encoding: MacOS Roman%%Title: 011TP_spine_o.
eps%%Creator: Adobe Illustrator(R) 13.0%%For: Denis
Martynov%%CreationDate: 9/3/08%%BoundingBox: 0 0 129
866%%HiResBoundingBox: 0 0
128.6934 865.7012%%CropBox: 0 0 128.6934 865.7012%%Lan-
guageLevel: 2%%DocumentData: Clean7Bit%ADOBeginClient
•
•……………………………………………………………………
•õ[¤ )¬¦ õ[¤ )¬¦ ł• Im% ł• Im% ūŖ Im% żÕ
Im% Im% Im%
Gq- Gq- żÕ Gq- ūŖ Gq- ł• Gq- ł• Gq-
ł• øˇā ł• øˇā ūŖ øˇā żÕ
øˇā øˇā øˇā ¶’Ś ¶’Ś żÕ ¶’Ś ūŖ
¶’Ś ł• ¶’Ś ł• ¶’Ś8BIM
• Path
• ž Ab
Äh @ Ńh R I† j Õn
49

Näide, kuidas on kirjutatud postscript
%!PS-Adobe-3.1
%ADO_DSC_Encoding: Windows Roman
%%Title: Untitled-1
%%Creator: Adobe InDesign CS3 (5.0.4)
%%For: ivar
%%CreationDate: 4/27/2011, 11:42 AM
%%BoundingBox: -1 0 613 859
%%HiResBoundingBox: 0 0 612.2835 858.8976
%%CropBox: 8.5040 8.5040 603.7795 850.3937
%%LanguageLevel: 3
%%DocumentNeededResources: (atend)
%%DocumentSuppliedResources: (atend)
%%DocumentNeededFeatures: (atend)
%%DocumentSuppliedFeatures: (atend)
%%DocumentData: Clean7Bit
%%PageOrder: Ascend
%%TargetDevice: (Adobe PDF) (3018.101) 0
%%Pages: (atend)
%%DocumentProcessColors: (atend)
%%DocumentCustomColors: (atend)
%%EndComments
%%BeginDefaults
%%ViewingOrientation: 1 0 0 1
%%EndDefaults
%%BeginProlog
%%BeginResource: procset Adobe_AGM_Utils 1.0 0
%%Version: 1.0 0
%%Copyright: Copyright(C)2000-2006 Adobe Systems, Inc. All Rights Reserved.
systemdict/setpacking known {currentpacking true setpacking}if
%%PageTrailer [
[/CSA [/0 ]]
] del_res
Adobe_AGM_Image/pt gx Adobe_CoolType_Core/pt get exec Adobe_AGM_Core/pt

gxcurrentdict Adobe_AGM_Utils eq {end} if showpage
%%Trailer Adobe_AGM_Image/dt get exec
Adobe_CoolType_Core/dt get exec Adobe_AGM_Core/dt get exec
%%Pages: 1
%%DocumentNeededResources:
%%DocumentSuppliedResources: procset Adobe_AGM_Image 1.0 0
%%+ procset Adobe_CoolType_Utility_T42 1.0 0
%%+ procset Adobe_CoolType_Utility_MAKEOCF 1.23 0
%%+ procset Adobe_CoolType_Core 2.31 0
%%+ procset Adobe_AGM_Core 2.0 0
%%+ procset Adobe_AGM_Utils 1.0 0
%%DocumentNeededFeatures:
%%DocumentSuppliedFeatures: *CustomPageSize True
%%DocumentProcessColors: Black
%%DocumentCustomColors:
%%CMYKCustomColor:
%%RGBCustomColor:
%%EOF
50

PDF - portable document format
Postscripti edasiarendus on PDF ehk portable document format.
Tegemist on nn digitaalse paberiga, mida on kerge esitada nii
internetis vaatamiseks kui ka trükifailina printeritele ja kasutada
digitaalse originaalina. PDF saadakse kui postscript faili töödel-
dakse Acrobat Distilleriga. On olemas PDF-id, mis on mõeldud
ekraanil vaatamiseks ning trüki-PDF-id, mis on mõeldud trük-
kimiseks. Kuigi ekraanil vaadates tunduvad need ühesugused,
on nende genereerimise protsess erinev.
Acrobat Distiller
Acrobat Distiller on Adobe Acrobat Professionaliga kaasas olev
programm, millega tehakse postscript PDF-e. Kuni versioonini
1.6 on Distiller Acrobat Profesionaliga kaasas käiv eraldi prog-
ramm. Alates versioonist 1.7 saab Distilleri avada Acrobat i enda
menüü valikute alt. Distilleris määratakse ära, milliste seadete-
ga PDFe soovitakse saada. Neid seadeid nimetatakse joboption.
Seadetes on võimalik määrata graafiliste objektide suurus, värvi-
ruum, PDFi standard, fondid, Acrobati versioon ja veel palju
muud.
Adobe PDF
Adobe systemsi asutaja John Warnock kirjeldas Camelot’is
1991. aastal esimest korda mõistet - portable document format.
Adobe Systems lõi 1993. a PDF-i ja sellega töötamiseks Adobe
Acrobat 1.0 verisoonina on tähistus PDF 1.0.
Adobe Acrobat versioonid ja tähistused:

(1993) - PDF 1.0 / Acrobat 1.0
(1994) - PDF 1.1 / Acrobat 2.0
(1996) - PDF 1.2 / Acrobat 3.0
(1999) - PDF 1.3 / Acrobat 4.0
(2001) - PDF 1.4 / Acrobat 5.0
(2003) - PDF 1.5 / Acrobat 6.0
(2005) - PDF 1.6 / Acrobat 7.0
(2006) - PDF 1.7 / Acrobat 8.0
(2008) – PDF 1.7, Adobe Extension Level 3 / Acrobat 9.0
51

(2009) – PDF 1.7, Adobe Extension Level 5 / Acrobat 9.1 (2011)
– PDF 1.7, Adobe Extension Level 9 / Acrobat X.
PDF-i areng olnud kirev ja võetud kastusele väga paljudes

valdkondades. Kuid PDF-id ei ole täna veel nii universaalsed,
et saaksid sobida ühtmoodi kõikidel elualadel. Nii näiteks ei
sobi PDF-id, mis on mõeldud veebis avaldamiseks, sugugi trüki-
originaalina. Samuti ei saa elektroonilise dokumendina käsitleta-
vat PDF-i alati trükioriginaalina kasutada. Segaduste lahendami-
seks on kehtestatud PDFidele standardid, millisele valdkonnale
nad peavad vastama.
PDF standardid
PDF / X (alates 2001 - seeria ISO 15929 ja ISO 15930 standardi-
tele) – trükiks kasutatavate digitaalsete originaalide standard,
mis põhineb PDF 1.3, PDF 1.4 ja hiljem ka PDF 1,6 versioonidel
PDF / A (alates 2005 - seeria ISO 19005 standarditele) - elekt-
roonilisteks dokumentideks kasutatavate PDFide pikaajaliseks
säilitamiseks, mis põhineb PDF 1.4 ja PDF 1.7 versioonidel.
PDF / E (alates 2008 - ISO 24517) – ehituses kasutatavate PDF-ide

jaoks, mis põhineb versioonil PDF 1.6.
PDF / VT (alates 2010 - ISO 16612-2) – erineva kiirusega andme-

vahetuseks graafilises disainis, mis põhineb PDF 1.6 versioonil
ning on piiratud PDF/X-4 ja PDF/X-5 standarditega.
PDF / UA (arendusjärgus 2011 - ISO / DIS 14289-1) - “PDF Univer-

sal Access” - Elektrooniliste dokumentide vormingus lisadele
ligipääsetavus, mis põhineb ISO 32000 - 1 - PDF 1.7 versioonil.
Käesolevas õpikus käsitleme pikemalt PDF/A ja PDF/X standardeid.
PDF/A standard
PDF/A standard on mõeldud elektrooniliste dokumentide halda-
miseks ja säilitamiseks. Standard ei ütle, kuidas ja milline peab
olema arhiveerimise süsteem.
PDF/A on 100% enda kontrolli all. Kogu informatsioon, doku-

mendi väljanägemine ja kuju peab olema alati selline, nagu
52

dokument on tehtud. PDF/A sai ISO standardi ISO 19005-1:2005
1.oktoobril 2005.
Standardis on kirjeldatud, mida PDF/Ale vastav DF peab sisalda-

ma kogu sisu – tekst, pildid ja vektorgraafika, fondid ja värviin-
formatsioon. PDF/A dokument ei võimalda ise toime tulla väliste
programmidega nagu fondi programmid või hüperlingid.
PDF/A nõuded, millele peab PDF vastama:

Audio ja video sisaldus on keelatud
JavaScript ja hävitatava faili väljasaatmine on keelatud
Kõik fondid on kaasa pandud ja samuti peab piiramatult legaal-
selt universaalselt võimaldama kaasa panna. See puudutab ka
Postscript fonte Times või Helvetica
Värvid on väljundseadmest sõltumatult määratud
Krüpteerimine ei ole lubatud
PDF/Al on kaks levelit: PDF/A-1a – Level A sisaldab kõiki

nõudmisi PDF/A-1b.-le lisaks tagab et dokumendi struktuur
on kaasa pandud. Dokumendi sisu peab olema võimalik otsida
ja sorteerida.
PDF/A-1b – Level B tagab dokumendi muutumatu visuaalse

väljanägemise. On ka uus verisoon PDF/A-2. See töötab versioo-
nil 1.6 ehk Acrobat 7.0.
PDF/A standardi puhul on võimalik PDFis kasutada nii CMYK

kui ka RGB värviruumi.
PDF/X standard
PDF/X standard, mis sisaldab erinevaid ISO standardeid ja
nõudeid PDF-idele, mida kasutatakse graafilises disainis ja trüki-
ettevalmistuses ja mis tavalises PDF-is ei ole lubatud.
Põhinõuded PDF/X failidele:

PDF/X1a nõuab, et kõik fondid kaasa pandud ja pildid peavad
olema CMYK-is või spotvärvidena. DF/X failides on värvi halda-
mise info ning võetakse kaasa oma värviprofiil. Näiteks isegi kui
fail on tehtud CMYK-is, siis illustratsioonid võivad olla RGB-s
(koos kalibreerimisinfoga).
53

PDF/X -ile vastavates failides peavad olema erinevad väljad
(boxid) defineeritud. Media Box näitab dokumendi suurust.
Trim box näitab lõikekausta ehk lõppformaati. Kui trükitakse

bleediga, siis Bleed Box peab olema suurem kui Trim Box, kuid
väiksem kui Media Box.
Aktiivne sisu ei kuulu PDF/X juurde. See tähendab, et kui liht

PDF-is on lubatud märkused, kommentaarid, heliefektid ja isegi
movied, siis PDF/X-is need ei ole lubatud.
PDF/X standardite erinevad versioonid

PDF/X-1a:2001 (ISO 15930-1), tunnistab ainult CMYK + Spot
värvid, põhineb versioonil PDF 1.3.
PDF/X-2 (ISO 15930-2), see käsitleb PDF-faile, mis ei pruugi

sisaldada kõiki komponente, st näiteks fondid ja pildid võivad
erinevatel põhjustel (autorikaitse, faili suurus, töökorraldus vms)
liikuda sihtkohta PDF-failist eraldi; PDF/X-2 peab olema ühilduv
nii PDF/X-1 kui PDF/X-3 standardiga. See standard ei ole kunagi
kasutusel olnud.
PDF/X-3:2002 (ISO 15930-3), tunnistab CMYK, Spot, hallatud

RGB, CIELAB, with koos ICC profiiliga, põhineb versioonil
PDF 1.3. Sobib rakendusteks, kus trükimenetlus pole faili
tegemise ajal teada (nt reklaam, mis läheb korraga mitesse ajaleh-
te) või kus kasutatakse värvihaldust.
PDF/X-1a:2003 (ISO 15930-4), - PDF/X-1a:2001 uuendus põhineb

versioonil PDF 1.4.
PDF/X-2:2003 (ISO 15930-5), Uuendatud PDF/X-3 tunnistab

välist lingitud infot nagu OPI.
PDF/X-3:2003 (ISO 15930-6), uuendatud PDF/X-3:2002 põhineb

versioonil PDF 1.4. PDF/X-4:2008 (ISO 15930-7), Värvihaldusega,
CMYK, hall, RGB või spot andmed on kaasas, nagu PDF-i läbi-
paistvus ja valikuline sisu.
PDF/X-4p juhul on ICC profiilid eraldi kaasa pandud. PDF/X-

5:2008(ISO 15930-8).
54

PDF/X-5g põhineb PDF/X-4 versioonil ning lubab liita OPI ja
välist graafilist informatsiooni.
PDF/X-5pg põhineb PDF/X-4p versioonil ja lubab lisada välist

graafilist informatsiooni ja ICC profiili.
PDF/X-5n põhineb PDF/X-4p versioonil ja lubab lisada ICC

profiili teiste värviruumidejaoks peale Grayscale, CMYK ja RGB.
Tavaelus tuleb kasutada PDFX/1-a:2001 või PDF/X-1a:2003 stan-

dardit, mis trükiettevalmistuses tagab võimalikult vähe problee-
me värvilahutuses RIP-is.
55

ADOBE CREATIVE SUITE (CS)
Adobe Corporation on juhtiv multimeedia tarkvararakenduste
väljatöötaja. Creative Suite on kogumik professionaalseks kasu-
tamiseks mõeldud programme graafilise disaini-, videomon-
taaži- ja veebilahendusteks. Adobe on jaotanud oma tarkvara
kollektsioonideks: Design-, Web- ja Master Collection. Trükiste
kujundust ja ettevalmistust silmas pidades piisab Adobe Crea-
tive Suite Design Standard kollektsioonist, kuhu kuuluvad:
Adobe Photoshop, Illustrator, InDesign ja Acrobat, samuti
mõned tööd automatiseerivad ja hõlbustavad rakendused nagu
Adobe Bridge.
Graafiliseks disainiks mõeldud tarkvara areng läbi pea kolme

aastakümne on oluliselt aidanud kaasa reklaami-, meedia- ja
trükitööstuse võidukäigule. 1986 aastal sai valmis ja ilmus turu-
le Illustrator 1 (Illustrator 88), 1990 sai endale nime Photoshop 1.
Alates 2003 aastast hakati nimetama neid programme pereni-
mega Creative Suite ning tänaseks on jõutud CC versioonini.
Kui algselt oli tarkvara väga spetsiifiliselt mõeldud, kas piksel-,
vektorgraafika või tekstiga töötamiseks, siis tänaseks on tark-
vara üksteisesse integreerimine ja lisavõimaluste andmine neid
piire pisut hägustanud, kuid sellest hoolimata saame välja tuua
tarkvararakenduste spetsiifika.
Adobe Illustrator (Ai)

Selle programmi esmane ülesanne tegeleda vektorgraafikaga,
selle loomise ja modifitseerimisega. Hoolimata sellest, et alates
CS 3 versioonist toetab Ai mitut lehekülge, kasutatakse tänase-
ni seda väiksemahuliste trükiste kujundamiseks. Suurte teksti-
massiivide käsitlemine Ai-s ei ole otstarbekas ja algselt pole see
ka küljendamiseks mõeldud. Ai on asendamatu tööriist pisigraa-
fika ja illustratsioonide loomiseks. Suurimaks konkurendiks
Ai-le on Corel Draw.
Adobe InDesign (Id)

Adobe InDesign on küljendusprogramm, mis on kasutusel
töövahendina enamikes kirjastustes, ajalehtede ja ajakirjade
toimetustes. InDesign on eelkõige mõeldud mahukate trükis-
te: ajalehtede, ajakirjade, broshüüride, kataloogide ja raamatu-
te valmistamiseks. Tihe integreeritus Adobe muude toodetega
56

lubab oluliselt tõsta kujundajate töö efektiivsust ja kasutada
keerukamaid graafilisi lahendusi. Kuna tavaliselt Id-s loodavad
trükised omavad suurt teksti ning pildimahtu, siis tarkvara
toetab failide rühmitamist, registrite ja andmebaaside pidamist
ning nende omavahelist linkimist.
Adobe Photoshop (Ps)

Professionaalsete fototöötlustrakvarades hulgast on Ps konku-
rentsitu liider nii elukutseliste kui asjaarmastajate seas. Selle
programmi võimalusi on viimaste versioonide puhul täienda-
tud ka 3D ja animatsioonivõimalustega, kuid eelkõige on see
mõeldud pikselgraafika loomiseks ja töötluseks. Ps-il on ka
vektorgraafika tugi ning tihe integreeritus Ai-ga. Ilmselgelt ei
ole see aga mõeldud trükiste kujundamiseks või küljendamiseks
vaid pigem loovlahendusteks, fotode töötluseks, värvikorrekt-
siooniks ja trükiettevalmistuseks. Ps-i alustalaks on kihtidega
(layer’itega) töötamine ning Ps on ka väheseid laiatarbe fototööt-
lusprogramme, mis toetab CMYK värvihaldust.
Adobe Acrobat
Adobe Acrobati ülesanne CS tooteperekonnas on vaadata, luua
ja hallata PDF (Portable Document Format) faile. Erinevalt tasuta
allalaetavast Adobe Acrobat Readerist, millega on võimalik vaid
dokumente vaadata, on see kommertstarkvara. Kuni versiooni-
ni 9.0 sisaldas Adobe Acrobat lisaks Adobe Distilleri nimelist
sõsarprogrammi, mis oma olemuselt oli virtuaalse printeri drai-
ver ning võimaldas luua etteantud parameetritega PDF’i. Täna-
se versiooni Adobe Acrobat X’ puhul on Distiller integreeritud
Acrobati sisuosaks.
Distilleri seadistused
Kui te varasemates peatükkides puutusite kokku PDF’I versiooni-
de ja PDF-X standarditega, siis nüüd peatuksime standardseadis-
tuste “sisse” vaatamisega ning nende muutmisega vastavalt meie
vajadustele. Kuna Adobe tarkvara pärineb Ameerika Ühendrii-
kidest, siis trükikõlbuliku PDF-i genereerimiseks eelseadista-
tud joboption’id kannavad endas mitmeidki parameetreid, mis
Euroopasse ei sobi. Kui me võtame lahti Acrobat Distilleri ja
avame muutmiseks PDF X-1a:2001, siis me võime PDF-i generee-
rimise protsessi sekkuda. (Vt joonised 27.1 ja 27.2)
57

Joonis 27.1: Acrobat Distiller Joonis 27.2: General
Joonis 28.1: Images Joonis 28.2: Fonts
Joonisel 28.1, dialoogiaknas näeme, mis juhtub Joonisel 28.2 dialoogiaknas on ära määratud,
PDFi tegemise käigus kujunduses kasutatud kas ja millised fondid kaasa pannakse, ning
piltidega -millist kompressiooni kasutatakse ja kui fontide kaasasalvestamine ebaõnnestub,
alates millisest resolutsioonist tuuakse resolut- siis kas katkestatakse pdf-i genereerimine või
sioon mehhaaniliselt alla. ignoreeritakse seda.
58

Joonis 29.1: Color Joonis 29.2: Standards
See on dialoogiaken, kus saab ära määrata värvi- Siinjuures tasuks tähelepanu pöörata Output
ruumi, millesse konverteeritakse kõik pildid, Intent Profile Name menüüle, kuhu oleks tarvis
mis on jäänud kujundusse RGB kujul. Nagu määrata värviprofiil, mille ruumes toimib paber
öeldud, on tegemist Põhja-Ameerika eelseadis- ja trükitehnoloogia, kus me tahame seda konk-
tustega ja need parameetrid meile ei sobi. Olgu- reetset faili trükkida. Siin määratud õige profiil
gi, et me peaksime kõik sarnased konversioonid aitab tuvastada võimalikud vead failis, kui need
ära tegema juba rakendustesiseselt, võiksime ei vasta standardile.
siin CMYK-i värviruumiks määrata Euroopas
kasutatava värviprofiili.
PDF-i loomine
PDF-i on võimalik luua kahel viisil: salvestades (Ai) / eksporti-
des (Id) ja printides läbi virtuaalse printeri (Distiller) / distillides
eelnevalt tehtud postscript (ps) failist. Sisuline vahe PDF-i salves-
tamise/eksportimise ja distillimise vahel on viimase vanemal
tehnoloogial põhinev meetod, kus ei ole võimalik lisada PDF-ile
interaktiivset sisu, ei toeta värvihaldusega töövoogu ning läbi-
paistvus on tasandatud (transparency flattening). Ei saa öelda, et
üks meetod on teisest parem või turvalisem, aga kuivõrd on meil
tegemist trükikõlbuliku PDF-i loomisega, siis interaktiivne sisu
ei oma meie jaoks tähtsust, läbipaistvuse tasandamine kas raken-
duse siseselt, PDF-i genereerimise käigus või trükikoja RIP-is
ei oma samuti meie jaoks sisulist tähtsust, ning värvihaldusega
töövoog ei ole Euroopas levinud (töövoog, mis toetab värvihal-
dust võimaldab kaasata Lab või RGB värviruumi). Vaatame järg-
nevalt lähemalt eksportimist InDesign programmist.
59

Joonis 30:
Preflight Adobe Indesignis
Enne PDF-i genereerimist peaksime olema veendunud, et meie

kujundusfail vastaks nõuetele. Tähtis on üle vaadata formaat,
lõikevaru olemasolu, piltide resolutsiooni ning vastavus CMYK
värviruumile, värvide arv (CMYK + võimalikud lisavärvid)
ja kõik lingitud failid. Samuti tuleb olla veendunud fonti-
de (litsentside) olemasolus. Trükieelne kontroll Indesignis on
tehtud hõlpsaks sinna sisseehitatud funktsiooni Preflight abil (vt
joonis 30) kus on võimalik määrata kontrollprofiil, mis annab
soovitud teavet kontrollitava faili kohta.
Olles veendunud faili trükitehnilises korrasolekus, saame asuda

genereerima PDF-i.
Dokumendi salvestamiseks PDFiks

Vali File > Adobe PDF Preset > [PDF/X-1a:2001] või Acrobat
Distilleris enda poolt muudetud seadistus. (vt joonis 31, 32, 33)
Sisuliselt näeme siin sarnast menüüdialoogi kui Distilleris – juhul
kui me oleme standardseadistuse enese jaoks ära muutnud (vt.
Distilleri seadistused), ei ole meil selle menüüaknas midagi vaja
muuta.
Marks and Bleeds - näeme lõikevaru suuruse määramise ning

mitmesuguste trükitehniliste märkide lisamise võimalusi. Esma-
järjekoras on meil vaja määrata vajalik lõikevaru ja lõikemärgid
(vt lõikemärkide alapeatükki), muude märkide lisamine (regist-
rimärgid, värviriba, lõikevarumärgid) ei ole tõenäoliselt otstar-
bekas, kuid see sõltub iga trükikoja nõudmistest.
60

Colors - menüüaknas saame määrata väriprofiili millesse konver-
teeritakse kasutusel olevad värvid, juhul kui me ei ole algselt
selles värviruumis töötanud (näiteks RGBst CMYK’i).
Advanced - aknas peaksime määrama läbipaistvuse tasandamise

resolutsiooni, mis trükifaili puhul on High resolution.
Joonis 31
Joonis 32
61

Juhul kui tekivad konfliktid, siis need antakse
meile kollase kolmurga sees oleva hüüumärgina.
Juhul kui kõik on korras, vajutage Export ja PDF
fail genereeritakse teie poolt valitud kataloogi.
Järgnevas peatükis vaatame kuidas ja mis vahen-
ditega me saame loodud PDF-i kontrollida ja vaja-
dusel parandada.
PDF-ide kontroll
Enne poognamontaaži ja plaadifailide tegemist
tuleb veenduda, et PDF-id, mida trükkimiseks
kasutatakse, vastaksid trükikoja nõudmistele ehk
PDF ofsettrükistandarditele.
Joonis 33
Peamised nõudmised ofsettrüki pdfidele:
Resolutsioon. Resolutsioon peaks olema soovitatavalt 200-
300 dpi. Selline resolutsioon tagab trükis hea pildi teravuse
ja kvaliteedi
Värviruum peab reeglina olema CMYKis ja ICC profiile ei tohi
olla kaasa pandud. Suuremates trükikodades, kus värvihal-

dust ise korraldatakse, sobivad ka teistes värvuumides tehtud
PDF-id. Siis peavad PDF-id vastama PDF/X-3 või PDF/X-4
standardile. Sel juhul võidakse ka ICC profiilid kaasa panna.
Fondid. Kõik fondid peavad olema täielikult kaasa pandud
(embedded)
Ületrükk (overprint). Tavaliselt peab olema mustadele teksti-
dele ja objektidele seatud overprint. Erijuhtudel ka mustadel

tekstidel ning objektidel võetakse overprint maha. Näiteks
hõbedale, kullale või neoonvärvidele ei tohi mustale overprin-
ti peale panna, sest need värvid on teistsuguse koostisega ning
overprindi puhul need hoopis segunevad. Valgetel ja mitte-
mustadel tekstidel ning objektidel ei tohi overprinti peal olla
Eksportimisel saadud PDF-id peavad olema tehtud õigete
seadetega. Kindlasti tuleb eksportimiseks kasutada PDF/X-

1a standardit. Teiste valikutega tehtud pdfidel võivad tekki-
da ripis värvilahutuses probleemid läbipaistvuse või fonti-
dega. Üldse ei tohi eksportida PDF-e enne Adobe CS tooteid
olevate versioonidega, samuti kõikide teiste kujundusprog-
rammidega, kus eksportimise standardite valikus puudub
PDF/X1-a. Lehekülgede suurused PDF-is peavad soovitatavalt
olema samad
62

Lõikevaru (bleed). Kujundused, mis ulatuvad lõikejoonteni,
peavad ulatuma 3-5 mm üle lõike serva. See on vajalik järel-
töötluses lõikamise kõikumise tõttu tekkivate valgete servade
vältimiseks
Lubatud maksimaalne värvikogus. Erinevatel paberitel
ja erinevates trükimasinates on soovituslik lubatud suurim
värvikogus erinev. Ajalehetrükis võib kasutada lubatud suuri-
mat värvikogust kuni 260%, ajakirjatrükis (heatset) kaetud
paberitele kuni 300%, poognaofsetis kaetud paberitele kuni
340% ning katmata paberitele kuni 280%. Tegelikult on iga
trükikoja nõudmised erinevad, seetõttu võivad kontrollimist
vajavad parameetrid olla erinevad
PDF-ide kontollimine koosneb kahest osast: Esiteks visuaalne ja

teiseks kontrollimine spetsiaalse programmiga.
Visuaalne kontroll
Visuaalselt kontrollitakse lehekülgede arvu, mõõtu, lõikevaru
(bleedi) ja ületrüki (overprint) õigsust. Lehekülgede arv peab
vastama tellimusele. Mõõtu saab vaadata Acrobatiga, kui seade-
tes on mõõdu näitamine määratud. Samuti saab vaadata erinevate
kaustade (trim box, bleed box) suurusi, kui need PDF-i tegemi-
sel määratud. Overprindi kontrollimine visuaalselt nõuab suurt
tähelepanelikkust ja teadmisi. Palju on abiks spetsiaalsed prog-
rammid, mille abil on võimalik overprinti muuta vastavalt vajadu-
sele. Põhiliseks probleemiks overprindi puhul on heledatele või
valgetele objektidele seatud overprint. Kuna overprint tähendab
kahe täisvarvi üksteise peale trükkimist, siis heledatele objek-
tidele seatud overprint muudab värvi soovimatult. Näiteks kui
sinisele värvile tahetakse trükkida kollast, siis kollasele värvile
seatud overprindi puhul on tulemuseks hoopis roheline värv,
sest kaks täisvärvi trükitakse teineteise peale. Valgele värvi-
le seatud overprindi puhul läheb valge värviga objekt üldse
kaduma, kuna ofsettrükis valget värvi pole ja kujutis muutub
trükisel nähtamatuks. Veel keerulisem lugu on siis, kui kasu-
tatakse eritoone (spotvärve) ja läbipaistvust ning valesid over-
prindi seadeid. Sellisel juhul muutub läbivaistvaks määratud
koht kujunduses valgeks, sest eritoon on kattev värv. Suurt osa
overprindi probleeme saab lahendada spetsiaalsete programmide
abil, mis on mõeldud PDF-ide kontrollimiseks ning muutmiseks.
63

Kontrollimine spetsiaalse programmiga
Siin on mitu võimalust. Alates Acrobat Pro 8.0 versioonist on
programmi sisse ehitatud preflight ehk kontrollisüsteem. Seal
on palju erinevaid profiile (kirjeldusi), mille suhtes PDF-e kont-
rollida. Näiteks, kas PDF vastab PDF/X, PDF/A või PDF/E stan-
dardile. Samuti on seal profiilide valikus põhiliselt kasutatavad
ofsettrüki pdfi standardid. Näiteks ajalehetrükk (coldset), ajakir-
jatrükk (heatset), poognatrükk. Vastavalt valitud profiiliga PDFi
kontrollides saame tulemuseks raporti, kus on kirjas kõik vead
ning hoiatused, kui PDF ei vasta antud profiilile. Preflight’iga on
võimalik teha ka väiksemaid muudatusi, et PDF vastaks vastava
profiili järgi seatud nõudmistele. Teine võimalus on kasutada
kotrollimiseks spetsiaalset programmi või failihaldustarkvara.
Siin on rohkem ning paremaid võimalusi failide kontrollimiseks
ning parandamiseks.
Kõige paremateks ning enimkasutatavateks programmideks,

mille abil PDFe kotrollitakse ja muudetakse on Enfocus tooted.
Nende kohta saab lugeda lisaks http://www.enfocus.com. Uusim
kasutusel olev versioon on Enfocus Pitstop12.
Enfocusel on PDF-idega töötamiseks järgmised programmid:

Enfocus Pitstop 12. See on Acrobat Proga küljenduv programm
ükshaaval PDF-ide kontrollimiseks ja muutmiseks. Installeerides
Pitstopi liitub see Acrobat Proga ning töötab kui Acrobati lisa.
Acrobati tööriista ribale lisanduvad Enfocuse tööriistad. Pitstopi
tööriistad võimaldvad selekteerida, liigutada objekte, töödelda
tekste, muuta raster- ja vektorgraafikat ning värve PDF-is. On
võimalik avada üksikuid pilte otse Acrobatist – Photoshoppi ning
töödelda ja salvestada muudatused otse PDF-is. Sama saab teha
vektorgraafikaga, avades objekte Illustratoris. Lisaks tööriista-
dele on pitstopis nn “actionid” – käsklused teatud muudatuste
tegemiseks kogu PDF-is ja “preflight profiles” – profiilid kontrol-
limiseks. Valides sobiva profiili, on võimalik teha failide kontroll.
Pitstopis on võimalik teha ka ise selliseid profiile, mis on vaja-
likud just antud trükikoja vajadusteks. Profiilidele on võimalik
lisada vastavaid actioneid – käsklusi, et vajalikud muudatused
toimuks juba preflightimise käigus. Näiteks overprindi muuda-
tused või spot-värvide muutmine automaatselt CMYK värviruu-
mi. Pitstop võimaldab teha väga palju muudatusi. Kuid kliendi
failides muudatuste tegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik,
sest on suur oht PDF ära rikkuda või muuta objekte, mida ei ole
64

soovitud. Mitte alati ei saa lasta Pitstopil overprindi seadeid
määrata. Peale preflighti teeb Pitstop alati raporti preflighti tule-
muse kohta, kus on kirjeldatud PDF-is esinevad vead, hoiatu-
sed ning muudatused, mis preflighti käigus tehti. Pitstopi on
võimalik seadistada nii, et raport pannakse alati PDF-iga kaasa
ehk pdfi avades Acrobat Proga on võimalik avada raport. Sellist
PDF-i nimetatakse sertifitseeritud (Certified PDF) PDF-iks. Serti-
fitseeritud pdfi korral on Acrobati menüü ribal ikoon raporti
kohta. Kui see on roheline linnuke, siis on tegemist kontrollitud
ja profiilile vastava PDF-ga, kui aga punane ristike, siis on PDF- Joonis:
is vead ning raportit avades saab vigade kohta informatsiooni. sertifitseeritud PDF
Korras preflight
Preflight profiilile mittevastav
65

Enfocus Pistop Server 12
See on eraldiseisev programm suure hulga PDF-ide kontrollimi-
seks. Mõeldud on selleks, et ei peaks ükshaaval preflightimiseks
PDF-e avama, vaid kontroll toimub serveris programmiga. Antud
programm põhineb “hotfolderite” süsteemil. Pitstop serveri
seadetes määratakse ära hotfolderid ja seadistused antud hotfol-
derisse saadetud PDF-ide kohta. Hotfolder on selline kaust, kuhu
kopeerides PDF-id alustab pitstop server automaatselt preflighti
seadetega, mis on selle hotfolderi jaoks seadistatud.
Preflightimise tulemuse jaoks on Pitstop serveril omakorda kolm

väljundkausta. 1. kaust on raportite jaoks, kui PDF-is on prob-
leemid, 2. kaust on nende originaalpdfide jaoks, kus olid prob-
leemid. 3. kaust on kahe alamkaustaga, kuhu peale preflighti-
mist failid saadetakse. Ühes alamkaustas on korras preflightitud
PDF-id. Nende kohta on raportid ainult PDF-is. Eraldiseisvana
neid ei genereerita. Teises alamkaustas on vigadega PDF-id.
Nende kohta on raportid nii PDF-is kui eraldi kaustas, et vajadu-
sel raportid kliendile saata. Server on võimalik seadistada isegi
selliselt, et automaatselt saadetaks probleemsete failide raportid
vastavale kliendile.
Enfocus Instant PDF 09

Programm võimaldab sertifitseeritud PDF-e teha Adobe CS teis-
tes toodetes nagu Photoshop, Illustrator, InDesign.
The Enfocus PDF

Workflow Suite Enfocuse toodete kogum. See koosneb Pitstopi
töökohast, Pitstop serverist, Instant Pdfist ja Certfied net litsent-
sist. Enfocus PDF Workflow Suite kasutades saab trükikoda
kliendilt PDF-i, mille kontrolli peale ei pea trükikoda enam aega
kulutama.
CertifiedPDF.net
Veebipõhine Pitstop ja preflight, kus kogu kontroll toimub üle
veebi.
StatusCheck
Acrobat Pro ja Acrobat Readeri tasuta plugin (lisa) PDF-i
kaasapandud raportite avamiseks.
66

Instant Barcode 1
Ribakoodide genereerimiseks ja muutmiseks Adobe Illustratoris.
Failide kontrollimine failihaldustarkvaraga

Suuremad trükikodade trükiettevalmistuse jaoks tarkvara toot-
vad firmad nagu Agfa, Heidelberg, Kodak, Efi jt on loonud
spetsiaalse failihaldustarkvara, kuhu failide preflight on sisse
ehitatud. Enamasti baseerub see Enfocuse toodete kohanda-
tud versioonidel. Seadistused on analoogilised Enfocus Pistopi
seadetega. Võimalik on kasutada isegi Enfocus Preflighti stan-
dardprofiile. Kuid mõistlikum on ise teha oma trükikoja nõud-
mistele ning ressurssidele vastav preflighti profiil. Failihaldus-
tarkvaral on lisaks moodul kliendi ja trükikoja vahel originaalide
saatmiseks ning kliendipoolseks kinnitamiseks. Failide saatmine
toimub üle interneti. Saadetud failid läbivad automaatse preflig-
hti ning klient saab meili teel kohese tagasiside PDF-ide kohta.
Probleemsete PDF-ide puhul saab klient ka preflighti raporti.
Kliendil on võimalik online‘is anda PDF-idele kinnitus või vahe-
tada probleemsed failid välja ning siis kinnitada. See tagab edasi-
se arusaamatuste vältimise, kui trükikoda on mingil põhjusel
probleemseid faile kasutanud.
Preflighti profiili loomine

Mõistlik oleks kasutada oma trükikojale kõige sobivamat Pisto-
piga kaasa olevat profiili, seda lisafunktsioonidega täiendada
ning selle alusel oma profiil salvestada. Näiteks mõningad para-
meetrid, mida tuleks kindlasti arvestada.
Resolutsioon
Kuigi soovituslik resolutsioon on üle 200 dpi, võiks profiili
seadistada, et veateade tuleb väiksema kui 150 dpi resolutsiooni
puhul. Tänapäeval kasutavad kujundajad palju digikaameratega
tehtud pilte, mille resolutsioonid jäävad alla 200 dpi.
Fondid
Kindlasti peab seadistama profiili nii, et kui fondid on puudu või
pole täielikud, siis antakse veateade.
Maksimaalne lubatud värvikogus

See võiks olla seadistatud oma trükikoja vajadustele hoiatusena.
Näiteks ajakirja trükimasina puhul võiks hoiatus seadistatud üle
67

300% ja poognaofsettrükimasina puhul üle 330%. Profiilile
võib lisada käskluseid (action list). Näiteks overprindi muutmi-
se kohta või vajadusel spotvärvide CMYKi konverteerimiseks.
Uuematel versioonidel on kaasas device link profiles, mis

tähendab, et vajadusel saab üle lubatud värvikogusega PDF-
des muuta need vajadusetele vastavaks. Ettevaatlik peab olema
sel juhul vektograafiliste objektide suhtes. Näiteks 400%
vektorgraafilised objektid võivad muutuda hoopis 100 mustaks
või ei muutu üldse. Teistel juhtudel töötab see käsklus hästi.
Profiile võib teha erinevaid erinevate vajaduste jaoks ning neid
preflightimisel ka vastavalt kasutada.
RIP-Raster Image Processor

RIP on spetsiaalne moodul värvilahutuseks, rasterdamiseks ja
plaadifailide genereerimiseks. Kaasaegne RIP sisaldab valiku
erinevatest värvilahutuse mootoritest (renderdajatest). Uusim
on Adobe renderdaja Adobe PDF Print Engine. Kui selline
rendardaja RIP-is on, tuleks ka see valida. Adobe PDF print
engine saab hakkama ka uuemate PDF versioonidega, mis on
otse eksporditud kujundusprogrammidest.
RIP-i konfiguratsioon
RIP-id koosnevad nn virtual printeritest ning seadetest (output
plan), mis iga virtualprinteri kohta tehakse. Virtual pinterid
seotakse nn hotfolderitega. Iga trükimasina kohta tehakse oma
virtual printerid. Printereid võidakse teha näiteks erineva rast-
ritiheduse järgi, kas rippimise käigus prinditakse ka poogna-
proof jne. Iga trükikoda seadistab need printerid just oma vaja-
duste järgi. Lisaks on võimalik sisestada erinevaid icc profiile,
mille järgi pannakse RIP värvilahutust tegema. Failide saatmi-
sel vastavassse hotfolderisse hakkab RIP automaatselt vastavale
folderile seatud parameetritega faile rippima. Järgnevalt selgi-
tame, milliseid parameetreid RIP-is seadistatakse.
68

Peamised seadistused:
Valitakse lahutuse mootor (renderdaja)
Määratakse plaadi resolutsioon, mis sõltub plaadiprinterist
või kasutatud filmidest

Valitakse rastri tihedus vastavalt kasutatavale paberile või
trükimasinale
Valitakse plaadi suurus või trükimasina plaat. Plaadiprinteri
haldustarkavarast saab genereerida nn ipr faili, kus on kõikide

sisestatud plaatide parameetrid. Antud ipr faili kasutamisel
RIP-is tulevad automaatselt kõik plaadipinteri plaadivalikud
RIP-i plaadi valikusse
Kui mingi põhjusel on vaja plaatidel punktide suurusi korri-
geerida, siis ripis on võimalik nn plaadikorrektsioon

Värvilahutuse valik. Kas lahutatakse kõik sisestatud osavär-
vid või konverteeritakse CMYKi värviruumi

Lisaks värvilahutusele ja plaadifailidele on võimalik väljas-
tada rippimise käigus ka paberist väljatrükid või PDF-id ja

JPEG failid
RIP-i failide kontrolli seaded. RIP kontrollib ka PDF-ide vasta-
vust standarditele või seadetele, mis antud trükoja jaoks on

vajalikud. Kontrollitakse, et kujutised mahuksid ära trüki-
plaadile või väljatrükile. RIP kontrollib, kas kõik värvid on
CMYK värviruumis. Kaasa ei tohi olla pandud icc profiile ega
kasutatud muid värviruume. Kogu värvihaldus peab olema
tehtud enne rippimist. Kontrollitakse samuti fontide olemas-
olu. Fontide puudumisel rippimist ei toimu. On võimalik
seadistada overprinti, kontrollida trappingut, joonte paksusi.
Iga trükikoda seadistab failide kontrolli seaded just oma vaja-
dustest lähtuvalt
Kuna RIP on väga kallis, siis tasub selle ostmisel või uuenda-
misel mõelda kõige värskematele tehnoloogilistele uuendustele
ja uuemale tarkvarale, kuigi alghind võib tunduda kallis. See
ala areneb väga kiiresti ning kalli hinna tõttu ei ole mõeldav
iga aasta uut rippi soetada. Ripi tasuvuse ajaks tuleks lugeda
3-4 aastat. Samuti peab ta selle aja jooksul tehnoloogia arengule
vastu pidama.
69

1.5 ETTEVALMISTUS JÄRELTÖÖTLUSEKS
Üks trükise kujunduse planeerimise oluline osa on järeltöötluse
nõuete arvestamine kujunduse käigus, mille lõpptulemuseks peab
olema makett. Maketi all peame üldjuhul silmas füüsilisel kujul
(või ka digitaalse joonisena) lihtsustatud trükise ülesehitust. Seal
peavad olema ära näidatud kõik järeltöötlust puudutavad osised:
stantsijoonis, voltimise skeem, soonimine, performatsioon, koht-
lakk, efektid, lõikemärgid ja muud antud trükisele spetsiifilised
andmed. Makett on n.-ö elukindlustus selleks, et hiljem suuri
kulutusi vältida ning lihtsustada trükikoja järeltöötlusspetsialis-
tide tööd. Alljärgnevalt mõned nõudmised, kuidas järeltöötlus-
protsessi kujunduse käigus arvestada ja milliseid tingimusi järel-
töötlust puudutavad joonised peavad täitma.
Stantsivormi joonis
Tihti tuleb ette vajadus toota erikujulisi trükiseid, kus trükis ei
ole mitte ristkülikukujuline, vaid järgib mõne objekti piirjooni,
kui meil on tegemist näiteks pakendiga ja selle pinnalaotusega.
Erikujulise trükise väljalõikamiseks kasutatakse mehhaanilist
stantsi (vt joonis 14), mis oma olemuselt on puitplaadile kinnita-
tud nugade süsteem.
Mehhaaniline stantsiga on võimalik trükist töödelda kolmel viisil:

lõigata, soonida või perforeerida (vt joonis 15).
Stantsijoonise tegemisel tuleks kasutada joonejämedust c‘ 0.5 pt

ja võimalike eriviiside tähistamist erinevat värvi joontega. Silmas
tasub pidada ka seda, et kuna meil on tegemist reaalsete metallist
Joonis 14: Stantsivorm nugadega, siis ei ole võimalik trükist planeerida väga peenikeste
70

Lõige
Soon
Perforatsioon
detailide ja teravnurkadega (vt joonis 16). Detailirikaste trükis- Joonis 15:

te stantsimiseks on leiutatud laserstants, kus lõikamine toimub Dokumendikaante stantsijoonis
laseriga ning teoreetiliselt puudub detailsuse piirang. Joonise
ülesehitus on sarnane mehaanilise stantsijoonisega. Lasertsantsi
plussiks on väga suur täpsus, kuid miinuseks oluliselt suurem
ajakulu, seetõttu kasutatakse seda tehnoloogiat enamjaolt väikes-
te tiraažide töötlemiseks.
Lõikemärgid
Lõikemärgid (trim marks) on märgid, mis tähistavad trükise
puhast mõõtu. Üldjuhul on märgid määratud kõikide trükises
kasutatavate värvidega – registration color Lõikemärkide kasu-
tamisel tuleb silmas pidada tõsiasja, et mõned trükikojad soovi-
vad lõikemärkide ofsetti (märgi kaugus puhtast mõõdust) sama
kaugele, kui ulatub lõikevaru (bleed). Adobe CS kujundusprog- Joonis 16:
rammides on ofset vaikimisi määratud 2.116mm. Kui trükiko- Laserstantsimine on vajalik
japoolne nõue sellest erineb siis tuleb seda käsitsi seadistada keeruliste kujundite lõikamiseks
(vt joonis 17).
71

Ofset
Bleed
Soon
Lõikemärgi tüüp
Lõikemärgi joone paksus
Lõikemärgi ofset
Lõikevaru (bleed) ulatus
Joonis 17: Lõikevaru

Lõikemärkide ja lõikevaru Kõik trükise servani ulatuva kujundusega trükiste failid peavad
määramine omama lõikevaru (bleed). See on vajalik selleks, et trükise puhtaks
lõikamise käigus võivad tekkida nihked.
Traditsiooniline lõikevaru sõltuvalt trükistest on 3-5mm. Lõike-

varu peavad omama ka kõik trükised, mis lähevad järeltöötlu-
seks stantsimisse. Bleediga tuleb arvestada juba kujundamise
käigus, nii et kõik kujunduselemendid ulatuksid trükise puhtast
mõõdust väljapoole. Järeltöötluses tekkivate nihete tõttu ei ole
soovitatav kujundada/paigutada olulisi detaile puhta mõõdu
servale lähemale kui trükikoja pool ette nähtud bleed ette
näeb, st. kui trükikoda on trükisele ette näinud 5 mm bleedi,
siis turvaala ulatub 5 mm sissepoole. Juuresoleval joonisel on
näidatud puhas mõõt, poogna mõõt (slug), turvaala ja lõikevaru
(vt joonis 18).
72

Joonis 18:
Kujundusfaili olulised
tööpiirkonnad
Trükise puhas mõõt

Lõikevaru
Poogna mõõt (slug)
Kujunduse turvaala
Köitmisviisiga arvestamine
Traatköites brošüüri kujundamise käigus tuleb arvestada sees-
miste lehekülgede väljapoole nihkumisega ja seeläbi kitsamaks
lõikamisega (vt joonis 19). Sellist ilmingut nimetatkse creep ning
selle ulatus sõltub paberi paksusest ja lehekülgede arvust. Kuni
paarikümnelehelise vihiku puhul ei avalda creep olulist mõju,
kuid mahukamate trükiste puhul tuleb jälgida oluliste detailide
turvalisele kaugusele asetamisega või kasutada küljendustar-
kavara (Adobe Indesign) lisaprogrammi, mis arvestab trükifaili
tegemise käigus lehekülgede nihkumisega. Creepiga tuleb eriti Joonis 19:
arvestada leheküljenumbrite paigutamisel või servale väga lähe- Creep. Välimised lehed on
dal asuvate joonte vms detailidega. lühemad kui seesmised
Creep
Vihiku ots
lõigatakse sirgeks
73

Joonis 20:
Liimköite pime ala võib muuta
Kui traatköidet kasutatakse valdavalt kuni 100-leheküljeliste
kujunduse raskestimõistetavaks brožüüride puhul, siis mahukamate trükiste üheks köitmisvii-
siks on üsna tihti liimköide. Liimköite puhul on oluline jälgida
nn pimedat ala, mis jääb köiteserva poole. Sõltuvalt tehnoloo-
giast on see 6-8mm, seda ala pole võimalik kujunduses efektiiv-
selt kasutada, kuna jääb köite varju. Üsna lihtne on selle alaga
arvestada trükiste veeriste määramisel, kuid kui on tarvis kasu-
tada üle kahe lehekülje ulatuvaid fotosid, siis tihti võime köite
tulemusena näha sellist vaatepilti (vt joonis 20). Sellise ilmingu
tasandamiseks kasutatakse võtet, kus mõlema lehekülje siseser-
Liimköites ajakirja puhul vadele lisatakse vajalikus mahus lõikevaru ehk mingis ulatuses
arvesta köite pimeda alaga on lehekülje kokkupuutealas kujutis korduses.
Fotol peaks olema ka kolmas

inimene Klamberköide Klamberköide Õmmeldud
(traatköide) küljelt köide küljelt
Liimköide Kõvakaaneline köide

Tekst on osaliselt kaduma läinud (õmmeldud-
või liimköide)
Spiraalköide Metallist kammköide Plastikust

Joonis 21: Erinevad köitmisviisid (peidetud kammköide) kammköide
74

Joonis 23:
Tihti kasutatakse käsiraamatute, kalendrite ja vihikute köitmi- Seljasoone laius ja sügavus võib
seks spiraal- või kammköidet (vt joonis 21: kammköide, plastik- visuaalse mulje rikkuda. Raamatu
kammköide, spiraalköide). Selliste köitmisviiside puhul tuleb kujundus on tsentrist väljas ning
samuti arvestada alaga 6-8 mm, mida pole võimalik efektiivselt mõjub tahtmatu veana
kasutada.
Kõvaköiteliste kaante trükiettevalmistus

Kõikide kõvakõitelised kaaned koosnevad kolmest välimisest
osast: esikülg, selg, ja tagakülg ning sisemisest, kaant koos hoid-
vast paberist, mis liimitakse kaante vahele jääva kartongi peale.
Juuresoleval joonisel on ära toodud kõvaköitelise kaane üles-
ehitus. Kaante kujundamise juurde asudes on hädavajalik teha
alusjoonis, sest erinevalt tavatrükistest kasutatakse kujunda-
tud ja trükitud poogna servi 18-20mm ulatuses ärapööratavana
kaante sisse (vt joonis 22), kuhu omakorda liimitakse peale sise-
mine paber. Sellest tulenevalt on tarvis kaante puhtale möödule
lisada ärapööratav osa+bleed. Kujundamisel on tarvis tähelepa-
nu pöörata ka seljasoonele, mis küll reaalselt ei muuda trükise
laiust, kuid mis võib visuaalselt tekitada sarnase mulje. Selja-
soone kaugus köiteservast, sügavus ja laius sõltub kasutatavast
tehnoloogiast (vt joonis 23).
Puhas mõõt
Selg
Ärapööramise osa
Lõikevaru
Joonis 22:
Kõvaköitelise raamatu
alusjoonis
75

Voltimine ja nuutimine (soonimine)
. Lihtsamate trükiste puhul (voldikud, kaaned, kutsed vms) tava-
liselt kujundusfailile voltimist või nuutimist tähistavaid märke
ei lisata ning need näidatakse ära kas maketil või trükikoja
kaaskirjas. Kui aga on tegemist keerulisemate trükistega, siis
traditsiooniliselt märgitakse voltimist katkendliku joonega, mis
asetatakse trükise puhtast mõõdust sama kaugel kui lõikemär-
gidki. Juuresoleval joonisel (joonis 24) on näidatud mõned volti-
mise skeemid ja trükise pinnalaotus koos vajalike märkidega.
Ilmselgelt on näha, et 2., 3. ja 4. näidise puhul ei anna trükifail
piisavalt informatsiooni trükise lõpliku ülesehituse kohta ning
vajab kindlasti kaasa ka füüsilist maketti. 3. ja 4. näidise puhul
tuleb arvestada kujunduse ülesehitusel sellega, et sissevoldita-
Joonis 24: vad lehed peavad olema pisut kitsamad (vt joonis 25) – vastasel
Enimlevinud voltimisskeemid juhul ei ole võimalik neid sinna mahutada.
6 lk voldik Keskelt avatav 8 lk voldik 6 lk voldik

(U kujuline) 6 lk voldik (Z kujuline)
97 mm 100 mm 100 mm
Joonis 25:
Sissevolditavad lehed peavad Sissevolditav lk Tagakaas Esikaas A4 pinnalaotusega
olema kitsamad U kujuline voldik
76

Eriviimistlused – kohtlakk, foolium, surutrükk
Keerulisemate trükiste puhul puutume teinekord kokku erivii-
mistlustega, mis annavad lõpptulemusele visuaalseid efekte.
Trükiettevalmistuse seisukohalt ei ole suurt vahet, millise tehni-
kaga meil tegemist on, piisab joonisest kas kujundusfaili peal
või eraldi failina. Silmas peab vaid pidama mõningaid tehnilisi
nüansse: ükskõik, kas me kasutame erilahenduse märkimiseks
spot- või protsessvärvi, peab meil tegemist olema 100% värvi-
hulgaga, samuti võime märkimiseks kasutada 1-bitist pikselgraa-
fikat. Juhul kui erilahendused märgitakse lisavärviga kujundus-
faili sisse, peab olema neile värvidele määratud overprint. Sama
kehtib ka kõigi teiste võimalike abijoonte või jooniste näitamisel
(näit. stantsijoonis).
Kohtlakk kantakse valdavas osas trükisele siiditrükis (serigraa-

fia). Tehnoloogia väikesest lahutusvõimest ja ebatäpsusest tule-
nevalt ei saa kujundus olla väga detailne. Minimaane joonejä-
medus 0.5 pt. Juhul kui kohtlakk on paigutatud katma trükitud
objekti, siis on soovitav teha väike ülekate (trap) sõltuvalt objek-
ti detailsusest 0.5-1 pt.
Foolium kantakse trükisele läbi metallist kõrgtrükiklišee ning

kuna foil ise on sisuliselt õhuke metallikiht, kehtivad siin mõni-
gad tehnilised piirangud: alla 0.5 pt jämedusega jooned ei pruu-
gi üle kanduda või pudenevad suhteliselt kiiresti trükise pealt
maha, samuti ei soovitata foili puhul kasutada väiksemat kui
6-7-punktist kirja.
Surutrüki ja reljeeftrüki puhul värve või muid materjale ei

kasutata ning „lahutusvõime“ sõltub eelkõige paberist, kuid see
meetod on eelkõige mõeldud suurte pindade esiletõstmiseks ja
detailid ei pääse mõjule. Tihti kasutatakse suru- või reljeeftrükki
trükitud objektide esiletõstmiseks.
Mis iganes eriviimistlusi on tarvis kujundusfailile märkida, pea-

me eelkõige silmas pidama selle arusaadavust trükikoja repro-
spetsialistidele. Nagu juba eelpool öeldud on kõige lihtsam viis
neid määrata, kasutades selleks lisavärve ja andes neile vastava
erilahenduse nime (kohtlakk, stantsijoonis vms) ning mitte unus-
tada määrata nendele lisavärvidele overprint.
77

Joonis 26: Juuresoleval joonisel on näidatud AI-s tekitatud lisavärvid, mis
Lisavärvide määramine
kannavad infot nende kavatsuste kohta. Selliselt faili edastami-
Adobe Illustratoris
ne annab trükikojale võimaluse lisavärvid trükiplaatide printi-
miseks maha võtta ja saata need eraldi vastavalt kas siidiraami
valmistusse või matriitsi/stantsi tegemisse (vt joonis 26).
78

1.6 TRÜKIVORMID
Ofsettrükiplaadi tehnoloogia
Trükiplaadiks on nn lito-alumiiniumleht, kuhu on elektrokee-
milisel meetodil kantud trükkimiseks vajalikud kihid. Litoalu-
miiniumi eripära on see, et ta on valmistatud kuum- ja külmvalt-
simisel alumiiniumivalust. Sellise tehnoloogiaga saadakse väga
ühtlase struktuuri ja paksusega alumiiniumleht, mis on ofset-
trükiprotsessis väga oluline. Külmvaltsimine annab trükiplaadi-
le vajaliku elastsuse. Elektrokeemiliselt töödeldakse ainult ühte
plaadipoolt. Kõige esimese protsessina puhastatakse leht toot-
misel lisatud õlidest ehk rasvatustatakse. Edasi toimub plaadi
karestamine, mis toimub elektrolüütilisel teel. Happelises kesk-
konnas elektrivoolu toimel tekitakse plaadile alumiiniumsoo-
lade kiht. Vastavalt vajadusele tehakse karestamine plaatidele
erineva tihedusega. Väiksematel plaatidel on karestus tihedam
ja suurematel hõredam. Karestamise eesmargiks on karestatud
kohtadele veemolekulide kleepuvuse tagamine. Karestatud alal
olevad veemolekulid takistavad trükivärvi sattumise sellele
alale. Järgmisena anodiseeritakse trükiplaat. Karestatud poolele
“kasvatatakse” alumiiniumoksiidi kiht, et tagada selle plaadi-
poole suurem mehaaniline ja keemiline vastupidavus. Tehnoloo-
gia seisneb selles, et alumiiniumlehe üks pool niisutatakse ning
elektrivoolu toimel tekitakse lehe sellele poolele lisa-alumiinium-
oksiidi kiht. Järgmisena tehakse plaadile valgustundlikud kihid.
Eristatakse kahte tüüpi ofsetplaate:

positiiv- ja negatiivplaadid
Positiivplaadi puhul valgustatakse kujutise saamiseks seda osa,
mida ei ole vaja trükkida ning negatiivplaadi puhul seda osa,
mida on vaja trükkida. Seetõttu on negatiiv- ja positiivplaatide
valgustundlikud kihid erineva keemilise koostisega ning samu-
ti on keemilised lahused (ilmuti), millega plaati hiljem töödel-
dakse erinevad. Trükiplaate liigitatakse veel vastavalt plaadile
kujutise saamise tehnoloogiale ja alusmatejalile: traditsioonilised
trükiplaadid CTP (computer to plate) – laserplaadiprinteri abil
saadavad plaadid. Need omakorda jagunevad: UV – UV valgus-
tusega plaadprinterid, termo-trükiplaadid on lisaks UV-le ka
termotundlikud ehk plaadiprinteris lisatakse laserite poolt ka
soojus. Need plaadid on vastupidavamad ja pikema kasutusajaga,
keemia- ning protsessivabad plaadid. Keemiavabad plaadid on
sellised, kus peale valgustamist mittevajalik kiht eemaldatakse
79

vee abil ning lisatakse ainult plaadikumm. Protsessivabad plaa-
did on sellised, kus kiht eemaldatakse trükimasinas trüki algu-
ses. Plaat niisutatakse ja lisatakse värv ning trükisurve. Emul-
sioon läheb koos värviga esimestese trükipoognatesse.
Polümeerplaadid
Plaadid on valmistatud mitte alumiiniumist, vaid odavamast
polümeerist, mis on samuti kaetud valgustundliku kihiga. Neid
plaate kasutatakse väikseformaadiliste ja väikese triaažiga trüki-
toodete valmistamiseks. Nende plaatidega on raske teha täpset
kokkutrükki ja nad on mõeldudki enamasti ühe- või kahevär-
viliste tööde trükkimiseks. Paberplaadid on analoogilised polü-
meerplaatidega, kus alusmaterjaliks on vastavalt paber.
Traditsiooniline trükiplaadi valmistamise meetod

Traditsioonilisel meetodil on vaja:
Monteerimiseks valguslauda, montaažikilesid, montaažima-
terjale (teibid, liimid, retušeerimisvahendid) ja montaažiliistu
(metallist liist, mis vastab trükimasina plaadikinnitusele)
Plaadi valgustamiseks kopeerraami. Kopeerraam kujutab
endast klaasiga raami ja vaakumpatja, millele asetatakse

montaažiliistuga ühendatud montaaž ja plaat
Lisaks raamile on UV valgustusseade. See võib olla pealtval-
gustusega või altvalgustusega. Kaasaegsed raamid on digitaal-

selt programmeeritava valgustusajaga. Uuematel raamidel on
ka UV valgustuse hajutamise kile (mattkile)
Ilmutusseadet. Ilmutusseade koosneb kolmest osast – ilmutus-
vann, pesuvann, kummeerimine ja kuivatus
Selleks, et kujutis plaadile saada, tuleb eelnevalt teha poognamon-

taaž, mida käsitleme pikemalt eraldi peatükis.
Monteerimine võib toimuda käsitsi või spetsiaalse program-

mi abil. Käsitsi monteerimine tähendab, et filmid kinnitatakse
valguslaual montaažikilele, kas montaažiteibi või -liimi abil. Poog-
namontaaži programmi kasutades prinditakse valmis montaaž
välja filmiprinteril ning plaadikinnitusaukude (punch) olemas-
olul pole vaja filmi montaažikilele kleepida. Film asetatakse koos
plaadiga kohe kopeerraami. Peale montaaži toimub kopeerimine
ehk kujutise kandmine trükiplaadile. Kopeerimine on trükiette-
valmistuses UV-valguse abil filmilt kujutise kontaktkopeerimi-
ne trükiplaadile. Kopeerimiseks augustatakse montaažikile või
80

film vastavalt trükimasina plaadikinnitusaukudele. Trükiplaat
asetatakse kopeerraami montaažiliistule. Plaadi peale asetatak-
se monteeritud kile. Montaažiliist on vajalik selleks, et film või
kile oleks plaadi suhtes fikseeritud ja paigal. Kopeerimiseks
raam suletakse ning tekitatakse vaakum, et suruda kile tugevasti
vastu plaati. Uuematel raamidel surutakse patja õhu abil veelgi
tugevamalt vastu klaasi, et kontakt plaadi ja filmi vahel oleks
tihedam. Plaati valgustatakse kindla aja jooksul UV-lambiga. Kui
on kastusel hajutuskile, siis üldist valgustusaega vähendatakse
ning valgustatakse lisaks UV-valgusega läbi mattkile. Pealtval-
gustus tähendab seda, et raami kohal on lamp, mille abil valgus-
tatakse teatud aja jooksul plaati. Selleks ajaks tagatakse, et mujalt
tulev valgus plaadile ei jõuaks – näiteks tumedate kardinate abil.
Altvalgustusega on ehitatud kõik kaasaegsed raamid. Kui plaat
on raami asetatud ja vaakumisse tõmmatud, pööratakse raam
seadmes all asuva lambi poole ning valgustatakse UV-valgusega.
Kogu süsteem on kinnine ning töötab harilikult programmeeri-
tult ja kõrvalt tuleva valguse eest kaitstult. Peale valgustamist
plaat ilmutatakse.
Ilmutusseade
Ilmutusseade on automaatne ilmutusmasin, kus plaadi ilmuta-
mine toimub harjade ja valtside abil. Valtsid viivad plaadi läbi
ilmuti, pesuvee ja kummeerimise kuivatisse ning plaat ongi
trükkimiseks valmis. Ilmutusmasinad on samuti digitaalselt
programmeeritavad. Ilmutusseadmes on võimalik määrata plaa-
di liikumise kiirust, ilmuti temperatuuri, ilmuti värskendamise
intervalli. Ilmutussektsioonis toimub ilmutamine ja see sõltub
plaadi liikumise kiirusest ning ilmuti temperatuurist. Ilmutus-
vannis on filtrid, et ilmutuse tagajärjel tekkivaid tahkeid jääke
eemaldada. Toimub pidev ringvool läbi filtrite. Samuti värsken-
datakse ilmutit teatud ajavahemiku järel, et tagada ilmuti stabiil-
ne reageerimine. Siiski tuleb teatud koguse plaatide ilmutamise
tagajärjel ilmutit vahetada, siis toimub harilikult ka masina väga
põhjalik puhastamine.
CTP meetodil plaadi valmistamine

CTP meetodil plaadi tegemiseks on vaja plaadiprinterit, poog-
namontaaži programmi, plaadiprinteri haldusprogrammi ning
programmi plaadifailide vahendamiseks CTP- sse ning ilmutus-
seadet.
81

CTP seade on laserplaadiprinter, kus laser või kimp lasereid
joonistab (põletab) plaadile kujutise printerisse saadetud faili
järgi. Plaadifailiks on nn 1bit Tiff. Plaadiprinteri haldusprog-
rammi abil kalibreeritakse printerit, hallatakse kasutatavaid
plaadiformaate. Plaadikassetide olemasolul määratakse plaa-
tide arv kassetides ning plaadi formaat, mis on vastavas kas-
setis. Haldusprogrammi abil jälgitakse kogu CTP tegevust. Prog-
ramm, mis vahendab plaadifaile printerisse, võimaldab määrata
plaatide suurusi ning plaatide tegemise järjekorda. Toimib nn
hotfolderite süsteemil. Ilmutuseade on sarnane traditsioonilisel
meetodil kasutatavale seadmele. CTP puhul võib aga ilmutus-
seadme integreegrida CTP külge nii, et plaat suunatakse peale
valgustamist kohe ilmutusmasinasse. See tagab kiirema plaadi-
valmistamise protsessi.
CTP eelised traditsioonilise plaadivalmistamise meetodi ees:

Puudub vajadus kilede järele
Vabaneb tolmuprobleemidest
Kaob filmi venimisest tingitud kokkutrükiprobleem
Väheneb monteerimisvigade võimalus
Trükiplaadi kvaliteet
Traditsioonilisel meetodil valmistatud trükiplaadi kvaliteet
sõltub valgustusajast, valgusraamist, ilmutusajast ja ilmuti
temperatuurist, ilmuti värskusest ja kvaliteedist ning tolmust.
Kopeerimise teel saadud trükiplaati kontrollitakse spetsiaalse
riba abil, mis kantakse kopeerimise ajaks plaadile ja mis jääb
trükialast välja. Pärast plaadi ilmutamist mõõdetakse sptsiaalse
plaadi densitomeetriga punkti suuruse erinevust kontrollriba ja
plaadil vastava kontrollriba vahel. Alati on plaadil punkt suurem
kui kontrollribal, kuid see peab jääma vastavasse vahemikku.
Seda suurust nimetatakse punktikasvuks ja mõõdetakse prot-
sentides. Tavaliselt peab see olema 2-4%.
Trükiplaadi kvaliteet CTP printimisel sõltub laseri (laserite)

valgusjoa tugevusest, ilmutusajast ja ilmuti temperatuurist,
ilmuti värskusest. CTP plaadi kontrollriba lisatakse plaadipõh-
jale poognamontaaži programmis ning mõõtes plaadil, peab seal
punktikasv olema 1-2%. Lisaks on sellel ribal nn visuaalse kont-
rolli väljad, mis võimaldavad hetkeliselt hinnata ilmutusprot-
sessi kvaliteeti. CTP plaadi puhul kontrollitakse plaadilt plaadi
densitomeetriga veel rastrihedust, kuju ning punktide stabiil-
sust kogu plaadi ulatuses.
82

Fleksotrükivormid
Fleksotrükis kasutatakse trükivormina fotopolümeerplaate
või graveeritud trükisilindreid. Fotopolümeerplaadid tehakse
analoogiliselt traditsioonilistele ofsetrükivormidele. Kasuta-
takse samuti kontaktkopeerimist. Trükiplaat tuleb aga oluliselt
reljeefsem ning vastavalt sellele trükitehnoloogiale on plaat
vahetuks värvikandjaks materjalile. Fleksotehnoloogiast tingi-
tuna ei olnud enne CTP tehnoloogiat sellisel meetodil väga
tiheda rastriga trükivorme võimalik teha ega kõrge kvali-
teediga trükitulemust saada. Praeguseks on välja töötatud CTP
tehnoloogia ka fotopolümeerplaatide jaoks ning trükikavliteet
läheneb ofsettrüki omale. Teine trükivorm fleksos on gravüür.
Gravüür kujutab endast vastava läbimõõduga kroomsilindrit,
millele on graveeritud trükitavad kujutised. Trükk toimub selli-
selt, et silinder pöörleb värvivannis. Peale värvi pealekandmist
silindrile surutakse slindri vastu spetsiaalne kummist nuga, mis
suunab üleliigse värvi tagasi värvivanni ning trükivärv jääb
ainult graveeritud süvenditesse. Edasi surutakse silinder vastu
trükitavat materjali, kuhu kantakse uuretes olev värv. Antud
trükitehnoloogia võimaldab trükkida väga suuri triraaže, ilma
et trükivorm vähemalgi määral kuluks. Samasugune tehnoloo-
gia on välja töötatud ka ofset-trükitehnologia jaoks, et trükki-
da väga suuri tiraaže, 500 000 ja üle selle. Väiksemate tiraažide
puhul pole mõtet gravüürtehnoloogiat kasutada, sest gravüür-
vormide valmistamine on aeganõudev ning väga kallis.
Poognamontaaž
Poognamontaaž on kujutise paigutuse tegemine trükiplaadile
vastavalt trükimasina tehnilistele parameetritele ja järeltööt-
luse vajadustele. Montaaži võib teha käsitsi või spetsiaalseid
programme kasutades. Käsimontaaži tehakse filmidelt kopee-
rimise meetodit kasutades. Käsimontaažiks on vaja valgustu-
sega montaažilauda. Harilikult on iga trükimasinaga kaasas
selle trükimasina plaadile vastav millimeetrikile, millel on
kõik olulised märked trükimasina tehniliste mõõtudega. Plaadi
suurus, trüki algus ja greifer. Greifer on tehnoloogiliselt “pime”
ala paberil. Kuna paberit viivad trükimasinas edasi haarajad,
siis selles ulatuses, millega haarajad paberit hoiavad, trükki ei
toimu. Lisandub veel paberi ja ofsetkummi kokkupuute koht.
See võib trükikummide kulumisel pikendada greiferit. Vastav
trükimasina kile kleebitakse statsionaarselt valguslauale. Veel
kleebitakse kile vastavasse kohta nn klemmliist. Klemmliist on
mõeldud montaažikilede või valmisprinditud filmide kinnita-
83

miseks valguslauale ja trükiplaadile. See markeerib trükiplaadi
kinnitust trükimasinas. Nii tagatakse montaaži täpne paigutus
trükiplaadi suhtes. Montaažilaual oleval klemmliistul on kõrge-
mad tiftid kui trükiplaadi tegemiseks kasutataval klemmliistul.
Montaažiks on vaja montaažikilet, mis on vajaliku läbipaistvuse
ja tugevusega. Montaaži tegemiseks augustatakse kiled harilikult
sama stantsiga, millega augustatakse trükiplaadid. Augustatud
kile asetatakase montaažilauale klemmliistu tiftidele. Tänapäe-
val tehakse filmid filmiprinterist monteerituna, kus on võimalik
plaadikinnitusaugud (punches) teha juba filmiprinteris. Sel juhul
pole vaja montaažikilesid eraldi kasutada, vaid film pannakse
otse plaadile ja kopeeritakse otse filmiprinterist tulnud filmilt.
Käsitsimontaaž kilele tehakse tavaliselt nii, et monteeritakse üks
osavärv ning siis asetatakse montaažiliistule järgmine kile, kuhu
monteeritakse järgmine osavärv, et tagada montaažide kokku-
trüki täpsus. Monteerimiseks kasutakse spetsiaalset montaaži-
liimi või montaažikleepsu. Mingil juhul ei tohi kasutada tavalisi
jaemüügis olevaid kleepse, sest neil puudub vajalik läbipaistvus.
Lisaks on vaja pliiatseid retušeerimiseks ning montaažinuga ja
kääre. Montaažinuga on skalpelli taoline nuga, et lisaks lõika-
misele oleks võimalik filmilt vajadusel eemaldada väiksemaid
filmiemulsiooni kohti.
Trükiplaadi jaoks vajalik klemmliist peab olema tehtud selli-

selt, et kinnitustiftide kõrgus oleks täpselt trükiplaadi paksus +
montaažikile paksus. Kui kõik vajalik on monteerimiseks olemas,
peab teadma, kuidas paigutus plaadile teha. Kuna monteerimise
põhimõtted nii käsitsi kui ka poognamontaažiprogrammi kasu-
tades on samad, siis käsitleme monteerimist programmi kasutuse
põhiselt.
Poognamontaaž programmi kasutades

Poognamontaaži tehakse tänapäeval spetsiaalsete programmide
abil. Tuntumad on: Signastation (Heidelberg), Preps (Kodak).
Lisaks on võimalik lihtsamaid montaaže teha ka kujundusprog-
ramme kasutades. Igal juhul on õigem kasutada spetsiaalset
poognamontaažiprogrammi, sest see arvestab paremini trüki-
koja vajadusi. Poognamontaaži tarkvara on tehtud selliselt, et
programmi on juba integreeritud enimkasutatvate trükimasinate
parameetrid. Nende puudumisel on üsna lihtne vastavaid trüki-
masinate konfiguratsioone ise teha. Enamasti on kõige olulise-
maks parameetriks trükiplaadi mõõt ning veel mõned trükimasi-
nate erilised parameetrid. Järgmisena on maksimaalne võimalik
84

trükipind – trükitav ala. Kunagi ei ole võimalik kasutada trük-
kimisel kogu trükiplaadi pinda. Maksimaalne trükipind sõltub
trükikummisilindri läbimõõdust ja laiusest. Edasi peab teadma,
milline on paberi kaugus plaadi serva suhtes. Harilikult on see
kirjas trükimasina tehniliste parameetrite manuaalis või siis ära
märgitud eelpool mainitud millimeetrikile peal. Järgmisena tuleb
arvestada greiferit ehk ala, kuhu veel trükkida ei saa. Seejärel on
oluliseks parameetriks minimaalne ja maksimaalne paber, mida
antud trükimasinas kasutada saab.
Poognamontaaži programmid koosnevad omavahel seotud moodu-

litest. Erinevate programmitootjate tooted on üsna sarnaselt üles
ehitatud, sest poognamontaaži põhimõtted on üldjoontes samad.
Poognamontaaži moodulid on:
Trükiplaadid
Selles moodulis konfigureeritakse kõik kasutusel olevad trüki-
plaadid koos oma parameetritega. Trükiplaatide konfiguratioo-
nis on ära määratud: trükiplaadi suurus, greifer, paberi kaugus
serva suhtes, maksimaalne lubatud trükipind ning vajalikud
märgid. Märgid on kahesugused – ühed, mis on seotud trükki-
misega ning teised, mis on seotud järeltöötlusega.
Trükkimisega seotud märgid on registrimärgid (kokkutrükimär-

gid), värviskaalad, “raiemärk” (rullimasinatel), autoregistrimär-
gid (juhul kui trükimasinal on seade, mis ise ajab kokkutrükimär-
gid paika), marke märk (näitab võimalikku kujutise kõikumist
paberi paberi suhtes trüki ajal), plaadi kvaliteedikontrolli märk,
osavärvi nimetuse ning toote nimetuse märk. Vastavalt trükima-
sinale võib neid olla erinevaid. Järeltöötlusega seotud märgid on
lõike- ja voltimismärgid. Liimköite puhul selja ehk kollektsiooni-
märgid. Tavaliselt lisatakse need märgid montaaži käigus. Plaadi
konfiguratsioonis lisatakse plaadile sellised märgid, mis antud
trükimasinaga trükkides peavad igal trükisel olema. Vastavalt
programmi võimalustele on võimalik siduda märke kas plaadi,
kujutise või paberiga. See tähendab, et märk liigub kaasa või on
paigal kas plaadi, kujutise või paberi suhtes. Näiteks marke märk
on alati täpselt paberi servas. Paberi mõõdu muutumisel liigub
märk kaasa selliselt, et jääb alati serva. Registrimärgid seotakse
aga kujutisega selliselt, et need jäävad kujutise suhtes alati ühele
ja samale kaugusele. Samuti on võimalik seadistada märke nii, et
need tulevad kahepoolse trüki puhul mõlemale poole või ainult
85

ühele küljele. Näiteks rullitrüki puhul skaalad tulevad mõlemale
poole trükisele, kuid raiemärk on ainult esiküljeplaadil.
Skeemid
Skeemid on kujutiste paigutused plaadile vastavalt järeltöötluse
vajadustele. Kõikides programmides on kaasas nn standardskee-
mid, mida saab montaažis kasutada. Kuid alati on võimalik sobi-
vaid ise teha. Skeemide konfiguratsioonis on võimalik seadistada
lehekülgede arvu, paigutust ja orientatsiooni. Samuti on võima-
lik genereerida teise külje skeem automaatselt esimese järgi kas
pööratuna ümber horisontaalse või vertikaalse telje. Rullitrükis
ja ühepoolse masina trükiplaatidel valitakse pööramine ümber
vertikaalse telje (kasutatakse väljendit “ümberviskamine”) ning
pöörajaga poogna trükimasinate puhul valitakse pööramine
ümber horisontaalse telje (kasutatakse väljendit “ümberpööra-
mine”). Skeeme on võimalik seadistada järeltöötluseks vajalike
voltimisskeemide järgi.
Väljundparameetrid
Kõik printimisseadmed, kaasa arvatud erinevad plaadfailide
väljundid (virtual printerid). See moodul sisaldab kõiki integ-
reeritud printereid ning nende seadistusi, samuti kõiki erinevaid
väljundatavaid plaadifaile, arvestades trükimasinat, rastritihe-
dust plaadil. Näiteks, kas plaadifail tuleb koos väljatrükiga või
ilma. Virtual printeriks võib olla kas PDF või JPEG printer, mis
genereerib poognamontaažist ripitud PDF või JPEG versiooni.
Ka neid saab seadistada nii, et need tulevad ripist koos plaadi-
failidega või iseseisva printerina.
Märgid
Märkide moodulisse on integreeritud enamkasutatavad stan-
dardmärgid. Kuid moodul sisaldab võimalust ise märke teha
või märke importida ja eksportida. Plaadi konfiguratsiooni
või poognamontaaži tegemisel kasutatakse märkide moodulis
olevaid märke. Lisaks on moodulid kas terve või osa töö põhja-
de tegemiseks, mida on hõlpus perioodiliselt ilmuvate trükiste
monteerimisel kasutada. On moodulid kasutajate või kliendibaa-
si jaoks. Kõik need moodulid on integreeritud poognamontaaži
programmi, kus neid montaaži käigus kasutatakse. Programm
ise koosneb samuti erinevatest osadest. Kõigepealt sisestatakse
informatsioon töö kohta: tellimuse number, toote nimetus, pabe-
ri suurus – ehk kõik see, mida on tarvis näha toote nimetuses.
86

Edasi seadistatakse lehekülgede parameetrid nagu lehekülgede
suurus, bleed, lehekülgede arv, näiteks milliset numbrist algab
lehekülgede numeratsioon.
Järgmisena määratakse joondamine – kas kõik pannakse keskele,

joondatakse failis oleva lõikekausta suhtes või määratakse joon-
damise parameetrid käsitsi. Samuti on võimalik kasutada vaja-
dusel samaaegselt ka erineva suurusega lehekülgi.
Edasi määratakse ära köitmisviis, kas liim- või traatköide. Kuid

saab teha ka köitmisviisist sõltumatuid montaaže. Freesitud
liimköite puhul valitakse freesi laius. Vastava köiteviisi puhul
teeb programm ise õige lehekülgede järjestuse. Samuti on võima-
lik lõikaustade parameeterid seadistada. Lõikevaru suurusi toote
peas või ees- ja tagaservades.
Traatköite puhul saab seadistada ka nn creepingu suurusi.

Liimköite puhul seonduvalt lehekülgede arvust ja paberi paksu-
sest mõõtu lõikamise tekib nn creepinguefekt. Ajakirja köitmi-
sel nihkuvad seesmised lehed paberi paksuse tõttu väljapoole.
Seepärast on valmis ajakirja avamisel näha, et seesmised lehed
on alati kitsamad kui välimised. Creepingut täpselt seadistades
on võimalik programmiga panna kalkuleeritult kujutisi nihku-
ma keskele. Sel juhul jäävad ajakirja avades lehekülje numbrid
ja muud kujutised välisserva suhtes ühekaugusele. Kuid seda
seadet saab kasutada ainult siis, kui puuduvad lehekülgedelt
teistele üleminevad pildid või kujundused pole keskkohale väga
lähedal.
Järgmine osa on plaadipõhja valik. Siin valitakse plaadipõhi ning

vajadusel sisestatakse paberi suurus ningsee, kas montaaži teine
külg tuleb pöörata ümber vertikaalse või horisontaalse külje.
On olemas ka selline võimalus, et trükitaksegi ainult üks külg.
Edasi on montaažiskeemide valik ning lõikevarude ja skeemi

kõguse seadistamine paberi suhtes. Viimane osa on väljundpa-
rameetri valik. Siin valitakse väljund, kuhu montaaž suunatakse
– on see siis plaadifailid, poognaproofid, digiproofid või hoopis
midagi muud, mis on väljundparameetritesse sisestatud.
Kaasaegsed poognamontaaži programmid võimaldavad teha

kiiresti montaaže erinevatele plaatidele. Programmidega tehtud
87

montaažid vähendavad märkimisväärselt trükiettevalmistuse
aja- ning tööjõukulu. Samuti nad vähendavad või teevad olema-
tuks käsimontaažist tulenevaid võimalikud probleemid nagu
kilede venimisest ja tolmu tõttu uute plaatide tegemise vajadus.
Kaasaegne failihaldustarkvara trükiettevalmistuses

Suuremad trükiettevalmistuse tarkvara tootjad on välja töötanud
spetsiaalsed programmid, et kogu trükiettevalmistuse protsessi
hallata ühes programmis. Need võimaldavad protsessis kasuta-
da JDF (Job definition file) failiformaati, et vajadusel ühendada
programm ka majandustarkvaraga. See annab võimaluse digitaal-
selt integreerida trükiettevalmistus kogu ülejäänud digitaliseeri-
tud majandus- ja tootmisprosessi tarkvaraga. Failihaldustarkvara
koosneb moodulitest, mida saab kasutada nii iseseisvalt üksikute
komponentidena kui ka ühtse tervikuna. Tarkvara koosneb faili-
de kontrolli- ja haldus (preflight) moodulist, poognamontaažist,
ripist ning kliendihaldusmoodulist. Kontrollimoodulis määra-
takse ära seaded, mida kliendi failides kontrollitakse, vajadusel
korrigeeritakse või muudetakse. Failide sobivusel suunatakse
failid, kas poognamontaaži või RIP-i. Erinevad tarkavaratoot-
jad pakuvad siin erinevaid lahendusi. Agfa ja Kodak pakuvad
sellist lahendust, kus PDF-id ripitakse enne montaaži ja plaadi-
failide tegemist. Heidelbergil tuleb eelnevalt teha poognamontaaž
PDF-idega ning alles siis rippida.
Rippimise käigus genereeritakse plaadifailid, millest hiljem

tehakse trükiplaadid. Väga oluline osa viimasel ajal on klien-
dihaldusmoodulil. See võimaldab kliendil faile üles laadida,
saada koheselt informatsiooni failide sobivuse kohta. Klient saab
kontrollida oma faile peale rippimist ning vajadusel vahetada
mittesobivad failid ning kinnitada elektrooniliselt enda saade-
tud materjal. Programmis on võimalik teha korduvate parameet-
ritega töödele põhjad. Näiteks nädalaajakirja puhul on võimalik
seadistada programm nii, et failide saatmisel asetuvad leheküljed
montaažis kohe õigetele kohtadele ja peale kliendipoolse kinni-
tuse saamist saab kohe hakata trükiplaate valmistama. Trükiet-
tevalmistuse protsess kiireneb sel juhul oluliselt. Kodak pakub
failihaldustarkvara nimega Prinergy, kliendimooduli nimi on
InSide. Agfa müüb tarkvara Apogee, kliendimoodul on nimega
Apogee Portal. Heidelbergil on vastavalt Printready ja Remote
Access. Analoogilist tarkvara pakub ka Efi.
88

1.7 E-KIRJASTAMINE
Kõrvuti traditsioonilise trükimeediaga on viimasel kümnendil
elujõudu saanud digitaalne e-kirjastamine, mis tänu tahvelar-
vutite ja nutiseadmete plahvatusliku levikuga hakkab muutuma
tõsiseks alternatiiviks igapäevases infotarbimises. E-raamatud,
ajakirjad ja muud elektroonilised trükised võimaldavad täna-
päeval üha lihtsamini soovitud sihtrühmadeni jõuda, sest uue
põlvkonna infohankimise viisid keskenduvad täna ja lähitu-
levikus mitte pelgalt ainult tekstile vaid teistele multimeediu-
mi elementidele milleks on ka pilt, heli, animatsioon ja video.
Need on meediad mis täna turul olevates elektroonilise kirjas-
tamise tehnoloogiates on hõlbus kasutada ja levitada. Eelkõige
noorte sihtrühmade eelistus uuele rich meediale põhjustab selle
funktsionaalsus, mis avaldub interaktsioonis, mis omakorda
võimaldab sekkumist sisu esitamisse.
Termin “e-raamat” on dokument, mis on loodud lugemiseks/

vaatamiseks/kuulamiseks elektroonilisel seadmel ja ei tähista
tegelikult mingit konkreetset platvormi või failiformaati.
E-raamat võib-olla loodud nii iPad’ile, Nook’ile, Kindle’ile või

mis iganes seadmele, mis on selleks otstarbeks loodud. Loomuli-
kult tasub silmas pidada ka seda, et seadmed on väga erinevate
võimetega: mõni on värviline, mõni kasutab e-ink tehnoloogiat
(värvilist või must-valget), seadmed on erineva suuruse ja reso-
lutsiooniga, mõned säilitavad kasutatud originaalfondid, teised
mitte. Mõned seadmed lubavad skaleerida fondi suurust üles või
allapoole, muutes sellega näiteks lehekülgede arvu dokumendis
jne.
Kuigi enamik e-raamatuid on ühekordsed väljaanded, millele ei

looda update või versiooniuuendusi, on see aga täna hõlpsasti
tehtav. Müüa raamatuid, ajakirju/ajalehti või muid multimee-
diatooteid iTunes (ePub) või Amazonis (Kindle) või AppStores
(App) või lihtsalt oma kodulehel jagada on täna lihtsam kui
kunagi varem ning neid võimalusi kasutavad kirjastused, auto-
rid ja üksiküritajad (self-publishing) iga aastaga aina enam. Print
on demand mõiste on e-kirjastamise puhul oluliselt laienenud ja
mõjutab üha rohkemaid sihtrühmi.
E-kirjastamine, mis puudutab veebitehnoloogiad ja tehnilisi

võimalusi elab täna väga kiirel ajajärgul. Kui digitaalses trüki-
89

meedia kirjastamises on väga selgelt välja kujunenud liider tarkvara-
tootjad ja standardid (Adobe, PDF-formaat), siis nii see kahjuks või
õnneks e-trükiste maailmas veel ei ole. E-kirjastamine on tehnoloogia-
keskne, ehk vastupidiselt PDF formaadile, mis on digitaalne originaal
sõltumata platvormist, milles me seda avame, siis e-trükise väljund on
suuresti kinni kasutatavas tehnoloogias. Seetõttu on e-trükiste formaa-
te või kindla struktuuriga konteinereid suhteliselt palju ning ühtses
standardis ei ole tootjad suutnud omavahel kokku leppida, kuigi EPUB
seisab sellele kõige lähemal. Alljärgnevalt anname mõningad enimlevi-
nud formaadikirjeldused, millede funktsionaalsuses sisaldub ka pildi-,
heli- ja videotugi.
EPUB (.epub)
.epub on nö “avatud raamatu” formaat, mis on loodud International
Digital Publishing Forum’I poolt. EPUB’I formaat on üles ehitatud
kolmele avatud standardile: Open Publishing Structure, mis kirjeldab
sisu XHTML’is; Open Packaging Format, mis kirjeldab sisustruktuuri
XMLis ja OEBPS Container Format, mis tegeleb failide koondamisega
ühtsesse konteinerisse. EPUB formaat on täna kõige populaarsem avatud
e-raamatu formaat, mida toetavad suur osa tahvelarvuteid, nutitelefone
ja e-lugereid, sealhulgas kõik iOS seadmed (iPad, iPhone,iPod). Ainus
platvorm, mis nimetatud formaati ei toeta on üks populaarsemaid e-luge-
reid Amazone Kindle, mis kasutab enda väljatöötatud tehnoloogiat.
Kindle (.azw; .kf8)

Amazone Kindle kasutab oma lugerites Kindle Format 8 formaati (.kf8),
mis toetab HTML5 ja CSS3 võimalusi. Vanemad (enne 2011) Kindle luge-
rid kasutavad .azw formaati, mis kasutab sarnaselt e-pubile XHTML’I aga
ka Javascripti ja tabeleid. Täna on võimalik .kf8 formaadis e-raamatuid
lugeda erinevates seadmetes kas läbi spetsiaalse tarkvara või konver-
teerimise e-pubiks.
PDF (.pdf)
PDF (Portable Document Format) on platvormidest sõltumatu formaat,
mis võimaldab kuvada ühesugust sisu. Interaktiivne PDF võimaldab
lisada faili peale teksti ja piltide ka heli ja videot. Ainukeseks miinuseks
on staatiline (fikseeritud) kujundus, mis ei võimalda ja seab piirangud
erinevate seadmete resolutsiooni ja formaadi täielikuks ärakasutami-
seks. PDF faile toetavad enamik kaasaegseid nutiseadmeid, e-lugereid
ja tahvelarvuteid. PDF failidena talletab oma konteineri sisu ka allpool
lähemalt tutvustatav Adobe Digital Publishing Suite nö kodufail .app.
90

HTML (.html)
HTML on märgistuskeel, mida kasutab enamik veebilehekül-
gi. E-raamatud, mis kasutavad nimetatud formaati on võimalik
lugeda veebibrowseriga. Selles formaadis e-raamatuid on võima-
lik luua mitmete tasuta ja avatud tarkvaradega või kasvõi kõige
lihtsamas tekstiredaktoris. HTML ei ole küll väga tõhus suure-
mahuliseks andmete talletamiseks kuid samas kasutavad enamik
e-raamatute formaate justnimelt HTML vormingut lehekülgede
kuvamiseks. HTML hõlmab suurt hulka standardeid ja funktsio-
naalsust, mis otseselt ei pruugi e-raamatu jaoks olla vajalik ning
korrektne pildi kuvamine erinevates browserites ja platvormidel
võib osutuda keeruliseks ülesandeks.
Adobe Digital Publishing Suite

Adobe Digital Publishing Suite (DPS) on täislahendustarkvara,
mis põhineb ühel digitaalse kirjastamise algaegadest pärineval
tarkvaral Adobe Indesign ja mis on selle uus arendusmoodul
(alates CS5’st). DPS’is on rida tööriistu, mis võimaldab luua mitme-
kesist multimeediatoodet, seda turustada ning levitada. Tarkvara
võimalused on erinevad sõltuvalt DPS’I versioonist (kas Single-,
Professional- või Enterprise Edition) ja need puudutavad peaas-
jalikult appide turustamis- ja levi võimalusi. Tavatarkvara Single
Edition võimaldab ühekordseid väljaandeid. Perioodiliselt ilmu-
vaid seeriaid e-ajalehti ja e-ajakirju võimaldab välja anda aga
ainult Enterprise versioon. Samuti on võimalik Single Editionis
teha appe ainult iPadile, muid platvorme kaasates peate hankima
Professional või Enterprise versiooni. DPS’ist saadud väljund-
failna on meil võimalik saada nii ePub (on kasutatav kõikides
seadmetes, mis toetavad EPUB 3 standardit) kui ka DPSi nn kodu-
väljund .app (application).
Kuivõrd ajalooliselt on Adobe Indesigni arendatud ja kasutatud

trükimaterjalide kujundamiseks ja küljendamiseks, siis lisatud
funktsionaalsus võimaldab üsna lihtsalt trükiste kujunduste
üleviimise epub või application kujule, loomulikult juba siis
arvestades kasutatavate meediate oluliselt laiemat kasutusvald-
konda. Viimane Adobe tarkvarapaketi väljaanne Creative Cloud
(CC) on oluliselt parandanud kujunduse ePUB formaati expor-
timise seadistusi ja video lisamise võimalust. DPS’I kasutatakse
tihti ajalehtede, ajakirjade avaldamiseks, mis ilmuvad regulaar-
selt. DPS struktureerib appi erilisel moel, mis võimaldab kõigil
seadmetel näha sarnast tulemust. Erinevalt Kindle või ePUBi
91

Allalaetava õppematerjali formaatidest on DPSi appil kindel struktuur, lehekülgede arv,
kuidas kasutada Adobe’s Digital kindlad piltide ja fondisuurused. Et luua DPS’i kasutades e-trüki-
Publishing Suite, leiad järgneva se application ja seda müüa või jagada AppStores on tarvis luua
lingi alt: arvutisse vastav keskkond. Esiteks peab olema loodud Creative
http://www.adobe.com/con-
tent/dam/Adobe/en/products/
Cloud konto, mis võimaldab kasutada kogu Adobe tööriistade
digital-publishing-suite-family/ funktsionaalsust ning kui on soov AppStores oma appi avalda-
pdfs/dps-getting-started-gui- da/turustada, siis ka Apple Developer konto (tasuline). Kui aga
de-april.pdf sellist vajadust ei ole, siis on võimalik faili jagada Creative Cloud
keskkonnas või saata e-mailiga, kus faili allalaadijal on vaja vaid
käivitada tasuta app Adobe Content Viewer ja loodud e-trükist
kogu oma funktsionaalsuses kasutada. AppStores levitamise
jaoks on DPSis tööriist App Builder millise tööprotsess näeb älja
allpool toodud joonisel:
http://www.adobe.com/products/
digital-publishing-suite-family/visual-
overview.html
Suur erinevus võrreldes varasemate DPSi verisoonidega (CS5.5 ja

CS6) on see, et iPadi või mistahes tahvelarvuti horisontaalset ja
vertikaalset kujundust on oluliselt hõlpsam luua sest neid kahte
versiooni hoitakse ühes Indesigni failis, samuti tekstide linkimi-
ne erinevatel formaatidele on tehtud palju lihtsamaks.
Kui omad iPadi, siis ühendades selle arvutiga näed kohe reaalajas
kuidas sinu e-trükis ekraanil välja paistab ja võimaldab koheselt
vigu leida ja parandada. (Kui iPadi pole parajasti võtta, siis on
võimalik virtuaalset iPadi läbi Adobe Content Viewer’i ka arvu-
tiekraanil kasutada). Et luua e-trükise appi tahvelarvutile on
vaja selgeks teha mõningad põhimõisted, mida DPS mooduliga
töötamisel on vajalik teada:
App on programm, mida on võimalik levitada AppStores;
Folio on kõigi lehekülgede sisu, kujundus ja funktsionaalsus ja

on nö lõplik failivorming Indesignis;
92

Article on ühe lehekülje sisu ja kujundus, mis sisaldab ühte
layout’i;
Layout on horisontaalne ja vertiklaane kujundus, mis on teine-

teisele alternatiiviks kui lugeja kasutab tahvelarvutit üht-, või
teistpidi.
Kui luua appi standard- või retinaekraanile on tarvis tähelepanu

pöörata, et lehekülje suurus iPadi puhul peab olema 1024x768
pikslit ja isegi siis kui tegemist on retinaekraaniga (mille lahutus
on tegelikult pea kolm korda suurem). Kuivõrd folio loomisel kasu-
tatakse PDF formaati, siis skaleeritakse see automaatselt vastavalt
retina ekraani lahutusele k.a. tekst, pildid ja vektorgraafika.
Kõik kasutatavad pildid peavad olema esitatud kas PNG või JPEG
failiformaadis ja RGB värviruumis, samuti peavad olema RGBs ka
kõik kasutatavad vektorgraafikafailid (.ai). Videod võib impor-
tida Adobe Premieri projektina aga ka valmisrenderdatud kujul
MP4 failina kasutades H.264 koodekit. Alati tasub meeles pidada
layout’i loomisel, et vajadusel lisatakse automaatselt paremas-
se serva kerimisriba, mis on 6 pikseli laiune. Videote puhul on
võimalik linkida ka YouTube sisu ja ka näiteks Google Mapsi
(sellisel juhul peab olema vaatajal internetiühendus). DPS pakub
väga palju erinevaid funktsioone luua interaktiivset sisu. On
võimalik luua hüperlinke või e-posti linkide nuppe ning teks-
tikasti kerimise riba. Esitlusvõimalustena on võimalik kasutada
nii panoraame, slaidiesitlusi ja piltide suurendamist aga samuti
ka otsepostitusi Twitteri või Facebooki kontole.
Võrreldes Adobe DPS’i teiste e-raamatute loomise tarkvaradega,

siis ilmselgelt kõige suurem probleem appi avaldamisel on see,
et väljaande kasutajal peab olema konkreetne seade ja levitami-
ne on rangelt Apple kontrolli all. Tõsiseks alternatiiviks DPSile
on tasuta jagatav iBook Author tarkvara, mille funktionaalsus
on võrreldav DPSiga, ainukese miinusena mõnevõrra piiratud
layoutide käitumine horisontaalsetel ja vertikaalsetel ekraanipo-
sitsioonidel.
93

KÜSIMUSED
Digitaalne trükiettevalmistus PDF failide kontroll
Selgita mõisteid knock-out ja overprint. Milliseid PDF parameetreid kontrollitakse
Kuidas arvutis värve defineeritakse? trükiettevalmistuses visuaalselt ja milliseid

Paberi omadused. preflight-i abil?
Mida on tarvis arvestada trükise Kuidas luuakse preflight profiile?
planeerimisel?
Millele tähelepanu pöörata, kui tuleb RIP
kasutada negatiivkirja? Milliseid peamisi parameetreid
Millisele värvile rakendatakse värvilahutu- seadistatakse RIP-is?

ses enamasti automaatset overprinti. Miks?
Mis on spot värv ja mis process värvid? Kaasaegne failiahaldustarkvara.
Rastergraafika üldine iseloomustus. Millised eelised on failihaldustarkvaral
Vektorgraafika üldine iseloomustus. võrreldes traditsioonilise trükiette-
JPG, GIF, TIF failide võrdlus, iseloomustus valmistuse töökuluga?
ja kasutuskohad. Milliseid PDF-i parameetreid on võimalik
Kuidas kasutada trap’i probleemse parandada failiahaldustarkvaraga?

negatiivkirja puhul?
Mida peaks arvestama gradiendi loomisel? Poognamontaaž.
Milliseid parameetreid on vaja teada
Avatud ja suletud dokumendiformaat poognamontaažiks trükimasina tehnilistest

Millisest versioonist alates kuulub PDF andmetest?
avatud dokumendiformaatide hulka? Milliseid parameetreid on vaja teada
Nimeta milliste suletud dokumentide poognamontaažiks trükitavast tootest?

tarkvarade failid on ühilduvad. Millistest moodulitest koosneb
poognamontaaži tarkvara?
Postcript
Mille poolest erineb EPS tavalisest
postcript failist?
Mille poolest erinevad Photoshopi
ja Illustratori EPS-id?
Milliseid postcripti level-eid võib kasutada
trükiks kasutatavate PDF-ide tegemiseks?
PDF, CS
Nimeta PDF standardeid, mida võib
kasutada trüki PDF-ide genereerimiseks?

Millised on eksporditud PDF-ide ohud
trükiettevalmistuses?
Millised distilleri seadeid peab muutma,
et distillitud postcript failid vastaksid ISO

12647-2 standardile?
94

Kasutatud kirjandus:
Bann, D. The all new print production handbook.

Rotovision, 2006
Pipes, A. Poduction for graphic designer.

Laurence King Publishing, 2005 Simmons, J.
Graafilise disaini käsiraamat.

Tallinn: Digipraktik, 2008
Kipphan. H. Handbuch der Printmedien.

Springer, 2003
Nickel K. Ready to print.

Prestel Pub, 2011
Interneti allikad:
http://www.thebookdesigner.com
http://www.saxoprint.co.uk/blog/
http://www.adobe.com/digitalpublishing/ebook/
http://floatlearning.com/2013/03/how-to-create-an-epub-in-adobe-
digital-publishing-suite/
http://thinkbiglearnsmart.com/epub-vs-digital-publishing-suite-
whats-the-difference/
http://www.adobe.com/ee/products/digital-publishing-suite-enter-
prise.html
http://www.adobe.com/content/dam/Adobe/en/products/digital-
publishing-suite-family/pdfs/dps-getting-started-guide-april.pdf
95

270x216_5bl_VARVIHALDUS_MargeKujundus.indd 96 5/26/14 4:59 PM
IVAR KASELAID, MARKO LEVIN, Külli Tammes
97

2.1 VALGUS KUI FÜÜSIKALINE NÄHTUS 100
Elektromagnetlaine ja selle spekter 100
Lainepikkused ja nende kasutusalad 101
Valguse levimine 103
Valgusallikad. Värvustemperatuur (T) 105
Värviedastusindeks CRI color rendering index (Ra) 106
Standardvalgus trükitööstuses 108
2.2 VÄRVISPEKTER. Mittespektraalsed värvused 109

Värv, värvus 111
2.3 NÄGEMISPROTSESS 112

Silma ehitus 112
Silma valgustundlikkus 114
Young-Helmholtzi teooria ehk kolmevärviteooria 115
Värvuste ilmnemine 117
Värvipimedus 118
Muud nägemishäired 119
2.4 VÄRVUSTE KONSTANTSUS, ILLUSIOONID 120

Kas me saame oma silmi uskuda? 120
Punakasroheline ja sinakaskollane 121
Illusioonid 122
Metamerism 123
2.5 VÄRVISÜNTEES. Aditiivne süntees 125

Subtraktiivne süntees. Kahe sünteesi kokkupuutepunkt 126
2.6 VÄRVIDE SÜSTEMATISEERIMINE JA VÄRVUSRUUMID 127

Ostwaldi värvisüsteem. Munselli süsteem 128
NCS – Natural Color System 129
Värvide süstematiseerimine trükinduses. Värvusmudelid 130
Värvuste mõõtmine 132
Tolerantsiühik delta E. Mõõteriistad 133
2.7 VÄRVID TRÜKINDUSES 138

CMYK. Pantone Matching System (PMS) 138
Hexachrome. CcMmYK 140
98

2.8 POOLTOONIDE TRÜKKIMINE. RASTER 141
Rastri tüübid 143
Rastritihedus 144
Rastrinurgad. Punktikasv 145

2.9 VÄRVILAHUTUS 146
K ehk must. Värvilahutuse põhimõtted (UCR, GCR) 148
2.10 VÄRVIHALDUS. Värvihalduse eesmärk 151

ICC profiilid 152
ICC profiilide loomine. Trükkimiseks kasutatavad icc profiilid 153
ISO 12647-2 standard 155
2.11 VÄRVIHALDUSE RAKENDUSED 158

Sisend- ja väljundseadmed. Kalibreerimine ja profiilimine 158
Värviprofiili asukoht süsteemis. Seadmete kalibreerimine 158
Digiprinterite kalibreerimine ja digitaalsed värvinäidised 159
Fotoprinterite ja plaadiprinterite kalibreerimine. Skannerid 160
Digitaalfotoaparaadid 161
Monitorid 162
Pilditöötlustarkvara Photoshop 167
Photoshopi seadistamine ja värviruumid 168
Värviprofiili teisendamine ehk konverteerimine 169
Ekraanitõmmis ehk Soft Proof 170
Gamut Warning 171
2.12 KVALITEET. KVALITEEDI KRITEERIUMID 171

Trükiparameetrid, mis mõjutavad trükikvaliteeti 173
2.13 KVALITEEDIKONTROLL. Originaalid 174

Trükikvaliteet. Kvaliteedistandardid 175
KÜSIMUSED 178
99

2.1 VALGUS KUI FÜÜSIKALINE NÄHTUS
Elektromagnetlaine ja selle spekter

Et mõista, kus ja millistel tingimustel tekib inimesel värviais-
ting, peame me eelkõige vaatama meie loomuliku valgusallika
ehk päikese poole. Päikese pinnal toimuvate tuumareaktsioonide
käigus eraldub energia, mida Maale jõudes tunneme ennekõike
Joonis 1: valguse ja soojusena. Need on kaks energialiiki, tänu millele elu
Elektromagnetlainete spekter Maal on üldse võimalik.
10 pm 1 nm 1000 nm 1 mm 1m 1 km
UV IR
gammakiirgus rõntgenkiirgus kiirgus kiirgus mikrolained raadiolained ülipikad raadiolained
nähtav valgus
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm
Kui räägime valgusest, siis see on ainult väike osa energiast, mis
päikeselt vallandub. Tervet energiakimpu nimetatakse elektro-
magnetkiirguseks. Elektromagnetkiirguse kogu spekter sisal-
dab endas energiavälju raadiokiirgusest kuni gammakiirguseni.
Joonisel 1 on ära toodud kogu elektromagnetlainete spekter koos
mõningate suuremate piirkondadega, mida inimkond on osanud
kasutusele võtta.
magnetlaine
Joonis 2:
Elektromagnetlaine kujutab en-
dast teineteisega risti olevates
tasapindades võnkuvad elektri-
ja magnetvälju elektrilaine
100

Elektromagnetkiirgus on energiakombinatsioon, mis koosneb Joonis 3:
elektri- ja magnetväljadest ja mis võnguvad teineteisega risti Valguse lainetus sarnaneb
olevates tasapindades (vt joonis 2). Kui ühe välja tugevus kasvab, lainetusega vees
/lyonsphoto.wordpress.com/
siis teine kahaneb. Kahe välja vahelduvvõnkumine toimub
mõõdetava tempoga, seda nimetatakse kiirguse sageduseks.
Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Herts on arv, mis näitab,
kui mitu korda saavutab elektriväli oma maksimumväärtuse
1 sekundi jooksul. Elektromagnetkiirguse spektri erinevates
alades toimub kiirguse võnkumine erinevate sagedustena.
Füüsikud kirjeldavad valguse liikumist nii lainetena kui ka

portsjonitena. Mõlemad teooriad on teatud tingimustel võimali-
kud. Esimesel juhul võime valguse lainetust ette kujutada sarna-
selt lainetusega vees, kuhu on kukutatud kivi (vt joonis 3). Saksa
teadlane Albert Einstein (1879-1955) pakkus aga 1905. aastal
välja, et valgus on energiaportsjonite, mida ta nimetas footo-
niteks, voog. Kuid nii ühe kui ka teise teooria puhul valguse
liikumisest saame rääkida lainest ja selle pikkusest. Lainepik-
kus on kaugus, mille laine läbib aja jooksul, mis kulub elektri-
väljal maksimumväärtusel miinimumini kahanemiseks ja uuesti
maksimumväärtuseni kasvamiseks (vt joonis 4). Lainepikkus on
valguse kiirus jagatud sagedusega.
Lainepikkused ja nende kasutusalad

Raadiolained on lained, mille pikkused algavad lainepikkus
1 millimeetrist, neid nimetatakse ka madalsage-
duslaineteks madala energiataseme tõttu. Raadio-
lainete alad jagatakse lainete levi eripärade tõttu
viieks: ülipikk (pikem kui 10 meetrit), pikk-,
kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks (1mm-10m).
Ülipikki laineid (ka kilomeeterlaineid) kasuta-
takse raadioastronoomias, nende omaduse tõttu kaugus
levida väga kaugele. Teisi raadiolaineid kasuta-
takse valdavalt saadete edastamiseks nii raadio-
kui ka televisioonisaatjate poolt. Radarites kasu-
tatavate madalsageduslike mikrolainete pikkus Joonis 4:
on umbes 20 mm. Koduses majapidamise tuntud Lainepikkus on valguse kiirus
mikrolaineahjud kasutavad toidu soojendami- jagatud sagedusega
seks mõne millimeetri pikkuseid laineid.
101

Nähtav valgus
Elektromagnetkiirgust, mis tekitab inimese silmas valgusaistin-
Joonis 5: gu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Kogu elektromagnetlaine-
Valge valgus (liitvalgus) te skaalast hõlmab see üliväikest piirkonda lainepikkuste vahe-
lahutub värvusspektriks mikus 380...780 nanomeetrit. (vt Joonis 5),
Värvusspekter
Valge valgus
Klaasprisma
Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav. Seda laine-

pikkuste vahemikku (750 nm – 1mm) kasutatakse näiteks info
vahetamiseks TV-, raadio kaugjuhtimispultide ja seadmete va-
hel, samuti sõjatehnikas soojusallikate avastamiseks ja pime-
das nägemiseks. Infrapunakiirguse lainepikkus on suurem kui
nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Nimetus “infra-
punane” tähendab allapoole punast (lad. keeles “infra” tähen-
dab “all”), sest punase värvuse lainepikkus on suurim nähtava
valguse spektris. Mõned linnud, näiteks kakulised on võimeli-
sed infrapunakiirgust nägema ja tänu sellele öösiti jahti pidama,
sest jahitavate loomade soojus väljendub infrapunakiirgusena.
Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus asub teisel pool nähtava

valguse spektri osa ja on samuti inimsilmale nähtamatu. Laine-
pikkuste vahemik on 200-400 nm. Üldjuhul puutume UV- kiirgu-
sega kokku suvel päikese käes, kus UV-kiirguse toimel muutub
meie nahk pruuniks. Kiirguse selline toime seisneb lainepikku-
ses, mis on suuteline läbi tungima meie naha pealmistest kude-
dest. Naha pruunistumine on organismi vastureaktsioon kudede
kahjustumisele. UV-kiirgus on tunduvalt kõrgema energiatase-
102

mega kui infrapunakiirgus, seetõttu kõik elektromagnetlained,
mis jäävad nähtava valguse lainealast kõrgema laineala poole,
võivad teatud tingimustel inimorganismi jäädavalt kahjustada.
Röntgenkiirguse lainepikkus on niivõrd väike, et on suuteline

tungima läbi inimorganismi pehmete kudede ja neelduma kõva-
desse kudedesse (luudesse), seetõttu on see elektromagnetlainete
vahemik (10-0.01 nm) laialdaselt kasutusel meditsiinis, luumur-
dude ja muude anomaaliate diagnoosimiseks.
Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimis-

võimega radioaktiivne kiirgus ning ka lühima lainepikkusega
(suurusjärgus alla 10 pikomeetri). Gammakiirgus tekib tuuma-
protsessides mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiir-
gusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Röntgenkiir-
guse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure
sagedusega röntgenkiirgus on sama mis madala sageduse-
ga gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse
sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib
elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt mada-
lamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Tulenevalt
gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gamma-
kiirgus eluskudedele suuri kahjustusi.
Valguse levimine
Valguse levimiseks nimetatakse valguse edasikandumist ruumis.
Esimesena üritas valguse kiirust määrata 1676. aastal taani astro-
noom Olaf Römer, kes sai katseliselt selle kiiruseks 220 000 km/
sek. Mõned sajandid hiljem, 1879. määras USA teadlane Albert
Michelson täpse ja tänaseni teadaoleva valguse kiiruse, mis on
ligikaudu 300 000 km/sek. Valgus levib optiliselt ühtlases ruumis
sirgjooneliselt. Kui me kujutame valguskimpu noolena, siis see Joonis 6:
sisaldab rühma valguslaineid, mis kõik liiguvad ühes suunas. Hajuv valguskimp
Valguskimbu kuju järgi jaotatakse valguse levimine:

Hajuv valgus – koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiir-
test. Kõige igapäevasem näide hajuvast valgusest on taskulamp.
Taskulambist lähtuv valguskimp levib liikumisel laiali ja mida
pikem on vahemaa, seda nõrgemaks jääb ja seda suuremale
alale hajub valguskimp. (vt joonis 6).
103

Joonis 7:
Paralleelne valguskimp
Paralleelne valgus – koosneb paralleelsetest valguskiir-
test. Näiteks laseri valguskimbu küljed on peaaegu paral-
leelsed ja seetõttu on sellisel valguskimbul võime levida
ilma oluliselt hajumata väga pikkade vahemaade taha
(vt joonis 7).
Koonduv valgus – koosneb üksteisele lähenevatest

valguskiirtest, mida on võimalik esile kutsuda kumer-
Joonis 8: läätse abil (vt joonis 8).
Koonduv valguskimp
Valguse peegeldumine ja neeldumine
Valguse peegeldumine on pinnalt tagasipõrkumine. Val-
guse neeldumine on pinnas absorbeerumine, kus valgus
muutub soojusenergiaks ja toimub temperatuuritõus. Kui
me räägime valguse peegeldumisest ideaalselt peeglilt,
siis valgus peegeldub tagasi sama nurga all, kui ta peeg-
lile langes (vt joonis 9).
Kuna reaalses elus ideaalset peeglit pole, siis mingil määral

valgus peegeldub hajusalt; selle tulemusena levib valgus
kõikvõimalikes suundades. Hajus peegeldumine avaldub
eelkõige mattidel ja faktuuriga pindadel (näiteks paber).
(vt joonis 10.)
hajus peegeldumine
langev kiir peegeldunud kiir langeva kiired
langemis- peegeldumis-
nurk nurk
ideaalne peegel paber
Joonis 9: Valguse peegeldumine peeglilt Joonis 10: Valguse hajus peegeldumine paberilt
104

Valguse neeldumine pinnas on seotud pinnastruktuuri ja selle
värvuse ning heleduse/tumedusega. Mida tumedam on pind,
seda rohkem valgust selles neeldub ja vähem peegeldub. Keha
pinnale langev valgusenergia on võrdne kehalt peegeldunud
valgusenergia ja kehas neeldunud valgusenergia summaga. Selle
mõistmiseks on termodünaamika esimene seadus, mis ütleb, et
energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise.
Võrdleme kehade peegeldumisvõimet protsentides:

Ideaalne peegel – 100%
Peegel – 98%
Värskeltsadanud lumi, päiksepaistelise ilmaga – 90%
Kõrgeltkaetud kriitpaber - 85%
Kirjutuspaber – 65%
Inimese nahk – 35%
Must samet – 0.5%
Must auk – 0%
Valgusallikad
Kõige loomulikum valgusallikas on meile päike. Keemilised val-
gusallikad on näiteks küünal, ainete helendumine ja radioak-
tiivsus. Tehisvalgusallikad on mitmesugused elektrilambid,
mida kasutatakse ruumide valgustamiseks. Trükitehnilisest
aspektist huvitavad meid eelkõige loomulik päiksevalgus ning
kunstlik ehk elektrivalgus.
Tehisvalgusallikad annavad esemete värve edasi erinevalt,

vastavalt sellele, milline on nende spektraalne koostis, sest nii
nagu ka päikesekiirgus, võib ka elektrilampide kiirgus sisal-
dada lisaks nähtavale valgusele muid inimsilmale nähtamatuid
kiirgusalasid.
Et hinnata tehisvalgusallikaid tuleb ennekõike käsitleda kaht

olulist valgusallikat iseloomustavat suurust – värvustempera-
tuuri ja värviedastusvõimet
Värvustemperatuur (T)
Lambi valguse värvust väljendatakse värvustemperatuurina.
Mõõtühik on kelvin (K). Kelvini skaala algab absoluutsest null-
punktist (0 K=-273 C). Valgusallika värvustemperatuur määra-
takse nn absoluutselt musta kehaga - (black body) võrreldes. See
on ideaalne füüsikaline keha, milles neelduvad kõik elektro-
105

magnetlained. Mida kõrgem on mustkiirguri temperatuur, seda
valgem on värvus. Kui black body temperatuur on 798 K (Draperi
punkt – see on punkt, kus kehad muutuvad inimsilmale nähta-
vaks), siis kehad hakkavad sellisel värvustemperatuuril paistma
punastena. Mida kõrgemaks värvustemperatuur tõuseb, seda
vähem absoluutselt mustas kehas valgust neeldub ja spektraal-
koostises sisalduvad värvused muutuvad: punane, oranž, kolla-
kas, valge, sinakasvalge (värvustemperatuur lõpmatus).
Päevavalguse värvustemperatuur on sõltuvalt päeva- ja aasta-

ajast erinev, kuid üldjoontes jab see loojangu ja päikesetõusu
ajal vahemikku 2200-2500 K, keskpäeval 6000-7000 K. Selge ilma
ja sobilike asjaolude kokkulangemisel võib see tõusta 10 000 ja
isegi 20 000 kelvinini.
Tehisvalgusallikate umbkaudsed värvustemperatuurid on

toodud allpool tabelis:
Küünlavalgus – 1500 -1800 K
Hõõglamp – 2700 K
Halogeenlamp – 3200 K
Kompaktlamp säästulamp – 2700 - 6500 K
Päevavalgus – 2200 - 20 000 K
Värviedastusindeks CRI color rendering index (Ra)

Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õigesti,
nii nagu loomulikus päevavalguses. Kriteeriumiks on siin valgus-
allika värviedastusvõime, mida väljendatakse värviedastus-
indeksina. Värviedastusindeks (Ra) mõõdab vastavust objekti
värvuse ja ta värvusilme vahel mingi võrdlus-valgusallika all.
Ra väärtuste määramiseks valgustatakse kümmet testvärvust
etalon-valgusallikaga ja testitava valgusallikaga.
Mida väiksem on lahknevus (Delta E), seda parem on testitava

lambi värviedastus. Valgusallikas, mille Ra=100, näitab kõiki
värvusi täpselt sellistena, nagu need on etalonallika valgu-
ses. Mida väiksem on Ra väärtus, seda halvem on värviedas-
tus. Värviedastusindeksi mõõtmise nõrkuseks tuleb aga pidada
seda, et kui etaloniks võetakse mustkiirguri värvus 2700 K, mis
on kaugel sellest, et sisaldada spektri sinist osa, siis ometi saab
see valgusallikas Ra indeksi 100. Samuti ei saa valgusallikate Ra
indeksi, millede värvustemperatuur jääb üle 5000 K, objektiiv-
selt mõõta.
106

Hõõglambid – hõõglamp kuulub vanimate tehisvalgusallika-
te hulka ja on kindlasti tuntuim ja kasutatuim. Hõõglambid on
soojuskiirgurid: kinnises gaasiga täidetud lambikolvis paneb
elektrivool hõõguma volframtraadist spiraali. Lisaks soojusele
tekib ka valgus, ehkki selleks muundub ainult 5 -10% võim-
susest.
Halogeenlambid – halogeenlamp on põhimõttelt hõõglamp,

kuid ta kolvis on halogeengaas, mis takistab hõõgniidist eral-
duva volframi sadestumist kolvi sisepinnale, suunates selle
tagasi hõõgniidile.
Luminofoorlambid – tavaline luminofoorlamp on 60-150 cm

pikkune klaastoru. Valgust tekitab toru sees peamiselt lumino-
foorkiht, mida ergastatakse elektrilahenduse ultraviolettkiir-
gusega.
Kompaktlamp e. säästulamp – sisuliselt luminofoorlambi väik-

sem variant, kus on ühendatud luminofoorlambi ja hõõglambi
eelised.
Metallhaliidlambid – metallhaliidide ehk halogeniidlampide

valgus tekib vahetult kaarlahenduse tagajärjel. Halogeniidlam-
bid ühendavad valgusjõu suurepärase värviedastusega.
LED lambid – LED on eritehnoloogia abil valmistatud pooljuhtk-

ristall, kus valgus moodustatakse elektrivoolu läbijuhtimise teel.
Valguse tekitab elektrooniline efekt pooljuhis: laengukandjate
ülehüpped ühelt energiavoolt teisele, mille käigus kiirgub kindla
lainepikkusega valgus. LED tagab valguse väga kitsas spektris,
mis on ainult väike osa kogu valguskiirgusest.
Valge värvusega LEDi on võimalik saavutada kahel meetodil:

1. Kasutatakse mitut LED-kiipi, millel on erinevad värvid
(punane, roheline ja sinine), mis segunedes moodustavad
valge valguse.
2. Kasutatakse siniseid LEDe, millel on sisemine helendav kiht,

mille ülesandeks on muuta sinine värv erinevateks toonideks.
Seetõttu on kõik spektrid olemas, mis ongi vajalik valge valguse
tekitamiseks.
107

Standardvalgus trükitööstuses
Kuna trükitööstuses tuleb väga palju tegemist teha värvus-
võrdlusega, siis selleks on standardiseeritud valgustingimused,
millistele kriteeriumidele peab tehisvalgus vastama. Vastavalt
standardile ISO 3664 on määratud valgusallikaks D 50, mis
vastab värvustemperatuurile 5000 K ning mille CRI on 90 Ra’d
ja rohkem. Mõistagi ei saa tõmmata võrdusmärki valgustile, mis
emiteerib 5000 K valgust, ja selle füüsikalisele suurusele. Iga
tehisvalgusti, sõltuvalt tootjast ja kasutatavatest materjali-
dest kiirgab pisut erineva spektraalse koostisega valgust, kuid
valgustuse standardiseerimisel kehtib ütlus “parem varblane
peos kui vares katusel”. Joonisel 11 on ära toodud D 50 vasta-
va 5000 K värvustemperatuuriga valguse spektraalne koostis.
Sealt on näha, et spektris on esindatud pea kogu ala, kuid see on
kergelt nihkes punase ala poole.
Joonis 11:
D 50 tehisvalguse
spektraalne koostis
suhteline kiirgusenergia
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm

lainepikkus
Joonis 12:
Värvusspektri jaotus
Violetne Sinine Roheline Kollane Oranz Punane

380-450nm 450-500nm 500-575nm 575-585nm 585-620nm 620-780nm
108

2.2 VÄRVISPEKTER
Inimkond on aegade algusest saadik imetlenud päikesepaiste-
lise ja vihmase ilmaga taevasse tekkivat vikerkaart, mis ilmneb,
asjaoludest sõltuvalt, kas ühe või mitmekaarelise mitmevärvilise
fenomenina.
Briti füüsik Isaac Newton oli esimesi, keda hakkas huvitama,

miks vikerkaar on värviline, mis värvid need on ja miks need
tekivad. Newtoni lihtsa katse tulemusena, mida ta kirjeldas 1704.
aastal välja antud raamatus „Optika”, jõudis ta järeldusele, et
kõik värvilised valgused sisalduvad valges valguses ja saavad
nähtavaks tänu nende erinevatele murdumisnurkadele. Katse
seisnes valge valguse suunamises läbi klaasprisma (vt Joonis 5),
kus pikima lainepikkusega valguskiired murduvad kõige vähem
ja lühima lainepikkusega valguskiired kõige rohkem. Katse tõi
esile vikerkaare fenomenile sarnase efekti – värvuste rea, mida
tunneme värvispektri all (vt joonis 12). Värvispekter koosneb
hulgast monokromaatilistest kiirtest, mis tulevad nähtavale suju-
va üleminekuna ühest värvusest teise ja kus värvuste vahel ei
ole nähtavaid piire. Ideaalse nägemisaparaadi puhul näeb vaataja
värvispektris lõpmatul hulgal värvitoone.
Isaac Newton jagas värvispektri seitsmeks tsooniks:

punane, oranž, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Sellist
traditsioonilist värvuste jaotust kasutatakse tänapäevani, kuid
kaasaegne värvusteooria on lahti öelnud indigo värvustsoonist,
kuna seda on väga raske eristada sinisest ja violetsest ning kasu-
tab kuut tsooni, mille lainepikkuste vahemik on toodud tabelis:
Violetne – 380 - 450 nm*
Sinine – 450 - 500 nm
Roheline – 500 - 575 nm
Kollane – 575 - 585 nm
Oranž – 585 - 620 nm
Punane – 620 - 780 nm
*nm – nanomeeter – miljardik meetrist -1x10 -9 m
Mittespektraalsed värvused
Kaasaegses värvusteoorias puutume kokku värvustega, mis ei
sisaldu värvispektris. Need on akromaatilised värvused (hall-
toonid), valge, must ja purpur.
109

Purpurvärvid
Purpurvärve spektris ei leidu, neid nn mittespektraalseid värve
saadakse äärmisi spektrivärve mitmesuguses vahekorras sega-
des. Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) poolt 1931. aastal
standardiks võetud värvsusdiagrammis asetsevad purpurvärvid
äärmisi spektrivärve ühendaval purpursirglõigul, millele mõni-
kord kantakse täiendlainepikkuste skaala, s.o nende spektrivär-
vide lainepikkused, mis purpurvärvidega segatuna annaksid
valge.
Polaarne spekter
18. saj alguses hakkas saksa teadlane ja kirjanik Johann Wolfgang
Goethe Newtoni 100 aastat varem ilmunud raamatus sisaldu-
vaid teooriaid ja katseid uuesti uurima. Goethe jõudis katsetega
klaasprisma ja valge valgusega tulemuseni, et võimalik on ka
ümberpööratud ehk polaarne spekter. Ta nägi valguse murdumi-
se käigus spektri heledama osa äärel sinist ja violetset värvitooni
ning tumedamas osas kollast ja punast värvitooni. Kui tavaline
spekter on lineaarne: ühes otsas punane ja teises violetne, siis
Goethe leidis, et värvispekter on ideaalne ainult sellel juhul,
kui tekiks pidev värvusteriba. Katsete tulemusel sai ta spekt-
ri, kus kollane-punane ja sinine-violetne värviala üksteisesse
sulanduvad.
Polaarse spektri puhul näeme spektris samu värve, kuid vastupi-

dises järjekorras (vt joonis 13). Kui mõlemad sisemised värvust-
soonid üksteisesse sulanduvad, tuleb nähtavale lisavärvustsoon,
mida me tavalises spektris ei näe. Seda nimetatakse purpuriks.
Purpurvärv asetseb punase ja violetse värvustsooni vahel.
Goethe nimetas seda värvust “puhtaks punaseks”. Tekkinud
värvus on võrreldav subtraktiivses värvimudelis üheks põhi-
värvuseks oleva magentaga.
Joonis 13:
Polaarne spekter
purpur
110

Kui Newton jagas spektri seitsmeks värvustsooniks, väites, et
need seitse on puhtad värvused, siis Goethe teesiks oli, et tege-
likult sisaldab spekter ainult kahte puhast värvust: sinist ja
kollast – ülejäänud spektris nähtavad värvused on nende tule-
tised. Järgmises peatükis “Värviaistingu tekkimisest” puutume
kokku madalamaks taandatud puhaste värvustega, mida täna-
päeval tunneme RGB värvussüsteemi all ja mis tegelikult on otse-
ses seoses inimese nägemisaparaadi ja värvitajuga.
Värv, värvus
Käesolevas materjalis, nii eespool kui ka hiljem on kasutusel hulk
sarnaseid termineid, mis siinkohal oleks tarvilik lahti seletada,
nii nagu autorid neid mõistavad ja kasutavad.
Värv – Värvi nimetust kasutame ennekõike reaalsete värvisubs-

tantside ja nende sünteesi tulemuste kirjeldamise puhul. Samuti
subtraktiivse värvimudeli (CMYK) kirjeldamisel.
Värvus – Värvusest räägime additiivse värvimudeli (RGB) puhul

ehk kõikide värvide puhul, mida me tajume värvilise valgusena.
Toon – See on värvus, mida tajume puhta värvusena, ehk mono-

kromaatilise valguskiirena, millele me saame anda nime ja mis
eristub teistest valguskiirtest. On kindlaks tehtud, et inimene
on võimeline eristama koos purpurtoonidega maksimaalselt
180 erinevat puhast värvitooni. Silma tundlikkus on erinevatel
spektrialadel erinev. Oranži-rohelise piirkonnas eristab inimene
rohkem toone, väikema tundlikkusega on silm spektri ääreala-
del asuvate punaste ja violetsete toonide eristamisel. Keskmine
inimene märkab värvitooni erinevust sellisel juhul, kui lainepik-
kus muutub 2 nm võrra.
Toonikvaliteet on värvus, mis ei ole monokromaatiline ehk selle

värvuse spektraalses koostises on esindatud mitmed monokro-
maatilised valguskiired, samuti selle heledusest/tumedusest ja
küllastusest. Inimsilm on võimeline eristama ja tajuma c’ 10
miljonit erinevat toonikvaliteeti.
111

2.3 NÄGEMISPROTSESS
Värvikogemuse tekkeks peab valgusimpulss jõudma läbi meie
silmade aju nägemiskeskusesse. Tegelik värviaisting tekib
inimese ajus, seetõttu on seda äärmiselt keeruline mõõta, sest
signaalide interpreteerimine sõltub paljuski inimese elukohast,
kultuuriruumist, pärilikkusest, rassist, haridustasemest jne.
Nägemisprotsessi füsioloogia toimib aga terve nägemisaparaadi
puhul sarnaselt: valgusallika kiiratav energia peegeldub objek-
tilt inimese silma valgustundlikkule võrkkestale, sealt saade-
Joonis 14: takse see omakorda läbi silmanärvi aju nägemiskeskusesse (vt
Nägemisprotsess Joonis 14).
Valgusallikas Objekt Vaatleja silm Aju nägemiskeskus
Siinkohal tuleks vahet teha värviaistingul ja valgusaistingul,

sest erinevatel juhtudel võtavad nägemisprotsessist osa erinevad
silma võrkkestal asetsevad valgustundlikud elemendid – kepike-
sed ja kolvikesed (vt joonis 15). Valgusaistingu puhul räägitakse
ka inimese nn kolmandast silmast, mille olemasolu on viimas-
te uuringute ja katsete käigus ka tõestatud – need on retsepto-
rid, mis asetsevad sügaval võrkkestas ja tõenäoliselt on jäänud
evolutsiooni käigus rudimendina sellest ajast, kui organismidel
hakkas tänapäevane nägemisaparaat arenema.
Silma ehitus
Silm on inimese kõige tähtsam meeleelund, mille abil tajume
ümbritsevat keskkonda. Väidetavalt saame silmade abil ligi-
kaudu 80-90% vastuvõetavast informatsioonist. Kaks silma on
optimaalseim viis saada esemetest adekvaatne ruumiline kujutis.
Samuti võimaldavad nad täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi
(vt joonis 16).
Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valgus-

Joonis 15: kiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired
Silma võrkkestal asuvad järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valgus-
valgustundlikkud rakud – kiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pu-
kolvikesed ja kepikesed pilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis
112

Joonis 16:
ripslihas Silma ehitus
võrkkest
iiris
kollatähn
sarvkest
nägemisnärv
pupill pimetähn
lääts
klaaskeha
reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava

suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu
hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad koha-
nemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks
valgest hämarasse või hämarast valgesse minekul.
Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale

silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga.
Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab

seda paigal.
Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse.

Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas
kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimal-
dab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähe-
dal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on
ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja
tõmbavad läätse lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripsli-
has kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub.
Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkes-

tale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valgus-
kiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud
kujutise.
Võrkkestas asetsevad valgustundlikud rakud ehk fotoretsepto-

rid – kolvikesed ja kepikesed,mis võtavad vastu valgusärritusi.
Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning
7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvike-
sed võimaldavad tajuda värvusi.
113

Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on
rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad
ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks.
Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme
kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.
Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades näge-

mist ka nõrgas valguses. Kuna kolvikesed vajavad ärrituse vastu-
võtuks rohkem valgust, siis inimene hämaras värvusi hästi ei
erista.
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemi-

lised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impul-
sid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja
koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju
nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrk-
kestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrk-
kestal valgustundlikke rakke ei ole.
Et värviaisting tekkida saaks peavad olema täidetud mõned

tingimused, mis tulenevad meie nägemisapraadi ehitusest:
1. Kuna fotoretseptorid (kolvikesed) hakkavad tööle suhteliselt
intensiivse valguskiirguse peale, siis ärritus peab olema piisava
tugevusega, milles allpool eristame ainult hele- tumedust (kepi-
kesed);
2. ärritus peab kestma teatud aja, sest kolvikeste taastumisaeg
peale ärrituse endasiandmist silmanärvile on oluliselt pikem kui
kepikestel;
3. silma jõudev valguskiirgus peab jõudma võrkkesta teatud
piirkonnani, kus asetsevad kolvikesed.
Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõt-

meid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme
otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate objetkide
piirjooned on ähmased ja nende värvilisus ei eristu.
Silma valgustundlikkus
Kepikeste ja kolvikeste erinev valgustundlikkus ja spektraalne
tundlikkus mõjutavad silma võimet eristada värvusi päevaval-
guses ja hämaruses. Kepikeste tundlikkuse maksimum on laine-
pikkusel 496 nm, kolvikestel 555 nm. Nende põhjal on stan-
dariseeritud inimese silma spektraalse tundlikkuse kõverad
114

Joonis 17:
Silma valgustundlikkus
496 nm 555 nm
kepikesed kolvikesed
400 450 500 550 600 650

lainepikkus
päevavalguse ja hämaras nägemise jaoks (vt joonis 17). Sellest

saame järeldada, et hämaras nihkub silma heledustundlikkus
spektri sinise osa poole. Punane tundub päevavalguses suhteli-
selt heledam kui sinine, hämaras aga on olukord vastupidine.
Kuigi me arvame tajuvat kõiki spektrivärve ühtmoodi, siis ometi

on inimese silm mõnedes spektriosades tundlikum kui teistes.
Kõige tundlikum on silm 500-600 nm lainepikkuste lähistel, kus
värvuste eristamine on võimalik lausa 1 nm täpsusega. Laine-
pikkustel alla 400 nm ja üle 700 nm treenimata silm üldjuhul
erinevusi ei taju. Inimese vananemisega silma spektraalne tund-
likkus väheneb siniste ja violetsete toonide osas.
Young-Helmholtzi teooria ehk kolmevärviteooria

Nagu me teame, koosneb valge valgus kõigist spektrivärvustest
ning igale värvusele vastab mingi kindel lainepikkus. Kuidas aga
inimene on võimeline erinevate lainepikkustega värvusi taju-
ma? Thomas Young ja Hermann von Helmholtz pakkusid välja
kolmevärviteooria. Katsetes selgus, et kõiki spektrivärvusi on
võimalik saada, kasutades lähtevärvustena kolme põhivärvust:
punane, roheline, sinine. Nende segunemisel saavutatakse valge.
Kuna aga vaid kolm kindlat spektrivärvust andsid kogu värvuste
skaala, siis võis väita, et need kolm ongi silma värvisünteesi alus-
115

Joonis 18:
Silma spektraalne tundlikkus
400 450 500 550 600 650

lainepikkus
talaks. Young-Helmholtzi teooria järgi esineb silma võrkkestas

kolme sorti kolvikesi, mis on tundlikud sinisele: 380 - 540 nm,
rohelisele: 420 - 670 nm ja punasele 400 - 700 nm.
Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemi-

se. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis
erinevatel valguse lainepikkustel:
1) neelab sinist värvust lainepikkusega 450 nm;
2) neelab rohelist värvust lainepikkusega 520 nm;
3) neelab punast värvust lainepikkusega 600 nm.
Valguskiirguse mõjul tekib kolvikestes fotokeemiline reakt-

sioon, mis saadab ärrituse ajju. Kui kõigi kolme kolvikeste tüübi
ärritused on võrdsed, tekib akromaatilise värvi aisting (tajume
valgena), kui aga ärritused on erinevad, siis aju on võimeline
sünteesima neist kogu spektrivärvuste skaala ning mida tuge-
vam on valgusenergia, seda heledamalt me värvusi tajume.
Värviaistingu tekkimiseks madalaima võimaliku ärrituse puhul
me tajumegi ainult neid kolme põhivärvust (vt joonis 18).
Detailsed eksperimendid 1920. aastatel tõestasid, et tõepoolest

need kolm värvi sobivad mõningate mööndustega kõikide värvi-
de sünteesiks. Ainult rohelises spektrialas oli mittekattuvusi.
116

Katsetes aga selgus ka, et kui rohelisele alale lisada punast, siis
sobitusid kõk värvused. 1931. aastal võeti komisjoni Interna-
tional de l’Eclairage (CIE) poolt vastu otsus värvustsoonidest ja
määratleti konkreetsed lainepikkused: punane (R) – 700, 0 nm,
roheline (G) – 546,1 nm; sinine (B) – 435,8 nm. See on värvisüs-
teem, mida me täna tunneme RGB süsteemi all. Selle otsusega
pandi alus kaasaegsele kolorimeetriale.
Alles 1965. aastal viidi läbi üksikasjalikud füsioloogilised eks-

perimendid, kus mõõdeti kolvikeste tundlikkust ja neeldumis-
võimet. Need katsed andsid sama tulemuse ning Young- Helm-
holtzi teooria kolmest eritüübilisest kolvikesest leidis kinnitust.
Värvuste ilmnemine
Värvuste ilmnemine võib toimuda kahel viisil. Üks ilmnemis-
viis on kehade eneste kiirgamine, milleks võib olla päike, tehis-
valgusallikas, küünal vms. Nende puhul saame rääkida valguse
värvist. Teine värvuste ilmnemine toimub valguse peegeldumi-
sel kehadelt, mis ise ei kiirga ega helenda ning sel juhul räägime Joonis 19:
pinnavärvist. Kui valguskiirgus kohtab oma teel objektipinda, Valguse peegeldumine
siis see kas neeldub, peegeldub tagasi või läbib pinna. Pinna läbi- ja neeldumine erinevatel pindadel
valgus valgus
kromaatiline pind kromaatiline pind
neeldumine neeldumine
valgus valgus
kromaatiline pind akromaatiline pind
neeldumine neeldumine
117

mise puhul räägime osaliselt või täiesti läbipaistvast pinnast, kus
samuti võib osa kiirgusest neelduda (päikeseprillid, filtrid, foto-
objektiivi läätsed) Mitteläbipaistvat keha, mis peegeldab suure-
ma osa spektrikiirtest, tajume valgena, ja pinda, milles neeldub
valdav osa spektrikiirtest, mustana. Neil pindadel toimub peegel-
dumine (reflektsioon) või neeldumine (absorptsioon) mitteselek-
tiivselt ning selliseid pindu nimetatakse akromaatilisteks. Kui
aga spektrikiirte neeldumine/peegeldumine toimub selektiiv-
selt, siis saame rääkida kromaatilistest (e. värvilistest) pindadest
(vt joonis 19).
Värvuste ilmnemist ja tajumist võivad peale kehade ning valgus-

kiirguse omaduste mõjutada ka subjektiivsed, vaatleja omadu-
sed: inimese silma tundlikkus, sugu, rass, kogemus ja iga jne.
Objektiivsed omadused, mis mõjutavad värvi tajumist, on
eelkõige seotud valguse spektraalse koostisega, vaatlemistingi-
muste (nägemisnurk, kiirguse langemisnurk) ja pinna omaduste-
ga (kare, sile, kumer, nõgus). Värvuste tajumise üheks oluliseks
eelduseks on meie nägemisaparaadi korrasolek, sest me võime
küll arvata, et kõik inimesed näevad ja tajuvad värvusi ühtemoo-
di, kuid nii see siiski paraku ei ole. Peale subjektiivsete vaatleja
omaduste tulevad mängu mitmesugused nägemishäired, eelkõi-
ge värvipimedus.
Värvipimedus
Kui räägime värvipimedusest, siis kõige rohkem ilmneb see mees-
tel (erinevatel andmetel kuni 8% meestest kannatab mingil moel
värvipimeduse all vs 0,5% naistest). Kõige raskemal juhul silma
võrkkestas asuvad kolvikesed üldse ei tööta (monokromaasia)
ning inimene tajub ümbritsevat kui halltoonides pilti. Kui aga
võrkkestas asuvad kepikesed on välja lülitunud, siis värvuste
nägemisega inimesel raskusi ei ole, kuid valguse intensiiv-
suse langemisel (hämaras) inimene ei näe (rahvasuus kutsutakse
seda ka kanapimeduseks). Leebemateks värvipimeduste liiki-
deks on juhud, kui erinevatele lainepikkustele tundlike foto-
retseptorite töö on häiritud või puudulik. Protanoopia on puna-
se eritusvõime puudulikkus, tritanoopia – sinise eristusvõime
puudulikkus, deuteranoopia – rohelise eristusvõime puudulik-
kus. Värvipimedust testitakse spetsiaalsete tabelitega, millel on
värvipunktidega numbrid teist värvi punktitatud värvitaustal.
Joonis 20: Totaalse värvipimeduse puhul pole numbrid üldse eristatavad,
Näidised värvipimeduse osalise värvipimeduse puhul ütleb patsient enamikul juhtudel
tuvastamise testkaartidest vale numbri (vt joonis 20).
118

Ilmselgelt ei saa värvivõrdlusega seotud erialadel (kujundaja,
trükiettevalmistaja, trükkal) töötada värvipimeduse alla kanna-
tavad inimesed, sest oluline osa tööst toimub värvuste visuaalsel
hindamisel (vt joonis 21).
Muud nägemishäired
Kõige sagedasemad nägemishäired, mis küll pole värvide näge-
mise ja tajumisega seotud, on kaugelenägevus ja lühinägevus.
Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on
silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib
esemete kujutis võrkkesta taha. Lühinägevuse korral näeb silm
hästi lähedale, kuid kaugel asuvad esemed paistavad talle ähmas-
tena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või
silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehitu-
se korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis
moodustub võrkkesta ette. Mõlemal juhul tuleb nägemise paran-
damiseks kanda nõgusate või kumerate klaasidega prille.
Joonis 21:
Värvusspektri tajumine
erinevate värvipimeduse liikide
all kannatavatel inimestel
Järgmises peatükis puutume kokku inimese värvitaju valivuse-

ga ja ennekõike küsimusega, kas me saame alati oma silmi usku-
da? Sest kuigi meie nägemisaparaat võib olla korras, on värvide
tajumine seotud informatsiooni tõlgendamisega aju poolt. Uuri-
jad on leidnud mitmeid seaduspärasusi, kuidas aju erinevaid
olukordi tõlgendab ja mugandab.
119

2.4 VÄRVUSTE KONSTANTSUS, ILLUSIOONID
Ükskõik kui täpselt me üritame inimese värvuste nägemis-
ulatust kaardistada, jääb mingi osa meie haardeulatusest välja.
See tuleneb inimese taju valivusest, mis, nagu eelnevalt sai
öeldud, sõltub paljuski inimese sotsiaalsest, vanuselisest ja
kultuurilisest taustast. Trükinduses ning sellega seotud erialadel
puutume kokku paljude sisend- ning mõõteseadmetega (skan-
ner, fotoaparaat, densitomeeter, spektrofotomeeter). milledel aga
puudub võime nähtut interpreteerida, seetõttu jääb alati võima-
lus, et matemaatilised värvuste kirjeldamise mudelid (CIE Lab,
XYZ jne) kukuvad läbi. Suksessiiv- ja simultaankontrast, samuti
värvuste konstantsus on teemad, mis kolorimeetrias on pigem
meie vaenlased kui sõbrad, sest neid protsesse saame ainult
kirjeldada, mitte mõõta ja kontrollida.
Kas me saame oma silmi uskuda?

Värvuste konstantsus ilmneb inimese võimes näha värvusi
muutumatutena. Vaadates värvi ühtedes valgustingimustes ja
seejärel intensiivistades sellele värvile pealelangenud valgushul-
ka 2 korda, ei taju me ometi seda värvi 2 korda intensiivsema-
na. Näiteks kui vaatame valget paberilehte päevavalguses ning
küünlavalguses siis objektiivselt võttes reflekteerib paberileht
täiesti erinevat värvust, kuid kuna me ”teame”, et paberileht on
valge, siis tajume seda valgena ka kollaka küünlavalguse käes.
Et asi veel selgem oleks, kujutage ette valget hobust päikesepais-
telisel päeval puudesalus seismas. Päikesevalgus jõuab hobuseni
läbi roheliste puudelehtede ning mõõtmiste tulemusena oleks
tulemuseks roheline hobune. Meie aju ütleb meile aga, et rohelist
hobust pole olemas, ning me näeme teda ikkagi valgena. Selleks,
et hinnata paberile trükitud foto värviõigsust, mis muidugi
paljuski sõltub paberi valgesusest ja vaatlustingimustest, on
värvuste õige tajumise taga suur treenitus ning võime välja
lülitada taju valivus. Hea pilditöötleja/kujundaja peab arvesta-
ma digitaalsete seadmete ning inimaju interpreteerimisvõime/
võimetusega.
Silma valgustundlikkuse muutumine: silma tundlikkus laine-

pikkustele on erinevates valgustingimustes erinev, päevavalgu-
ses on silm kõige tundlikum 555 nm (kollane) juures, hämaruses
500 nm (tsüaan) juures. Tajuteoorias nimetatakse eredas päeva-
valguses nägemist fotoopiliseks-, poolhämaras mesoopiliseks-
ja kolvikestele baseeruvat (n-ö must-valget) videvikunägemist
skotoopiliseks nägemiseks.
120

Adaptsioon on silma kohanemine erinevate valgustingimus- Joonis 22:
tega, millega kaasneb silma tundlikkuse muutumine. Valguse Sukssessivkontrasti ilmnemine.
adaptsioon on visuaalse tundlikkuse langus üldise valgustus- Vaadake vasakpoolset kujutist
vähemalt 30 sekundit ning
taseme tõusu vastu. Kestab mõnikümmend sekundit. Pimeduse
seejärel viige pilk paremale
adaptsioon on visuaalne tundlikkuse kasv valgustatuse kaha- ning fokusseerige tsentrit
nedes. Kestab mitu minutit. Kromaatiline adaptsioon on eelmis- tähistavale ristile.
test iseseisev tundlikkuse regulatsioon nägemismehhanismis. Mõne sekundi pärast peaks
Kui silm on viibinud teatud aja kindlas valgustugevuses, siis ta tekkima järelpilt ning te näete
aktsepteerib seda normaalsena ja töötleb kõiki värvide inten- õigetes värvides Eesti lippu
siivsusi selle suhtes. Kromaatiline adaptatsioon on tagasiviidav
värvikonstantsusele, nägemissüsteemi võimele säilitada objekti-
de ühesugune „väljanägemine“ (appearance) erinevates valgus-
tingimustes. Fotokaameratel korvab seda valgetasakaal (white
balance).
Punakasroheline ja sinakaskollane Joonised 23 ja 24:

Ülalkirjeldatud värve on meil võimatu ette kujutada, kuna Simultaankontrast
inimese silmas asuvad kolvikesed ja kepikesed töötavad vastand-
värvuste paaride printsiibil (vt joonis 22) punane-roheline, sini-
ne-kollane, tume-hele. Samal printsiibil on üles ehitatud mate-
maatilised värvuste kirjeldamise mudelid (CIE Lab, XYZ). Kõige
paremini illustreerib silma toimemehhanisme juuresolev illust-
ratsioon suksessiivkontrastist e. järelpildist. See on aju võime
näha mingi värvi vaatlemisel järelpildina teist värvi. Järelpildi-
na tekkiv värvus on selle vastandvärv, näiteks kollane-violet-
ne, sinine-oranž, punane-roheline.
Inimese taju valivus ilmneb samuti nähtuse,s mida nimetatakse

simultaankontrastiks. See on ilming, kus kaks samasugust värvi
ilmnevad sõltuvalt kontekstist täiesti erinevalt (vt joonis 23 ja
24). Sisuliselt seisneb simultaankontrast aju püüdluses segada
omavahel vaadeldav värv ja tema kõrval oleva värvi täiendvärv.
121

Illusioonid
See, kuidas me ümbritsevat keskkonda tajume, on tegelikult
meie aju tõlgendus sellest, mida me näeme. Tõlgendused sõltu-
vad aju eelnevatest kogemustest ning enamasti piisab vaid osali-
sest informatsioonist, et aju teeks sellest õiged järeldused, kuid
vahel tekivad tõlgendamisel vead ning aju hakkab mõistatama,
tekib meelepete ehk illusioon. Hilisemates peatükkides, kus on
juttu trükkimise põhiprintsiipidest, selgub, et suur osa trüki-
Joonis 25:
Nn. optiline punktikasv
tehnikast põhineb tegelikult tahtlikul illusioonil ehk me kasuta-
me ära aju võimet teha üldistusi piisavalt vähese informatsiooni
põhjal. Järgnevalt toome ära mõningad illustratsioonid optilis-
test illusioonidest (vt joonis 25, 26, 27, 28).
Autor:
Edwar
d H. A
delson
Joonis 26: Joonis 27:

Ruutude A ja B värv Geomeetrilised illusioonid suuruse suhtelisusest
on üks ja seesama
Joonis 28:
1. Kolmnurk, mida tegelikult ei ole 2. Peidetud sõnum
122

Metamerism
Metamerism on nähtus, kus kahte erinevat värvust tajutakse
samasugustena. Erinevate värvuste all mõistame värvusi, mille
spektraalne koostis on erinev. Metameerne kokkulangemine
võib aset leida kahel põhjusel: esiteks, vaatluse valgustingimu-
sed on erinevad, teiseks, vaatlejast sõltuv põhjus. Teistes valgus-
tingimustes või teise vaatleja poolt tehtud vaatlus aga ei pruugi
värvuste kattumist esile kutsuda. Metamerism tekib selle tule-
musel, et kogu värvuste spekter taandatakse inimese silma võrk-
kestas kolmeks osavärvuseks. Kui värvuste erinev spektraalne
koostis ärritab meie nägemisretseptoreid sarnaselt, siis tulemu-
seks tajumegi kahte erinevat värvust samasugustena (vt joonis
29 ja 30).
Kaks erineva spektraalse Vaatlus toimub konkreetses Tulemuseks on metameerne

koostisega värvinäidist valgustingimuses värvuste kokkulangemine
400 nm5 00 nm 600 nm 700 nm

lainepikkus
400 nm5 00 nm 600 nm7 00 nm

lainepikkus
Joonis 29:
Metameerne
400 nm5 00 nm
lainepikkus
600 nm 700 nm
värvuste kokkulangemine
Kaks erineva spektraalse Erinev vaatleja Tulemuseks on kaks

koostisega värvinäidist või teine valgustingimus eristatavat värvinäidist
400 nm5 00 nm 600 nm 700 nm

lainepikkus
400 nm5 00 nm 600 nm7 00 nm

lainepikkus
Joonis 30:
Vaatlustingimuste või vaatleja
400 nm5 00 nm
lainepikkus
600 nm 700 nm
muutumisel ei pruugi metamerism
ilmneda
123

Nagu öeldud, on üheks metamerismi põhjustajaks vaatleja.
Kui aga see vaatleja pole inimene, vaid skanner (või foto-
aparaat), siis tulemuseks võib olla taju lahknemine inimese ja
seadme “nägemise“ vahel (vt joonis 31 ja 32). Seda ilmingut nime-
tatakse ka skanneri või kaamera metamerismiks, kuna skanneri
lamp või kaamera valgustundlikud kiibid ei vasta täielikult silma
võrkkestas olevate rakkude tundlikkusele. Need on teemad,
millega fototöötleja või trükiettevalmistaja peab oma igapäeva-
töös kokku puutuma ja arvestama.
Kaks erineva spektraalse Vaatlus toimub konkreetses Tulemuseks on metameerne

koostisega värvinäidist valgustingimuses normaalse värvuste kokkulangemine
värvitajuga vaatleja poolt
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm 400 nm5 00 nm 600 nm 700 nm

lainepikkus lainepikkus
Joonis 31:
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm
400 nm5 00 nm
lainepikkus
600 nm 700 nm
Metameerne värvuste
lainepikkus
kokkulangemine normaalse
nägemisega inimesel
Kaks erineva spektraalse Vaatlus toimub samades valgus- Tulemuseks on kaks

koostisega värvinäidist tingimuses skanneri lambi all eristatavat värvinäidist
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm 400 nm5 00 nm 600 nm 700 nm

lainepikkus lainepikkus
400 nm 500 nm 600 nm 700 nm

400 nm5 00 nm 600 nm 700 nm Joonis 32:
lainepikkus
lainepikkus
skanneri erinev värvuste vastu- Skanneri erinev värvuste vastu-
võtlikkus võrreldes inimsilmaga võtlikkus võrreldes inimesega
tekitab kaks erinevat värvust
rr
124

Metamerism on meie igapäevane kaaslane ning seda eriti trüki-
tööstuses, sest me ei saa kunagi kindlad olla, millistes valgus-
tingimustes klient hindab valminud trükist, kas ta teeb seda
kunstliku valguse või päevavalguse käes ja milliseid meta-
meerseid kattuvusi võib selline vaatlemine esile kutsuda. See on
ka üks peamine põhjus, miks on võetud kasutusele nn kontrol-
litud valgus D 50 (vt eelmine peatükk). Metamerism ei ole meie
sõber, kuid kindlasti ei saa seda lõpuni halvaks ilminguks pida-
da, sest see inimese taju omapära annab meile võimaluse võrrelda
värve ja värvusi – näiteks monitoripilti skaneeritud originaaliga
või proofi trükitud poognaga, sest on vähetõenäoline, et võrrel-
davad värvused on ühesuguse spektraalse koostisega (erinev
värvikoostis, paber, monitori ehitus jne).
2.5 VÄRVISÜNTEES
Värvide ja värvuste segamisel saame rääkida kahest oma print-
siipidelt vastandlikust värvisünteesist. Esimeseks on aditiivne
süntees, mida saab nimetada ka värvide liitumiseks – see tegeleb
eelkõige värviliste kiirgustega ehk valgusega. Sellise värvus-
te liitumise mudeliga puutume igapäevaselt kokku kõikjal, kus
on tegemist kiirgava valgusega: arvutimonitor, televiisor, samuti
teatri- ja kontserdilavade valgustus. Teiseks värvisünteesiks on
subtraktiivne ehk värvuste lahutamise süntees. Subtraktiivne
süntees toimub valguskiirguse selektiivse neeldumise ja peegel-
dumisega kehade pinnalt ning see leiab aset reaalsete värvainete
puhul. Lühidalt öeldes, aditiivne sünteesi algallikaks ning tule-
museks on värviline valgus, subtraktiivne süntees toimub vali-
kulise peegeldamise tulemusel reaalsest värvisubstantsist.
Aditiivne süntees Joonis 33:

Nagu eelnevas peatükis kolmevärviteooriast öeldud, on inime- Aditiivne süntees
se silma võrkkestas kolme tüüpi rakke ehk kolvikesi, mis on
tundlikud kolmele kiirguse sagedusele – punane, roheline, sini-
ne. Nimetagem neid põhivärvusteks, sest kõik teised värvu-
sed saavutatakse nende sageduste liitumise teel. Kui kõik kolm
põhivärvust kokku segatakse, saavutatakse valge (vt joonis 33).
Põhimõtteliselt on ideaalis võimalik nende kolme värvusega
erinevates vahekordades saavutada lõpmatu hulk toonikvalitee-
te. Arvutigraafikas ja trükiettevalmistuses on see mudel tuntud
kui RGB (red, green, blue).
125

Subtraktiivne süntees
Kui me vaatame paberile trükitud värvipinda, siis on meil tege-
mist valguskiirguse peegeldumisega meie silma võrkkestale,
ning erinevad värviaistingud tekivad mingi kindla spektriosa
neeldumisel ja ülejäänu peegeldumisel värvipinnalt. Värvainet,
milles neeldub sinine ja peegeldub punane ja roheline, näeme
kollasena. Kui neeldub roheline ja peegeldub sinine ja puna-
ne, tajume seda purpurpunasena (puhas punane ehk magenta).
Punase neeldudes ning rohelise ja sinise peegeldumisel näeme
helesinist (tsüaansinist) (vt joonis 19). Sellise sünteesi tulemu-
sena saame subtraktiivse mudeli kolm põhivärvi: tsüaansinine,
magentapunane ja kollane. Trükinduses tunneme seda värvide
Joonis 34: lahutamise sünteesi CMY (cyan, magenta, yellow) nime all. Ideeal-
Subtraktiivne süntees juhul peaksime sellise sünteesi tulemusel saama kõikide põhivär-
vuste kokkusegamisel musta, kuid kuna ideaalseid värvaineid ei
ole olemas, on trükinduses lisatud sellesse mudelisse ka must (K),
et saavutada sügavmusti pindu (vt joonis 34).
Kahe sünteesi kokkupuutepunkt

Tänapäevane graafiline disain ja trükiettevalmistus on enamu-
ses kolinud digitaalsetele alustele ning ülevaate oma tegevusest
arvutis saame me peasjalikult läbi arvutimonitori. Ükskõik, kas
me teeme fotole värvikorrektsiooni või kujundame voldikut,
tagasiside värvuste õigsuse kohta antakse meile RGB sünteesist
lähtuvana. Ometi on suur osa graafilise disaini väljundist seotud
trükkimisega ehk kasutatakse subtraktiivset mudelit (CMYK).
Kuna tegemist on põhimõtteliselt erinevate värvuste saavutami-
se sünteesidega, siis tuleb meil mängu tuua selline termin nagu
värviruum (gamut) ning värvuste „tõlkimine“ ehk konvertee-
rimine ühest värviruumist teise. Igal digitaalsel sisendseadmel,
mis tegeleb RGB värvustega, on erinev värviruum ehk seadme
võimekus sünteesida ja näidata meile teatud värvusi, samuti on
igal väljundseadmel (printer, trükimasin), mis kasutab oma töös
CMYK värvaineid, oma piiratud võimekus erinevaid värvusi
trükkida. See on koht, kus kaks värvimudelit omavahel kokku
puutuvad. Selles kokkupuutealas toimuvad teisendused on
hilisemates peatükkides põhjalikumalt käsitletava digitaalse
värvihalduse üheks tähtsamaks ülesandeks.
126

2.6 VÄRVIDE SÜSTEMATISEERIMINE
JA VÄRVUSRUUMID
Värvide süstematiseerimise põhimõtted

Värvide süstematiseerimise eesmärgiks on olnud soov kirjeldada
igat värvi objektiivsete tunnuste abil ning leida värvidevaheli-
sed harmoonilised seosed. Kõige varasemad, alates 17. sajandist
loodud värvisüsteemid olid kahemõõtmelised ja kujutasid värvi-
de vastastikust suhet ringis või hulknurgas. Kolmemõõtmelistest
süsteemidest toome näiteks mõned tuntumad. Saksa loodustead-
lase Johan Lamberti värvipüramiid on avaldatud 1772. aastal,
selle nurkades paiknevad kollane, punane ja sinine ning teljel
must ning valge, peale värvide omavaheliste segutoonide esitab Johan Lamberti värvipüramiid
see mudel ka värvikeha hele-tumeduse astmeid. 1810. a maali-
kunstnik Ph.Otto Runge poolt avaldatud kerakujulise mudeli
„ekvaatoril“ asuvad puhtad värvid, „pooluste“ suunas muutu-
vad toonid vastavalt tumedamaks või heledamaks (vt joonis 35).
Värvide klassifitseerimise mudelid võivad olla küll vormilt erine-

vad, kuid enamasti on tegu sarnase printsiibiga, mille aluseks
on kolm komponenti – heledus, värvitoon ja küllastatus. Need
komponendid töötas esimesena välja Hermann von Helmholz.
1931. a kehtestas Rahvusvaheline Valgustuskomisjon (CIE) selle
printsiibi rahvusvaheliseks kokkuleppeks.
Värvitoon on esemelt peegeldunud või seda läbinud valguse Philipp Otto Runge värvikera
värvus. Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse Joonis 35:
kaudu, värvinimetuse või värvikoodi kaudu. http://irtel.uni-mannheim.de/colsys/
Küllastus on värvuse tugevus ehk puhtus. Kõige küllastatum on

puhas värvitoon, küllastuse vähenedes muutub värv kahvatu-
maks või tuhmimaks.
Heledus on värvi suhteline heledus või tumedus võrreldes

normaalvalgega, mida harilikult mõõdetakse protsentides. Hele-
dusarv on arv, mis näitab, mitu protsenti pinnale langevast
valgusest peegeldub tagasi. Heleduse visuaalseks määramiseks
on koostatud akromaatiline astmestik e. heledusastmestik, mille
ühes otsas on must ja teises valge ning vahele jäävad halltoonid.
Värvimudeli tsentraalne vertikaaltelg kirjeldab akromaatilist
heledusväärtust kõige heledamast valgest kõige tumedama
mustani. Seda nimetatakse halliskaala ehk akromaatiline astmes-
127

tikuks. Värvimudeli keskosas on välimisel ringil värvitoonide
üleminekud keskmisel heledusastmel. Mida lähemal keskteljele,
seda vähem küllastatud on toon. Samas saavutavad erinevad
värvitoonid maksimaalse küllastatuse erineval heledusastmel
(nt kollane suhteliselt kõrgel ja violettsinine suhteliselt madalal).
Selle eripära võttis Albert H. Munsell arvesse oma värvipuu-
kujulises mudelis.
Värviskaalade esitamisel tekkis nende lähteelementide protsen-

tuaalse koguse väljendamise probleem, mille muutis keerukaks
erinevus värvide füüsilise segamise ja taju vahel. Psühhofüüsikas
väljendab 1834. a avaldatud Weber-Fechneri seadus logaritmilist
seost stiimuli ja taju vahel, värvisüsteemile asus seda kohanda-
ma 1853. a Riias sündinud ja Tartu Ülikooli keemia teaduskon-
Wilhelm Friedrich Ostwaldi
24 tooniline värviring
nas õppinud hilisem keemiaprofessor ja Nobeli preemia laureaat
Wilhelm Friedrich Ostwald.
Ostwaldi värvisüsteem
Ostwald võttis aluseks Heringi seisukoha, et värvi põhitun-
nusteks on värvitoon, valge sisaldus ja musta sisaldus. Hallis-
kaala jaotas ta kaheksaks heledusastmeks. Ostwaldi värviringi
aluseks on kaheksa põhivärvi: kollane, oranž, punane, violett,
ultramariin, jääsinine, mereroheline ja leheroheline, mille sega-
misel saadakse nende vahel asetsevad värvid.
Ostwaldi värvitoonil põhinev kolmnurk arvestab kolme suurust:

puhas värv, valge osa, must osa. Selles on kõik täisvärvist päri-
Ostwaldi monokromaatiline nevad värvid sama värvitooniga ja seepärast nimetatakse seda
kolmnurk monokromaatiliseks kolmnurgaks. 24 värvitoonil põhineva
Joonis 36: kolmnurga ühendamisel tekib värvikeha (vt joonis 36).
http://irtel.uni-mannheim.de/colsys/
Munselli süsteem
1905. a avaldas Ameerika maalikunstnik prof. Albert H. Munsell
värvide identifitseerimise süsteemi, mis baseerub inimese
visuaalsel värvitaju võimel. Erinevalt matemaatilistest värvus-
ruumidest arvestab Munselli mudel rohkem inimese värvitaju
geomeetriliste ebakorrapärasustega. Kolmemõõtmelise süsteemi
komponentideks on H (Hue) värvitoon, C (Chroma) kromaatilisus
ehk küllastatus ja V (Value) väärtus ehk hele-tumedus (vt joonis
Albert H. Munselli värviruum 37). Munselli mudel on siiani üheks kasutatavaks standardiks
Joonis 37a: kolorimeetrias, selle süsteemi katalooge kasutatakse tekstiili- ja
CC license via Wikimedia Commons rõivatööstuses, samuti pakenditööstuses. Mudelil baseeruvaid
128

tooteid kasutatakse fotograafias, televisioonis ja disainis. Spet-
siaalsed tooted on olemas inimese värvitaju ja eristamisvõime
määramiseks (nt värvipimeduse hindamine).
NCS – Natural Color System

NCS ehk loomulik värvisüsteem on üles ehitatud inimese loomu-
likule värvitajule. Süsteem on loodud Stockholmis Skandinaavia
Värviinstituudis ning selle aluseks on Ewald Heringi loomuli-
ku värvitajuteooria. 1920. a alustati Rootsis uuringuid, 1952. a
avaldati esimene värviatlas 600 värvinäidisega, 1979. a kinni- Munselli värvipuu
tati 1412 värvinäidisega süsteem Rootsi standardiks ja 1995. a Joonis 37b:
tuli kasutusele korrigeeritud, 1750 värvinäidisega süsteem. NCS CC license via Wikimedia Commons
süsteemil põhinevad mitmed värvide toonimissüsteemid.
NCSi põhivärvideks on kuus värvi: valge, must, kollane, puna-

ne, sinine ja roheline. Kolmemõõtmeline värvikeha kujutab põhi-
värvide vahelisi suhteid. Kolmemõõtmeline mudeli paremaks
kujutamiseks tasapinnal on tehtud sellest kaks projektsiooni – Joonis 38:
värviring ja värvikolmnurk (vt joonis 38). NSC värviring ja värvikeha
G90Y
Y10R
Y
R
G80
Y20
0R
G7
Y3
0Y
G6
0R
Y4
0Y
0R
G
50
G4
Y5
0R
Y
0Y
Y6
G3
0Y 0R
Y7
G20 R
Y Y80
G10Y Y90R
G R
B90G R10B
G R20
B80 B
R3
0G 0B
B7
R4
0G 0 B
B6
0G
R
50
B5
0G
R6
B
0G
R7
0
B4
B
G
R80
B
B10G
R90B
B3
0B
B20
129

Värvide süstematiseerimine trükinduses. Värvusmudelid
Enimlevinud värvusmudelid trükinduses on RGB, CMYK, CIE
XYZ, CIE LAB, HSL, HSB. On olemas kahesuguseid värviruu-
me. Seadmetest sõltuvad ja seadmetest sõltumatud värviruumid.
Seadmest sõltumatu värvusmudel on abstraktne matemaatiline
mudel, mis kirjeldab värve numbriliste väärtustega.
CIE XYZ matemaatiline värvusmudel arendati välja 1931. a CIE

(International Commission on Illumination) poolt pärast mitmeid
eksperimente. Selline värvimudel tuletati 1920 aastal W.David.
Wrighti ja John Guildi poolt tehtud eksperimentidega, kus
RGB värviruum märgiti maha XYZ koordinaadistikus. Definee-
riti absoluutne seade - CIE kolorimeetriline standardvaatleja.
Tulenevalt nägemise kolme komponendi teooriast on vaatlejal
võimalik leida igale monokromaatilisele kiirgusele vastavus
kolme aditiivse primaarvärvi seguna. Andmed standardvaatleja
määratlemiseks koguti värvivastavuse leidmise eksperimentide-
ga. Igale värvile leiti katsete käigus oma XYZ-koordinaadid. Kõik
ülejäänud värvusmudelid mahuvad CIE XYZ mudelisse.
RGB värvusmudeliga edastatakse kõiki meid ümbritsevaid

värve. Punane, roheline ja sinine (Red, Green, Blue) on kolm
värvi, mis esitavad kogu meid ümbritseva värvigamma. RGB on
värvusmudel, mille puhul liidetakse kokku punane, roheli-
ne ja sinine valgus. Seda nimetatakse ka aditiivseks värvisün-
teesiks. RGB värviruumi kasutavad enamasti kõik valgust kiir-
gavad seadmed. RGB on kasutusel peamiselt elektroonikas:
telerites, monitorides, foto- ja videotehnikas, skannerites jm.
Samas oli RGB mudelil juba enne digiajastut kindel teoreetiline
alus, mis baseerub inimese värvitajul (vt. Värvisüntees). RGB
on aluseks värvide mõõtmisele kolorimeetrias. Kuid ka kõige
paremad värviedastusseadmed ei suuda edastada kogu RGB
värvusmudelis kirjeldatud värve. Seepärast on vastavalt seadme
värviedastusvõimele omakorda kirjeldatud RGB seadme põhised
värviruumid. Nii on näiteks monitoridel oma värviruum, digi-
taalseadmetel – sRGB ning trükiks vajalikuks värviteisenduseks
– Adobe RGB.
CMYK värvusmudeliga esitatakse värve, mis edastatakse val-

gust peegeldavatelt ja neelavatelt objektidelt nagu paber, riie,
metall, plastik jne. Selle puhul on tegu värvidega, mis neelavad
mingi kindla osa värvispektris ja peegeldavad ülejäänu tagasi,
130

mis tekitab värviaistingu. Tegu on subtraktiivse värvisünteesi-
ga (vt Värvisüntees). CMYK, algselt CMY värviruum on saadud
RGB vastandvärvidena. Cyan värv on saadud, kui RGB ruumis
Red puudub, Magenta on saadud nii, et Green puudub, ja Yellow,
kui Blue puudub. Must värv, mis saanud nime Key (võtme
värv) järgi on lisatud värviruumi, et trükitehniliselt oleks
võimalik võimalikult suurt värvigammat trükkida. CMYK värvi-
ruumi puuduseks on tunduvalt väiksem värviruum, võrreldes
RGB värviruumiga. Värvide konverteerimisel RGB värviruumist
CMYKi tuleb see protsess teha võimalikult väikeste värvimuuda-
tustega. Selleks on välja töötatud Adobe RGB värviruum, millest
CMYK-i värvid saadakse kõige väiksemate värvimuutustega.
CIELAB (kasutusel ka CIE L*a*b* või Lab) 1976 aastal võttis CIE
kasutusele Hunteri Lab koordinaadistiku. Täpsemalt – võeti
kasutusel nn CIE LAB värvusmudel. See on inimese värvitaju-
ga seotud sõltumatu värviruum. LAB-i kasutatakse niisuguse
kolmemõõtmelise värviruumi tähistamiseks, milles saab kirjelda-
da praktiliselt kõiki inimese silma poolt eristatavaid värve. LAB-i
värvusmudelis suudeti silma värvieraldusvõimet veelgi täpse-
malt kirjeldada ning kasutusele võeti vastandvärvide teooria.
Mudel koosneb kolmest kanalist, mille abil kirjeldatakse värvi-
tooni. L* (Lightness) kirjeldab värvuse heledust (valge-musta
telg), a* vastab punase-rohelise teljele ja b* kollase-sinise teljele
(vt joonis 39). See mudel on laialdaselt kasutusel värvihalduses Joonis 39:
ja värvuste mõõtmisel. CIELAB mudeli ülesehitus
VALGE
L*= 100
KOLLANE
+b*
ROHELINE -a* +a* PUNANE
-b*
SININE
MUST
L*= 0
131

HSL - Hue, Saturation, Luminance (toon, küllastus ja heledus)
on kolmemõõtmeline värvimudel, kus põhiliseks on tooni
“ratas”. Ratas on jaotatud 360 osaks, mis näitavad värvitoone
mööda ringi CIE kromaatilise diagrammi järgi ehk nurga suurus
on värvi tooni määrajaks – punasest kollaseks, kollasest roheli-
seks, rohelisest siniseks, sinisest violetseks ning violetsest jälle
punaseks. Küllastuse väärtus on seotud raadiusega, kuid märgi-
takse protsentides 0-st-100-ni, kus 0 on ringi keskpunkt. Nüüd
lisame kolmanda mõõtme, mis väljendab heledust.
HSL-iga väga sarnane värvimudel on HSV - Hue, Saturation, Value

Joonis 40: (toon, küllastus, väärtus), mõnikord ka HSB, kus B on bright-
MacAdami diagramm ness ehk heledus. HSV ja HSL on lihtsalt erinevad kuid RGB
värviruumile vastavad värvimudelid. Need on seadmest sõltu-
vad värvimudelid.
Värvuste mõõtmine
Värvuste hindamiseks on parimaks instrumendiks inimsilm.
Samas on värvuste visuaalne tajumine subjektiivne protsess, mis
sõltub nii vaatlustingimuste erinevusest kui ka vaatleja nägemis-
aparaadi eripäradest ning seepärast tööstusliku standardimise
aluseks ei sobi. Mõõtmine on vajalik protsesside täpsuse hinda-
miseks. Samas on väga palju alasid, kus värvuse täpsus on väga
oluline ja trükindus, fotograafia ning disain kuuluvad kindlasti
nende hulka. Selleks et otsustada, kas värvus on õige või vale,
peab olema võimalik seda mõõta.
Trükitud värvuse mõõtmisel peab kindlasti arvestama ka paberi

värvusega, sest ideaalselt valget värvi paberit pole olemas.
Kolorimeetria on teadus ja tehnoloogia, mis tegeleb inimese

värvitaju füüsikalise määratlemise ja kirjeldamisega, see põhi-
neb värvuse spektraalkoostise määramisel. Kolorimeetria all
mõistame trükinduses värvide mõõtmist ja võrdlemist spektro-
fotomeetriga.
Spektrofotomeetria uurib ainete ja materjalide võimet mõjuta-

da elektromagnetilist kiirgust, mis skaala optilises ehk nähtavas
osas tähendab värvi. Kasutatakse värvuse mõõtmiseks ja erine-
vuste kirjeldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse värvuse
mõõtmiseks CIELAB mudelit.
132

Tolerantsiühik delta E
Värvuste erinevusi kirjeldatakse CIELAB värvusmudelis kolo-
rimeetrilise hälbe mõõtühikuga delta E (ΔE). Delta on kreeka
tähestik 4. täht ning sellega tähistatakse matemaatikas erinevust,
E pärineb saksakeelsest sõnast Empfindung, mis tähendab taju.
Lihtsustatult mõõdetakse ruumivektori pikkust võrreldavate
värvipunktide puhul. ΔE väljendab LAB koordinaatide kesk-
mist erinevust. Erinevuse tajumine ei ole kogu värviruumis
ühesugune, vaid sõltub värvitoonist, küllastatusest ja heledu-
sest, sest silma värvitaju on spektri erinevates osades erinev.
Näiteks heledamate toonide osas tajutakse erinevusi palju pare-
mini kui tumedamates või küllastatud toonides.
Toonierinevuste tajumine on seotud ka vaatlemise ajaga. Amatöö-

ri poolt kulub ΔE15 tajumiseks 5 sek,ΔΔE10 tajumiseks 10 sek ja
ΔE5 tajumiseks 15 sek. Arvatakse et ΔE2-5 ei ole reaalselt tajutav.
Mõõteriistad
Klientidele parima trükitulemuse pakkumiseks ja kvaliteedi
tagamiseks on trükiprotsess põhjalikult standardiseeritud.
Trükinduses kasutatakse värvuste mõõtmiseks ja trükikvalitee-
di hindamiseks erinevaid mõõteriistu.
Densitomeeter – densitomeetriline mõõtmine on trükkali

igapäevane tegevus trükikvaliteedi saavutamiseks. Trükinduses
on densitomeeter instrument värvitoonide intensiivuse mõõtmi-
seks paberil või filmide läbipaistvuse mõõtmiseks.
On kahte liiki densitomeetrid:

1.Valguse peegeldumist ja neeldumist mõõtev kindlal aritmee-
tilisel väärtusel mõõtmistulemusi andev densitomeeter (Reflec-
tion densitometer).
2.Valguse ülekandumist ning läbivust mõõtev densitomeeter
(Transmission densitometer). Kasutatakse filmide ja teiste läbi-
paistvate materjalide mõõtmiseks. Vaatleme lähemalt trükindu-
ses kasutatavat reflection densitomeetrit.
Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filt-

rite. Densitomeetris on samuti lamp, mis mõõtmise hetkel süttib,
ning mõõdetakse tagasipeegeldunud valgust. Densitomeetriga
mõõtes arvestatakse ka materjaliga, millelt mõõtmisi teostatakse,
133

milleks kasutatakse. Mõõtmise alustamisel mõõdetakse kõige-
pealt materjalilt (paberi valge) tema heledus ning värvi mõõt-
misel densitomeeter lahutab maha paberi valgesuse, et mõõta
ainult värvi optilist tihedust. Valguse peegeldumisel tekkivate
hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Kahe
risti asetseva polarisatsioonitasapinnaga saab vähendada peegel-
dusi. Valguse peegeldumisel polarisatsioon säilib, kuid hajumisel
kaob (vt joonis 41).
Lisaks on veel UV filter, mis arvestab ruumis oleva valgusega ehk

ei lase UV-kiirtel paberilt tagasi peegelduvat valgust mõjutada.
Densitomeetriga peab kaasas olema etalonkaart densitomeetri
kalibreerimiseks. Etalonkaardil on trükitud ja kontrollitud
värviväljad. Etalonkaarti tuleb uuendada iga paari aasta tagant,
sest seistes ja UV-valguse mõjul kaardil olevad värvid vananevad
ja oksüdeeruvad ning ei kõlba kalibreerimiseks.
Densitomeetriga mõõdetakse:
1. Värvide optilist tihedust ehk densiteeti. Mõõtmisühikuks
on D ja väärtused jäävad 0 ning 3 vahele. Ofsett trükis kasutatavad
densiteedid jäävad 0,8 D ja 2,3 D vahele. Sobivad ja õiged densi-
teedid leitakse trükiste põhitoonide mõõtmisel spektromeetri-
ga ja tulemuste võrdlemisel vastavale paberile ja trükimasinale
ettenähtud icc profiilis olevate põhitoonide värviväärtustega.
Värviväljad, kus profiiliga võrreldes ΔE on kuni 2, mõõdetakse
denistomeetriga optiline tihedus ning see ongi mõõdetud värvi
densiteediks.
Valgusallikas Näidik
Vastuvõtja Elektroonika 1.38

Optika Analüsaator
Polarisatsioonifilter
Värvifilter Optika
Ava Näidis
Joonis 41: Densitomeetri tööpõhimõtte skeem
Paber Värv
134

2. Punktikasvu. Punktikasv on plaadil oleva rastripunkti
suuruse erinevus võrrelduna trükisel olevaga. Punkt trükisel
on ja peab olema alati suurem kui plaadil. Punkti suuruse kasv
peab jääma kindlasse vahemikku.
3. Trappingut (kahe värvi ületrükk) ehk kleepuvust. Trappingu

õigsus tagab pooltoonide õigsuse.
4. Halli tasakaalu. Võrreldakse omavahel 50% musta värvivälja

ja 50% CMY (C 50%, M 40% ja Y 40%). Kui nende erinevus jääb
lubatu piiridesse, siis on ka kogu trükk tasakaalus. Lähemalt
käsitleme kõiki mõõdetavaid suuruseid trükikvaliteedi peatükis.
Paberitelt mõõtmisel peab kindlasti arvestama taustaga, mille

pealt mõõtmisi teostatakse. Taustaga arvestatakse ka profiili-
kirjeldustes, kus ära määratud, millise taustaga mõõtmisi tuleb
teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaist-
vad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga,
siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti.
Selleks et välistada kohakuti sattuvate skaalade mõjutusi mõõt-
misel, tuleb mõõtmiseks kasutada musta tausta. Kui paberi teisel
küljel mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta
pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeel-
sete lühenditega WB (white backing) ja BB (black backing). Kind-
lasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili
kirjeldustes on kirjas, olenemata sellest, kas mõõteskaala taga on
trükki või ei. Uuemate trükimasinate mõõtelauad on enamasti
kõik musta taustaga.
Kolorimeeter – mõõdab kolorimeetrilisi väärtusi ehk numbreid,

mis võtavad aluseks nägemisaparaadi komponentide reaktsioo-
nid ja mille põhjal saab hinnata, millal metamerism ilmneb ja
millal mitte.
Spektrofotomeeter – värve eristatakse füüsikas valguse laine-

pikkuste järgi. Spektrofotomeeter on tööriist, mis mõõdab valgu-
se intensiivsust sõltuvalt lainepikkusest. Spektrofotomeetris on
lamp, mis mõõtmishetkel süttib. Valgus peegeldub mõõde-
tavalt objektilt tagasi ning tagasipeegeldunud valgus konver-
teeritakse läbi filtrite RGB värviruumis olevaks värviks. Edasi
teisendatakse värvi väärtus Lab värviruumi (vt joonis 42).
135

Igal spektrofotomeetril on sisseehitatud kalibratsioonisüsteem.
Selleks on valge kivi, millest tagasi peegeldunud valgust mõõde-
takse ning saadud tulemuste abil geneeeritakse algoritm, mis
hakkab õigeid värviväärtusi arvutama. Kalibratsioon toimub alati
spetrofotomeetri käivitamisel ning mõõtmisparameetrite muut-
misel. Kalibratsioonikivi on seotud konkreetse mõõteriistaga
ning iga kivi järgi tehakse just sellele mõõteriistale vastav algoritm.
Samasuguste mõõteriistade kalibratsioonikive ei tohi omavahel
vahetada. Mõõtmistulemused ei pruugi olla sellisel juhul adek-
vaatsed. Spektrofotomeetreid saab vajadusel kalibreerida üksnes
spetsiaalses töökojas. Iga spektrofotmeetri ostmisel antakse kaasa
sertifikaat kalibratsiooni ja mõõteriista täpsuse ning sertfikaadi
kehtimisaja kohta. Sertifikaadi tähtaja lõppemisel tuleb mõõteriist
lasta uuesti kalibreerida. Siis väljastatakse ka uus sertifikaat.
Spektromeetriga mõõdetakse värvide väärtusi LAB-s ning vaja-

dusel saab mõõteriista kuvaril näha ka kahe värvi erinevust ΔE-d.
Kuna trükiprotsess pole kunagi absoluutselt täpne ning trükiprot-
sessis esineb pidevalt erinevatest põhjustest tingituna värvikõi-
kumisi, siis ka standardis on lubatud kõikumised ära määratud.
Samuti on ära määratud digiproofide lubatud värvierinevused
standardist. Inimsilm hakkab eristama värivierinevusi, kui ΔE on
üle 2,5. Kuni väärtuseni ΔE 4 on värvierinevused silmaga kergelt
märgatavad. Üle ΔE 4 on juba kõik värvierinevused tuntavalt
märgatavad.
12647-2 standardi järgi on lubatud erinevus põhitoonidel (cyan,

Joonis 42: magenta, yellow ja black), võrreldes standardiga ΔE 5, keskmine
Spektrofotomeetri erinevus ΔE 4, trükitaval paberil kuni ΔE 3, erinevus madalaima
tööpõhimõtte skeem ja kõrgeima vahel ΔE 10.
Lainepikkuse selektor
(ava)
Lääts Detektor
Valgusallikas (fotoelement)
0.20
Näidik
Monokromaator
136

Tänapäeval on kasutusel kombineeritud mõõteriistad, kus
spektrofotmeetrisse on lisatud ka densitomeetri funktsioon. Pal-
judel juhtudel on spektrofotomeeter ka väljundseadmetesse sisse
ehitatud. Nii näiteks on uutel digi- ja fotoprintritel sisseehitatud
spektrofotomeeter, mis kontrollib ja mõõdab värviväärtusi prot-
sessi ajal. Ka uuematel trükimasinatel on sisseehitatud spektrofo-
tomeetrid, mis võimaldavad mõõta ja korrigeerida värviedastust
trükiprotsessi käigus. Spektrofotomeetrite kasutamiseks trüki-
masinatel on pakkuda sõltuvalt hinnast ja vajadusest mitmeid
erinevaid lahendusi.
Üheks lahenduseks on skanneeriv spektrofotomeeter, mis asub

trükioperaatori laual. Neid on kahte tüüpi: ühed, mis mõõda-
vad trükipoognale asetatud kontrollskaalat ning teised, mis
võimaldavad mõõta Lab-i väärtustes kogu trükipoognat. Lisaks
pakutakse nii rulli kui ka poogna trükimasinatele masina sisse
ehitatud mõõteseadmeid, mis mõõdavad ja võimaldavad korri-
geerida värve kogu trüki ajal. Selliste skanneerivate spektrofo-
tomeetrite kasutamiseks geneeritakse RIP-is koos plaadifailidega
nn värviprofiil, kus on kirjeldatud värvikogused trükimasina
värvialade kaupa. Profiili saatmisel trükimasina spektromeetrit
ja trükimasina värviaparaati kontrollivasse arvutisse avanevad
trükimasina värvi kruvid saadetud profiili järgi ning vaheta-
des infot mõõtmistulemuste ja profiili vahel, saab automaatselt
trükiprotsessis värviedastust kontrolli all hoida.
Spektrodensitomeetrid ühendavad endas fotospektromeetri,

kolorimeetri ja densitomeetri omadused ning võimaldavad kont-
rollida nii värvuseid, värvuste muutumist, paberi kvaliteeti jpm
(vt. Trükikvaliteet).
137

2.7 VÄRVID TRÜKINDUSES
CMYK
Värvitrükiste trükkimisel kasutatakse CMYK värve, mis koos-
nevad kolmest põhivärvusest: tsüaansinine, magentapunane
ja kollane (C, M, Y) ning lisaks nendele mustast. CMYK on
subtraktiivne mudel, kus trükitud kujutise puhul sõltub nähtav
värvus sellest, kuidas trükitud värvus valgust neelab ja see osa
valgusest, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatlejale ning tekitab
värviaistingu. CMYK värve nimetatakse ka protsessvärvideks
või neljavärvitrüki värvideks.
CMYK mudeli põhivärvideks on tsüaansinine (C), magentapuna-

ne (M) ja kollane (Y). Põhivärvidele lisandub värvimudeli võti
(Key) ehk must (K).
Kolme põhivärvi liitmisel peaks ideaalsetes oludes neelduma

kogu valgus ja tekkima must värv, tavaelus aga ideaalseid tingi-
musi ja ideaalselt puhtaid trükivärve ei ole ning parimal juhul
tekib pruunika varjundiga tumehall toon. Seepärast kasu-
tatakse CMYK-is eraldi musta värvi. Musta lisavärvi kasuta-
mine võimaldab trükkida kvaliteetselt väikese kirjasuurusega
musti tekste, annab paremini edasi detaile ning võimaldab teiste
osavärvide kokkuhoidu tumedate toonide trükkimisel ja läbi
selle väiksemat värvide kogusummat (vt Värvilahutus).
Pantone Matching System (PMS)

USAs asub Pantone Inc peakorter. Selle firma kõige tuntum
kaubamärk on Pantone Matching System (PMS), millest on
saanud globaalne standardvärvisüsteem trükitööstuses. Tege-
mist on valmis segatavate ehk spot värvidega ja neid kasuta-
takse enamasti firmagraafika trükkimisel, kus on oluline täpselt
õige värvuse saavutamine – näiteks kirjaplangid, visiitkaardid,
ümbrikud, aga ka postmargid ja turvatrükised.
Kindla Lab-i väärtusega trükivärv nimetataks spot-värvideks.

Spot-värvidega saab trükkida selliseid toone, mida CMYK värvi-
süsteem ei võimalda, näiteks oranžid, kirkad sinised ja säravad
rohelised toonid. Samuti on spot-värvid parem valik pastelsete
toonide trükkimiseks. Tavaliselt on tegu ühe-, kahe- või kolme-
värviliste trükistega, kuid loomulikult võib kasutada ka rohkem
värve. Rohkem kui 4 spot-värvi kasutamine muudab trükkimise
üsna kalliks ja ei ole otstarbekas väikeste koguste puhul.
138

Process Yellow Orange 021 Warm Red Red 032 Rubine Red Process Magenta Rhodamine Red
Purple Violet Blue 072 Process Blue Green White Black
Kõik Pantone värvitoonid on nummerdatud ning neid valitakse Joonis 43:

värvikaartide kataloogi järgi. Näiteks PMS 485 C tähistab punast Pantone põhivärvid
värvi ning täht C ehk coated viitab kaetud paberile. PMS 485
U tähendab sama tooni katmata paberil – U ehk uncoated. PMS
kataloogid on trükitud erinevatele paberitele ning otsides õiget
tooni, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu, et aluseks oleks õige
kataloog. Pantone värvitoonide hulgas on ka metallikvärvid,
näiteks kuld ja hõbe ning neoontoonid. Sageli kasutatakse
ajakirjade kaantel lisaks CMYK värvidele viienda värvina
mõnda PMS tooni. Kuni 2010. a oli kasutusel ka eraldi EURO
versioon Pantone toonides. Pantone spot-värve kasutatakse ka
tekstiilile ja plastmaterjalidele trükkimisel. Eesti lipu seadus
kehtestab meie riigilipu siniseks tooniks PMS 285 C ja CMYK
värvisüsteemi puhul C91% M43% Y0% K0%.
Pantone värvitoonid segatakse 15 komponentvärvist, mille hul-

gas on ka must ja valge (vt joonis 43). Värvikaartidel on iga tooni
kohta segamisretsept. Komponentvärvidest saab segada 1341
värvitooni.
Joonis 44:
CMYK, RGB, PMS
ja CIELAB võrdlus
PMS
CMYK
RGB
CIELAB
139

Alates 2007. a kuulub Pantone Inc värvide mõõteriistade ja
tarkvara tootjale X-Rite Inc. Pantone on spot-värvidega trükki-
misel turuliider USAs ja Euroopas. Jaapanis on kasutusel spot
värvisüsteemid TOYO ja DIC, Ameerika Ajalehekirjastajate
Assotsiatsioon kasutab ANPA paletti spot-toonide trükkimi-
sel ajalehtedes. GCMI süsteem on kasutusel pakenditööstuses.
Saksamaa värvitootjate poolt on loodud FOGRA standarditele
vastav värvisüsteem HKS, mis koosneb 120 komponentvärvist
ja 3250 toonist.
Hexachrome
Pantone poolt on loodud ka kuuevärvitrükk Hexachrome, kus
traditsioonilised CMYK värvid on esindatud küllastatumal
kujul ning lisatud on oranž ja roheline, tänu millele saavutatak-
se suurem värvusruum. Seda tuntakse ka kui CMYKOG prot-
sessi. Kasutatakse näiteks pakenditööstuses, kus tänu sellele
saab vältida väga mitme spot-värvitooni kasutamist ühel trüki-
sel. Kuuevärvirüki puhul kasutatakse enamasti FM rastrit, sest
traditsioonilise rastri kasutamisel ei oleks piisavalt moiré vabasid
rastrinurki (vt Rastrid).
CcMmYK
Kuuevärvi protsessvärvisüsteem, mis on kasutusel fototrükiks
optimeeritud jugatrüki seadmetes. Seda kasutatakse ka kuns-
tireprode valmistamiseks Giclée trüki puhul. Tavalistele prot-
sessvärvidele on lisatud heledam tsüaan ja heledam magenta.
Harjutuseks:
Session College color calculator
Lisavärvide kasutamine võimaldab vältida märgatavaid rast-
http://www.sessions.edu/for- ripunkte heledamates tonaalsustes ning toob heledamatesse
students/career-center/tools- toonidesse ka rohkem värviküllastatust ja võimaldab suurema
quizzes/color-calculator värvusruumi kasutamist.
140

2.8 POOLTOONIDE TRÜKKIMINE. RASTER
Pooltoonid
Trükikunsti leiutamisest alates on soovitud lisaks tekstile trük-
kida ka pilte. Varajasemad illustratsioonid olid puulõiketehnikas
valmistatud joonpildid, mille puhul pooltoone ei saanud kasuta-
da ning kasutati maksimaalselt kahte värvitooni. Trükitehnoloo-
gia ei võimalda saavutada värvitooni erinevaid heledusastmeid
värvikihi paksust reguleerides.
CMY põhivärvuste täistoonidena trükkimisel on meil võima-

lik saavutada ainult 7 värvitooni. Kolm primaartooni C, M, Y
ja nendele lisaks kolm sekundaartooni C+M= sinakas lilla,
C+Y= roheline, M+Y= punane. Kõik kolm primaartooni kokku
trükituna annab ideaaltingimustes musta tooni (vt joonis 45).
Tavatingimustes ei ole põhivärvused ideaalselt puhtad ning
kokkutrükkimisel saavutatakse pruunika varjundiga hall värv.
Neutraalse musta trükkimiseks kasutatakse eraldi tooni (K).
Lihtne on ette kujutada, kuidas trükitakse täistooniga värvi-

pindasid, kuid mil viisil saavutatakse trükistel kõik ülejäänud Joonis 45:
värvitoonid? Nelja põhivärvuse kasutamisega on ju võimalik C, M, Y,
trükkida palju rohkem kui 7 tooni. C+M, C+Y, Y+M, C+M+Y
141

Me saame trükkida värviküllaseid fotosid ning saavutada toone,
mis põhivärvuste hulgas sootuks puuduvad. Selle laia värvi-
ruumi võimaldab meile põhivärvuste erinevate heledusastme-
te kasutamine, mille abil tekib terve hulk värvivarjundeid
ehk pooltoone. Kõrged nõudmised pildikvaliteedile on muutu-
nud trükiste puhul aina olulisemaks ning on ka üheks trükitud
meedia eeliseks digitaalse ees.
Raster
19. sajandil leiutati rasterdamistehnoloogia, mille abil muude-
takse pildi pind värvipunktikesteks ning ilma värvita aladeks.
Värviga ning värvita pindade suhte reguleerimine võimaldab
trükkida pooltoone. Pooltoonide trükkimiseks kasutatavaid
punktikesi nimetatakse rastriks. Rastripunktid on piisavalt
väikesed selleks, et inimese silm ei suudaks neid vaatlemiskau-
guselt eristada, vaid näeks ühtlast pinda. Seega on tegu tahtli-
kult tekitatud illusiooniga. Kui trükime magenta 20% rastrina,
paistab see meile roosaka toonina (vt joonis 46).
Joonis 46:
100% magenta, 50% ja 20%
magenta võrdlus
(suurendusena ja ilma)
Joonis 47:
Digitaalsed pooltoonid,
rasterdatud pooltoonid
Digitaalsed pooltoonid Rasterdatud pooltoonid
142

Kui me kujundame trükiseid arvutis või töötleme fotosid, siis
selles faasis ei kasutata pooltoonide kujutamiseks rastrit. Arvu-
tiekraanil nähtud pooltoonid on monitori tõlgendus erinevate
vektorobjektide värvitooni väärtustest või pikselgraafika puhul
iga piksli toonist.
Raster tuleb mängu alles siis, kui hakkame kujundusfaili välja

trükkima. Erinevaid rastreid kasutavad laser- ja jugaprinterid
ning samuti need printerid, millega valmistatakse trükivorme.
Rasterdamine toimub spetsiaalses rastriprotsessoris, mida nime-
tatakse RIP (Raster Image Processor). Enamasti saabub kujutis
protsessorisse PostScript leheküljekirjelduskeeles ning protses-
sor renderdab selle rasterkujutiseks (vt joonis 47).
Nii võib RIP-i nimetada ka tõlkijaks, mis kujundusfaili printerile

arusaadavaks tõlgib. Kui kujundusfailis on vigu või on kasuta-
tud RIP-i jaoks liiga keerulisi võtteid, võib rasterdamine mitte
õnnestuda või tekkida vigane rasterkujutis. Sel põhjusel on PDF
faili standardites ära toodud nõuded, mis tagavad kujutise prob-
leemivaba rasterdamise. Rasterkujutis luuakse kõrgresolutsioo-
nilise 1-bitilise graafika kujul.
Rastri tüübid
Rastripindade erinevad heledusastmed saavutatakse, muutes
rastripunkti suurust, kuju või rastripunktide sagedust. Peamiselt
kasutatakse kahte tüüpi rastreid, mida nimetatakse AM (Ampli-
tude Modulation) ja FM (Frequency Modulation) rastriteks.
AM rastri ehk amplituudmodulatsioonrastri puhul on rastri-

punktiridade kaugus üksteisest alati sama, kuid muutub punkti-
de suurus. Heledama värvitooni puhul on rastripunktid väikse-
mad ning ilma värvita pinnad suuremad, tumedama värvitooni
puhul on rastripunktid suuremad ja värvita pinda on vähem. AM
rastrit nimetatakse ka tavaliseks e konventsionaalseks rastriks.
AM rastri tugevaks küljeks on hästi kontrollitav punktikasv ja
kvaliteetselt trükitavad ühtlased pinnad ning nõrgaks küljeks
väiksemate detailide kadumine rasterdamise käigus. Ofsettrükis
kasutatakse enamasti AM rastrit.
FM rastri ehk sagedusmodulatsioonrastri puhul on kõik rastri-

punktid ühesuurused, kuid paiknevad pinnal erineva sagedu-
sega. Heledamates toonides on rastripunkte vähem ning tume-
143

damates rohkem. Seda nimetatakse ka stohhastiliseks rastriks.
FM rastri tugevuseks on väikeste detailide tunduvalt parem
säilimine ning nõrkuseks suur punktikasv, müra teke ja tänu
sellele kehvem tulemus ühtlaste pindade trükkimisel. FM rastrid
Digitaalne tooniüleminek on tihti kasutusel jugaprinterites aga ka hi-fi ofsettrüki puhul,
kui kasutusel on rohkem kui 4 värvi ja AM rastri jaoks ei ole
piisaval hulgal moiré-vabasid rastrinurkasid. Näiteks 6 värvili-
se hexachrome trüki puhul, kui lisaks traditsioonilistele CMYK
värvidele on kasutusel ka oranž ja roheline.
AM raster Hübriidraster on kõige uuem trükirastri liik ning selle puhul

püütakse ühendada AM ja FM rastri tugevamaid külgi (vt
joonis 48).
Rastritihedus
Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomu-
FM raster likuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida
tihedam raster, seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning
trükitavad materjalid ei võimalda kahjuks väga tihedate rastrite
kasutamist. Näiteks saab ofsettrüki puhul kasutada palju tihe-
damat rastrit kui serigraafias ehk siiditrükis.
Ofsettrüki puhul sõltub rastripunktide suurus trükipaberi kvali-

teedist. Mida kvaliteetsem ja rohkem kaetud paber, seda väik-
semaid rastripunkte saab kasutada. Trükirastri mõõtühikuks on
l/cm (lines per cm), mis kirjeldab mitu rastrijoont trükitakse
1 sentimeetri kohta või lpi (lines per inch), mis kirjeldab mitu
rastrijoont trükitakse 1 tolli kohta. Kehvema kvaliteediga ajale-
hepaberi puhul kasutatakse 85 lpi rastrit, mille puhul suudab
silm eristada üksikuid rastripunkte ka luupi kasutamata. Kvali-
teetsema katmata paberi puhul kasutatakse rastrit 133 lpi ning
kaetud paberite puhul 150 või 175 lpi. Eriti hästi seadistatud
Hübriidraster trükimasinate ja kõrge kvaliteediga paberi puhul kasutatakse
Joonis 48: vahel ka 200 lpi rastrit, mis annab hea tulemuse näiteks fotoraa-
matute ja kunstiteoste reprode trükkimisel (vt joonis 49).
Joonis 49:
Erinevad rastritihedused sõltuvalt
tehnoloogiast ja paberist
144

Rastrinurgad
Täpselt üksteise peale ei ole erinevate värvitoonide rasterkujutisi
AM rastri puhul võimalik trükkida, sest trükiprotsessi ebatäpsu-
se tõttu tekiksid nii toonikõikumised. Selle vältimiseks trükitak-
se rastrid üksteise suhtes nurga all, mis aga omakorda võib teki-
tada silmaga tajutava mustri, mida nimetatakse moiré efektiks.
Kõige vähem tekitab silmale tajutavat mustrit rastrite vaheline
nurk 45°. Tüüpilised CMYK osavärvide rastrinurgad ofsettrüki
puhul on C 15°, M 75°, Y 90°, K 45°. Täpse kokkutrüki korral Joonis 50:
moodustavad rastripunktid roseti kujutise (vt joonis 50). AM rastri rosett ja moiré efekt
FM rastri puhul ei kasutata erinevaid rastrinurki ning nendest

tekkivad probleemid puuduvad. Lisaks AM ja FM rastritele on
kasutusel ka hübriidrastrid, mis ühendavad mõlema rastritüübi
paremaid omadusi.
Punktikasv
Punktikasv on rastripunkti suurenemine trükiprotsessi käigus,
mis põhjustab kujutise muutumise soovitust tumedamaks (vt
joonis 51). Kõige rohkem sõltub punktikasv trükipaberist – mida
kehvema kvaliteediga paber, seda suurem punktikasv. Ajalehe-
paberi punktikasv on tunduvalt suurem kui läikiva ajakirjapa-
beri puhul.
145

Joonis 51:
Punktikasv
Rastritihedus mõjutab samuti punktikasvu – mida väiksem rast-

ripunkt, seda suurem punktikasv. FM rastri puhul on seepärast
punktikasv suurem kui AM rastri puhul. Sama rastri ja paberi
puhul 300 lpi = 30%, 150 lpi = 15%, 75 lpi = 7,5%. Punkti-
kasv sõltub ka rastri kujust, näiteks on elliptilise kujuga rastri-
punktide punktikasv kesktoonides väiksem kui ringikujulistel
rastripunktide puhul.
Punktikasv ei ole sarnane kõigi pooltoonide puhul. Kõige suurem

on punktikasv kesktoonides (40-60%). Punktikasvu mõõde-
takse densitomeetri abil. Selleks on tavaliselt 40% ja 80%
tooniväljad trükipoogna serval asuval kontrollribal. Tavaline
punktikasv 50% rastripinnal 150 lpi rastri puhul on 15-18%.
Punktikasvu ei ole võimalik ära hoida, kuid seda on võimalik
kompenseerida. Nii näiteks oskavad kindlate paberitüüpide
järgi seadistatud ICC profiilid muuta kujutise tonaalsust nii, et
pärast punktikasvu saaksime õige heledusega trükise.
2.9 VÄRVILAHUTUS
Valgust kiirgavate seadmete puhul, näiteks monitorid ja telerid,
kasutatakse RGB värvusmudelit. RGB-d kasutatakse ka foto- ja
videotehnika puhul ning skannerites. Trükitööstuses ja värvi-
printerites kasutatakse CMYK süsteemi. (vt joonis 52).
CMYK ja RGB värvusruumid erinevad oma ulatuselt. Võrrel-

des RGBga sisaldab CMYK vähem punaseid, rohelisi ja siniseid
värve. Samas on CMYKis värve, mis puuduvad RGBs. Seega ei
lange värvusruumid kokku ning värviteisendusel tuleb leppi-
146

Joonis 52:
Värvilahutus (vasakul)
ja komposiit (paremal)
da kadudega. Värvilahutus on CMYK värviruumi eraldamine

4 osavärviks – cyan, magenta, yellow ja black (K). Värviteisen-
duseks on võimalik kasutada erinevaid algoritme ja võimalikult
väikeste kadude tagamiseks kasutatakse värvihaldust.
Õige hetk värvilahutuseks on pärast fototöötlust ja seda mitmel

põhjusel:
1. Fotode korrigeerimine toimub RGB süsteemis, sest paljud
Photoshopi tööriistad ei toimi CMYK režiimis.
2. Samast RGB algfailist, on võimalik lihtsal moel teisendada

erinevaid CMYK faile, sõltuvalt sellest, kus neid kasutada soovi-
takse.
3. Värvilahutusel kasutatav CMYK värviprofiil määrab kasu-

tatava paberitüübi järgi ära foto maksimaalse värvikatte ehk
värvide summa, musta värvi piirmäära ja kompenseerib eeldata-
vast puntikasvust tekkiva tumenemise, seega ei ole õige pärast
värvilahutust foto heleduse- ega kontrastimuutusi teha, sest selle
tulemusena võib värvikate taas muutuda ja trükkimisel tekki-
da probleeme. Õige lahutusprofiili kasutamine garanteerib pildi
CMYK värvuste parima vastavuse, arvestades nii paberi omadusi
(valgesus, kaetus ja mahtuvus) kui ka trükimasina ja värvide
omadusi (punktikasv, CMYK).
147

Enne värvilahutust on soovitav foto kihid kokku liita, et välti-
da tekkida võivaid muutusi. Salvestage kihtidega originaalfailist
varukoopia. Faili konverteerimisel ühest värvisüsteemist teise
muudetakse värvusavarust ning alati läheb mingi osa värvusin-
formatsioonist kaduma ja seda ei ole tagasikonverteerimise teel
võimalik taastada. Seega on õige piirduda ühe konverteerimisega
ning kindlasti salvestada enne värvilahutust ka RGB formaadis
originaalfail. Näiteks RGB-CMYK-RGB konverteerimise puhul ei
ole esimene ja viimane fail pea kunagi ühesugused.
K ehk must
CMYK-is tähistatakse neljandat värvi tähega K, mis ühe versiooni
järgi tähendab värvusmudeli võtit e inglise k key ja teise versioo-
nina on lühend K kasutusel seepärast, et B võiks segi minna RGB
bluega.
Värvipildi moodustamisel ei ole mustal suurt tähtsust, kogu

värvusruum saavutatakse kolme primaartooni abil. Must on aga
„võtmeks“ selles mõttes, et võimaldab lahutada ühest ja samast
algmaterjalist erineva värvikattega lahutusi, trükkida kvali-
teetselt musti tekste ja lisada teravust detailidele. Värviliste
osavärvide asendamine mustaga tumedamate värvuste puhul
võimaldab kokku hoida kulusid.
Värvilahutuse põhimõtted (UCR, GCR)

RGB ja CMYK-i üks erinevusi on see, et RGB-s ei ole võimalik esita-
da üht ja sama värvust erinevate osavärvi suhetega, aga CMYK-is
on see võimalik, muutes musta osavärvi ja värviliste osavärvide
omavahelist suhet. Erinevad värvilahutuse algoritmid määratle-
vadki, kui suure osa värvilistest osavärvidest me tumedamates
alades asendame mustaga ja ka selle, kui palju värvilisi osavärve
me mustale lisaks alles jätame. Tänu erinevatele lahutusvõtetele
saab ühest RGB algfailist tekitada väga erinevaid CMYK faile.
Värvilahutuse algoritmid on erinevad seepärast, et trükkimisel

kasutatakse väga erinevate omadustega pabereid. Kaetud pabe-
rile saab trükkida palju rohkem värvi kui katmata paberile,
samuti on paberitüübiti erinev punktikasvu määr ja ka paberi
toon on erinev ning mõjutab trükitulemust.
Musta piirmäär tähistab musta värvi maksimaalset kogust.

Mustal värvil on oluline roll detailide ja kontrastsuse osas ja
148

Poogenofsettrüki (sheetfed offset) soovituslikud lahutusparameetrid:
Paber Punktikasv Värvilahutus Musta piirmäär Värvide summa
(dot gain) (black ink limit) (total ink limit)
Kaetud 18% UCR, medium GCR 95% 350%
Katmata 25% Medium GCR 95% 290%
Rullofsettrüki (heatset web, coldset web) soovituslikud lahutusparameetrid:
Paber Punktikasv Värvilahutus Musta piirmäär Värvide summa

(dot gain) (black ink limit) (total ink limit)
Kaetud 18% Medium GCR 95% 300%

(LWC)
Super- 25% Medium GCR 95% 290%

kalandreeri-
tud (SC)
Ajalehepa- 30% Heavy GCR 95% 235%

ber (News)
seepärast ei lubata tavaliselt kõrgemat piirmäära kui 95%. Kui

lubaksime maksimumina 100% musta, tähendaks see detailsuse
kadu kõige tumedamatel aladel.
Värvide summa on nelja osavärvi lubatud summa, mis sõltub

paberist. 400% värvi oleks iga paberi jaoks liiga palju ja põhjus-
taks määrdumist ning probleeme kuivamisel, kuid näiteks ajale-
hepaberile on lubatud summa vaid 235%. Seega tuleb tumeda-
mates alades hakkama saada palju väiksema värvikogusega.
Skelett-must tähistab sellist värvilahutust, kus musta värvi on

kasutatud ainult kõige tumedamatel aladel ja värvilised osavärve
on kasutatud maksimaalselt. Analoogajastul oli levinud lahutus-
viis, mille tugevaks küljeks on see, et detailsus ja teravus on
olemas ka värvilistes osavärvides, kuid nõrgaks küljeks on kõrge
värvikate e värvide summa, mis võib tekitada probleeme trükise
kuivamisel ja põhjustada määrdumist.
UCR (under color removal) ehk alusvärvi eemaldamine tähen-

dab seda, et musta värvi kasutatakse vaid nendel aladel, mis on
149

väga tumedad või neutraalses tonaalsuses ja ei muuda värvilist
osa. Kuna must värv on värvilistest tumedam, võib tänu sellele
vähendada värviliste värvide osa ja saavutada sama tumedusas-
te. Selle lahutuse tugevaks küljeks on võimalus, et trükkimise
käigus saab pildi tonaalsust reguleerida, nõrgaks küljeks on liht-
samini tekkida võivad toonikõikumised trükkimise käigus ning
detailide ja teravuse kogunemine vaid musta osavärvi alale, mis
eeldab hea trükitulemuse saavutamiseks oskuslikku fototöötlust.
Joonis 53: UCR sobib kaetud paberile trükkimisel, sest jätab ka tumedatele
aladele alles värvide küllastatuse.
GCR (grey component replacement) akromaatiline värvilahutus e

hallikomponendi asendamine. Selle lahutuse põhimõtte alusel
saab musta värviga lisaks tumedatele ja neutraalsetele alade-
le asendada ka seda osa, mis on kõikides osavärvides võrdne.
Kolmest osavärvist see, mida on kõige vähem, muudab pildi vaid
tumedamaks ja viib värvitooni lähemale neutraalsele hallile.
Helerohelise värvi puhul, mille koostis on näiteks C40% M0%

Y100%, ei ole mustaga midagi teha. Kui võtame aga tumedama
rohelise C90% M50% Y100%, siis on olemas võrdne osa C50%
M50% Y50%. Reaalses elus ei ole tegu ideaalselt puhaste trüki-
värvidega ning halli saamiseks läheb ISO 12647-2 densiteetide
järgi trükkides vaja rohkem tsüaani: C62% M50% Y50%, seda
osa nimetatakse hallikomponendiks ning seda on võimalik asen-
dada mustaga. Heavy GCR lahutuse puhul asendatakse halli-
komponent suures osas musta värviga. Medium GCR lahutuse
puhul jäetakse alles rohkem värvilistest värvidest.
GCR lahutuse puhul on must osavärv väga tugev ja sarnaneb

UCR lahutus pigem mustvalgele pildile. See võimaldab kõige suuremat kokku-
Medium GCR lahutus Heavy GCR lahutus Maximum GCR lahutus
150

hoidu värviliste värvide kasutamisel. Neutraalses tonaalsuses
pilte on lihtsam trükkida, kui kasutatakse GCR lahutust, sest
nii välditakse tooni kõikumise võimalusi. Samas võivad pildid
kaotada selle lahutusega palju oma tumedate toonide küllastatu-
sest (vt joonis 53).
Väiksemate trükikoguste puhul ei ole GCR soovitatav lahutus-

põhimõte, sest eeldab väga täpset musta osavärvi reguleerimist
trükkimisel, et saavutada võrdselt kvaliteetne tulemus nii väikes-
te tekstide kui ka piltide osas. Mida rohkem seadistamist, seda
rohkem kulub paberit töö sissevõtuks. Trükise tonaalsust ei
ole trükkimise käigus selle lahutuse puhul enamasti võimalik
mõjutada.
2.10 VÄRVIHALDUS
Värvihalduse eesmärk
Värvihaldus on vajalik selleks, et oleks võimalik erinevatest
väljundseadmetest saada standardiga samasugust või ident-
set värvitulemust. Iga seade töötab kindlas värviruumis, mis
võimaldab kindlat värviulatust või värvigammat. Eesmärgiks
on saavutada olukord, kus saab tagada värvivastavuse läbi kogu
tootmisahela, edastatavate värvide parima kontrastsuse ja täpse
toonivastavuse ning suurima seadme poolt võimaldatava värvi-
gamma.
Kui värvihaldust ei kasutata, siis sõltub värviedastus ainult

väljundseadmest. Selleks, et värvihaldust korraldada, on vaja
matemaatilist seadmetest sõltumatut värvusmudelit (standardit).
Esimesena hakati värvihalduses kasutama matemaatilist CIE
XYZ värvusmudelit. Tehnoloogia arenguga aga tuli juurde palju
värviedastusseadmeid ning selline mudel ei olnud piisav, kuna
tegemist oli mittelineaarse kokkusurutud värvusmudeliga ja ei
võimaldanud adekvaatselt defineerida kõiki edastatavaid värve.
Erinevatele värvusmudelitele nagu RGB, HSL, HSB CMYK jne,
töötati välja seadme ja materjali põhised värviruumid. Sellised
värviruumid on seotud ja sõltuvad erinevatest värviruumidest
või seadmetest. Seetõttu nimetatakse neid seadmest sõltuvateks
värviruumideks. Värvusmudeleid on käsitletud peatükis “Värvi-
de süstematiseerimine trükinduses. Värvusmudelid”.
151

Tänapäeval on värvihalduses sõltumatuks matemaatiliseks
värvusmudeliks CIE LAB. Värvihalduseks teisendatakse värvid
Lab süsteemi. Selleks, et seda teha, peab tegema antud seadme-
le kirjelduse, kuidas värvid antud seadmes edastatakse. Neid
kirjeldusi nimetatakse värviprofiilideks.
ICC profiilid
1993. a asutati Adobe, Suni, Apple, Kodak, Microsoft ja Silicon
Graphics poolt organisatsioon International Color Consortium –
ICC. See organisatsioon hakkas välja töötama erinevaid värvipro-
fiile erinevate väljundseadmete ja paberite jaoks. Neid värvipro-
fiile nimetakse vastavalt laiendile icc profiilideks. Profiilides on
kirjeldatud kuidas antud seadmele või materjalile värve teisen-
datakse, milline on lubatud suurim maksimaalne värvikogus,
kuidas ja kui palju musta värvi genereeritakse. Selleks et teisenda-
da ICC profiilide järgi värve ühest värviruumist teise, kasutatak-
se PCS - Profile Connection Space. PCS –Profile Connection Space
–teisendusi ühendav seadmetest sõltumatu värviruum. PCS on
defineeritud osana L*a*b* värviruumist. Selle abil teisendatakse
kõigepealt värvid Labi värviruumi ning sealt omakorda valitud
uude värviruumi. Kasutades trükkimiseks sobivat Adobe RGB
icc profiili, teisendatakse PCSi abil värvid Lab värviruumi ning
sealt edasi samuti PCS i abil näiteks Fogra39.icc profiili kasutades
CMYKi värviruumi.
Värvihaldust ja icc profiile kasutatakse:

1. Värvilahutuses
Icc profiilide abil toimub värvide teisndamine ühest värviruu-
mist teise.
2. Piltide värviparanduses
Kui pilt on vajalikus värviruumis, saab pilditöötleja trükiprofii-
li abil oma monitori ekraanil näha, milline see pilt näeks välja
antud profiilile vastavalt väljatrükituna. Muidugi tingimusel, et
monitor on õigesti kalibreeritud ja profileeritud.
3. Ekraanivõrdluses
Uute Photoshopi ja Acrobat Pro versioonidega saab ekraanil
jäljendada trükitulemust eriti täpselt, sest on võimalik selliseks
simulatsiooniks valida õigele trükimasinale vastava paberi icc
profiil.
152

4. Digiproofide tegemisel
Digitaalse proofiprinteri saab panna jäljendama konkreetse
trükimasina värviedastust, kalibreerides printeri kas trükimasi-
na jaoks tehtud profiili järgi või ISO – Fogra standard profiilide
järgi.
Profiilid klassifitseeruvad ICC standardi järgi 3 seadme

profiiliks:
SCNR – sisendprofiilid (skannerid, digikaamerad) MNTR –
monitori profiilid (CRT. LCD ja LED monitorid) PRTR – väljund-
profiilid (printerid ja trükimasinad)
Sisendseadmeprofiilid on ühesuunalised, s.t. sisaldavad infot

teisenduseks seadmelt PCS-i. Väljundseadmete profiilid on
kahesuunalised – info teisenduseks seadme värviruumist PCS-
ruumi ja vastupidi.
ICC profiil esineb omaette failina või kaasatuna(embed) mõnda

pildi-või graafikafaili formaati –EPS, TIFF, JFIF, GIF…
ICC profiilide loomine

Icc profiilide tegemiseks on vaja spetsiaalset programmi ja spekt-
rofotomeetrit. Enamasti kasutatakse tarkvarana Profilemakerit.
Programmiga on kaasas spetsiaalsed skaalad ning liides mõõtmi-
seks spektrofotomeetriga.
Väljundseadmel (printeril, trükimasinal,skanneril, monitoril

jne) esitatakse skaala, mis fotomeetriga mõõdetakse ning analüü-
sitakse profiiliprogrammiga mõõtmistulemusi ja võrreldakse Lab
värviruumiga. Analüüsi tulemuste järgi tehakse profiil, mis peab
tagama antud seadme õige värviedastuse. Peale profiili tegemist
võetakse see kasutusele. Profiili kasutades tehakse uus vasta-
va skaalaga värviedastus ning kontrollitakse, kas profiil vastab
valitud värviruumile ning kas ta suudab täpselt värve tõlgenda-
da ja teisendada.
Trükkimiseks kasutatavad icc profiilid

Trükimasinatele tehakse profiile nii, et trükitakse icc profiili
tegemiseks kasutatavat skaalat, kasutades erinevatel paberitel
testpoognaid. Poognad mõõdetakse spektrofotomeetriga sisse
ning analüüsitakse profiili tegemise või võrdlemise program-
153

miga. Vastavalt tulemustele genereeritakse icc profiil. Trükima-
sinate jaoks tehakse icc profiilid alati erinevate paberite järgi,
sest erinevad paberid suudavad värviruumi erinevalt edastada.
Seda meetodit kasutati suures osas aastatel 2004–2006.
Sealt alates on kasutusel nn. standard värviprofiilid. Probleem

on selles, et trükimasinad töö käigus kuluvad ning protsessid
muutuvad ning paraku mingil hetkel pole võimalik välja tööta-
tud profiili järgi enam trükkida. Teatud ajavahemiku tagant tuleb
teha uus icc profiil. Et aga trükikodasid on palju ning kirjastused
ning reklaamitootjad kasutavad mitme trükikoja teenuseid, siis
selline erinevate profiilide hulk tekitab segadust, eriti kui veel
icc profiile muudetakse.
Euroopas on välja töötatud icc profiilid keskmise euroopa trüki-

masina jaoks erinevatele paberitele. Lihtsam on trükkida ning
hoida trükimasinat sellises konditsioonis, et saaks trükkida
standardprofiili järgi, kui pidevalt uusi teha. ECI – European
Color Initiative on firma, kes on välja töötanud ISO standardid
offset-trüki jaoks. ECI on ekspertide grupp, kes tegeleb sead-
metest sõltumatute värvide haldamise ja digitaalse kirjastamise
süsteemiga ja mis moodustati 1996 Hamburgis 4 saksa kirjastuse
Bauer, Burda, Gruner+Jahr ja Springer initsiatiivil. Praeguseks
on ECI nime all välja töötatud koostöös Fograga ISO standardile
vastavad icc profiilid, skaalad ja karakteristikud värvide mõõt-
miseks ning võrdlemiseks. Fogra on Saksa firma, mis pakub
teenuseid trükitöötustele. Fogra tegeleb standardiseerimise,
väljaõppe, konsultatsioonide, trükiste testimiste ja kontrolliga.
Šveitsi Meedia ja trükitehnoloogogia keskus – UGRA tegeleb
mõõteskaalade ja vastavate karakteristikute väljatöötamisega.
1992 sõlmiti Fograga koostööleping kontrollseadmete ja kont-
rollskaalade turustamise kohta Ugra/Fogra kaubamärgi all.
Trükitoodangu tellijal on ka hõlpsam kasutada vastavaid stan-

dardprofiile, kui kasutada paljude erinevate trükikodade perso-
naalseid profiile.
Trükkimiseks on järgmised ISO standardid:

ISO 12647-2 – üldine offset-trükistandard
ISO 12647-3 – ajalehe offset-trükistandard
ISO 12647-4 – gravüürtrüki standard
ISO 12647-5 – siiditrüki standard
154

ISO 12647-2 standard
Siin on välja töötatud icc profiilid erinevate paberitüüpide jaoks.
Profiilidele lisaks on olemas vastavad Fogra karakteristikud iga
profiili järgi digiproofide või trükiste mõõtmiseks – Media Wedge
kontrollifailid. Need kirjeldavad profiilide kontrollimiseks ja
võrdlemiseks skaaladel olevate värviväljade absoluutväärtusi
Lab väärtustes.
Skaaladeks on Ugra Fogra-Media Wedge (vt joonis 54). Skaalad

on tehtud erinevad vastavalt mõõteriistadele. Iga mõõteriista
jaoks tuleb valida sobiv skaala. Värviväljade arv ning värvi-
de väärtused on kõigil samad. Kuni aastani 2008 oli kasutusel
2 versiooni skaalad, kus oli 46 värvivälja. Kahel real 23 värvi-
välja. Esimesel real on põhitoonid koos pooltoonidega ja teisel
real on trappingud ehk värvide ületrükid vastavate pooltoonide,
4 värvi hallide, musta ja paberi tooniga. 2008 aastal lisandus
3. rida ning igale reale paigutati 24 värvivälja – kokku 72 värvi-
välja. Kolmandal versioonil on kõik 46 värvivälja, mis olid ka
teisel versioonil. Lisaks on pandud värviväljad värvide inten-
siivsuse ja halli tasakaalu paremaks mõõtmiseks. Neid skaalasid
kasutatakse ainult digiproofide kalibreerimiseks ja kontrolli-
miseks ning testtrükkidel värvide kontrollimiseks. Igapäevasel
trükkimisel neid skaalasid ei kasutata. Kuni aastani 2012 kehtisid
standardile 12647-2 välja töötatud icc profiilid 5 paberii tüüpi:
Paberitüübile 1 ja 2 vastavad kaetud läikivad ja matid ofset-trüki-

paberid. Selle paberi tüübi jaoks kasutatati kuni aastani 2006
profiili Fogra27.icc ja ECI - ISO markeeringu järgi ISO coated.
icc. 2006 aastal asendati profiilid Fogra39.icc ning vastavalt
ISOcoated_v2_eci.icc Profiilis parandati magenta ja halltoonide
teisendusi.
Uuemate profiilidega on lihtsam standardile vastavat trüki-

jälge saada. Fogra 39 baasil on tehtud veel üks profiil ISOcoa-
ted_v2_300_eci.icc. See erineb lubatud maksimaalse värviko-
guse poolest. Kui ISOcoated_v2_eci.icc on lubatud maksimaalne
värvikogus 330%, siis ISOcoated_v2_300_eci.icc on lubatud
maksimaalne värvikogus 300%. Viimast profiili kasutatakse
kaetud rullipaberite puhul heatset trükis.
Paberitüübi 3 alla kuulub kaetud LWC grammkaaluga 54g/m²

ja üle selle rullipaber. Selle paberi jaoks kasutatakse PSO_
155

LWC_Standard_eci.icc profiili ning sellele vastavat Fogra 46L
MediaWedge kontrollifaili. (PSO - Process Standard Offset prin-
ting) Kui on tegemist kergelt kaetud parendatud LWC paberiga
kasutatakse PSO_LWC_Improved_ eci.icc profiili ning vastavalt
Fogra45L kontrollfaili.
Paberitüübile 4 vastab katmata valge ofset trükipaber. Siin

kasutatakse PSO_Uncoated_ISO12647_eci.icc ja vastav kontroll-
fail on Fogra47L.
Paberitüüp 5 on kergelt kollakas katmata ofset trükipaber.

Profiil on ISOuncoatedyellowish.icc ja kontrollifail Fogra30L.
Paberi liike tähistatakse 2-4 tähe kombinatsioonidena.

Enimkasutatavad tähistused on:
WFC - (Woodfree Coated) – puidumassivaba, kaetud
MWC - (Medium Weight Coated) – keskmise kaaluga, kaetud
LWC Improved - (Low Weight Coated Improved) – madala
kaaluga, kaetud, parendatud
LWC Standard - (Low Weight Coated Standard) – madala
kaaluga, kaetud, tavaline
MFC - (Machine Finished Coated) – masinkaetud paberid
WFU - (Woodfree Uncoated) – puidumassivaba, katmata
SC - (SuperCalandered) – superkalandreeritud, katmata
Joonis 54: INP - (Improved NewsPrint) – parendatud ajalehepaber, katmata
a) Urga Fogra-MediaWedge 2.0 SNP - (Standard NewsPrint) – tavaline ajalehepaber, katmata
b) Urga Fogra-MediaWedge 3.0
156

Tuli välja uus paberite klassifikatsiooni standard ISO/DIS 12647-2:2012.
Standard annab valgete trükipaberite klassifikatsiooni poogna- ja heat-
settrüki jaoks. Paberite klasse on kokku kaheksa – neli kaetud ja neli
katmata paberite klassi. Standard määrab igale paberi klassile trükitin-
gimused, täisvärvide L*a*b* väärtused, punktikasvu suurused ja muud
trüki standardiseerimiseks vajalikud parameetrid.
Iga paberi klassi jaoks on olemas standard-värviprofiil (ICC profiil).

Paberite klassid on tähistatud PS1 kuni PS8.
PS – Print Substrate Description – trüki alusmaterjali kirjeldus.
PS1 – PS4 on kaetud paberid, PS5 – PS8 on katmata paberid.
PS1-WFC, parendatud MWC

Kõrgkvaliteetne, 2-või 3-kordselt kaetud, läikiv või silk, poognatrüki
paber grammkaaluga 80-250 (g/m2), värviprofiil - ISOcoated_v2_eci.icc
PS2 – parendatud LWC ja MWC

kergelt kaetud heatset-trüki paber, grammkaaluga kuni 50-80 (g/m2),
värviprofiil PSO_LWC_Improved_eci.icc
PS3 – tavaline LWC, läikiv

Tavaline LWC, läikiv või poolläikiv heatset-trükipaber grammkaaluga
48 -70 (g/m2), värviprofiil - PSO_LWC_Standard_eci.icc
PS4 – MFC, tavaline LWC, matt

Tavaline, kaetud matt, heatset-trükipaber grammkaaluga 51 -65 (g/m2),
värviprofiil - PSO_MFC_Paper_eci.icc
PS5 - WFU
Katmata valge offsetpaber, poogna- ja heatset-trükipaber grammkaaluga
70 -250 (g/m2), värviprofiil - PSO_Uncoated_ISO12647_eci.icc
PS6 – SC (superkalandreeritud)
Katmata, superkalandreeritud heatset-trükipaber grammkaaluga 38 - 60
(g/m2), värviprofiil - SC_paper_eci.icc
PS7 – INP (parendatud ajaleht)

Katmata, INP – parendatud ajalehepaber heatset-trükiks grammkaaluga
40 - 56 (g/m2), värviprofiil - PSO_INP_Paper_eci.icc
PS8 - SNP (tavaline ajaleht)

Katmata. SNP – tavaline ajalehepaber heatset-trükiks grammkaaluga 40
- 52 (g/m2), värviprofiil - PSO_SNP_Paper_eci.icc
157

2.11 VÄRVIHALDUSE RAKENDUSED
Ükski seade (printer, trükimasin, monitor või foto- ja video-
tehnika jne) ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spekt-
rit. Igal seadmel on oma piiratud värviruum ning seepärast jääb
originaalvärvidest teatud osa edastamata. Näiteks on printerite
värviruum väiksem monitoride omast ja skannerite oma suurem.
Sisend- ja väljundseadmed
Sisendseadmed on erinevate töövoogude esimene etapp. Tüüpi-
lised RGB sisendseadmed on videokaamerad, skannerid ja digi-
taalfotoaparaadid. RGB väljundseadmeteks on telerid, monitorid,
videoprojektorid, mobiiltelefonide kuvarid ja erinevad ekraa-
nid. CMYK väljundseadmeteks on printerid ja trükimasinad.
Kalibreerimine ja profiilimine
Kalibreerimine on seadme viimine kindlasse ja korratavasse
olekusse, selleks kasutatakse seadme enda korrigeerimisfunkt-
sioone. Profiilimine ehk ICC profiili loomine on seadme värvie-
dastuse mõõtmine ja seadmesse mineva signaali kohandamine, et
saavutada võimalikult täpne värviedastus. Profiil kirjeldab sead-
me värvitoonide väärtuseid absoluutses värviruumis (CIELAB).
Värviteisendus toimub alati kahe profiili vahel, milleks on lähte-
profiil (nt monitor) ja lõpp-profiil (nt printer). (Vt Värvihaldus.)
Värviprofiili asukoht süsteemis

Värviprofiilid salvestatakse arvutis kindlasse kataloogi. Sõltu-
valt operatsioonisüsteemist tuleb profiil, kas kopeerida või
installeerida (Windows).
Seadmete kalibreerimine
Kui me tahame värvide õigsust erinevates värviedastusseadme-
tes võrrelda ja hinnata, peame olema veendunud, et selle sead-
me värvid, mis on võrdlemise aluseks, oleksid õiged. Selleks
peavad olema seadmed kalibreeritud värviruumi järgi, mille
suhtes me tahame värve hinnata. Õigeks värviedastuseks peab
kindlustama, et mõõteriistad, millega me tulemust kontrollime,
on kalibreeritud ja korras. Seadmed mida värvide kontrollimi-
seks ja õigsuse tagamiseks kalibreeritakse on: kuvarid, projek-
torid, digikaamerad, digi- ja fotoprinterid, skannerid, plaadi-
printerid jne.
Täpseks kalibreerimiseks on vaja värvihaldus- ja kontrollitark-

vara, mis ühildub seadmega, mõõteriista ning icc profiili. Tava-
158

liselt saab mõõteriistadega kaasa osta ka kalibreerimise tarkva-
ra. Näiteks spektrofototmeetritega on kaasas tarkvara printerite,
kuvarite, skannerite ja digikaamerate jaoks. Samuti võib kalib-
reerimise tarkavara olla kaasas seadmel või selle lisana soetada.
Digiprinterite kalibreerimine ja digitaalsed värvinäidised

Digiproofiks loetakse sellist värviprinteril tehtud tõmmist, kus
on peal info printeri, profiili, kuupäeva kohta. Kindlasti peab
digiproofil olema peal ka värviskaala, et vajadusel proofi õigsust
kontrollida (vt joonist). Digiproofide kalibreerimiseks prinditak-
se printeril välja paljude värviväljadega spetsiaalne värvitabel
(vastavalt mõõteriistale). Algselt luuakse nn. baasprofiil (linea-
riseerimine).
Trükitakse vastavalt kalbreerimistarkvara juhistele välja samm

sammult erinevate skaaladega tabelid (6 - 7 tabelit), mis mõõde-
takse spektrofotmeetriga tarkvara haldusesse. Tindiprinterite
puhul peab iga tõmmis enne mõõtmist kuivama vähemalt 15 min.
Lõpuks luuakse antud paberile vastav baasprofiil. Nüüd kont-
rollitakse baasprofiili vastavust vastava paberi ISO icc profiili-
ga. Kui värvierinevused on lubatust suuremad korrigeeritakse
baasprofiili optimeerimisliidesega kuni saavutatakse värvivas-
tavus. Digiproofide ia kalibreerimistabelite mõõtmise puhul on
samuti väga oluline taust, millelt mõõtmisi tehakse. Harilikult
on printeriga kaasas mõõtmiseks vajalik alus, kuid vabalt võib
kasutada ka valget ofsetpaberit. See ei tohiks olla väga õhuke.
Vajadusel võib panna alla mitu paberit. Tähtis on, et alustaust
oleks garanteeritult valge.
Lõplikuks kontrolliks prinditakse välja digiproof kontrollskaala-

ga ning võrreldakse vastava profiili karakteristikuga. Kui nende
värviväljade värvierinevus võrreldes profiiliga vastab standar-
dile, siis salvestatakse uus printeri baasprofiil haldama printerit.
Printeri kalibratsiooni tuleb aeg-ajalt kontrollida. Selleks võrrel-

dakse digiproofil olevat skaalat profiiliga (vt joonist) . Kui võrd-
lustulemused ei vasta standardile, tuleb printer uuesti kalib-
reerida. Harilikult kasutatakse kalibreerimise aluseks viimast
salvestatud baasprofiili, mida vastavalt mõõtmistulemustele
korrigeeritakse seni, kuni proof vastab profiilile. Digiproofide
probleemiks on metamerism, mis tähendab, et neid tuleb võrrel-
da trükisega õiges valguses. Eri valgusega võivad digiproofide
värvid näida erinevad. Samuti oksüdeeruvad digiproofid üsna
159

kiiresti, mistõttu pikaajaliseks värvivõrdluseks ei pruugi sobi-
da. Sõltuvalt printerist ja värvidest võib digiproofi umbes kuu
värvivõrdlusena kasutada, kui see on olnud valguse ja niiskuse
eest kaitstud. Laserprinteri puhul pole kuivamine oluline.
Fotoprinterite kalibreerimine
Korralikel fotoprinteritel on spektrofotomeeter sisse ehitatud
ning kalibratsioon toimub printeris oleva kalibratsiooni tarkva-
raga. Printeritootja on harilikult tootnud printeritele oma pabe-
rid, millele on välja töötatud vastavad profiilid. Need paberid on
kaetud selliselt, et printeris kasutatavad tindid võimaldavad
antud paberile vajaliku värviedastuse. Teiste tootjate paberite
kasutamise puhul ei pruugi tulla värvid samasugused, isegi kui
paberi klassifikatsioon on sama. Sel juhul saab neid printereid
kalibreerida välise värvihaldustarkavaraga ning luua profiile
vastavate paberite jaoks. Näiteks saab seda teha Effie tarkvaraga.
Kalibreerimine printeris oleva tarkvaraga on lihtne. Paberi sises-

tamisel tuleb valida tootja poolt kirjeldatud paberi mark ning
printer teeb ise automaatselt valitud paberi margi järgi kalibree-
ringu ning kontrollib vastavust profiilile. Peale kalibratsiooni
võib printimist alustada
Plaadiprinterite kalibreerimine
Plaadiprinterite kalibreerimise eesmärgiks on õige punkti-
suuruse, rastritiheduse ja rastrikujuga plaadi saamine. Plaa-
diprinterid on väga keerulise ehitusega seadmed ning neid kalib-
reerivad plaadiprinteri tootja esindajad. Trükikojas on võimalik
kõiki neid parameetreid kontrollida, kui omatakse plaadi densi-
tomeetrit ning vajadusel kutsuda hooldustehnik plaadiprinte-
rit kalibreerima. Plaadile pannakse poognamontaažis visuaalne
plaadikontrolli riba. Selle järgi on võimalik hinnata, kas plaat on
üle- või alailmutatud. Kui ilmutusrežiimi muutus ei anna tulemu-
si, võib järeldada, et tegemist on plaadiprinteri veaga ning tuleb
hooldustehnik välja kutsuda.
Skannerid
Tänu digitaalfotograafia arengule kasutatakse skaneerimist üha
vähem, siiski on see vahel vajalik, näiteks analoogfotode digi-
160

taalseks arhiveerimiseks. Kuigi põhiline pilditöötlus tehakse ära
selleks sobiva tarkvara abil, saab tänu kvaliteetsele skaneerimi-
sele hoida kokku palju töötlemisele kuluvat aega.
Skanneri sisselülitamisel toimub automaatne kalibreerimine.

Profiili loomiseks tuleks automaatne värvihaldus ja teravdamine
ära keelata. Skanneri profiilimiseks on tarvis testtabelit, kus on
ära toodud kindlad värvitoonid. Profiilimistarkvara (nt Eye-One)
kirjeldab kasutajale, kuidas protsess läbida.
Profiili loomiseks valitakse tarkvaras sisalduv viitevärvitabel

ja laaditakse skaneeritud tabel tarkvarasse. Skaneeritud tabeli
failist kärbitakse maha valged servad. Õige profiili saamiseks
peab kärpima võimalikult täpselt. Seejärel võrdleb tarkva-
ra kahte tabelit ja arvutab välja värvitoonide erinevused ning
salvestab need seadme värviprofiili (.icc või .icm laiendiga). Kui
profiil on loodud, saab seda kasutada kõigi skaneeritavate failide
puhul. Tavaliselt ei saa seda teha skaneerimise käigus, vaid fail
tuleks avada fototöötlusprogrammis ning määrata profiil (Assign
profile). Lähemalt tuleb sellest juttu Photoshopi kasutamise
juures.
Digitaalfotoaparaadid
Kalibreerimiseks tuleb valida õige värvustasakaal ja säriaeg
vastavalt pildistamisoludele ning seejärel on aparaat kalibreeri-
tud. Profiili loomiseks tuleb pildistada testtabelit. Saadud pilt
tuleb laadida profiilimisprogrammi, kus arvutatakse fotoapa-
raadi värviprofiil.
Selliste profiilide loomist väga palju ei kasutata, sest iga profiil

toimib vaid kindlates valgustingimustes, kus testtabel pildistati,
näiteks stuudiovalgustuse puhul. Tavaliselt kasutatakse fotoapa-
raatides seadmetest sõltumatuid RGB värviprofiile, mis on kõige
sobivamad pilditöötluseks (sRGB, AdobeRGB või ProPhotoRGB).
Õige profiili valik sõltub pildi kasutusalast. Kui pilti plaanitakse
kasutada veebis või fotolaboris paberile printida lasta, on sobiv
valik sRGB. Trükipildi puhul on sobiv AdobeRGB ja eriti kõrget
kvaliteeti või põhjalikku töötlemist nõudvate fotode puhul
ProPhotoRGB.
161

Monitorid
Korralikult kalibreerimata ja profiilimata monitor ei sobi pildi-
töötluseks ja kujundustööks, kus värvuste õigsuse üle otsusta-
takse visuaalselt. Värvihalduse korraliku toimimise seisukohast
on just monitori värviesitus võtmelise tähtsusega, sest see on
kujundaja „aken“ digitaalsesse maailma. Samas ei ole võimalik
mitte kunagi saavutada olukorda, kus monitoripilt vastaks 100%
trükist tulevale pildile. Põhjuseks on RGB ja CMYKi erinevused
ning isegi CMYK pildist näitab monitor meile alati RGB süsteemis
loodud võimalikult lähedast versiooni.
Monitoride valmistamisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid,

mis mõjutavad ka monitori värviesitusvõimet. Erinevatel tootja-
tel võivad olla ka erinevad eelistused heleduse ja kontrasti sätetes
ning seega on väga väike tõenäosus, et erinevad monitorid
suudavad kuvada sarnase numbrilise väärtusega värvi ühesu-
gusena. Monitori kasutaja saab aga kindlasti olukorda kalibreeri-
mise ja profiilimise abil parandada. Monitore toodetakse ka väga
erinevas hinnaklassis ning erineva kvaliteediga. Sülearvutite
monitorid ei ole pilditöötluseks sobivad väheste seadistamisvõi-
maluste tõttu ning ka seetõttu, et nende värviesitus sõltub väga
palju vaatamise nurgast. Parematel LCD monitoridel on võimalik
seadistada valgustemperatuuri ning värvikanaleid. Spetsiaalselt
graafikatöötluseks mõeldud tippklassi monitoridel on enamasti
juba tootja poolt sisse ehitatud sisemine kalibreerimissüsteem,
mis võimaldab kasutada 10-12-bitist värvussügavust kanali
kohta.
Monitori kalibreerimise puhul tuleb esmalt tagada võimalikult

stabiilsed valgusolud. Otsene päiksevalgus ja eredat tooni seinad
ei ole kalibreerimiseks head tingimused. Pilditöötluseks sobi-
vaim ruum on stabiilselt hämar (soovitavalt aknakatetega), neut-
raalse valgustusega (D50) ja neutraalset tooni seintega. Valgus-
allikas peaks olema taustavalgusena, mitte peegelduma tagasi
monitorilt.
Monitori kalibreerimine ja monitori profiili loomine

Kuigi uutes operatsioonisüsteemides on kaasas monitori kalibree-
rimistarkvara ja seaded, siis kindlama ja parema tulemuse annab
spetstarkvara ja spektrofotomeetri kasutamine. Näit. Windows
8 -ga kaasasolev kalibreerimismoodul baseerub visuaalsel hinda-
misel, mis sõltub hindaja nägemisest ning ei pruugi olla usaldus-
162

väärne. Kalibreerimistulemus ja usaldusväärsus sõltub suuresti Loe lähemalt
kasutatavast monitorist ning selle kvaliteedist. Tänapäeval on LCD monitoride kalibreerimisest
enamasti kasutusel LCD või LED monitorid. Monitori kvaliteedi http://www.lagom.nl/lcd-test/
määrab ära nende värvieraldusvõime ning LCD või LED lampide
vastupidavus. Tavaliste laiatarbe monitoride LCD heledus säilib
3-4 aastat. Pärast seda lampide kiirgusvõime väheneb ning kalib-
reerimiseks vajalikku heledust enam ei ole. Teine LCD monitori-
de probleem on värvide muutumine vaatlemisnurga muutudes.
Laiatarbelised LCD monitorid tagavad õige värvi ainult täpselt 90
vaatlusnurga puhul. Kvaliteetsed pilditöötluseks ning kujunda-
miseks kasutatavad monitorid on kvaliteetsemad pikema tööea-
ga, kuid kahjuks ka kallimad.
Vaatame kuidas toimub X-Rite I-One spektrofotomeetriga

kalibreerimine
Monitori kalibreerimise ajal peab ruum olema neutraalse valgu-
sega ning valgus ei tohi langeda otseselt monitorile. Monitor
peab olema puhas. Kalibreerimiseks tuleb spektrofotomeetriga
kaasasolev tarkvara arvutisse installeerida ning paigaldada ka
uuendused, kui peale tarkvara installeerimist neid pakutakse.
Tarkvara kasutamine on lihtne, tuleb vaid samm sammult edasi
liikuda järgmisse valikusse. Kui tarkvara on käivitatud, tuleb
valida instrument, mida soovitakse kalibreerida.
Antud juhul valime monitori.
Edasi järgmises valikus valime monitori tüübi. See tarkvara

tunneb enamuse monitori tüüpidest ise ära ning pakub vaiki-
misi seadistuse. Kui see millegipärast ei vasta monitori tüübile
tuleb õige käsitsi valida. Samas valikus tuleb valida heledus ja
163

valge punkti standard. LCD monitoride heleduse ühikuks cd/m²
(kandelat ruutmeetri kohta). Monitoride heledus tuleb valida
vastavalt temathniliste näitajate järgi (80-300 cd/m²). Euroo-
pas kasutavaks valge punkti standardiks on D50, mis vastab
valgustemperatuurile 5000 K. Samuti valime, et mõõteriist arves-
taks valge punkti standardiga ja ümbritseva valgusega kalib-
reerimisel.
Liigume järgmisse valikusse, kus algab mõõtmisprotsess. Siin

tuleb valida, kas tarkvara kontrollib monitori seadeid atomaat-
selt või soovite seadistada kõike manuaalselt. Manuaalset vali-
kut ei saa teha kui monitoril puuduvad eraldi nupud heleduse,
kontrastsuse ja RGB värvide seadistamiseks. Kui monitoril saab
muuta kontrastsuse ja RGB seadistusi siis valime manulaalse
valiku. Vajutame nuppu „Start measurement“. Tegutseda tuleb
täpselt ekraanile ilmuvate juhiste järgi. Asetada mõõteriist näida-
tud viisil lauale ja eemaldada kate ning asetada spektrofotmeeter
monitorile.
164

Järgmises valikus toimub monitori heleduse, kontrastsuse ja
RGB värvide seadistamine mõõtmiseks. Ekraani vasakule poolel
on heleduse skaala, mis tuleb monitori heleduse nuppe kasuta-
des viia võimalikult skaala keskmise väärtuse lähedale.
Manuaalse häälestuse puhul tuleb igas järgmises valikus samuti

toimida. Automaatse seadete valiku puhul sab seadistada ainult
heledust ning algab mõõtmisprotsess, mis kestab umbes 2 min.
Sel ajal ei tohi mõõteriista monitoril puudutada ega teha mida-
gi enne kui kalibreerimisprotsess on lõppenud. Järgmises vali-
kus toimub monitoriprofiili loomine. Enne kui vajutada nuppu
„Create and save ICC profile“, tuleb anda profiili nimi.
Soovitav oleks kasutada profiili nimes kalibreerimiskuupäe-

va, mis võimaldab hiljem tuvastada, kas ja millal on monitori-
le kalibratsioon tehtud. Samuti saab selles valikus panna peale
meeldetuletuse järgmise kalibratsiooni kohta. Peale profii-
li salvestamisnupule vajutust genereeritakse monitori profiil,
mis automaatselt läheb monitori kasutusprofiiliks. Samuti saab
„Before“ ja „After“ nuppe vajutades näha, milline oli eelmine ja
milline on praegune seadistus ning võrrelda erinevaid profiile.
165

Kokkuvõtteks - kalibreerimise ja profiilimise etappe juhendab
kasutatav tarkvara. Lihtsustatult on need järgmised:
1. Monitor peab enne kalibreerimise alustamist soojenema vasta-

valt monitori tehnilistes andmetes soovitatule, et saavutada
võimalikult stabiilsed töötingimused. Soojenemise, kalibreeri-
mise ja profiilimise ajal ei tohi kasutada screen saver režiimi.
2. Tuleb tagada, et töökoha valgustus oleks kalibreerimise ajal

võimalikult stabiilne ja neutraalne ning otsene valgus ei paistaks
monitori ekraanile.
3. Kui tarkvara ise automaatselt ei seadista, siis tuleb kalibree-

rmistarkvaras seadistada sobiv valgustemperatuur. Trükiste
kujundamisel tuleb valida 5000 K.
166

4. Kui tarkvaras saab määrata värvispektri ulatust, siis vali-
da gammaks 2.2, mis võimaldab piisavalt laia värvispektri
kasutamist.
5. Seadista musta ja valge tasemed ehk siis heledus ja kontrast

ning erinevad RGB värvikanalid vastavalt tarkvara juhistele.
6. Kõige lõpuks mõõdab mõõteseade monitori täpse värviesitu-

se võime ja loob selle põhjal profiili. Tarkvara salvestab profiili
automaatselt monitori vaikeprofiiliks.
Pilditöötlustarkvara Photoshop
Töökorralduse puhul, kus trükikotta saadetakse trükivalmis
CMYK fail, on kõige olulisemaks värvihalduse etapiks õige pildi-
töötlus. Pilditöötlustarkvaras toimub pilditöötlus ja värvilahu-
tuse RGB faili teisendamine CMYK failiks ning õigete profiilide
kasutamine tagab parima trükitulemuse. Kui fail sisaldab info
selle kohta, millises värviruumis ta on loodud, oskab Photoshop
selle monitori jaoks ka õigesti tõlkida. Kui failiga ei ole profiili
kaasas, võib seade tõlkida värvi väärtuseid valesti ning monito-
ril näeme samuti valesid värve.
Photoshopis on profiilide kasutamisega seotud mitmed

erinevad terminid:
Tag – märgistamine, mis tähendab seda, kas failile on värviprofiil
lisatud või mitte.
Assign – värviprofiili määramine märgistamata failile. Sel puhul

faili värviinfo numbrilised väärtused ei muutu. Kasutatakse ilma
profiilita failile õige profiili leidmiseks ja vahel ka pilditöötlusel.
Convert – värviinfo teisendamine ehk konverteerimine ühest

profiilist teise. Värviinfo numbrilised väärtused muutuvad.
Kasutatakse pilditöötluse ja värvilahutuse puhul.
Assume – oletamine, mis toimub siis, kui failil puudub profiil.

Tarkvara ei saa faili kasutada ilma profiilita. Oletatavaks profii-
liks on Color Settings seadetes määratud vaikeprofiil.
Embed – värviprofiili salvestamine faili külge, mis toimub faili

salvestamisel, samuti kasutatakse fontide liitmisel väljundfaili
(näitab, kas font on kaasa pandud).
167

Photoshopi seadistamine ja värviruumid
Kõige esimeseks sammuks peale Photoshopi installimist on
Edit / Color Settings seadistamine. Working Spaces on värviruu-
mid, milles toimub pilditöötlus. Töötlemise värviruumi valikul
tuleb arvesse võtta, kus töödeldud pilti kasutada soovitakse.
Valida on võimalik mitme värviruumi vahel:

sRGB – Kõige laialdasemalt kasutatav RGB profiil, mis kirjeldab
keskmise monitori värviruumi. Sobib veebipiltide ja fotolaboris-
se minevate piltide puhul, kuid trükipiltide töötlemiseks ei sobi
oma piiratud värviulatuse tõttu.
AdobeRGB – Suurema värvusavarusega ja sobib CMYKi konver-

teeritavate piltide puhul.
AppleRGB – Mac OS värviruum. Sobib pilditöötlusprogram-

mide vanemate versioonide failide töötlemisel (nt Photoshop 4.0
ja vanemad) või Mac OS monitoridel kuvatavate failide jaoks. Ei
sobi trükifotodele ega veebifotodele.
ColorMatchRGB – Väiksem kui AdobeRGB, on vahel kasutusel

MAC töövoogude puhul.
ProPhotoRGB ja Wide Gamut RGB – väga suure ulatusega RGB

värviruumid, mis sisaldavad värve, mida pole võimalik tavalistel
printeritel printida ega enamul monitoridel kuvada. Kasutatak-
se kõrge kvaliteediga fotode töötlemisel, soovitavalt 16-bitilises
värvisügavuses.
Programmi vaikeseadeteks on värviruumidena sRGB ja US Web

Coated (SWOP) profiilid, mis ei sobi Euroopa trükitööstuse
standarditega. Pildi töötlemiseks ei sobi ka skanneri profiil või
digitaalfotoaparaadi profiil, sest need on konkreetsest seadmest
sõltuvad ning seega ebaühtlase ülesehitusega. Värviprofiili
ühtlane ülesehitus on vajalik pilditöötlemise tööriistade õigeks
toimimiseks.
Skanneri või fotoaparaadi kasutamiseks tuleb need faili avami-

sel pildile määrata (Edit/Assign Profile), mis annab Photoshopile
info, kuidas numbrilisi väärtusi tõlgendada. Pildi töötlemiseks
tuleb aga konvertida pilt seadmetest sõltumatusse värviprofiili
(nt sRGB või AdobeRGB).
168

CMYK profiil sõltub kasutatavast trükipaberist, kaetud pabe-
ri puhul sobib näiteks ISO Coated v2 300% (ECI) või Coated
FOGRA39. Katmata paberile on enamasti sobiv Euroscale Uncoa-
ted v2 profiil.
Värviprofiili teisendamine ehk konverteerimine

(Convert to Profile). Selle protsessi käigus teisendatakse värvi-
info ühest profiilist teise. Säilitatakse värvitoon, aga värviinfo
numbrilised väärtused muutuvad. Kõige tavalisemaks on tõlki-
miseks on RGB– CMYK värvilahutus.
Edit/ Convert to Profile on näha lähteprofiil (Source Profile) ja saab

valida sihtprofiili (Destination Profile). Lisaks selle saab seadis-
tada veel mõned konvertimise suvandid (Conversion Options).
Värvihalduse mootor (Engine), võimalik on kasutada Adobe

või Microsofi oma. Enamasti kasutatakse Adobe mootorit.
Tõlgendusviis (Rendering Intent) määrab ära, kuidas värvihal-

duse moodul ühest profiilist teise tõlkimise teeb. Näiteks, kuidas
toimida nende toonidega, mis sihtprofiili ei mahu (vt joonis 55).
Tõlgendusviisi valik sõltub pildist, mida tõlkima hakatakse.
Vahel annavad erinevad tõlgendusviisid sarnase tulemuse ja
vahel mitte.
1. Perceptual ehk tunnetuslik teisendus, sobib juhul, kui

sihtprofiil on väiksem algprofiilist ja pildil on palju väikese erine-
vusega tooniinfot (nt roheline metsamassiiv, pilvine taevas või
lumine väli). Aitab vähendada detailide kadumist, sest säilita-
takse värvuste omavaheline kromaatiline suhe. Värvused võivad
aga muutuda rohkem kui kolorimeetriliste teisenduste puhul.
2. Saturation ehk küllastatusel põhinev teisendus. Kasutab

täies ulatuses sihtprofiili värviruumi ja teisendab toonid võima-
likult erksalt ja küllastatult. Enamasti ei sobi piltide puhul,
võib aga proovida illustratsioonide ja infograafika teisendamisel
(nt tabelarvutusprogrammide diagrammid).
3. Relative Colorimetric ehk relatiivne kolorimeetriline

teisendus kompenseerib valge punkti ning juhul kui lähtepro-
fiili valge punkt ei mahu sihtprofiili, muudetakse kõik toonid
tumedamaks. Väljapoole sihtprofiili jäävad toonid asendatakse
169

lähima võimalikuga. Algselt erinevad toonid võivad muutuda
ühesuguseks. See on standardvalik Euroopas ja Põhja- Ameeri-
kas.
4. Absolute Colorimetric ehk absoluutse kolorimeetrilise

teisenduse puhul tõlgitakse toonid, mis kattuvad mõlemas
profiilis täpselt, väljapoole jäävad toonid asendatakse lähima
Joonis 55: võimalikuga. Algselt erinevad toonid võivad muutuda ühesu-
Erinevad tõlgendusviisid guseks. Kasutatakse proofimisel.
Musta punkti kompenseerimine (Black Point Compensation),

tagab varjualades detailsuse säilimise. Enamasti soovitatav kvali-
teetpaberitele trükkimiseks ja ei kasutata ajalehetrükis.
Virvtoonimine (Use Dither) aktiveerimisel segab Photoshop

omavahel sihtprofiili värve, tekitades visuaalset müra, millega
püüab simuleerida puuduvat värvi, mis eksisteeris lähteprofiilis.
Aitab vältida astmelisuse tekkimist.
Kihtide liitmine (Flatten Image) liidab faili kõik kihid üheks

kihiks, et säilitada värvivälimus. Enamasti on soovitav juba enne
konvertimist kihid kokku liita. CMYK pildid saadetakse vigade
vältimiseks trükki ühekihilistena.
Ekraanitõmmis ehk Soft Proof

Trükikoja jaoks pilditöötlust tehes on võimalik kasutada värvus-
te sobivuse kontrollimiseks soft-proof ekraanirežiimi. Selle
170

käigus konverditakse faili värviprofiili info CMYK sihtprofiili ja
kuvatakse see monitoril võimalikult täpselt. Faili värviinfot
selle käigus numbriliselt ei muudeta. Meetodi puuduseks on
see, et monitor ei ole võimeline näitama kõiki CMYK värve ja
kuigi saame kasutada erinevaid proofimise seadeid, jääb alati
mingi erinevus. Samas kergendab see funktsioon pilditöötleja
tööd, kui ta õpib neid erinevusi õigesti tõlgendama. Soft-proofi
eeliseks on kiirus ja paindlikkus.
View / Proof Setup / Custom on võimalik seadistada sobiv siht-

profiil, mida simuleeritakse (Device to Simulate), tõlgendusviis
(Rendering Intent) ning määrata, kas simuleerida paberi värvi
ja musta värvi. Osade tõlgendusviiside puhul on võimalik
valida ka musta punkti kompensatsioon, mis tagab detailide
säilimise tumedas osas.
Gamut Warning
Teiseks kasulikuks funktsiooniks pilditöötlusel on Gamut
Warning ehk värvusruumi erinevuste hoiatus. View / Gamut
Warning sisse lülitamisel võivad muutuda pildi mõned alad
halliks ning see tähistab neid värvusi, mis jäävad sihtprofiilist
välja. Pilti tuleks töödelda nii, et hall ala oleks enne konvertimist
võimalikult väike. Teatud värvikadudega tuleb siiski leppida.
2.12 KVALITEET. KVALITEEDI KRITEERIUMID

Kvaliteedi eesmärgid
Põhieesmärgiks on kliendi rahulolu trükisega. Klient hindab
kvaliteedi osas kolme põhikomponenti:
1. Trükisel olevad värvid vastavad oodatule;
2. Tekstid on loetavad;
3. Trükis on korrektse välimusega ja õige mõõduga.
Maailmas on palju värve, mida inimese silm ei näe. Samuti on

maailmas hulgaliselt värve, mida inimese silm näeb, kuid mida
on väga keeruline erinevate seadmetega edastada. Kaasaegsetel
kuvaritel on suur värviedastusvõime. Kuid jääb ikkagi alla inim-
silma värviulatusele. Paraku paberile saab veelgi väiksemat osa
värve edastada. Lisaks näevad inimesed värve erinevalt. Kuidas
siis saavutada olukord, et erinevalt värve näevad inimesed saak-
sid üheselt aru erinevatest värvidest? Siin mitmeid võimalusi.
171

Esimene on visuaalne võrdlemine (softproofing) näidisega, ekraa-
ni pildiga, digitaalse tõmmisega ning teine võimalus on mõõtmi-
ne ning hindamine kindlate füüsikaliste parameetrite järgi. Kuna
neid teemasid on eelnevalt käsitletud, vaatleme lähemalt kvali-
teedi hindamise kriteeriumeid, millest kvaliteet sõltub ja kuidas
kvaliteeti tagada.
Kvaliteedi kriteeriumid
Resolutsioon on pildi lahutusvõime või eraldusvõime. See on

pildi detailide eristatavuse aste, mida võib mõõta näiteks ekraa-
nil. Mõõdetakse punktide arvuga tolli kohta dpi (dot per inch),
kuid võib mõõta näiteks dpcm. Mida suurem dpi, seda kvali-
teetsem pilt. Trükiste jaoks kasutatakse kvaliteettrükistes pilte,
mille resolutsioon on 200 - 300 dpi. Suurema resolutsiooniga pilte
pole mõtet trükiste jaoks teha, sest trükistel pole võimalik enam
paremust silmaga eristada.
Ekraanil ja digifotokates (kaamerates) mõõdetakse pildi teravust

ka pikslites.
Iga pilt või foto koosneb arvutiekraanil väikestest neljakandi-

listest “tükkidest” – pikslitest. Sõna “piksel” on lühend inglis-
keelsest väljendist picture element. Pilti suurendades saame neid
silmagagi näha, pilt muutub “ruuduliseks”, normaalsuuruses me
aga neid tükke ei taju, kuna nad moodustavad silmale vaadates
ühtlase pinna. Seda mõõdetakse pikslites tolli kohta (ppi).
Veel mõõdetakse värvi sügavust ehk mitu värvi piksli kohta on

ette antud. Seda mõõdetakse bitt-ides ehk kahendsüsteemis.
Näiteks:
1 bit-ine värv sisaldab 2 ¹ ehk 2 värvi
8 bit-ine värv sisaldab 2 ehk 256 värvi
24 bit-ine värv sisldab 2 ehk umbes 16 miljonit värvi
Kasutatakse näiteks monitoride seadistamiseks. Samuti näitab see

digikaamerate ja skannerite võimet värve eraldada. Järgmiseks
on pildile trükkimiseks õige värviruumi valik.
Värviruum
Trükkimiseks kasutav värviruum on CMYK ning täpne värvi-
ruumi valik tehakse paberi järgi, millele soovitakse trükkida.
172

Kuid on oluline samuti värviruum, kust värvid CMYKi konver-
teeritakse. Digikaameraga tehtud pildid on sageli sRGB värvi-
ruumis, sel juhul valime ka lähteprofiiliks sRGB. Kui pildid on
AdobeRGB värviruumis, valime lähteprofiiliks selle.
Trükiparameetred, mis mõjutavad trükikvaliteeti

Optiline tihedus ehk densiteet. Selle kohta vaata täpsemalt
Mõõtmise peatükist. Optiline tihedus ehk õige värvi heledus
leitakse vastava paberi jaoks ettenähtud profiilis olevate põhi-
toonide parameetrite järgi. Õige optiline tihedus on eelduseks,
et trükitakse õige värvikihi paksusega, mis tagab paberil õiged
värvid kokku trükituna. Õiget värviedastust mõjutab väga oluli-
sel määral ka punktikasv.
Punktikasv
Kui punktikasv jääb vastava CMYKi profiilis kirjeldatud vahe-
mikku, siis tagatakse keskmiste pastelsete värvitoonide õigsus.
Punktikasvu mõõdetakse trükisel ISO standardi järgi 40% ja
80% värviväljadel (varem mõõdeti ka 50% ja 75%). Täpse-
mal analüüsil (testtrükil) mõõdetakse punktikasvu tõusvalt igal
järgneval 10% värviväljal. 10%, 20% jne kuni 90%. Punk-
tikasv muutub paraboolselt. Punktikasv hakkab tõusma
rastriprotsendi suurenedes. Punktikasv suureneb kuni 50%
ja hakkab sealt alates jälle vähenema. Musta osavärvi punkti-
kasv on veidi suurem kui teiste osavärvide oma. Samuti sõltub
punktikasvu suurus paberist. Katmata paberitel ja ajalehepabe-
ritel võib olla punktikasv suurem kui kaetud paberitel.
Trapping ehk trükivärvide ületrükk

Trapping näitab, kuidas kaks värvi ületrükituna välja näevad.
Trappingut mõõdetakse põhitoonide CMY ületrükke mõõtes.
Mõõtmist tehakse vastavalt värvide järjekorrale trükimasinas.
Veel mõistetakse trükiettevalmistuses trappingu all kokkutrüki
ebatäpsuse kompenseerimiseks tehtavat kokkupuutuvate obje-
tide servade ületrükki. See määratakse kujunduprogrammides,
kus kokkupuutuvate servade ületrüki ala ulatust saab seadis-
tada. Kuid siin vaatleme just trükivärvide ületrükki. Lilla värv
tekib, kui trükkida teineteise peale cyani ja magenta 100% värvi-
väljad, punane, kui trükkida magenta ja yellow ning roheline,
kui trükkida cyan ja yellow. Trappingu mõõtmiseks kasutatakse
densitomeetrit või spektrofotomeetrit. Densitomeetril valitakse
trappingu mõõtmise valik ning mõõdetakse kõigepealt cyani
173

densiteet, siis magenta densiteet ning lõpuks ületrüki densiteet
(antud juhul lilla). Tulemus antakse protsentides ning heaks
trappinguks loetakse ofset-trükis kui see jääb alla 70%. Samuti
mõõdetakse cyan ja yellow ning magenta ja yellow. Spektrofo-
tomeetriga mõõtes peab deltaE jääma profiiliga võrreldes alla 4.
Trüki täpsus ehk kokkutrükk

Trükkimisel kasutatakse spetsiaalseid kokkutrükimärke –
registrimärgid, kokkutrükiristid. Registrimärgid peavad olema
trükisel kohakuti. See tagab värvilahutuses genereeritud rastri-
te õige paiknemise ning kujutiste teravuse trükisel. Kuid sõltu-
valt paberi paksusest ja trükikoja klimaatilistest tingimustest ei
õnnestu paberi venimise tõttu alati täpset kokkutrükki saavu-
tada. Seetõttu on trükioriginaalidele seatud teatud paberitele
trükkimisel piirangud. Näiteks negatiivkirja suurus värvilistel
taustadel ei tohi olla väiksem kui 8 punkti.
Trükkalid kontrollivad kokkutrüki täpsust luubiga vaadates

ning liigutavad trükimasinas registrite abil plaate selliselt, et
kokkutrükk oleks paigas. Rullitrükimasinates ja kaasaegsetes
poognaofset-trükimasinates on sisseehitatud autoregistri kont-
rollseade ning masin ise seab registrid paika. Selleks on plaadil
spetsiaalsed märgid, mida masin loeb. Autoregistritega masinal
trükkal vaid kontrollib ning vajadusel korrigeerib lisaks
manuaalselt kokkutrüki täpsust.
2.13 KVALITEEDIKONTROLL
Originaalid
Trükioriginaalid peavad vastama trükikoja nõudmistele ning
õigetele trükiparameetritele. Kui originaalid ei vasta neile tingi-
mustele, siis ei ole võimalik kvaliteetset trükitulemust saavu-
tada. Suurem osa tänapäeval trükki saadetavatest originaalidest
on digitaalsel kujul. Praegu on enimkasutavaks failiformaa-
diks komposiit pdf. Failide trükkikotta saabudes läbivad need
kõigepealt kontrolli trükiettevalmistuses, kus kontrollitakse
originaalide vastavust trükikoja nõudmistele. Selleks kasuta-
takse spetsiaalset kontrollimiseks mõeldud tarkavara – Enfocus
Pitstop, Acrobat Pro-ga kaasas olevat tarkvara või mõnda faili-
haldustarkavara vastavat moodulit. Failide kontrollimisest on
pikemalt räägitud PDFide kontrollimise peatükis. Peale failide
kontrolli tehakse poognamontaaž ning lastakse välja proofid,
174

et kontrollida lehekülgede või objektide paigutust trükiplaa-
dil. Vajadusel tehakse ka digiproof trükkalile värvivõrdluseks
trüki ajal.
Kui poognamontaaž on kontrollitud, tehakse trükiplaadid.

Trükiplaadil kontrollitakse visuaalse kontrollriba vastavust ning
veendutakse, et trükiplaadid on korras peale ilmutamist. Edasi
toimub trükkimine, kus jälgitakse trükikvaliteeti.
Trükikvaliteet
Kolm põhikomponenti, millest sõltub trükikvaliteet, on densi-
teet, punktikasv ja trapping. Kuid on ka kõigi nende kolme
parameetri kontroll korraga, mis põhineb halli tasakaalu kont-
rollimisel. Halli tasakaalu saavutamisele pööratakse tänapäeval
järjest rohkem tähelepanu. Kui densiteet on parameeter, mida
saab kontrollida ja muuta ainult trükkal, siis punktikasv ja trap-
ping on sellised parameetrid, mis sõltuvad väga suurel määral
lisaks masina tehnilisest seisukorrast (trappingu puhul veel ka
trükivärvi koostisest): valtside kulumisest, puhtusest ja regu-
leeringust, trükkimiseks kasutatava vee keemilisest koostisest
ja elektrijuhtivusest. Oluline on saavutada trükkimise käigus
vee ja värvi tasakaal ning hoida seda kogu trükiprotsessi vältel
võimalikult stabiilsena. Tähtis osa trükikvaliteedi tagamisel
on digiproofide võrdlemisel trükisega. Kui värvierinevused on
märgatavad ning väljakujunenud parameetritega pole võimalik
õigeid värve trükisel saavutada, viitab see kohe probleemidele
kas trükimasinaga, paberiga või trükkali oskustega. Sel juhul
saab kiiresti probleemidele reageerida ning väheneb võimalus
saada mittesoovitud tulemustega trükist.
Kvaliteedistandardid
Eespool oli juttu ISO offset-trükistandarditest. Lisaks on olemas
ka rahvusvaheline kvaliteedi juhtimise standard. See standard
antakse ettevõttele, kes on välja töötanud oma kvaliteedijuhti-
mise käsiraamatu, kus on kirjeldused tegevuste kaupa tellimuse
vastuvõtmisest kuni tellimuse täitmiseni. Kvaliteedijuhtimise
standardina kehtib praegu ISO9001. Selleks, et seda standar-
dit saada, peab ettevõtte läbima sertifitseerimisprotsessi. Kui
protsess edukalt läbitakse, antakse ettevõttele vastav sertifikaat
ning õigus sertifitseerivat logo kasutada oma kodulehel ja toode-
te reklaamimisel. Sertifitseerida võivad ainult need ettevõtted,
kes omavad selleks vastavat litsentsi. Kvaliteedi juhtimise stan-
175

dardi saamiseks esitab ettevõtte sertifitseerivale ettevõttele taot-
luse koos kvaliteedijuhtimise käsiraamatuga. Kvaliteedijuhtimi-
se käsiraamat peab olema koostatud ISO9001 standardi alusel.
Lihtsamalt öeldes koostab ettevõtte oma tegevuse kirjelduse

protsesside lõikes algusest lõpuni. Lisaks peab käsiraamatus
olema kirjeldatud ettevõtte struktuur, üldine tegevuse kirjel-
dus, pretensioonide lahendamise kord ning vastutuste maatriks.
Sertifitseeriv ettevõtte kõigepealt kontrollib käsiraamatu vasta-
vust ISO9001 standardile. Vajadusel toob välja mittevastavused
standardiga ning saadab käsiraamatu ettevõttele tagasi standar-
diga vastavusse viimiseks. Kui käsiraamat vastab standardile
lepitakse standardit taotleva firmaga kokku aeg sertifitseerimi-
se läbiviimiseks. Esmane sertifitseerimine viiakse läbi tavaliselt
3 päeva jooksul. Sertifitseerijad kontrollivad ettevõtte tegevust
ning hindavad tegevusprotsesside vastavust käsiraamatule.
Sertifitseerijad fikseerivad kõik probleemid nn “leidude” tabe-
lis, kus kirjeldatakse probleemi.
Need jaotatakse olulisuse järgi järgnevalt: väheoluline tähelepa-

nek, parandusettepanek, 2. kategooria mittevastavus, 1. kate-
gooria mittevastavus.
Sertifikaati ei väljastata, kui on leitud 1. kategooria mittevasta-

vus. See on selline mittevastavus, kus tegevus (või tegevusetus)
ei vasta käsiraamatule ega ka ISO9001 standardile. Kui mittevas-
tavus kõrvaldatakse, siis tehakse uus sertifitseerimine.
2. kategooria mittevastavuse leidmisel antakse ettevõttele täht-

aeg mittevastavuse kõrvaldamiseks, kuid sertifikaat väljastatak-
se. Kui ettenähtud tähtaja jooksul 2. kategooria mittevastavust ei
likvideerita, on sertifitseerijal õigus sertifikaat tühistada.
Tähelepanek ja parandusettepanek on soovitused, kuidas ette-

võte võiks oma tööd ISO9001 standardist lähtuvalt ladusamalt
korraldada. Siin ei ole otsest vastuolu standardi või käsiraama-
tuga, vaid tähelepanekutega ettevõtte tegevuste kohta. Need ei
ole kohustuseks. Kui ettevõte on saanud ISO9001 sertifikaadi,
siis kõik ettevõtte töötajad peavad töötama kvaliteedijuhti-
mise käsiraamatu alusel tehtud töökorralduse järgi. Käsiraamat
peab olema kõigile ettevõtte töötajatele kättesaadav ettevõttes
nii füüsilisel kui ka elektroonilisel kujul.
176

Miks on kvaliteedijuhtimise sertifikaat vajalik? Sertifitseerimis-
protsessi käigus kaardistatakse kogu ettevõtte tegevus protsessi-
de kaupa. Tavaliselt selgub selle tegevuse käigus palju asju, mida
saaks efektiivsemalt ja paremini ettevõttes korraldada.
Teiseks saab ettevõtte täpse tegevuste kava, mille järgi tööta-

des praagi ja probleemide hulk väheneb märgatavalt. Oluline
on see ka eksportivate ettevõtetele, sest paljudel juhtudel on
ISO9001 sertifikaadi olemasolu vajalik koostööks välismaiste
ettevõtetega.
177

Küsimused
Selgita valguse füüsikalist olemust. Millist rolli täidab ettevalmistuses
Nimeta enamlevinud värvide proovitrükk?
segamissüsteeme. Mis on ΔE (deltaE)?
Kirjelda metamerismi olemust.
Too näide igapäevaelust, trükitööstusest Värvusmudelid

või tootmisest. Millises värviruumis esitatakse valgust
Kas metamerismi ilmingud on alati kiirgavaid värve ja millises valgust
kahjulikud või saab neid enda huvides neelavaid ning peegelduvaid värve?
ära kasutada? Mille poolest on CIE Lab värvusmudel
Nimeta 4 põhielementi värvihalduses parem CIE XYZ värvusmudelist?

ja millega need tegelevad. Mis on CMYK värvusmudeli puuduseks?
Mis on profileerimine ja kalibreerimine? Nimeta seadmest sõltuvaid ja seadmetest
Kes või mis on ICC profiil? sõltumatuid värvusmudeleid!

Mis on trükiste tootmise standardiseeri-
mise eesmärk ja milliste andmete standar- Värvuste mõõtmine

diseerimine on kriitilise tähtsusega? Mida mõõdetakse spektrofotomeetriga
UCR ja GCR värvilahutusmeetodite ja mida densitomeetriga?

erinevused. Nimeta põhivärvide deltaE väärtused,
Nimeta 3 enimlevinud rastritüüpi mis vastavad ISO 12647-2 standardile!

ja millal neid kasutatakse. Millisest deltaE väärtusest hakkab inimese
Mille alusel valitakse rastritlhedus (LPI)? silm värvierinevusi tajuma?

Mis on muaree efekt, miks see tekib
ja kuidas seda vältida? Värvihaldus

Mis on monokromaatiline spektrivärv? Milleks on vaja värvihaldust ofsettrükis?
Selgita skanneri metamerismi. Mis on icc profiil ja kus neid kasutatakse?
Elektromagnetlainete skaala. Millele tehakse värviprofiil ofsettrükis?
Nimeta 6 lainepikkuste ala, alustades Nimeta peamisi ISO 12647-2 standardile
kõige madalamast sagedusest, ning vastavaid icc profiile.

kirjelda milleks inimene neid kasutab.
Nimeta värvide süstematiseerimise Värvihalduse rakendused
printsiibid. Kuidas kalibreeritakse densitomeetreid?
Millised tingimused peavad olema Millist printeritõmmist loetakse digiproo-
täidetud värviaistingu tekkimiseks? fiks ning mida on vaja digiprinterite

Nimeta värvi põhikarakteristikud. kalibreerimiseks?
Spot (Pantone) värvide trükkimine läbi Millised nõuded on seatud ruumile
CMYK’i - on see alati võimalik? ja valgusele, kus kalibreeritakse monitore?

Mis eesmärki täidab värvilahutuses
musta osavärvi kasutuselevõtt? Kvaliteet, kvaliteedi kontroll

RGB ja CMYK. Millistes eluvaldkondades Millised kvaliteedi kriteeriumid on seatud
neid kasutatakse? trükioriginaalidele?
Kumb värvimudel kasutab aditiivset ja Milliseid parameetreid peab jälgima trükkal
kumb subtraktiivset värvuste segune- ja kuidas ta seda teeb, et saavutada kvali-

mist? teetne värviedastus trükisele?
Milles seisneb värvide Milleks on ettevõttele vaja kvaliteedijuhti-
178simultaankontrast? mise standardi sertifikaati?

Kasutatud kirjandus:
Tammert, M. „Värviõpetus teoorias“ 2002 Tallinn
http://printwiki.org/ [20.07.2011]
http://wikipedia.org [23.07.2011]
Paas, L. „Värvuste transformatsiooni protsess“. [22.07.2011]

http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2009_
kevad/ liia_pa as_bakalaureusetoo.pdf
Nõmmela, Semjonov, J. „Värvisüsteemid“ [22.07.2011]

http://eoppe.art.tartu.ee/Iv2rvisysteemid/index.html
http://koti.welho.com/penttijuhani/Sivut/Laatu_offsetissa.htm [23.07.2011]
Karhulahti, M. „Näytön kalibrointi“ [28.07.2011]

http://pelivara.com/tutoriaalit/nayton-kalibrointi/
Kingo, E. “Värvihaldus ja ICC“ Kroonpress

http://www.adobe.com/support/ [24.07.2011]
Pipes, A. Poduction for graphic designer.

Laurence King Publishing, 2005
Bann, D. The all new print production handbook.

Rotovision, 2006
Walker, M. Getting colour right.

Cambridge: ILEX, 2004
Sutherland, R. Graphic designer’s color handbook:

choosing and using color from concept to final output.
Gloucester, Mass : Rockport Publishers, 2003
Simmons, J. Graafilise disaini käsiraamat.

Tallinn: Digipraktik, 2008
Fuller L.U. Photoshop CS3 Bible. Indianapolis, 2007
Fraser B., Murphy C., Bunting F. Real World Color Management

Peachpit Press, 2004
Johnson, H. Mastering Digital Printing. Thomson 2005

http://www.handprint.com/HP/WCL/color12.html
179

270x216_5bl_TYPOGRAAFIA_MargeKujundus.indd 180 5/26/14 5:56 PM
MARKO LEVIN

3.1 TÜPOGRAAFIA ALUSED 184
Mis on tüpograafia? Tüpograafia eesmärk 184
Kiri 185
3.2 TRÜKIKIRJADE KLASSIFIKATSIOON 190

Seriifkirjad 190
Sans-serif kirjad 192
Glyphic. Script 193
Blackletter 194
Graphic. Decorative 195
3.3 KIRJATÜÜBI ANATOOMIA 196

Mõõdusüsteem. Punkti kasutamine 196
Kirjatähe ülesehitus. Kirja meetrika 199
Em ja En. Reavahe 200
3.4 KIRJADE VALIKUPRINTSIIBID JA LOETAVUS 201

Trükikirja karakteristikud 201
Kirja perekond. Ligatuurid 202
Reavahe mõju loetavusele 202
Millist kirja valida? 203
182

3.5 TRÜKISE ÜLESEHITUS 206
Tekst. Veerud 206
Joondamine 207
Sõnavahe 209
Kirja suurus. Poolitamine 210
Kirjavahemärgid ja numbrid 212
Korrektuurimärgid 213
Pealkirjad 215
Teksti esiletõstmise vahendid 217
Ajaleht ja ajakiri 221
Raamat 222
Tüpograafilised elemendid 224
3.6 DIGITAALSED KIRJATÜÜBID 225

Font ja kirjatüüp. Fontide areng 225
Autoriõigused 227
KÜSIMUSED 228
183

3.1 TÜPOGRAAFIA ALUSED
Mis on tüpograafia?
Tüpograafiaga puutume kokku kõikjal, kus on kasutatud sõnu-
mi edastamiseks tähte, olgu trükises, veebilehel või linnakujun-
duses. See on ka graafilise disaini kui visuaalse kommunikat-
siooni üks alustalasid. Ideaalis püüab tüpograafia visualiseerida
keelt. Näitleja teatrilaval annab edasi autori poolt sõnadesse
pandud mõtet, kasutades talle selleks omaseid väljendusvahen-
deid: miimikat, liikumist, intonatsiooni jne. Sellesamaga tegeleb
tüpograafia, kuid vahenditeks on kirjatäht ja teksti paigutamise
Joonis 1: viisid, samuti semantika ning kujutava kunsti väljendusrikkus.
Märgid, mida Tinglikult saame näitlejaks pidada disainerit ja autoriks kommu-
kirjatüüp võib sisaldada nikatsiooni eesmärki.
Kitsamas tähenduses on tüpograafia trükikunst, mis eelkõige

tegeleb tähtede, sõnade ja tekstimassiivi korrastamisega, et anda
selle mõtet edasi võimalikult selgelt ja meeldejäävalt. Tüpograafia
spetsiifiliseks avaldumisvormiks on kirjatähe ja tähtede süsteemi
ehk kirjatüübi konstrueerimine. Kirjatüüp sisaldab tähti, numb-
reid, kirjavahemärke ning mitmesuguseid erisümboleid, samuti
võib ühte kirjatüüpi kuuluda selle mitmeid erinevaid modifikat-
sioone, millest tuleb juttu edasipidi (vt joonis 1).
Tüpograafia eesmärk
Olgugi et paljud graafilised disainerid peavad tüpograafiaks
pelgalt küljendamist, ei ole see nii. Teksti tähenduse edastamiseks
ei piisa tähtede ritta ladumisest. Kujundaja peab tajuma ajaloo-
lisi allhoovusi ja kujunduses kasutatavad graafilised kujundid
peavad toetama teksti mõistmist, et lugejani jõuaks autori taotlus
parimal võimalikul viisil.
184

Tüpograafia toetub kahele vaalale, mille järgi saame hinnata
kirjatüübi mõistmise võimet. Esimene neist on üksikute tähe-
märkide loetavus, kas nad on arusaadavad ja äratuntava väli-
musega, samuti kirjatähtede seotud omadused ja inimese võime
eristada ühte kirja teisest – kriteeriumid, mis baseeruvad kirja-
tüübi kujundusel. Üksikute tähemärkide loetavust iseloomustab
tähemärgi anatoomia: x-kõrgus, üla- ja alapikendid ning nende
suhe, tähe konstruktsiooniosiste kuju, seriifid või nende puudu-
mine, tähe kaal jne. Teine kriteerium, mille järgi me saame kirja-
tüübi kasutamist hinnata, on sõnade ja teksti loetavus – see on
kvaliteedikriteerium, mis peab köitma ja hoidma lugeja huvi.
Loetavus on kujundaja võimekus anda selline tulemus, kus teksti
on mugav lugeda. Mõned aspektid, mis seda mõjutavad, on tähe
loomulik loetavus, tähe-, sõna- ja reavahe ning formaat. Teks-
ti loetavust mõjutavate kriteeriumide juurde pöördume hiljem
tagasi, kuid et mõista tüpograafia seaduspärasusi, peame mine-
ma ajas tagasi ja vaatama kirja teket ja arengut, sest nüüdisaega
jõudmiseks on see läbinud pika ja keerulise tee.
Kiri
3200 e.m.a 3000 e.m.a 2400 e.m.a 1000 e.m.a
Inimene õppis kirjutama ca 5500 aastat tagasi. Tõenäoliselt oli
see vajalik suulise kõne fikseerimiseks ning tinglikult võiks pea
seda pidada kaasaegse ajaloo alguseks. Enne seda anti teadmisi
edasi suuliselt, mida oli aga võimalik teha ainult ühes ajahet- kõndima
kes ja konkreetses ruumis. Kirja teke võimaldas aja ja konteksti
piirid lõhkuda. Igaüks võib kirjutada, millal soovib ning igaüks käsi
võib seda lugeda seal, kus ta heaks arvab, ilma ajalise piiranguta.
Tõenäoliselt poleks ilma kirjata leiutatud paberit ja trükipressi oder
ega jõutud valgustussajandisse, mille ideedeta oleks inimkond
hoopis midagi muud. Ilmselgelt oli keel olemas enne kirja tunnus-
leib
tega märkide tekkimist. Esimesi märke või sümboleid nimetatak-
se ideogrammideks ja need annavad edasi mitte häälikuid, vaid
vesi
mõtet. Sisuliselt oli see piltkiri, mis muutus arenedes oluliselt
tinglikumaks ja stiliseeritumaks, kuni tekkis kirja eellane pikto-
päev
gramm. Nagu juba öeldud, andis see edasi vaid mõisteid, ent
vähegi keerulisema mõtte edastamiseks muutus äärmiselt mahu-
lind
kaks ja keeruliseks. Oli tarvis leida viis, kuidas graafiline märk
muutuks foneetiliseks sümboliks ehk annaks edasi mitte mõtet,
Joonis 2: ca 6000 aasta vanune
vaid häälikut. Selleks tuli märke oluliselt lihtsustada. Esimene sumerite piltkiri ning näidis kiil-
alfabeetiline kiri, mis neile tingimustele vastas, oli umbes 3300 kirjast, mis koosnes 30 erinevat
aastat tagasi tekkinud kiilkiri, mida kasutasid praeguse Süüria häälikut tähistavast märgist
aladel elav rahvas (vt joonis 2). ning foiniikia tähestikust
185

Joonis 3:
Hea fantaasia korral võime juba
foiniikia tähestikus ära tunda
sarnaseid tähemärke, nii nagu
me neid täna teame.
186

Alguses fonetiseerusid terved sõnad ja seejärel silbid ning sealt
oli vaid üks samm hääliku tähistamiseni. Sellega said hakkama
foiniiklased 1300 e.m.a, kelle tähestik, mis koosnes 22 märgist,
on aluseks tänasele ladina kirjale. Foiniiklaste alfabeet koosnes
vaid kaashäälikutest. Aja jooksul võtsid erinevad rahvad foi-
niiklaste leiutatu aluseks ning täiendasid ja kohandasid seda täis-
häälikute ja oma keele vajadustest lähtuvalt. Juuresolevas tabelis
(vt joonis 3) on ära näidatud kirja areng läbi 5 aastatuhande.
Keskaegses Euroopas paljundati raamatuid käsitsi valdavalt

kloostrite juurde loodud skriptooriumides. Raamatute temaatika
oli enamasti religioosne või ilukirjanduslik ning palju kasutati
ornamenti, illustratsiooni ja efektseid lahendusi (kuldamine).
Kuid oli ka teine teemadering – äri- ja kohtudokumendid. Laia-
de sulgedega tekitati kandilisi jooni, millega kirjutades sarna-
nes tulemus tekstiili tekstuuriga, sellest tuleneb ka nimetus Joonis 4:
“textura” kiri (vt joonis 4). Textura
187

Joonis 5: Antiikvakiri Joonis 6: Kirjatäht, mille J. Gutenberg võttis oma
kirjatüübi aluseks.
Joonis 7: Kõrgtrüki täheklots

(movable type)
188

Ilmselgelt polnud selliste tekstide puhul oluline mitte kaunis
välimus, vaid kirjutamise kiirus ja võimalikult suure tekstihul-
ga mahutamine kallile materjalile (pärgamendile ehk pargitud
lamba- või kitsenahale).
Tiheda tähtede väikesele pinnale “pakkimise” tulemusel paist-

sid kirjutatud lehed rohkem mustad kui valged ning seetõttu
nimetati seda ka “black letter”. Hiljem on sellist kirjaviisi nime-
tatud gooti kirjaks, mis ilmselt vihjab tolleaegsele arhitektuuri-
ja moevoolule. Kirjutamise kiiruse tõstmiseks otsiti lahendusi
ning 1450. aastaks oli laialt levinud seriifidega väiketähtedest
moodustatud antiikvakiri; kergelt kalduasetsevat kirja nimetati
“italic” (vt joonis 5).
Vaadeldes trükikunsti arengulugu Euroopas ei saa mööda minna

trükikunsti leiutajast Johannes Gutenbergist (1398–1468), kelle
rolli trükitehnoloogia arenguloos on raske ülehinnata. Leiuta-
nud eraldi tähtedega trükkimise meetodi, võttis ta kirjatüübi
aluseks n.-ö käsikirjalise tähe (vt joonis 6). Hinnatuimaks Guten-
bergi pärandiks peetakse tinast tähtede valmistamise meetodit,
kus igal tähe- või kirjavahemärgil oli oma “klots” (vt joonis 7).
On tõsiasi, et peale metallist matriitside ja trükimasina kasutu-

selevõttu peale Gutenbergi piibli ilmumist 1455. aastal toimus
kirja arengus plahvatuslik edasiminek. Kirjasõna oli ühel hetkel
kättesaadav ka lihtrahvale. Trükikodade omanikud hakkasid
trükkimiseks kasutatavaid kirju muutma ja mugandama selli-
seks, nagu need meeldisid lugejatele. Metalli (tina) kasutamine
tähtede valmistamiseks omas suurt mõju tähe disainile, niisamuti
kui kõrgtrüki taandumine 1960. aastatel ja tüpograafia arengus
uue – digitaalse lehekülje keeramine, kus tähe ja teksti disaini
tehnilised piirangud praktiliselt puudusid. Alates trükikunsti
leiutamisest on välja kujunenud mõned reeglid ja tavad, mis
puudutavad tähe anatoomia kirjeldamist, mõõtsüsteeme, teksti
paigutamise põhimõtteid ning mitmed tähelepanekud ja teoo-
riad, mis aitavad meil mõista lugejat. Ei saa väita, et teksti kasu-
tamine trükises ei ole loominguline protsess, kuid kindlasti on
seal palju sellist, mis nõuab teadmisi ja reeglite järgimist.
Järgnevates peatükkides puutume kokku trükikirjade kasuta-

mise klassifitseerimise, printsiipide ning teksti organiseerimise
põhimõtetega.
189

3.2 TRÜKIKIRJADE KLASSIFIKATSIOON
Aegade jooksul on üritatud kirju klassifitseerida paljude erineva-
te tunnuste järgi. Alljärgnevalt on ära toodud üks võimalik print-
siip, mille järgi saame trükikirju (typeface) üksteisest eristada. Selle
meetodi võib võtta aluseks, et oma arvuti kõvaketastel leiduvaid
fonte katalogiseerida, et töö käigus oleks neid lihtne leida ja kasu-
tada.
Seriifkirjad
Tuntud ka romaani kirjade nimetuse all, pärinevad Rooma raidkir-
jade perioodist. Nende kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tähe
otstes paiknevad väikesed erikujulised tähejalakesed ja kiilukuju-
lised lisandid ehk seriifid.
Seriifkirjad jaotatakse omakorda kolmeks alastiiliks:

1.Oldstyle (vanastiil) kirjad põhinevad 15.-16. sajandil väljatööta-
tud kirjatüüpidel, kus tihti rõhutatakse tähe kallet, ning peenemate
ja jämedate joonte vaheline erinevus ei ole väga suur. Tüüpilisemad
esindajad on Garamond, Bembo, Caslon (Joonis 8).
2. Transitional (üleminekustiil) kirjad on püstisemad ning suurte

väikeste ja jämedate joonte oluliselt suurema kontrastiga. Üldju-
Joonis 8.1-3: hul esindavad üleminekustiilis kirjad osalt vanastiili ja modernse
Seriifkirjad stiili omadusi. Heaks näiteks olgu toodud Baskerville, Century
ja nende alastiilid Schoolbook.
1. Oldstyle
190

3. Modern (modernne stiil). 18. saj lõpul hakkasid kirjad muutuma
üha stiliseeritumaks. Kontrast konstruktsioonijoonte vahel tugev-
nes. Tähe diagonaalne kalle kadus ja asendus püstise rõhuga. Kui
eelnevatel stiilidel kasutati valdavalt ümara ülesehitusega seriife, siis
modernsetel kirjadel asendusid need tihti sirgetega. Selle kirjastiili
esindaja on näiteks Bodoni. Modernse stiili all võiks eraldi välja tuua
ka nn Slab serif kirjad, mille iseloomulikuks tunnuseks on suured ja
kandilised seriifid. Sellised kirjade kasutamine võimaldas oluliselt
lihtsamini lugeja pilku köita. (Eglentine)
2. Transitional
3. Modern ja slab-serif
191

Sans-serif kirjad
Kirjad, mis nagu nimigi ütleb, on “ilma seriifideta”. 19. sajandi
alguses leiti, et seriifkirjad on vanamoodsad ja ei sobi tööstuse
vajadustega. Valdavaks muutusid need kirjad plakatikujundus-
tes 20. sajandi alguses. Sisuliselt muutusid kirjad stiliseeritumaks
ja geomeetrilisemaks. Suur eelis seriifkirjade ees oli samade sans
Joonis 9:
serif kirjade (eesti keeles ka plokk-kiri, grotesque, ameerikas ka
Univers kirjatüüp sisaldab Gothic) modifitseerimine ja kirjadele kaalu andmine. Ühe ja sama
erineva kaalu ja kirjatüübi raames oli võimalik luua terveid erineva kaalu, laiuse
omadustega kirju ja kursiiviga perekondi (vt joonis 9).
Joonis 10 .1-3: Sans serif kirjad ja nende alastiilid.

1. Grotesque ja Neo Grotesque
2. Geometric Sans Serif 3. Humanist Sans Serif
192

Sans-serif kirjad jaotatakse omakorda taas kolme rühma:
1. Grotesque ja Neo Grotesque (groteskne – naeruväärne; nime-
tus tuleneb tõsiasjast, et varasemaid kirju peeti “koledateks”).
Parimad näited on Caslon, Akzidenz Grotesk, Franklin Gothic.
Sellesse rühma kuulub ka tõenäoliselt kõige enam kasutust leid-
nud plokk-kiri Helvetica.
2. Geometric sans-serif kirjad on varasemate kirjade edasiaren-

dus, kus on rõhutatud tähe geomeetriat, ning nad on üles ehita-
tud ühetaolise joonejämedusega. Parima näitena saab välja tuua
Futura.
3. Humanist sans-serif kirjades on üle võetud seriifkirjadele

omane peene ja jämeda joone vaheldumine ning kombineeritud
seda kalligraafiliste võtetega. Näiteks Gill Sans, Frutiger.
Glyphic
Glyphic kirju võib eesti keelde tõlkida kui “märgilisi” kirju.
Need põhinevad ja imiteerivad raidkirju. Tavaliselt kasutatakse
vaid suurtähtedena ja iseloomulikuks tunnuseks on “elevandi-
jalgu” meenutavad seriifid. (Vt. joonis 11)
Script
Script ehk käsikirjalised kirjad. Selliste kirjadega püütakse jätta
mulje käsikirjast ja isiklikust lähenemisest. Imiteerivad kursiiv-
või kalligraafilisi kirju. Tähed võivad olla omavahel ühendatud
või mitte. Selliseid kirju kasutatakse enim ametlike ja pidulike
trükiste juures (kutsed, aukirjad vms). (Vt. joonis 12).
Joonis 11: Joonis 12:

Albertus (Glyphs) Bickham Script
193

Joonis 13:
Old English
Joonis 14:
Dom Casual
Joonis 15:
Dekoratiivkiri
Blackletter
Kirjarass, mida me tunneme ka nime all Gothic või Old English.
Põhinevad Põhja-Euroopa kirjatüüpidel Johannes Gutenbergi
aegadest u 1450. Peale kirjatüüpidega trükkimise leiutamist
hakkas progressiivsem Euroopa rohkem kasutama romaani tüüpi
kirju, kuna need olid kergemini loetavad. Sellest hoolimata on
ka täna Blackletter kirjadel koht konservatiivsete või rõhutatult
väljapeetute trükiste kujunduses. (Vt joonis 13)
194

Graphic
Graafiliste kirjade grupi moodustavad kirjad, mis tunduvad
pigem joonistatud kui kirjutatud. Need on mängulised ja
suure visuaalse mõjuga. Näi teks Dom Casual ja Comic Sans.
(Vt.joonis 14)
Decorative
Tõenäoliselt moodustab see kõige eriilmelisema ja arvult suuri-
ma kirjaderühma, sest siia alla kuuluvad kõik need kirjad,
mida ei ole võimalik kuidagi klassifitseerida. Enamik neist
dekoratiiv- või plakatkirjadest ei ole mõeldud kasutamiseks
põhiteksti edastamiseks ja sobivad pigem pealkirjade või üksi-
kute tekstiosade rõhutamiseks, sest üldjuhul on need kirjad
loetavad vaid suurtes suurustes. Tänu digitaalsele kirjatüübi
disainimise võimalusele ringleb kõikvõimalikke kirju kümne-
te tuhandete kaupa – professionaalseks kasutamiseks enamik
ei sobi, kuid alati võib neis leida abstraktset ilu ja nad võivad
vähese kasutamise korral täiendada teie kunstilisi taotlusi.
(Vt. joonis 15)
Ülaltoodud liigitus ei ole täiuslik, kuid ära on toodud enamus

traditsioonilisi rühmi, mis aitab orienteeruda keerukal kirja-
tüüpide maastikul. Tinglikult võib siia alla paigutada ka
tüpograafilised märgid: sümbolid, ornament, piktogramm,
jooned ja muud teksti esiletõstmise vahendid. Me ei pruugi
oma töös suure osa kirjadega kokku puutuda, sest peale estee-
tika, ajaloo ja loetavuse mängivad üha enam rolli kujundaja
eelistused. Tõenäoliselt kujunevad igal kujundajal aastate
jooksul oma lemmik-kirjad ja käekiri, kuidas ta tüpograafilisi
probleeme lahendab. Kui me siiani grupeerisime kirju iseloo-
mulike tunnuste järgi, siis selleks, et rühma sees eristada ühte
kirja teisest, on meil vaja teadmisi kirja anatoomiast (tähe-
kujude kirjeldamisest) ja tüpograafilistest mõõdusüsteemi-
dest, samuti iseloomulikest detailidest.
195

3.3 KIRJATÜÜBI ANATOOMIA
Joonis 17: Kirjatüübi struktuuri tundmine on graafilisele disainerile häda-
Tüpograafilise mõõtsüsteemi vajalik oskus, sest see annab meile võimaluse teha teadlikke
rakendus otsuseid ühe või teise kirja kasutamise kohta. Igal kirjatüübil
on ainult talle iseloomulikud omadused ja detailid. Kuid osiste
lahkamisega alustades peaksime selgeks tegema kirjade mõõtsüs-
teemid ehk mil viisil me mida mõõdame.
Mõõdusüsteem
Kirja mõõtmine ulatub tagasi aega, mil kirja-
täht valmistati sulametallist. Pea 200 a. tagasi
loodi kirjatähe mõõtmiseks punktisüsteem, mis
on kasutusel tänapäevani ja üle elanud kirja-
tähe digitaliseerumise. Punktisüsteemile pani
alusele prantsuse tüpograaf Pierre-Simon Four-
nier. 1737. aastal määrati punkti suuruseks
1/72 prantsuse tollist. Standardiks muudeti see
teise prantslase Francois-Ambroise Didot’ poolt
1783. a – 1/864 prantsuse jalast. Tänaseni tuntakse seda mõõtu
‘0.376mm kui Didot’ punkti ning see on kasutusel Mandri-
Euroopas. Kuid on olemas ka teine, angloameerika mõõdusüs-
teem, mis defineeriti 1886. aastal Type Founders Associationi
poolt Ameerika Ühendriikides, punkti suuruseks sai 35/996 cm
ehk ‘ 0.351mm. Arvutite laiema levikuga ning kirjatähe osali-
se ülekolimisega digitaalsele platvormile 80ndate aastate algu-
ses defineeriti veel kolmaski punkt – digitaalne punkt, mis on
1/72 standardtollist ehk 0.353mm. Seda punkti kasutatakse enam-
jaolt digitaalses tüpograafias. Ka 80ndatel aastatel leiutatud Post-
script keel määratleb punkti selliselt (nimetatakse ka Postscript
punktiks). Punkte grupeeritakse 12 kaupa = 1 pica (piika). Piika-
dega kirjeldatakse enamjaolt veeru laiust ja pikkust, kuid seda
kasutatakse ka suurte kirjade mõõtmiseks. (12 Didot’ punkti on
1 cicero (tsiitsero)). Juuresolevalt jooniselt 16 näete, kuidas
suhtuvad üksteisesse punkt-piika-toll-millimeeter.
Punkti kasutamine
Illustreerimaks, kuidas ja mida punktiga mõõdetakse, peame
tulema tagasi metallist kirjatüübi juurde (vt joonis 17). Siin on
näha selle ülesehitus ja mõõdusüsteemi rakendus.
Digitaalse kirja mõõtmisel on olulised järgmised suurused: tähe-

keha (body size) ja x-kõrgus (x-height), alapikend (descender)
196

Joonis 16:
Tüpograafiline
mõõdusüsteem
197

Joonis 18:
Kirja
iseloomulikud
suurused
Joonis 19:
X-kõrguse võrdlus
Joonis 20:
Kirja anatoomia
198

ja ülapikend (ascender) (vt joonis 18). Kui me kirjeldame tähte
10-punktisena, siis mõõdame üla- ja alapikendi vahele jäävat
ala, mis võrdub tähekeha suurusega. Nagu öeldud, ei saa me
kirja mõõtmisega selget pilti selle visuaalsest suurusest, sest igal
kirjatüübil on erinev x-kõrgus, mis kõige rohkem mõjutab tähe
visuaalset muljet. Suurim probleem tähe mõõdusüsteemi puhul
on selle suhtelisus. Me saame mõõta tähe füüsilist, kuid mitte
visuaalset suurust. Visuaalse suuruse hindamisel on mõistlikum
kasutada just x-kõrguse võrdlemist (vt joonis 19).
Kirjatähe ülesehitus
Et suuta ühte kirja teisest eristama, peame teadma, millest üks
märk koosneb. Igal kirjal on oma iseloomulikud tunnused, nende
märkamine võimaldab teha teadlikke valikuid ning neid ka
põhjendada. Joonisel 20 on ära toodud enamik kirja osi.
Kirja meetrika
Igal tähel on olemas ka laius (set). Paljude vanemate (mono-
spaced) kirjade puhul võttis iga täht, olgu ta M või I, täpselt sama
palju ruumi, kuigi näiteks I on oluliselt kitsam. (vt joonis 21).
Kaasaegsetel kirjatüüpidel varieerub tähe laius vastavalt tähe
visuaalsele suurusele, nii nagu kirja autor on seda ette näinud,
kuid automaatne tähevahede suuruste muutmine ei pruugi alati
kõige paremat tulemust anda.
Joonis 21:
Monospaced kirjade
täheruum
Tüpograafias nimetatakse tähevahede muutmist koondamiseks

või sobitamiseks ja selleks on kaks meetodit:
Kerning – kahe tähe vahelise ala koondamine. Mõningad tähe-
paarid nõuavad enamikel juhtudel eraldi koondamist (Yo, Vu,
Av).
Tracking – tähevahede muutmine kõikide tähtede vahel. Vajalik
eelkõige teksti tihendamiseks, ruumi efektiivseks kasutamiseks,
poolituste vältimiseks või veeru korrektseks lõpetamiseks.
199

Digitaalses tüpograafias on kasutusel kaks koondamise tüüpi:
1. Metric kerning: Joondamiseks kasutatakse tabeleid, mis on
autori poolt kirjatüübile lisatud. Nimetatud koondamismeetod
töötab üldjuhul hästi, eriti siis, kui kirja kasutatakse väikestes
suurustes. Odavates laiatarbekirjades võib see võimalus üldse
puududa ning siis tuleb kasutada teist koondamismeetodit.
2. Optical kerning: Optiline koondamine on automaatne koon-

damine, mis toimub küljendusprogrammi põhiselt ja mis arves-
tab kõikide tähtede kuju ja visuaalset kaalu. Üldjuhul kasuta-
takse seda meetodit suurtähtede või pealkirjade koondamiseks.
Töö efektiivsuse tõstmiseks kasutavad kujundajad jaküljendajad
tähestiili seadistustes metric kerningut põhiteksti küljendamisel
ja optical kerningut pealkirjade küljendamisel.
Em ja En
Rea või veeru laiust ja pikkust mõõdame üldjuhul piikades.
Teisi mõõtmeid, mis on suhtes trükise formaadiga või kirjaplo-
ki asukohaga selles, mõõdame millimeetrites. Kuid on veel üks
viis ja selleks on em. Em on suurtähe M laius ning en on pool
sellest ehk N-tähe laius. Nii em kui en ei ole absoluutsed suurused
nagu punkt või piika, vaid sõltuvad kirja laiusest ja suurusest.
Näiteks 10-punktise kirja puhul on 1 em 10 punkti, 16punktise
kirja puhul 16 punkti. See on mugav viis anda ja saada juhiseid
teksti küljendamise ühtlustamiseks.
Reavahe
Ruumi kahe kirjarea vahel nimetatakse reavaheks (leading).
See termin on jällegi pärit tinatüüpidega trükkimise aegadest,
kus tähetüüpide vahele asetati metallribad. Reavahe muutmi-
sega saame teksti väljanägemist ja loetavust oluliselt muuta või
parandada. Reavahet märgitakse samuti punktides ja koos kirja
suurusega. Näiteks kui 10punktise kirja reavahe on 2 punkti, siis
seda märgitakse 10/12. 8 - 12punktiste kirjade puhul kasutatakse
umbes 15-20% reavahet ehk 8/9, 10/12, 12/14. Oluliselt väiksem
peab olema reavahe suurte kirjadega töötamisel. Vältida tasub ka
nn negatiivset reavahet 10/10 (reavahe puudub) või 10/8 – selli-
ne reavahe võib olla visuaalselt atraktiivne, kuid muudab teksti
loetavuse oluliselt halvemaks.
Reavahe mõjust teksti loetavusele ning x-kõrguse arvestamisest

reavahe määramisel on juttu järgmises peatükis.
200

Joonis 22: Kerning ja tracking Normaalne, positiivne ja
negatiivne tracking
Joonis. 23: Trükikirja karakteristikud
3.4 KIRJADE VALIKUPRINTSIIBID JA LOETAVUS
Trükikirja karakteristikud Joonis 24.1:

Peale trükikirja anatoomilise ülesehituse ning visuaalsete ja Helvetica kirja perekond
ajalooliste allhoovuste kirjeldamise saame iseloomustada trüki-
kirja ka selle järgi, milliseks autor on selle teinud ja kuidas meie
seda kirja plaanime kasutada.
Selle põhjalt saab välja tuua 8 kirjale iseloomulikku tunnust:

Perekond (family) – millisesse perekonda kirjatüüp kuulub,
näiteks Helvetica.
Stiil (style) – millistes stiilides on kirjatüüp loodud, näiteks
roman, italic.
Kaal (weight) – millise kaaluga kirjad kuuluvad sellesse pere-
konda (light, regular, medium, bold jne).

Suurus (size) – kirja suurus punktides, näiteks 6 pt, 12 pt jne.
Värv (color) – millisena me kirja kasutame.
201

Joonis 24.2:
Univers kirja perekond
Erikohtlemine (treatment) – mil viisil me teksti manipuleeri-
me (eriefektid, vertikaalne küljendus vms)
Positsioon (position) – kus me tekstireaga võrreldes seda kirja
kasutame, kas all või ülal
Tähekeha (case) – kas meil on kasutada vaid suur- või ka
väiketähed (lowercase, uppercase)
Kirja perekond
Kirja perekond on komplekt kirju, mis põhineb roman stiilis
tähekehal ja sisaldab hulka erinevaid kaalu omavaid kirju. Jooni-
sel 24.2 on Univers perekonda kuuluvate kirjatüüpide näited
(Adrian Frutiger 1954). Tänu sellisele ühte suurde perekonda
kuluvale kirjasüsteemile on võimalik edasi anda erineva kaalu-
astmega teksti.
Joonis 25: Ligatuurid

Tänapäeval enimkasutatud Ligatuurid on tähepaarid, mis imiteerivad käsikirja ja olid tinalao
ligatuurid algusaegadel vajalikud rööpjoondusega toimetulekuks. Johan-
nes Gutenberg lõi lausa 290 tähelühendit erijuhtude tarvis. Hili-
semad tüpograafid leidsid, et palju tähemärke või tähemärkide
paare olid ebapraktilised, ning tänaseks päevaks on valdavalt
kasutusel ligatuurid nagu ff, fi, fl, ffi, ffl. Nende puhul on tege-
Logod on tänuväärt žanr mist ühendatud tähtedega, mis andis võimaluse ruumi kokku
ligatuuride kasutamiseks hoida. Tänapäeval kasutatakse ligatuure (kui nad on kirjatüübis
defineeritud) kujunduse esiletõstmiseks. Mõnikord kasutatakse
ligatuure ka selliste tähepaaride puhul nagu AA ,HE, LAOC, OO,
TR, TT või fj, gi, ky. Ligatuure kasutatakse väga palju ka logode
disainis (vt joonis 25). Olgu öeldud, et kui trükisega on tarvis
tekitada muljet konservatiivsest, traditsioonidel põhinevast ja
samas ka elegantsest disainist, siis võiks kaaluda ligatuuride
kasutamist. Üldjuhul on nad tänapäeva digitaalse küljenduse
puhul ebapraktilised ja võivad mõjuda liigse peenutsemisena.
Reavahe mõju loetavusele

Kui me eelpool rääkisime reavahe määramisest sõltuvalt kirja
suurusest, siis tegelikult tuleks aluseks võtta hoopis kirja
x-kõrgus. See on märgatavalt objektiivsem meetod. Mida suure-
ma x-kõrgusega on tähekeha, seda suuremat reavahet see nõuab.
Mida suurem on ala- ja ülapikendite suhe x-kõrgusega, seda
suurem peaks olema reavahe, sest just x-kõrgus annab tähele
visuaalse kaalu. Loomulikul mõjutavad reavahet ka kirja mõõt
ja kaal. Vaata joonis 26.
202

Reavahe mõju põhiteksti lugemiskiirusele võib optimaalselt Joonis 26:
hinnata sellesama 15-20% lisamisega kirja suurusele, kuid psüh- Reavahe näidised
holoogilist mõju osas saab välja tuua tendentsi: mida väiksem on
reavahe, seda ebaolulisemaks peab lugeja teksti sisu ja vastupidi,
mida laiemat reavahet kasutada, seda tõsisemalt sisu võetakse.
Millist kirja valida?

Iga uue trükiseprojekti puhul seisab kujundaja alati silmitsi
probleemiga, millist kirjatüüpi trükise kujunduses ja küljen-
duses kasutada. Igal kirjal on omad nüansid ja isiklik karakter
(earmark – iseloomulik tunnus) (vt. joonis 28). Sellest sõltub ka
tähe loetavus (legibility). Ühtset ja kindalt retsepti pole olemas,
kuid alljärgnevalt mõned soovitused ja tähelepanekud. Kõige-
pealt on vaja selgeks teha trükise eesmärk: kellele see on mõel-
dud ja mis on selle sisu. Ilmselgelt on ilukirjanduse, perioodika
ja näiteks kutsekaardi puhul tegemist erineva sisu, emotsiooni-
de ja taustsüsteemiga. Kadunud lemmiklooma kuulutus linna-
tänaval peab äratama pigem tähelepanu kui pakkuma mugavat
lugemiselamust.
Pika põhiteksti puhul tuleks vältida kummaliste ja veidra-

te kujudega tähevorme (nagu ITC Bookman (Q) ja (g) Galliard)
(vt joonis 29), sest sellised tähed tõmbavad endale liialt tähelepa-
nu ja raskendavad tähe ning seeläbi ka teksti loetavust. Hoiatus-
märkidel on tähe kerge loetavus mõnikord elu ja surma küsimus.
Juuresoleval illustratsioonil “Suitsetamine tapab” (vt joonis 30)
puhul ei teki küsimust, millist teksti me võtame tõsiselt ja millest
meil on esiotsa raske arugi saada.
On tehtud palju uurimusi teemal seriif versus sans serif mõju

loetavusele ning tulemused on olnud ootuspärased: seriifkirjad
203

on loetavamad kui sans serif kirjad, kuid see kehtib pikemate
tekstide puhul (raamat, perioodika vms). Seriifide positiivset
mõju teksti loetavusele peetakse seriifide n.-ö distantsi hoidja-
teks tähtede vahel ja nad näitavad ette sobilikuma tee liikumaks
järgmise tähe juurde. Sisuline teksti lugemise mehhaanika seis-
neb tegelikult sõna, mitte tähe tundmises, kuid et sõna tunda,
peab täht olema selgelt loetav ja eristatav. Suure x-kõrgusega
tähed on reeglina raskemini loetavad, kuid samas raskendavad
lühikeste üla- ja alapikenditega kirjad sõna kui terviku haara-
mist. Sans serif kirjad on reeglina geomeetrilised, näiteks Futura,
ja kontekstist väljarebituna võib olla raske vahet teha selliste
märkide nagu 1 I ja l vahel. Sans serif kirjad võivad tunduda
oma geomeetrilisusega ka väga monotoonsed ja “hallid” ja eba-
atraktiivsed. Italic kirjade loetavus on raskendatud ning neid
soovitatakse kasutada kas lühikeste tekstide või siis selliste teks-
tide puhul, mida tulebki aeglaselt lugeda (luuletused). Kirjade
loetavust aeglustab ka väga lai tähevahe – kui see on laiem kui
reavahe, siis pilk ei liigu järgmise sõna juurde, vaid võib eksida
järgmisele reale.
Nagu öeldud, mõjutab kirjavalikut eelkõige trükis ise ning

teema, millest ja kellega see trükis kõneleb. Abi võib olla kirja-
ajaloo tundmisest. Näiteks Caslon ja Baskerville on klassikali-
sed Inglise kirjad, Garamond Prantsuse ja Goudy Ameerika kiri.
Kõige mõistlikum on lähtuda ülaltoodud klassifikatsioonist, kus
esmajoones peaksime vastu võtma otsuse, kas kasutada põhi-
teksti küljendamiseks seriif või san-serif kirja. Kui san-serif
kirju peetakse kaasaegsemateks ning pigem sisu kooshoidvateks
Joonis 27: ja julgeteks kirjatüüpideks, siis seriifkirjad lisavad elegantsi,
Reavahe psühholoogiline mõju ajalootunnetust ja dünaamilisemat lähenemist.
204

Joonis 28:
Iseloomulikud tunnused
Joonis 29:
Veidrate kujudega
tähevormid
Üheks valikuprintsiibiks on loomulikult ka eeldatud kirjatüü-

bi suurus, väga väikese (6 pt ja väiksema) puhul langeb ära
suur hulk detailsete seriifidega kirju (nagu Baskerville), kuid
Officiana Serif Book või Slab Serif Rockwell oleks tänu suurte-
le seriifidele täiesti kasutatav. Kui meil on tarvis kujunduslikel
põhjustel kasutada negatiivkirja (valge kiri tumedal või mustal
taustal), siis on tõenäoliselt mõistlik kasutada sans seriifi, kuna
trükitehnilistel põhjustel võivad seriifid osaliselt kaduma minna
(täis trükkuda) (Vt joonis 25).
Mille iganes põhjal te oma valikuid ka teete, on teksti loeta-

vus (readability) peale paljude muude tegurite otseses seoses
tähekujuga. Valida ei tohiks “kõhutunde” järgi, vaid lähtuvalt
ratsionaalsetest kriteeriumidest. Tüpograafiat nimetatakse küll
kunstiks, kuid suures osas balansseerib see käsitöö ja väljakuju-
nenud praktika rakendamise piiril.
Joonis 30:
Loetavus
205

3.5 TRÜKISE ÜLESEHITUS
Tekst
Küljendatavat teksti saame mõista kui tähtede tähendust või sõnu
ja nende vahele jäävat tühja ruumi, mis tegelikult ei sõltu ei kirja-
tüübist, suurusest ega kaalust. See on puhas “tähendus” ja nii
me peaksime seda ka mõistma. Trükise puhul nimetatakse teksti
ka käsikirjaks (copy).
Üks kujundaja ülesandeid ongi käsikirja ettevalmistus trükki-

miseks, mis üldjuhul seisneb kujundamises/küljendamises ja/
või kirja sisestamises arvutisse. Ettevalmistus hõlmab lehekülje
kujunduse maketi tegemist ja kirjatüübi valikut vastavalt trükise
eesmärkidele. Maketi kujundamine teksti küljendamiseks seis-
neb ka kujundusaluse võrgustiku (grid) rakendamises, milles
näidatakse ära teksti asukoht formaadil, arvestades komposit-
siooni ja formaadi proportsioone. Üksikut lehekülge kutsutakse
ka foolioks (folio). Käsikiri, millega kujundaja tööle hakkab, peab
olema loetav, kahekordse kirjasuurusega reavahega (et toimetaja
või korrektori märkused ära mahuks).
Veerud
Kogu tekst küljendatakse veergudesse, seejuures on oluline veeru-
laius, -pikkus ja veergude arv poognal. Tõenäoliselt kõige oluli-
sem probleem on optimaalse veerulaiuse leidmine. Rusikareegel
ütleb, et trükise veerulaius peaks jääma vahemikku 15-27 piikat.
Kui veerg on kitsam kui 10 piikat või laiem kui 30 piikat, langeb
loetavuse kiirus oluliselt. Minimaalsesse veerulaiusesse peaks ära
mahtuma 4-5 sõna, kuid siin tekib ka oht, et pilk hakkab hüple-
ma liiga kitsaste ridade vahel ja teksti mõte võib minna kaduma.
12-16 sõna rea kohta on optimaalne, üle selle silm väsib ja tulemu-
seks on jällegi hüplik lugemine. Kui taandame sõnad või pikkused
tähemärkidesse, siis peetakse minimaalseks tähemärkide arvuks
ühel real 25 ja maksimaalseks 50-60 tähemärki. Loomulikult on
veerulaiusega seotud ka kirja suurus ja teised omadused. Mida
suurema x-kõrgusega kiri, seda laiem peaks olema veerg, samuti
saame suurema reavahega teksti puhul kasutada laiemat veergu.
Veerulaiuse üheks kriteeriumiks on formaat ja teksti maht. Üheks
laialt levinud viisiks, kuidas konkreetse kirjatüübi puhul leida
optimaalne veerulaius, on tähestikupikkus x 1,5. Kui tähestik
on 39 märki, siis korrutades selle 1,5ga, saame optimaalse veeru-
laiuse. Näiteks kui 12-punktise suurusega Verdana tähestiku
206

pikkus on 94 mm, siis sellise meetodi järgi arvutades saame
veerulaiuseks 141 mm ehk 33 piikat. Laiemad veerud jätavad
rahulikuma ja väljapeetuma mulje, kitsad veerud seevastu mõju-
vad dünaamilise ja atraktiivsena, samas ka hüplikuna.
Veeru pikkus ja arv poognal on seotud küljendatava teksti mahu

ning formaadiga ning siin peab pigem arvestama veeru laiuse
ja pikkuse omavaheliste suhetega formaati. Proportsioneerimise
viisidest enimkasutatav on kuldlõige.
Joondamine
Teksti korrastamiseks veeru sees on meil kasutada 4 meetodit:
Vasakule joondus
Paremale joondus
Rööpjoondus
Tsentreeritud joondus
Asümmeetriline küljendus.
Viimase puhul ei ole tekst paigutatud mitte korrastatud veeru-

na, vaid järgib mõne kujundi piirjooni või asümmeetrilisselt
paigutatud ja erinevalt joondatud veergude kombinatsioone; on
seotud kunstiliste taotlustega.
Vasakule joondus. Enimlevinud joondamise viis, kus

kõik read algavad ühelt joonelt, kuid parem pool on
ebasümmeetriline. Selle joondamisviisi plussiks on tähevahede
ühtlane suurus, ning võimalike sõnapoolituste väike arv.
See meetod ei pruugi parandada loetavuse kiirust, kuid
võimaldab mööda pääseda olulistest probleemidest, millest
peamine on sõnavahede ebaproportsionaalne rakendumine.
Paremale joondus. Põhiteksti küljendamiseks üldjuhul Joonis 31:

selline korrastamisviis ei sobi, kuna vasakust äärest algab iga Põhilised teksti
joondamise viisid on:
rida erinevast kohast ja silm peab iga rida haarates leidma iga
kord uue pidepunkti, mis langetab oluliselt lugemiskiirust. vasakule joondus
Peaasjalikult kasutatakse lühikeste, maksimaalselt
5-6 realiste tekstide küljendamisel. paremale joondus
rööpjoondus on rööpjoondus
tsentreertud joondus
207

Joonis 32:
Rööpjoondus kitsal veerul
Rööpjoondus. See on viis, kus mõlemad veeru servad algavad ja lõpe-
vad ühe koha peal. Sellist viisi kasutatakse samuti väga sageli ja paremat
efekti annab see laiemate veergude puhul, sest sõnavahed venitatakse
eri pikkuseks ning kitsa veeru puhul võivad anda sellise tulemuse nagu
joonisel 32. Suured tühikud sõnade vahel võivad hakata pilku eksi-
tama, tekivad “jõed” (river) ehk tühikutest moodustuvad koridorid,
mis võivad tekitada kujundeid. “Jõgesid” saab mingil määral küljen-
dusprogrammi sätetega tasandada. kasutades sõnapoolitamise reeglites
muudatusi, kuid liiga kitsa veeru puhul on nende teke praktiliselt välti-
matu.
Tsentreeritud joondus. See on meetod, kus tekst on paigutatud

sümmeetriliselt veeru keskjoone suhtes ning teksti vasak ja parem äär
algavad erinevatelt kaugustelt. Tsentreeritud teksti üldjuhul
põhiteksti küljendamiseks ei kasutata, sest suurema mahu puhul
on seda äärmisel keeruline haarata. Tavaliselt kasutatakse
pealkirjade kujunduses maksimaalselt 2-3 rea kõrguses.
“Jõed” võivad tekkida ka vasakule joondamisel, kui paremal pool

ebaühtlaselt lõppevatest ridadest moodustuvad kujundid või must-
rid, mis tõmbavad tähelepanu endale. Veeru serva saab tasandada käsit-
si poolitamise või poolitamisreeglites tehtavate muudatustega või, veel
parem, sõna ja tähevahede peenhäälestusega. Ühtlase parempoolse serva
saavutamine nõuab suurt kogemust ja tähelepanelikkust. Joonisel 33 on
näidatud kaks veergu, millest üks on Indesign standardsätetega joon-
Joonis 33: datud ja teise puhul on küljendaja sekkunud joondamisse. Kunagi ei
Automaatne joondamine tohiks usaldada tarkvara, sest nägemist sellel ei ole, vaid see tegutseb
ja käsitsijoondamine etteantud reeglite järgi.
208

Joonis 34:
Küljendatud tekst
Asümmeetriline korrastamine. Veerud ei pea alati olema

defineeritud sirgete tekstimassiividega,vaid võivad võtta kuju.
Juuresoleval joonisel on mõned näited sellisest teksti küljenda-
misest (vt joonis 34). See lisab kujundusele dünaamikat ja võib
kaasa aidata teksti paremale mõistmisele (mitte loetavusele).
Sõnavahe
Ideaalne sõnavahe nagu tähevahegi peab olema “nähtamatu”.
See peab olema piisavalt pikk, eraldamaks sõnu, kuid piisavalt
lühike, et ei tekiks katkestust sõnade loomulikus voolus. Kui
eelnevalt rääkisime nn. jõgede tekkimist veeru lõikes, siis jõed
võivad liigpikkade sõnavahede puhul tekkida ka horisontaalselt
209

Joonis 35: Erinevad sõnavahed rea lõikes. Joonisel (vt joonis 35) on kolm näidet tekstiküljen-
dusest erinevate sõnavahedega. Mõnel kirjal on loomupäraselt
suured sõnavahed ja tihti tuleb neid vähendada. Samuti tuleks
üle vaadata kirjavahemärkide järel olevad tühikud nagu koma ja
punkt, mis kipuvad olema liiga suured ja hakivad teksti loomu-
likku kulgemist. Rööpjoonduse puhul venitatakse sõnavahed
mõnikord ebaproportsionaalselt suureks, eriti kitsa veeru puhul,
nii et tuleb abiks võtta poolitamine. Eriti keerulise probleemi ees
oleme siis, kui tegemist on pikkade sõnade mahutamisega kitsa-
le veerule. Vasakjoondus on ses suhtes turvalisem valik, kuid
siingi, nagu eelnevalt juttu oli, on võimalik jõgede tekkimine
paremasse serva. Küljendamiseks kasutatava Adobe Indesign
programmi sätete juures on võimalik muuta reeglistikku tähe ja
sõnavahe ning poolitamise määramisel (vt joonis 36).
Kirja suurus
Kirja suuruse valimine sõltub paljudest asjaoludest nagu kirja-
tüübi valik, selle versioon ja kaal, samuti otsustest, mida te enne
seda olete langetanud. Loetavuse seisukohalt on parim 9 - 12
punktine kiri. Tavaline teksti suurus on traditsiooniliselt olnud
8 - 9 punkti, mis viimastel kümnenditel on aga hakanud suure-
nema. Tõenäoliselt saab selle põhjuseks tuua kujundajate vastu-
tulekut lugejale ja lugeja muutumist pealiskaudsemaks, kuivõrd
ta tahab haarata teksti sisu lennult, sellesse süvenemata. Kindlasti
on siin mängus ka ajakirjanduse ja ilukirjanduse meelelahutus-
likumaks või mängulisemaks muutumine. Kirja suuruse valiku
seisukohalt on oluline teada ka sihtrühma. Vanuritele või laste-
le suunatud trükiste puhul ei saa me väga väikest kirja kasuta-
da, samuti piiratud trükipinna puhul (pakendid); see sõltub ka
materjali kvaliteedist (paberist), millele tekst trükitakse.
Poolitamine
Poolitamine on sõna lahutamine kahele reale. Mõned reeg-
lid, mida tuleks tekstides jälgida: ära poolita arve, väldi üksi-
kuid ridu ja sõnu uuel real (lesk, orb, äbarik), samuti selliseid
poolitusi, kus üks sõnapool võib tähendada hoopis midagi muud.
Nimede poolitamist tuleks samuti vältida.
Heaks stiiliks peetakse tekstiküljendust, kus poolitusi on mini-

maalselt või ei ole üldse. Minimaalse all peame silmas mitte üle
2 poolituse järjest. 2 poolitust järjest + kolmanda rea lõpul olev
punkt või mõni muu kirjavahemärk on juba liiast, sest see lõhub
210

teksti voolavust. Üldjuhul võiks poolitamist Joonis 36: Joondamine ja poolitamine Adobe InDesign
üldse vältida vasakule joondamise puhul.
Ka eelkooliealistele lastele mõeldud trükiste
puhul peaks võtma selge seisukoha – mitte
kasutada poolitamist.
Teksti küljendamisel tasub tähelepanu pööra-

ta kolmele nähtusele:
Lesk (widow). Siin on tegemist eelmise lõigu
viimase reaga, mis liigub uue veeru või lehe-
külje algusesse.
Orb (orphan). Uue lõigu üksik sõna või
sõnadegrupp, mis jääb maha eelmisesse veer-
gu või lehe lõppu.
Äbarik (runt). Lühike sõna või poolitus, mis
jääb uuele reale (vt joonis 37).
Need on asjad, mida peaks küljenduses välti-

ma. Siin tuleb appi tähtede vahe muutmine
(tracking) suuremaks või väiksemaks, mille-
ga ei tohi ka liiale minna. Tähtede vahe muut-
mine ei tohiks ületada + - 10%.
Joonis 37: Lesk, orb, äbarik
211

Joonis 38: Kirjavahemärgid ja numbrid
Joonduvad ja joondumatud Kirjavahemärgid on märgid, mida kasutatakse lause kirjapil-
numbrid di struktureerimiseks. Need täidavad kirjalikus kõnes umbes
sama rolli nagu kõne- ja hingamisrütm, intonatsioon ja pausid
suulises kõnes, mida pole võimalik teisiti kirjalikku teksti üle
kanda. Esimene kirjavahemärkide süsteem võeti kasutusele
aastal 260 e.m.a ning selles märgiti kolme erineva pikkusega
pausi (punktide asukoht all, keskel või üleval). Tänapäevased
kirjavahemärgid said aga alguse trükikunsti leiutamisega 14 saj.
Näiteks koma (,) oli lühike paus, semikoolon (;) natuke pikem ja
koolon (:) kõige pikem paus. Punkti (.) kasutati kui stoppi nii
lause lõpus kui ka lause sees.
Kirjavahemärgid tänapäeval:
hüüumärk (!, ¡)
jutumärgid (‘), (‘, ’), (“), (“,”), (‹, ›), («, »), (‚, ‘), („, “)
kaldkriips (/, \)
koma (,)
koolon (:)
küsimärk (?, ¿)
mõttekriips (–), (—)
mõttepunktid (…)
punkt (.)
semikoolon (;)
sidekriips (-), ()
sulud
ümarsulud ((, ))
nurksulud ([, ])
loogelised sulud ({, })
kolmnurksulud (<, >)
sõnavahe ( )
ülakoma (‘), (’)
Üsna tihti tekitab stiilist ebaühtlus jutumärkide kasutamine.

Esmane reegel teksti küljendamisel on läbivalt sarnaste jutu-
märkide kasutamine.
Kasutusel on 5 tüüpi märke:
tekst˝ – Ameerika inglise keel
`tekst’ – Briti inglise keel
«tekst» – hispaania keel
« tekst » – prantsuse keel, vene keel
„ tekst – saksa keel
212

Ehkki eesti keele reeglid ei määra üheselt, Joonis 39:
milliseid märke me kasutama peame, on ISO 5776 korrektuurimärgid
traditsiooniliselt eestikeelsetes tekstides läh-
tutud saksa keelele omastest jutumärkidest.
Ilmselt on mõistlik võõrkeeltes tekstiküljen-
duses lähtuda selle kultuuriruumi kuuluva-
test traditsioonidest.
Numbrid moodustuvad samuti kirja lahu-

tamatu osa. Täna kasutatakse peaasjalikult
kahes stiilis numbreid: joondatud ehk tava-
lised numbrid ja joondamata ehk Old Style
numbrid (vt joonis 38). Soovitus on kasuta-
da Old Style numbreid koos pikkade üla- ja
alapikenditega kirjadega. Kui tekstis kasu-
tatakse läbivalt suurtähti, siis on mõistlik
kasutada ka tavalisi numbreid. Joondamata
numbrid on kasutuses vaid vähestes tänapäe-
vastes digitaalsetes kirjatüüpides. Erinevalt
tavanumbritest sulanduvad nad teksti, häiri-
mata põhiteksti värvust ja kontrasti. Samuti
töötavad nad hästi pealkirjades, kuna ei ole
nii pealetükkivad nagu tavalised numbrid.
Korrektuurimärgid
Kui käsikiri on arvutisse sisestatud või
küljendatud, siis varem või hiljem on tarvis
teha sellele korrektuur. On tavaks, et trüki-
vead märgitakse punaselt ja autoriteksti
korrektuur siniselt. Üldjuhul loetakse tekst
üle mitte arvutiekraanilt, vaid nn hard copy
ehk väljatrükitud lehtedelt, nii märkab silm
oluliselt rohkem vigu. Kuigi tekstitöötlus-
programmid ja küljendustarkvara on varus-
tatud õigekirjakontrolli tarkvaraga, ei tohiks
neid lõpuni usaldada, sest vigane sõna võib
tähendada hoopis midagi muud ja automaat-
ne õigekirjakontroll jätab selle märkimata.
Rahvusvaheline standardiorganisatsioon on
määrnaud standardiga ISO-5776 16 korrek-
tuurimärki (vt joonis 39), mida kasutatakse
teksti toimetamiseks ja korrigeerimiseks. Joonis jätkub lk 214
213

Joonis algab lk 213
214

Pealkirjad
Teksti liigendamiseks ja sisu kokkuvõtlikuna esitamiseks kasu-
tatakse pealkirju, alapealkirju või lisapealkirju. Peale pealkirja
sisu on oluline, et pealkiri ei oleks väga pikk – 1-2 rida ja mitte
rohkem kui 3 sõna reas. Mida kompaktsem ja lühem on peal-
kiri, seda lihtsam on seda lugeda. Kui pealkirjade tähtsusaste
on erinev, peame püüdma neid ka visuaalselt erinevana välja
tuua. Lihtsustatud näide: kui kasutame tähtsama pealkirja puhul
tähesuurusena 48 punkti, siis temast alam pealkiri peaks olema
24 punkti, väiksema suuruse suhte puhul ei pruugi lugeja taba-
da hierarhiat nii lihtsalt. Välireklaami, plakati või suunaviida
puhul, kus teabe hankimise aeg on piiratud, on kirja loetavus
väga oluline, tihti kasutatakse siin domineerivaid geomeetrilisi
sans serif kirju (Helvetica, Futira, Gothic). Soovitav on pikemate
pealkirjade puhul kasutada väiketähti, kuna need on loetava-
mad. Lühikeste ja löövate pealkirjade puhul on läbiv suurtäht
ja massiivne tähekeha omal kohal. Tasub jälgida selliste pealkir-
jade küljendust, mis paigutatakse 3-4 reale. Oluliselt lihtsam on
haarata sellist kujundust, kus pealkiri on paigutatud tagurpidi
püramiidi kujuliselt (vt joonis 40).
Pealkirjas sisalduvaid sidesõnu võib dünaamilise kujunduse

huvides kahandada (vt joonis 41). Lisaks domineerivale pealkir-
jale on mõnikord tarvis kasutada alapealkirja, mis asub hierarhias
madalamal tasemel ning seletab pisut pikemalt järgneva teksti
sisu. Peale suuruse kontrasti on võimalik taseme väljatoomiseks
Joonis 40:
Püramiidi kujulised
pealkirjad
Joonis 41:
Kahandamine pealkirjas
215

kasutada erineva raskusega kirju või italic kirja. Tihti, eriti
perioodika kujunduses on kasutusel võte, kus pealkirjas kasuta-
takse sans-serifi ja alapealkirjas seriifkirja. Siin tuleb jälgida selge
kontrasti tekitamisest, näiteks tähekeha konstruktsioonijoonte
paksuse vahel, ning eri rassist kirjade kokkusobitamine nõuab
suurt kogemust. Trükiste puhul, mida loetakse käest (raama-
tud, voldikud, brošüürid, perioodika) kasutatakse pealkirjade
tähesuurusena 18-96 punkti. Pealkirjades on teinekord mõist-
lik tähevahesid pisut vähendada, sest see teeb nad kompaktse-
maks ja kergemini loetavaks. Samuti on kasulik visuaalse terviku
saavutamiseks suurte pealkirjade reavahet vähendada (vt nega-
tiivne reavahe).
Mingil juhul ei tohi kirja mehaaniliselt kokku suruda või laie-

maks venitada (vt joonis 42) – selliselt kaotab kiri kogu oma
disainiselguse loomulikud proportsioonid. Horisontaalset või
vertikaalset skaleerimist võib erandjuhul kasutada sellistes
kohtades, kus füüsiline ruum on piiratud, kuid mingil juhul ei
tohiks seda teha rakendada pealkirjades. Pealkirja paigutamine
formaadile sõltub paljuski trükise enese ülesehitusest ja kompo-
sitsioonist, kuid eelistatakse vasakule joonduvat võtet, sest seda
on mugav lugeda. Tsentreeritud pealkirja paigutamine lubab
jätta palju tühja ruumi ja teeb lehekülje visuaalselt kergemaks.
Rööpjoondust üldjuhul pealkirjade puhul ei kasutata, sest see
nõuab suuremat tekstimassiivi. Pealkirjade kujundamise juures
võiks vältida sõnade poolitamist, juhul muidugi, kui see pole
omaette taotlus.
Joonis 42:
Kokku surutud ja laiemaks
venitatud pealkirjad
216

Teksti esiletõstmise vahendid
Lehekülje visuaalse struktuuri korrastamiseks on meil kasuta-
da terve hulk vahendeid. Eelkõige suurimaks tüpograafiliseks
tekstiosaks on lõik (paragraph). Lõik on ideaalis selline sõnade
kogum, mis märgib ühte mõtet ning lõpetab selle pausiga. See
võib sisaldada ühte või viite lauset, see ei oma tähtsust.
On mitmeid võtteid, kuidas ühte lõiku teisest eristada. Üheks

palju kasutatuks on taandrida, mille laius sõltub jällegi kujun-
daja eelistustest, kuid minimaalne taandrea laius on 1 em (vt
joonis 43).
Mida laiem on reavahe, seda laiemat taandrida tuleks kasutada.

Tasub jälgida, et peatüki esimest lõiku ei taandata – kuna taand-
rea ülesanne on lõike eristada, pole sel praktilist väärtust. Laia
taandrea kasutamisel väga lühikeste lõikude eristamiseks, mida
võib tihti märgata lastekirjanduse puhul, kus kasutatakse palju
lühilauseid, dialoogi ja suurt kirja, võib tiheda taandridade sage-
duse puhul jääda tekstist kehv mulje ning seda on raske lugeda.
Lõikude eristamise võimaluseks on lõikude vahele kas 1 või 0.5
suuruse tühja reavahe jätmine või hierarhiline teksti ülesehitus
(vt joonis 44).
Joonis 43:
Taandread
217

Joonis 44: Lõikude eristamine
218

Teksti liigendamiseks, eriti ajakirjanduses kasutatakse teks-
ti esiletõsteid, millede eesmärk on välja tuua artiklis esine-
vaid põhilisi mõtteid, mis ühtlasi toimiksid pealkirjade kõrval
pilgupüüdjatena, ning mis seal salata – väljatõsteid läheb tarvis
ka ruumi optimaalseks kasutamiseks. Juuresoleval joonisel
(vt joonis 45) on näha mõned väljatõste võimalused.
Eristatakse ka kapseldatud esiletõstet, kus artikli sissejuhatus

tuuakse visuaalselt erinevalt välja (tähe kaal, värv, stiil vms).
Muudeks võimalusteks on kasutada tiiteltähte, uputatud tähte
või initsiaali, kus tasub pöörata tähelepanu sellele, et tähe kõrgus
võib olla suurem või võrdne rea alguse kõrgusega, kuid mitte
kunagi madalam (vt joonis 46). Kui meil on tegemist ülalt pare-
malt avatud tähega nagu A või L, siis võib esimest rida nihutada
tähele pisut lähemale. Sõltuvalt kasutatavast kirjast võib see küll
kummaline välja näha, kuid aitab parandada teksti voolavust ja
seotust.
Ilukirjanduse küljendamisel, eriti ingliskeelses kirjanduses võib

näha sellist teksti esiletõstet nagu peatüki või harvem lõigu
esimese rea, lõigu või fraasi kirjutamist läbiva suurtähega (vt
joonis 47), samuti väikese suurtähe kasutamist (small caps).
Väikese suurtähe x-kõrgus on pisut kõrgem kui väiketähel ja
paistab visuaalselt kaalukam. Selliseid tähti sisaldavad vaid
vähesed kirjatüübid. Kõigi eelpooltoodud võtete eesmärk peale
teksti liigendamise on pauside tekitamine läbi lugemiskiiruse
vähendamise.
Üksikute sõnade või fraaside liigendamiseks ja esiletõstmiseks

kasutatakse allajoonimist, hõrendamist, tähe kaalu muutmist
(näiteks bold, italic). Kõigi nende meetoditega peab olema ette-
vaatlik ja lähtuma põhimõttest, et vähem on rohkem, sest tekstis
sisalduvate üksikute sõnade allajoonimise või kaalu muutmise
kuritarvitamisel on lihtne muuta tekst loetamatuks segapud-
ruks, mida on äärmiselt raske haarata. Nii allajoonimine ja hõren-
damine on tänapäeval vähe kasutatud viisid. Kui allajoonimine
või tähe kaalu muutmine on suhteliselt jõhker viis sõna esile-
tõstmiseks, siis hõrendamine on pisut peenetundelisem ja seda
kasutatakse autoritekstides sõnade rõhutamiseks, mis orgaanili-
selt tekitab pausi ja mõjub tähendusrikkamalt. Italic stiili teksti
sees kasutatakse enamjaolt võõrsõnade kirjutamiseks või tsitee-
rimiseks. Pikk tekst italicus on raskepärane ning samuti mõjub
kehvalt loetavusele.
219

Joonis 45: Väljatõsted
Joonis 46: Initsiaali suurus
Joonis 47: Ilukirjanduse küljendamisel kasutatavad esiletõsted
220

Ajaleht ja ajakiri
Perioodika, eriti mis puudutab ajalehe ja ajakirja ülesehitust,
erineb mõnevõrra n.-ö tavatrükistest. Mitmed osad või tüpograa-
filised väljendused on ainult sellele omased ja paljuski kinni
traditsioonides.
Kuigi sans-serif kiri nägi ilmavalgust juba pea 250 aastat tagasi,
kasutatakse siiamaani ajalehe põhitekstina valdavalt seriifkirju ja
nende eristiile (4 - 5) hierarhia väljendamiseks. Erinevalt raama-
tus kasutatavatest kirjatüüpidest eelistatakse ajalehes kasutada
pisut raskemaid, jämedama tähekehaga kirju, kuna ajalehepaber
on väikese valgesusega ning kontrast musta tähe ja paberi vahel
on raskem tekkida. Samadel põhjustel tuleb ajalehes üldjuhul
vältida ka peenikeste detailide või joonte kasutamist, ning peale
selle on rastripunkt oluliselt suurem kui kvaliteetsemate paberi-
te puhul. Ajalehe kirjavalikul on oluline ka tähe laius, see peaks
olema pigem kitsam kui laiem, sest perioodika eesmärk on muu
kõrval anda edasi teavet võimalikult väiksel pinnal, et mahutada
piisavalt palju teksti.
Pealkirjade puhul domineerivad täna sans-seriif kirjad, eriti

mis puudutab tabloide (nn kollane ajakirjandus), sest artiklite
pealiskaudsus ja meelelahutuslik sisu nõuavad selget ja lihtsat
tähte. Sõltuvalt ajalehe suunitlusest võib pealkiri olla ka lehe-
külje kõige domineerivam osa. Mõjuvuse saavutamiseks antakse
selle ümber palju õhku. Nii kvaliteetajakirjanduse kui ka tabloi-
dide puhul on viimase aja tendents selgelt lühemate ja horison-
taalse ülesehitusega küljenduse poole. Ajalehtede formaadid
on muutunud väiksemaks ning kasutatava kirjatüübi suurus
suuremaks. Meelelahutuslikumate väljaannete puhul kasuta-
takse isegi kuni 4 - 6 erinevat kirjatüüpi. Traditsioonilised ja
konservatiivsed väljanded (Times) pole veel seda teed läinud.
Üks oluline osa, mis muudel trükistel pole nii selgelt väljendud,
on infograafika, mis peaks visuaalselt ja võimalikult väheste
sõnadega mõista andma artikli olemuse ja sisu. Siia alla kuuluvad
illustratsioonid, graafikud, tabelid, mis muutuvad üha suure-
maks, väljendusrikkamaks, värvilisemaks. Tõenäoliselt kõige
tähtsamaks perioodika ülesehituse osaks on selle tiitel. Sisuliselt
on see vahend eristama ühte ajalehte teisest, sellel on müügiees-
märk läbi äratuntavuse. Times ja Guardian kasutavad ikka veel
oma tiitlis Black Letterit, sest see on nende visiitkaart ja selle
põhjal neid tuntakse.
221

Raamat
Võrreldes ajakirjandusega pole raamatu kasutus ajaliselt piira-
tud, seda võib lugeda täna ja aasta pärast jätkata, seetõttu võib
raamatu tüpograafia olla märgatavalt peenetundelisem.
Raamatu ülesehituses on mõningad reeglid, millest tuleb

kinni pidada:
Alusta peatükki paremalt leheküljelt
Leheküljenumbreid märgitakse nii, et paarisnumbrid on vasa-
kul pool, paaritud paremal pool

Ära unusta nummerdamist välja lülitamast lehekülgedel, mis
sisaldab ainult illustratsiooni või fotot, samuti tiitellehel

Ei nummerdata ka täiesti tühje lehti
Kui näiteks peatükk lõpeb ära parempoolsel lehel, siis pöördel
olev lehekülg jääb tühjaks
Allpool on ära toodud tüüpilised raamatu osad, mida tuleks

raamatu maketi loomisel ning küljendamisel arvestada. Raamat
koosneb suures plaanis kolmest osast: avamaterjal, sisu ja lisad,
igaüks neist sisaldab spetsiifilisi elemente, mis peavad olema
spetsiifilises järgnevuses. Loomulikult pole kõigis raamatutes
kõiki allpool toodud elemente, kuid on hea teada, et need on
olemas.
Avamaterjal
Leheküljed, mis on enne sisumaterjali ja nummerdatakse samuti,
v a. tiitellehed ja tühjad lehed.
Eestiitel (Bastard title) – See lehekülg sisaldab ainul raama-

tu nimetust ning on tüüpiliselt kõige esimene trükitud leht
raamatus.
Frontispiss (Frontispiece) – llustratsioon tiitellelehe vastas
Tiitelleht – Sisaldab pealkirja, alapealkirja, autorit ja kirjastajat.

Siin lehel võib olla ka muu kirjastaja tegevusse kuuluv infor-
matsioon: kirjastuse asukoht, väljaandmise aasta või lühisisu
kokkuvõte.
Autoriõiguste lehekülg (Copyright page) – Tavaliselt asub tiitel-

lehe pöördel ning sisaldab andmeid autoriõiguste,väljaandja
222

informatsiooni kirjastuse, trükkimise, ISBN numbri, samuti
kujunduse, tüpograafia ja illustratsioonide kohta.
Pühendus – Tavaliselt järgneb autoriõiguste leheküljele, kuid

loomulikult pole kõik raamatud kellelegi pühendatud
Moto, epigraaf (Epigraph) – Mõned autorid kasutavad motot

läbivalt läbi raamatu lehekülgede ülaveerisel või siis eraldi lehe-
küljena.
Sisukord – Siin anakse kõik raamatuosad ja peatükid.
Illustratsioonide sisukord – Kui raamat sisaldab suuremal

hulgal pilte või illustratsioone, siis on mõistlik need üles loetleda
koos lehekülje numbritega, kus nad asuvad.
Tabelite sisukord – sarnane illustratsioonide sisukorrale.
Eessõna – Tavaliselt lühike tekst, mis pole kirjutatud autori pool

poolt ja kus võetakse üldsõnaliselt kokku raamatu põhiteesid.
Üldjuhul on eesõnal selle autori nimi, koht ja kuupäev.
Autori eessõna – Kirjutatud autori poolt ning samuti varustatud

tavaliselt autori nime, koha ja kuupäevaga.
Tänuavaldused – Autoripoolne tänu raamatu loomisele kaasa-

aitamise eest.
Sissejuhatus – Autoripoolne selgitus töö eesmärkidest.
Proloog – Raamatu sisuosa, kus selgitatakse raamatu

sisule eelnenut.
Teine eestiitel – see võib olla samasugune kui esimene eestiitel

ja lisatakse enne põhisisu algust. Teine eestiitel võimaldab vaja-
dusel alustada peatükki paarislehekülje paremalt lehelt. Teine
eestiitel võib olla ka tühi leht.
Põhitekst (body).
Epiloog – Lõpuosa, mis selgitab peale raamatuskirjeldatu

juhtunut.
223

Järelsõnad – Kirjutatud kas autori või kellegi teise poolt.
Kokkuvõte – Lühikokkuvõte sellest, kas sisu andis soovitud

tulemuse.
Lisad (postscript, kronoloogia, märkused, bibliograafia, indek-

sid). Lisade hulka kuulub ka impressum, kus märgitakse ära
raamatu tüpograafiaelemendid (kiri, autor) samuti kujundaja ja
teised isikud, kes on seotud raamatu füüsilise väljaandmisega.
Tüpograafilised elemendid
Jooni, ornamente ja raame on trükikunstis kasutatud selle algus-
aegadest peale. Peale selle, et need on hea võimalus lugejat lehe-
küljel juhtida, on neil ka esteetiline väärtus. Jooned tõmbavad
tähelepanu teksti spetsiifilistele osadele või jaotavad killustunud
informatsiooni korrapärasteks blokkideks. Joon on hea vahend
lubamaks keskenduda lugejal konkreetsele piirkonnale lehekül-
jel. Palju kasutatakse jooni ajalehtede kujunduses, kus nad täida-
vad pigem funktsionaalset eemärki.
Ornamendid on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest,

vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kujundid, mida
kasutatakse laialdaselt dekoratiivse eesmärgi saavutamiseks.
On üsna traditsiooniline kasutada neid raamatukujunduses. Nii
mõnedki digitaalsed kirjatüübid sisaldavad ornamente.
224

3.6 DIGITAALSED KIRJATÜÜBID
Font ja kirjatüüp
Enne kirjakunsti kolimist digitaalsetele alustele (desktop publish-
ing) oli kasutusel suhteliselt vähe kirju, sest neid tuli valmistada
kolmemõõtmelistena reaalsest metallist, ent see oli aeganõudev
ja võttis palju resurssi. Tänaseks on kirja disainimise rakendused
oluliselt lihtsustunud ja seetõttu saadaval ka kümneid tuhan-
deid erinevaid kirju. Kui me siiani rääkisime kirjast ja kirja-
tüübist, siis ainult seetõttu, et mitte tekitada segadust sõnade
“kirjatüüp” ja “font” tähenduste vahel. Lühidalt kokkuvõttes
tähendab “kirjatüüp” kirja disaini, millel võivad olla erinevad
versioonid ja mis on sageli nimetatud selle disaineri nime järgi.
“Font” aga on kirjatüüp digitaalsel kujul, mida talletatakse ja
kasutatakse arvutis. Need võivad tihti olla originaalkirjatüübi
kergelt lihtsustatud, muudetud variandid. Fontide suurim prob-
leem ongi paljud erinevad samanimelised versioonid, mis põhi-
nevad ühel originaalkirjatüübil.
Fontide areng
Fontide vormindamise arengulugu on väga tihedalt seotud
tehnoloogia ja arvuti enda arenguga. 1980ndate keskel tuli
Adobe välja kirjavorminguga Postscript Type 1, mille põhjale
viidud fondid koosnesid kahest osast: ekraanikirjast (piksel-
graafika) ja trükikirjast (vektorgraafika). Need mõlemad varian-
did kasutatavast fondist pidid arvutis olemas olema, vastasel
juhul ei olnud võimalik seda kirja kasutada trükkimiseks või
vastupidi. Samuti oli sellise vormingu probleem, et need ei
ühildunud platvormide Mac ja Windows vahel. Kui oli vaja üle
minna ühelt platvormilt teisele, siis oli ka fonte vaja erinevaid.
Type 1 fondid olid piiratud 256 tähemärgiga.
1990ndate aastate algul tulid Apple ja Micosoft välja ühise plat-

vormiga, mis sai nimeks TrueType. Põhiline erinevus Type1ga
oli see, et nii ekraani- kui trükikirjad olid pandud kokku. True-
Type font võib sisaldada kuni 65 000 tähemärki ning enamik
arvuti süsteemikirjadest on nimetatud vorminduses.
1996. aastal esitlesid Microsoft ja Adobe multiplatvormi teatava

vormingu OpenType, mida sai probleemideta kasutada nii Apple
kui ka Windows arvutites, ning pakkus laiendatud tuge kirja
küljendamiseks ja erisümbolite kasutamiseks.
225

Üks OpenType font võib sisaldada kuni 65 536 kirjamärki ning
see annab võimaluse eritähestike, erikeelte spetsiifiliste märki-
de, ligatuuride ja ornamentide lisamiseks fondile. Põhineb see
Unicode’il ehk rahvusvahelisel standardil ning tähistab kirja-
märkide kogu. OpenType on täna kõige kaasaegsem kirjavor-
Joonis 48: ming digitaalses trükiettevalmistuses. Juuresolevalt jooniselt on
OpenType kirjamärkide kogu näha kirjamärkide kogu (character set) OpenType vormingus.
226

Autoriõigused
Üldjuhul peab kujundama ostma fondi kasutamiseks õigused
(lisence), mis on kehtestatud fondivaldaja poolt selle kopeeri-
mise ja kasutamise kohta. Varasematel aegadel ei olnud fontide
kasutamine ja kopeerimine keelatud, kui trükikoda, kus trükis
trükiti, oli litsentsi hankinud. Tänapäeval aga, kui valdav osa
trükifailidest saadetakse trükikotta PDF faili kujul, kuhu peab
kasutatavad fondid kaasa panema, ei saa kirja kasutamist küljen-
damiseks ja trükkimiseks enam lahus hoida. Mõned fondioma-
nikud ei luba oma fonti PDFi sisse salvestada ilma selle eest
tasu nõudmata, seetõttu tuleb veenduda kujundamise ja PDFi
genereerimise etapis fondiõiguste olemasolus, sest vastasel juhul
asendatakse õigusteta font mõne süsteemfondiga või raskemal
juhul kaob kindlas fondis küljendatud tekst sootuks.
227

KÜSIMUSED
Millega tegeleb tüpograafia?
Tüpograafia digitaalses maailmas –

nimeta 3 tähtsamat fondipõlvkonda.
Nimeta teksti põhilised joondamisviisid.
Serif ja sans-serif – millal kasutada?
Nimeta veel kirjarasse, iseloomusta neid.
Teksti esiletõstmise vahendid.
Teksti suurus – loetavus.
Veerud, nende laius, joondamine, poolitamine.
Tüpograafilised mõõtsüsteemid.
Mis mõõtühikutes mõõdetakse kirja suurust

ja veeru laiust? Seleta lahti kirja suuruse
mõõtmise suhtelisus.
Nimeta 8 kirjatüüpi iseloomustavat elementi.
Iseloomusta „Helvetica“ kirjatüüpi.
Mis vahe on kirjatüübil ja fondil?
Ühte perekonda kuuluvad kirjatüübid

erinevad teineteisest mitmete parameetrite poolest.
Too välja mõned tüüpilised erinevused
ja kuidas neid kirjatüübi nimes tavaliselt märgitakse.
Kerning ja tracking, mis vahe neil on

ja mida see tekstiga teeb?
Jutumärgid erinevates kultuuriruumides,

milliseid jutumärke peaks kasutama eesti-
ja milliseid venekeelse tekstiga töötamisel?
Kuidas võiks olla seotud teksti sisu

ja kirjatüübi iseloom?
228

KASUTATUD KIRJANDUS
Pipes, A. Poduction for graphic designer. Laurence King Publishing, 2005
Bann, D. The all new print production handbook. Rotovision, 2006
White, A.W. Thinking in type. New York: Allworth Press, 2005
White, A.W. The Elements of Graphic Design. New York: Allworth Press, 2002
Simmons, J. Graafilise disaini käsiraamat. Tallinn: Digipraktik, 2008
Dabner, D., Calvert, S., Casey, A. Graafilise disaini kool, Kirjastuskeskus, 2010
Kurvits, R., Hennoste, T. Ajalehe kujundamine. Tartu: Tartu Ülikool, 1994
Erihoff, M. Design Dictionary. Birkhäuser, 2008
Kipphan. H. Handbuch der Printmedien. Springer, 2003
Vinelli. M. The Vinelli Canon.Cass. J. Type Classification Handbook. 2008
Interneti allikad
http://www.thebookdesigner.com
http://www.ancientscripts.com/sumerian.html
http://www.terrycoffey.com
http://rylibweb.man.ac.uk/data1/dg/text/dg002.html
http://digital.blb-karlsruhe.de
http://miyamoto-sensei.com/univers.html
http://www.plainlanguagenetwork.org/type/utbo130.htm
http://www.dbnl.org/tekst/voet004gold01_01/voet004gold01_01_0030.php
http://www.plainlanguagenetwork.org/type/utbo210.htm
http://picasaweb.google.com/canm605/HistoryAOriginsToGutenberg
http://www.typotheque.com/articles/type_families
http://logoblink.com/logo-ligatures-tutorial/
229

230

231


CMYK 001 232 270x216 5bl TRYKIETTEVALMISTUS TPT

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

CMYK 001 232 270x216 5bl TRYKIETTEVALMISTUS TPT

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.

indd 1 5/26/14 3:33 PM

Õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit

Õppematerjali autoriõigus kuulub

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 2 5/26/14 3:33 PM

Õppematerjal on ette nähtud eelkõige trükitehnoloogia

Samuti sobib materjal enesetäiendamiseks lisaks trükiettevõtete

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 3 5/26/14 3:33 PM

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 5 5/26/14 3:33 PM

1.2 PIKSEL- JA VEKTORGRAAFIKALE ESITATAVAD

1.3 ORIGINAALID-DOKUMENDI FAILID 45

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 6 5/26/14 3:33 PM

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 7 5/26/14 3:33 PM

Trükipressi leiutamine on kahtlemata saavutus, mis on muutnud

Kommertstrükis on trükitoode, mida tehakse harva ja juhusli-

Teine võimalus on klassifitseerida trükitooted tootegruppidesse

Raamatute trükkimine käis algul kõrgtrükis kuid nüüd enamas-

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 8 5/26/14 3:33 PM

Ajakirjad on väga tihti perioodilised - äriajakirjad, reisiajakirjad

Lühikese elutsükli tõttu on ajakirjade kvaliteet ja väljanäge-

Ajalehed on kõige suurem massmeedia kanal. Ajalehed ilmuvad

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 9 5/26/14 3:33 PM

Lisaks reklaamilisadele (insert), mis jõuab meieni ajalehtede

Pakendid on samuti oluline trükiste alagrupp. Pakendeid saab

Uued meediad ei ole trükkimist hävitanud vaid aitavad tegeli-

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 10 5/26/14 3:33 PM

Kommunikatsiooni digitaliseerumine aga jätkub ja seetõttu on

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 11 5/26/14 3:33 PM

Laias plaanis jaotatakse trükitehnoloogiad trükisektsioonis oleva

Kõrgtrükk Sügavtrükk Siiditrükk Litograafia

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 12 5/26/14 3:33 PM

Trükivormi ja survepinna kasutatamine sõltub sellest, kas

Põhiliselt eristatakse trükimeetodeid selle järgi, kuidas näeb

Kõige uuem trükiliik, digitrükk, on trüki analoogmeetoditest

Erinevate meetodite võrdlemisel ei saa paremusjärjestust teha.

Trükimasinate ajalooline areng

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 13 5/26/14 3:33 PM

tiraaži suurus ning tihti ka tehnilised ja rahalised arvestused.

Digitrüki tulekuga on kõige rohkem muutunud ajakulu – trüki-

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 14 5/26/14 3:33 PM

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 15 5/26/14 3:33 PM

Trükinduses algas revolutsioon. Paarikümne aasta jooksul tekkis

Enne Gutenbergi trükimasinat kopeeriti raamatuid käsitsi kirju-

Esimene ümarate trükivormidega kõrgtrüki trükimasinat esit-

1970ndatel vahetas kõrgtrükimasinad välja ofsettrükk. Täna-

Kõrgtrükil on paar omadust, mis eristab seda teistest trükimeeto-

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 16 5/26/14 3:33 PM

Fleksotrükki kasutati varem ka ajalehetrükis, kuid praegu on

Võimalus trükkida paljudele erinevatele materjalidele on flek-

Flekso trükikujutisel on samuti “halo” servades ning see on isegi

 Väga hea tulemus suurte ühtlaste pindade trükkimisel.

 Värvikihi paksuse ja lahutusvõime reguleerimine toimub

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 17 5/26/14 3:33 PM

Tuleb eristada sügavtrüki kasutamist kunsti jaoks ja pakendi-

Gravüürtrüki äratuntavaks eriomaduseks on trükikujutise

Gravüürtrüki üheks alaliigiks on tampograafia (pad printing),

270x216_5bl_TRYKIETTEVALMISTUS_MargeKujundus.indd 18 5/26/14 3:33 PM

väga hästi õhukesele kilele (10-30 mikromeetrit)

 Võimaldab trükkida suurema densiteediga kui teised tradit-

jooned) on rastris (95-97%), mis on tihti palja silmaga nähtav

Tasapinnaline trükk (planograafia)

Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos ‘kivi’ + graph

Aastal 1796 otsustas näitekirjanik Alois Senefelder lihtsustada

Väga hea tulemus suurte ühtlaste pindade trükkimisel.

Värvikihi paksuse ja lahutusvõime reguleerimine toimub

Võimaldab trükkida suurema densiteediga kui teised tradit-

Värvikihi paksust paberil saab trükkimise ajal muuta,

Värvi edasikandumine mööda värviaparaadi valtse trükivor-