KELLELE KUULUB ALEKSANDER SUUR? Kreeka-Makedoonia nimekokkuleppe taga peitub sügav kultuuriline uhkus ja põlgus (7)

Ehkki mõlemas riigis puhkesid Makedoonia Vabariigi võimaliku nimevahetuse peale meeleavaldused, istusid Makedoonia ja Kreeka välisministrid 17. juunil koos laua äärde, et allkirjastada mõlema riigi peaministrite silme all kokkulepe, mis loodetavasti peaks aastakümneid kestnud nimevaidluse lõpetama. Nimevaidluse ajalugu on põnev ning ulatub juuripidi väejuht Aleksander Suureni välja. Kas üks slaavi rahvas tohib end üldse iidsete kreeka loorberitega ehtida, näib olevat rahvuslikult meelestatud kreeklaste pahane küsimus.

Riik, mida suurem osa maailmast rahumeeli Makedoonia Vabariigiks nimetab, kuid mis end näiteks ÜROs Kreeka tungival nõudmisel Endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks peab kutsuma, kannab tõenäoliselt peagi ametlikku nime Põhja-Makedoonia Vabariik, vahendab BBC. Kuid rahvuslikult meelestatud kreeklased ja makedoonlased pole sellega rahul - mõlemad näevad selles ohtu oma identiteedile. Põhja-Kreeka suur regioon kannab samuti nime Makedoonia ning alates põhjanaabri kui iseseisva riigi tekkest on nimetüli olnud Makedoonia Vabariigile tõsiseks takistuseks. Ainuüksi selle nimede kokkulangevuse pärast on Kreeka takistanud Makedoonia liitumist NATO ja Euroopa Liiduga.

Kreeka on oma põhjaprovintsi nime suhtes nii kaitsev, et peaminister Alexis Tsipras pääses laupäeval napilt umbusaldusavaldusest, kuna mitmed parlamendiliikmed süüdistasid teda makedoonlastele liiga suurte järeleandmiste tegemises. Ehkki Makedoonia peaminister Zoran Zajev oli kokkuleppe allkirjastamisega rahul, on Makedoonia praegune president Gjorge Ivanov keeldunud seda tulevikus kinnitama. Seda juhul, kui see Makedoonia rahvahääletusel ning seejärel parlamendiski üldse läbi läheb. Hääletuse põhjanaabrile uue nime lubamise osas peab tegema ka Kreeka parlament.