Nr. 2 (135)
Veebruar 2008
Kaarel Eenpalu meenutades Juuro Kuusik, endine Kobratu küla elanik Tänavu, Eesti Vabariigi 90. aastapäeval, meenutatakse neid, kes olid otseselt seotud meie iseseisvuse saavutamisega 1918. aastal. Üheks silmapaistvamaks isiksuseks oli 1918–1940 aastani meie vabariigi viimane ennesõjaaegne peaminister (1938–1939) Kaarel Eenpalu (endise nimega Einbund) ja kelle 120. sünniaastapäeva tänavu tähistame. Ta võitles Vabadussõjas ohvitserina. Hiljem kuulus vabariigi valitsusse. Kuus aastat oli ta siseministriks, pannes aluse Eesti politseile. Kaarel Eenpalu sündis 28. mail 1888. aastal Tartumaal Vesneri vallas Kobratu küla Palu talus. Koolis käis samas Haava külakooli vanas koolimajas aastatel 1897–1899 (uus koolimaja valmis 1913. a.). Kaarel Eenpalu (J. Kuusik, 2008)
Olen sündinud 1928. aastal ja minu koduks oli uus Haava koolimaja, kus isa Gustav Kuusik oli kooli juhatajaks-õpetajaks 1951. aastani. Kaarel Eenpalu kohta sain teada isa jutustuste ja kirjapandud mälestuste abil, samuti enda tähelepanekute alusel. Sellel ajal kui noor Kaarel Haava koolis käis, oli õpilasi 24–32. Poisse ja tüdrukuid võrdselt. K. Eenpalu mälestuste põhjal olid tema koolikaaslasteks M. ja Aurelie Mihkelson, August ja Anna Valb, Oskar Mattiesen, August ja Emilie Laarmann. Koolis oli tore käia. Tehti palju huvitavat, samas juhtus ka pahandusi. Vahetundide ajal mängiti peitust ja joosti ümber suure ahju, saades vahel ka muhke otsa ette. Pärast külakooli õppis K. Eenpalu Tartus H. Treffneri Gümnaasiumis ja lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1914. aastal. Õpingute ajal oli ta ka seltside elu tegevusest osavõtja. Tema loodud on esimesed raamatukogude seltsid oma kodukohas Kobratus, Luunjas ja Tammistus. Ta pidas loenguid, organiseeris näitemänge, pidusid jne. 1909.a. Vesneri valla kassaraamatus on korduvalt märgitud tema nime, kus talle on makstud ürituste organiseerimiste eest 10 rbl. ja loengute eest üle 3 rbl 75 kopikat. Seltsi liikmemaks oli 1 rbl.
Mälestuskivi riigitegelase Kaarel Eenpalu sünnitalu õuel.
Sellel ajal tutvus K. Eenpalu naaberküla (Engavere) tüdruku Linda Koplusega, kellest sai tema abikaasa. K. Eenpalu oli suur karskustegelane ja oma pulmad tahtis pidada ilma alkoholita, mis aga ei läinud läbi, sest pidulised nõudsid „kibedat“ napsu. Lõpuks saadi küla pealt pudel viina ja „kibe“ leidis lahenduse. 1935. a. pühitses Vesneri Raamatukogu Selts oma 25 a. kestvuse juubelit. Sellest on ilmunud artikkel „Päevalehes“ 1935. a. 23. septembril. Selles märgitakse, et seltsimajaks sai vana valla magasiniaida hoone (hävis 1944 a. lahingute käigus). Kuna sel ajal oli peaministri asetäitjaks Kaarel Eenpalu, paluti ta juubelipidustustele. Raamatuseltsi juubel ühendati raamatuaasta aktusega. Taludel lehvisid rahvuslipud, Kaarel ja Linda Eenpalu tervitas saabumisel seltsi esimees Gustav Kuusik, kes oli Haava kooli juhataja. Pikema aktusekõne pidas Kaarel Eenpalu, kes oma sõnavõtus eriti tõstis esile raamatute osa inimeste vaimsete väärtuste arendamisel, samuti mainis ta, et igasse valda tuleb teha oma raamatukogu. Sel ajal oli Vesneri Raamatukogu Seltsil ca 2000 raamatut. Raamatukogu asus koolimajas. Pärast aktust sõitis peaminister autoga oma sünnikohta Palu tallu, kus perenaiseks oli tema õde Tooni. Külavahetee, mis oli vankrijälgedega, oli autosõiduks halb ja on teada, et kohal olnud vallavanemal paluti tee korda teha 27. novembril 1938. aastal oli Haava kooli 100. juubel. Ka nüüd oli palutud külla, seekord juba peaminister Kaarel Eenpalu, kui kooli endine õpilane. Tartu „Postimees“ 29. novembri 1938.a. on artikkel, et kool pühitses 100. a. juubelit. Selles on mainitud, et ettetulnud talituste tõttu pidi peaminister sõidust loobuma, kuid läkitas koolile soojemaid tervitusi ja kingitusi. Pidustused toimusid rahvaraamatukogu seltsi majas. Kooli ajaloost andis ülevaate koolijuhata-
2 ja G. Kuusik. Oli jumalateenistus, aktusekõned ja õpilaste esinemised, milles esines ka kirjutise autor. Tehti teatavaks peaministri kingitus koolile, milleks oli 250 kroonine elektriraadio. Pidi tulema ka Haava kooli lipp, mis oli valmistamisel, kuid see jäigi saamata, sest ajaloosündmused nõudsid oma. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi poolt annetati koolile entsüklopeedia kaheksa köidet. Kooli endine õpilane Tartu ärimees O. Sõmermaa saatis koolile koos tervitustega president Konstantin Pätsi esindusliku portree kooliruumide kaunistamiseks.
Kaarel Eenpalu arreteeriti 24. või 27. juulil 1940. a. NKVD poolt oma Hellema õppe- ja katsetalus Raasiku vallas. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri Kirovi oblasti Vjatka vangilaagris eeluurimise ajal 27. või 28. jaanuaril 1942. a. Palu talu õuel on mälestuskivi Kaarel Eenpalule, mille autoriks on tänavu 85. aastaseks saanud kujur Endel Taniloo. K. Eenpalu tsitaat: „Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse“.
Kultuuri- ja seltsitegevus Tartu vallas 2008 Kuupäev Üritus Vastutaja Eesti Vabariigi 90.aastapäeva tähistamine Helen Liiv 22.02. Eesti Vabariigi 90.aastapäeva tähistamine Vallavalitsus veebr./ Fotokonkurss “Meie vald meie riigis – EV Kõrveküla raamatukogu märts 90” ja näitus veebr./ EV 90 – joonistus-ja kirjandusvõistlus Vallavalitsus märts lastele ja õpilastele / näitus Perespordipäev ettevõtjatele ja nende 06.03. R Edela, R. Lellep peredele 28.05. Kaarel Eenpalu – 125 Vallavalitsus Vallavanema vastuvõtt parimatele õpilastele 28.05. Vallavalitsus ja õpetajatele 01.06. “Laps olla on imeline…” Lähte lasteaed, S. Loorits 01.06.
„Laste laul 2008“
20.06.
Jaanipäev Kukulinnas
28.06.
„Tartumaa Rammumees 2008“
Juuni 05.0706.07. 06.07.
Lõpuaktused koolides Saadjärve päevad – Saadjärve regatt
12.07.
V Väägvere külapäev
15.07. 17.07.26.07. 26.07.
Vedu perepäev
Äksi kihelkonnapäev
Toimumise koht Kontakt Kõrveküla PK helen@korve.edu.ee Lähte ÜG 7337 757; 7337 758 Kõrveküla raama7337 772 tukogu Tartu vallamaja 7337 757; 7337 758 Lähte spordi522 7141 kompleks Palu talu 7337 757; 7337 758 Vallamaja
Lähte lasteaed Lähte, maanaiste Sootaga MNS, U. Kaasik maja Vallavalitsus Kukulinna Kõrveküla PK Margus Pärsik staadion Lähte ÜG Lähte ÜG Kõrveküla PK Kõrveküla PK M. Toots, A. Priks Saadjärv ja looH. Veetõusme duskeskus Tabivere vald Äksi kirikuaed
7337 757; 7337 758 7494 269 5341 2408 7337 757; 7337 758 511 8783
7353 138 502 7541 T. Tegelmann
Väägvere
5345 7884
Vedu
7497 923
Õpilasmalev 2008
Ülle Kool K. Evik ja seltsing “Mõisapark” Anneli Kumar
Kõrveküla PK
5569 7662
X Hobupäev
Jüri Somelar
Kobratu
504 2921
juuli
Haava küla külapäev
M. Köhler, S. Piirikivi
509 0481 M. Köhler
juuli
Amme Rock 2008
Mart Käiro
03.08.
Tammistu kooli ja küla kokkutulek
P. Alas
30.08.
Kõrveküla külapäev
Tiina Kohver
01.09.
Teadmiste päev haridusasutustes
23.10.
Härma Raamatukogu 105. aastapäev
Vallavalitsus Härma/Kõrveküla raamatukogud Ülle Kool
Haava küla Amme jõekäär Vasulas Tammistu Kõrveküla staadion Haridusasutused Raamatukogud Tammistu kultuurimaja Kõrveküla PK
7414 3197; 7337 772
sept./okt. Lõikuspidu
oktoober Eakate päeva tähistamine Vallavalitsus Vallavanema vastuvõtt õpetajatele ja oktoober Vallavalitsus kultuuritöötajatele oktoober David Otto Wirkhausi XI võistumängimine Muusikakool
5670 2809 749 4415; 5342 5147 7414 319 7337 757; 7337 758
53457884 7337 757; 7337 758 7337 757; 7337 758
Vallamaja
7337-768
detsember Memme-taadi pidu
Vallavalitsus
Kõrveküla PK
7337 757; 7337 758
detsember Koduste laste jõulupeod
Vallavalitsus
Kõrveküla PK
7337 757; 7337 758
3
Algas uus kalendriaasta Vello Voltein, muusikakooli direktor Jaanuarikuu alguses tõmbas Tartu vallavalitsus koos oma juhi Aivar Soobiga nö. „liistule” valla huvikoolid – spordikooli, looduskooli ja muusikakooli. See oli tore kokkusaamine. Kõik koolid andsid aru oma tegemistest ja esitasid tööplaanid ja nägemused 2008. aastaks. Koolidel on huvitavaid ideid, mis võiksid tulevikus teostuda.
nud Siim Laanesoo (trompet), Aap Kirsel (eufoonium) ja Jaagup Jalajas (metsasarv). Aastaid tegutseb Võrus ka Lõuna-Eesti noorte puhkpilliorkester. Meie õpilased on seal alati teretulnud. Lisaks loetletud õpilastele on aktiivsed puhkpillimängijad Eva-Johanna Võik (flööt), Kadi Lang (flööt) ja Matis Pääslane (saksofon). See on osa tööst, mida tehakse väljaspool kooliprogrammi. See nõuab andumist ja tahet. Muusikakooli poolt täname neid südamest.
Muusikakoolist Möödunud aastal omistati Eesti Kooriühingu aastapreemiate
Aasta esimene kuu on toonud uusi tuuli. Arvatavasti avame
jagamisel orkestrile Eesti Noorte Brass aunimetus „Aasta Puhk-
sügisel uuel õppeaastal keelpillide õpetamise osakonna. Silma-
pilliorkester 2007”. Orkestri dirigendid on meie muusikakooli
piiril on viiuliklassi avamine ja algust teeme tõenäoliselt ka ki-
vanemõpetaja Priit Sonn, muusikaakadeemia õppejõud Aavo
tarriklassiga.
Ots ja eesti puhkpilliühingu juhtkuju ning mitmeid aastaid D. O. Wirkhausi noorte puhkpillimängijate võistumängimise žürii esimees Tartu valla muusikakoolis Valdo Rüütelmaa.
Veebruaris tähistame meie vabariigi juubelit. Kindlasti saame kuulda-näha Väägvere pasunakoori ja teisigi esinejaid. Soovin teile muusikakooli õpetajate poolt meeldivat juubelikuud ja
Meie muusikakooli õpilastest on selle orkestri tööst osa võt-
-aastat!
Johannes Mitt – 60 25. jaanuaril oli juube-
mete poolt õnnitles „meie Jussi” Kalev Kallas, kes andis üle mä-
lisünnipäev
Väägvere
lestusmeened kõigi pasunakoori liikmete poolt.
pasunakoori
dirigendil
Johannes Mitt’il. Eesti
„Meie Juss” on väga suurte kogemustega autoriteet nii õpi-
vanim ja tuntuim pasuna-
lastele, noormängijatele kui ka staažikatele väägverelastele. Diri-
koor austas oma juhti 29.
gendi töö pole lihtne. Tartu valla muusikakool loodab jätkuvalt
jaanuaril orkestri proovi-
täiendada orkestri koosseisu uute noorte puhkpillimängijatega.
päeval. Tegelemine uute noorte mängijatega ja neile koosmängimise Õnnitlema oli tulnud
oskuste õpetamine, uued kohustused seoses saabuva juubeli-
Tartu valla vallavanem
üldlaulupeo ettevalmistustega, valmisolek mitmesugusteks uu-
Aivar Soop, kes andis üle
teks üritusteks – see ongi dirigendi suur töö.
tänukirja ja preemia tehtud töö eest ning soovis head tervist ning pikka koostööd. Orkestri liik-
Edu sulle, Johannes! Väägvere pasunakoor
4
Eesti lipu võib heisata iga päev 2006. aasta alguses jõustunud Eesti lipu seadus kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele riigilipu kasutamise uued reeglid ning eraisikutele Eesti lipu kui rahvuslipu kasutamise vabaduse. Millal ja kuidas tuleks nüüd sinimustvalget lippu heisata? Varem oli riigilipu heiskamine lipupäevadel kõigile kohustuslik, aga uus seadus annab igaühele õiguse heisata ja kasutada Eesti lippu igal ajal. Ka riigiasutused ja kohalikud omavalitsused võivad kasutada Eesti lippu siis, kui seda ise vajalikuks peavad – näiteks asutuse aastapäeva tähistamiseks. Eraisikutel on lipu heiskamine kohustuslik kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval. Kõikidel lipupäevadel – neid on kokku 13 – on lipu heiskamine kohustuslik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
Uued ja kaotatud lipupäevad Uus seadus tõi mõned uued lipupäevad ja tühistas mõned vanad. Uued lipupäevad on 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ja 1. september – teadmistepäev. Lipupäevadeks ei ole enam uusaasta (1. jaanuar), kevadpüha (l. mai) , ega taassünnipäev (16. november). Leedu iseseisvuspäeval, 16. veebruaril ja Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval, 18. novembril, mis olid varem lipupäevad, heisatakse nüüd Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonel koos Eesti lipuga vastavalt kas Leedu või Läti lipp.
Lippu ei langetata jaaniööl Lipupäevadel heisatakse ametiasutustes lipud päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lippu ei langetata jaaniööl. Alaliselt heisatud lipud lehvivad ööpäevaringselt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu hoonel, kaitseväe väeosades ning piiripunktides. Seadus annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse määratleda omavalitsuse territooriumil muu Eesti lipu alalise heiskamise koha. Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal
heisatud lipp peab olema valgustatud. Juhul kui näiteks koolil on soov ja võimalus hoida lippu väljas alaliselt, siis peab ta tagama, et lipp oleks öösel valgustatud. Kui lippu ei ole võimalik valgustada, siis tuleb igal koolipäeva hommikul lipp heisata ja õhtul langetada.
Lipu asukoht ja suurus Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele, heisatakse katusel olevasse lipuvardasse või maapinnal paiknevasse lipumasti. Hoone küljes oleva lipuvarda soovitatav pikkus on ligikaudu kolm ja mastil ligikaudu kuus heisatava lipu laiust. Seega tavalise nn normaalmõõtmetega lipu puhul peaks varda pikkus olema umbes kolm ja mastil kuus meetrit. Kui kasutatakse kõrgemat masti, siis tuleb proportsionaalselt suurendada lipu mõõtmeid ja vastupidi, kui on kasutusel suurem lipp, siis tuleb kasutada pikemat masti või lipuvarrast. Sinimustvalge mastivimpel ei asenda lippu. Lipupäeval tuleb lipumasti heisata ikka lipp. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. See põhimõte kehtib Eesti lipu heiskamisel nii koos teiste riikide lippudega kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude erilippudega. Eesti lipule järgnevad hea tava kohaselt teiste riikide lipud, seejärel rahvusvaheliste organisatsioonide lipud, maakondade lipud, linnade- valdade lipud, ettevõteteasutuste lipud ja muud lipud. Kui Eesti territooriumil heisatakse teiste riikide lipud või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud, peab tava kohaselt olema heisatud ka Eesti lipp. Tulenevalt rahvusvahelisest tavast heisatakse lipud kas prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras või ainult Euroopa Liidu riikide lippude puhul omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Leinalipuna heiskamisel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 5–10 sentimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani, või langetatakse lipp poolde masti nii, et selle alumine äär on masti keskel.
Rahvuslipp ja riigilipp – mis neil vahet? Rahvuslippude eripäraks läbi aegade on olnud see, et neil puudus algselt õigusaktiga seaduslikult kehtestatud alus ning nad kujutasid endast rahvaloomingut ja ühisomandit. Selliste lippude kujundus
lihtsustus aja jooksul. Tavaliselt moodustus lipp paarist-kolmest värvilaiust ja neid värve hakati tavaõiguslikult pidama rahvusvärvideks. Mitmes riigis on kas kehtestatud või ajalooliselt olemas eraldi riigilipp ja rahvuslipp. Riigilipp üldjuhul ühtib oma värvuselt rahvuslipuga, sinna võib olla lisatud erinevaid riigi jaoks tähtsaid sümboleid. Peale riigi- ja rahvuslipu on erinevates riikides kasutusel veel kauba- ja sõjalipud ning muud ametilipud, näiteks riigipea tunnuslipp. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni teadvustab, milline võim ja väärtused Eestis kehtivad. Seda rõhutab ka traditsiooniline pidulik heiskamise protseduur.
Eesti lipu lugu 1884. aasta 4. juunil õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna sinimustvalge lipp. Seda daatumit on hakatud pidama Eesti rahvuslipu sünnipäevaks. 19. sajandi lõpukümnendite jooksul said selle lipu värvid tänu noortele haritlastele rahva seas laiemalt tuntuks. Sinimustvalged lipud ehtisid laulupidusid, põllumeeste- ja lauluseltside üritusi ja muid rahvakogunemisi. Lipp on kõigi tänapäeva riikide oluline tunnus, mis väljendab iseseisva riigi olemasolu. Esmakordselt võeti sinimustvalget Eesti lippu puudutav määrus vastu Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 1918. aasta 21. novembri koosolekul ja lipp heisati noore Eesti riigi sümbolina Tallinnas Pika Hermanni torni sama aasta 12. detsembril. 21. juunil 1922. aastal võttis Riigikogu vastu esimese riigilipu seaduse ja kinnitas sellega sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Nõukogude okupatsiooni ajal oli sinimustvalge lipp pikalt keelu all. Pika Hermanni torni heisati see rahvuslipuna taas 24. veebruaril 1989. Riigilipuna otsustas sinimustvalge uuesti kasutusele võtta EV Ülemnõukogu 7. augustil 1990. Riigilipu seaduse, mis on olnud aluseks Eesti riigilipu kasutamisele, võttis Riigikogu vastu 1993. aastal. Rahvuslipuna on meie lipu ajalugu pikem kui ametlikult kehtestatud riigilipuna. Nii otsustaski Riigikogu 2005. aastal uues seaduses määratleda Eesti lipu nii rahvuslipu kui riigilipuna. Sellest tuleneb ka olulisim muudatus võrreldes varasema lipuseadusega – igaühe õigus heisata ja kasutada Eesti lippu.
5
Lipupäevi on 13 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev 24. veebruar – iseseisvuspäev. Eesti Vabariigi aastapäev 14. märts – emakeelepäev 9. mai – Euroopa päev Maikuu teine pühapäev – emadepäev 4. juuni – Eesti lipu päev 14. juuni – üldriiklik leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni – võidupüha 24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev 1. september – teadmistepäev Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev Lisaks heisatakse lipud Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ning Euroopa Parlamendi valimise päeval. Valimise ning rahvahääletuse päevadel lippude heiskamine on üldine tava ka paljudes Euroopa riikides. Nendel päevadel heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskondade hoonetel. Eesti lippu ei tohi kasutada vääritul
moel. Eesti lipu kasutamise korra ja hea tava kohta saab täpsemalt lugeda Riigikantselei sümboolika ja teenetemärkide veebilehelt www.riigikantselei.ee/symboolika. NB! Riigilippu on võimalik tellida: OÜ Lipuvabrik – Kalasadama tn. 8, Tallinn 10415, tel: 668 4272, info@lipuvabrik.ee MT OÜ Tameo – Jalaka 64, Tartu, tel. 736 2463, lipp@tameo.ee Selveri kaubanduskett müüb kuni 27. veebruarini püsikliendile majalippe soodushinnaga.
Tartu, Tähtvere ja Laeva valdade arenguprioriteetide määramine Kristiina Liimand, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht 8. jaanuaril toimus Tartu vallamajas Tartu, Tähtvere ja Laeva valdade arenguprioriteetide määramine Tartumaa Arendusseltsi LEADER strateegia jaoks. LEADER on Euroopa Liidu programm, mille põhieesmärgiks on tõsta maapiirkondade arengupotentsiaali. Samuti on LEADER vahend ja võimalus ühiste ideede elluviimiseks kasutada Euroopa Liidu raha. Selleks, et neid vahendeid võimalikult otstarbekalt oma piirkonna arendamiseks ära kasutada on väga tähtis, et strateegia põhineks meie ühistel vajadustel ja prioriteetidel. Prioriteetide määramisel osalevad igast vallast kõigi 3 sektori (avaliku, era- ja mittetulundussektori) esindajad. Tartu vallamajas toimunud seminaril osales ligi 30 Tartu, Tähtvere ja Laeva valla aktiivset inimest. Prioriteetide määramine toimus teemade alusel – NOORED, KOGUKONNAD, ETTEVÕTLUS ja KESKKOND. Iga vald tegi oma eelistuse nende nelja teemavaldkonna põhjal. Seejärel analüüsiti veel läbi iga teemavaldkonna juurde kuuluvad meetmed ehk võtmetegevused – mis siis on need antud valla jaoks kõige olulisemad tegevused, mida kohe kindlasti tuleb rakendada, et tagada võimalikult kiire ja tasakaalustatud areng.
Summeerides prioriteetide järjestuse Tartu, Tähtvere ja Laeva valdade lõikes saime tulemuse, mis näitas, et kõige enam toetust sai teemavaldkond KOGUKONNAD: 41%, järgnes NOORED 33%, KESKKOND 14% ja ETTEVÕTLUS 12%. Meetmetest võitsid kõige suurema poolehoiu KOGUKONNA meede: ühiskondliku aktiivsuse suurendamine läbi ühiskasutatavate objektide arendamise ja NOORTE meetmed: traditsioone edasikandvate ürituste korraldamine ning väärtushinnangute kujundamine läbi tegevuste arendamise ja mitmekesistamise. Sellised olid eelistused Tartu, Tähtvere ja Laeva valdades. Oma prioriteedid määrasid kõik Tartumaa Arendusseltsi kuuluvad vallad, mida ühtekokku on 16 valda Tartumaal: Võnnu, Meeksi, Alatskivi, Peipsiääre, Vara, Haaslava, Mäksa, Kambja, Nõo, Konguta, Puhja, Laeva, Ülenurme, Luunja, Tartu ja Tähtvere vald. Kõigi valdade tulemuste analüüsimise järel moodustuvadki Tartumaa Arendusseltsi ühised prioriteedid, mida saame hakata ellu viima. Meetmete ja valdade seminaride tulemustega saab tutvuda Tartumaa Arendusselts i kodulehel www.tas.ee Lisainformatsiooni saab e-maili kristiina.liimand@tas.ee ja telefoni 743 0088 teel. Kõik küsimused ja ettepanekud on oodatud!
Medalisadu Kõrvekülla jätkub Sille Pärsik Aasta-aastalt on Eesti meistrivõistlustelt klassikalises tõstmises võidetavate medalite hulk Kõrvekülas treenivatel noorsportlastel suurenenud. Seekord tulid medalile kõik kuus võistelnud noortõstjat. Omal ajal tuntud tõstesportlase ja tõstetreeneri Kalev Pensa poolt algatatud raskejõustiku ring Kõrvekülas, mille juhtimise teatepulga on nüüd üle võtnud Margus Pärsik, tuli tõstespordiklubi „Jõud“ koosseisus Eesti noorte meistrivõistlustel meeskondlikult Eesti meistriteks. Individuaalse Eesti meistri tiitli saavutasid kehakaalus kuni
50 kg kaaluvate võistlejate hulgas Taavi Kurilenko Kõrvekülast ja kehakaalus üle 77 kg Kaido Pantelejev (treener Igor Baškirov) Vasulast. Hõbemedalid riputati kaela kehakaalus kuni 62 kg Sergei Reimanile (treener Igor Baškirov) Tartust, kuni 77 kg võistelnud Mihkel Jalajasele Kõrvekülast ja kehakaalus üle 77 kg Mark Petrussenkole Kõrvekülast; pronksmedal kehakaalus kuni 69 kg võistelnud Sander Loosile Möllatsist. Taavile oli see medal Eesti meistrivõistlustelt teine, Sanderi kollektsioonis on neid medaleid juba neli. (NB! Foto lk. 7)
6
Maie Paju nimelisele kunstistipendiumile otsitakse taas väärilist kandidaati Kristina Kudo, Lähte Ühisgümnaasiumi 11. humanitaarklass Juba neljandat aastat annab MP Tempera MTÜ välja Maie Paju nimelise kunstistipendiumi Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasele, kes mingis kunstivaldkonnas silma paistnud. Stipendium on asutatud eesmärgiga pidada meeles ja jätkata Lähte Ühisgümnaasiumi kunagise kunstiõpetaja ja kunstniku Maie Paju elutööd. Ent stipendiumile ei kandideeri üksnes maalimisega ja joonistamisega tegelevad õpilased, vaid ka fotokunstiga tegelevad noored. Sel aastal on stipendiumi üheks kandidaadiks esitatud 11. reaalklassi õpilane Tanel Aruoja, kes innustunult tegeleb loodusfotograafiaga. Tanel Aruoja (17) fotoharrastus on tõsisemalt kestnud veidi üle kolme aasta. Et loodusega on Taneli hinnangul lähedust leida lihtsam kui inimestega, siis on ta ka fotograafias eelistanud inimestele loodust enda ümber. Ta ise on sündinud ja kasvanud maal ning loodus on talle südame külge kasvanud. “Ma näen looduses pilti”, ütleb ta ise ning just see sunnibki Tanelit haarama kaamera, et jäädvustada kasvõi väikest osakest sellest looja imelisest loomingust.
Oma esimese fotoaparaadi, mis võimaldab teha professionaalsemaid pilte, soetas Tanel oma isa juhendamisel paar aastat tagasi. “See oli hea tehing, kuna me tegeleme isaga mõlemad fotograafiaga, täpsemalt siis looduse pildistamisega”, nendib noormees rahulolevalt muheledes. Seni sai Tanel oma piltide tegemisel hakkama ka mõnevõrra lihtsama digitaalkaameraga. Kuid kvaliteetne kaamera võimaldab ka kvaliteetsemat fotoloomingut. Lisaks loodusfotoga, tegeleb Tanel ka süstemaatiliselt loodusvaatlustega, kus tema lemmikuteks on olnud vöötkakud ning tema sulest on ilmunud artikleid loodusajakirjades. Mullu kaitses ta edukalt ka uurimistöö vöötkakkude levikust Eestis viimas 10 aasta jooksul. Erinevatest fotokonkurssidest on Tanel juba varasemalt osa võtnud ja ka sealt auhindadega tagasi tulnud. Oma suurimaks saavutuseks peab Tanel 2007 aastal toimunud Looduse Aasta Foto konkursi 2. kohta. Aasta varem olid tema tööd samal konkursil ära märgitud eriauhinnaga. Hetkel on tema fotolooming suurte piltidena väljas ka koolimaja kolmanda korruse fuajees. Taneli fotoloominguga saab lähemalt tutvuda veebis: http:// surnia.blogspot.com/ ja http://aruojafoto.pri.ee/ .
Olen väsinud kuulamast roppusi Jekaterina Motšjonova, Lähte ÜG 11. kl meediaõpilane Meie igapäevaelus näib olevat juba üsna tavaline, et õpilane ropendab valjuhäälselt, kedagi ja midagi häbenemata, sõimab koolis õpetajatki. Lokkama on hakanud ülbitsemine, üksteise kiusamine ja koolivägivald. Ikka rohkem räägitakse sellest ka ajakirjanduses ning filmides. Paraku ka Lähte koolis ja selle ümbruses võib märgata seesugust suhtumist. Kooli seintele on soditud gräffitid, jõudu on tarvitatud prügikastide kallal ning ebatsensuursust kohtab nii vahetunnis kui klassiruumis. „Täitsa p****s“ „F**k you!“ Paljudele tuleb selline igapäevane üksteisega suhtlemine tuttavana ette. „See ongi meie noorsugu,“ ütlevad vanemad inimesed seda nähes ohates. Tänapäeva noorte kõnes on sellised sõnad üsna tavalised ning neid kasutatakse ilma vähimagi piinlikkuseta nii õpetajate kui vanemate ees. Märkustele reageerivad noored enamasti vabandusega, et „... kõik ju räägivad nii“. Paraku sageli ei teatagi, et seaduse järgi loetakse kaaskodanike solvamiseks ning avaliku korra rikkumiseks mitte ainult roppusi, vaid ka selliste sõnade avalik väljaütlemine nagu „siga“, „rongaema“ jms. Ka selle eest on võimalik solvajat trahvida maksimaalselt kuni 18 000 krooni ulatuses. Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas toimepandud väärtegude statistika näitab, et kõige enam probleeme avaliku korra rikkumisega on põhikooliklassides. Uurides korrarikkujate nimesid selgub, et mitmed nimed korduvad pidevalt. Lõuna Politseiprefektuuri Emajõe konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Argo Läätse sõnul ei oska noored ilmselt ennast teistmoodi väljendada kui ropendades. Sageli võib konflikt klassiruumis
saada alguse õpetajad nõudlikust toonist „Miks on sul kodune töö tegemata?” või „ Ära jutusta!” ning õpilane ei oska ennast juhtivkonstaabli arvates muud moodi „kaitsta“, kui roppuste väljaladumisega õpetajale. Õnneks on politseistatistika andmetel viimase aasta jooksul valla koolides ebaõpilasliku käitumisega seotud juhtumeid registreeritud mõnevõrra vähem. Läätse hinnangul tuleneb see aga hoopis see sellest, et õpetajad on leppinud õpilaste sellise käitumisega ning ei esita politseile enam nii palju kaebusi. Kuid kas ikka tohiksime sellega leppida? Mullu karistati Lähte Ühisgümnaasiumis 5 õpilast avaliku korra rikkumise ja 7 õpilast suitsetamise eest. Minimaalseks karistuseks oli määratud hoiatus või ühiskondlikult kasulik töö ning maksimaalne karistus kuni 600 EEK. Ropendamise ja solvamise kõrval ongi teiseks oluliseks seaduserikkumiseks valla koolides alaealiste suitsetamine. Suitsetajate arv kooliõpilaste hulgas on suur, alates viiendast klassist igas klassis umbes 2–5 suitsetajat. Noorimad suitsetajad pärinevad algklassidest, vanemad käivad gümnaasiumis. Tihti ei tea ka täisealine õpilane seda, kus väljas pool kooli territooriumi võib suitsetada. Hoopis hull lugu on siis, kui kooliukse ees suitsetavad täiskasvanud. Ka nemad ei adu, millist eeskuju nad sellega lastele annavad. Pealegi rikuvad ka nemad avalikus kohas suitsetamisega seadust. Loodetavasti saaks nii ropendamist kui suitsetamist tunduvalt vähendada, kui vanemad kontrolliksid kodus nii oma kui laste sõnavara ega annaks isiklikku eeskuju suitsetamisega.
7
Spordiradadel
Eesti noorte meistrivõistluste medalimehed treeneri ja esindajaga: Sander Loos, Mihkel Jalajas, Mark Petrussenko, Taavi Kurilenko, Kaido Pantelejev; tagareas esindaja Urmas Treier (puuduvad medalivõitja Sergei Reiman ja treener Margus Pärsik).
Kabevõistluse võitjavõistkond karikaga – Simo Jaanus, Peeter Pung ja Martin Jürgel.
Lähte Ühisgümnaasiumi algklasside võistkondlikul kabevõistlusel jõudsid 14 võistkonna seas finaali 4. a klassi (Peeter Pung, Martin Jürgel, Simo Jaanus) ja 1.b klassi (Kevin Sirk, Indrek Laasma, Maksim Salov) võistkonnad.
Lähte võrkpalliturniiri võitjad: Lähte I (noored).
Lähte ÜG gümnaasiumiklasside naiskond. Lähte II naiskond.
Võistlustulemused tabelisse!
Pärna talu peremees Hillar Kald tutvustab lastele ratsahobuseid.
8
Aeg pildis Vabadussõjast osavõtja kauaaegne Kärkna raudteejaama ülem Johannes Nahkur (24.12.1895– 15.01.1998) 100ndal sünnipäeval.
Mälestuskivi avamine Soome ja Eesti vabaduse eest langenud jalaväepataljon IR 200 soomepoiste mälestuseks Pupastveres 23.06.1992.
Sinimägede kangelane Rüütliristi kavaler Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen) sündis Kärknas 27. märts 1913. a. mesiniku pere noorema pojana. Pauli vanem vend langes Vabadussõjas. Suri Tšehhis Nymburkis 9. mail 1945.
Politseipataljoni 37. võitlejad Johannes Nassar ja Voldemar Kiik avavad mälestuskivi relvavendade mälestuseks, kes 1944. a. augustilahingutes langesid meie vabaduse eest Kärevere– Kärkna lahingutes. Õvi, 19. juuni 1999. a.
Kaido ja Keiu Kriit tutvustavad laste rattaralli auhindu.
Vallarahva vestlusring. Aavo Melk, Elmar Veski, Madis Nõu, Mati Köhler, Argo Lääts, Liis Sauk.
Maavanem Esta Tamm avab XXX Emajõe mängud Lähtel 2006. a.
Tubli müüja Kaie.
9
Renoveeritud Kõrveküla kooli avama. Proua Ingrid Rüütel, president Arnold Rüütel, vallavanem Aivar Soop ja taasiseseisvunud Eesti Tartu valla esimene vallavanem Heldur Klaassen. (Kõrveküla, 2006).
Kobratu külapäeva maiuspala on peagi kasutamiskõlblik.
Külapäev Aoveres. Stiilne sirp on vasakukäelistele.
Memme-taadi peolised Kõrvekülas.
Põllumehed omavahel. Ülo Puusta ja Jüri Somelar.
Kas siit sai kuulus SMS alguse?
Vallavolinikud Ludmilla Proovel, Virve Paas ja Miia Murd eelnõudega töötamas. (2005)
Sirle Raadi tänas ennesõjaaegse siinkandi naisliikumise eestvedajat Linda Krafti, kes igati aitas kaasa naisseltside taasasutamisele.
10
Meeste jutud. Aigar Lepp, Jevgeni Kupri, Aavo Peiponen, Vahur Proovel.
Algamas on valla ettevõtjate 2007. a. spordipäeva mälumäng. AS Ikodor võistkonna kapten Jüri Truus tutvustab ettevõtet ja võistkonda.
Tartumaa Arendusseltsi kohtumine Leader-grupi juhtidega Viisari RY. Vasakult: Kristina Liimand, Tapio Sauranen, Marjatta Ruuska, Arja-Leena Halonen, maavanem Esta Tamm, Lembit Toru, Vahur Jaakma, Heino Sepp, Terje Oden ja Ene Zirk.
Grete ja Kristina suur sõbrakalli.
Sojamaa lapsed 2006. a. külapäeval.
Saadjärve luiged lahkumislendu harjutamas.
Aastas on ka pidupäevi. Ta elagu...
2.–9. veebruarini 2008 tähistas sõprusvald Jyväskylä pidulikult valla 140ndat aastapäeva. 2. veebruaril 1868. a. eraldus kohalik võim kirikuvõimust. Jyväskylä vallajuhid: finantsjuht Pekka Piirinen, volikogu esimees Pauli Partanen, vallavanem Arto Lepistö koos Aivar Soobiga (Jyväskylä, 2006).
11
Kuidas tähistada sõbraks olemist? Anna-Maria Joor, Lähte ÜG 11. H kl. meediaõpilane 14. veebruaril tähistatakse paljudes maades valentinipäeva. Ühe legendi järgi on päev oma nime saanud Rooma keisririigis III sajandil elanud munk Valentinuse järgi, kes laulatas sõdureid ja kutsus neid sõja asemel jääma oma perede juurde. Paraku ei meeldinud munga selline tegevus võimudele ning nad mõistsid ta 270. aastal surma. Legendi järgi saatis ta enne hukkamist 14. veebruaril kallimale hüvastijätukirja, mille alla oli kirjutatud “Sinu Valentin”. Aastasadu hiljem hakati laias maailmas seda päeva tähistama sõbra või kallima meelespidamise päevana. Eestisse jõudis see tähtpäev Soome kaudu alles 1980. aastate lõpul. Et teada saada, kuidas tähistatakse sõbrapäeva meie koduvalla haridusasutustes, seadsingi sammud esmalt lasteaedadesse. Lähte lasteaia õpetajate sõnul on veebruarikuus peale sõbrapäeva ka muid toredaid üritusi nagu vastlapäev, vabariigi aastapäev, spordipäev jne. Sõbrapäeva peetakse enamasti eelkõige rühmasiseselt, sest selles vanuses on parim sõber ikka keegi rühmakaaslastest. Õpetajate hinnangul on oluline lastele selgitada, et sõprus ei ole tunne, mida peaks väljendama üks kord aastas, vaid, et sõbraks ollakse ju ikka aastaringselt. Seepärast on tavaks saanud sisustada kogu nädal sõpruse ja hoolivuse teemaliselt. Selle nädala jooksul pajatatakse rühmades mudilastele erinevaid muinasjutte sõpruse vajalikkusest ja tugevusest. Koos avastatakse, et sõber ei peagi olema ainult keegi eakaaslane oma rühmast, vaid sõbraks võib olla ka ema, isa, õde, vend või hoopis mõni armastatud lemmikloom. Nii meisterdasid lapsed kord sõbrakaardi isegi oma lemmikloomale, näitamaks, et sõpru võib leida igalt poolt. Kogemustest teavad õpetajad öelda, et lastele läheb neil päevil saamisest rohkem korda kinkimise rõõm. Olgu kingiks, kas omavalmistatud kaart või kommikott. Õpetajate juhendamisel on valmistatud küpsisetorti, kus iga pisipõnn saab jällegi oma panuse panna. Ka Kõrveküla lasteaias tähistatakse sõbrapäeva just rühma-
siseselt, kus aastati on kavas olnud väga erinevaid üritusi. Ent ikkagi on seejuures olulisim selgitada lastele, kui oluline siin maailmas on sõprus. Selgi aastal oli Kõrveküla lasteaiaõpetajatel sõbrapäevaks erinevaid ideid: riietuses kasutati võimalikult rohkelt punast - armastuse värvi, mudilastele pandi rinda „kallistuse sildid“, millele oli kirjutatud peale, et kallistamine on hea. Pisematega joonistati suur südamekujuline kaart, mille lapsed näpuvärvidega ära värvisid. Kõrveküla Põhikoolis sõbrapäev suuri muudatusi kooliellu ei toonud. Traditsiooniliselt said nii õpilased kui õpetajad üksteist läbi sõbrapostkasti tervitada. Küll aga sai õhtul teoks maakondlik muusikaüritus Playback konkurss, millele oodatult järgnes ka disko. Lähte Ühisgümnaasiumis olid 5.klassid õpetaja Aimar Poomi eestvedamisel sõbrapäevaks kavandanud terve rea lustakaid üritusi. Vahetati sõbrakaarte, korraldati sõbralikuma klassi ja sõbralikuma õpetaja valimine, toimus luulekonkurss. Klassid konkureerisid sõbrapostkastide kujundamises ning kooliraadiogi oli sõbratervituste päralt. Muidugi kostis vahetundides sõpruse ja armastuse teemalisi laule. Riietuses oli oodatud eelkõige armastuse värvid valgest punaseni ning kõikvõimalikud südamekujulised kaunistused. Ent mida arvavad sõbrapäevast Lähte kooli noored? Maarja (8.kl) leidis, et see päev tuletab talle meelde ka need sõbrad, kellega igapäevaselt suhelda pole võimalik. Keitil (11. kl) ütleb, et sel päeval teeks ilmselt igaühele meist head meelt kui keegi kallistusega meeles peab. Elise (11. kl) arvab, et selles päevas ei tohiks olla kohta kurjusel ja vihkamisel. Liis (11. kl) lisab, et sõpru ei ole kunagi palju. Selliseid lähedasi, kellele usaldada ka mõne olulise saladuse on pigem vähevõitu. Nii võimegi kuuldust kokku võtta, et sõbraks olla pole võimalik vaid üks päev aastas. Mäletagem ja austagem oma sõpru kogu aeg, vaatamata sellele, et kogu aeg on nii kiire. Tänud Kõrveküla ja Lähte lasteaiaõpetajatele ning Kõrveküla PK huvijuhile.
Huvitavate tegevuste päev Lähte koolis Mari-Liis Robi, Piia Kass, 10. H kl meediaõpilased 21. jaanuaril toimus Lähte ÜG algklassides huvitavate tegevuste päev. “Eesmärgiks oli sisustada lastele päev nii, et see poleks traditsiooniline koolipäev, vaid selline kus lapsed õpiksid läbi mängu ja tegevuste, mis neile eriti korda lähevad,” räägib Tiit Helm, üks sellel päeval lapsi juhendanud õpetaja. Välja pakutud tegevustest said lapsed osa võtta nii maalimisest, näitlemisest, nuputamisest, sportimisest, arvutitööst ja muidugi, mis kõige lõbusam – koerakestega tegelemisest. Õpilased esimesest neljanda klassini olid huvide järgi gruppidesse jaotatud. Kuna põnevate harrastustega sai tegeleda kokku vaid nelja tunni vältel à 2 tundi, oli igal lapsel võimalik valida kaks meelistegevust, kus kaasa lüüa. Üritust on korraldatud juba kolm aastat ehk siis tegemist on juba traditsiooniga. Igal aastal üritatakse sisse tuua midagi uut ja lastele veelgi meelepärasemat. Sel aastal oli selliseks tõmbe-
numbriks koerakestega tegelemise ring. “Õppevahenditeks” oli oma lemmikud kaasa toonud õpetaja Ave Järve. Koos Kadiga (8. kl) räägiti lastele tõukoerte eest hoolitsemisest, koertenäitustest, tutvustati vajalikku varustust ning vaadati videoklippe trikitavatest koertest. Et huvi selle ringi tegevuse vastu oli väga suur, ei saadud kõiki soovijaid kaasata. Nagu ütles koerterühma töös osalenud 3. klassi tüdruk, said sellesse rühma kuulama-vaatama tulla vaid need, kes koolipäevadelgi ikka kuulekamad kaasatöötajad on olnud. Õpetaja Helbe Laanemetsa hinnangul on üheks meelistegevuseks alati olnud ka näitlemine, sest paljudele lastele meeldib esinemine. “Käpiknukkudega saime näitemängu ka teha,” ütlesid tüdrukud justkui ühest suust. Nukud võis kodust kaasa tuua, aga oli võimalus ka kohapeal ise meisterdada. Särasilmseid, oma muljetest õhinal jutustavaid põngerjaid silmates võis tõdeda, et päev läks igati korda ja oli vaheldust pakkuv nii lastele kui ka õpetajatele. Ootame järgmist aastat ja loodame, et tuleb veelgi huvitavamate tegemist päev.
12
Vintsel-vantsel, vastlapäev! Maire Vares, Lähte lasteaia 4–5 a laste rühma õpetaja Vastlapäev on liikuv püha, mis langeb alati noorkuu teisipäevale. Sellel aastal oli vastlapäev 5. veebruaril. Eesti rahvakalendris seostub vastlapäev eeskätt linakasvatusmaagiaga, mille kombestikku kuulus vastlasõit ja liulaskmine. Tänapäeval tegeldakse linakasvatusega vähe, aga vastlapäeva komme on ikka alles jäänud. See on tore lihtsalt lusti pärast. Sel aastal pole ilmataat lume kinkimisega kahjuks eriti hoolas olnud, kuid ega vastlapäev või seepärast pidamata jääda! Vanarahva kombe kohaselt pidi lume puudumisel sõitma kasvõi naaberkülla kõrtsi või sõpradele külla. Nii otsustasidki Lähte lasteaia „Lepatriinude“ rühma õpetajad teha lastele üllatuse, organiseerides külaskäigu Lammiku küla Pärna hobusekasvatustallu. Vastlapäevale eelneval päeval rääkisime lastega vastlapäeva kommetest. Lastele meeldis väga mõte minna hobuseid vaatama. Leppisime kokku, et iga laps võtab hobustele külakostiks kaasa natuke leiba. Vastlapäeva hommikul oli põnevust ja ootusärevust palju. Kohale jõudes võttis meid vastu Pärna talu peremees Hillar Kald. Ta kutsus meid tallidesse ja tutvustas oma hobuseid. Nüüd oli imestamist ja imetlemist küllaga! Kui erinevad võivad hobused olla – valged, pruunid, mustad, täpilised, laigulised! Saime teada, et valged hobused ei olegi kohe sündides valged vaid muutuvad selliseks umbes 15 aasta jooksul. Ja kui põnevad nimed hobustele pannakse! Kõige vahvamad hobused olid laste meelest Asli ja Tarsan. Lastel lubati kaasatoodud leiba hobustele pakkuda. Esimene tutvus tehtud, näidati meile, kuidas võistlushobune galoppi ja traavi jookseb. Kahjuks oli pinnas konarlik ja libe ning
seetõttu hobune libises ja kukkus. See oli õnnelik õnnetus, sest ta kriimustas vaid oma külge. Järgnes käik maneeži, kus hobuseid treenitakse. Meile selgitati, et hobuseid hakatakse õpetama 2-aastaselt, 4-aastasena võivad nad juba võistlustel osaleda. Lastele anti võimalus ka ise ratsutamist proovida. Enne seda aga õpetati, et hobusele tuleb läheneda alati eestpoolt, muidu võib ta jalgadega lüüa. Küll see ratsutamine oli ikka vahva! Lõpuks julgesid ka kõige arglikumad kõrgele sadulasse istuda ja hobust kaelale patsutada. Lapsed arvasid, et oleks hiiglama tore, kui võiks ühe hobuse lasteaeda kaasa võtta, siis saaks iga päev õunaaias ratsutada. Sõidud tehtud, oligi aeg tagasiteele asuda. Lasteaias ootasid meid vastlapäeva traditsioonilised toidud-hernesupp ja vastlakuklid. Meenutusi toredast päevast jätkub meile kauaks-kauaks! Täname Pärna talu lahket peremeest Hillar Kaldi külalislahkuse eest ning Karl-Marteni isa ja Laura ema transpordi korraldamise eest!
Kohalikku luuleloomingut Rahaõigus Rahatank on üle käinud rahvast litsudes. Vähem mäkke, rohkem orgu pihku itkudes. Rahal komme täna, homme rahvast rikkuda. Raha voolab sinna poole, kus on kaldu tee – tõed ja kombed enda tahtmist mööda uued teeb. Mis on oma, mis on võõras – raha pöörane keerab asja, kui on vaja teise rööpasse. Lubab jätta veel kust võttes lapsi söömata.
Raha muudab mehe sammu kõrgel astudes. Raha mahub kui on rammu rikka taskusse. Vaesel mehel tasku põleb, raha kaob seest. Temal tuleb kõike osta tööga tehtu eest!
Varjule Milleks Sulle vaja okkaid? Ära nõua neid! Ära palu minult roose, ära paku neid. Ilusad on roosiõied, ergavad kui vein. Kauged mälestusteköied, möödund aja lein.
Lydia Ader
Kauged mälestusteköied valu hinge tõid. Kaunid okkalised õied – sõrmel haiget tein’d. Milleks Sulle vaja okkaid? Ära nõua neid! Ära palu minult roose, ära paku neid.
Kaetud aken Mustad kardinad akende ees – üksi sulgenud ennast tuppa. Keegi ei tea – oled naine või mees – ei tulda külla su kotta. Mustad kardinad akende ees – et päikesevalgust tappa... Ole sa naine või mees, ava aken, et tuldaks su kotta! Tõmba kardinad akende eest, lase Valgusel ennast võtta, pühi süda ja silmad veest – ise kaaslaste sekka tõtta.
13
Ta oli presidendi naaber Valter Toots, koduloohuviline Kastlist Kui selle külatee algusse püstitada tema kultuuriobjekte tutvustavad ja teavitavad viidad, nagu seda tehakse kultuurmaades ja mõneski Eestimaa maakonnas ja valdades, tuleks neid Pupastvere küla teeotsale üles seada terve pooltosin. See maakonna ääreküla on meie valla vaimsete aarete saar ja varasalv. Üks neist eurostandardile vastavatest pruunivärvilistest viitadest peaks teavitama, et vähem kui versta kaugusel Kuivasillast, kust külatee paremale keerab, on imeväärselt pulbitsenud üks meie rahva tähelepanuväärsemaid muusikakultuuri allikaist – omal ajal väga kuulus Orge-Kärkna pasunakoor. Selle koori aateline tiivustus ja kunstiline tase tõstsid ta suuretähenduslikule ning tolle aja kohta ülipikale reisile Vene tsaaririigi pealinna Peterburi ja veelgi kaugemale – hõimuveljede maale Soome. Siis tänases kaasaaegses keeles kontsertreisile. Reisi ettevõtmise innustajaks oli aga ei keegi muu, kui kuulus Torma mees Carl Robert Jakobson. Teine teeviit peaks teatama, et see tagasihoidlik tee viib ühe tähtsa Vooremaa hariduse ja kultuurikolde – kuulsa Orge kooli juurde. Kolmas neist peaks rääkima sellest, et nimelt siin ja selles külas sündis eesti kirjanduse lootsimees – eesti bibliograafia rajaja Richard Antik. Üks teeviitadest, arvult juba neljas, peaks aga jutustama ühest suvekodust – Pupastvere Alt-Pursti oli tegelikult tuntud kiviraiduri Herman Halliste töökoda-ateljee, kus valmisid tema tähtsamad loometööd. Seda kujurite küla skulptorit on külastanud ning tema töödele tunnustust avaldanud meie looduskaitse patriarhe ja alustalasid, loodusest lugupidamise ärataja Jaan Eilart. See pikale veninud loetelu ei ole siiski veel täielik. Ja veel kõrgemal kui Soomepoiste muuseumi viit, peaks olema teejuht, mille tekst teataks: “Väljapaistva eesti kujuri Jaan Koorti sünnikodu – 4 km”. Täna selline teeviit puudub, nagu puuduvad kõik need ülalpool loetletud. Aga just selle loomeisiksuse juurde tallame läbi jaanuaris lõpuks mahatulnud lume teerada Purstile. Sest on vabariigi juubeliaastal on põhjust sellest endisest külakaaslasest juttu teha enam kui kellestki teisest, sest… Aga sellest siiski edaspidi. Seda taevast, järve, kaasikuid ja rukkipõldude lainetust imetlenud inimene on loonud imetlusväärseid töid kivis, marmoris, mustas tihedas basaltkivis ja pronksi valatuna. On loonud niisuguse kunstiväärtusega, et neid on omandanud Soome Ateneum, Luxemburgi kunstimuuseum, ilmakuulus Tretjakovi Galerii. Neist kaks on viidud isegi ookeanitagusesse Argentiinasse. Pupastvere ülipikal voorel Purstil ilmavalgust näinud Jaan Koort on meie Roden, Konjonkov ja Aaltonen. Temale võivad uhked olla mitteainult külakaaslased – kujur ja monumentalist Jaan Koort on kogu meie eesti rahva uhkus. Täna aga tõttame temast rääkima sellepärast, et tema arvukate loometööde hulgas on üks, millel on eriline tähtsus ja mitte ainult vabariigi juubeliaastal. See on Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi skulptuurportree. Olen naabrimehe loomingu ja elukäigu vastu huvi tundnud aastaid. Ent paar nädalat tagasi Jaan Koortile KUMUsse “visiiti sooritades” avastasin skulptuurisaalis kümnete kujude hulgas ka mustast basaldist president Pätsi büsti. Sellest loometööst on põhjust rääkida ka sellepärast, et peaaegu kõikides tema loomingu kohta varem ilmunud ülevaadetes, monograafiates ja loometööde nimistutes ei eksisteeri seda skulptori tähelepanuväärset loometööd. Nii nagu heliloomingut nii ka kujutava kunsti taiest on sõ-
nadega raske edasi anda. Seda peaks nägema. Tänane tutvustus sedapuhku piirdub vaid taiest tutvustavate fotodega.
Jaan Koorti loodud president Konstantin Pätsi skulptuurportree. (Foto V. Toots)
Jaan Koorti esimese presidendi skulptuurportree suur väärtus seisneb selleski, et meie riigipead tema eluajal ei ole modelleerinud keegi peale Koorti. Nimetatud fakt on iseendast tõstatamist väärt ka sellepärast, et senistes publikatsioonides puudub nii loometöö teostamine kui tööperiood, tema sünd. Siiani ei ole õnnestunud leida ka kaasaaegsete meenutusi ja töö sünni ajalisi piire. Eesti anneksiooniperioodi ideoloogilistest raamidest johtuvalt sündinud “valge laik” on küll mõistetav, ent vajab täna “ilmutamist” ja talletamist nii skulptorilooja elutööde hulka kui ka eesti kujutava kunsti ajalukku. Ent jätkakem otsinguid. On teinegi hüpoteetiline küsimus. Teatavasti Jaan Koort modelleeris Carl Robert Jakobsoni Kurgjale püstitatud hauasamba skulptuurportree fotode ja piltide põhjal. ON AGA KA VÕIMALIK, et president Konstantin Pätsi kujur modelleeris natuurist. Sellist oletust lubab teha presidendi lossi ja Jaan Koorti ateljee-töökoja vahetu naabrus. Teatavasti Koortil oli Tallinnas probleeme statsionaarse töökoja muretsemisega. Veel 1923. aastal rentis ta elu- ja tööruume Viimsi mõisas. Eeldatavalt aastatel 1924–1925 sai temast Kadrioru asukas. Abikaasa Mari Koort meenutab seda sündmust nii: „Tallinnas ei olnud Koortil õiget töötuba. Kuid tal avanes võimalus sõlmida leping Kadriorus asuvate kuberneri hobusetallide rentimiseks. Koort ehitas need ümber ja sai nii endale kaks suuremat ateljeed, ühe raiumise, teise modelleerimise jaoks, ning kolmas oli soojem, puhtam ateljee, kus ta tegi kergemat tööd. Veel oli seal üks pisike tuba ja köök. Kaks suve me suvitasimegi Kadriorus selles toas ja väikeses ateljees“. (Kogude teatmik. Jaan Koort 1883–1935. Tartu 1984, lk. 106–107.). Kahjuks ei sisalda meenutused ei ajalist viidet ega selgita toodud võimaluse tagamaid lähemalt. Mis siiski oli selleks võimaluseks rajada töökoda-ateljee Peeter I hobusetallidesse tema majakese ja presidendi lossi naabrusse. Jäägu see teema päevakorda. Siin Kadrioru ateljees skulptor mitte üksnes ei raiunud graniiti ja marmorit, vaid rajas ka valukoja teoste valamiseks pronksi. Näiteks üks kujuri populaarsemaid töid nimega “Metskits”, selle kolmest koopiast kaks on sündinud Kadrioru valukojas. Ainult üks neist valati pronksi Moskvas seal toimuva näituse jaoks ja omandati Tretjakovi Galerii poolt. Täna kuulub “Metskits” A. Puškini nim. Kunstimuuseumi väliskunsti varamusse. Tagasi tulles põhiteema juurde nentigem siiski võimalust, et Jaan Koort modelleeris Presidenti Kadriorus ja tegi seda natuu-
14 rist. Kus täpselt ja kuidas see toimus, kas skulptor modelleeris riigipead tema ametiruumides või jalutas president skulptori ateljeesse, on iseenesest selgitamist vääriv seik nii kunstiajaloo seisukohalt kui ka presidendi ja Jaan Koorti suhete aspektist. Loodame, et vabariigi juubeliaasta ja Jaan Koorti lähenev 125. sünniaastapäev innustavad asjaosalisi otsingutele ja kunstihuvilised saavad peagi vastused üleskerkinud küsimustele. Ent nii või teisiti, kuulsa Sandiväsitaja küla kuulus poeg töötas Kadriorus ja oli presidendilossi vahetu naaber. Seepärast on meil vähemasti õigus meie kujurit, meie kodukandi suurnime, nimetada teise eesti suurmehe K. Pätsi naabriks. Teenekal ja rikka loomeandega kunstnikul on teinegi teene Eesti vabariigi ees. See oleks küll teise tutvustuse teema. Seepärast piirdugem vaid mainimise ja äramärkimisega. Selleks on eesti rahva hulgas suure populaarsuse võitnud vabadusvõitleja Julius Kuperjanovi hauamonument Maarja kalmistul Tartus. Kahjuks ei ole seda mälestusmärki isegi vabariigi juubeliaastaks ei korrastatud ega puhastatud. Miks see toiming tarvilik oleks ehk ei vaja taunimist. Kuid juubeliaasta ei ole veel lõppenud – Võidupäev on veel ees ja Jaan Koorti 125. sünnipäev alles
sügisel. Jääb loota, et leidub mõni asjatundjast agar ettevõtja, kes vastavatele haldusametitele kohase ettepaneku teevad.
Julius Kuperjanovi hauamonument. (Foto E.Toots)
Esimese presidendi tunnimees Valter Toots, kastlilane Et ühes ja samas külas, peaaegu et kõrvuti, elab inimene, kes on seisnud postil meie vabariigi esimese presidendi paraaduksel, sain teada juhuslikult tema eakaaslaselt, Kastli küla patriarhilt Albert Nõult. Juba järgmisel kohtumisel Aleksander Moljeviga panime oma jututeemade päevakorda esimese ja tähtsaima punktina Kadrioru presidendi vahtkondlase mälestuste heietamise, nende kaugete päevade meenutused. Kuidas see siis ikkagi juhtus, et üks tavaline külapoiss, ehkki sündinud kuulsas Sandiväsitaja külas ja peaaegu et sama voore nõlval, kust alustas oma teed laia maailma juba siis kuulus kujur Jaan Koort, et selle küla noormehest sai presidendi tunnimees ja kaitsja? Aleksander selle küsimuse peale esialgu vaikib. Siis aga alustab kaugelt: „Kalevi Üksik-jalaväepataljonis me saime kõvasti mahvi. Kogu see Kopli mererand oli läbi roomatud. Küll piki, küll risti. Liiv ühtelugu krigises hammaste vahel. Püssi “paitasi-
Noorhärra Aleksander.
me” igal õhtul nagu noorikut. Eks selle järgi valiti, kes kõik vastu pidas. Minugi, kes ma enne kroonut kivimürakatega ja püssirohuga tegelesin, võttis vahelgi vanduma. Rohkem küll nii, et need mahvitegijad ei kuulnud. Eks juba see nimi – Kalevi Üksik-jalaväepataljon, ise juba ütles, et … Ja lisab: „Ega neid priskeid poisse sinna nii väga ei tahetudki. Pidid ikka olema sirge ja sitke. Seda ma vast olingi. Pikkust mul oli. Jaksu kah. Ülejäänud pandi sulle kui mitte kopa siis kulbiga pähe. Kelle pähe see kõik ära mahtus, eks siis pataljonis ka teenima jäi… Meie pataljon oli ilusas kohas. Meri ja männid. Merd nii lähedalt ja nii tihti kui 1939. aastal, ma ei olnud näinud. Olin maapoiss – Lähtelt. Kasarmud olid meil ilusad. Kord oli nagu Viiburi sõjakoolis, nagu räägitakse. Puhtus ümberringi. Söögid olid väga korralikud. Vaata, et paremad kui kodus…Liha, kotletid, “pikad poisid” ja “paksud margaretad”. Olid need poiste ristitud nimed või ametlikud, ei ole meeles… Muidugi oli huvitav ka seda teada, aga vestluskaaslast huvitas rohkem muu. Seda kas ta presidenti ka nägi?
Kalevi Üksik-jalaväepataljoni vahtkond. (Fotod Aleksander Moljevi isiklikust fotoalbumist.)
15 „President Konstantin Pätsi muidugi ma nägin. Mitmeid kordi seisin postil lossi paraaduksel. Siis kui ta välja läks või tuli, päeval. Lossil oli ka teine uks, kus ma ka vahel vahil seisin. Mulle on meelde jäänud üks varajane hommikutund Kadriorus. Olin postil välisuksel. Päike oli juba tõusnud. Ega seal lossi ümbruses palju inimesi liikunudki. Aga oli nii varajane aeg, et isegi aednikke veel ei olnud. Hea oli seista hommikupäikeses. Olid virge ja värske hommikune õhk. Siis kuulsin tulekut seestpoolt. Uksele ilmus president, palja peaga, riides hommikuselt kergelt. Ja mis mind kõige enam üllatas – ütles: “Tere hommikust!” Mina vaikisin nagu sukk – olin postil. Ma ei teadnud järsku, mis teha? Kas vastata? Kas tohin seda? Kas see tervitus oli üldse mulle määratud ? Võib-olla ta tuli tervitama hommikut? Mäletan, ta oli heatujuline, tundis rõõmu ilusast hommikust, hellast päikesest, hommikusest värskusest. Oli südasuvi 1939…“ Aleksander, kes nüüd kahe kepiga toaski käib, teeb meenutuses pausi. Siis jätkab: „Veel on meelde jäänud üks postilseismine. See oli päeval. Suve lõpupoole. Oli ametlik vastuvõtt. Tuli mingi saatkond. Ratsahobustel. Aga need külalised ei olnud kuigi kaua. Mina olin tegemistes oma auandmiste ja valvelevõtmistega. See
oli minu peatöö, mitte aga ringivahtimine ja uudistamine. Presidendil oli veel oma valve ja ihukaitse.“ Kuidas president välja nägi, huvitun? „Ta oli ehk veidi alla keskmist kasvu. Nagu rahvas ütleb – laiaõlgne. Kui ma teda hommikul nägin , oli ta palja peaga. Juuksed olid laubal taandunud, keskelt oli tukk säilinud juuksepiirini. See oli veidi püsti. Niipalju nagu mina teda silmitseda sain ja nägin, ta nägu oli priske ja peaaegu ümmargune…“ President Pätsi vahtkondlasel Aleksander Moljevil ei tulnud enam kaua Kadriorus postil seista. Jõudis kätte kurikuulus 1940. aasta. Järgmisel aastal samal ajal oli Aleksandri Kalevi Üksik-jalaväepataljon juba laiali saadetud. Tema aga jätkas teenistust kui ohtliku üksuse mees juba Tallinnast kaugel – Türil. Esialgu raadiojaama ehituse juures. Tema hoolde anti rügemendi Värskast Türile jäänud 32 hobust. Oli talli pealik – tallmeister. Suure sõja tulekahju sõnum jõudis temani Eestimaa südames – Türil. Presidendi vahtkondlase sõjatee kogu oma raskuste ja kannatustega võõrastes maades ja erinevatel vaenupooltel, seisis ees, kui avamata raamat. Sellest aga järgmises vallalehes.
ÜLESKUTSE Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Rahva Muuseum kutsuvad kõiki jäädvustama meie riigi sünnipäeva tähistamist – olgu siis rahvapeo, matka, mängude, kelgutamise, talgute või muuga. Paneme kirja, mida tegime, teeme fotosid ja videoklippe, ning saadame need Eesti Rahva Muuseumile, et ka aastakümnete ja -sadade pärast saaks meie tehtut näha. Tähistame Vabariigi sünnipäeva rõõmu ja uhkusega! Lisaks ürituste Rahvamuuseumis säilitamisele püüame kajastada vahvamaid ja vaimukamaid tegemisi Eesti Päevalehes, Vabariigi juubelile pühendet lehekülgedel. Et reporterid ja fotograafid sel tähtsal päeval õiges kohas oskaksid olla ootame teie sünnipäevaplaane hiljemalt 20. veebruariks aadressil eesti90@ngo.ee. Muuseum ootab saadetisi juubelipäevale järgnevatel nädalatel ning et neid hästi säilitada saaks, peaks seal olema kirjas: * Saatja kontaktandmed: nimi, telefon, aadress. * Filmi-, foto-, teksti- ja esemeline materjali juures peab olema kirjas aeg (kuupäev, kuu ja aasta), koht (maakond, vald või linn, küla või tänav, talu või maja ja korteri number) ning tutvustus (mis, kes, miks ja muu lisainfo). EMSLi nõukogu liige Mall Hellam: „Et meil on oma riik, ei ole enesestmõistetav. Olgem siis temaga nii rõõmus kui mures – et ta jätkuks ja kasvaks, tuleb meil endil seda väga tahta ja seda ka teistele näidata. Rahvas annab maale näo ning meie järgi saab mõõta kiindumust ja usku Eestisse.” Kontaktinfo: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 50409, Tartu Tel. 7350 400, erm@erm.ee, www.erm.ee EMSL, Toompuiestee 17A, 10137 Tallinn Tel. 58 150 617, eesti90@ngo.ee, www.ngo.ee
WiMAX tehnoloogial põhinev traadita INTERNETI PÜSIÜHENDUS Tartu vallas (Tartust kuni 30 km kaugusel) * Allalaadimiskiirused alates 256 kbit/s kuni 2 Mbit/s * Kuumakse alates 275.* Vajalike seadmete hind 5590.- (võimalik tasuda kahes osas). * Paigaldustasu 990.-
Info: tel. 5691 0979; info@gilgames.ee; www.gilgames.ee
16
ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSED MÄRTSIS 85 ELMAR VIRRO 16. III Äksi ENDEL MÄGI 20. III Sojamaa ALMA SOOM 25 .III Kobratu 80 LAINE MATSI 04. III Vilussaare ELLA AAVIK 27. III Viidike 75 VEERA HÜNEVA 03. III Kärkna TAMARA LAISK 05. III Vedu PAUL ARUND 05. III Kõrveküla VIRVE MÕTTUS 16. III Vedu JOHANNES LAANSALU 17. III Nigula HEINRIETTE VIIRA 20. III Sojamaa 70 OSVALD KONZON 12. III Vahi SIRJE KALLAVUS 13. III Vesneri HEINO ROOSE 15. III Saadjärve JUHAN TENNOSAAR 21. III Kõrveküla URVE KUUL 30. III Kõrveküla 65 KERSTI HUBEL 06. III Kobratu HEINO SEPP 12. III Lähte HELLE-KAJA SILD 19. III Õvi EVI LAURIKU 27. III Puhtaleiva JÜRI SEPP 28. III Äksi EHA OJASTE 28. III Lähte 60 KARL RATASEPP 08. III Aovere HELVE SPIEGEL 08. III Vasula HELGI REHK 13. III Kõrveküla HELGI KERGE 17. III Vedu LEMBIT KRUUS 22. III Möllatsi MAIRE KUUSK 24. III Kõrveküla VLADIMIR RUDOMETOV 29. III Möllatsi RAIMOND JOHANSON 31. III Saadjärve
SÜNDINUD MARVET KIRS 04.01.2008 Erala ROBIN SOOPALU 08.01.2008 Salu ARTUR MAKARENKOV 09.01.2008 Kobratu KLARA MARIA JANSSON 14.01.2008 Vahi DANIEL MÕSKO 18.01.2008 Kärkna NORA MÄESALU 20.01.2008 Vedu MARIANN TORIM 20.01.2008 Saadjärve LENNART LIIVAMÄGI 22.01.2008 Vahi ELIISE SIIM 25.01.2008 Äksi MARTEN POGOST 25.01.2008 Kõrveküla RANNAR UUK 30.01.2008 Maramaa
TEADE Vabariigi Valitsuse 2007–2011 aasta tegevusprogramm näeb ette HAJAASUSTUSE INFRASTRUKTUURI VEEPROGRAMMI (nn kaevude programm) elluviimise Tartu maakonnas. Programmi kitsam eesmärk on parandada puhta vee kättesaadavust (salvkaevud või puurkaevud). Projektide elluviimine toimub kolmepoolse rahastamise alusel, milles võrdselt osalevad nii toetuse taotleja, kohalik omavalitsus ja riik. Kohalik omavalitsus saab riigieelarvelisi vahendeid toetuse jagamiseks ainult juhul, kui eraldab vähemalt samaväärses ulatuses rahalisi vahendeid oma eelarvest. 2008. aasta programmi elluviimiseks on Tartu maakonnale eraldatud ligi 2 miljonit krooni. Programmi mõistes ei eraldata toetusi tiheasustusaladele ja üle 50 elanikuga kompaktse hoonestusega aladele. Hea Tartu valla elanik, kui oled huvitatud sellest programmist, siis esita avaldus vallavalitsusele 01. märtsiks 2008. Info: Aimar Leht Tel. 7337 754; 5175 569
= MÄLESTAME MELITTA ROOSVALT 12.04.1914 – 23.01.2008 Äksi RAHILDA KIISMAN 03.11.1918 – 21.01.2008 Tammistu ÕILME VEEDLER 23.10.1919 – 05.02.2008 Sojamaa VALTER POHLA 15.05.1924 – 04.02.2008 Saadjärve LUDVIG LAURIKU 09.04.1933 – 28.01.2008 Puhtaleiva SILVIA LAIMETS 22.06.1936 – 01.02.2008 Vahi GENNADI BOHOJAVLENSKI 25.01.1948 – 31.01.2008 Lähte EVALD HANSON 05.02.1951 – 02.02.2008 Kärkna Väljaandja Tartu Vallavalitsus ja Vallavolikogu Toimetaja Heino Sepp tel. 523 3972 E-mail: heino.sepp@mail.ee Tartu Valla Kuukiri TASUTA Trükk ja küljendus OÜ Tartumaa Trükikoda