See tõepoolest roomab mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse piki aknaraame, puittalasid ja -poste. Seenenöörid võivad end ajada ka üle ehitise kivi- või plekkosade, kuni leiavad uuesti puidu ning arenevad siis jõudsasti edasi. Majavammi seeneniidid suudavad tungida ka läbi kiviseina ning nakatada naabruses olevaid puitkonstruktsioone.
Kord juba kasvama hakanud, suudab seen ise reguleerida oma niiskusrežiimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Lagundades tselluloosi, eritab vamm jääkproduktina vett. Kui puit on liialt märg, kuivatab seen selle, eritades suurte tilkadena vett, et niisutada naabruses olevat kuiva puitu ja see nakatada. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata.
Seen koosneb mikroskoopilistest värvitutest niidikestest – hüüfidest. Kasvades ja hargnedes muutuvad need silmaga nähtavaks mütseeliks. Nooremas arengustaadiumis katab hariliku majavammi mütseel substraati tiheda valge vatitaolise võrguna, seejärel muutub nahkjaks ning omandab hallika värvuse violetsete ja kollaste laikudega.
Mütseel võib kasvada kuni 20 cm kuus. Vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku- kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus kuuldavalt praksudes murduvad.
Kui seen on kasvanud suureks ja võimsaks, tekitab ta viljakeha ja valmistub paljunemiseks. Viljakehad moodustuvad noorest mütseelist ja tekivad tavaliselt mädaneva puidu pinnal.
5–50 cm läbimõõduga ja kuni 2 cm paksused viljakehad on lamedad, kollakas-pruuni voldilise pinna ja valkjasroosa äärisega. Eosed ilmuvad pealmisele voldilisele viljakeha kihile. Igas viljakehas on miljardeid eoseid.
Seeneniidistik läbistab puidukiud ning tarvitab toiduks tselluloosi ja hemitselluloosi. Lõpuks on 90–95% hemitselluloosi ja tselluloosi seene poolt seotud. Järele jääb ligniin, mis annab kahjustatud puidule pruuni värvuse. Eraldunud vee tõttu muutub puit kergeks ja tekivad tüüpilised suured praod risti kiudu 5–7 cm vahega.
Kui varem vammitõrje võimalus sama hästi kui puudus, siis praegu on olemas tõhus vahend, mis peatab ja kõrvaldab vammiohu.
Vanal majal tuleb üle vaadata lekkivate vihmaveetorude ja vihmaveerennide ümbrus, kus tuul paiskab vett vastu seina, samuti tuleks uurida alumise palgi või karkassiposti ümbrust, voodrilaua alumist osa ning vundamendipealset. Need on kohad, kus majavamm eriti edukalt pesitseb.
Hariliku majavammi kahjustused võivad olla väga ulatuslikud. Mõne aastaga võib seen levida katuselt keldrini või vastupidi. Kui seenerünnak on avastatud, tuleb see peatada nii ruttu kui võimalik. Isegi siis, kui leitakse surnud seenejäänused, peab olema hoolas ja otsima koldeid ka kaugemalt.
Konstruktsioonid tuleb lahti võtta ja mütseeli töödelda boori sisaldava difusioonpreparaadiga (Boracol Special), et peatada seene levik seniks, kuni remondiga sinnamaani jõutakse.
Boracol on boori sisaldav difusioonpreparaat, mis levib aja jooksul üha sügavamale puitu ja kaitseb materjali nii seest- kui ka väljastpoolt. Lisaniiskuse sattumisel puitu levib aine just sinna, kus kaitset on kõige enam vaja.
Boracoliga töötamisel tuleb olla ettevaatlik: aine on biotsiid (kahjurorganismide hävitamise vahend) ja kõik biotsiidid võivad valel kasutamisel ohustada tervist ja keskkonda.
Boracoli kasutamist reguleerib biotsiidiseadus, mille kohaselt ei tohi seda kasutada paljakäsi, vältida tuleb aine sattumist nahale. Tavatarbija ei tohi vahendit pritsida – on oht mürgist pritsimisudu sisse hingata. Kui ohutusnõudeid järgida, siis ei ole kasutamisrisk suurem, kui muude jaemüügivõrgus saadaolevate biotsiidide kasutamisel.
Kui Boracol on juba ära kuivanud, ei ole see ruumis viibivate inimeste tervisele ohtlik, terviserisk saab tekkida vaid hooletul kasutamisel.
Majavammiga nakatunud puit tuleb koldest kuni 1 meetri ulatuses eemaldada, sest peenikesi seeneniite silmaga ei näe. Uus ehituspuit peab olema immutatud vastavalt standardile NTR 2122 klass A või B. Kogu allesjääv ning asendatud puit tuleb immutada boori sisaldava difusioonpreparaadiga.
Igal juhul tuleb eemaldada kogu nakatunud puit ning veenduda, et seen pole levinud piirnevale alale. Eemaldatud puit tuleb panna kinnisesse konteinerisse ja hiljem põletada, et vältida vammi levikut.
Allikad: Antivamm Ehitus OÜ, Pest-Chemical OÜ.
Kommentaarid