Õigupoolest käib jutt seekord tihedusest. Maa peal tavaoludes pole erikaalul ja tihedusel vahet suurt midagi.

Ent kaaluta olekus ei kaalu muidu näiteks kilone tinaplönn tuhkagi, tihedus on tal aga endiselt 11,34 g/cm3. Meenutame, et vee tihedus on enam-vähem täpselt 1 g/cm3.

Maakera kuldne süda

Tinast ligi kaks korda tihedam element on osmium – 22,61 g/cm3. Tikutoositäis osmiumi kaalub (Maa peal) tublisti üle poole kilo – 565 g.

Keemiliste elementide tiheduse edetabelis järgnevad osmiumile iriidium ja plaatina. Kuld (19,3) asub 7. kohal ning too tinaraske tina alles 25. kohal.

Maakera keskmine tihedus on 5,52 g/cm3, millega oleme Päikesesüsteemi rekordiomanikud. Maale järgnevad Merkuur – 5,43; Veenus – 5,24 ja Marss – 3,93 g/cm3.

Suured planeedid on tunduvalt hõredamad: Neptuun – 1,64; Jupiter – 1,33; Uraan –1,27 ning Saturn, mis on nii kergest materjalist, et ta veeämbris jääks ujuma – 0,69 g/cm3.

See, et Maa on Kuust (3,35) tihedam, pole muidugi suur saavutus, ent koguni Päikesest (1,41) ses edetabelis ees olla pole paha.

Tihedus läheb nii Maal, Päikesel kui ka teistel taevakehadel seda suuremaks, mida lähemale nende keskpaigale jõuame. Maa sisetuuma tihedus on umbes 13 g/cm3.

Sisetuum koosneb peamiselt rauast (7,9) ja niklist (8,9), mille tihedus ka seal valitseva vägeva rõhu all ei küüni 13 g/cm3 lähedalegi.

Seetõttu on oletatud, et ülejäänud osa sisetuumast koosneb kullast, plaatinast ja teistest väärismetallidest. Neid võib seal olla nii palju, et saaks terve maakera katta poolemeetrise kihiga.

Maakera keskpaigas võib temperatuur ulatuda 6700 kraadini ja rõhk 3,5 miljoni atmosfäärini. Võime küll uhkustada, et seal on koguni kuumem kui Päikese pinnal (5500°), ent kiigakem siis juba ka Päikese sisse.

Päikese tuuma tihedus on 150 g/cm3 ehk teisisõnu: tikutoositäis Päikese südant kaaluks ligi
4 kilo. Seda ainet kaaludes on küll oht näppe kõrvetada – temperatuur on seal 15 000 000 kraadi.

Päikese tihedus omakorda kahvatub valge kääbuse kõrval. Neil tähtedel on massi enam-vähem sama palju kui Päikesel, kuid läbimõõt nagu Maal. Lähim selline on Siirius B, mis tiirleb ümber Siirius A. Taeva kõige heledam täht ongi tegelikult kaksiktäht.

Tikutoositäit valge kääbuse ainet saaks vedada vaid väga võimsa veoautoga – koorem oleks 25 tonni. Selle aine tihedus on 1 000 000 g/cm3 ehk miljon korda suurem kui joogiveel.

Pööra pilk endasse

Ent seegi pole universumi sepikojas mingi piir. Neutrontähe mass on 1,3 – kaks korda suurem kui Päikesel, ent läbimõõt vaid paarkümmend kilomeetrit, mistõttu selle keskmine tihedus on 4×1014 kuni 6×1014 g/cm3.

Kellel neutrontähte käepärast ei ole, lohutagu end sellega, et kui pilk endasse pöörata, võib leida peaaegu niisama suurt tihedust. Aatomituumas on see 2,3×1014 g/cm3. Neutrontähe südame tihedus võib olla nii suur kui 1015 g/cm3 ehk miljard korda suurem kui valgel kääbusel. Tiku­toositäis kaaluks juba 25 miljardit tonni ehk enam kui 4000 Cheopsi püramiidi jagu.

On võimalik, et veel suuremaid arve võiks kohata mustades aukudes, kuid täpsed teadmised nende kohta on Suurest Paugust saadik kadunud kui tina tuhka. Seniks.