“Mehed teevad seda paremini!”

Tartu ülikooli spordihoones alustati eile hommikul aeroobikakuninganna valimist non-stop-aeroobikaga, kus eri aeroobikastiile tutvustasid Eesti paremad treenerid Riina Suhotskaja ja Gea Simson, Taanis töötav Silja Siller ja bailatino-stiili harrastajad, temperamentsed õde-venda Georg ja Elisabeth Kodusaar.

Tõeliseks tõmbenumbriks osutus korvpalliplatsitäiele huvilistele aga mustanahaline maailmaklassi tipptreener Dearin Priester, kes oma vahetu ja särava esinemisega publiku ja osavõtjad siiralt kaasa elama pani. “Peate talle suure aplausi tegema, muidu ta ei tule!” hoiatas Silja Siller rahvast juba ette. Plaksutamise ja huilgamise saatel jooksis Dearin lavale, käitudes nagu popmuusik: nõudis käsi pea kohal kokku lüües publikult üha valjemat kisakoori.

Taustamuusikana armastab Dearin ladinarütme, eriti Jennifer Lopezit ja Ricky Martinit. “Samba!” kamandab Dearin ja higised tütarlapsed naeratasid talle vastu.

Lavatagusel Dearin Priesteril on särav naeratus, ta on lüheldane ja sale, liigutused nõtked nagu balletitantsijal. Enam ei kanna ta liibuvat dressi, vaid hoopis halle viigipükse ja soliidset sviitrit, mille kaelusest kiiskab jäme kuldkett. Nagu getost tõusnud superstaar.

“Eks nad (aeroobikagurud - toim.) pea ennast suurteks tähtedeks,” naeratab Eesti Võimlemisliidu peasekretär Kadri Liivak-Riisalo. “Aga seda tööd tehes peabki väga enesekindel olema.”

32aastane Dearin on sündinud Bostonis, kuid seitse viimast aastat elab Stockholmis. Õigemini on tema elukoht ratastel, sest suure osa aastast rändab Dearin mööda maailma, tutvustades uusi stiile ja trendikamaid juhendamismeetodeid. Eestisse saabus Dearin Itaaliast ja siingi oli ta esimest korda juba eelmisel aastal, jättes naistele vapustava mulje.

“See on puhas rõõm!” põhjendab ta, miks valis just aeroobika. Dearin kinnitab, et aeroobika ja mehed sobivad kokku küll ning mujal maailmas ei tõstatu enam sellist küsimustki. “Stockholmis on treeningurühmades vähemalt pooled instruktoritest ja harrastajatest mehed.” Dearin kinnitab, et mehed ei pruugi tingimata valida tantsulisemat aeroobikastiili, kui see neile ei meeldi, vaid midagi jõulisemat - näiteks kickboxing.

“Teda on nauditav vaadata,” kiidab Dearinit Kadri Liivak-Riisalo. “Tal on fantastiline plastika. Meil ei liigu ükski naistreener nii graatsiliselt.” Temagi sõnul on meesteaeroobika mujal maailmas täiesti tavaline. “Aga Eestiski on harrastusrühmades järjest rohkem mehi. Eks see võtab aega. See, et aeroobika on ainult naiste asi ja pelk hüplemine, kehtis võib-olla 15 aastat tagasi, nüüd on stiilid ääretult erinevad.”

Eile oli paari noormeest näha. Üks neist, 23aastane ülimalt mehelik Avo kinnitab: “Aeroobika on fun! Eriti kui taustaks on hea muusika.” Noormees on aeroobikatrennis käinud Tartus, Tallinnas ja Viljandis - kus parajasti olema juhtub. Tema lemmikstiil on funky.

“Kui tõsiselt teha, siis ütleksin, et see ongi hoopis meesteala,” põrutab ta. “Mehed teevad seda hoopis paremini kui naised.”

“Tiitel parandab enesetunnet!” on võitja õnnelik. Tiina harrastab aeroobikat kaheksa aastat, ka eelmisel aastal jõudis ta finaali.

Aeroobikakuninganna valiti 55 võistleja seast neljas voorus, kus hinnati tehnikat, liigutuste puhtust, emotsionaalsust, aga ka välimust (kostüüm, soeng, meik).

Kahetunnise võistluse järel hinnati parimaks tallinlanna Tiina Einola, teiseks jäi Rica Varul Tartust, kolmandaks Katrin Väli Tallinnast.

Efektse välimusega võitja, kes ülikooliõpingute kõrvalt ka treenerina töötanud, ei osanud ise küll aimata, et nii ühtlase tasemega võistlejatest just tema ˛üriile silma hakkab. “Võit oli täielik üllatus!”

Oma trumbiks peab ta naiselikku ja tantsulist esituslaadi. Trenni teeb 5-6 päeva nädalas, ühe päeva aga püüab jätta vaimseks tegevuseks.

Auhinnaks sai neiu muu hulgas suure kotitäie kommi, mis on talle parajaks kiusatuseks. “Ma armastan magusat!”

Aeroobikakuningannat valitakse alates 1994. aastast. Üritust korraldavad Eesti Võimlemisliit ja Semolen Koolitus ning selle eesmärk on aeroobika populariseerimine ja uute stiilide tutvustamine.