Viimsi Teataja nr 3 (536) ilmunud 5. veebruaril 2021

Viimsi valla kogukonnaleht nr 3 (536) 5. veebruar 2021

Facebook.com/ ViimsiVald

Tasuta Ilmub kaks korda kuus Tiraaž 10 860

Viimsi Artium saab nurgakivi

11. veebruaril pannakse nurgakivi Viimsi Artiumile. Millise tähtsusega on uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi kogukonna jaoks? Loe lk 11–15

Loe ka

www.viimsi.ee

@viimsivald www.viimsiteataja.ee

Üks ja ainus Kelvingi lasteaed Väikese ja koduse Kelvingi lasteaia minevikust, olevikust ja veidi ka tulevikuplaanidest räägib lasteaiapidaja Eneli Torstenberg.

Loe lk 10

Külas Lubja külavanemal

Küladeringkäik viis sel korral Lubja külla, kus külavanem Raimo Tann tutvustas vallavanemale oma kodukohta ja selle vaatamisväärsusi. Loe lk 8–9

Viimsi raamatukoguhoidja Reet Kukk räägib raamatutest ja lugemisest! Loe lk 16 >>>>>>>>>

KUTSE kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium nurgakivi asetamine 11. veebruaril 2021 Hea viimsilane! Oled oodatud osa saama kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium nurgakivi asetamise tseremoonia veebiülekandest 11. veebruaril kell 13.00 Viimsi valla Facebook’i kanalis: www.facebook.com/ViimsiVald Veebilehel viimsiartium.ee on igaühel võimalik kirja panna oma head soovid, mis lisatakse nurgakivisse asetatavasse ajakapslisse tulevastele põlvedele lugemiseks. Paberile kirjapandud soovid saab tuua hiljemalt 8. veebruariks Viimsi vallavalitsusse või Viimsi raamatukogusse.

Haabneeme kooli kõrvale Randvere tee äärde ehitatav Viimsi Artium koondab 2022. aasta kevadest ühe katuse alla muusikakooli, kunstikooli, teaduskooli ja huvikeskuse ning saab tähtsündmuste puhul kooskäimiskohaks meie kogukondadele. Viimsi Artiumisse rajatav 500-kohaline kontserdisaal ning väiksemad kammer- ja black-box saalid võimaldavad siia tuua tipptasemel kultuurielamusi. Kõiki Artiumisse rajatavaid võimalusi saavad oma igapäevases õppetöös kasutama hakata ka Viimsis asuvad koolid. Viimsi Artiumi hoone projekteeris arhitektuuribüroo KAVAKAVA ja ehitab OÜ Nordlin Ehitus.

2 // ARVAMUS JUHTKIRI

Viimsi valla rahalisest seisust

H

ead viimsilased! Viimsi vallavolikogu võttis 26. jaanuaril vastu valla 2021. aasta eelarve. Tänaseks on selgunud ka eelmise aasta eelarvelaekumised ja seetõttu oleme kavandamas selle aasta esimest lisaeelarvet. Annan teile kõigest sellest lühiülevaate. Eelmine aasta oli erakorraline ja kuna sellel oli mõju ka majandusele, siis võtsime aasta keskel vastu negatiivse lisaeelarve. Eeldasime, et tulusid laekub vähem ja seetõttu vähendasime nii tegevuskulusid (näiteks vallavalitsuse palgafondi) kui ka lükkasime edasi mõned investeeringud. Sügisel selgus, et olukord on eeldatust parem, ja otsustasime mõnede täiendavate investeeringutega edasi minna. Aasta kokkuvõttes on selgunud, et üksikisiku tuluAasta kokkuvõttes maksu, mis moodustab eelon selgunud, et arvelaekumistest üle 70%, üksikisiku tululaekus kavandatust 1,93 milmaksu, mis moojonit eurot rohkem. Tulumaksu laekumise kasv võrreldustab eelarvedes eelneva, 2019. aastaga oli laekumistest üle 3,2%. Seega võimaldab möö70%, laekus kavandunud aastal rakendatud datust 1,93 miljonit konservatiivne eelarvepoliitika käesolevale aastale eurot rohkem. julgelt vastu minna ja veel Tulumaksu laekumise kasv võrreldes mõned täiendavad tegevused ellu viia. Kõigile maksumakseelneva, 2019. aasjatele aga suur aitäh! taga oli 3,2%. 2021. aasta eelarve mahuks on 55,7 miljonit eurot. Põhitegevuse tulud (peamiselt maksulaekumised) on 42,8 miljonit eurot, põhitegevuse kulud aga 39,1 miljonit. Mõnede investeeringute elluviimiseks kasutatakse laenurahasid. Nagu ka vastavasisulises pressiteates ütlesin, peab Viimsi valla 2021. aasta eelarve ühelt poolt tagama valla igapäevase toimimise ja arvestama hetkeolukorraga, aga samas olema tulevikku vaatav. Usun, et volikogu poolt kinnitatud eelarve vastab kõigile nendele eesmärkidele. Jätkub haridus- ja kultuurikeskuse Viimsi Artium ehitus, eelarves on vahendid ka Randvere kooli juurdeehituse ja ujula rajamiseks, teedeehituseks, tänavavalgustuse uuendamiseks, mõisapargi jalgpalliväljaku kunstmuru uuendamiseks jm. Põhitegevuse kuludest üle poole moodustavad 22,4 miljoni euroga hariduskulud, mille eelarve kasvab 3,7%. Sotsiaalse kaitse eelarve kasvab kümnendiku võrra. Eakate ühekordne toetus on plaanis tõsta praeguselt 90-lt 100-le eurole. Sotsiaaltoetusteks on eelarves kavandatud 1,2 miljonit eurot. Keskkonnakaitse kulud suurenevad võrreldes 2020. aasta eelarvega enam kui poolteist korda. Paljud olulised küsimused saavad vastu võetud eelarvega lahendatud, aga mõndagi seisab lähiajal veel ees. Mõnede küsimuste lahendamine või otsuste vastuvõtmine on lihtne, mõnel juhul aga peab otsustusprotsessile eelnema väga põhjalik analüüs ja erinevate lahendusvariantide kaalumine. Lisaeelarvega saavad selgeks möödunud aastast ületulevad vahendid pooleliolevate projektide elluviimiseks, eelarvesse lisanduvad Vabariigi Valitsuse 2021. aasta toetus- ja tasandusfondi vahendite täpsustatud summad, vaatame üle mõnede investeeringute maksumuse, teeme ettepaneku korrigeerida sporditegevuse eelarvet ja muudatusettepanekuid on tegelikult veel mitmeid. Milliseks käesolev aasta laiemas plaanis kujuneb, on praegu veel raske ennustada, aga möödunud aastale tagasi vaadates võime ehk eeldada, et majandus on kujunenud olukorraga juba mõnevõrra kohanenud. Loomulikult on mitmed sektorid endiselt piirangute haardes ja võime vaid loota, et vaktsineerimine aitab meie riigil ning kogu maailmal lähikuudel uuesti avaneda ja tavapärasema elurütmi juurde tagasi pöörduda. Illar Lemetti vallavanem

5. veebruar 2021

Jääle minnes tuleb veenduda ohutuses TURVALISUS Viimaste nädalate miinuskraadid on Eesti sisevee-

kogudele tekitanud esimese jääkihi. Päästeamet paneb kõigile südamele, et paljudes kohtades on jää veel liiga õhuke ning inimest ei kanna.

P

õhja päästepiirkonnas on olnud juba väga palju väljakutseid, mis on seotud laste ja kalameeste õhukeselt jäält ärakutsumisega. Kuid õnnetustesse võivad sattuda ka loomad. Detsembrikuus uppus Viimsis õrnale jääle jalutama läinud koer. 9. detsembril kell 13.16 said päästjad väljakutse Viimsi valda, kus rannast ca 20 m kaugusel oli koer läbi õhukese jää vajunud. Kohale kiirustanud päästjad jõudsid loomani umbes kella 13.41 paiku, kuid kahjuks ei pidanud koerakese jõud külmas vees elu eest võitlemisele vastu ning ta suri. Üsna mitmed väljakutsed on seotud siseveekogude õrnale jääkihile jalutama läinud lastega, kellele nii päästjad kui ka politsei on selgitustööd teinud selle kohta, et jää veel ei kanna ning sellele astumine on ohtlik. “Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Esimene jää meelitab sageli ligi lapsi, kes mänguhoos unustavad, et nõrk jää peidab endas suurt ohtu. Arvestada tuleb sellega, et piisavalt tugeva jää tekkimine võtab aega ning nõuab püsivaid miinuskraade. Praegustes oludes jääle minnes võivad tagajärjed olla fataalsed,” ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Päästeamet kutsub ettevaatlikkusele ka kalastajaid. “Sageli ahvatleb esimene jää ka kalastajaid, kuid siingi ei tohi unustada ettevaatlikkust. Ka kalameestel, kes esimesele jääle kipuvad, tuleb oodata, et veekogu kattev jääkaas muutuks piisavalt tugevaks,” lisas Virkala. Statistika näitab, et viimasel seitsmel aastal on jääl kalastades hukkunud 13 kalapüüdjat. Jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Osades veekogudes on jää paksus täna juba nõutud piirides, kuid arvestama peab sellega, et suuremas veekogus ei ole jää paksus ühtlane ning kui on näha pragusid, siis ei tohi jääle minna. Läbi jää vajudes peab arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Mõnusad talveilmad meelitavad inimesi veekogudele tekkinud jääle ka uisutama. Enne uiskude alla panemist peaks aga veenduma, et jääle liuglema minek on ohutu. Siinkohal saab abi samuti Päästeametilt, kes mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust, mõõtmise tulemusi saab vaadata pidevalt täienevalt jääkaardi rakendusest.

Vehema tiigi liuväli jaanuari lõpus. Foto: Siiri Visnapuu

Eestis on ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks sellele hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem.

Jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Muutlike jääolude korral (temperatuur üle 0) käib Päästeamet igapäevaselt jää paksust mõõtmas ning kannab kaardile. Stabiilsemate ja pikemate külmade ajal käiakse nädalas kaks korda. Jääkaart on loodud selleks, et inimestel oleks võimalik saada mugavalt infot jääolude kohta meie siseveekogudel. Viimsi kandi veekogudest on võimalik jääkaardilt vaadata näiteks Vehema tiigi jää paksust. Kui tiik on vaba-

tahtlike abiga lumest puhtaks lükatud, on see uisutamiskohana väga populaarne. Kel on plaan tiigile uisutama minna, võiks enne heita kindlasti pilgu jääkaardile. Sellele on märgitud lisaks mitmed teised kutseliste komandode ning vabatahtlike päästjate rajatud uisuväljakud. Kaarti saab vaadata veebiaadressilt bit.ly/j22kaart. Ettevaatuse mõttes peaksid jääle minnes ohutusvahendid kaasas olema ka siis, kui jää paksus on lubatud kümme sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää. Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib eelkõige lastes tekitada elevust ja uudishimu. Seetõttu palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112. Päästeamet

Kuidas ohtu sattudes käituda

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine –, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi. Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist. Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust väljasaamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tagasi vinna ennast sinnapoole, kust tulid. Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

www.viimsiteataja.ee Toimetaja: Merilin Piirsalu, tel 5686 0007 e-post merilin.piirsalu@viimsivv.ee Reklaamitoimetaja: Marje Plaan, tel 602 8866, e-post: marje.plaan@viimsivv.ee Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus Trükki toimetanud: Meedium OÜ, tel 5661 1097, e-post yks@ajakiriyks.ee Kojukanne: Express Post AS, tel 617 7717, e-post tellimine@expresspost.ee

@viimsivald

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

Vallaleht ilmub kaks korda kuus reedeti. Ajalehtede digiarhiivi vaata veebist aadressil www.issuu.com/viimsiteataja. Ajalehe järgmine number ilmub 19. veebruaril. Kaastööde ja reklaamide esitamise tähtaeg on 11. veebruaril kell 16.

TEEHOOLDUS // 3

5. veebruar 2021

Teehooldustööd kui takistusraja läbimine TEEHOOLDUS Tali ei jäänudki sel aastal taeva. Valla

teehoiu korraldamine on nõudnud teehooldajalt pikki päevi ja ohtralt lisatööd. Sujuvale teehooldusele saame kõik kaasa aidata ja oma panuse anda. Alar Mik

ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja

Kas sahaga saab slaalomit sõita?

Operatiivsema talihoolduse tagamiseks fikseeriti ühe hooldepiirkonna maksimaalne pikkus, milleks on 15 km. See tähendab, et sellel alal peab jõudma keskmiselt kiirusega 5–15 km/h (kergtee või sõidutee) läbi sõita 15 km kaks korda, vajadusel ka kolm korda. Samuti tuleb jõuda lund vaalutada ja tagada esmased seisundinõuded, millel on kiirem tähtaeg. Ajaliselt võtab see kõrvalteede näitel olenevalt lumesaju intensiivsusest kuni 9 tundi. Iga teel olev auto pikendab seda aega, samuti on tulemuseks osaliselt kitsalt lahti lükatud tee. Talvise 3 seisunditasemega teedel on hooldustsükli aeg näiteks lume ja lörtsi eemaldamisel 5 tundi, haardeteguri saavutamisel 4 tundi ning soolalume eemaldamisel 8 tundi. Sõiduk, mis segab hoolet, tekitab ajakadu senise praktika järgi 3–30 minutit. Kõnniteele pargitud auto tõttu pidi Randvere tee kergliiklusteed lükkav sahk teel olnud lume diagonaalselt vaalutama, seejärel sõitma tagurpidi tagasi 400 meetrit, siis tulema tagasi teisele poole autot, eraldi manööverdama ja jätkama peale autot kergtee hooldust. Ajakadu oli 6 minutit. Kõnnitee serva või eraldusribale pargitud sõiduk toob kaasa ka haljastuse kahjustamist, kui sellest on vaja sahaga mööda manööverdada. Randvere külas olevatel jalgteedel oli ühe öö jooksul 13 sõiduautot, mis venitasid teehooldust üle tunni aja. Pärnamäe külas Kuremarja piirkonnas oli hoolet segamas ühel ööl 9 sõidukit. Sooheina teel ja Haabneeme aleviku teedel seisid sõidukid kummalgi pool teed. Kui kokku on ühe öö jooksul teehooldust segamas ca 60 sõidukit, mõjutab see teehooldust keskeltläbi 5 tundi. Sahaga ei ole võimalik autode vahel vingerdades slaalomit sõita. Tulemuseks on pooleldi hooldatud tee.

Lumeladustusala nõue tagab ohutuse

Igal objektil (tee, kauplus, ärihoone) on ette nähtud lumeladustamise ala. Need alad märgitakse kas hoone projekti hooldusjuhendisse või eraldi teedeehitusliku osa koosseisu. Lumeladustusala on koht, kuhu talihoolde ajal lund paigutada ja ladustada. Reeglina on selleks ette nähtud kohad, kus vaalutamine ei varja nähtavust, kus sulalumi ei kahjusta tee- või liiklusolusid (ja sageli on ka sulalume äravoolule pandud restkaev või rajatud imbala) ning ladustatud lumi ei takista liikumist või ei kahjusta ehitisi. Vallas esineb olukordi, kus lund ei panda ettenähtud kohta, vaid võõrale kinnistule (sh valla teemaale), kuhjad pannakse selliselt, et need

varjutavad nähtavust mahasõitudel või ülekäikudel. Eraparklate ja eramajade hooldajad peavad samuti teadma ja kinni pidama tee seisundinõuete määrusest, kui hooldatav objekt ristub avaliku teega või paikneb avaliku tee kaitsevööndis. Teades nõudeid, ei tekitata täiendavat liiklusohtu. Jaanuarikuu paikvaatlused näitasid, et mitmed kaubanduskeskused ladustavad lund kergliiklusteede lähedusse, kus see varjab nähtavust. Sageli oli lumi vaalutatud ristmiku nähtavusala ette või suured hunnikud kuhjatud teemaale, kus lumi sulailmadega mööda teed veena voolas (ja öösel jääks külmus). Õigesse kohta ladustatud lumi tagab ohutuse.

Miks on oluline teepeenrad puhastada?

Sahkamise koosseisu ei kuulu ainult sõidurada. Kogu teekate tuleb hooldelepingu järgi servast servani puhastada, sh ka teepeenrad. Eksivad autojuhid, kes pargivad sõiduki tee serva ja arvavad, et sellega hoolet ei sega. Sahk peab saama teepeenrale vabalt ligi kogu tee ulatuses. Huvitaval kombel on ka valda laekunud küsimusi, miks sahad peavad teepeenraid puhastama – seal ju ei sõideta? Et kattelt valguks vesi ära ja see ei hakkaks seal külmuma, tekitama mikropragusid vms kahju, on oluline tagada sulaveele äravool. Seetõttu on väga oluline teede pika eluea tagamisel, et ka katte servad oleksid ligipääsetavad ja hooldejärgselt puhtad.

2,5 m sahaga ei pääse Sooheina teele pargitud autode vahele slaalomit sõitma. 4,5 m laiuse sahaga (mida eeldab vaalutamine ja kinnisõidetud lume eemaldus) ei pääse ammugi teed koristama. Foto: Alar Mik

oludest. Kui sajab rohkem lund, siis panema tööle rohkem masinaid. Kui hakkab külmuma, siis tegema ennetavat libedusetõrjet jne. Teatud ilmastikutingimuste esinemisel ei pruugi hooldaja suuta kõiki nõudeid täita. Ka ei ole võimalik ja otstarbekas kestva saju korral lõputult tehnikat ja mehi teedele juurde saata. Selleks ongi raskete ilmaolude säte MKM määruses “Tee seisundinõuded” (katkematu lumesadu, tugev tuul või nende kombinatsioon). Sellisel juhul esitab teemeister tee omanikule avalduse ja vald kui teeomanik vaatab üle kasutatavad meetmed, ilmastikuolud ning teeb otsuse. Rasked ilmaolud kuulutatakse ajutiseks perioodiks (nt päev või teatud arv tunnid päevast), mil antakse teehooldajale täiendav aeg hooldenõuete täitmiseks. Samal ajal pikeneb hoolde kontrolli teostavate isikute töö. Teehooldajal on kohustus liiklejaid informeerida, kui teeolud ei vasta seisundinõuetele ja seda tuleb alati teha, et liiklejad teaksid tegelike oludega arvestada. Seega on raskete ilmaolude säte tavapärane ja tegelikke olusid tulebki liiklejatele alati kommunikeerida.

Mustika tee jalgteele on osaliselt pargitud sõiduk. Siin tuleb hooldus katkestada, ja teha labidaga käsitööd sõiduki juures. Kokku kulutati täiendavalt hooldeaega 6 minutit. Foto: Milan Salvet

Loata mahasõit võib lõhkuda saha!

Iga kinnistu vajab teelt mahasõiduks ala, mis asub teekatte ja kinnistu värava vahel. Selle rajamine tuleb teha tee omaniku tingimuste kohaselt ja seda ei ole lubatud muuta, laiendada ilma tee omaniku kooskõlastuseta. Miks see nii on? Valla ülesanne on hooldada teed ja tagada, et kate ja peenrad oleksid hooldatavad ja vastaksid nõuetele (sh puuduksid ebatasasused). See tähendab seda, et ka mahasõit peab olema ohutu (see asub valla teemaal), kui sahk teed hooldama tuleb ja mahasõidu servast üle sõidab. Sageli on probleeme kivisillutisena rajatud mahasõitudega, mis kahjustavad sahka või mida

Kaupluse parklas on lumi vaalutatud Karulaugu tee ülekäigu raja ette ja sellega on varjatud nähtavust. Foto: Alar Mik

Kui teepeenart puhtaks ei sahata (sh haljasriba katte servas), siis hakkab sulavesi kogunema tee serva, mis kahjustab omakorda teekatet ja põhjustab libedust. Foto: Alar Mik

sahad lõhuvad. Sillutiskivist mahasõit on ilus, aga toob kaasa rohkelt probleeme. Probleem on selles, et rajatud sillutuskivid kipuvad kerkima, mahasõit on muutunud ebatasaseks, sillutise äärekivid ebaühtlased. Nii on tulemuseks olukord, kus sahk saab kerkinud kivist tugeva löögi (tagajärjeks hüdraulika rike või saha kahjustus) või siis lõhub sahk sillutise ära ja hiljem pöördub kinnistu omanik valda, miks on sillutis kriibitud, kividel tükid väljas, sillutiskivid väljas vms. Viimsi vald paneb kõigile südamele, et mahasõit rajataks valla tingimuste kohaselt – nii arvestab see teehooldega ja hiljem ei teki probleeme. Valla teemaal olev mahasõidu osa tuleb rajada asfaltbetoonkattega tee puhul asfaldist.

joontes tähendab tase 1 valget teekatet, tase 2 sissesõidetud puhaste roobastega teekatet, tase 3 korral on sõidurada puhas ja tase 4 puhul on teekate must ehk terves ulatuses puhas. Lisaks tuleb arvestada nõuetega tänavate osas (alevikes asuvad teed) ja maanteede osas (külades asuvad teed) – linna- ja maakeskkonna teedevõrgul on erinevad hooldenõuded. Vastavalt nõuetele ei tohi teatud lumekihi paksusi ületada ja tuleb ilmastikuoludest lähtuvalt reguleerida hooldusringi välpasid ning logistikat. Kogu hoolde korraldamine on nagu mitmedimensiooniline võrrand, kus näitajad pidevalt muutuvad. Ja vahel ei olegi võimalik kõiki seisunditaseme nõudeid täita ettenähtud aja jooksul.

Tee seisundinõuded

Mis on rasked ilmaolud?

Talvised tee seisundinõuded liigitatakse vastavalt tase 1 kuni 4. Üld-

Tee omanik peab hooldama teed vastavalt nõuetele ja lähtuma ilma-

Kivid – üllatus lume alt

Vaatamata sellele, et tee äärde paigaldatud kivide ohtlikkusest on palju räägitud, esineb seda jätkuvalt. Kivid võivad põhjustada tõsiseid õnnetusi ja tehnika purunemisi. Lume vaalutamisel on sageli vajadus teemaa haljasalal lund kaugemale lükata ja kui seal satub olema kivi, mis on maa külge kinni külmunud, on tulemuseks purunenud sahamehhanism. Kui üks sahk on rivist väljas, siis võib terve piirkonna hooldus viibida. Kui teemaa on puhas ja takistusteta, on sahajuhid õnnelikud ja naudivad teehooldust. Talv on käes ja lund tuleb kindlasti juurde. Hoolime meie teehooldemeestest, kes ööpäev läbi panustavad, et hommikul oleks teed puhtad. Ärme muuda nende tööd takistusraja läbimiseks. Nii saavad teed kiirelt hooldatud ja vallaelanikud on rõõmsad hea teenuse üle.

4 // UUDISED

5. veebruar 2021

Tunnustus Harjumaa kultuurija sporditegelastele

Teated

Selgusid võistluse “Ehita ahelreaktsioonil töötav Goldbergi masin” võitjad

AASTAPREEMIAD Alates 1966. aas-

Teadmiskeskus Collegium Eruditionis korraldas Viimsi valla haridusaasta raames 1.–9. klassi õpilastele võistluse “Ehita ahelreaktsioonil töötav Goldbergi masin”. Goldbergi masinaks nimetatakse ükskõik millist seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja mis teostab väga keerulist teed pidi mingit väga lihtsat ülesannet. Sellise seadeldise üldnimetus põhineb inseneriharidusega ameerika karikaturisti ja skulptori Reuben Lucius Goldbergi (1883–1970) humoorikatel karikatuuridel, kus kujutatakse keerulisi ja jaburaid seadeldisi tegemas lihtsaid asju. Goldbergi looming 20. sajandi alguskümnenditel oli tookordse “masinate ajastu” pilkamine, kus erinevad firmad üritasid leiutada ja turule tuua “parimaid” ja “täiustatumaid” tarbeesemeid. Masina konstrueerimine vajab loovust ja insenertehnilist mõtlemist. Konkursile laekunud tööd olid põnevate lahendustega ja võistluse žürii otsustas välja anda järgmised preemiad: I preemia – Tuule-Liis Räim ja Mihkel Räim, Sander Estna; II preemia – Rando Tammus, Nora Stamm ja Viggo Meinhard Stamm; III preemia – Karl Müür ja Johannes Müür, Kristofer Laast-Laas ja Frederik Laast-Laas. Palju õnne nutikatele inseneridele ja uute masinate konstrueerimiseni järgmisel õppeaastal! Konkursi “Ehita ahelreaktsioonil töötav Goldbergi masin” korraldamist toetasid haridus- ja teadusministeerium, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Viimsi vald.

VT

Viimsi valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2021– 2030 avalikustamine

Viimsi vallavalitsus korraldab valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2021–2030 avalikustamise. Uue arengukavaga saab tutvuda: paberkandjal Viimsi raamatukogus (Randvere tee 9, Haabneeme) või digitaalselt alla laadides valla veebilehel www.viimsi.ee. Viimsi valla elanikud saavad esitada ettepanekuid ja küsimusi avaliku väljapaneku perioodil kuni 15. veebruaril kella 17-ni kirjalikult Viimsi vallavalitsusele e-posti aadressil arengukava@viimsivv.ee. Ettepanekutele vastamine toimub kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Ühtlasi kutsume huvilisi avalikustamise aruteluüritusele veebis 8. veebruaril kell 17 Zoomi keskkonnas.

VT

Viimsi haridusjuhtide koostöökojas arutleti õpetaja kutse teemal

26. jaanuaril toimus järjekordne Viimsi haridusjuhtide koostöökoda. Seekord oli teemaks õpetaja kutse ja kutse taotlemise vajalikkus. Peaesinejaks oli Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja õpetajate kutse teema eestvedaja Kutsekojas Margit Timakov. Paljudes koolides kogu Eestis, sealhulgas Viimsis, töötab õpetajaid, kes on oma aine tippasjatundjad, kuid neil puudub õpetaja kutse. Tänapäeval on õpetajale kõrged nõudmised. Ei piisa pelgalt oma aine heast tundmisest, vaid on vaja teha koostööd, luua õppekeskkond, kaasata partnereid ja olla ennastjuhtiv õppija ka ise õpilaste ees seistes. Viimsi koolides töötavad head ja tublid õpetajad, kellel on kutse taotlemisega võimalik teha samm karjääriredelil vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemele. Seda toetab ka õpetaja töötasu mudel. Õpetajaks kujunemist võiks võrrelda teekonnaga, kus keegi liigub jalgsi, keegi jalgrattal. Vaadata tagasi, vaadata peeglisse ja koguda portfooliosse oma tugevused sel teekonnal on õpetajale motiveeriv pingutus meenutamaks kõike, mida eelnevate tööaastate jooksul on saavutatud. “Õpetaja kutse taotlemisega avaneb õpetajal võimalus ka ennast analüüsida ja vaadata, mis kohas ta hetkel oma arenguteel asub. Kui me nõuame õpilastelt analüüsimise ja eesmärkide seadmise oskusi, siis peab ka õpetaja oskama end analüüsida ja arengueesmärke seada. Tunnustan neid, kes selle teekonna on ette võtnud,” ütles abivallavanem Marju Aolaid. Viimsi koolidest on hiljuti õpetaja kutset taotlenud Randvere kooli õpetajad, valmistuvad Haabneeme kooli õpetajad ning kevadel on plaanis moodustada koolideülene õpetaja kutse taotlejate õppegrupp, kes karjääriteekonnale asub. Viimsi haridusaastal soovib haridusosakond tugevat toetust ja pärituult õpetajatele tööalasel arenguteel!

VT

tast tunnustab Harjumaa ekspertgrupp igal aastal kultuuritegevuse ja spordielu arendamise eest aastapreemiatega maakonnas tegutsevaid tublisid kultuuri- ja spordiinimesi, seltse ja organisatsioone.

Preemia saajad valitakse välja preemiakandidaatide seast, kelle on esitanud eraisikud, seltsid või organisatsioonid. Ekspertgrupp teeb ka omalt poolt algatuse korras ettepanekuid preemiakandidaatide kohta. Preemiasaajate arv ning preemiateks määratava raha suurus lepitakse kokku igal aastal eraldi. 2020. aastal tunnustati ka mitut Viimsis tegutsevat inimest ja organisatsiooni.

Ljuba Keskküla Viimsi huvikeskuses näituse avamisel. Foto: Ruslan Dontsov

Kultuurivaldkonna aastapreemiad pälvisid August Sarrap pikaajalise tegevuse eest rahvamuusikaansamblites ja Ljuba Keskküla käsitöötraditsiooni-

de ja personaalnäituse eest Viimsi huvikeskuses. Aasta spordiklubiks valiti Martin Reimi Jalgpallikool MTÜ. VT

Viimsi Hoolekandekeskus koondab valla sotsiaalteenused ühe katuse alla SOTSIAALTEENUSED Viimsi valla-

volikogu otsustas 26. jaanuaril toimunud istungil asutada Viimsi Hoolekandekeskuse. Valla uus allasutus hakkab eakatele ning erivajadustega vallaelanikele pakkuma erinevaid sotsiaalteenuseid ning võtab üle seni mittetulundusühingu vormis toiminud Viimsi Päevakeskuse tegevused.

Hoolekandekeskuse põhiülesandeks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja soodustada väärikat vananemist, et viimsilased saaksid ka kõrges eas olla ühiskondlikult ja füüsiliselt aktiivsed. Vallavanema Illar Lemetti hinnangul on hoolekandeteenuste puhul väga oluline, et need oleksid võimalikult isiklikud ja võimalikult kodulähedased. “See on võrdselt tähtis nii abivajajale kui ka abistajale. Valdkonna ekspertiisi ja inimesi koondava keskuse loomine soodustab ka nende teenuste pakkumist Viimsis kohapeal, mida hetkel saame osutada vaid naaberomavalitsuse toel,” lausus Lemetti. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on omavalitsuse kohustuseks osutada 13 erinevat hoolekandeteenust ning nende koordineeritumaks ja paremaks pakkumiseks uus keskus luuak-

segi. Uue keskuse alla on lisaks eakate isolatsiooni ennetavate ja aktiivsust tõstvate tegevuste läbiviimise plaanitud koondada ka kodu-, päevahoiu-, tugiisiku- ja sotsiaaltranspordi osutamine. Sotsiaalvaldkonna abivallavanema Annika Vaikla sõnul on Viimsis ligi 3200 eakat ning 800 erivajadusega inimest, kellele hoolekandekeskuse teenused peamiselt suunatud ongi. “Valla poolt pakutavad sotsiaalteenused on hetkel killustatud ning üheks meie peamiseks mureks on kohalike teenuseosutajate vähesus. Keskusega kaasnev suurim kasu peitub võimaluses reageerida abivajaja vajadustele tervikpilti nähes. Asutuse loomisega anname kindluse ka erivajadusega inimeste tugiisikutele, kelle töösuhe muutub stabiilsemaks. Senised käsunduslepingud asenduvad töölepingutega, millega omakorda kaasnevad ka sotsiaalsed tagatised,” selgitas Annika Vaikla. Hoolekandekeskuse üksused hakkavad paiknema kahes eraldi kohas: Haabneeme alevikus asuvas Viimsi päevakeskuses (Kesk tee 1) ning Randvere päevakeskuses (Kibuvitsa tee 1). Hoolekandekeskus tegutseb avatud keskuse põhimõttel, mis tähendab, et asutuse uksed on avatud igale ini-

mesele, seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele. Möödunud aastal renoveeris vallavalitsus päevakeskuse laiendamise jaoks Rannapere pansionaadi teisel korrusel endise raamatukogu ruumid ja eakatele suunatud tegevusteks on varasema 273 m2 asemel pea 700 m2. Renoveeritud ruumides tegutseb ka Viimsi pensionäride ühendus ning samal korrusel korraldab vallavalitsus mäluhäiretega isikute päevahoiuteenust. Viimsi Hoolekandekeskuse ettevalmistamisel tutvusid vallavalitsuse ametnikud teiste omavalitsuste praktikaga. Nii Rae, Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Viljandi kogemused on kinnitanud, et hoolekandeteenuseid osutava eraldi asutuse loomine on neis valdades ja linnades taganud inimestele vajalike teenuste parema kättesaadavuse ja kõrgema kvaliteedi. Hoolekandekeskuse eelarveks on 2021. aastal plaanitud 668 813 eurot, millest kaetakse tegevuskulud, ruumide rendi- ja kommunaalmaksed ning 30 tugiisiku, kahe kodutöötaja, kahe päevahoiu tegevusjuhendaja, kahe ringitegevuste koordinaatori ja loodava asutuse juhi töötasu. VT

hea teada

Leppneeme külavanemaks valiti Darvy Kõdar 25. jaanuaril valisid Leppneeme elanikud uue külavanema. Ainsa kandidaadina sai Darvy Kõdar kõigi hääletusel osalenud külaelanike toetuse ehk 45 poolthäält. Darvy Kõdar tunneb Leppneeme hingeelu läbi ja lõhki, sest on selles külas elanud juba 40 aastat ning kuulub pikemat aega ka külaseltsi juhatusse. Seega oli külavanemaks kandideerimine tema puhul asjade loomulik käik. Leppneeme suurimaks väärtuseks on Kõdari meelest väga ra-

Darvy Kõdar. Foto: erakogu

hulik elukeskkond. Külavanemana tahab ta esmajoones hakata tegelema sadamaala kordategemisega ning ratta- ja kõnniteede arendamisega. Igapäevaselt töötab vastne külavanem Põhja prefektuuris kriminaalpolitseinikuna, kus tema põhitööks on kriminaalbüroo abipolitseinike töö koordineerimine. Külavanema ametiaeg kestab neli aastat. Soovime palju õnne ja jõudu uuele külavanemale!

Merilin Piirsalu

UUDISED // 5

5. veebruar 2021

Viimsi haridusaasta sündmused veebruaris kool Viimsi kool

5. veebruar – üleriigilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor. 8.–12.veebruar – koolisisesed mälumängumeistrivõistlused 4.–9. klassid II voor. 8.–12.veebruar – sõbrapäeva tähistamise tegevused, stiilinädal. 9. veebruar – geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor, 7.–12. klassid. 12. veebruar – õpilasetlejate riigikonkursi Harjumaa voor. 18. veebruar – Viimsi valla 3. klasside matemaatikavõistlus “Nuputaja!”. 19. veebruar – kõnevõistluse lõppvoor, 8.–9. klassid. 19. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäeva aktused.

Haabneeme Haabneeme kool kool 9. veebruar – Digiõppepäev, Koostööpäev. 18. veebruar – Karjääripäev. 15.–19. veebruar – Stiilinädal ja sõbrapäeva tähistamine. 19. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Veebruari teine nädal – kooli etluskonkurss, 1.–6. klassid.

gümnaasium Viimsi gümnaasium 12. veebruar – sõbrapäeva tähistamine.

Randvere Randvere kool kool

8.–12. veebruar – Stiili- ja sõbrapäevanädal. 19. veebruar – Kingitus Eesti sünnipäevaks. Püünsi kool kool 8.–12.veebruar – Stiilinädal 2021. 19. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus. Veebruaris – Eesti Vabariigi aastapäeva kõnevõistlus, 8.–9. klassid. Viimsi muusikakool muusikakool 20. veebruar – esitatakse vaskpilliõpilaste salvestused osavõtuks konkursist “Noor instrumentalist 2021”.

Noortekeskus Noortekeskus 9. veebruar kell 14 – lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtlikuks”, Püünsi noortekeskuses, vanusele 7–12. 9. veebruar kell 16 – lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtlikuks”, Püünsi noortekeskuses, vanusele 13+. 11. veebruar kell 15 – lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtlikuks”, Viimsi noortekeskuses, vanusele 7–12. 11. veebruar kell 17 – lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtli-

kuks”, Viimsi noortekeskuses, vanusele 13+. 23. veebruar kell 17.30 – Viktoriin EV.

Abot suhtleb inimesega, pakub tema muredele lahendusi, püüab meeleolu tõsta ning jagab teavet, et olukorra leevendamine alkoholiga ei ole hea mõte. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul tunneb 70 protsenti Eesti elanikest praegusel ajal stressi või pinget. “Pingelises olukorras on meile omane ära jätta stressi maandavad tegevused, näiteks lähedastega suht-

lemine, sportimine ja tervislik toitumine. Sageli ka vastupidi – lõõgastumiseks hakatakse kasutama hoopiski ebatervislikke vahendeid, näiteks alkoholi. Sellises käitumises ei ole midagi ebatavalist, kuid seda teadvustades saame enda heaks midagi ära teha, tuues oma ellu häid emotsioone, lõdvestudes ja puhates ning vajadusel ka abi küsides,” kommenteeris Oidermaa. Stressi- ja pingeolukorras leevendust pakkuvaid lahendusi justkui teatakse, kuid kahjuks lähevad üldtuntud ja kohati tavalised võtted inimestel sobival hetkel lihtsalt meelest ära. Abotiga koos on hea neid meelde tuletada. Abot juhib oma tegevuste ja soovitus-

Randvere kooli uued klassiruumid Uuel aastal sai Randvere kooli pere kätte kaks uut klassiruumi. Ruumid saadi tänu C korpuse ühe rõdu ja ühe õuepesa osalisele kinniehitamisele ja need on ideaalsed väiksemale grupile või eriklassile, kus õpib paar last.

JA Eesti

13. veebruar – JA Eesti õpilasfirmade laat veebis.

Rannarahva muuseum muuseum Rannarahva Veebruaris – haridusprogramm “Eriline Eestimaa”.

Viimsi Lasteaiad Lasteaiad MLA Viimsi Veebruari teisel nädalal – Verge koolitus õpetajatele II osa. Veebruari kolmandal nädalal – Koolivalmiduskaardi koolitus õpetajatele. 1.–5. veebruar – “Eralasteaed Pääsupoeg saab 15-aastaseks” sünnipäevanädal.

Lasteklubi Väike Väike Päike Päike Lasteklubi

17. veebruaril – Lapsevanema Kooli loengusari “Toimetulek lapse nutu ja jonniga”, Maili Liinev. Zoomi keskkonnas.

Suhtlusrobot on inimestele toeks KAMPAANIA Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsub puhkuselt tagasi värskendust saanud suhtlusroboti Abot, mis pakub tuge inimestele, kes tunnevad hetkel masendust, stressi, unetust või on üksikud.

Teated

tega tähelepanu halbadelt emotsioonidelt kõrvale. Lisaks suunab Abot kasutajat vajadusel ka oma enesetunnet või alkoholi tarvitamist mõõtma ning soovitab ka alkoholitarvitamise vähendamise programmi “Selge” või professionaalilt täiendavat abi otsimist. TAI kampaania “Abot on tagasi” keskendub positiivsete emotsioonide tekitamisele ning tuletab meelde, et alkoholi tarvitamine stressi ja negatiivsete emotsioonidega hakkamasaamiseks võib neid hoopis süvendada. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames. Tervise Arengu Instituut

Uued klassiruumid on mugavad ja käepärased. Foto: Liina Savolainen

Nii ongi ühte klassiruumi end sisse seadnud 1. re klass. Kuna klassis õpib ka ratastoolis õpilane, siis on ruumi sisustus kohandatud vastavalt tema vajadustele, kuid mahutab ära ka kõik muu vajaliku. Teine uus väike klass on keelteklass, mida hakkavad kasutama erinevad keelterühmad. Klassiruumist leiab mugavad laud-toolid, tahvli, projektori, õpetaja laua ning riiuli. Rohelisele koolile omaselt püüti klasside sisustus kombineerida koolimajas olemasolevast, kuid tekkis vajadus siiski midagi ka juurde tellida või lausa eritellimus esitada. Ikka selleks, et õpilastel mugavam ja käepärasem oleks. Uued klassiruumid on õpetajate ja õpilaste poolt juba omaks võetud ning nüüd jääb koolipere põnevusega ootama ujula ja eriklasside korpuse valmimist.

Liina Savolainen

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine Viimsi mõisapargis

Teisipäeval, 2. veebruaril kogunesid Viimsi valla ja teiste organisatsioonide esindajad Tartu rahulepingu 101. aastapäeva tähistamiseks Viimsi mõisapargis Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi ees. Asetati tänupärjad ja süüdati mälestusküünlad. Austust olid avaldamas Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktor Hellar Lill, Kaitseliidu Rävala malevkonna pealik Avo Aljas, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste, Viimsi Naiskodukaitse ja Viimsi vallavanem Illar Lemetti. Mälestusmärgi kõrval seisid auvalves Viimsi kodutütred koos Kaitseliidu Rävala malevkonna liikmetega. Tartu rahu aastapäeval antakse välja Jaan Poska medal. Välisministeeriumi poolt 2020. aastal alguse saanud autasu antakse inimesele või inimestele, kel on silmapaistvad teened Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel. Sel aastal pälvis medali Viimsi valla aukodanik Tunne Väldo Kelam. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Rahulepingu tekst valmis lõplikul kujul 31. jaanuaril ning 2. veebruari öösel kell 00.45 kirjutati alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti – Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.

VT

6 // AMETLIKUD TEATED

5. veebruar 2021

Vallavolikogus

Projekteerimistingimused

VIIMSI VALLAVOLIKOGU 26.01.2021 VASTU VÕETUD OTSUSED Nr 1 Viimsi valla hallatava asutuse Viimsi Hoolekandekeskus asutamine ja põhimääruse kinnitamine Nr 2 Vallavara võõrandamine enampakkumise korras (Virbi, Virbikalda, Virbikünka) Nr 3 Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 “Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas Nr 4 Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 “Detailplaneeringu kehtestamine: Põldmäe talu maad” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas Nr 5 Metsakasti külas kinnistu Kaasiku ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule esitamine Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 1 asutati Viimsi Vallavalitsuse hallatav asutus Viimsi Hoolekandekeskus ja kinnitati hallatava asutuse põhimäärus. Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 2 võõrandati avaliku kirjaliku enampakkumise korras Viimsi vallale kuuluvad kinnisasjad: 1. Tagaküla/Bakbyn, Virbi (katastritunnus 89001:001:0122, registriosa number 13721102, 100% elamumaa) alghinnaga 21 000 (kakskümmend üks tuhat) eurot; 2. Tagaküla/Bakbyn, Virbikalda (katastritunnus 89001:001:

0121, registriosa number 13720102, 100% elamumaa) alghinnaga 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot; 3. Tagaküla/Bakbyn, Virbikünka (katastritunnus 89001:001: 0119, registriosa number 13721202, 100% elamumaa) 21 000 (kakskümmend üks tuhat) eurot. Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 3 tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 “Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe” kehtestatud detailplaneering Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas. (Vt lisa detailplaneeringutest.) Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 4 tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 “Detailplaneeringu kehtestamine: Põldmäe talu maad” kehtestatud detailplaneering Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas. (Vt lisa detailplaneeringutest.) Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 5 võeti vastu ja esitati avalikule väljapanekule Viimsi vallas Metsakasti külas kinnistu Kaasiku ja lähiala detailplaneering (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 04-19). (Vt lisa detailplaneeringutest.) VIIMSI VALLAVOLIKOGU 26.01.2021 VASTU VÕETUD MÄÄRUSED Nr 1 Viimsi valla 2021. aasta eelarve NB! Volikogu 26.01.2021 otsuste terviktekstidega on võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel ning määrustega Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMINE AVATUD MENETLUSES VIIMSI VALLAS HAABNEEME ALEVIKUS ROHUNEEME TEE 35 KINNISTULE DETAILPLANEERINGU TÄPSUSTAMISEKS Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale on esitatud projekteerimistingimuste taotlus Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 35 kinnistule ärihoone püstitamiseks detailplaneeringu olemasolul. Kinnistu asub alal, mille ehitusõigus on määratud Viimsi Vallavalitsuse 24.11.2006 korraldusega nr 700 kehtestatud Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 35 detailplaneeringuga. Soovitakse muuta krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu 55% äri- ja 45% elamumaast 95% äri- ja 5% elamumaaks. Antud juhul ei ole projekteerimistingimuste väljastamine vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 punktile 1 võib pädev asutus täpsustada projekteerimistingimustega kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Omavalitsus korraldab projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena ehitusseadustiku § 28 ja § 31 lõike 1 alusel. Ehitus- ja kommunaalosakonna ettepanek on lahendada taotlus avalikku istungit korraldamata ja avalikustada projekteerimistingimuste eelnõu Viimsi Vallavalitsuse veebilehel. Huvitatud isikutel on võimalus projekteerimistingimuste eelnõu kohta väljendada oma arvamust 10 kalendripäeva jooksul avalikustamisest arvates. Ehitus- ja kommunaalosakond

Detailplaneeringud ALGATATUD DETAILPLANEERING Viimsi Vallavalitsus võttis 27.01.2021 vastu korralduse nr 36 “Tammneeme küla, kinnistu Mereääre tee 5 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”. Planeeritav ala asub Tammneeme küla idaosas, hõlmates hoonestatud kinnistu Mereääre tee 5 (89001:003:5160, elamumaa, pindala 3027 m²). Kõrghaljastust esineb planeeringualal vähe (krundil kasvavad üksikud puud). Planeeritav ala piirneb kolmest küljest elamukruntidega (Mereääre tee 1, Mereääre tee 1b, Mereääre tee 3 ja Mereääre tee 7), põhja poolt ka maatulundusmaa kinnistuga Uus-Kalda ning idast Läänemere rannaga. Ehkki Läänemere ranna ehituskeeluvöönd ulatub planeeringualale, ei sisalda detailplaneering (edaspidi DP) vastuolu looduskaitseseadusega. DP koostamise eesmärk on olemasoleva elamukrundi jagamine ja kahe üksikelamukrundi moodustamine, kruntide ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ehitamiseks, juurdepääsude ja parkimisalade lahendamine, haljastuse ja heakorra tingimuste määramine ning kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtete lahendamine. Juurdepääsud moodustatavatele kruntidele on võimalik lahendada avalikult kasutatavalt Mereääre teelt. DP on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Vajalik uuring on topo-geodeetiline uuring. AVALIK VÄLJAPANEK 01.03–30.03.2021 on Viimsi Raamatukogus avalikul väljapanekul järgmine DP: Metsakasti küla, kinnistu Kaasiku ja lähiala DP, mis on vastu võetud Viimsi Vallavolikogu 26.01.2021 otsusega nr 5. Planeeringuala hõlmab Metsakasti küla keskosas asuva kinnistu Kaasiku (89001:010:3449, maatulundusmaa, pindala 2765 m²), mida ümbritsevad valdavalt elamumaa sihtotstarbega krundid. Planeeringuala läänepoolses naabruses asub väljakujunenud hoonestusega elamukvartal, mis pärineb nõukogude ajajärgust (tegu on endise aianduskooperatiiviga “Tõnismäe”), teistest ilmakaartest ümbritsevad planeeringuala kaasaegsed elamud, mis on ehitatud (ja on veel ehitamisel) viimasel kümnendil kehtestatud DP-de alusel. Piir-

konna näol on tegu n-ö uuselamurajooniga. Planeeritav kinnistu on hoonestuseta, tasase maapinnaga looduslik rohumaa, mida läbib Jäätma teega paralleelselt kulgev kuivenduskraav. Kõrghaljastust esineb vähe, valdavalt on tegu madala haljastusliku väärtusega puudega, viis puud on määratud III väärtusklassi. DP-ga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 04-19) tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast ja looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ning teeja tänavamaaks. DP-ga moodustatakse üks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt (pindala 2426 m²) ning üks tee- ja tänavamaa krunt (pindala 339 m²). Elamukrundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Elamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus), abihoonel 5 m (üks maapealne korrus). Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². DP on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev. Viimsi Raamatukogu (Randvere tee 9, Haabneeme alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond; tel 5688 2673) on avatud esmaspäevast reedeni kell 10–20 ning laupäeval ja pühapäeval kell 10–16. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud. Arvamused detailplaneeringu kohta palume esitada avaliku väljapaneku ajal Viimsi Vallavalitsuse e-posti aadressil info@viimsivv.ee või postiaadressil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE MENETLUSE LÕPETAMINE Viimsi Vallavalitsus võttis 20.01.2021 vastu korralduse nr 31 “Detailplaneeringu koostamise menetluse lõpetamine”, millega lõpetatakse Viimsi Vallavalitsuse 11.11.2020 korraldusega nr 690 algatatud Rohuneeme küla, kinnistu Sääre tee 22, katastriüksuse Sääre rand ja mereala DP koostamine. Planeerimisseaduse § 129 lõike 1 punkt 2 sätestab, et DP koostamise võib lõpetada, kui kinnisasja omanik esitab taotluse DP koos-

tamise lõpetamiseks. 01.12.2020 registreeriti Viimsi valla dokumendihaldussüsteemis Sääre tee 22 kaasomaniku taotlus DP koostamise lõpetamiseks. Antud juhul on kujunenud situatsioon, kus kinnisasja kaasomanike nägemus kinnistu edasisest käsutamisest ehk kinnisomandi planeerimisest ja selleks vajalike nõusolekute andmisest on olemuslikult erinevad. DP koostamise menetluse lõpetamine on põhjendatud, sest ühe kaasomaniku nõusoleku puudumisel ei ole võimalik DP-d kehtestada. Ühtlasi on mõistlik DP koostamise menetlus lõpetada, kuna menetluse jätkumisega kaasnevad põhjendamatud ja mittevajalikud kulutused (nt planeeringu koostamise kulud), mida on võimalik ära hoida. OSALISELT KEHTETUKS TUNNISTATUD DETAILPLANEERINGUD Viimsi Vallavolikogu võttis 26.01.2021 vastu otsuse nr 3 “Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 “Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas”. Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 kehtestati Viimsi vald, Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe DP, mis hõlmab praegused Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistud. DP eesmärk oli kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks, üheks üldkasutatava maa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning ehitusõiguse seadmine. Planeeritava ala suurus oli 8095 m². Randvere küla, Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute omanikud esitasid 19.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Mikusaun-Lepamäe DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride osas, põhjendades seda sooviga muuta maakorralduslike toimingutega kinnistute piire ja kinnistute suurust. DP osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on DP-ga määratud kinnistute piiride muut-

mine, et suurendada Tammeranna tee 14 kinnistu pindala Tammeranna tee 12 kinnistu arvelt, mis tagaks privaatsema hooviala. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas ei mõjuta ega takista DP lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas. Viimsi Vallavolikogu võttis 26.01.2021 vastu otsuse nr 4 “Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 “Detailplaneeringu kehtestamine: Põldmäe talu maad” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas”. Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 kehtestati Pärnamäe küla, Põldmäe talu maade DP, millega planeeriti 70 väikeelamu krunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 12 660 m². Pärnamäe küla, Suur-Kaare tee 4 kinnistu omanik esitas 28.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Põldmäe talu maade DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas, mida täpsustas oma 19.11.2020 saadetud e-kirjaga. Omaniku soov on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule, kuna kehtiv ehitisealune pind ei vasta omaniku vajadustele. DP osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Antud kinnistul oleks üldplaneeringu teemaplaneeringu kohane võimalik ehitisealune pind ca 305 m2. DP osaliselt kehtetuks tunnistamine Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas ei mõjuta ega takista DP lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas. Lisainfo detailplaneeringute kohta on kättesaadav Viimsi valla kodulehelt: https:// www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/ detailplaneeringud. Keskkonna- ja planeerimisosakond

UUDISED // 7

5. veebruar 2021

Tutvu Haabneeme ÜP eskiislahendusega endale sobival ajal ja kohas

ÜLDPLANEERING Alates 25. jaanua-

rist saab Haabneeme ja lähiala üldplaneeringu eskiislahendusega tutvuda Viimsi raamatukogus. Nendele, kel pole aega raamatukogust läbi käia, on loodud veel üks mugav võimalus üldplaneeringuga tutvumiseks – kasutajasõbralik veebiplatvorm haabneeme. viimsi.ee.

Anu Leisner Siim Reinla

Viimsi Augmented Urbans projekti meeskond

Rakendus annab selge visuaalse ülevaate strateegilistest eesmärkidest ja ÜP ruumilise arengu printsiipidest, maakasutusest, arendusaladest, liikuvusest ja keskkonnateemast – seda kõike, kasutades visuaalset kasutajakogemust, interaktiivseid kaarte ja lihtsustatud andmete visualiseerimist. Täiendavalt selgitatakse üldplaneeringu kehtestamise protsessi kui sellist. Rakendust on võimalik kasuta-

da nii läbi arvuti kui ka telefoni. Loodud rakendus aitab Haabneeme elanikel paremini mõista avalikule väljapanekule pandud üldplaneeringut ning seeläbi kutsub inimesi planeeringuteemal kaasa rääkima. Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu eskiislahendus määratleb elukeskkonna ruumilise arengu põhimõtted ning vaatleb võimalikke tulevikusuundi, mis tuginevad inimmõõtmelisele ja looduslähedasele mõtteviisile. Veebiplatvorm tutvustab lihtsustatult ja lühidalt üldplaneeringut, mis on oma olemuselt pikk ja tehniline dokument. Platvormi abil leiab inimene kiiresti teda huvitava üldplaneeringu osa kirjelduse, ilma et oleks vaja läbi töötada terve planeeringu seletuskiri. Interaktiivne kaardirakendus on kasutajasõbralik ja aitab paremini hoomata planeeringuga loodavat, kuna planeeringut selgitav tekst ja planeeringu kaardiinfo kuvatakse kõrvuti. Sellisel viisil on võimalik täpsemalt selgitada erinevate otsuste vajalikkust ning illustreerida seda skeemide ja pildimaterjalidega.

Haabneeme üldplaneeringu kaasamisprotsess

Üldplaneeringu eskiislahendus valmis Viimsi vallavalitsuse spetsialistide ja Hendrikson & Ko konsultantide koostöös. Eskiislahenduse väljatöötamisega paralleelselt on koostamisel Haabneeme aleviku ning lähiala rohealade- ja haljastuslahendus, mis on sisendiks üldplaneeringu lõpliku planeeringulahenduse kujundamisel. Planeeringulahendust arendatakse edasi 2021. aasta kevadsuvel, tuginedes eskiislahenduse avalikustamise tulemustele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtavatele soovitustele. Planeeringu lahenduse avalikustamine toimub eeldatavalt 2021. aasta lõpus – 2022. aasta alguses. Haabneeme üldplaneeringut tutvustav interaktiivne veebiplatvorm on loodud Augmented Urbansi projekti raames, mida kaasfinantseeritakse Kesk-Läänemere programmist 2014–2020 (Interreg). Veebiplatvormi arendas Viimsi vallavalitsuse tellimusel Platvorm OÜ koostöös Disainiosakond OÜ-ga.

Veendu oma aadressi ja postkasti korrektsuses POSTITEENUS Selleks, et Eesti Post saaks kõik pakid ja kirjad kohale tuua, peab saadetistel olema märgitud õige ja ajakohane aadress.

Kui aadress on vale, siis võib saadetise õigele aadressile toimetamine olla postikulleri jaoks väga keeruline või lausa võimatu ning saadetis suunatakse tagasi saatjale. Õige aadressi kontrollimine uute tellimuste puhul on eriti oluline, kui teie piirkonnas on hiljuti toimunud aadresside muutmine või määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Samuti on saadetiste kohaletoimetamisel oluline, et kliendi postkast oleks õigesti märgistatud, hõlpsasti leitav ning heas seisukorras. Eestis on ligikaudu 600 000 postkasti, mille hulgast paljud ei vasta nõuetele või on õigesti märgistamata ja teevad kirja-

kandja töö raskeks ja ajakulukaks. Korrektne postkast, mis on ka hästi märgistatud, teeb kirjakandja töö lihtsamaks ja aitab tellitud saadetistel postkasti kiiremini jõuda. Postkasti asukoha juures peaks jälgima, et sellele oleks tagatud aastaringne ligipääs ja et tee postkastini ning postkasti alune oleks takistustest vaba (lumi, jää, jalgrattad, lapsevankrid, suusad jne). Oluline on ka, et postkast ning maja oleks korralikult nime või numbriga tähistatud, sest tähistamata postkasti ei pruugi oodatud saadetised kohale jõuda. Õige postkast on tähistatud maja numbri ja tänava nimega või talu nimega või korteri numbriga. Samuti peaks postkast olema lukustatav, ilmastikukindel ja piisavalt suur (minimaalsed mõõtmed 25 x 35 x 6 cm) ja piisavalt suure avaga (23 x 3 cm).

Kiiremale postikandele aitavad kaasa ka grupipostkastid. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse. Lisaks aitab grupipostkast postil inimesteni kiiremini jõuda, sest postikuller saab nii korraga täita kõikide ümberkaudsete majade postkastid. Seetõttu sõltub grupikastide arvust terve kogukonna posti kohaletoimetamise kiirus. Grupipostkasti saab tellida Omniva kodulehelt: www.omniva.ee/grupipostkast. Ligi tuhandet postkasti teenindav kirjakandja ei püsi kaua tervena, kui tee postkastide juurde on vesine, jäine või lumine. Seetõttu paneb Eesti Post talvisel ajal kõigile südamele, et inimesed oma postkasti ümbrused korras hoiaks. VT

Teated

Avati Hajaasustuse programmi taotluste esitamise voor

Hajaasustuse programmi eesmärk on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda järgmistes valdkondades: - veevarustussüsteemid, - kanalisatsioonisüsteemid, - juurdepääsuteed, - autonoomsed elektrisüsteemid. Programmi raames saavad taotlejad olla füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele: - taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni hajaasustusega piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse; - taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse; - taotlejal ei ole riiklike või kohalike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Taotlusi programmi raames toetuse saamiseks võib 2021. aastal esitada kuni 1. aprillini. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ning taotleja oma- (ja kaas)finantseering peab moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti periood algab toetuslepingu sõlmimisest ning enne seda on lubatud teha üksnes ettevalmistavaid töid. Projekti perioodi lõppemisest või juhul, kui tegevused viiakse ellu varem, siis tegevuste lõppemisest alates ühe kuu jooksul kohustub toetuse saaja esitama Viimsi vallale vormi- ja nõuetekohase aruande toetuse kasutamise kohta. Toetuse taotlemise soovi korral palume tutvuda riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusega nr 14 “Hajaasustuse programm”. Taotlus- ja aruandevormid ning juhised on kättesaadavad Viimsi valla kodulehe kaudu või otse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/ hajaasustuse-programm. Programmi üldise koordineerimise eest vastutab rahandusministeerium. Programmi elluviimist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Viimsi valla poolt tegeleb küsimustega ehitus- ja kommunaalosakond (e-post: kommunaal@viimsivv.ee).

Ehitus- ja kommunaalosakond

Teade väikesaarte programmi taotlusvooru avamisest

Alates 18. jaanuarist saab väikesaarte programmi raames taotleda toetust projektidele, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Väikesaarte programmi eesmärk on muuta väikesaarte elanikele osutatavad esmatähtsad teenused kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist. Väikesaarte programmi kuuluvad 16 püsiasustusega saart, mis on püsiasustusega väikesaarte seaduse alusel kantud väikesaarte nimistusse. Nendeks on Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15 protsenti projekti kuludest. Toetuse saajad on kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja äriühingud. Rahandusministeeriumi poolt ellu kutsutud programmi elluviimise eest vastutab Riigi Tugiteenuste Keskus, kes korraldab vooru laekunud taotluste hindamise ning hakkab jälgima projektide elluviimist. Väikesaarte programmi taotlusvoor on avatud 18. jaanuarist kuni 11. märtsini 2021. Taotluse esitamise tähtaeg on 11.03.2021 kell 12.00. Taotlus tuleb esitada digitaalselt RTK veebilehel e-toetuse keskkonna kaudu. Taotluste esitamine, taotlemise tingimused ja lisainfo leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) veebilehelt. Lisainformatsioon RTK telefoninumbritel tel 663 1883, tel 663 1884.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Suvine Prangli. Foto: Merilin Piirsalu

8 // KÜLAELU

5. veebruar 2021

Külavanemal külas – Lubja KÜLASKÄIK Pindalalt Viimsi valla suurim küla on poolsaare keskel laiuv Lubja.

Merepiiri külal ei ole, kuid see-eest on palju metsa, suurepärased tervise- ja loodusrajad ning kõige krooniks klindiastang, millega külaseltsil on suured plaanid.

Põhjakonna trepp ühendab Lubja ja Pärnamäe külasid Haabneemega. Fotod: Merilin Piirsalu

distada, vaat et lausa poseerib. Selgub, et põdra, rebaste või jänese kohtamine pole Lubja külas mingi haruldus. Nemad elavad siin sõbralikult inimestega lähestikku.

Merilin Piirsalu

Viimsi Teataja toimetaja

L

ubja külas elab pisut rohkem kui 700 inimest. Külavanemaks on juba 12 aastat Raimo Tann, kellele ühel jaanuaripäeval koos vallavanema Illar Lemettiga külla läheme. Alustame ringkäiku Tädu terviseradade juurest, kus kohtame lõunasel ajal mitmeid suusatajaid ja jalutajaid, kes on nautimas mõnusat talveilma. Tädu terviserajad on väga populaarsed, siia tullakse sportima nii oma külast kui ka kaugemalt. Eriti praegu, kus üle mitme aasta on maha sadanud korralik suusalumi. Suusaradu hooldab Lubja külaselts oma ATV ja järelhaagisega. Külavanem on isegi rajal tööd tegemas käinud, kui on vaja rajameistrit asendada. “Radade kasutajaid on väga palju. Tädu suusaraja aluspõhi on Tallinna ümbruses üks paremaid, sest sel on korralik saepurupõhi. Aga kui mõni päev jääb hoolduses vahele, lähevad tingimused kohe halvemaks. Praegu juhtuski nii, et kõige kibedamal ajal läks rajamasin katki ning ootame Itaaliast varuosi, et see korda teha. Õnneks sai Rohuneeme rajameister appi tulla,” räägib Tann. Tema sõnul võiks Tädu radadel ideaalis olla kunstlume tootmise võimalus ning kolme kilomeetri pikkune betoonpõhjaga suusarada, aga see on hetkel veel kaugema tuleviku muusika.

Viimsi discgolfi park

Metsaradadelt liigume Lubja külas asuvasse Viimsi kettagolfi parki, mille rajamise idee tuli kohalikelt noortelt ning millest Raimo Tann spordientusiastina kohe kinni haaras. Kuigi mitmed Viimsi külavanemad arvasid, et pargi rajamine pole hea mõte, seda eelkõige põhjusel, et hoolimata mängijate pingutusest ei lenda discgolfi kettad alati otse korvi, vaid hoopis suure hooga vastu puud ja see teeb puudele kahju, sai 18 korviga rada valla,

Igal aastaajal on oma võlu

Kui lumisel talvel liigub terviseradadel kõige rohkem suusatajaid, siis muul ajal käiakse siin jooksmas, rattaga sõitmas, kepikõndi tegemas või jalutamas. Siit läheb läbi ka 3,1 km pikkune tähistatud RMK halduses olev loodusõpperada, mille üheks omanäolisemaks vaatamisväärsuseks on kividel kasvavad kuused. Rada algab pinkide ja laudadega varustatud lõkkekoha juurest, kus rahvas armastab jalgu puhata, lõket teha ja grillida. Raimo Tann tõdeb, et satub Tädu kanti päris sageli. “Käin siin suusatamas, aga tihti ka kevadeti, kui kraavides vesi vuliseb ja linnud laulavad. Tegelikult on igal aastaajal looduses oma võlud. Kui oled noorem, siis ehk nii palju ei märka,

aga vanemaks saades tundub iga kõverik puugi isemoodi ja imetlemist väärt,” ütleb ta. Kui sõidame metsavahel edasi, saame veel ühe tõestuse, et loodus on Lubja küla suur väärtus, sest metsaserval jalutab uudishimulik põder, kes laseb end rahulikult pil-

Metsa sees kulgeb RMK tähistatud loodusrada. Lubja küla vahel liikus uudishimulik põder.

Viimsi Halduse ja Hooandja projekti abil püsti pandud. Nüüd on kasutusluba olemas ning kuna Eestis on kettagolfi populaarsus jätkuvalt tõusuteel, oli pargi rajamine tõenäoliselt õige otsus.

Suveperioodil külastas discgolfi parki ühe kuu jooksul 500 registreeritud mängijat. Suveperioodil külastas discgolfi parki ühe kuu jooksul 500 registreeritud mängijat. Pargi rajajad on kõige muu kõrval mõelnud ka puude

K O M M E N TA A R Lubja külaseltsi juhatuse liige Tarmo Okk: “Raimo Tann on suure südamega inimene, kes tõttab alati appi, kui midagi on vaja ära teha. Ta on väga positiivse ellusuhtumisega. Ma ei ole kelleltki kuulnud tema kohta midagi negatiivset, pigem ikka vastupidi. Tunnen teda viis aastat, käime koos suusatamas ja teeme muid huvitavaid asju, aga kui ma talle helistan, siis sageli tegeleb ta just külaasjadega. Ta on tõeline külaelu edendaja, kes viib elu edasi. Äramärkimist väärivad Raimo korraldatud jaanituled ning kindlasti on kõigile silma jäänud Põhjakonna trepp, mis on tema eestvedamisel rajatud ja mis ühendab Haabneemet Pärnamäe ja Lubja külaga. Tänu sellele pääsevad inimesed sellel trajektooril palju lihtsamalt liikuma. See on suur asi, võrdleksin seda isegi Saaremaa sillaga. Hea arendus on ka laste mänguväljak klindiastangul, mille kohal enne oli paras pommiauk, aga mis nüüd on väga äge koht. Klindiastangu arendamine ongi praegu tema kõige olulisem projekt, mille kohta tal on peas võimas visioon. Kui see on ellu viidud, hakkab kogu mäenõlv täiesti uutmoodi elama.”

KÜLAELU // 9

5. veebruar 2021

tasub teada

Lubja küla ajalugu

Discgolfirajal on mõned puud juba ketaste eest laudadega kaitstud.

kaitsmisele – osad neist on täna juba laudadega turvatud ning plaanis on puude kaitsmisesse veelgi investeerida.

Liikumine hoiab vormis

Kevadhooajal on külavanemal plaanis luua discgolfi klubi, mille egiidi all hakata treeninguid läbi viima. Ta käib ka vahel ise rajal kätt harjutamas, aga tulihingeliseks discgolfariks end ei pea. See tähendab, et ta ei kanna kaasas paarikümmet erineva lennuomadusega ketast. “Mul ei ole vahet, milline ketas on, sest minu käes lendavad kõik ühte moodi. Metsa,” naljatab ta. Seda juttu ei saa muidugi tõsiselt võtta, sest tegu on väga sportliku ja heas vormis mehega ning pole usutav, et tema kettad korvi teed ei leia. Hea vormi saladus peitub aga igahommikuses kiirkõnnis. Tööpäeviti on külavanema äratuskell helisema pandud kell 6.00 ning esimese asjana tõmbab ta spordiriided selga ja läheb 12 km ringile. Nädalavahetusel on sama rutiin, kuid siis on äratus veidi hilisem. “Selle juures on kaks halba momenti. Kõige raskem on teekond voodist ukseni, aga kui juba välja saad, on kõik mõnus. Teine tüütu asi on higise särgi seljast võtmine, sest tempokas kõnd teeb naha päris märjaks,” lausub ta.

Viimsi tõmbekeskus – klindiastang

Kui sõidame edasi klindiastangu poole, uurib vallavanem, kas Lubja küla on valmis saanud või on veel kasvamas. “Ega palju kasvuruumi enam ei ole, aga üks suur elamuarendus on just külla kerkimas.

Planeering on tehtud ja projekteerimine käib. Ehitatakse paarismajad ja eramud, kortermaju ei tule, aga see võib juurde tuua oma 300 elanikku,” arvab külavanem. Selle mõttekäigu saatel jõuamegi Lubja klindiastangule, mille arendamine on külaseltsi kõige olulisem eesmärk. Lubjamäe pikkus on 3,4 km, laius 16 km ja kõrgus 50 m ning see on suure perspektiivi ja sadade miljonite aastate taha ulatuva ajalooga paik. Kuna Illar Lemetti on ülikoolis õpetanud ökoloogiat ja keskkonnakaitset ning tunneb hästi nii elus- kui ka eluta looduse objekte, siis oskab ta klindiastangu tekkelugu põhjalikult kirjeldada. “Klint ehk paekallas on koht, kus paljanduvad erinevad aluspõhjakivimid. Praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala, sh Eesti, on oma asukohta jõudnud mandrite triivi tulemusel. Arvatakse, et teekond algas lõunapooluse lähedalt ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi. Sellel pikal rännakul üle ekvaatori settisid ka erinevad kivimikihid. Klindi ülaosas paljanduvad erinevate ajastute lubja- ja kiltkivid, allpool on liivakivid ja savid. Lubjakivid on kujunenud soojades meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil, seal on rohkelt kivistisi. Sinisavikihti oli kõigil viimsilastel võimalik näha siis, kui kaevati Artiumi vundamendiauku,” selgitab ta. Raimo Tanni sõnul võiks Lubja klindiastang olla tulevikus üks Viimsi tõmbenumbreid. Selle nõlvadel asuvad juba Vimka mäepark, seikluspark, Karulaugu terviserada ja palju muudki, aga plaanid on veel vägevamad. “Mina näen seda aktiivse vaba aja veetmise keskkon-

Viimsi poolsaare keskkõrgendikul paiknev Lubja küla on üks Viimsi asustuse hälle. Ajalooallikatesse ilmus ta küll alles 16. sajandil, kuid siinne asustus on sajandeid vanem. Lubja ja Pärnamäe küla piirialalt on leitud kaks tarandkalmet ning rahvasuus Rootsi kuninga hauaks ristitud matmispaik. Tõenäoliselt paiknes siinsamas ka 1241. aastal Taani hindamisraamatusse märgitud Vianre küla. 15. sajandi algul läks piirkond Pirita kloostri alluvusse ja peatselt kerkis Lubja mäele hoolsalt planeeritud kloostrimõis. Mõisavalitsejaks oli 1555. aastal Otto Gylsen, kelle nimest võib olla tuletatud talunimi Kiltsi. 1575. aastal pantis klooster kaks klindiserval asunud majapidamist võla katteks toonasele kloostri valitsejale. See valdus jäi iseseisvaks väikemõisaks, kuni Viimsi mõisa omanik krahv Karl Magnus von Stenbock selle 1763. aastal ära ostis. Krahv alustas arendustegevust ja rajas Lubjale teadaolevalt Eestimaa esimese supelasutuse. Kümblemiseks soojendati seal kohalikku allikavett. 1794. aasta kaardil kannab veekeskus Tšehhimaa kuulsa kümblusasutuse eeskujul Carlsbadi nime. 19. sajandi algul läks mõis Buxhoevedenite perekonna valdusse, kes tegid Viimsist toonase turistide meelispaiga. Lubja mäele ehitati Koluvere lossi minikoopia ehk Schloss Lodhe, klindiastangu küljele kaevati koopad. Hiljem läksid liikvele värvikad legendid ja romantismiajastule iseloomulikust lossikesest sai rahvasuus mereröövlite pesa. 1939. aastal ehitati lossi varemetele tuletorn. Oma nime on küla saanud lubjaahjudelt – lupja olevat siin põletatud veel XIX sajandilgi. Kohalike teateil oli Lubjal sel ajal olnud ka Viimsi mõisa tööliste elupaik. Eesti Vabariigi aastatel jagati siin talukohti vabadussõjast osavõtnutele ning kuni 1930. aastate lõpuni loeti ka hilisemad Pärnamäe majapidamised Lubja küla talude hulka. Suurim talu, mille maad jäid ka Lubja küla territooriumile, oli kindral Laidoneri suurtalu. Nõukogude ajal asutati selle baasil Viimsi sovhoos. Lubja küla majapidamised kuulusid Viimsi kolhoosi koosseisu. 1960. aastatel liideti mõlemad majandid Pirita aiandussovhoosiga. Küla nimi läbi aegade: 1575 Kalckoffen, 1613 Kalckofen Jürgen (vabatalupoeg), 1620 Kalkugnen, 1688 Lubia, 1693 Lubja, 1835 Lupja.

Külvi Kuusk

Rannarahva muuseumi teadur

nana, kus puhata, mängida ja sportida ning kuhu tahavad tulla inimesed nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütleb ta. Projekt klindiastangu rajamiseks on suurejooneline, mõeldud on tervele kogukonnale – lastele, eakatele, matkajatele, puhkajatele, sportlastele jne. Ka vallavanem leiab, et potentsiaali on kohal palju. “Siin ei ole vaja midagi välja mõelda, sest siin on kõik olemas. On ajalugu, on seda, mida silmaga vaadata, ja ruumi, kus liikuda,” sõnab ta.

Küla traditsioon on jaanipidu

Jaanituleplatsilt avaneb vaade Viimsi ülemisele tuletornile ehk rahvakeeli Lubja majakale.

Klindipealsel asub ka Lubja külaplats, kus peetakse jaanipäeva. Raimo Tann meenutab, et esimese jaanitule pidi ta korraldama vahetult pärast külavanemaks valimist. Algul puikles vastu, et ülesanne tuli liiga kiiresti, kuid külaelanike soovil tuli pidu ära teha ning nüüd on jaanipäevast saanud tore traditsioon. Eelmisel suvel jäi see koroona pärast vahele, aga kõikidel teistel aastatel on Lubja rahvas kogunenud jaanituleplatsile seda tähtpäeva tähistama. Ürituse raames toimub erinevaid võistlusi, lastele on batuudid ja mängud, tantsuks mängib ansambel. Kui alguses organiseeriti ka toitlustus ise ning rakkes oli kogu külavanema pere, siis nüüd ostetakse teenus sisse. See annab võimaluse ka korraldajatel rohkem pidu nautida. Raimo Tanni sõnul tullakse nende jaanitulele teistestki valla piirkondadest ning kiidetakse, et siin oled justkui ema süles, sest pole paljudele Viimsi mereäärsetele kohtadele iseloomulikku kõva tuult.

Põhja konn ja tema trepp Tädu terviserada on liikumisharrastajate seas väga hinnatud.

Tegelikult on nii, et ükskõik, millisest otsast alustada, jõuab Lubja külaga seoses lõpuks ikka välja klindiastangule. Näiteks Haabneemega ühendab Lubja, ning ka Pärnamäe küla Põhjakonna trepp, mis rajati Viimsisse neli aastat tagasi ja

Tauno Kangro loodud skulptuur Karulaugu terviseraja ääres Põhjakonna trepi veerel.

on üks siinsete jalutajate lemmikpaiku. “Lubja külaselts tegi projekti ja ajas asja kuni ehitusloani välja ning lõpuks vald ehitas trepi valmis,” räägib Tann.

Sel aastal on kavas ehitada Põhjakonna trepi juurest kuni jaanituleplatsini saepurukattega terviserada. Läheme meiegi trepist üles ning astangul seistes tutvustab külavanem edasisi plaane. “Sel aastal on kavas ehitada Põhjakonna trepi juurest kuni jaanituleplatsini saepurukattega terviserada. Pisut kaugemas tulevikus tahame mäenuka peale rajada lava, kus korraldada üritusi paarisajale inimesele, ja söögikoha, sest sealt avaneb Viimsile väga hea vaade,” avaldab ta. Trepi lähedale on plaanis luua aga armastusele ja sõprusele pühendatud park. “Tahan püstitada siia kaks naisekuju ja nende ümber rajada väikese madalhaljastusega pargi. Olen selles eas, kus väärtustan väga kõrgelt armastust ja sõprust, sest need on nii ehedad ja head tunded, kui need sul on ja kui sa nendest aru saad. Need väärivad esiletõstmist,” selgitab ta. Trepist alla tulles möödume Põhjakonna skulptuurist, mille järgi trepp õigupoolest nime on saanudki. “Toimus üks rahvusvaheline projekt, kus räägiti muinasjutte ja kus osalesid Poola, Slovakkia, Leedu ja Eesti. Meie võtsime oma muinasjutuks “Põhja konna” ja tegime sellest ajendatult skulptuurikonkursi, mille võitis Tauno Kangro,” meenutab Tann. Praegune skulptuur ei ole küll täpselt sama, mis konkursil osales, sest Kangro leidis, et Põhja konn on ikkagi mütoloogiline olend ega tohiks olla tavalise konna moodi, nagu ta algselt oli kujutanud, ning pakkus välja teise prototüübi. Sellise, mis nüüd Karulaugu terviseraja ääres Põhjakonna trepi lähedal valvab. Konna kuju ja treppi vaadates nendib külavanem, et on hea tunne, kui saad elus mõne märgi maha panna. “Selles ametis olengi seetõttu, et mulle meeldib ühiskondlik tegevus. Eks mingil määral on minus edevust, aga on ka ärategemise tahtmist. On meelde jäänud, kui pärast Püünsi kooli vastlapäeva võttis minuga ühendust selle kooli õpetaja ja rääkis, et tema klassi lapsevanem helistas ja ütles, et laps oli vastlapäevalt koju minnes öelnud, et see oli tema elu kõige parem päev. Selline tagasiside teeb hinge soojaks.” Järgmine peatuspaik: Leppneeme.

10 // HARIDUS

5. veebruar 2021

Kaua tehtud kaunikene – Kelvingi lasteaed ALUSHARIDUS Kelvingi lasteaed on Kelvingi külas

Lapsesuu (5–7-aastased lapsed)

ainus lasteaed. Vähetähtis pole fakt, et tegu on esimese eralasteaiaga Viimsis. Lasteaiapidaja Eneli Torstenberg räägib lasteaia minevikust, olevikust ning veidi ka tulevikuplaanidest. Jane Saks

Viimsi Teataja kaasautor

Kuidas Kelvingi lasteaed 2003. aastal alguse sai? Kui 2002. aastal perega Viimsisse kolisime, oli vallas lasteaiakohtade puudus. Kuna olin õppinud alushariduse muusikaõpetajaks, tundus hea mõte pedagoogiline pool ning äriplaanid ühendada. Muidugi olime algajad ega teadnud kõike, mis ees ootab ja mida täna paremini teeks. Aastatega oleme kogemusi saanud ning muutnud lasteaeda iga aastaga paremaks. N-ö kaua tehtud kaunikene. Maja, kus tegutsete, ei olnud algselt lasteaed. Mis siin varasemalt oli? Kui otsingute käigus leidsime Kelvingist vana piirivalvehoone, oli seal hakatud tasapisi poepidamise plaane tegema, aga sellest loobutud. Viimsi vallavalitsus oli hoone Kelvingis tegutsevale MTÜ-le kinkinud just lasteaia avamise eesmärgil. MTÜ otsis lasteaiapidajat ja meie kohta, kus avada lasteaed. Nii asusimegi 2003. aastal sinna lasteaeda rajama. Mis on teie eelis? Lapsi on Viimsi vallas kahtlemata palju, aga on olnud aastaid, kui vabu kohti on isegi riiklikus lasteaias. Meie oleme 17 aasta jooksul pinnale jäänud just sellega, et oleme oma kahe rühmaga väikesed ja kodused, mitte suur ja anonüümne. Saame lastesse palju individuaalsemalt läheneda, neid tundma õppida ja toetada. Minu kolm last on samuti Kelvingi lasteaia kasvandikud ning paljud teised pered on toonud järgmise(d) õe(d) ja/või venna(d) meie juurde. See on suur tunnustus. Olete Viimsi valla vanim eralasteaed. Kas on uhke tunne? Alustasime mõttega, et lastel oleks tore ja lapsesõbralik koht, et neil oleks huvitav ja nad tahaksid rõõmuga lasteaeda tulla. Uhked oleme selle üle, et meie lasteaiast on tänaseks kooli läinud 85 toredat ja koolivalmis last, sh superstaar Sissy Benita ja õde-vend Vunšid, kes tuntud hiphopi alal. Mis teeb teie lasteaia eriliseks? Peame tugevateks külgedeks looduslähedust, mille kaudu käib ka õppetegevus. Saab ju tihtipeale tähti õppida liivale kirjutades, lugemist kännu otsas, arvutamist käbide ja kividega ning meisterdamist puulehtede ja okastega jne. Lasteaed asub metsa ja mere vahel ning on loodusega ümbritsetud – rahulik küla keskne koht, kus uksed on avatud ja aias jooksevad loomad. Meie motoks on: mängime õppides, õpime mängides. Seejuures

arvestame lapse individuaalsust ja arengupotentsiaali, väärtustame loovust, lapsekesksust, mõttevabadust, omaalgatust. Vahel juhtub, et lapsevanem tahab õhtul tagasi saada puhaste riietega põngerja, aga see ei õnnestu, sest pori ja liiv ongi meie laste mängu- ehk töövahendid ja porised riided nende tööriietus. Püüame olla palju looduses. Ehitasime meiegi populaarse mudaköögi ning pottidega saab vahel ka pori küpsetada – see ongi loodus ja looming üheskoos. Kes lapsi toitlustab? Enamik lasteaedu võttis suuna, et toitlustame end valla lasteaedadest erineva toitlustusfirmaga. Meie toitlustaja hangib piimatooteid vaid ökotaludest ja enamik toite on nisuvabad. Meie oleme rahul. Kelvingi lasteaias on kaks rühma. Rääkige nendest lähemalt. Meie leidlikud õpetajad mõtlesid välja erilised rühmanimed: Kukerpallurid (2–4-aastastele) ja Käbilased (4–7-aastastele). Hommikuti alustavad mõlemad rühmad hommikuringiga, siis algab õppetegevus, mis päädib muusika- või võimlemistunniga. Suuremate rühmas toimub igal nädalal lisaks inglise keele õpe ja ujumine. Kui ujulad taas avatakse, käib suurte rühm igal nädalal ujumas. See pakub lastele meeletult rõõmu ja lõõgasust. Alati tahaks ise ka basseini hüpata ja sulistada. Nutiajastul on see väga mõnus teraapia. Tavaliselt käiakse vähemalt kord nädalas metsas metsaelumärke ja loomajälgi otsimas, viiakse kitsedele sööki, leitakse esimesi märke kevadest, korjatakse marju, seeni, käbisid jne. Igal kuul vaatame teatrit – hetkel käib teater külas õues ning muud

Lumemägi ehitati lapsevanemate abiga. Fotod: Eneli Torstenberg

ja rääkima ning meie rahvakalendrist lugu pidama.

Ise meisterdatud kaunis jääehe.

hea teada

Väiksed grupid ja isiklik kontakt

Mari-Liisi ja Andruse peres kasvavad 6-aastased kaksikud, kes alustasid lasteaiateed 1,9-aastaselt. Pere on valikuga rahul. “Valisime Kelvingi lasteaia, sest see oli kodule lähedal. Määrav oli ka minimaalne laste vanus – juba enne 2-aastaseks saamist sai lapsed aeda panna. Lastele siin meeldib. Kuna grupid on väiksemad, on ka kontakt õpetaja ja lapse vahel isiklikum. Tore on see, et lasteaia looduslähedus lubab sagedasi metsakülastusi, matku jms. Meie lapsed on osalenud pakutavates huviringides, nagu robootika, inglise keel, ujumine. Ega selles vanuses polegi palju vaja, kuid spordiga seotud huvialaring võiks kindlasti lisaks olla. Kui midagi veel muuta, siis magamine ja mänguruum võiks olla eraldi toas, praegu on pisut kitsas. Igaüks valib lasteaia vastavalt eelistusele, aga neile, kes eelistavad väiksemaid gruppe, isiklikumat lähenemist ja kodutunnet, siis kindlasti soovitame.”

traditsioonilised üritused on samuti õue ümber kolinud. Näiteks viimane jõulupidu sai eriti teistmoodi. Selle märkis ära isegi Kelvingi külavanem, kuna lapsed kõndisid rongkäigus läbi küla, laternad käes, ning pidu peeti jõulutuledega kaunistatud küla lauluväljakul. Meie õpetajatel on loomingulised ideed ning sellest tulenevalt toimub kevadeti Kelvingi regatt, kus looduslikest materjalidest laevukesed saadetakse rannast teele n-ö iseseisvuma. Traditsiooniks on kujunenud lastaia lõpupeol lõpetajate poolt puu istutamine, lastekaitsepäeval õue grillipidu, hooaja lõpus piknik looduses, lasteaia sünnipäeva pidamine mõne üllatusega. Mitmetel aastatel oleme teinud koostöös lapsevanematega talguid ning populaarset üritust – lumemäe ehitust. Ka õpetajate ja abide tunnustamiseks on traditsiooniks saanud kokkusaamised, kus üksteist motiveeritakse, ning sellest on välja kasvanud ühtne ja kokkuhoidev kollektiiv. Traditsioone on lasteaia ajaloos palju ning need jäävad ja ühendavad. Lasteaias on lapsi erinevast rahvusest. Kuidas see elu rikastab? Muidugi rikastavad lasteaiaelu erinevatest rahvustest lapsed oma traditsioonide, kasvatusmeetodite ja kultuuriga. Meil on lapsi vene, inglise, leedu, jaapani, soome ja ukraina segaperedest. Siiani oleme hakkama saanud vaid eestikeelse õppekavaga. Eks see on õpetajatele ka väljakutseks, aga tegelikult asuvad ju lapsed õppima eesti koolidesse ja seepärast õpetame neid eesti keelt hindama

Teil on lasteaias olnud ka loomi ning kevadel on plaanis taas küülikud võtta. Miks? Meil on juba mitu aastat käinud külas erinevate talude koduloomad. Küll lambad, ponid, kanad, kuked jne. Isegi politsei teenistuskoer. Igal lapsel ei ole võimalik kodulooma soetada. Ka minu lapsed igatsesid koju looma. Sealt hakkasimegi rohkem loomade peale mõtlema, kuniks meie imeline õpetaja tuli ideega, miks mitte võtta lasteaeda elama oma küülikud. Nende jaoks ehitasime murualaga aediku, kuhu ka lapsed mahuvad loomi paitama ja söötma. Mõte oli lastele õpetada hoolivust ja kohusetunnet, mis kaasneb iga looma võtmisega. Samuti on otsene suhtlemine loomadega tohutult teraapiline kogemus. Milline on olnud koostöö Viimsi vallaga? Eralasteaiad on vallale head koostööpartnerid. Meid on väga hoitud ja soositud, kuid vahel võiks eralasteaiatoetus tihemini tõusta, et lapsevanematele ei jääks nii suur õppemaksukoormus. Samas oleme pidevates läbirääkimistes ja vald teab eralasteaia muresid ja rõõme. Kevadel lõpetab lasteaia rekordarv lapsi – lausa 11. Kas see tähendab, et sügisest on teie majas vabu kohti? Kuidas saab last kirja panna? Väga ootame uusi lapsi end järjekorda panema, aga palju vabu koh-

Poriköögi ehitus oli väga vahva ettevõtmine.

Mis on teie lasteaia nimi? - (kõik koos) Kelvingi!!! Mida teile lasteaias kõige rohkem teha meeldib? - Mängida! - Mulle meeldib õues mängida igasuguseid mänge. - Toas mängime autode ja LEGOdega. Kas lasteaias on ka midagi, mis teile ei meeldi? - Magada ja võimelda. - Magamine ei meeldi, sest ma ei viitsi magada. - Mul ei tule und. - Kõige rohkem meeldib olla õues. Mis on teie lemmiksöök lasteaias? - Makaronid singiga. - Lemmikmagustoit on punane tarretis. - Mulle maitsevad kõik söögid. Mida te joote? - Jooke. Kui õpetajatega metsas käite, mida te seal teete? - Otsime loomade jälgi. - Õpetajad peidavad meile asju. Ja ma otsime need üles. Nad peidavad sööke. Kas teil on lasteaias loomi olnud? - Jaa, jänesed, Halja ja Musta, aga üks viidi ära, kuna üks oli emane. - Halja suri ära. Rebane sõi ära. - Hunt võis ju ka süüa. - (tüdrukud) Ei! - Tegin nalja. Kuidas te nende eest hoolitsesite? - Tegime pai ja andsime süüa. Mis loomad veel võiksid lasteaias elada? - Kanad, jänesed, kiisud. Kas teie lähete sellel sügisel kooli? - Jah! - Koolis me õpime. - Koolis ei saa mängida ja ei ole päevaund.

ti me välja ei reklaami, kuna õed ja vennad on juba kohad broneerinud. Huvi korral saab registreerida veebiaadressil kelvingilasteaed.ee. Mis on teie unistus? Unistame, et ühel päeval saame lastega õues magamist proovida ja miks mitte selle ka traditsiooniks muuta. Kuna kevadise eriolukorraga seoses tegime lasteaia ümber õuelasteaiaks, mis oli samuti ammune unistus, siis soojemal ajal võiks taas õue kolida nii söömisega kui ka õppimiseks mõeldud laudadega. Värske õhk on väga palju tõstnud laste immuunsust. Tõestuseks see, et meie rühmad on pea iga päev 90% täituvusega. Kuna saame paari aasta pärast 20-aastaseks, siis loodame, et laps leiab endiselt Kelvingi lasteaiast võimalused õppimiseks, mängimiseks, sõbrustamiseks ja looduse armastamiseks.

VIIMSI ARTIUM // 11

5. veebruar 2021

Artium – kultuuri ja huvihariduse süda NURGAKIVI 11. veebruaril asetatakse nurgakivi

Viimsi Artiumile. Pisut rohkem kui aasta pärast kolivad sinna mitmed haridusasutused, huviringid ning sellest saab koht, kus hakkavad toimuma kontserdid, teatrietendused ja muud kultuurisündmused. Merilin Piirsalu

Viimsi Teataja toimetaja

V

iimsi valla kultuuriosakonna juhataja Villu Veski sõnul on vajadus Viimsi haridus- ja kultuurikeskuse järele õhus olnud juba pikki aastaid. “Mõte esialgsest ideest kuni selle teostamiseni on käinud läbi tule, vee ja vasktorude ning see, et Artium on lõpuks valmimas, näitab Viimsi kogukonda väga targa ja ühtsena. Seda maja – uusi saale, õpperuume, galeriisid – on väga oodatud ja seda on vaja kõikidel valdkondadel, kes seal kokku saavad,” sõnab ta.

Sada aastat kogemust

Kui rääkida hariduse poolelt, siis saab Artiumist uus kodu nii Viimsi kunstikoolile, muusikakoolile kui ka Teadmiskeskusele Collegium Eruditionis. “See on sümboolne, et muusikakool ja kunstikool liiguvad Artiumisse 45. tegutsemisaastal ja teaduskeskus 10. tegutsemisaastal. Kui numbrid kokku liita, võime öelda, et uues majas saab kokku sada aastat kogemust kunsti, muusika ja teaduse õpetamisel,” ütleb Villu Veski. Kuigi maja on uus, siis tänu tarkusele ja teadmistele, mida kõik tegijad kaasa toovad, on sel juba oma ajalugu ning usutavasti tekitavad eri kogemused majja kohe erilise sünergia. Väga oluline on, et Artiumis kohtuvad omavahel noored muusikud, kunstnikud ja teadushuvilised. Enam ei pea keegi omaette nurgas nokitsema. “Ühe põlvkonna eri alade tegijad saavad samas majas tegutsedes tuttavaks. Maast madalast kogemuste jagamine ja teiste tegemistega kursis olemine avardab silmaringi ja aitab kindlasti elus edaspidi paremini hakkama saada. Artium on kahtlemata koht, kus saame anda lastele parimat huviharidust, harida neid kultuurivaldkonnas ja kasvatada üldist intelligentsi. See viib Viimsi haridus- ja kultuurielu täiesti uuele tasemele,” usub Villu Veski. Tema sõnul avanevad noortele täiesti uued perspektiivid. “Viimsi vald on juba sõlminud seonduvalt Artiumiga koostöölepingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ning Eesti Kunstiakadeemiaga. Need kindlustavad, et lapsed saavad varakult tippkultuurile väga lähedal olla ning näevad õppejõududena ja lektoritena oma ala tipptegijaid. Kui noor tahab samasse kõrgkooli edasi õppima minna, on tal juba eelis, sest ta on selle kooli hõngu nuusutanud.”

Kultuur oma parimas kastmes

Kontserdi- ja teatrisaale tuleb Artiumisse kolm. Pea 500-kohalise suure saali lava on multifunktsionaalne

ning selle ees asub muusikateatrile vajalik orkestriauk, mis avab ukse igas žanris teatrietendustele. “Seni on teatrietendused toimunud Viimsi huvikeskuses, aga sealne saal seadis piirangud ning iga etendusega meile külla tulla ei saanud. Artiumis saavad nii viimsilased kui ka külalised mujalt hakata n-ö päris teatris käima, draamast, muusikalist ja operetist kuni ooperini välja,” kinnitab Villu Veski. Ka kogu Viimsi huvikeskuse teadmiste- ja kogemustepagas koondub Artiumisse. Lisaks suurele saalile ehitatakse Artiumisse väikese rõduga kammersaal ja samas suurusjärgus black box. Mõlemad saalid on samuti eri žanride teatritegemise valmidusega, stand up komöödiast sõnalavastuseni. Kaasaegsed helitehnilised, video- ja valguslahendused võimaldavad korraldada kontserte sümfooniatest kuni popartistide showdeni välja, rahvusvahelisi konverentse, seminare, auhinnagalasid. Kasutada saab ka lausa igapäevaselt vajaminevat, ülekandevalmidusega veebistuudiot, kust virtuaalsündmusi eetrisse anda. Seda vajavad täna kõik valla asutused ja see vajadus pole 2022 ilmselt kuhugi kadunud ehk see on uus normaalsus.

Võimalusi on väga palju

Praeguste plaanide kohaselt toimub Artiumi avamine 18.–20. veebruaril 2022 ning kolmel esimesel avamispäeval on plaanis suurejooneline avamisüritus, mille programm on korraldatud nii, et külalised saavad tutvuda saalide erinevate võimalustega ja pakutakse kuulamiseks-vaatamiseks eri žanre nii teatri kui ka kontserdilavadelt, tutvustatakse erinevaid õpperuume, töötubasid nende moodsate lahendustega. Kui rääkida konkreetsemalt sellest, mis Artiumis kultuurivallas toimuma hakkab, peab kindlasti mainima, et siin saab hakata korraldama kõiki Viimsi jaoks olulisi sündmusi, alates tähtpäevade tähistamisest ja aktustest kuni “Viimsi tunnustab” galaõhtuni ja aastalõpuballini välja. Siin saavad üles astuda kohalikud kollektiivid – näiteks Viimsi muusikaliteatri jaoks on juba broneeritud nende uue lavastuse esietendused 2022. aasta märtsiks – ning ka külalisesinejad. Viimsi on kodukohaks paljudele vabariigis ja ka rahvusvaheliselt tuntud artistidele ning nende kontserdid Artiumi lavadel omandavad kohaliku mõõtme kõrval palju laiema kõlapinna, tuues publikut Tallinnast ja kogu Eestist. Ruume saab anda rendile sündmuste korraldajatele, aga plaanis on luua ka Artiumi oma programm-mängukava, kuhu kuuluvad nii kontserdid, etendused kui ka näitused. Suuremas pildis saab

Tähe-Lee Liiv ja Villu Veski katsetamas akustikat Viimsi Artiumi ehitusaugus. Foto: Martin Jaško

igakuises kavas olema midagi nii kõrgkultuurist kui ka popkultuurist, muusikast, sõnakunstist kui ka visuaalsest kunstist.

Kultuur on meie enda nägu

Villu Veski sõnul on üheks Artiumiga seotud unistuseks Viimsi orkestri loomine. “Salvestasime nurgakivi ürituse jaoks klippi Viimsi muusikutega ja saime kinnitust, et meil on häid muusikuid nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Selle pinnalt hakkas kuju võtma idee, et Viimsis peaks tegutsema oma orkester, mille solistideks võiksid olla nii kohalikud lauljaid kui ka külalisesinejad,” räägib Villu Veski.

Väga oluline on, et Artiumis arenevad koos noored muusikud, kunstnikud ja teadushuvilised. Tänu Artiumile võiksid viimsilaste jaoks avaneda nii mõnedki rahvusvahelised uksed, kuid kaugemal silma hakkamiseks tuleb ise initsiatiiv võtta ja korraldada sündmusi, mis tähelepanu pälviksid. “Valla aukodanik Tõnu Kaljuste esitab oma kontserditel palju Arvo Pärdi loomingut ja hetkel oleks ju täiesti võimalik, et Artiumis toimub Kaljuste juhatatud kontsert, kus helilooja on ka ise kohal. Kuna Arvo Pärt on juba mitu aastat maailmas enimmängitud helilooja, siis ainuüksi üks selline kontsert tutvustaks Artiumi saali ja tõmbaks rahvusvahelist tähelepanu,” toob Villu Veski ühe näite. Tema sõnul võiks üks Artiumi

märksõnu olla kindlasti ka kultuurivahetus, seda nii noorte õppurite kui ka professionaalide hulgas. “Näiteks kutsume siia esinema Soome noorte akordionistide ansambli ning kultuurivahetusprogrammi raames esineb muusikakooli koosseis omakorda Soomes. Näiteid kultuurivahetusest võib tuua palju, kui on endal võimalused võõrustamiseks. Samuti on võimlik noorte kunstinäituste vahetus,” illustreerib Villu Veski oma mõtteid. Ta lisab, et Eesti kultuur on meie enda nägu. “Kui meie oma kultuuri ei edenda, siis ei tee seda mitte keegi.” Väga tähtis on see, et Artium annab põhjuse kodunt välja tulla. “Meil ripuvad kapis ülikonnad ja kleidid, kuid praegu pole Viimsis kohta, kus oma peenemat garderoobi tuulutada. Artium selle probleemi lahendab,“ lausub Villu Veski. Ta on ka veendumusel, et kultuur on suurepärane allikas uute muljete saamiseks, need on aga omakorda olulised, et inimestes säiliks uudishimu ja võimalus kogemusi teistega jagada. “Peredel on vaja käia teatris ja kontserdil, et saada just koos uusi muljeid ja neid hiljem omavahel jagada. See liidab nii perekondi kui kogukonda.”

Iseenesest ei juhtu midagi

Villu Veski sõnul tuleb aga unistuste ja plaanide realiseerimiseks teha väga palju tööd. “Me planeerime kokku kutsuda lähiajal ümarlaua Viimsi kultuuritipptegijatest, kellega koos töötame välja programmi ja tulevikuvisiooni Artiumis toimuva kohta. Ma ei tea maailmas ühtegi kultuurikeskust, mis iseenesest täituks. Sisu loomiseks, imidži kujun-

damiseks ja turundamiseks on vaja programmijuhte ja visionääre. Eesmärgiks on luua Artiumist ka atraktiivne sihtkoht külalistele ja kultuuriturismi arendajatele. Seda nii sisu kui ka vormi tõttu. Meil on kolm saali, mis vajavad nii publikut kui ka esinejaid lavale, ning me ei räägi kahest-kolmest õhtust aastas, vaid püsivast iganädalasest programmist. Meil peab olema oskus inimesi kaasata, kodust välja meelitada ning kultuuripisikuga nakatada. Ükski idee sellesse katlasse ei ole liiast,” kutsub ta kõiki kaasa mõtlema. Lisaväärtusena toovad täissaalid täituvuse ka Viimsi restoranidele, kohvikutele, majutusasutustele ja teistele teenusepakkujatele. Ei saa üle ega ümber sellest, et Artiumi ehitamine on kallis ja kulukas projekt, kuid see toob kaasa palju väärtusi, millele ei ole võimalik hinnasilti külge panna. “On ju öeldud, et tõsiseltvõetavaid kontserdisaale ehitatakse Eestis väga harva – üks iga 10 aasta kohta. Võttis kaua aega, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal valmis sai, ning on erakordselt uhke tunne, et Viimsis valmib praegu reaalselt samal tasemel kontserdisaal,” kinnitab Villu Veski. “Aasta alguses meedias ilmunud edetabelisse “Eesti mõjukamate inimeste top 100” mahtus ainult kaks muusikategelast: Arvo Pärt ja Nublu. See värvikas võrdlus on märgiks, et kogu eesti muusikakultuur mahub nende kahe nime vahele. Loodame väga ja tegutseme selle nimel, et tulevikus “Viimsi mõjukamad inimesed top 100” edetabelisse mahuks muusikategelasi rohkem kui kaks,” lisab ta.

12 // VIIMISI ARTIUM

5. veebruar 2021

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium 2016

Esmased ideed valla huvikoolidele ühise uue hoone rajamiseks.

Kevad 2018

Vallavalitsus alustab uue huvikeskuse kavandamist, tööpealkirjaga Noorte Talentide Kool. Võimaliku asukohana nähakse Haabneeme kooli kõrval asuvat Allika 1 kinnistut.

Juuni 2018

Koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutatakse välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.

Oktoober 2018

Suur saal

Mitmeotstarbeline saal võimaldab võõrustada nii kontserte kui ka muusika-, sõna- ja etenduskunsti lavastusi, aga ka konverentse. Lava mahutab suure sümfooniaorkestri ja saalis on kuni 500 kohta publikule. Eestis üsna haruldane ringrõdu võimaldab muusikahuvilistel soetada istekohti ka orkestri taha, mis annab võimaluse olla näoga dirigendi poole ja samas mitte teha allahindlust akustikas. Kogu suure saali lava ja kolmveerandi ulatuses ka põrand on hüdrauliliste mehhanismihoonedega üles-alla liigutatav. Ehk teisisõnu saab ühe vaheaja vältel 20 minutiga muuta sootuks saali ilmet ja kaldpõrandast vajadusel tekitada täies ulatuses ühes tasapinnas oleva ala. Akustiliselt heli peegeldavad toolid saab spetsiaalse liftiga liigutada kiiresti lava alla ning kasutada saali kas vastuvõtu või näituse tarbeks. Kuna suur saal on pooleldi maa sees, tagab see erakordse vaikuse. Saali on eelpaigaldatud kõik nüüdisaegsed videolahenduse võimalused.

Arhitektuurivõistluse võidab arhitektuuribüroo KAVAKAVA ideekavand “Robin“. Võistlusele laekus kokku 24 ideekavandit.

Märts 2019

Koostöös Viimsi noortevolikoguga algab uue keskuse nimekonkurss.

Mai 2019

Nimekonkursile laekub 152 ettepanekut, millest žürii valib rahvahääletusele välja kaks: ARTIUM ja KLINT. 239 häälega valisid viimsilased uue keskuse nimeks ARTIUM.

November 2019

Sõlmitakse koostöölepingu Eesti Kunstiakadeemiaga.

Detsember 2019

Sõlmitakse koostööleping Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.

Märts 2020

Kontserdisaali liikuv põrand

Kuulutatakse välja ehitushange.

September 2020

Viimsi valla haldusettevõte OÜ Viimsi Haldus allkirjastab ehitusfirmaga OÜ Nordlin Ehitus ehituslepingu.

Oktoober – detsember 2020

Hoone süvendi kaevamisel eemaldatakse ehituskrundilt 60 000 tonni sinisavi pinnast. Hoone alla rammitakse 250 12 meetri pikkust mikrovaia, mis hoiavad Artiumit pinnase küljes kinni, et vesi seda üles ei tõstaks. Kuna Artium asub radoonirohke paeklindi läheduses, kaitseb hoone maa-alust osa spetsiaalne radoonikaitse.

November 2020

Eesti klassikatäht 2020 Tähe-Lee Liivi esituses kõlanud Maurice Raveli klaveripalaga pannakse Viimsi Artiumi ehitusplatsil sümboolne muusikaline nurgakivi valmivale hoonele.

Veebruar 2021 Hoonele asetatakse nurgakivi.

Veebruar 2021

Vallavolikogu arutab sihtasutuse Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium asutamist. Asutuse peamiseks ülesandeks jääb professionaalse kultuurielu korraldamine Viimsi vallas ning Artiumi maja sisulise töö organiseerimine.

Suvi – talv 2021

Hoone kommunikatsioonide (elekter, küte, veevarustus, side jne) paigaldamine.

Sügis 2021

Köök

Kunstigalerii

Artiumisse tuleb Viimsi esimene kunstigalerii, kus saab eksponeerida nii professionaalsete kunstnike kui ka kunstikooli õpilaste näitusi.

Valmib hoone betoonist majakarp. Ehituse käigus valatakse 6000 kuupmeetrit betooni ja kasutatakse 1500 tonni armatuurterast. Hoone ehitusel kasutatakse nii monoliitbetooni kui ka tehases eelvalmistatud paneele. Majakarbi ehitusetapis on igapäevaselt objektil keskmiselt 40 ehitajat. Hoone maksimaalne kõrgus on 18 meetrit maapinnast, mis järgib kõrvalasuva Haabneeme kooli spordihoone kõrgust ja vastab keskuse üldplaneeringu nõuetele.

Sügistalv 2021

Hoone sisetööd ja viimistlus. Igapäevaselt on ehitusobjektil ligi 100 töölist.

Detsember 2021 – jaanuar 2022 Saalide ja õppeklasside inventari ja mööbli paigaldus.

Veebruar 2022

Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium valmimine.

Kokandusklass

Harjutussaal

Kõrge laega läbi kahe korruse universaalne harjutusruum, mida saab kasutada ka tantsusaalina.

Kohvik

Põhikorrusel hakkab asuma kohvik koos köögiruumidega, mis peab lisaks igapäevastele külalistele olema suuteline pakkuma toitlustust ka suurematele üritustele. Kui kõik kolm saali on korraga täisulatuses kasutuses, on kontserdikülastajate maksimaalsete arv 750, millele lisanduvad veel huvikoolide õpilased ja juhendajad.

VIIMSI ARTIUM // 13

5. veebruar 2021

Õppeklassid

Muusika-, kunsti- ja teaduskoolide õppeklassid asuvad kõigil viiel korrusel hoone eri osades, kuid siiski piisavalt suure ruumilise ülekattega sünergia tekkimiseks. Iga ruumigrupi keskmes on avar läbi kahe korruse ulatuv olemisruum. Huvikoolidele on hoonesse muu hulgas veel plaanitud: bändiruum, pilliladu, noodiruum, käsitööklass, moekunstija tekstiiliklass, robootikasaal, animatsiooni- ja multimeediastuudio, solfedžoklass, viiuliklass, klaveriklass, skulptuuriateljee, kompositsiooniklass, kunstiajalooklass, maaliklass, muusikaajalooklass, kitarriõppe ruum, kandleõppe ruum, akordioniklass, vaskpilli- ja flöödiklassid, saksofoni- ja tšelloklassid, graafikasaal, joonistamise klass ja kunstiõppe ruumid.

Väliterrass

Hoone on ehitatud avatud maja põhimõttel, mis tagab hõlpsa liikumise eri korruste ja tiibade vahel. Lisaks peauksele on huvikooli õpilastel võimalik siseneda õppeklassidesse ka avaralt väliterrasilt.

Õuesõppeklass ja planetaarium

Kaks Artiumi vahetus läheduses asuvat nõukogude sõjaväe kunagist kütusemahutit ehitatakse ümber avatud väliõppeklassiks ning planetaariumiks. Planetaariumi sisustus on plaanis hankida pärast hoone valmimist. Artiumi ümbruse korrastamisega pikendatakse ka praeguse Karulaugu terviseraja teid ning tulevikus moodustab see ühtse terviku Lubja klindiastangule rajatavast puhkealast.

Kammersaal

Kuni 160 vaataja-kuulaja kohaga kammersaal on mõeldud eelkõige kontsertide läbiviimiseks. Kammersaali väike ja hubane lava on suurepäraseks kohaks muusikakooli õpilastele kontsertide andmiseks. Saali istepingid on teisaldatavad ning võimaldavad vastavalt sündmusele erinevaid paigutusi. Ülikiire internet kõrge kvaliteediga voogülekannete edastamiseks on tagatud kõigis kolmes saalis. Saali mitmekordsed topeltseinad tagavad hea heliisolatsiooni, mistõttu võib kõrvuti asuvates ruumides samaaegselt korraldada nii kontserte kui ka teatritükke.

Prooviruum

Kuni 30-liikmelisele kollektiivile mõeldud harjutusruum. Siin saavad proove läbi viia näiteks kammerorkestrid, rahvapilliansamblid, aga ka bigbänd.

Black box saal

Black box saal on väga universaalne, võimaldades tekitada lava ruumi igasse osasse ning paigutada kuni 120-pealist publikut täpselt selliselt, kuidas ürituse läbiviija seda soovib. Pealtvaatajate istekohad on lahendatud tribüüni stiilis väljatõmmatavate astmetega.

Elektroonikalabor

Fuajee

Löökpilliklassid

Muusikakooli löökpilliklassid on plaanitud rajada hoone äärmisse nurka, kus vali heli teisi kõige vähem häirib.

Garderoob

Lift

Hoone viie korruse vahel saab lisaks treppidele liikuda ka liftiga. Hoone projekteerimisel on läbivalt arvestatud liikumispuuetega inimeste vajadustega.

Loodusklass

Labor

Fotoateljee

14 // VIIMISI ARTIUM

5. veebruar 2021

Vaade peasissepääsule Haabneeme kooli poolt.

Nii sündis Artiumi arhitektuurilahendus LOOJAD Artiumi hoone arhitektuurilahenduse

leidmiseks korraldati 2018. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis arhitektuuribüroo Kavakava, kes on ka hoone ehitusprojekti koostaja. Kärt Radik

Viimsi Teataja kaasautor

K

ohtusime Kavakava arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga, et rääkida lähteülesandest, aga ka ümbritseva keskkonna ja projekteeritud hoone ühtesulandumisest. Miks te otsustasite sellest konkursist osa võtta, mis kõige rohkem paelus? Meile pakkus kõigepealt huvi asukoht, just sellepärast, et see on arhitekti jaoks väga atraktiivne. Suur klindinõlv, mis on otsapidi ehitusala küljes, ning ka kõrguste vahe. Eesti arhitekt on reeglina lameda maa arhitekt, kuid selle projekti puhul oli kõrguste vahe juba 30 meetrit. See tundus väga erilise võimalusena, mida harva ette tuleb. Saab tegeleda nii reljeefi kui ka loodusega. See hoone on viimane Randvere tee koolide-lasteaedade reas ning sealt edasi jääb vaid loodusmaastik. See köitis.

Millised olid tellija poolt välja toodud peamised ülesanded ja võtmekohad ning kuidas need lahendasite? Kõige tähtsam ja meie jaoks ka kõige põnevam osa oli erinevate huvikoolide kokkusaamine ühes majas. Selliseid arutelusid muidugi oli, et näiteks muusika- või kunstikool võib oma identiteedi kaotada, aga samas tekib neile seoses ristkasutusega igasugu ruume ja võimalusi juurde. Ruumide ristkasutus oli ka üheks lähteülesandeks. Eri alade sünergia on edasiviiv. Ajalooliselt pidi ka ülikoolides oleme vähemalt seitse erinevat eriala. Pärast võistluste toimumist püüti edasi arendada just sünergia tekkimist erinevate alade vahel. Muusika- ja kunstikool on koos näiteks kolmandal ja neljandal korrusel. See soodustab omavahelist suhtlust, võib-olla ka erialade vahetust. Mõned inimesed pole oma huviala leidnud ja võib-olla nad leiavad sellisest uutmoodi kooslusest enda jaoks selle õige. Muusikakool võidab väga palju sellest, et samas majas on professionaalne kontser-

disaal. See maja on mõeldud kogu Viimsile, olles tõeliseks kogukonnakeskuseks. Tegelikult peaks uudse projektiga hoone soodustama ka laste huvi, sest näiteks oma kooliga ühes majas asuv huviring mõjuks lastele kui järelaitamistund, sest keskkond jääb samaks. Milliseid kogemusi võtsite kaasa oma varasematest töödest? Koole projekteerides oleme varem kasutanud näiteks astmestikke, mida kasutada vahetundide ajal. Neid lahendusi oleme käinud Soomes ja Taanis uudistamas ning kasutasime väga edukalt Narva kolledžit projekteerides. Üks Narva õppejõud isegi mainis, et loengute vahel toimuv on õppimise mõttes sama tähtis kui loeng, kuna siis suheldakse omavahel, vahetatakse teadmisi ja kogemusi jne. Sellepärast tuleb selleks hoones võima-

lusi jätta. Maailma mastaabis pole see midagi erakordset, aga Narva lahendus oli Eestis esimene omataoliste seas. Artium on kaudselt sama mõtte edasiarendus, aga siin tõlgendasime sellisena kogu hoonet ja selle ümbrust, mitte üksnes fuajeed ja koridore. Black boxi tegemise varasem kogemus on meil Kultuurikatla projektist. Algselt läksime projekteerima nagu huvikooli, kuid ühel hetkel avastasime, et tegelikult peaks sellest välja tulema ka tipptasemel

kontserdimaja. Õnneks on Kavakaval olnud hea koostöö akustik Linda Madalikuga kohe büroo algusaegadest. Näiteks Pärnu kontserdimajas on samuti ühendatud nii muusikakool kui ka kontserdisaal. Linda töö kaudu on osa mõtteid läbi aastate edasi arenenud. Enne Viimsit oli ta just saanud valmis EMTA muusikasaali akustikalahenduse. Sisuliselt on Viimsi saal sama suur. Näiteks ringrõdu, mida me kasutame Viimsis, on olemas nii Pärnus kui ka EMTA-s. Rõdu ei lisa mitte ainult koh-

K O M M E N TA A R I D Teadmiskeskuse Collegium Eruditionis juht Peeter Sipelgas: “Artiumis on ühes majas koos muusika-, teaduse- ja kunstialane huviharidus. Leian, et ideaalis võiksid tulevikus olla kõigi kolme kooli õppekavad omavahel mingis mahus integreeritud. Mina loodan, et kõikide valdkondade vahel tekib sünergia ning saame luua ja teha asju koostöiselt nii, et tekib ka ühtne ja terviklik lähenemine. Tegutseme kõik selle nimel, et pakkuda Viimsi lastele parimat mitmekesist võimalikku huviharidust. Kui rääkida konkreetselt teadusest, siis Artiumisse kolides saa-

me kasutada mitmeid spetsiaalselt teadushuviharidusega tegelemiseks mõeldud ruume. Näiteks on seal robootikaklass, kus on loodud head tingimused õpilaste robootikahuvi avastamiseks ja arendamiseks. On digitehnoloogia klassiruum, kus on vajalik inventar digioskuste arendamiseks. Samuti on loodud tingimused animatsiooniga tegelemiseks ja elektroonikalabor, keemia-füüsikalabor, loodusklass jne. Võimalused, mida saame Artiumis kasutada, loovad noortele inspireeriva keskkonna tulevikuoskustega tegelemiseks. Viimsi vald on Artiumi loomisesse väga palju panustanud. Loodan, et võtame Artiumi kui hoone ja selle sisu omaks ning tunneme selle üle rõõmu ja uhkust.”

Viimsi kunstikooli direktor Elle Soop: “Artiumisse kolimine on kunstikooli jaoks suur muudatus. Oleme pisut kurvad, et peame maha jätma oma armsaks saanud väikese maja, aga loodame, et kurbuse kaalub üles rõõm uutest suurtest ja kaasaegsetest ruumidest, kus meil on ka kauaoodatud galerii. Aga kunstikool ei ole kaugeltki lihtsalt maja. See on meie pühendunud ja vaimustunud õpilased, kes vaatamata suurele koormusele on alati rõõmsameelsed, nende vanemad, kes on lastele alati toeks, ja ka õpetajad, kes annavad

VIIMSI ARTIUM // 15

5. veebruar 2021

ti, vaid parandab oluliselt akustikat, kuna liigendab ruumi. Mis teie enda jaoks on selle hoone juures kõige erilisem, mida tahaksite välja tuua? Kõige rohkem köitis meid kiviklint, mis rõhutab ka mereranniku lähedust ning seos maastiku ja loodusega. Sealsamas olid ka vanad kütusemahutid ning lähteülesanne sisaldas näiteks väliõppe võimalusi. Ühte nõukaaegsetesse kütusemahutitesse on projekteeritud kosmoseklass, teise väliõppeklass ning kolmandasse võiks tulla tulevikus kunstigalerii nagu näiteks Viinistus.

Vähemtähtis ei ole ka tunne, et see hoone on vabam ja erilisem ning et kõik inimesed on sinna igal ajal oodatud. Vähemtähtis ei ole ka tunne, et see hoone on vabam ja erilisem ning et kõik inimesed on sinna igal ajal oodatud. Kontserdisaalid õnnestus panna osaliselt maapinnast allapoole ning õnneks on praegu ka vundamente kaevates selgunud, et seal ei ole nii suurt veeuputust kui kõrvalkruntidel. Programm on suur ega tahaks, et peame liiga palju raha matma otseses mõttes maa alla. Hoolimata suurest mahust hakkab hoone maastikus küllaltki delikaatne välja nägema. Kas ja milliseid piire teile ette seati? Kohustuslikud piirid on alati ees. Kinni peame pidama ruutmeetritest ning sisutuse ja sisseseadete nõudmistest. Pärast kohustusliku osa täitmist võime mõelda erilahenduste

ja millegi paremaks tegemise peale. Kuidas näiteks ruutmeetreid paremini ära kasutada jne. Meie moto on siiamaani olnud see, et valime välja enda jaoks kõige huvipakkuvamad objektid ja valmistume võistluseks väga põhjalikult, et meil oleks endal ka pärast teostamise käigus huvitav. Et me mitte lihtsalt ei võidaks, vaid, et aasta aega projekteerides oleks see töö ka meile endale huvitav. Peame suutma iseennast inspireerida. Esmase eskiisi tegemine võttis umbes kuu aega, kui mängisime läbi erinevaid lahendusi hoone maastikku “sulatamisel”. Projekteerimine kestis umbes aasta ning sinna olid kaasatud erinevad spetsialistid, alates inseneridest, akustikutest kuni elektri- ja torumeesteni välja. Kuidas tekkis klaveriauk, millest meedias hiljuti räägiti ja mida näidati? Klaveriauk on tegelikult kontserdisaali põhi. Põhiline fuajee paikneb hoone keskel, kuhu inimesed saavad kahelt pool siseneda. Fuajeest saab maapinna tasapinnalt saali, kuhugi kõrgele ei pea enam ronima ning külastajate jaoks on lava saali all, otsas. Logistiliselt on see hästi mugav. Kõik põrandad ja lavad on kontserdisaalis liigutatavad. Põrandal on olemas erinevad kaldeasendid, samas saab selle ka täiesti siledaks tõmmata, et kasvõi mõnda balli korraldada. Pinke saab samuti eemaldada. Oleksime saanud teha ka nii, et jätta saale teenindava tehnilise keskuse hoone keskele, aga meil on toodud keskele just inimesed. Teisele poole fuajeed jäävad kammersaal ja black box. Selline lahendus on parem ka näiteks evakuatsiooni seisukohalt. Kuigi mõlemat maja poolt peab tehnika mõttes eraldi teenindama, ei tule sellest mingit tehnoloogiakombinaati, sest saalid ei ole siiski hiigelsuured.

Vaade kolmanda korruse fuajeest katuseterrassile.

Klindinõlv ja hoone moodustavad ühtse terviku. Joonised: Kavakava

endast parima, et kunstiharidus Viimsis ikka jätkuks. Kunstikooli eesmärk ei ole teha kõigist õpilastest kunstnikke, vaid panna neid kunsti mõistma ja armastama. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama ja omandama tõekspidamisi ja suhtumist maailma. Selle kõigega saame jätkata Artiumisse kolides.” Viimsi muusikakooli direktor Urvi Haasma: “Artiumisse kolimine avardab muusikakooli jaoks mitmeid võimalusi. Kõige olulisem on see, et saab hakata oma majas kontserte korraldama. Seni oleme neid teinud väljaspool, sest meie praegu saalina toimiv ruum on liiga väike. Loodetavasti saame taasluua

Milliseid funktsoone kontserdisaal veel täidab? Projekteerimise ajal tekkis juurde ka ooperifunktsioon. Saali tuleb liigutatav orkestriauk. Linda Madalikule oli hästi oluline, et akustika jaoks ei toodaks liiga palju funktsioone sisse, sest siis pole ükski funktsioon lõpuks väga hea. Seepärast sai suure saali põhifunktsiooniks kontserdisaal, mida saab vajadusel kohandada ka teisteks kasutusviisideks. Kõiki kolme saali saab samaaegselt kasutada, aga igal saalil on omad seinad ja eripärane akustika. Seinad on hästi helipidavad. Black boxis on hea kõnekunsti harjutada ning väike kammersaal koos orkestri harjutusruumiga on mõeldud väiksemateks üritusteks, mis igapäevaselt on samuti muusikakooli kasutada. Sinna mõtles Linda Madalik omaette akustika. Vastuvõttude jaoks saab saalid avada, ukseportaalid saab jätta magnetitega lahti ning läbi fuajee on kõik saalid ristkasutatavad. Kuidas mõjutab hoone ehitust ümbritsev keskkond? Kõige tähtsam asi, mida oleme ka ehitajale rõhutanud, on maastikukaitseala – selles piirkonnas on nahkhiired, karulauk jms. Saal on maanteele küllaltki lähedal just põhjusel, et mitte maastikualasse sisse sõita. Alati tuleb kompromisse leida. Hoone seinad on väga paksud. Kaitseala piirist lähevad edasi sillad, mis ei ole enam hoone osa, kuid nn rajatisena lubatud. Meie projekti mõte on tuua loodus inimestele lähedale ja hoone omakorda loodusele. Me väga tahame, et see õnnestuks. Meil on 100% kattuv huvi maastikukukaitseala kaitsjatega. Karulauk ladustatakse vahepeal mujale ning pärast istutatakse tagasi. Siin oli meile abiks tuntud maastikuarhitekt Kersti Lootus. Samamoodi on loodust hoitud näiteks Arvo Pärdi keskust rajades.

Milliseid materjale ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi kasutate? Alguses tahtsime teha puithoonet, aga kuna meil olid nii suured akustika- ja tuleohutusnõuded, valisime ikkagi betoonkesta puitviimistlusega. Puidust kontserdisaale on varem tehtud küll, kuid see hoone on vahest liiga multifunktsionaalne.

Fuajees on samuti elus haljastus mullakihil, kunstvalgustusega, et siduda hoone välist ja sisemist olustikku. Heli summutamiseks on kõigil kolmel saalil lausa kaks vahedega betoonseina. Külastaja jaoks näeb see hoone üsna puidune välja. Väljas kasutame musta värvi puitvoodrit. Oleme pigem koolkonnast, kes pooldab lihtsaid ja loomulikke lahendusi. Akende ees kasutame päikesekaitseid. Katused tule-

sümfoniettorkestri. Praegu on meil keelpilliorkester ja kaks puhkpilliorkestrit, aga sümfoniettorkestrit hetkel oma ruumides kokku panna pole saanud, sest selle koosseis lihtsalt ei mahuks saali ära. Üks hea muusikakool siiski vajab head saali nii kontsertide korraldamiseks kui ka õpilastele suurtes saalides mängukogemuse kindlustamiseks. Ning Artium seda tulevikus ka võimaldab. Kool saab juurde õppeklasse, mis annab võimaluse avada uusi ja erineva mahuga õppekavasid. Orkestreid silmas pidades

vad haljastusega – maantee poole jääval katusel õrn samblakiht ning klindi pool päris korralik haljastus paksu mullakihiga. See aitab vältida ka maja kuumenemist. Fuajees on samuti elus haljastus mullakihil, kunstvalgustusega, et siduda hoone välist ja sisemist olustikku. Huvikoolis on ka laste botaanikaringid ja sealtkaudu see mõte idanema hakkaski. Klindi poole avanevad suured aknad ja haljastus peaks tekitama samuti mõnusa sünergia. Osad katused on päikesepaneele täis. Tahtsime katusele ka mesitarusid, aga neid ei lubatud, kuna mesilased võivad nõelata jne. Milliseid võimalusi pakub uus maja viimsilastele lisaks juba kõigele eelnevalt nimetatule? Haljastusele mõeldes võib teemat edasi arendada ja tekitada täiskasvanutele näiteks aiandusringid. Samuti tuleb lisaks kohvikule majja suur kokandusklass, kus saab pidada nii sünnipäeva kui ka organiseerida kokanduskursusi. Uus hoone peaks pakkuma midagi igas vanuses inimestele.

Fakte Viimsi Artiumi hoone kohta Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss: I preemia, 2018. Arhitektid: Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Ko Ai (Kavakava OÜ) Hoone netopind: 6150 m2, krundi pind: 5,7 ha Hoones on rohkelt päevavalgust. Rohkem kui 100 m pikkune lõunafassaad on ligi poole pikem kui põhjafassaad. Fuajee kohal paiknevad kõrgema mahu aknad on orienteeritud ida-lääne suunas. Peasissepääs hoonesse on kahelt vastasküljelt. Hoone nurga all paigutus loob Haabneeme kooli ja uue kompleksi vahele avara, päikeselise sissepääsu ala. Parkimine on paigutatud hoonest põhja. Katuseterrass ning klindiastangu maastik on kujundatud aktiivse õpikeskkonnana ning kokku seotud hoonega. Hoone sisemine logistika on lihtsasti haaratav ja kompaktne. Keskse sissepääsuala ümber on koondatud kõik suure kasutusega saalid ja see on kujundatud nii, et saalides toimuvad rahvarohked üritused ei takista huvikooli tegevust.

oleks väga vaja avada klarneti- ja metsasarveõpe, esialgu kasvõi valikainena. Samuti saab laiendada džässiõpetamise võimalusi. Koolis tegutseb küll jazzband, aga otseselt džässiga seotud õppeaineid praegu ei ole. Küllap tuleb uutes ruumides veelgi uusi mõtteid. Kindlasti suureneb nii õpilaste kui ka õpetajate arv. Senistest ruumidest on pisut kahju ära minna, sest see maja on koolile koduks olnud üle 20 aasta, kuid loodame, et Artiumi uued võimalused kustutavad selle kahjutunde kiiresti. Ja tegelikult teevad kooli ju ikka õpilased ja õpetajad, keda kindlasti uued võimalused inspireerivad. Seepärast usun Viimsi muusikakooli tegusasse tulevikku!”

16 // INTERVJUU

5. veebruar 2021

Reet Kukk: raamatud võivad olla positiivsete elumuutuste ajendiks RAAMATUSÕBER Raamatukoguhoidja Reet Kukk

on töötanud Viimsi raamatukogus kolm aastat. Ta pälvis “Viimsi tunnustab 2020” aasta kultuurisündmuste korraldaja tiitli. Millest muust siis Reedaga ikka juttu teha, kui raamatutest ja lugemisest. Merilin Piirsalu

Viimsi Teataja toimetaja

Millised on Teie esimesed mälestused lugema õppimisest? Esimesena meenub mulle “Pipi Pikksukk”. Meie peres luges isa palju raamatuid ja tõi neid ka koju. Vahel jutustas ta Pipist ja härra Nilssonist ning kui ta tuli ükskord kollase raamatuga, mille tagakaanel oli ahv, sain kohe aru, et see ongi Pipi raamat. Kuna isal polnud eriti aega mulle ette lugeda, ei jäänud muud üle, kui võtsin raamatu, vaatasin pilte ja hakkasin nuputama, millest seal juttu võiks olla. Kuna ma tähti tundsin, hakkasin tasapisi veerima. Vahepeal küsisin abi, kuni ükskord lihtsalt oskasingi lugeda. Olin siis 5-aastane. Kes oli lapsepõlves Teie lemmikkirjanik ja millised raamatud eriti meeldisid? Kindlasti Astrid Lindgren. Pipist oli juba juttu, aga kõige enam meeldisid siiski “Bullerby lapsed”. Seda olen lugenud palju kordi veel täiskasvanunagi. Ka Gianni Rodari “Cipollino seiklused” oli hästi tore raamat. Eredalt on meeles Ungari kirjaniku Magda Szabo “Saaresinine”, mis jutustab sellest, kuidas üks poiss päästab hättasattunud loomi ja viib neid elama eraldi saarele. Joonistasin endalegi saare plaani ja kujutasin ette, kuidas loomad seal elavad. See raamat inspireeris minu kujutlusvõimet, tekitas armastuse loomade vastu ja arendas ka joonistamisoskust. Kuidas suhtusite kooliajal kohustuslikku kirjandusse? Enamasti lugesin kõik raamatud läbi, aga näiteks Dostojevski “Kuritööd ja karistust” ei suutnud ma keskkoolis lugeda. Mul oli eelarvamus, et see on liiga sünge ega meeldi mulle. Hiljem muidugi lugesin ning muutsin oma arvamust. Leian, et see on väga hea raamat, Dostojevski on praegu ka üks mu lemmikkirjanikke. Tolstoi “Sõda ja rahu” lugedes jätsin palju sõjastseene vahele, sest mind huvitas rohkem romantiline suhteliin, aga hiljem lugesin huviga ka lahingukirjeldusi. See näitab, kuidas lugemiseelistus võib aja jooksul muutuda ning mingite raamatute mõistmiseks peab olema õige hetk ja õige vanus. Miks läksite õppima raamatukogundust? Tegelikult tahtsin õppida ajalugu, aga kui ülikooli lahtiste uste päeval nägin suurt hulka inimesi, kes olid kokku tulnud sooviga ajalugu tudeerida, tekkis tunne, et seda kadalippu ma ei läbi. Kuna aga olin panustanud nende ainete õppimisele, mis olid vajalikud ajaloo

osakonda sisse saamisel, siis valisin eriala, kus tuli sooritada samad eksamid. Nii leidsingi raamatukogunduse. Mis Teile oma töös kõige rohkem meeldib? Eelkõige lugejatega suhtlemine, sest on väga tore, kui näed, et inimene on rahul, kui saab mõne teda huvitava raamatu. Samuti on meeldiv, kui lugeja tahab oma emotsiooni jagada ja loetust rääkida. Rahulolu on märksõna, mis teeb töö väga paeluvaks. See amet on mind ka vaimses mõttes oluliselt rikastanud. Võin öelda, et töö raamatute ja kõikide kirjanduslike tegelaste keskel on olnud väga huvitav. Mis Viimsi raamatukogu eriliseks muudab? Suurim erisus on raamatukogu asukoht kaubanduskeskuses, samuti lahtiolek seitsmel päeval nädalas. Raamatukogu avarus on kindlasti see, mis külastajale imponeerib. Siin on päris palju võimalusi eraldumiseks, on nurgakesi, kus saad omaette mõnusalt raamatu seltsis aega veeta või tööd teha. Olulisel kohal on toimuvate sündmuste mitmekesisus. Lisaks laenutustegevusele kohtumised kirjanikega, loengud, kontserdid, mõtteklubid, tegevustoad, vallaelanike avalikud arutelud jpm. Loomulikult teevad raamatukogu lugejatele omaseks eelkõige töötajad. Viimsi raamatukogus valitseb lugejate ja töötajate vaheline vastastikune rahulolu. Seda on keeruline sõnades kirjeldada, aga on selgesti tunda. Teie eestvedamisel tegutseb raamatuklubi. Millega seal tegelete ning kas koroonaajal on õnnestunud seda käigus hoida? Hetkel on klubi tegevuses tõesti paus, aga muidu oleme koos käinud korra kuus. Raamatuklubis saab loetud raamatute üle mõtteid vahetada. Samuti jagatakse lugemissoovitusi, sest raamatuid on ju väga palju ning on hea, kui teiste kogemuste põhjal saab teha väikese eelvaliku. Kui saab taas kokku tulla, siis on järgmisena plaanis tutvuda põhjalikumalt Mihkel Muti loominguga. Uued liikmed on samuti oodatud. Enda soovist võib teada anda minu e-postile (reet.kukk@viimsiraamatukogu.ee) või raamatukogus kohapeal. Olete korraldanud kohtumisõhtuid kirjanike ja teiste kultuuritegelastega. Kui populaarsed need on olnud ja mida sellised õhtud osalejatele pakuvad? Need on olnud väga populaarsed. Saan sellest eriti aru praegu, mil neid teha ei saa, sest inimesed kü-

Reet Kukk leiab, et ilma raamatuteta oleks maailm palju vaesem. Foto: Sandra Rohesalu

sivad tihti, kas midagi on tulekul. Sellistel kohtumistel muutub kirjanik lugeja jaoks raamatu autorist reaalseks inimeseks. Võib juhtuda, et hiljem tema teoseid lugedes hakkavad ka raamatutegelased hoopis teismoodi elama. Kir-

Reet Kuke viimase aja lemmikraamatud Mihkel Mutt “Töö ja armastus” – see on äärmiselt huvitav, kuidas kirjanik teise kirjaniku loomingut analüüsib. Avastasin Tammsaare kohta palju uusi tahke, mida polnud varem märganud. Tammsaaret lahates pikib Mutt sisse ka iseennast ning lugeja saab infot mõlema autori kohta. Mathias Enard “Varaste tänav” – ülimalt kaasaegne teos, mis näitab hästi lääne ja islami ühiskonna erisusi ja sarnasusi. Autor avab teemat islamiusulise noormehe pilgu läbi. Ta paneb meid enda ühiskonda teistmoodi vaatama ning teeb arusaadavamaks selle, mida islami usku inimene maailmalt ootab ja mida ta Euroopas näeb. Paolo Cognetti “Kaheksa mäge” – tutvustab mägedes elamist kui elustiili, aga see pole sugugi romantiline lugu, vaid pigem jutustab, kuidas raskustega hakkama saada. Räägib sõprusest ja elus oma koha leidmise otsingutest. Püüab leida vastust küsimusele, kas püüda vallutada ühte kõrget tippu või liikuda kaheksa madalama vahel. Audrey Magee “Avantüür” – sõjaromaan, mis on antud edasi idarindel võitleva sõduri ja Berliinis elava noore naise kirjavahetusena. Algselt praktilistel kaalutlustel sõlmitud fiktiivsest abielust kasvab välja armastus. Paraku muudab sõda inimsaatusi tundmatuseni. Teos kirjeldab väga ehedalt II maailmasõja aegset olustikku.

janik omakorda saab teada, kuidas lugejad tema kirjutatu vastu on võtnud ja sellest aru saanud. Üldiselt on nii, et mida tuntum esineja, seda suurem publikuhuvi. On juhtunud, et inimesed ei mahu saali ära. Need kirjanikud, keda nii hästi ei teata, ei too kohale küll väga palju huvilisi, mis aga ei tähenda, et kohtumised nendega oleksid vähem huvitavad. Just need õhtud osutuvad sageli eriti õdusateks.

ka midagi. Ju siis pole selle raamatu jaoks õige aeg või pole see üldse minu jaoks.

Kas Teil on kirjanduses lemmikžanr ning kas on mõned teemad, mis Teie lugemislauale üldse ei satu? Kindlat eelistust ei ole. Väga huvitavad on ajaloolised romaanid, samuti nn arenguromaanid. Näiteks lugesin William Boydi teost “Sulnis hellitus”, milles autor lõi koondportree naisfotograafist ja kirjeldas, kuidas tema elu võis kulgeda. Üldse on huvitav jälgida, kuidas toimub tegelaskuju areng. Mind kõnetavad ka novellid, millel on tihe tekst ja huvitav puänt. Suurepäraseks näiteks on Jean-Claude Mourlevat’ novellikogu “Siluett”. Tunduvalt harvem satuvad minu lugemislauale õudusjutud.

Miks soovitate inimestel raamatuid lugeda? Lugemine on üks võimalus elu rikastada ja sellest rohkem rõõmu tunda. Raamatute abil saad viibida paikades, kuhu päriselt mitte kunagi ei sattu. Saad ammutada uusi teadmisi ning õppida midagi uut. Kriminaalromaanid näiteks pakuvad võimalusi ajugümnastikaks ja loogika arendamiseks. Kindlasti areneb lugedes empaatia, sest õpid mõistma endast erineva mõttemaailmaga inimesi. Raamatud võivad olla positiivsete elumuutuste ajendiks, kui kangelaste eeskujul võtad vastu mõne väljakutse või alustad uue hobiga. Arvan, et lugemine on kindlasti kvaliteetaeg, mida kasutada iseendasse süüvimiseks ja mõnikord ka stressi maandamiseks. Samas aitab kirjandus paremini mõista inimloomust ja inimsuhteid meie mitmekesises maailmas. Lev Tolstoi on öelnud: “Hea raamat on nagu vestlus targa inimesega”.

Kas vahel juhtub ka nii, et Teie kätte satub raamat, mille lugemine ei edene? Vahel ikka, kuigi ma püüan seda olukorda vältida, sest iga raamat ei pruugi kohe avaneda ning mingil põhjusel olen ju selle raamatu valinud. Kui ikka ei kõneta, siis ei juhtu

Milline oleks maailm ilma kirjanduseta? Ilma raamatuteta oleks maailm palju vaesem, sest emotsioone on ju võimalik väljendada ka muusikas ja maalikunstis, aga inimsuhteid ja karaktereid ilma sõnadeta kujutada ei saa.

hea teada

Viimsi tunnustab Reet Kukk pälvis “Viimsi tunnustab 2020” aasta kultuurisündmuste korraldaja tiitli. Viimsi tunnustab oma valdkonnas väljapaistvate saavutuste eest inimesi ja organisatsioone aasta jooksul mitmel puhul. Üks aasta suuremaid Viimsi valla tunnustusavaldusi on Viimsi valla taasasutamise aastapäeval, 20. detsembril toimuv “Viimsi tunnustab”, kus on ära märgitud väga erinevate valdkondade silmapaistvad saavutused. Et märgata kõiki meie seas tegutsevate pühendunud ja tublide inimeste ja asutuste tunnustust väärivaid tegusid, on Viimsi vald viimasel kahel aastal teadlikult kaasanud tunnustuste saajate väljaselgitamiseks kogukonda, kutsudes kõiki üles tegema ettepanekuid tunnustamiseks.

KULTUUR // 17

5. veebruar 2021

Viimsi vabaõhumuuseum on avatud ja ootab avastamist

Toimub

Vanad vastlakombed elustuvad ka sel aastal

MUUSEUM Viimsi vabaõhumuuseum pakub põnevaid programme, mida tasub uudistama tulla terve perega.

Viimsi vabaõhumuuseumi moodustavad ajaloolise Kingu rannatalu hooned: 1824. ehitatud rehemaja, 20. sajandi alguses valminud elumaja ning Kirovi kalurikolhoosi ajal taastatud ait, laut, kalurielamud ja võrgukuurid. Siin on palju huvitavat ajalugu ja esemeid, mida uurida ja avastada. Mererand ja vana rannaküla miljöö pakuvad kauneid vaateid ja aitavad luua meeldejäävaid hetki. Lapsed saavad uudistada lambaid ja lustida kiigeplatsil. Muuseumi õuel on igal laupäeval avatud taluturg, kus kaubeldakse eestimaise toidukraamiga ja alati on saada värsket kala. Ka talvisel perioodil pakub muuseumipere külastajatele mitmeid köitvaid ja kaasahaaravaid elamusprogramme.

Viimsi vabaõhumuuseum talvises rüüs. Foto: Jekaterina Alipova

Viimsi vabaõhumuuseum on talveperioodil avatud: teisipäevast reedeni 12–17, laupäeval ja pühapäeval 10–17 Viimsi taluturg on avatud igal laupäeval 10–14 Viimsi vabaõhumuuseum asub Pringi külas Rohuneeme tee 53a Vaata lisaks: www.rannarahvamuuseum.ee

Pakume tõelist kohvinaudingut

Muuseumi kohviprogrammis osalejad saavad vanaaegsel kombel kohvi valmistada. Rohelised kohvioad röstitakse brenneriga, jahvatatakse käsitsi vanas kohviveskis ja pannakse pliidile keema. Kogu talu on täis meeldivat kohvihõngu, nauditakse värskelt valminud kohvi ja maitsvat kohvikõrvast. Kohvivalmistamise juurde räägitakse kohvi ajaloost Eestis ja lõhnadest, mis sadakond aastat tagasi Tallinnasse saabujaid merel tervitasid ning kuidas peen välismaa jook randlaste seas võrreldes sisemaaga varakult populaarseks sai.

Räägime salakaubaveost ja salapiiritusest

Salakaubavedu on olnud osa rannarahva elust. Salapiirituse programmis avatakse piirituse veo ja smugeldamisega seotud teemasid – randlaste salakaubaveo kujunemisest ja suuräriks muutumisest, Soome keeluseadusest, alternatiivsetest kaubaartiklitest ja piiritusekuningatest. Näha saab esemeid, millega vanasti salaviina veeti – piiritusetorpeedot, kanistreid ja plaskusid.

Salakaubavedaja stiilinäide. Foto: Rannarahva muuseum

Tähistame rahvakalendri tähtpäevi

Lapsed ja noored on oodatud osalema toredates rahvakalendriprogrammides – vastlakombestikku tutvustavas vastlaprogrammis “Vanaaegne vastlatrall”. Meeleolukad vastlatrallid toimuvad vabaõhumuuseumis 10.– 20. veebruarini. Osalejad saavad sõita vanaaegse karusellkelguga, meisterda-

da sääreluuvurri, udjada “sigu” põllule, mekkida seajalga ja süüa vastlakukleid. Lisaks toredale tegevusele tutvustatakse vanu vastlakombeid. Kui vastlapäev peetud, siis on tore võimalus osaleda kevadpühadest ja munapühadest rääkivas programmis “Laste lihavõtterõõm” ja talutoimetustest pajatavas programmis “Rehetare tarkused”, mille kohta saab lugeda muuseumi kodulehel. NB! Viimsi vabaõhumuuseumi elamus- ja haridusprogrammid on mõeldud gruppidele, vajalik on eelregistreerimine. Aja saab broneerida, kirjutades info@rannarahvamuuseum.ee või helistades 606 6952. Rannarahva muuseum

kell

10.00-14.00

Kes hommikuti turul käib, see asjata ei longi.

Tänavu peetakse vastlapäeva 16. veebruaril. Teadagi on vastlakommete ümber palju uskumusi ja maagiat. Tuletame meiegi meelde, mida vanarahva arvates vastlapäeval tegema pidi ja mida mitte ning mis kasu sellest kõigest võis lõigata. Vastlapäeva peeti naiste pühaks. Naised said sel päeval kõrtsi minna, sest neile oli keelatud pesupesemine ja enamik käsitöid. Ei tohtinud nõeluda, kududa, eriti aga kedrata. Kes seda tegi, selle lammastel pidi kasvama vilets vill ja linakasvgi pidi kängu jääma. Et aga naiste endi juuksed paremini kasvaksid, pidi neid vastlapäeval vähemalt seitse korda kammima. Käidi ka hobuse Lõbus sõit lumekarussellil. Foto: saba lõikamas, et juuksed oleksid Rannarahva muuseum tugevad nagu hobusejõhvid. Ka lammastel pügati tukka – usuti, et siis ei saanud nõiad öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Söögitegemine oli lubatud. Vastlapäev oli tuntud ka lihaheitepäevana, mil viimast korda enne lihavõttepühi liha söödi. Laual olid seajalad ja soolaoad, potis podises herne- või oasupp. Perenaine pidi supikeetmise ajal olema hoolas, sest kui supp juhtus üle keema, pidi sõnnikulaotamise ajal vihma sadama. Külvimees pidi vastlapäeval sööma üheksa korda, siis andis põld ka üheksakordse saagi. Seajalgu tuli vastlapäeval süüa selleks, et sead suvel kosuks. Sea sääreluust tehti vastlavurr. Vurrluu ehk uristi valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Poisid võistlesid selle peale, kelle vurr kauemini keerleb, ilma et seisma jääks. Tüdrukud aga kasutasid konte ennustamiseks. Söödud kontidele pandi neidude nimed juurde, asetati need põrandale ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see pidi saama kõige enne mehele. Mehed tegid vastlapäeval ainult selliseid asju, millest edaspidi kasu loodeti. Kõige tähtsam oli sõnnikuvedu, mis pidi kaitsma kapsausside eest ja tagama hea viljakasvu. Sõnnikut viidi põllule kolm koormat, kolm hunnikut või kolm hangutäit. Peaasi, et kolm – see oli maagiline toiming. Vastlapäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, aga ka rohkesti putukaid. Jääpurikad räästas ennustasid head linakasvu. Ka liulaskmine oli seotud uskumusega, et see aitab lina kasvu mõjutada. Lina oli talule hea tuluallikas. Kui oli hea linakasvu aasta, suudeti tasuda sulasele ja saadi kehakatet. Usuti, et mida pikem liug vastlapäeval saadi, seda pikemad linad kasvavad. Ja mida tihedamini liugu lasti, seda tihedam pidi olema ka linakasv. Liugu lasti mitmel viisil: kasutati kelku, rege, kuuseoksi, õlgmatti või tagurpidi keeratud pinki. Vastlapäeva õhtul toimus kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Õlgi täis topitud mehekuju tassiti naabri ukse taha või kodust eemale. Sel kombel tõrjuti eemale pahad vaimud. Magama minna tuli vastlapäeval aegsasti juba videvikus. Kes nii ei toiminud, pidi aasta läbi aeglane olema ja oma töödega jänni jääma.

Rannarahva muuseum

Kontsertlavastus

LIHTSALT, RÕÕMUKS K, 10. veebr kell 19 Viimsi huvikeskuses

18 // KULTUUR

Saada oma sündmuse info: marje.plaan@viimsivv.ee

5. veebruar 2021

Viimsi valla lähiaja kultuurikalender Jumalateenistused 6. veebruaril kell 12 küünlapäevamissa. Naissaare Püha Maarja kabelis. 7. veebruaril kell 13 jumalateenistus armulauaga. Rohuneeme kabelis. 7., 14. veebruaril kell 11 jumalateenistus armulauaga. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus. 7., 14. veebruaril kell 12 jumalateenistus leivamurdmisega, lastele pühapäevakool. Viimsi Vabakoguduse kirikus. Jälgitav YouTube’i kanalil Wkogudus. 7., 14. veebruaril kell 14.30 jumalateenistus. EELK Randvere kirikus. 9., 16. veebruar kell 19 katoliku missa. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus. 10., 17. veebruaril kell 19 Piiblija palveõhtu. Viimsi Vabakoguduse kirikus.

Lastele ja noortele 10. veebruaril kell 16 viktoriin, parimatele auhinnad. Viimsi noortekeskuses.

11. veebruaril kell 15 lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtlikuks” vanusele 7–12. Viimsi noortekeskuses. 11. veebruaril kell 17 lauamänguõhtute sari “Osaledes ettevõtlikuks” vanusele 13+. Viimsi noortekeskuses. 12. veebruaril kell 10.30 Väikelaste loovushommik. Viimsi huvikeskuses. 12. veebruaril kell 15–17 piljarditurniir vanusele 8–12, parimatele auhinnad. Viimsi noortekeskuses. 16. veebruaril Vastlapäev. Viimsi noortekeskuses. 18. veebruaril kell 17–19.30 Sõbrapäevapidu: mängud, meisterdamine, sõbrapildid fotostuudios. Viimsi noortekeskuses. 19. veebruaril kell 16–18 piljarditurniir vanusele 13–26, parimatele auhinnad. Viimsi noortekeskuses. 23. veebruaril kell 17.30 viktoriin: EV. Viimsi noortekeskuses. 25.–27. veebruaril kell 11–13.30 tüdrukute meigilaager vanusele 9–13. Registreerimine: meigipidu @gmail.com. Viimsi huvikeskuses.

Õpi- ja jututoad

Näitused

17. veebruaril kell 18–19.30 Lapsevanema Kool “Toimetulek lapse nutu ja jonniga”, Maili Liinev. Korraldaja: Lasteaed Väike Päike (Kärt Kukk, tel 5346 8757, kart.kukk@ lasteklubi.ee). Zoom keskkonnas.

Kontserdid ja teatrietendused 10. veebruaril kell 19 Rakvere Teatri kontsertlavastus “Lihtsalt, rõõmuks”. Piletid: piletimaailm.com. Viimsi huvikeskuses.

Sport Veebruaris liikumissari “Sportlik Viimsi“, suusaõppe tasuta treeningud. Korraldaja: spordiklubi Viimsi Sport (info@viimsisport.ee, FB Viimsi Sport, Siiri Visnapuu, tel 501 2517). Tädu terviserajal. 16. veebruaril kell 19 Tädu Öömaraton. Korraldaja: Spordiklubi Viimsi Sport (info@viimsisport.ee, Siiri Visnapuu, tel 501 2517). Tädu terviserajal.

Kuni 26. veebruarini Aire Aksiimi akrüülmaalide näitus “Emotsioonid” ja “Tunnete sügavustes”. Viimsi huvikeskuses. Veebruaris Peeter Langovitsi fotonäitus “Tagasivaade – Pariis 1991.1992”. Viimsi raamatukogus. Veebruaris Greesi Desiree Langovitsi fotonäitus “HipstaROME”. Viimsi raamatukogus. Veebruaris Priit Kulu vitriininäitus ‘“Pronksiajast läbi rauaaja tänapäeva”. Viimsi raamatukogus. Veebruaris Maria Kruszewska – Laidoneri fotoportreede näitus. Viimsi raamatukogus. Märtsi lõpuni MTÜ Mondo näitus “Muusikalised teekonnad”, mis räägib muusikast nii, nagu ükski varasem näitus Eestis pole seda teinud – rände võtmes. Interaktiivne sein võimaldab lugeda, aga ka vaadata videoid ja kuulata näiteid popmuusika ajaloost ning saada täpsemalt teada, kuidas mõjutas inimeste ränne erinevate muusikastiilide teket ja arengut. Viimsi raamatukogus.

Varia 9. veebruaril kell 17.30–19 Metsakasti OTT, Otse Tootjalt Tarbijale kaubakohting – parim kodumaine väiketootjate toidukaup ja põllukraam otse tootjatelt ja kasvatajatelt. Lisainfo: facebook.com/metsakastiott. Metsakasti külaplatsil, Jäätma tee ja Angervaksa tee ristis. 11. veebruaril kell 13 kultuurija hariduskeskuse Viimsi Artium nurgakivi asetamine. www.facebook.com/ViimsiVald. 12. veebruaril Johan Laidoneri 137. sünniaastapäev. Pärja asetamine Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juures. 23. veebruaril Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamine ja kontsert. www.facebook.com/ ViimsiVald.

Seoses koroonaviirusega võib kultuurikalendris toodud ürituste osas ette tulla muudatusi. Täpsem info on leitav korraldaja veebilehelt.

Viimsi huvikeskuses on võimalik õppida erinevaid pille PILLIÕPE Arvatavasti pole inimest, kes mitte kunagi muusikat ei kuula. Mõnevõrra vähem on aga neid, kes ise mõnda pilli mängivad. Samas pole kunagi liiga hilja seda õppida.

verit on põnev õppida ja erinevaid kõlavärve leida. Klaveris on ju mitu pilli koos, see on nii klahv- kui ka löökpill, mille heli tekib “haamrikeste” löögist vastu keeli. Kui on soov klaverit õppida, peaks häälestatud pill kodus olemas olema. Sobib ka täisklaviatuuriga digiklaver. Kogemus. Õppisin klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Merilin Piirsalu

Viimsi Teataja toimetaja

Andres Alaru. Klaver, basskitarr ja kontrabass

Viimsi huvikeskuses on võimalik pillimängu õppida nii suurtel kui ka väikestel, seda nii grupi- kui ka individuaaltundides. Koroonapiirangute ajal on viimane võimalus eriti oluline, sest individuaalõppes saab käia ka 2+2 reeglit silmas pidades. Õpetajateks on oma ala tunnustatud tegijad, kes kõik võtavad jooksvalt vastu uusi õpilasi. Teeme ülevaate, kes õpetajad on ning mida nad õpetavad.

Erkki Reimann. Klassikaline ja elektrikitarr Õpetan pea igas vanuses lapsi ja täiskasvanuid. Lapsed võiksid alustada 7-aastaselt, kuna varem ei jaksa nad keeli kinni vajutada. Õppimist alustatakse reeglina õigest pilliasendist, häälestamisest, akordidest ja heliredelitest, lihtsamatest harjutustest ja palakestest. Tunni alguses võtame uue loo ning kinnistame seda koos mängides, sest nii on mõlemal huvitav. Kitarr on suurepärane pill, sest võimaldab mängida väga paljusid ja erinevaid muusikastiile ja tehnikaid. Õpilasel ei pea olema erilisi eeldusi, kuid rütmitaju ja musikaalsus on suureks boonuseks. Pill peab samuti endal olema. Kogemus. Alustasin 15-aastaselt. Alul võtsin eratunde ning hiljem lõpetasin G. Otsa nimelise muusikakooli soolokitarri eriala. Olen mänginud paljudes koosseisudes, sh Henry Laks bänd, House

of Games. Tegutsen stuudiomuusikuna, aidates kujundada lugude kitarripartiisid ning salvestades originaalmuusikat.

Marie-Helen Aavakivi. Viiul Mida varem viiuliõppimisega algust teha, seda parem. Alustada võiks juba 4.– 6. eluaastast, aga kui viiul paneb silmad särama, pole kunagi liiga hilja. Minul on õpilasi nii päris pisikeste seas kui ka vanemas vanuserühmas. Kõige väiksematel kestab üks viiulitund kuni 30 minutit ja suurematel kuni 60 minutit. Iga tund on jaotatud eri osadeks: pilliõpetus, viisipidamine, rütmiharjutused, nooditundmine, interpretatsioon ja esituskunst. Viiul on väga hingeline ja isiklik pill, mille kaudu saab ennast väljendada. See on suurepärane ka ansamblipillina. Päris oma viiuliga mängimi-

ne on kõige toredam, aga mul on ka mõned viiulid, mida laenutada. Musikaalsus, rütmitunne, lauluoskus ning viisipidamine on oluliseks baasiks edasistes õpingutes, aga suurimaks eelduseks on tahe ja soov viiulit mängida. Kogemus. Omandasin 2019. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi. Olen esinenud pikki aastaid nii solistina kui ka erinevates kollektiivides Eestis ning välismaal.

Ulla Mölder. Klaver

Pilliõpet võib alustada üsna varakult. Mina võtan vastu õpilasi alates 4. eluaastast. Ülemist vanusepiiri ei ole – vanemas eas on liigesed küll n-ö kinni, aga õppida saab ja õppimine läheb kohati jõudsamalt, sest osatakse end paremini juhtida ja häälestada. Õppimist alustame pilli tundmisest, tunni ülesehituses on esmalt tehniline osa ja seejärel palad. Kla-

Igaüks leiab endale õppimiseks meelepärase pilli. Foto: Adobe Stock

Võtan oma tundidesse igas vanuses õpilasi, alates 8. eluaastast. Tunni ülesehitus sõltub eelnevast kokkupuutest instrumendiga. Algajatega alustame täiesti nullist ning tegeleme esialgu käehoiu, nootide tundmaõppimise ja lihtsamate palade mängimisega. Kui on olemas muusikaline kuulmine ja rütmitunnetus, võib õpinguid alustada ükskõik millises vanuses. Kindlasti peaks aga olema pilliharjutamise võimalus ning lisaks suur tahe õppida. Mõistagi on hilisemas eas uusi oskusi raskem omandada, sest enamasti on aja jooksul tekkinud harjumused, millest on vaja vabaneda, kuid miski pole võimatu ja jääb ainult tahtejõu taha kinni.

Miks pillimängu õppida?

See tekitab häid emotsioone Arendab loogikat, koordinatsiooni Parandab mälu ja reaktsioonikiirust Arendab loovust Pakub võimalust enese väljendamiseks Muusika on suurepärane sotsiaalse suhtluse vahend Kunagi pole hilja õppida midagi uut NB! Lisaks individuaaltundidele on võimalik liituda löökpilliringiga, muusika loomise ringiga, ukulele- ja mandoliiniorkestriga. Õpetajate kontaktid Viimsi huvikeskuse kodulehel: www.huvikeskus.ee.

Kogemus. Alustasin varases eas tšelloõpingutega, mõned aastad hiljem lisandus klaver. Kui hakkas rohkem huvitama jazzmuusika, otsustasin tšellolt kontrabassile üle minna. Kuna pillid on üsna sarnased, kulus kohanemiseks umbes pool aastat. Kontrabass aga on üsna sarnane basskitarrile ning kuna lisaks jazzmuusikale meeldib mulle popp ja rokk ning üldse mängivad enamus tänapäeva bassimängijad mõlemat pilli, õppisin ka basskitarri mängima.

Toomas Laur. Kitarr

Vanuselist piiri ei tahaks määrata, kuid minu noorimad õpilased on olnud 5-aastased ja kõige vanem koguni 60. Õppimist alustame tavaliselt klassikalise kitarri põhialustest, noodiõppest koos muusika elementaarteooriaga ning heliredelite ja akordidega. Kõik sõltub õpilase vanusest, tasemest ja huvidest. Tavaliselt mängime heliredeleid ja akorde koos lahtimõtestamisega, milleks neid vaja on ja kuidas neid kasutada, proovime improviseerida ning teeme erinevaid harjutusi ja õpime/mängime noodist. Pill peab kindlasti endal olema, kuna suur osas tööst toimub iseseisvalt harjutades. Kõige olulisem, isegi ainus eeldus on huvi pillimängu vastu ja soov iseseisvalt tööd teha. Hea kuulmine, viisipidamine, rütmitunne on väga suureks eeliseks, kuid need on arendatavad. Kõige kaugemale jõuab ikka see, kes kõige rohkem tööd teeb. Kogemus. 2001. aastal lõpetasin Viljandi Kultuuriakadeemia, kus eriala juhendajaks oli Ain Agan. Olen mänginud väga paljudes koosseisudes ja projektides (nt Laur ja Sadam, Meie Mees, hetkel Synne Valtri Bänd jt.) Kirjutanud ja arranžeerinud muusikat. Paralleelselt olen tegelenud pilliõpetamisega.

REKLAAM // 19

5. veebruar 2021

Nüüd ka Viimsis Nelgi tee 1

Õige aeg remondiks:

VIIMISTLUSTÖÖD ja VANNITUBADE REMONT meisterviimistlus.ee tel 5620 8888 info@meisterviimistlus.ee

Viimsis teenindame kliente järjekorra alusel Ootame teid Muuli tee 10, Viimsi E-R 9-19 ja L 9-16 Tel: 623 7052 viimsi@abctehno.ee

PERE OPTIKAS ON

SUUR ALLAHINDLUS KÕIK PRILLIRAAMID

KUNI -80% Viimsi Pere Optika Viimsi Spas, Randvere tee 11 Registreeri nägemiskontrolli: tel. 655 9544 või www. pereoptika.ee

20 // REKLAAM

5. veebruar 2021

Kodused aroomiteraapiahetked eeterlike õlide

Modelleeri oma

toalõhnastajate

naeratus AirNivoliga!

vedelseepide suuuõlidega

Märkamatu ortodontia

Elixr'ilt!

nüüd Viimsis!

Turguta immuunsust ja tekita õnnetunne 100% looduslike toodetega

60 999 10 www.viimsihambakliinik.ee

Asume Viimsi Äritares, Paadi tee 3-212, Haabneeme

Teg.luba nr. LO4228

www.olenterve.ee

tel: 60 999 10

e-post: info@olenterve.ee

pood: Viimsi Äritares, Paadi tee 3-212, Viimsi

Info ja tellimine Aastast 2002

HARJUMAAL TASUTA TRANSPORT!

51 36 999 info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee

RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT PELLET ALATES

130€ /ALUS

ALATES

140€ /ALUS

ALATES

195€ /ALUS

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!

Puitbrike� • pellet • kaminapuud • kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

KOSE KÜTTELADU TELLIMINE:

504 0304 JA INFO@KYTAME.COM ÜMAR PUITBRIKETT (auguga) – 1000kg

alates 150,00 EUR/alus

auguga puitbriketi põlemise aeg 1h pikem RUF PUITBRIKETT – 1000kg

alates 125,00 EUR/alus kvaliteetne ja ostjate lemmik

PELLET – 960kg

alates 195,00 EUR/alus Soodne küte pelletkatlasse

KOSE VALLAS TRANSPORT TASUTA

Info@vihmaveerennid.ee

Tel: 52 7 1059

Kuulutuste avaldamise tingimusi vaata viimsiteataja.ee/reakuulutused

5. veebruar 2021

KUULUTUSED & REKLAAM // 21

REAKUULUTUSED

Lumetõrje Lumetõrje ja jääpurikate eemaldamine katustelt. Tel 5638 8994. Pakun käsitsi lumekoristustöid territooriumil, sisehoovist ja lamekatustelt. Väljakutse Viimsi ja selle lähiümbrus. Võtta julgelt ühendust tel 5650 3489.

Tööpakkumine Otsin osalise ajaga lapsehoidjat Lubja külla 1,5-aastaseid kaksikuid hoidma. Abi on vaja kolmapäeviti terveks päevaks ning nädala jooksul veel paaril õhtul ca 6 tunniks. Tel: 505 2667 Karin.

Korstnapühkimine Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@ gmail.com. Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik. Tehtud töö kohta väljastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, kuldnoop@ gmail.com. Korstnapühkimine. Kütteseadmete remont ja hooldus. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1395.

Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine, lume koristamine, heki lõikus ja pügamine. Tel 5348 7318, igor@inkteenused.ee. Korstnapühkija teenused. Tellimine 5877 1665 või www.puhaskolle.ee.

Aiatöö Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Teostame puude tervisliku seisundi hindamist. Soodsad hinnad. www.arbormen.ee, tel 522 0321. Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teostame ka teisi haljastusja koristustöid. Helistage julgelt tel 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee. Ohtlike puude raie, võsa lõikus ja kruntide puhastamine võsast. Helista julgelt ja leiame lahenduse. Tel 5623 0373, Randy.

Ehitus Pakume korterites ning eramajades maalri- ning üldehitustöid ja ka elektriga seonduvaid töid. Olemas B2 vajalike tööde teostamiseks. Tel 552 7217. Vastavalt projektile teostame teie kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitust. Suur ja väike trak-

tor (rokson). Majasisesed santehnilised tööd. Reoveemahutite paigaldus. Keevitustööd. Kanalisatsiooni ülepumplate väljaehitus. Veemõõdusõlmede ehitus. Tänava-, ääre- ja aiakivide paigaldus. Kontakt: tel 5656 7690, Enno. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Majade, kõrvalhoonete ehitamine täislahendustega. Tel 5352 9476, mehitus@gmail.com. Tänavakivi paigaldus. Sillutisekivide ja äärekivide paigaldus Tallinnas ja Harjumaal. Kogemus 13 a, kvaliteetne lõpptulemus! E-post info@ormikivi.ee, tel 525 5851, www.ormikivi.ee. Teenustööd laadur-ekskavaatoriga, lammutus- ja koristustööd, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Teenustööd kaubikuga. Tel 507 4178.

Muud teenused Pakume kolimis- ja transporditeenuseid. Mööbli montaaž. Vanade esemete utiliseerimine. Tel 529 9579, indrek@asjadliiguvad.ee, AsjadLiiguvad.ee. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Plekk, torud, latid, tööriistad, pliidid, ahjud, vannid, kraanid, mahutid, pesumasinad, aiavõrk, autoosad, akud, kaablid, boilerid jne. Õuest, garaažist tasuta. Korterist, majast väljavedu alates 10 €. Külmkapid, telerid al 10 €. Lõikamine,

PRAKS JA KÜÜTS HAABNEEME HAMBARAVI

TÄHELEPANU! OLEME KOLINUD Täiskasvanute ja laste hambaravi Proteesitööd ja implantoloogia Kirurgia Suuhügieen 6 090 891 58 879 655 Heki tee 6 - 57 Haabneeme www.pkhambaravi.ee Oleme Haigekassa lepingupartner – laste ja täiskasvanute ravi, proteesihüvitis. Tegevusloa number L04534

lammutamine kokkuleppel. Tel 5550 5017.

Ostan kasutuseta jäänud garaaži Katlamaja teel Viimsis. Tel 5837 2310.

Autoremont Viimsis. Remont ja hooldustööd, diagnostika, rehvide vahetus, elektritööd, erinevad keevitustööd, haagiste rent, kliimaseadmete remont ja hooldus. Töökoja tel 5656 6067.

Autoost. Ostan kasutuseta jäänud sõiduki (sõiduauto, maastur, kaubik), võib vajada remonti. Kiire tehing ja vormistamine. Tel 5365 4085, skampus@online.ee.

Kogemustega õmbleja teostab Viimsis Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Tel 5625 1195, Tiiu.

Ostan vanu kõlareid, ei pea olema töökorras. Tel: 515 6505, Lembo, e-post lembo.lehesalu@mail.ee.

Kogemustega õmbleja Haabneemes teeb õmblus- ja parandustöid ning õmbleb kodutekstiile. Tel 524 2109, Heljo.

Müüa puitbrikett RUF 115 €/960 kg, pellet premium 6 ja 8 mm 170 €/ 975 kg, kütteklotsid 2 €/kott, lepp ja kask kotis. Tel 517 0257.

Face SPA näohooldused. Ainulaadsed Green Peel naha uuendamise detokshooldused. 7 immunomoduleerivat programmi ainulaadse Green Peel piilingu kasutamisega. lesja.cosmetik@gmail.com, www.facespa.ee, tel 5349 5777.

Müüa Ruf puitbrikett 120 €/960 kg, Ruf kauapõlev kask 135 €/960 kg, ümar puitbrikett kauapõlev 155 €/ 960 kg, Pellet 6/8mm premium 195 €/ 975 kg, kütteklotsid 50 võrku 40 l/ 100 €. Transport tasuta! Tel 5699 3159.

Ost, müük, rent

Müüa kuivad küttepuud, 30 cm, 40 l võrkkott. Lepp 2,70 €, kask 3,20 €. Kohaleveoga. Tel 527 0884.

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.

Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega 30–60 cm. Kojuvedu. Tel 522 7345, e-post marek406@gmail.com. Tellimusi võtame vastu iga päev.

Head garaažiomanikud, tähelepanu! Soovin osta garaažiboksi Viimsis (näiteks Katlamaja teel), et tegeleda puutöö jm muu meisterdamisega. Elektriliitumine on oluline, seisukord mitte. Tel 5809 3263, Henri.

Soojuspumpade müük, paigaldus, hooldus ja remont. Kvaliteetne töö ja hea hind. Garantii. www.freoonipunkt.ee/soojuspumbad. Tel 5858 5829, Freoonipunkt OÜ. Toome koju sooja!

“Riietering”

juubilarid Viimsi vallas

Viimsis, Randvere 6, II korrusel

91

(võimalik tellida erimõõtudega) Veel soodsalt uued naiste- ja lasteriided, jalatsid, ehted – kõik otse USA-st! Astu läbi ja Sa ei kahetse!

90

Ainult meilt suures valikus ja soodsa hinnaga madratseid ja voodeid

Langetame, hooldame puid ja freesime kände just Teie piirkonnas. Leiame koos lahenduse! Meid saab kätte tel 5626 3857, www.puumehed.com.

Adolf Rajapu Hans Torim Leili Tann

85

Sirka Srro Väino Undla

75 Ervin Raja Rein Albri Niina Janis

Ivi Juhkam

Tamara Luhtsalu

Vladimir

Irina Ivanova

Fedorovitš

Raivo Eensalu

Lea Leon Aide Vahtra

80

Elmo Suun

70 Ülle Aljas

Veljo Kruup

Viive Metste

Helle Rand

Boriss Kapelin

Karin Kaljurand

Sirje Lerg

Peeter Nuut

Enn Laur

22 // REKLAAM

5. veebruar 2021

3 IDEED, MIDA TEHA VALENTINIPÄEVAL

spatallinn.ee

Külasta ka e-poodi: pood.magaziin.ee 021 või k

3.03.2 2.2021-0

ad 04.0 ed kehtiv

Pakkumis

erivad.

n illustre

id o tkub. Pild i kaupa jä

un

Hoiukorvid Zebra

-20% Hinnad alates

0

Saunatarbed kliendikaardiga

-20% Fliisjakk Sir Scorpion

12

45

Tee-, kohvi- ja presskannud

Termosed ja termokruusid

kliendikaardiga

-20%

kliendikaardiga

-20%

Randvere tee 1b, Viimsi • E-R 10-20 • L 10-18 • P 10-18 /magaziin

/kauplusmagaziin

www.magaziin.ee

REKLAAM // 23

5. veebruar 2021

Pakitud frillis

-23%

Grüne Fee 80 g

Punane viinamari Red Globe

Energiliselt kevadesse!

-24%% -20

Delikatesskanahakklihasegu

-25%

Tallegg 300 g

kg

Magustamata mandlijook röstimata mandlitega, India pähkli jook või kaerajook mandliga

-20%

Alpro 1L

3.99 99

0.99 99

tavahind 4.99

tavahind 1.29 / kg 12.38

Chia seemned

-34%

Seeberger 250 g

India pähklid Premium Germund 300 g

3.29 29

tavahind 4.99 / kg 13.16

Pakkumised kehtivad

4.49 49

tavahind 5.99 / kg 14.96

5.59 59

1.99 9

Gluteenivaba banaanileib

Tomati ja basiiliku või aedpeedi hummus

tavahind 8.99 / kg 15.97

-25%

tavahind 2.99

-25%

Biomenu 400 g

5.99 99

tavahind 7.99 / kg 14.98

-20%

Gourmet Club 200 g

2.29 9

tavahind 2.89 / kg 11.45

26.01 - 08.02.2021 või kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustreeriv tähendus.

Kodu loata?

Ajame kasutusloa dokumendid korda SAADA HINNAPÄRING

projektibüroo.ee

nr 1 kasutuslubade taotleja Eestis* * 2019 aasta jooksul väljastati Projektibüroo abil üle 250 kasutusloa

24 // REKLAAM

5. veebruar 2021

Arvutitark pakub nutikaid lahendusi SISUTURUNDUS Viimsi Keskus püüab kohalike

peamajja, aga probleemiga saab klient pöörduda igasse esindusse. Kui seade vajab remonti, siis saadame selle ise juba õigesse kohta ning hiljem tagastame kliendile sobivalt kas samasse esindusse või kulleriga otse koju. Mõne tootega võib olla ka mugavam pöörduda otse autoriseeritud hooldusesindusse, selle kohta oskavad kindlasti täpsemat infot anda nii meie hooldusosakond kui ka müüjad poes.

jaoks pakkuda alati parimat valikut kaupluste, toidukohtade, meelelahutuse ja teenuste näol. Veebruari alguses avas esimesel korrusel uksed kauplus Arvutitark ning poe turundus- ja kommunikatsioonijuht Tõnis Lind räägib, mida sealt täpsemalt leida võib. Viivi Kivipank

vabakutseline ajakirjanik

Tõnis, kuidas ja millal Arvutitark alguse sai? Kunagi tegutsenud Arvutikeskuse omanikud otsustasid tegevuse lõpetada, kuid ettevõttes oli endiselt aktiivne ja teotahteline meeskond, kes oli huvitatud tegevuse jätkamisest. Nii siis loodigi uus firma nimega Arvutitark, mille sünnipäevaks võib lugeda 25. juunit 2013. aastal. Mille poolest Arvutitark erineb teistest sama profiliga poodidest? Meie põhiliseks eeliseks kliendi jaoks on teadlikud müüjad poodides, lai kaubavalik otse letist ja veelgi rikkalikum valik läbi paljude koostööpartnerite. Oleme esindatud kõigis Eesti suuremates linnades ja keskustes ning nüüd oleme jõudnud ka Viimsisse. Püüdleme alati selle poole, et pidevalt areneda ning tuua uusim tehnika klientideni kõige kiiremini. Kaupluste töötajad on hästi koo-

litatud oma ala professionaalid ja spetsialistid, kes tunnevad arvutite hingeelu põhjalikult ja on ka ise huvitatud nii arvutitest kui ka arvutimängudest. Meie eesmärk on alati olnud leida leti taha tehnikavaldkonna fännidest inimesed, kes hoiavad ennast ise kursis värskeima tehnikaga ning on hästi koolitatud uudsete lahenduste osas. Milline on teie poodide tootevalik? Põhiline fookus on arvutikomponentidel ja lisaseadmetel, mis on poodides laialdaselt esindatud. Iga poe puhul varieerub tootevalik veidi vastavalt kohalikule klientuurile. Eesmärk on tagada klientidele külluslik valik arvuti tarbekaupasid, et töö seisma ei jääks, ning samas ka kõiki uusimaid ja parimaid graafikakaarte, protsessoreid, monitore jne. Viimsi poes ongi saadaval näiteks arvutid, sülearvutid, monitorid, võrguseadmed, hiired, klaviatuurid, kõrvaklapid, arvutikomponendid. Need on vaid mõned kaubagrupid, mis kuuluvad Arvutitarga tootevalikusse. Kindlasti pa-

Arvutitark pakub laia kaubavalikut. Foto: Arvutitark

kume ka kõige uudsemaid tehnikavidinaid, mis saadaval on. Millised tooted on kõige populaarsemad? Kõige rohkem ostetakse ikka uusi mälupulkasid ja SSD andmekandjaid. Hetkel on tung graafikakaartidele lausa nii suur, et need kipuvad tihti täiesti otsa saama. Viimastel aastatel on ka väga populaarseks osutunud robottolmuimejad ning elektrilised tõukerattad, mõned aastad tagasi olid suureks tõmbenumbriks droonid. Kas pakute Viimsis ka hooldusteenust? Remondi- ja hooldusteenuse teostamise oleme koondanud oma

Mis on mõned viimase aja nn hitt-tooted, mida tehnikahuvilised Viimsi poodi uudistama võiks tulla? Hetkel on selleks kindlasti uue põlvkonna graafikakaardid ning vastavad laua- ja sülearvutid. Samuti võib poest leida uusimaid nutiseadmeid, -kellasid ja -võrusid ning endiselt populaarseid robottolmuimejaid. Valikust leiab ka striimeritele olulised vahendid – mikrofonid, kaamerad, sisendkaardid ning isegi valgustuse. Aktiivsele kliendile on pakkuda moodsaimad seikluskaamerad GoPro ja muud ning juhtmevabad spordiklapid. Ka elektritõukerattaid ostetakse palju! Kas poodi tasub tulla ka neil, kes täpselt ei teagi, kas ja mida nad vajavad? Tehnikakaupade seast leiab tänapäeval igaüks midagi vajalikku. Olgu see siis uus laadijajuhe, mille lemmikloom läbi näris, või mälukaart ja akupank, et saaks mo-

biiliga rohkem filmida. Või kohati midagi täiesti uudset, mis teeb elu palju lihtsamaks, aga millest polegi varem kuulnud. Teenindajad oskavad kõike tutvustada ja soovitada. Viimsis on palju majaomanikke – kas on mingeid seadmeid, millega oma kodune elu mugavamaks ja turvalisemaks muuta? Suuremas majas on alati probleemiks Wi-Fi levi, siin tulevad appi moodsad MESHi võrguseadmed, mis töötavad sarnaselt mobiilsidele ja võimaldavad koju paigutada mitu ruuterit, tagades samas nende ühtse töö ja mugava mobiilikasutuse terves majas liikudes. Suure maja koristamisel tulevad suminal appi robottolmuimejad, mis koristavad kodu siis, kui sind seal ei ole. Samuti pakume moodsaid juhtmevabasid turvakaameraid, mida on lihtne paigaldada ning mille pilti saab jälgida mugavalt ka kodust eemal olles. Kui mõni toode on olemas teie e-poes, aga mitte Viimsi poes – kas neid saab ka poodi tellida? Jah, tooteid on võimalik nii teistest esindustest kui ka e-poest Viimsi Keskuse esindusse tutvumiseks kohale tellida. Arvutitark kauplus on Viimsi Keskuse I korrusel avatud E–L 10–21 ning P 10–19.

Reisime maitsete radadel KUULSAAL

BIOMARKET

Telli kaasa! Kogu toidumenüü -20%

Biomarket Deli uued mahetooted! ratatouille 300 g 1,99 € (tavahind 2,80 €) tomati-paprikahummus 200 g 1,89 € (tavahind 2,70 €)

Telli veebilehelt kuulsaal.takeout.ee koodiga „kuulsaal20“ SUSHI PLAZA Philadelphia + California (10+10 tk) komplekt 13,90 € Tellimused tel 5884 8889, sushiplaza.ee/takeaway CHI Kogu toidumenüü -10%* v.a joogid, eripakkumised ning tellimused läbi toidukullerite. Tellimused tel 631 3090 Pakkumised kehtivad kuni 28.02.2021

RAASIKU ÕLLETEHAS Raasiku kodune kali -50% JUUSTUKUNINGAD Juustuvaagen „Juustupidu“ 1 kg 29,95 € (tavahind 34,95 €) KRUGERI VEINIPOOD Valik Itaalia õlisid ja Prantsuse šokolaaditrühvleid -15%! facebook.com/viimsikeskus viimsikeskus.ee Sõpruse tee 15, Viimsi