Eesti Elu / Estonian Life No. 43 | October 30, 2020

This newspaper was mailed on Friday, October 30, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 43, 2020

Reedel, 30. oktoobril — Friday, October 30

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Arhiivist sai üheks õhtuks klubi DJ Erik Laar keerutas plaate Möödunud laupäeval, 24. oktoobril toimus sügaval all Tartu College’i põhjas, arhiivi nurgas vägev kontsert, nimelt meie oma kohaliku DJ Erik Laari pooletunnine rännak läbi väliseesti muusika. Esine­ mine toimus live-streamina ja oli sel sügisel juba teine Estonian Music Week’i vir­ tuaalkontsertide sarjas, milles on mitmeid veel tulemas järg­ miste kuude jooksul. Plaadikeerutajal endal oli hea tuju ja koos tööks valmis abi­ listega loodi lõbus meeleolu, milles oli tore ja lahe tegutseda. Aga ega taustatööst puudus ei olnud, kuna kontsert toimus eelmise korraga võrreldes täiesti erinevas ja vastupidises kohas. Seega pidi leidma uued kaame­ ravinklid, mis võimaldaksid head ettekannet ja ka leida, ­kuidas erinevad paigutused teki­ taksid kõige parema helikvali­ teedi ja ülekande. Esinemise tegi eriliseks see, kuidas DJ tõi oma maitse juurde vanadele klassikutele, keda ja kelle loomingut paljud meie ühis­ konnas teavad nagu Andres Raudsepp, Rene Ufer, Olaf

Kopvillem. Eriku lisatud enda laulmine, huvitav biit ja ka omatehtud meloodiate loo­ pimine sekka olemasolevale moderniseeris palasid ja tõi ­ need tänapäevasesse konteksti. Lõpptulemus oli tabav ja oma­ moodi esitlus, mis sobis arhiivi ajaloost ülevoolava meeleoluga suurepäraselt. Kaameravinklitega ja teh­ noloogiaga oli nüüd hakatud harjuma, aga täiesti uus koge­ mus oli filmida otseülekanne ehk siis livestream. Kõige suurem vahe lindistamisel ja otse-eetris tegelemisel oli see, et vigu ei ole eriti võimalik teha ja kui teed, siis peab oskama seda osavalt ja kiiresti paranda­ da; kokku lõigata klippe, et näeks parem välja, ei saa teha. See tähendab ka pidevat side switch’i operaatoriga, kelle töö on vahetada kaameravinkleid arvutis ja jälgida, et teine kaa­ mera sinu kaadrisse ei kipu. Peab ka jälgima direkotrit, kes omakorda annab sulle kui kaamera operaatorile märku, kunas fookus sinu kaamera­ vinkli peal on. Sellel ajal, kui diskor plaate vahetas, sai tut­ vustada läbi kaamerate ka ar­ hiivimaterjali ja näidata üldist stseeni, kõik peab töötama õige meele­olu edastamiseks. Tore ja

kasulik oli saada ka korralikke näpunäiteid Estonian Music Week’i ühe direktori Sebastian Buccioni käest, tänu kelle eestvedamisele praeguse kont­ sertsarja tehniline pool sujuvalt toimib. Oli näha, et kõik kohalolijad, kaasa arvatud DJ, ise jäid väga rahule esinemisega ja paistab, et koostöö tiimi liikmete vahel on suurepärane; kõik on oma niši ja koha leidnud ning töötavad edaspidiselt hea meelega oma oskuste arendamisega. Terve projekt on pakkunud hea või­ maluse meie kogukonna noore­ matele liikmetele, kellel on huvi filmi ja muusika eriala vastu, saada endale rohkem kogemusi professionaalses keskkonnas. Kui ei olnud võimalust otse­ ülekannet DJ Erik Laari kont­ serdist vaadata, saab seda prae­ gu veel kätte Estonian Music Week’i Facebooki lehelt, kus on ka järjepidevalt uut infot tule­ vaste esinemiste ja ka huvi­ tavate eesti päritolu esinejate kohta. Samas on üleval ka sep­ tembrikuine Kaili Kinnoni esi­ nemine. Jälgige hoolikalt ja hoidke silmad lahti järgmise kontsertide jaoks ja nautige ­edasi Eesti muusikat! Tekst: KATI KIILASPEA Foto: PAUL KIILASPEA

Marcus Kolga keeldus siseministeeriumi teenetemärgist Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das (EKN) endine president Marcus Kolga keeldus sisemi­ nisteeriumi teenetemärgist siseminister Mart Helme ja Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna (EKRE) liikme väl­ jaütlemiste pärast, vahendas uudisteportaal Delfi kolma­ päeval. Siseministeeriumis hiljuti toi­ munud valitsuse ülemaailmse

Marcus Kolga

eestluse koostöökomisjoni is­ tungil jagas rahvastikuminister Riina Solman siseministeeriumi teenetemärke. Teiste seas sooviti teenetemärgiga austust avaldada EKN-i endisele presidendile Marcus Kolgale, kes aga otsus­ tas teenetemärki mitte vastu võtta. Marcus Kolga tänas oma kirjas rahvastikuministrit, kuid ­ ütles, et teenetemärki vastu võttes läheks ta vastuollu oma põhimõtetega. Kolga kiri täismahus: ,,Ma siiralt tänan minister Solmani selle au eest, tema abi eest luua see koostöökomisjon ning tema sõpruse eest. Ka mi­ nister Reinsalu, kes nii julgelt toetas globaalse eestluse init­ siatiivi ja identiteedi arendamist. Kahjuks need samad printsii­ bid, mis motiveerisid mind kokku tooma globaalset eest­ ­ laste kogukonda, ei luba mul seda auhinda vastu võtta minis­ ter Helme ja EKRE mitme välja­ütlemise pärast.

Üle kahe aasta tagasi alusta­ sime koos kolleegidega Kana­ dast, Rootsist ja mujalt projekti­ ga rajada globaalse eestluse identiteet, et võimaldada kõigil, kes tunnevad eesti meelt, saaksid ennast hoida eestlaste­ na, hoolimata nende elukohast Kanadas, Venemaal, Rootsis, Soomes, Austraalias või kauge­ malgi. Meie isikliku eesti pärandi ja identiteedi üle ei to­ hiks ükski inimene ega valitsuse minister otsustada selle järgi, kas oleme mees või naine; kas räägime eesti keelt vabalt, aktsendiga või üldse mitte. Ükskõik, kas oleme noored, ­vanad, suured, väiksed, mustad, valged, sirged või geid. Oleme väike ja uhke rahvas ning peame üksteist hoidma. Ma tänan selle au eest ja loodan, et Eesti rahvas hõlmab tulevikus kõiki, kes tunnevad ennast uhke eestlasena. Elagu vaba, vastuvõttev ja tolerantne Eesti.“ (Allikas: Delfi)

Erik Laar plaate keerutamas.

Illa Toompuu – 108 aastaselt maailma vanim eestlane Kõige vanema eestlase tiitli saamiseks tuleb elada vähe­ malt 108 aastaseks. Teada­ olevalt on kõige pikemalt elanud Maria Tomson, kelle eluea pikkus oli Vikipedia andmetel 112 aastat, 3 kuud ja 30 päeva. Esmaspäeval, 26. oktoobril tähistas New Jerseys oma 108. sünnipäeva aga praegu teada­ olevalt vanim eestlane Illa Toompuu. Illa vanemad Johannes ja Anna Maria Virnhoff asusid 20. sajandi alguses elama Peterburi, kus oli sel ajal palju eestlasi. Pere neli vanemat last sündisid

Eestis, noorim tütar nägi ilma­ valgust Peterburis. Oma elust rääkides on Illa öelnud, et seda fakti on talle ka ette heidetud – mis eestlane ta ka on, ta ju Venemaal sündinud… Talviti elas terve pere Peterburis, suved aga veetis ema koos lastega Sinimäel ja Utrias. Seal alustas Illa ka oma kooliteed ja lõpetas Narvas gümnaasiumi. 1934. aastal abiellus Illa nooremleit­ nant Alo Karemaaga (end. Kerreman) ja perre sündisid kaks poega – Aadu ja Jaak. Elus on peagi 85 aastaseks saav Aadu, kes teenis USA õhuväes (Järgneb lk. 16)

26. oktoobril 108. sünnipäeva tähistanud Illa Toompuu eestlastest sõprade tervitusi vastu võtmas New Jerseys, peas uhke kroon Birthday Girl. Illa soov on veel vähemalt kaks aastat elada, aga miks mitte ka 80! Elagu maailma vanim eestlane, Illa Toompuu!

2

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

Välisministeerium viib läbi ülemaailmse eestlaskonna küsitluse 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Raha ju süüa ei saa Alles oli tänupüha, mida tavaliselt märgitakse perekonna-koosviibimistega ja suurema söömaajaga. Kuid üllatavalt pole toidukaup­ lustest kõike leida ja just värske hinnad on ootamatult kõrged. Mis lisab paljudele peredele, pandeemia tõttu vallandatud, veegi pingeid. Ka restoranid on pidanud taas uksed sulgema viiruse teise laine tõttu. Sel nädalal serveeriti murelikele lastevanematele järjekordne nöök. Kanada suurima toidupoodide-keti Loblaws poolt, mille suurimaks plussiks on lai ja huvitav valik. Seda tänu Dave Nicholsile, kes enam kui kolm aastakümmet tagasi presidendina tõi letile ,,presidendi valiku“ nimega odavamaid ning uusi tooteid. Küpsistest – mis maiasmokkadele pakkusid uute lemmikute leidmist (näiteks Newfoundlandist melassiga maitsetatud Lassy Mog), kui ka aasia ja aafrika päritolu traditsionaalsete toitudeni. Kuna hinnad on tohutult tõusnud – lihaletis eriti – arvab Loblaws, et paratamatut hinnatõusu peaksid doteerima talumehed, suuremad varustajad. Ju see pole õige ja hinnatõus jõuab ikka tavalisele kodanikule maksmiseks. Ja tühja kukruni viimiseni. Ameerika hiidfirma Walmart tegi seda juba juulis. Otsa, lühiajalist palgatõusu Loblawsi kõikidele töölistele, mida sai koroonaviiruse tõttu rakendatud, kooriti nüüd tagasi. Walmarti asutaja Sam Walton oli üks maailma rikkamaid mehi ning ta järeltulijad, keda on arvukalt, kui mitte miljardärid, siis loevad oma varandust sadades miljonites. Westoni pere, Loblaws – ja pagariettevõtte ning apteekideketi omanik kuulub Vahralehemaa rikkamate hulka. Siis on Kanada idarannikult, jällegi ülirikaste, toidukett Sobey’s. Ka nemad kaaluvad Loblawse ja Walmarti eeskuju jälgimist. Huvitavalt on Sobey’s pood Peetri kiriku läheduses, Soudani tänava nurgal oma uksed sulgenud. Alul arvatati, et kodutute probleemi tõttu. Kuid suht-uus hoone on maha müüdud, et sinna saaks siis Toronto kondohaiguse tõttu ehitada määratu kõrge tornmaja. Aga on teada, et seal kannatavad vanurid. Nende jaoks saigi see Sobey’s ja kõrval olev vanadekodu ehitatud. Auväärses eas inimesi on piirkonnas ka arvukalt. Mõtelge, talvel vaid mõni samm astuda ja saategi vajaliku toidupoolise. Tänavusel kalendriaastal on just lapsed ja vanurid kõige rohkem kannatanud. Hooldekodudes oli esimene pandeemialaine. Ja neis olev hooldesüsteem, eriti kui on kapitalistliku maailma järgi seatud vaid kasumi huvides, pole veel leidnud rahuldavat lahendust, mis lubaks vanaemadel ja – isadel viimseid Jumala poolt antud aastaid rahus ja heas tervises elada. Koolid suleti. Ka praegugi on teadmata, kuivõrd laste/teismeliste immuunsus kannatab koroonaviiruse välja. Kui Rootsi leidis oma sotsialistlikus süsteemis, et elame ikka edasi, ilma piiranguteta, tervet majandust sulgemata, siis miks ometi Põhja-Ameerikas valitseb edasi hookus-pookus ja ainult rahale keskendumine? TÕNU NAELAPEA

Eesti passid saavad uue kujunduse Alates 1. jaanuarist 2021 alustab Politsei- ja Piiri­ val­ veamet uute passide väljas­ tamist. Reisidokumentidesse kantavad andmed jäävad samaks, ent uueneb passide kujundus ja turvaelemendid. Siseminister Mart Helme sõnul seob passide uus kujun­ dus omavahel kokku meile võrdselt olulise Eesti ajaloo, tänapäeva ja tuleviku. „Passi kaanel on Eesti riikluse põhi­ alusetest lähtuvalt riigivapp kolme lõviga ja passi lehtede kujundus on tänapäevane ja tu­ levikku vaatav. Pass on ühelt poolt oluline sümbol oma ko­ danikele ja teiselt poolt jutustab Eesti lugu maailmas. Uues ku­ junduses on need kaks eesmärki kenasti tasakaalustatult ühenda­ tud,“ rääkis Mart Helme.

Uute passide kujunduses on kasutatud Eesti looduse ele­ mente, mis on põimitud tur­ va­ elementidega. Muutus ka materjal, millele passi kasutaja andmed kantakse – turvapaberist isikuandmete leht vahetati polükarbonaadi vastu, mis on kasutusel ka IDkaartidel. Uued passid valmivad koostöös ettevõttega HID CID LIMITEDiga ning protsessi on olnud kaasatud Sise­minis­tee­ rium, Riigikantselei, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Sise­ ministeeriumi Infotehnoloogiaja Arenduskeskus. Riigi kulud on kaetud riigi­ lõivuga. Riigi ja inimese jaoks jääb passi hind samaks. (PPA/EE)

Rahvusvahelist kaitseuuringute keskust hakkab juhtima Indrek Kannik Soome suursaadikuks siirdu­ nud Sven Sakkovi asemel saab Rahvusvahelise kaitseuu­ ringute keskuse (RKK) direk­ toriks Indrek Kannik, otsus­ tas RKK nõukogu. Kannik alustab tööd RKK-s 23. novembril. Kanniku hinnangul on RKK kasvanud 15 aastaga Läänemere regiooni üheks juhtivaks kaitseja välispoliitika mõttekojaks. ,,Meid ümbritsev maailm on hetkel parasjagu närviline. Selles olukorras on RKK üle­ sanne muutusi võimalikult täp­ selt tajuda ja lahti seletada nii

Eestis kui meie sõprade juures,“ sõnas Kannik, kes praegu töötab Eesti Idapartnerluse kes­ kuse analüüside direktorina. RKK ja selle üksus Eesti Välispoliitika Instituut pakuvad välis-, julgeoleku- ja kaitse­ poliitika uurimusi nii Eestis kui ka Eesti partneritele välismaal. Peale mitmekülgse uurimistege­ vuse korraldab RKK Lennart Meri Konverentsi, kõrgemaid ­riigikaitsekursusi, iga-aastast Balti riikide kaitsekonverentsi ning annab välja ajalehte Diplomaatia. (ERR/EE)

Välisministeerium kutsub kõiki välismaal elavaid eestla­ si osalema uuringus, et saada tagasisidet kogukonna kaasa­ tuse ja konsulaarteenustega rahulolu kohta. Ministeeriumi tasandil viiakse sellist uurin­ gut läbi esimest korda. Eesti saatkondadel on välis­ riikides elavate eestlastega ­suhtlemisel esmase kontakti roll nii konsulaarteenuste andmisel (näi­teks passi ja ID-kaardi taot­ lused, dokumentide tellimised jms) kui ka tugeva sideme hoid­ misel võõrsil elavate eestlaste ja Eesti riigi vahel. Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on Eesti jaoks olu­ line hoida sidet eestlaskonnaga igas maailma nurgas. „Meie saatkonnad tegelevad ka välis­ eesti kogukondade kaasamisega Eesti ühiskonnaellu. On oluline, et kõik eestlased võõrsil ja Eesti päritolu inimesed tunneksid, et ka nemad on oodatud panusta­ ma Eesti arengusse. Väliseesti kogukonnad aitavad meil Eestit kõikjal maailmas tutvustada, aga ka arendada ärisidemeid ja kindlustada rahvusvahelist po­ sitsiooni,“ ütles Reinsalu. Uuringule on oodatud vasta­ ma nii välismaal ajutiselt kui ka alaliselt elavad eestlased, sh mitmendat põlvkonda välis­ eestlaste järeltulijad. Küsi­ mus­ tikule vastamine on anonüümne, tulemusi kajastatakse üksnes üldistatud suuremate gruppide keskmistena ning isikustatud informatsiooni uuringule vasta­ ­ mise käigus ei talletata. Kogutud tagasiside aitab välisministeeriumil oma tööd ja arendustegevusi planeerida sel­ liselt, et see vastaks parimal moel võõrsil elavate eestlaste ootustele. Samuti aitab see luua baastaseme sellel aastal vastu võetud välispoliitika arengukava mõõdikutele. Küsimustik on leitav välis­ ministeeriumi kodulehelt: vm. ee; uuringuga seonduvate küsi­ muste korral võib kirjutada: ­diasporaauuring@mfa.ee (Välisministeeriumi pressiteade)

Tartus toimus Langenud Vabadusvõitleja Päeva konverents Laupäeval, 24. oktoobril toi­ mus Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 Langenud Vabadusvõitleja Päeva 24. konverents, mis kevadel koroona tõttu ära jäi. Enne konverentsi koguneti Tarmo Kruusimäe korraldusel mälestushetkeks Raadi kalmis­ tul puhkava Kalju Mätiku (1932-2019) kalmule. Kalju Mätik oli Eesti vabadusvõitleja ja ERSP asutajaliige. Mätik oli Eesti sõltumatuse pooldaja ja Euroopa Liiduga liitumise vas­ tu. Ta osales arvukatel pikettidel ja meeleavaldustel. Kõrg­ hari­

duse omandas ta omaaegse nime­tusega Tallinna Polüteh­ni­ lises Instituudis insener-elektriku erialal. Aastatel 1970-1974 osales Mätik innukalt nõuko­ gudevastases organisatsioonis Eesti Demokraatlik liikumine, mistõttu mõisteti talle kuue ­aasta pikkune vabadusekaotus. Konverentsi avas Mart Niklus. Esinesid Holger Kalju­ laid, Ülo Naaber, Jaan Hatto, Ants Tomson, Rein Koch, Tarmo Kruusimäe, Erwin Pari, Merike Lumi, Priit Silla, Osvald Sasko, Aldo Kals, Aare Pällin. Avatud oli vaba mikrofon. Konverentsi juhatasid Rein Koch, Märt Kunnus ja Mart Niklus. (Aldo Kalsi ettekanne Anton Õunapuust tänases lehes lk. 5)

Lastekaitsepäev ja vanavanemate päev lipupäevadeks Riigikogus läbis sel nädalal teise lugemise pühade ja täht­ päevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eel­ nõu, millega täiendatakse riik­ like tähtpäevade loetelu laste­ kaitsepäevaga. Samuti lisatakse Eesti lipu seaduses esitatud lipupäevade loetellu lastekait­ ­ sepäev ja vanavanemate päev. Vanavanemate päeva tähista­ takse juba praegu iga aasta sep­ tembrikuu teisel pühapäeval Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Pärast teist lugemist läheb eelnõu kolmandale lugemisele, kus otsustatakse seaduse vastu­ võtmine. (D/EE)

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

3

Soome suursaadiku Roy Kenneth Erikksoni abikaasa Victoria Carol Erikkson, Eesti suursaadiku Toomas Lukki abikaasa ja Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) Euroopa grupi viitsepresident Piret Lukk, Belgia suursaadiku Johan Hendrik E. Verkammeni abikaasa ja HOMSA president Kathleen Billen, Rootsi suursaadiku Urban Christian Ahlini abikaasa Jenni Ahlin, Hispaania saadiku Enrique Ruiz Molero abikaasa Leticia Carrera, Iirimaa suursaadiku Eamonn McKee abikaasa Mary Rae McGillis-McKee, Norra suursaadiku Jon Elvedal Fredrikseni abikaasa Marianne Fredriksen ja Euroopa Liidu delegatsiooni ajutise asjuri Christian Burgsmülleri abikaasa Gabriela Romero Alvarez. Foto: ©Ülle Baum

Euroopa riikide diplomaatide abikaasade sõbralik kokkusaamine Ottawas Ülle Baum Oktoobrikuu ilusal sügisesel esmaspäeva hommikul kogu­ nesid Ottawas Euroopa suur­ saadikute abikaasade grupi liikmed Soome suursaadiku Roy Kenneth Erikssoni resi­ dentsis, mis asub maalilises Rockcliffe Park’i linnaosas. Nimelt toimus siin ,,wel­ come“-hommik uutele, hiljuti Euroopast Kanadasse saa­ bu­ nud Iirimaa, Norra ja Euroopa Liidu diplomaatide abikaasadele, mida võõrustas Soome suursaadiku abikaasa Victoria Carol Eriksson. Sõbralikus õhkkonnas toimu­ nud kohtumise eesmärgiks oli jagada informatsiooni Otta­ was toimuvate ürituste kohta ja tutvustada neile Heads of

the Mission Spouses Asso­ ciation (HOMSA) organisat­ siooni. ,,Pandeemia ajal on organi­ satsioonil väga oluline, samas keeruline roll,“ toonitas Eesti suursaadiku Kanadas Toomas Lukk’i abikaasa Piret Lukk, kes on HOMSA Euroopa Grupi viitsepresident. ,,Vaja on leida võimalusi, et inimesi ühendada, toetada. Tavaline diplomaatia on hetkel suletud, pole võimalik kohtuda suurtes gruppides.“ Koosviibimisele sai kutsuda ainult kümme inimest seoses praegu kehtestatud sotsiaalse isolatsiooni nõuetega. Väga oluline on aga diplomaatide ­ abikaasadel hoida omavahel kontakti ja saada kokku antud tingimustes ka väikestes grup­ pides. ,,Peamine on, et keegi ei

tunneks end üksi sel keerulisel ajal,“ lisas Piret Lukk. Lähema aja jooksul suureneb HOMSA organisatsiooni hea­ tegevusliku töö osatähtsus ja planeeritakse juba üritusi jõu­ lude ajaks. Saadikute abikaasade organisatsiooni kuulub enam kui 75 erineva riigi saadikute ja ajutuste asjurite abikaasat, kes on Kanada pealinnas diplo­ maatilises lähetuses. Saadikute abikaasadel on kanda eriline funktsioon tutvustamaks oma ­riigi kultuuri, ajalugu ja tradit­ sioone, ning tehes seda ka igal avaneval võimalusel. Piret Lukk on esimene Eesti suursaadiku abikaasa, kes resideerub Kanada pealinnas ja oma rollis tutvus­ tab entusiastlikult Eestit nii Ottawa diplomaatilises kui ka laiemas ringkonnas.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Olukord võitluses COVID19ga on endiselt tõsine. Teisi­ päeval ületas surmade arv Kanadas 10.000 piiri – lahku­ nute seas on erinevas vanuse­ gruppides inimesi ja iga juhuse taga on personaalne traagiline lugu. Üle Kanada oli kolmapäevase seisuga re­ ­ gistreeritud 225.586 COVID19 juhust, paranenuid oli ­selleks päevaks 188.867. Peaminister Justin Trudeau soovitas kõigile kanadalastele jätkuvalt järgida kohalike ter­ viseametnike nõuandeid. Ta mär­kis, et olukord on frustreeriv – näiteks seletades lastele, miks eeloleval nädalavahetusel ei saa osades paikades minna Hallo­ weeni traditsiooni kohaselt uk­ selt uksele käima ning võib-olla ei ole ka jõulude aegu tavapära­ seid perekondlikke kogunemisi, mida sooviksime. Kuigi ees on rasked kuud, avaldas peaminis­ ter arvamust, et saame sellest üle – tulemas on kevad ja suvi, mis on paremad kui see talv – ent praegune olukord „really sucks“.

Millal tuleb vaktsiin, pole teada. Meditsiiniteadlased üle maailma töötavad, leidmaks võimalusi COVID-19 ärahoid­ miseks ja ravimiseks, ka Kanada teadlased tegutsevad aktiivselt selle nimel. Pühapäeval registreeriti On­ tarios rekordilised 1042 uut viirusjuhtu (päev varem 978). ­ Esmaspäeval oli Ontario arv 851, teisipäeval 827. Eelneval päeval läbi viidud testide arv oli madal – alla 24.000 – mis viis provintsi teisipäevase positiiv­ susnäitaja 3,4%-le. Haiglaravil oli teisipäeval 312 patsienti, kellest 75 intensiivraviosakon­ nas. Alates pandeemia algusest on Ontarios tehtud enam kui 4,9 miljonit testi. Kolmapäeval re­ gistreeriti uusi juhte 834 (eelne­ val päeval viidi läbi üle 30.000 testi, positiivsusnäitaja läks 2,77%-le) ning provintsi pea­ minister Doug Ford avaldas ­lootust, et kurv liigub allapoole. Ta kiitis 14,5 miljonilise elanike arvuga Ontario rahvast, kes teevad suurepärast tööd ja ­ ­kellesse ta usub.

Piirangud on ikka kehtivad suurema arvu viirusjuhtudega piirkondades. Mitmed restora­ nid plaanivad pikendada hooae­ ga väliterrassidel, kus kliendid saaksid einestada ja leiutades võimalusi, kuidas pakkuda mõnusat ja sooja ajaveetmist koos hea toiduga – teatavasti on mitmetes piirkondades keelatud restoranides siseruumides söö­ mine. Quebecis oli pühapäevane uute viirusjuhtude arv 879 ja provints ületas 100.000 regist­ reeritud juhu piiri. Provintsis pikendati punase tsooni piiran­ guid kuni 23. novembrini ning hübriidõpet laiendati ka 9. ­klassi õpilaste jaoks, kus koolis käiakse igal teisel päeval – nii oli see alates oktoobri algusest juba 10. ja 11. klasside õpilas­ tel. Esmaspäeval oli Quebeci uute juhtude arv 808, teisi­ päeval 963, kolmapäeval 929. Viimaste päevade kõrgete arvude taga võivad ekspertide ­ sõnul olla tänupühadeaegsed kogunemised, ja seda mitte ainult Ontarios ja Quebecis.

Foto: mil.ee

NATO sõjalise komitee esimees külastas Eestit Sel nädalal külastas Eestit NATO sõjalise komitee esi­ mees kindral Sir Stuart Peach, kes kohtus kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga ning sai ülevaate regiooni julgeolekuolukorrast. Kolmepäevase visiidi jooksul sai NATO sõjalise komitee esimees lisaks Balti regiooni ­ ­julgeolekuolukorrale ülevaate Manitobas teatati esmaspäeval 100 uuest viirusjuhust, eelneval nädalal oli juhte kokku 830 ja surnud 14 inimest. Nii provintsi kõrgeim terviseametnik dr. Brent Roussin kui provintsi peaminister Brian Pallister kutsusid inimesi tungivalt üles ­ senisest tõhusamalt tervise­ reegleid järgima. Pallister mär­ kis, et ta on uhke manitobalaste üle, kes on teinud ohverdusi, kuid kutsed reeglite järgimisele on langenud ka kurtidele kõr­ vadele. Briti Kolumbias oli rekordit lööv nädalavahetus 817 uue viirusjuhuga; esmaspäeval oli ­ provintsis 2325 aktiivset juhtu. On teatatud puhangutest tervis­ hoiusüsteemis; suletud on kaks kooli.

ka Eesti kaitseväe ja Tallinnas paikneva NATO staabielemendi tegevusest. Visiidi käigus kohtus kindral Sir Peach ka president Kersti Kaljulaidi, Riigikogu riigikait­ sekomisjoni liikmetega ning kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikkiga. Samuti külas­ tas NATO sõjalise komitee esi­ mees Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekoostöö keskust ning kaitseväe Tapa linnakut, kus sai ülevaate 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste lahingugrupi tegevusest. (KVPST/EE)

Albertas registreeriti reedest esmaspäevani 1440 uut nakatu­ nut, aktiivseid juhte oli pro­ vintsis sel päeval 4477. Kol­ma­ päeval registreeritud uusi juhte oli 410. Nii Alberta kui Briti Kolum­ bia kehtestasid hiljuti uusi piiranguid, näiteks uusi limiite inimeste arvus kogunemistel. Esmaspäevastes uudistes räägiti Niagara piirkonna koe­ rast, kelle test oli positiivne COVID-19 suhtes. Teadlaste sõnul on see väga haruldane; koerad on tavaliselt asümpto­ maatilised ja saavad viirusest kiiresti üle ning loomaomani­ kud ei peaks muretsema. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

luste kohta leiab sellelt leheküljelt: https://www.estoniancentre.ca/post/ march-10-2020. Lõpptulemus sõltub paljuski sellest, kui hästi läheb kapitalikampaanial, mis pannakse peagi jälle käima. Kavatseme alustada veel ühe uue suunaga, kus osa disainikomponente lähevad konkursile, et haarata kaasa teiste kunstnike mõtteid ja ideid.

International Estonian Centre planeerimine käib edasi Vaatamata väljakutsetele, millega pea kõik eluvaldkonnad COVID-19 pärast silmitsi seisavad, on International Estonian Centre (IEC) projektimeeskond teinud häid edusamme. Meeskond on järjepidevalt tegutsenud uue keskuse avamise nimel 2022. aasta keskel. Projektijuht David Kalm ja arhitekt Alar Kongats vastavad küsimustele planeerimise ja käimasolevate tööde kohta. Mis seisus on IEC pooleliolevad tööd? Märtsi alguseks said valmis Toronto linna poolt IEC ehitusloa jaoks nõutud joonised. See oli mammutülesanne, mis tähendas projektiga seotud meeskonna jaoks sõna otseses mõttes tuhandeid töötunde. Esitatud luba ­näitab IEC-d iga võimaliku nurga alt ja kihiti ning sisaldab üksikasjalikke jooniseid. Selles kirjeldatakse hoone erinevaid ehitusmeetodeid ja kasutatavaid materjale. Konsultantide hulka, kes aitasid kaasa loamenetlusele, kuulusid geotehnoloogia-, ehitus-, akustika-, mehaanika- ja elektrotehnika insenerid; maastikuarhitekt; muinsuskaitse spetsialist ning köögi-/toitlustuskonsultant. Teine, hiljuti lõpetatud suur ülesanne oli projekti esitamine Toronto Transit Commissionile (TTC), kuna hoone asub metroo tunnelite kohal. Miks on TTC heakskiit nii oluline? TTC peab arvestama sellega, et ehituse käigus ei juhtuks midagi metroo tunnelitega ja et vundamenditööd toi­ muksid ohutult ega mõjutaks igapäe­ vast liiklust. Enne ehituse algust ­toimub kohapealne kontroll ning prob-

leemide vältimiseks on ehitus-, pinnase- / geotehnoloogiainsenerid esitanud kõik oma arvutused võimaliku mõju kohta. Iseenesestmõistetav, et avaliku turvalisuse tagamiseks pööratakse ­kontrollile suurt tähelepanu. IEC vundamendi rajamisel arvestatakse sellega, et metroo vibratsiooni ei tohi hoones tunda. See on võtmetähtsusega, kuna paljud tegevused IEC-s on seotud muusikaga või leiavad aset muud kultuuri etendused. Pro­ jektiga liitus kogenud vibratsioonitehnikakonsultant, kes oli seotud Toronto Four Seasons Centeri rajamisega. Hoone on ehitatud metroo tunnelite läheduses ning seal asuvad Canadian Opera Company ja National Ballet of Canada. Töösuhe TTC-ga on olnud ­siiani positiivne. Kui kaugele on jõutud loa taotlusega? Linnale esitamine toimus juba enne, kui COVID-19 pandeemia Torontosse jõudis. Kuigi pandeemia on lubade väljastamist aeglustanud, pole see siiski peatunud. Toronto linn jätkab esildise läbivaatamist ja me oleme vastanud mitmetele küsimustele, mis meile on erinevatest osakondadest saadetud. Eeldatavalt antakse luba välja niipea, kui see protsess on lõpule jõudnud. Oleme tänulikud kogu meeskonnale ning Toronto City ja TTC ametnikele, kes hoolimata piirangutest jätkavad tööd. Ollakse väga koostöövalmid, et meid igatepidi aidata. Kuidas toimub IEC ehituse haldamine? Ehituskompanii, kellest saab ehituse üle järelevalvet teostav „ehitus-

Kui kaua ehitus kestab?

juht“, võetakse peagi tööle. Selle leidmiseks kasutati pakkumismeetodit (Request for Proposal) ning lõplik otsust tehti juba kuu alguses. Hanke­ lepingu alusel hakkab kompanii jälgima kõiki IEC ehituse aspekte ja korraldab projekti jaoks vajalike töötajate ning firmade leidmist. Nimekiri vajalikest ekspertidest on pikk. Sinna kuuluvad spetsialistid, kes teevad kaevetöid ning valmistavad ette ehitusplatsi; kes ehitavad vundamendi; kes töötavad heli ja vibratsiooni summutamise kallal; kes paigaldavad hoone ,,raami“ teraskonstruktsioonid; kes valmistavad ette ja valavad betoonist vundamendi; kes haldavad veesüsteemi; kes paigaldavad HVAC-i (kütte- ja jahutussüsteemi); kes paigaldavad torustiku, tulekaitse, elektri/tehnoloogia, katusekatte ja akende süsteemid. Samuti on palju neid, kes hakkavad hiljem tegelema siseviimistlu­ sega. Kõigi nende erinevate tööde tegijate palkamine on avatud ja läbipais­ tev. Projekt töötab tihedalt koos Eesti Välisministeeriumi ettevõtlusdiplomaatia osakonnaga [vt https://www.aripaev. ee/arvamused­­/ 2020/10/16/nuud-eksportima-uus-keskus-ja-pop-up-digimissioon-kanadasse] tagamaks, et võimaluse korral kasutatakse Eesti materjale ja teadmisi. IEC’il on õigus pakkumisi üle vaadata ja öelda oma sõna, milliste allhangetega edasi minnakse. Samuti osaletakse allhangete poolt teostatava ehituse kõigis aspektides, kuna seda

Üleilmne Eesti Noorte Võrgustik tähistas esimest sünnipäeva Karl Herbert Grabbi Kuidas tuleb sünnipäeva pida­ da koroonakriisi ajal? Kas lihtsalt tühistada ja loota, et järgmine aasta pakub pare­ maid peotingimusi? Või kas proovida Zoomi keskkonnas luua meeleolukat, toredat ja huvitavat virtuaalset pidu? Üleilmne Eesti Noorte Võr­ gustik (ÜENV) oma esimese tegevusaasta tähistamise puhul ­ sai ilusti hakkama virtuaalse variandiga. Pidu toimus lau­ päeval, 17. oktoobril ja osale­

jaid oli Ameerika Ühendrii­ kidest, Kanadast, Eestist, Soomest, Taanist ja Iisraelist. Pidu algas inspireeriva avakõne­ ga Karl Herbert Grabbi poolt. Karli kõne peegeldas viimase seitsme kuu elu pandeemia ­olukorras. Ta rõhutas, et ei ole mõtet kogu aeg rääkida nendest ränkadest asjadest, mida kõik juba teavad: toimub globaalne majanduslik kriis, tervise häda­ olukord ja erinevad sotsiaalsed ja poliitilised probleemid. Ta soovitas hoopis kesken­ duda nendele positiivsetele as­

ÜENV asustamiselt, 2019. a oktoobris Eestis – Martin Tikk (Eestist), Tuuli-Emily Liivat (Soomest), Nora Sööt (Rootsist) ja Juku Gold (Kanadast).

Nr. 43

jadele, mida pandeemia on loonud – nimelt sügavamad suhted perekonnaga ja sõprade­ ga, aega mõelda elu tähtsamate küsimuste peale ja õppida uusi hobisid. Kõik sünnipäevaküla­ lised pidid siis silmad kinni panema ja visualiseerima nende elu ühe aasta pärast, kui pan­ deemia on läbi ja maailm uuesti särab. Igaüks mõlgutas seda mõtet tuleviku stsenaa­ riumist umbes 30 sekundit. Selline mõtteharjutus aitas luua lootust ja meelerahu helgema tuleviku nimel. Pärast Karli innukat avakõnet algasid tutvustused. Kõik peo külalised pidid ennast tutvusta­ ma nimega ja asukohamaaga ning rääkima sellest, missugune eesti tegevus toimub nende asukohariigis. Külaliste eesti ­ tegevuse küsimuse vastused ­ varieerusid olenevalt sellest, kui palju eestlasi elab nende asuko­ hamaal ja kui aktiivne on nende kohalik kogukond. Mõned mainisid, et paraku ainult nende peres eksisteerib eestlus ja väl­ jaspool ei ole seda leida. Teised aga jagasid õnneli­ kult, et eestlus õitseb edasi

kasutatakse projektijuhtimisel kõige sagedamini, et tagada eelarvet ületamata kvaliteetne lõpptulemus. Millega peab arvestama Madison 11 muinsuskaitse all oleva hoone puhul? Meie meeskonda kuulub muinsuskaitsega seotud arhitekt, kes teeb ehitusloa taotlemise protsessi raames koostööd Toronto Heritage Conser­ vation’iga. Madisoni 11 kinnistu, millest saab osa IEC-st, on muinsuskaitse all olev eluhoone, mis ehitati üle 100 aasta tagasi. See on tüüpiline näide tolleaegsest telliskivimajast Annex rajaoonis, mis on Toronto üks ajaloolistest linnaosadest. Seal on on palju ilusaid hästi säilinud kodusid ja hooneid ning 11 Madisoni maja ühendamine IEC-ga lubab uuel keskusel piirkonda kergelt sulanduda. Tollel ajal ehitatud Toronto kodude ehitamisel kasutati kena punast tellist, mis enamasti toodi Doni oru tellisetehasest. 11 Madisoni välisküljed värviti eelmise omaniku poolt valgeks. Ehituse käigus eemaldatakse värv ja seinad parandatakse. IEC disain näeb ette selle ajaloolise hoone ühendamist keskuse moodsate Põhjamaadest inspiratsiooni saadud elementidega. Millal jõutakse disaini lõpliku variandini? Disainimeeskond jätkab lõplike v­alikute tegemist materjalide ja tarnijate osas. Täpsemad mõtted viimist­

nende kogukonnas läbi eesti kooli, koori, tantsugrupi ja selt­ si. Kui tutvustused said läbi, siis pidid kõik koos mõtlema ja vastama arendusküsimustele seoses ÜENV kasvamisstratee­ ­ giaga. Filosoofi­lised küsimused pakkusid roh­ ket mõtteainet osalejatele. Küsiti näiteks, et ,,kui sul oleks võlukepp ja üks soov, mida soovitaksid eesti noortele ümber maailma?“ Arendusküsimused aitasid luua sisukat ja tõhusat arutelu, kus pakuti palju häid ideid tuleviku kohta. Lõpetuseks olid sünnipäeva korraldajad valmistanud ühe väga toreda viktoriinimängu kõikidele. Viktoriini küsimuste teemad olid mitmekesised: Eesti ajalugu, kultuur ja praegused sündmused. Võitja sai endale virtuaalse aplausi ja värsket enesekindlust, et tema tunneb hästi Eesti teemasid! Võib julgelt öelda, et kõik sünnipäevakülalised nautisid väga meeldivat üritust ja said tuult tiibadesse nende isikliku eestluse ülalhoidmise missioo­ niks. Vivat crescat floreat in aeternum ÜENV!

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Ehitusprotsessi lõpuleviimine peaks võtma nii kaua aega kuni Eesti Maja meile välja renditakse. On oluline, et suudaksime ainult ühekordse kolimise juurde jääda, nii et tegevused, seadmed ja tarvikud saaksid võimalikult probleemivabalt liikuda otse Eesti ­majast IEC-sse. Kuidas kontrolliprotsess töötab? Kogu protsessi vältel toimub rida kontrollimisi ning kõigel hoitakse silma peal. Ehituse läbiviija on see, kes kutsub uute etappide lõpetamisel kohale kontrolli läbi viivad ja kinnitavad ­linnaametnikud. Lisaks tuleb ehituse käigus sisse erapooletu inseneribüroo, mis teatud võtmepunktides vaatab üle, mis tehtud on. See juhtuks näiteks vundamendi betooni tugevuse mõõtmisel, klaasi-, elektri- ja sanitaartehniliste süsteemide paigldamisel, kontrollimaks lifti tööd jne. Kui oleme projektiga valmis, kui kõik lõplikud detailid on paigas ja hoone on turvaliselt ja kontrollitult töövalmis, annab ehitusosakond kasutusloa ja International Estonian Centre uksed võivad kõigi jaoks lahti minna! Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks •  Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Läti parlament ei seadustanud samasooliste paaride kooselu Läti seim lükkas neljapäeval tagasi rahvaalgatuse korras saabunud ettepaneku seadus­ tada samasooliste paaride kooselu. Rohkem kui 10 000 allkirja kogunud ettepaneku tagasilük­ kamise poolt hääletas 100-liik­ melises seimis 55 saadikut, 30 oli tagasilükkamise vastu ja üks jäi erapooletuks, vahendas Läti ringhääling. Algatuse poolt kõnelenud fraktsiooni Muutuste poolt saa­ dikud tõid esile, et oma kooselu registreerimise võimatus sunnib Läti samasoolisi paare välis­ maale kolima. Samuti rõhutati, et ei saa olla olukorda, kus teistes Euroopa Liidu riikidest tunnustatud kooselu ei ole Lätis legaalne. Tagasilükkamise peapõhjen­ dusena toodi esile, et põhisea­ duses sedastatakse, et riik kait­ seb ja toetab mehe ja naise ­vahelist liitu. Küll aga tõdeti, et teemaga tuleb edasi tegeleda, aga mitte põhiseadust muutes, vaid eri seadustes samasooliste paaridega arvestada. Komisjoni otsus põhjustas a­lgatuse toetajate pahameele ning nad korraldasid neljapäeval seimi ees piketi. (ERR/EE)

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti Vabadusristi kavaler Anton Õunapuu (7.11.1887–2.04.1919) Aldo Kalsi ettekanne 24. oktoobril Tartu Ülikoolis toimunud Langenud Vabadusvõitleja Päeva konverentsil Tänan konverentsi korral­ dajaid vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestuse elavana hoid­ misel. Tema 1940. aastal Pärnus alanud ja 1981. aastal Vologda vanglas traagiliselt katkenud elu on sünge lehe­ külg Eesti ajaloos. Poleks olnud imestada, kui Jüri Kuke Tartus alustatud ja Prantsusmaal jätkunud kee­ miku elutöö oleks ülikoolile toonud Fr. W. Ostwaldi (1853–1932) kõrval Nobeli keemiaauhinna teise võitja. Lubage tutvustada teile üht Pärnumaal sündinud tuntud inimest. Selleks on 1887. aastal Vändra kihelkonnas sündinud võimlemisõpetaja ja skaudijuht Anton Õunapuu. Ta ohverdas oma elu Vabadussõjas Eesti ise­ seisvuse altarile. A. Õunapuu särava elutöö jäädvustamiseks avati 80 aastat tagasi, 26. mail 1940 Petseri lähedal SuurBereznjuki külas tema hukku­ miskohas väärikas, rohkem kui kahe meetri kõrgune graniidist mälestussammas. A. Õunapuu sai hariduse ko­ dukandi Vaki valla ja Vändra kihelkonnakoolist. Viimase ju­ hataja, tuntud kultuuritegelase Anton Jürgensteini õhutusel jätkas noormees kooliteed ­ iseõppijana. Seda saatis juhin­ ­ dumine karskuse ja kehakul­ tuuri põhimõtetest ning huvi soome keele ja spordielu vastu. Tänu „Kalevi“ spordiseltsi sti­ pendiumile õppis A. Õunapuu

aastatel 1910-1913 vabakuulaja­ na Helsingi Ülikooli Võimle­ misinstituudis. Ta lõpetas selle magistrikraadiga, olles sel ajal spordi alal üks vähestest kõrgharidusega eestlastest. Õpingute aegu tegeles A. Õunapuu ka eestikeelsete spor­ di-oskussõnade väljatöötamise­ ga. Teda nõustas 1913. aastal doktoritöö kaitsmiseni jõudnud keeleteadlane Lauri Kettunen, kes aastatel 1920–1924 töötas Tartu Ülikooli professorina. A. Õunapuu pöördus Soo­ mest kodumaale mitmekülgsete teadmistega spordipedagoogina. Selle juurde kuulusid tema erialaga seotud oskused ka ­ spordimeditsiini, sh massaaži, ortopeedia ja taastusravi, samuti vetelpääste alal, lisaks Robert Baden-Powelli (1857-1941) skautluse maaletoomine. Tänu õppereisile Rootsi ja Saksa­ maale, oli ta kursis sealsegi spordieluga. A. Õunapuu hindas kõrgelt rahvalike spordimängude osa noorsookasvatuses. Ta ilmutas selle tõhustamiseks juba 1908. aastal trükisõnas „Uued SoomeRootsi laulumängud“. A. Õuna­ puu pidas vajalikuks Eestiski koguda rahvaluulealaselt sama­ laadseid mänge. Selles valdkon­ nas tegi hiljem oma elutöö tema ülikoolikaaslane rahvatantsu­ tegelane Anna Raudkats. Aastatel 1913–1918 töötas A. Õunapuu Tallinna mitmes koolis, sh hiljem vändralase ­

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Autoralli MM-sari kobab koroonapimeduses Eesti spordi praegusaja üks esi­ figuure autoralli maailmameis­ ter Ott Tänak (muidugi koos kaardilugeja Martin Järve­ ojaga) annab endast nii autot arendades, treeningul kilomeet­ reid mõõtes kui rallil riski piire ületavalt kihutades parima, aga kahjuks ei anna kõik see garan­ tiid, et tingimata hästi läheb. Oti tänavuses kontos MMetappidelt on võit kodusel Otepääl ja teised kohad nii Rootsis kui Mehhikos, paraku on ta võistlussarja lõpu eel alles neljas ja variant tiitlit kaitsta on õhkõrn. Türgis jäi Hyundai meeskon­ nas ja autol sõitev Tänak teh­ niliste probleemide küüsi ning näitas võimu vaid viimasel päeval power-stagei võitmisega. Paraku andis see vaid viis punkti loodetud maksimumi ehk 30 asemel. Peaaegu sama stsenaa­ rium kordus viimatisel MMrallil Itaalias Sardiinias. Tänaku auto vedrustus oli paigast ära ja

kui see lõpuks korda saadi, jak­ sas Ott vaid kuuendaks tõusta ja punktikatse teise kohaga neli lisasilma teenida. Järgmise, Belgia MM-ralli eel juhib 111 punktiga Elfyn Evans, järgneb 97 punktiga kuue­kordne maailmameister Sebastien Ogier (mõlemad Toyota), siis tulevad 87 punkti­ ga Thierry Neuville ja 83 punk­ tiga Ott Tänak (mõlemad Hyundai). Ees on (vähemalt teoorias) veel kaks MM-rallit ja kui arvestada, et nii-öelda laual on maksimaalselt 60 punkti, siis kellegi totaalse edu ja kellegi kapitaalse ebaedu puhul võib juhtuda mõndagi. Kui need etapid Belgias ja (rahvusvahe­ lise autospordiliidu FIA lisatu­ na) Monzas ikka toimuvad. Sest Belgias on Covid-19 viirusesse nakatumine praegu väga kõrge, Euroopas lähevad riigid ja piirkonnad üksteise järel lukku, ja näiteks Belgias, kus Ott Tänak kahel kohalikul rallil kätt soojaks sõita lootis, jäid need mõlemad ära. Lahtine on, mis

Ernst Peterson-Särgava juhitud Tal­linna Linna Poeglaste Reaal­ güm­naasiumis võimlemisõpeta­ ja ja „Kalevi“ spordiseltsis ­instruktorina. Tema kehakul­ tuurialane tegevus ulatus tree­ ningute, kursuste ja võistluste korraldamise, samuti ajakirjan­ duse kaudu üle Eesti. Tema järgijate hulka kuulus hilisem rahvusvahelise tuntusega tule­ vane võimlemispedagoog Ernst Idla. A. Õunapuu oli selliste spordialade nagu kergejõustiku, tennise, ujumise ja võimlemise kõrgetasemeline juurutaja Eesti noorsoo ellu. Samad sõnad koolinoorte skaudimalevate moodustamise kohta. Selle varjus tegeldi ka sõja­ lise väljaõppega. Seda tingis maailmasõja taustal rindejoone lähedane sisepoliitiline olukord. A. Õunapuu relvastatud kooli­ poisid hoidsid Tallinnas korda 1917. aasta võimuvahetusest tingitud segaduste aegu. Lin­na­ kodanikud vajasid kaitset pu­ naste marodööride eest. Oluline oli tema koolipoiste panus 1918. aasta talvisel madise­ päeval Eesti Vabariigi väljakuu­ lutamisel meie Ajutise Valitsuse ja Päästekomitee turvamisel. Ka ruttasid Tallinna koolipoisid esi­ meste hulgas Vabadussõja puh­ kemisel tõkestama Punaarmee sissetungi Narva rindel. Kul­ tuuriminister Tõnis Lukas rää­ kis tänavu küünlapäeval Tartu rahumaja juures, et just õpeta­ jaoskustega ohvitserid suutsid tavapärase sõjalise ettevalmis­ tuseta koolipoisse lahinguväljal säästvalt juhtida. See tulenes sellest, et Eesti ohvitserkonna

üldse ralli MM-ist saab. Spe­ku­ leeritakse, et praegu võimsai­ mas WRC klassis osalevast kolmest meeskonnast võib järg­ miseks hooajaks veel üks ära kukkuda ja siis muutub kon­ku­ rents üpris ebahuvitavaks. Eesti jalgratturid osalesid korraga kahel suurtuuril Koroonaviirusest tingituna mängiti tänavu sügisel ühtejutti tennise Grand Slami turniirid US Open ja French Open, veel veidramalt lõpeb hooaeg aga rattamaailmas. Nimelt polnud üks kolmest tähtsaimast velo­ tuurist Giro d’Italia veel lõp­ penud, kui teine suurtuur Vuelta ehk Hispaania velotuur juba täiel aurul käis! Eesti rattureid pääses osale­ ma mõlemal tipptuuril. Girol sõitis Tanel Kangert, kes küll unistas etapivõidust, aga oli vaid parimal juhul korra esi­ kümnes ning lõpetas üldarves­ tuse 32. kohaga. Kogenud rattur, kes vahetab hooajajärgse puh­ kuse järel taas klubi, nimetas seda suve koroona, kaootiliste treeningute ja sügisesse kuh­ junud võistlustega ebanormaal­ seks. Vueltal sõidab praegu koguni

jaanuaril. A. Õunapuu sai aga selle käigus 16. jaanuaril Viru­ maal Järve lahingus raskelt haa­ vata. Ta toimetati arstide hoolde Tallinna. Ravi veel pooleli, tormas A. Õunapuu Petseri rindele. Seal oli Eesti vabastamine takerdu­ nud. Üheks tema sõjakaaslaseks oli meie 1944. aasta peaminis­ trist rahvuskangelane Otto Tief. Luureretkel 2. aprillil 1919 langes A. Õunapuu aga vaenlase kuuli läbi. See oli noore, 31-aastase Eesti patrioodi san­ garlik elu, mis katkes tema pari­ mates aastates.

üheks taimelavaks olid ilmasõtta mobiliseeritud koolmeistrid. Sellest on kirjutanud ka Albert Kivikas oma romaanis „Nimed marmortahvlil“. A. Õunapuu tegeles 1918. aasta lõpus spordiseltsi „Kalev“ liikmetest relvastatud Kalevlaste Maleva moodustamisega. Nende võitlushüüe oli – „Parem auga surra, kui ikkes vaevelda!“. Ta läks 2. jaanuaril 1919 selle maleva kuulipildurite roodu ­ pealikuna Tallinnast teele Jõe­ lähtme suunas. Sealt edasi kind­ ralmajor Aleksander Tõnissoni juhitud Eesti rahvaväe 1. jala­ väepolguga vastupealetungile. Meredessantide, soomusrongide ja Soome vabatahtlike toel lõp­ pes võidukas välksõda PõhjaEestis Narva vabastamisega 19.

kaks Eesti uuema generatsiooni ratturit Mihkel Räim ja Martin Laas. Nemad on küll selgelt rookied ehk õpipoisid, ometi sähvatas Räim juba ühe etapi grupifinišis kaheksanda kohaga ja see jäi tippsatsidele kindlasti silma. Olümpiale võivad pääseda nii Kontaveit kui Kanepi Kaia Kanepi sai rahvusva­ heliselt tenniseliidult hea sõnu­ mi, et vaatamata osa tingimuste mittetäitmisele (Kanepi ei esin­ danud Eestit viimati FED Cupil) võib ta erandina siiski pääseda järgmise aasta Tokyo olümpiale. Selleks tuleb tal nimekirja lukku löömise hetkeks olla WTA 56 parema olümpiale pretendeeriva mängija seas. Praegu on Kaia mailma 104. ­reket. Anett Kontaveidil, kelle edetabelinumber on 23, pole praegu olümpiaga muret. Viimati mängis Kanepi es­ malt Prantsusmaal ITF 25 000 USD dollarise auhinnafondiga turniiril ja võitis selle settigi kaotamata. See oli Kanepi kar­ jääri 16. ITF turniirivõit. Prant­ susmaalt sõitis Kanepi Saksa­ maale, kus kaotas Reimsis ­avaringis ITF 634. reketile (küll

Siia üks isiklik meenutus s­eoses A. Õunapuuga. 1970. aasta 28. augustil tegid mõned üliõpilased põrandaaluse eks­ peditsiooni käigus Vändras juttu inimestega sealse Vabadus­ samba purustamise teemal. Üks vanem daam rääkis, et ta leidis lõhutud samba rusudest kivi­ killu Anton Õunapuu nimega. A. Õunapuu mälestuse jääd­ vustamisega on tegelnud Leho Männiksoo eestvedamisel meie skaudiveteranid. Rohke asja­ kohase trükisõna avaldamise kõrval on nad hooldanud Vänd­ ra vanal kalmistul tema kalmu. Ka on needsamad veteranid istu­tanud skaudiliikumise rajaja sünnitalu, Aluste küla Liivoja maa-alale tammesid ja õunapuu ning paigaldanud mälestuskivi. Sarnaselt paljude Eesti Vaba­ dussõja monumentidega on vaja taastada ka tema ausammas Petserimaal. Muide, tänavu Piusa jõe kaldal Kolossova kü­ las toimunud Seto Kuningriigi päeval oli Petserimaa Suveüli­ kooli üheks jututeemaks Eesti Vabadusristi kavaleri A. Õuna­ puu elu ja tegevus.

kunagi esikümne piiril olnule). Kontaveit võistles viimati Ostravas, kus võitis avaringis tugeva venelanna, ITF 33. mängija, aga kaotas seejärel selgelt Sara Sorribes Tormole ­ (WTA 73.). Alati väga võitlus­ lik ja motiveeritud Kontaveit tunnistas, et on väsinud. Kas ta võtab nüüd keha ja vaimu värskendamise puhkuse? Jalgpallurid said esimesed väravad ja punktid Pikalt värava- ja võidupausil olnud Eesti jalgpallimeeskond taastas natuke pöidlahoidjate usku. Tõsi, võiduta mängude seeria jätkus ja on nüüd juba 13 kohtumist pikk, aga rõõmu teeb, et ometi suudeti jälle vastaste puurivõrku sahistada. Eesti kao­ tas kõigepealt 0:2 maavõist­ lusmängu Leedule, aga lõi kolm väravat 3:3 lõppenud mängus Põhja-Makedooniaga ja viigis­ tas 1:1 Armeeniaga. Sealjuures olid eestlased makedoonlaste vastu veel kümme minutit enne lõppu 3:1 ees! Järgmised män­ gud peab Eesti rahvusmeeskond novembris Gruusias ja PõhjaMakedoonias, loodetavasti tuleb väravaid ja rahvuste liiga (Järgneb lk. 9)

6

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Rakvere võlub mitmel moel Tekst ja fotod Lea Kreinin Põhja-Eesti linn Rakvere on mu lapsepõlvemälestustes lihtsalt üks hall väikelinn. Nagu teisedki Eesti väikelinnad, mida (ühes Hannaliisa Uusmaa – HU – laulus) nimetatakse depres­ siivseteks. Viimasel ajal, eriti sel suvel olen korduvalt Rakverre sattunud ja see ei ole enam sugugi depressiivne, hoo­ pis kena ja kodune. Ja milliseid toredaid ettevõtmisi siin toi­ mub! On lausa imeline, kuidas paljud Eesti asulad ja piirkon­ nad on leidnud või leidmas oma identiteeti, igas Eestimaa nurgas toimub nii palju huvitavaid asju. Ka Rakvere on põnev ja oma­ näoline. Linna kohal kõrguvad kind­ lusevaremed. 13. sajandil ehitati siia uhke rüütliloss. Wesen­ bergi nime all tunti Rakveret läinud sajandi alguseni. Vare­ med koos ümbritseva Vallimäe vabaõhu-alaga on tänaseks ke­ nasti korda tehtud. Külastajaid tervitab võimas pronkstarvas (autor Tauno Kangro), mis

o­ levat muide Baltimaade suurim loomaskulptuur. Tarvast on saanud ka Rakvere linna süm­ bol. Arvo Pärdi Rakvere Septembris tähistas oma 85. sünnipäeva maailma üks kuulsa­ maid kaasaegseid heliloojaid, erilise tintinnabuli stiili looja Arvo Pärt. Helilooja sündis küll Paides, kuid oma lapse- ja noorukiaastad veetis Rakveres. Kümme aastat tagasi püstitati tema auks Rakvere keskväljakule skulptuur „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“. Noor Arvo oli omal ajal õhtuti sõitnud jalgrattaga ümber keskväljaku ­ valjuhääldi, kust kostus klassi­ kalist muusikat. Arvo Pärt on Rakvere Güm­ naasiumi tuntuim vilistlane ja linna aukodanik. Tema sünni­ päeval heisatakse Rakvere lin­ nas tema auks lipud. Igal aastal toimub sel ajal ka kontserte ja muid muusikasündmusi. Sel su­ vel avas Rakvere linnavalitsus sihtotstarbelise annetuskonto – soovijad saavad annetada raha

Kamalamba festivali korraldaja, Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte (vasakul)koos ungarlastest gulyasi-keetjatega.

Arvo Pärdi Muusikamaja ehita­ miseks Rakvere linna. Festivalilinn Rakvere Rakvere kultuurikeskuse di­ rektor Eve Alte on nõus rääki­ ma kõigest huvitavast, mis lin­ nas toimub. Septembri alguses oli Rakveres Sumedate Suve­ õhtute Filmifestival (korralda­ jateks kohalikud gümnaasiumi­ õpilased), kodukohvikute päev ja suur sügislaat. Vastreno­ veeritud Vallimäe alal algas 19. septembril juba viiendat korda toimuv toidufestival Kamalam­ mas. Alguse sai see kohalike vähemusrahvaste toidufestivalist ning on tänaseks kasvanud üle-Eestimaaliseks suursünd­ museks. Kamalammas on värvikirev. Sel aastal oli kohal juba 12 eri­ nevat rahvust – osta sai jaapani, filipiinide, venezuela, tatari, ukraina, ungari ja teiste rahvaste toite. On tore, et nüüd on esin­ datud ka Eesti – pakutakse Eesti käsitööõlut. Selle aasta uuteks tulijateks festivalil on türklased ja tatarlased. Festival Kamalammas on pühendatud 24. septembrile – vähemusrah­ vuste päevale. Üritusi toimub linnas terve nädal iga päev, ko­ halikud restoranid ja söögi­ kohad pakuvad teiste rahvaste toite. Eve Alte arvates on Rakvere kultuurielu väga elav ning hea on ka rahvusvaheline koostöö. Ollakse eriti uhked selle üle, et 1.-8. novembril toimub Rak­ veres teist korda kultuurifesti­ val. Kui eelmisel aastal etendus Rakveres esmakordselt rah­ vusooper Estonia lavastus „La Traviata“, siis sel aastal tuleb Rahvusooper siia balletiga „Luikede järv“. Kuna Rakveres pole nii suurt saali, siis ehita­ takse spordikeskus ümber pidu­ likuks teatrisaaliks – punaste vaipade, lühtrite ja kõige muu juurdekuuluvaga. Kamalammas võlus oma va­ hetuse ja südamlikkusega. Rahvas käis ringi, ostis, maitses ja rääkis juttu. Osa müüjaid (näiteks ungarlased) annetasid teenitud raha kohalikule puuete­ ga inimeste organisatsioonile. Seda teades ei tundunudki 2-eu­ rone ploomikook sugugi kallis. Suures telgis oli koos palju eri rahvusi, vaid ungarlased, kelle gulyas-supp kees elaval tulel, olid tuleohutuse eesmärgil pagendatud telgist eemale. Pakuti eksootilisi pirukaid ja leibu, pikk järjekord vonkles Venezuela, Süüria ja Filipiinide laudade juures. Ukrainlastel olid seljas kaunid rahvariided. Telgi ees olid pingid ja suurel laval esines peaaegu kogu päeva an­ sambel „Curly Strings“. Siis kui muusikud hinge tõmbasid, astusid üles vähemusrahvuste lauljad-tantsijad. Nägi kõhutant­ su, India tantsu ja muudki huvi­ tavat. Teatrilinn Rakvere

Teatrimaja valmis Rakveres vahetult enne nõukogude okupatsiooni.

Nr. 43

Juulis toimus Rakveres rah­ vusvaheline teatrifestival Balto­ scandal. Kuna koroonahirmu tõttu jäid väliskülalised tule­ mata, siis keskenduti sel aastal

Puuluup.

Foto: Peeter Põldre

Muusikapäeval jagati aastapreemiaid Rahvusvahelisel muusika­päe­ val, 1. oktoobril tunnustasid Eesti Kultuurkapitali heli­ kunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu 13. korda aasta parimaid muusikamaas­ tikul. Laureaate tunnustati Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Süm­fooniaorkestri kontserdisarja ,,Heliorg“ ava­ kontserdil. Kunstiline juht ja dirigent oli Olari Elts. Muu­ sikanõukogu preemiameene autor on Kris­ tiina Oppi, meene kavandid teostasid Aleksandra Pavlen­ kova ja Andra Jõgis, Eesti Kultuur­ kapitali preemia­ meene ,,Jon­ nakas“ autorid on Risto Tali ja Rait Siska.

Helikunsti sihtkapitali aasta­ preemiaid anti välja kümme – 2019/20 enim silma paistnud muusikategelastele ja -kollek­ tiividele. Teiste hulgas tunnustati ka Torontos esinenud ansamblit Puuluup – eksootiliste tuulte toomise ja omanäoline eesti folkmuusika rikastamise eest ja Erki Pärnoja – väljapaistva žanriülese loometegevuse ja ­ suurepärase üle-eestilise kont­ serdisarja eest. Eesti Muusikanõukogu pree­ miate laureaadid 2020 on Urmas Sisask, Peep Lassmann ning Kultuurkapitali preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest sai ­ Kadri Leivategija. (PM/EE)

Eesti uuslavastustele. Tipp­tase­ mel Eesti teatrielu jõudis otse rakverelaste ukse alla –tore võimalus nautida head teatrit omaenda kodulinnas. Rakvere teater, kes on kordu­ valt külastanud ka Torontot, on 1940. aastal loodud professio­ naalne teater. Etendusi antakse oma maja kahes saalis, kuid sageli esinetakse mujal Eestis – teatrites, kultuurimajades ja vabaaja-keskustes. Koroonale vaatamata tuli ka sel sügisel välja mitu uut tükki. „Kõike head, vana torise­ ja“ on soomlase Tuomas Kyrö südamlik-koomiline lugu rahu­ lolematust vanamehest, kes ­iseendale kirstu ehitab ning kel­ lel on maailma asjadele väga kindel ja üsna kriitiline vaade. Kuid ka selle mehe südames on armastus ja hellus. Selma Lagerlöfi ajalooline draama „Charlotte Löwensköld“ viib saja aasta tagusele Rootsimaale, kus jutustab loo tingimusteta armastusest ja eneseohverdu­ ­ sest. „Alibi“ on lavastaja Andres Noormetsa ja trupi ühistööna valminud eksperi­ mentaalne visioon Eesti ühis­ konda lõhestavatest problee­ midest ja üheskoos edasimi­ ne­ kust.

Ilmunud on Eesti foto antoloogia I

Kohtume varsti Kanadas Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp ütles interv­ (Järgneb lk. 17)

Koguteose mitmes albumis esitatakse vaatajale väärikalt ­ fotograafia tippteoseid – tuues esile nii fotod kui teosed (fotokunst) kui ka fotod kui ajaloolised dokumendid (doku­ mentalistika). Erinevalt tavalis­ test fotoajaloo raamatutest ei püüta selles teoses pilte ,,targalt üle kirjutada“, vaid säilitatakse fotode ,,optiline omaruum“ – piltide kõrge kvaliteediga seo­ tud visuaalne väärikus. Eesti foto antoloogia I köide (on nii Eesti kui inglise keeles ,,Anthology of Estonian photo­ graphy“) hõlmab 19. saj – 1940. Autor Peeter Linnap; tõlked: Roderic Campbell, Peeter Tammisto, Peeter Linnap; kujundus. Silver Sikk. Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020 (Tartu : Bookmill trükikoda) 527 lk.

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1026 1

2

3

4

5

12

13

15

16 18

21

22

6

7

8

9

25

28

33

34

35

36

37

38

29

30

39 43

11

31

32

26

27

42

10

17

24

40

44

41

45 47

54

55

56

Nädala retsept

57

58

59

Kõrvitsakook õuntega

1. Eestis ilmuv kultuurileht (tähistas hilj. 80. sünni­ päeva).   5. Teat. veesõiduk.   9. Prince Edward Island. 12. Aserbaidžaan­lane. 13. Papagoi. 14. Taktikalise Laskmise Keskus. 15. Teat. arv. 16. Maailmajagu. 18. ____i, vahend juuste kammi­ miseks. 20. Belõi _____, tuntud Moldova brändi. 21. Riik Lähis-Idas. 24. Härra; mõisnik (kõnek.). 27. Lapsevanem. 28. Mäestik Mongoolias. 30. Ese. 33. ,,M“-täht. 34. _____e, Kanada-eesti pianist (s.1929). 35. Võta naiseks! 36. Poola ulme­kirjanik (1921-2006). 37. K____, riik Aafrikas. 38. Net asset value. 39. Finantsasutus. 40. Nädalapäev.

49

50

42. _____ta, prominentne VanaKreeka linnriik. 45. Kunst (lad. k.). 46. Õpilaste lemmik­ aeg koolis. 50. Toronto Eesti Baptisti Kogudus. 54. Omaette, eraldi. 55. Teravalt mõru, viha. 56. Linn Ungaris, tuntud kui veini­ piirkonna keskus. 57. H_____, näriline. 58. Lo____, ootan ja soovin millegi täideminekut. 59. A____, kartlikult. ALLA:

1. Skandinaavia lennufirma.   2. Lapsevanem.   3. Punane (ingl.k.).   4. Tšehhi pealinn.   5. Kaks koos.   6. Tõrs, vaat.   7. Asula TallinnaPärnu maanteel.   8. End. skaudi­ tegelane Torontos (†2020).   9. Teat. suurusega trükikiri. 10. Eesti Looduskaitse Selts (lüh.). 11. V____, endis­ aegne niitmis­ vahend.

Eestis sündis septembris 1209 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1209 sündi, neist 558 tütarlast ja 651 poisslast. Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kuus paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse ­segapaari. Tallinnas registreeriti 412 sündi, Harjumaal 172, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 89, Jõgevamaal 28, Järvamaal 21, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 65, Põlvamaal 18, Pärnumaal

51

52

53

12. (Vend ja) õde, 13. Apia, 14. Sala, 15. LRE, 16. Neel, 17. Tala, 18. Gulag, 20. Meeter, 22. Sahver, 25. Eurasia, 28. Mugul, 33. Riia, 34. VNT, 36. Sekt, 37. Adele, 39. Kentaur, 41. (V)enemaa, 43. Proosa, 47. Avali, 51. Iiri, 52. Ramb, 55. Pan, 56. (A)lias, 57. Vile, 58. Pie, 59. Valu, 60. Aser, 61. Iks. Alla: 1. Võlg, 2. Adru, 3. Geel, 4. Kan­ gas, 5. Ape, 6. Aie, 7. Salme, 8. As­te, 9. Vaat, 10. Alle, 11. Saar, 19. (N)asaal, 21. ERM, 23. HIV, 24. Vanke(r), 25. Era, 26. Uid, 27. Rie, 29. Ustav, 30. GEA, 31. Uku, 32. Ltr, 35. TEM, 38. (Taga ja) ees, 40. Naaber, 42. Narva, 43. Pilv, 44. Riia, 45. Oral, 46. Oisu, 48. Appi, 49. Laik, 50. Ines, 53. Ais, 54. Mle.

46

PAREMALE:

48

T

Paremale: 1. VAG, 4. Kaas, 8. Avas,

20

23

S

Ristsõna nr. 1025 LAHENDUS

14

19

I

17. Riigiaktsiaselts (lüh.). 19. Jeesuse emakeel. 21. Suhtlusvahend. 22. Jõgi Vooremaal. 23. Teat. puu. 24. Hais, haisema (ingl.k.). 25. ____ma, naljat­ levalt nöökama. 26. Keelpill. 29. Kokkulepitud ajaks tagastatav rahasumma. 30. Talent. 31. (Heina)kuhi. 32. Juurdekasv. 39. Ees-, eel-, enne. 41. Eesti raamatu­ kogusid ühendav elektronkataloog. 42. _____t, hotelli luksusnumber. 43. Soomes toodetav soomustransportöör. 44. Viljatu. 45. Linn Jeemenis. 47. Tehnilise kontrolli osakond. 48. Äkki pähe tulnud mõte. 49. Põhja-Ameerika korvpalliliiga. 51. Eitav sidesõna. 52. ____ canto, Itaalia laulu­koolile omane laulmisviis. 53. Korter (lüh.).

60, Raplamaal 23, Saaremaal 28, Tartumaal 173, Valgamaal 20, Viljandimaal 43 ja Võru­ maal 27 lapse sünd. Tüdrukutele pandi kõige rohkem nimeks: Olivia, Mia, Saara, Adeele, Alisa, Emma ja Sofia ning poistele Robin, Aleksandr, Karl, Kristofer, Sebastian ja Robert. Abielusid sõlmiti 499, neist 57 notarite ja 30 vaimulike poolt ning lahutati 272, neist 47 notarite poolt. Septembris re­ gistreeriti 1280 surma. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1226 sündi, 1177 surma, 575 abielu ja 234 abielu­ lahutust. (SiMPT/EE)

Ained: 200 g kõrvitsa viljaliha, puhas­ ta­tud, tükeldatud 1 keskmine õun, puhastatud, tükeldatud sidrunimahla 2 muna ½ tassi suhkrut 100 g võid 2/3 tassi hapupiima (nt. keefir) või maitsestamata jogurtit. 1-11/3 tassi jahu 2 tl küpsetuspulbrit pumpkin spice vürtsisegu, mait­ se järgi Valmistamine: Vahusta munad suhkruga ko­ hevaks vahuks ning sega juurde sulatatud või. Lisa segule hapu­ piim ja varem valmis segatud kuivained. Sega juurde tükelda­ tud ja sidrunimahlaga segatud kõrvits ja õun ning vala äärtega koogivormi. Küpseta ~ 375 F kraadi juures ~40-45 minutit.

7

Volli veste

Sisemised sirvilauad Siin maal tutvusin Vaese Richardiga. Kes ei tia, see oli var­ junimi, mille taha peitis kuulus ameeriklane Benjamin Franklin, kui ta andis välja almanahhi. Vaat vanasti ei olnud noid sünoptikuid, kes ennustasid ilma. Vanarahva tarkusele, loodusmärkidele jäädi lootma. Just lootma, kuna ega ju keegi tea, mida omne toob. Isegi pilvine taevas ep tähenda, et varsti sajab. Ka tänased tehnotargad ilmaennustajad eksivad omsega tihti. Riksi panus oma kuulsa väljaandega oli mette ainult varus­tada talumehi astronoomiliste andmetega, just nigu meie heast Eesti Õlu iga-aastasest sellisest on leida, aga hoiatada ette, mida võib tulla. Kas tuleb kibekülm talv või saun suvel. Kuid isegi tema poleks osanud ette näha, mida tänavune on toonud. Kes mullust inämp mäletab. Kui maskid olid ainult panga­ varastel, kirurgidel ja lastel toda kommikolli mängides. Marti joostes aga maski põle vaja, tõmma vaid kasukas pahupidi. Meelen on ikka mineviku head ajad. Ju needki tagasi tulevad. Aga just noist iga-aastastest kohustustest tahaks köhatada. Isegi tänavu. Kuna rahvakalendri järgi olid just nimepäevad need, mis üttel, mida tule tettä. Jürid, Jaanid, Mihklid ja Mardid, Kadrid – kõik olid meelespeana. Kui nupp ise ep tabanud, et viimane aig nüüd lina leotada. Kuid kesse inämp toda teeb, saame iinlaste käest mitte ainult katku ja surma, aga odavalt rõivait. Ei ela ka maal, vaid linnan, om ainult oma aias tegut­ seda. On ka teine tähtis aid. Kalmistu. Maarahval on komme austada eelkäijaid, armastatuid, nende viimast puhkepaika korras hoida, jõuludel neile küünlaid läita. Sünni, surma­ päivädel käia kohal, juttu ajamas. Sel kevadel aga linnaisad oma suures tarkused sulgesid tolle iina importkauba tõttu kalmistud. Ei saanud sinna istuda lilli, lehti riisuda. Lilli ei saanud isegi ostagi. Poodi ei lubatud. Miks aga surnuaiavärat oli ketiga lukkus, käis üle mõistuse. Seal ju om lihtne dis­ tantsi pidada – kaks meetrit eemal, astu nii ligi kui tahad, teised ikke mulla all. Ise värskes õhus pealekauba. Nüid aga tohib taas. Mis on hää, kuna tuleb ju ka enne talve tulekut seal korrastada. Mul põlnd almanahhi tarvis tänavu – mäletasin, et möödunud aastal tuli juba enne marti lumi maha, sinna ta ka jäigi. Vana pia küll, aga kui eilset ei mäleta, siis üleeilset ikke. Käisimegi siis temakesega kalme koristamas, mis tettu om tettu. Mine tia, ehk too teine laine, mis tsunaamina lubab elu rohkempki pahupidi keerata tähendab jälle seda, et juba siit ilmast taevariiki lahkunuid tuleb uuesti kaitsta. Mes ma nurise. Olen ikke ju kõige kiuste elavate killas.

Maarjamäele VABARNA VOLLI plaanitud jalgpallihalli asemele tuleb Rootsi andmeleke paljastas parlamendi büroohoone FC Levadia pakkus huvigrup­ pidele kompromisslahenduse, et Maarjamäele kommunismi­ ohvrite memoriaali kõrvale rajatakse jalgpallihalli asemel FC Levadia administratiivhoone ning jalgpallihallile otsitakse muu asukoht. Rajatav büroohoone peaks olema jalgpallihallist märksa väiksem ja sobib ministeeriumi teatel seetõttu memoriaali naabrusse paremini. (ERR/EE)

Naljanurk Reisimees sõidab hilisõhtul väikese hotelli ette ja pöör­ dub ukse ees seisva mehe poole. ,,Mis te arvate, kas siin saab hästi välja maga­ da?“ ,,Ma arvan, et saab küll,“ vastab ukse juures seisev mees. ,,Olen siin juba pool tundi vastu ust prõmminud, aga keegi pole veel är­ ganud.“

ja pankade salajasi turvasüsteeme Rootsis leidis augustis toime pandud turvafirmavastase küberrünnaku tagajärjel aset suur andmeleke, misjärel on internetis avaldatud üle 38 000 faili, millest paljud on märgitud salajasteks, teatas ajaleht Dagens Nyheter. Küberrünnak toimus ette­ võtte Gunnebo vastu, mis vastutab mitmete pankade ja ­ ametkondade turvasüsteemide eest. Üks klient on ka Rootsi parlament Riksdag, vahendab Yle Uutiset.

Lekkinud andmete hulgas on näiteks Riksdagi turvasüsteeme puudutavaid detaile ja pankade varakambrite jooniseid. Koos üksikasjadega avalikustati ka maksuameti ehitusjärgus olevate ruumide salajased joonised. Andmekaitseekspert Leif Nixon ütles Dagens Nyheterile, et hooneid puudutavate salajaste andmete avalikuks saamine on eriti problemaatiline, sest hoo­ nete konstruktsioonides ei saa muudatusi tagantjärele eriti ­lihtsalt teha. (D/EE)

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

Nädala portree

Sisekujundaja Kristiina Roosimaa: „Kliendi poolt öeldud head sõnad teevad palju rõõmu: näiteks kui rahul ja õnnelik ta on oma uues kodus“ Kristiina (Eljand) Roosimaa on edukas sisekujundaja, kes on endale nime teinud nii Eestis kui Kanadas, tal on oma disainifirma KEI – Kristiina Eljand Interiors Torontos ning 17 aasta jagu kogemusi oma erialal. Eestil ja Kanadal on tema elus võrdselt oluline koht. Ta sündis Eestis ning tuli 11-aasta­ selt koos ema Elle ja õde Katrini perega 1990-ndate aas­ tate algul Kanadasse. Tegelikult tuli Kristiina üksi esimesena – suvel Jõekääru laagrisse, koos mõnede teiste Eesti lastega. Kõik oli kenasti planeeritud – ta jäi laagri lõppedes natukeseks ajaks ühe pere juurde, kuni tema pere Eestist saabus ja nad taasühinesid. Ema oli varem Kanadas käinud ja see ei olnud nende jaoks n-ö tundmatusse ­tulek. Kristiina meenutab, et eks natuke raske oli algul ikka – ­eriti kui ema ja õde polnud veel saabunud, aga ta kohanes ruttu. Kooli läks ta tol sügisel Thornhillis 8. klassi (vanuse jär­ gi, kuna hüppas ühest klassist üle), esialgu paigutati ta ESL (English as a Second Lan­ guage) programmi – grammati­ ka oli tal küll Eestis õpituna tugev, aga ta eelistas esialgu ­ mitte palju rääkida, seda juba

Tänapäeval saab tööd teha edukalt distantsilt: alati ei pea ega saagi kliendi juures kohal käia. Kristiinal on näiteks ka Eestis mitmeid kliente, keda tunneb juba 15 aastat, ja e-konsultatsioonid töö­ tavad hästi. Foto: erakogust

Keldrikorrusest sai „kodu-spaa“. Foto erakogust

oma tagasihoidliku iseloomu tõttu. Keele omandamine toi­ mus aga kiiresti: õpetajad olid igati toetavad, samuti sattus ­talle tore eestlasest ESL õpetaja Maiki Andre-Lupp, kellega ta praegugi kontaktis on. Kooliajal tegeles Kristiina muusikaga: te­ gutses bändis ja mängis flööti. Muide, tema ema Elle (Eljand) Boschi laulis Eestis omal ajal tuntud ansamblis MERL. Kuna Kristiina isa Ülevi Eljand on arhitekt, teadis ta juba varakult, et tahab ka ise sellega seonduval alal tegut­seda. Kodus tõstis ta pidevalt mööblit ümber ja muudkui kujundas elamist. Arhitektuuri ta just ­ ­õppida ei tahtnud, sest arvas, et selleks peab olema väga tugev matemaatikas, mis talle aga ei meeldinud. Nii saigi suund võetud sisekujundusele, õppides juba keskkoolis seda toetavaid aineid. Keskkooli lõpetas Kristiina 17-aastaselt ning läks õppima sisekujundust kooli ni­ mega International Academy of Design & Technology (Toronto campus), mis talle väga meel­ dis. Õppimine oli intensiivne: kell 6 hommikul üles ja hilja õhtul magama – aga äärmiselt huvitav. Kuna koolil oli hea töölesuunamise programm, sai ta pärast lõpetamist tööd ühes Torontos asuvas peenes mööbli­ butiigis, kus töötas mõnda aega, kuni 1990-ndate lõpus tuli mõte Eestisse tagasi minna, kus elab tema isa ja palju sugulasi. Ta sai tööd ühes tekstiili­ disai­ nifirmas, astudes lihtsalt sisse ja pakkudes enda teenu­ seid. Firma tegeles kardinate kujundamisega jõukatele era­ majadele ja hotellidele. Seal töötas Kristiina 3-4 aastat, kuni leidis, et päris sisekujundus meeldib ikkagi rohkem, otsusta­ des omapead tegutsema hakata. Eestis oli sisekujundus tollal veel üsna uus teenus ja mitte väga levinud. Kristiina proovis leida kliente, tegi oma kodulehe ja kõik hakkas hästi minema – ta on kõik oma valdkonnas ise saavutanud, loonud kontaktid jm. Vahepeal sündisid lapsed – pojad, kes on praeguseks 16- ja 12-aastased. Lisaks on peres Ka­ n adas sündinud tütar (2,5­-aastane). Elu Eestis oli ilus: nad elasid linnast väljas, mere ja metsa ääres. Kanada oli aga siiski südamelähedane. Kanadas käis Kristiina tihti ka Eestis elamise aegu, kuna ema ja õe pere jäid siia. Samuti on nende pere jaoks olulisel kohal Itaalia, kus ema ja ta ­ abikaasa igal aastal suvitavad ja ka Kristiina perel on olnud võimalus palju nende juures viibida. See suvi jäi aga pan­ deemia tõttu vahele. Umbes 8-9 aastat tagasi ot­

sustasid Kristiina ja ta abikaasa, et võiks Kanadasse kolida: abikaasa jaoks oleks see huvitav võimalus avardada oma tööalast haaret ja ka poistel oleks uued kogemused haridusteel. Muu­ datus ei olnud laste jaoks raske: nad läksid kohe French Immer­ sion programmi, koduseks kee­ leks jäi ikka eesti keel. Väik­ sema poja jaoks oli see keelte mõttes päris suur väljakutse, kuna inglise ja prantsuse keele õppimine tuli korraga ja ühel hetkel oli prantsuse keel isegi tugevam. Vanem poeg oli Eestis juba inglise keelt õppinud. Nii nagu Eestis elades käidi regulaarselt Kanadas, on nad perega kõik need aastad külas­ tanud Eestit, tänavu oli esimene aasta, mis vahele jäi. Lisaks Kristiina isale elab Eestis ka abikaasa poolne pere. Kuid õnneks saab tänapäevaste side­ ­ vahenditega igapäevaselt kon­ taktis olla. Mis puudutab tööd ja kar­ jääri, siis pidi Kristiina Kanadas tagasi olles taas nullist alusta­ ma, looma kontakte ja oma äri üles ehitama. Põhienergia läks ka selle peale, et lapsed saaksid kenasti sisse elatud. Algul ­töötas ta kellegi juures, kuni tuli aeg oma firma loomiseks. Kristiina eelistab töötada era­ klientidega ja nendega suhelda. Ta märgib, et on tegelikult loomult üsna tagasihoidlik, aga see töö on aidanud tal n-ö kes­ tast välja tulla, sest suhtlemine võtab tõesti suure osa tema tööst. Kui Eestis töötas Kristiina peamiselt uuselamutega, siis siin on suur tegevusvaldkond renoveerimised. Kuna majade hinnad on Torontos teatavasti väga kõrged, siis otsustavad paljud inimesed uuendada ole­ masolevat näiteks juurdeehituse või uue sisekujunduse näol, et vanast saaks n-ö uus ja ei peaks harjumuspärasest elupaigast loobuma. Näiteks praegu töötab Kristiina ühe Beaches piirkon­ nas asuva majaga, mis on huvi­ tav, karakteriga vana maja ning saab põhjaliku ümbertegemise käigus oluliselt suuremaks. Kristiina teeb koostööd ehitus­ firmadega, kes siis kliendile tema sisekujundusalaseid teenu­ seid soovitavad või vastupidi. Kontorit Kristiinal ei ole, tal on kodustuudio, kus saab vaja­ dusel kliente vastu võtta, kuid peamiselt käib ta ise klientide juures ja alati ei peagi kokku saama. Eriti töötab see kaug­ variant praeguse pandeemia tingimustes, kus suur osa tööst on kolinud virtuaalseks. Seda saab teha ka Eestiga: tal on mitmeid endisi kliente, keda ­ tunneb juba 15 aastat, kellele on edukalt teinud distantsilt e-kon­ (Järgneb lk. 9)

Kristiina oma kujundatud kapi ees – customized living woodwork – disainist teostuseni. Foto: erakogust

Pildil olev köök on üks näiteid Kristiina hiljutistest töödest: täielik köögi uuendus. Köök on tänapäeval väga oluline komponent inimeste elustiilis. Foto: erakogust

Üks töö, mis Kristiina tegi kunagi Eestisse: fotodel vannituba enne ja pärast renoveerimist. Foto erakogust

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Sisekujundaja… (Algus lk. 8)

sultatsioone – uuendusi majades jm. Pandeemia aeg on sundinud Kristiinat oma töist tegevust üle vaatama, tegema uuendusi ja kohandusi vastavalt olukorrale. Tööpuuduse üle ta ei kurda – e-design on päris hästi tööta­ nud, sest inimestel on olnud rohkem aega olla kodus, oma elamist üle vaadata, mõelda ­uuenduste peale jm. Edukalt on ta teinud mitmeid projekte, näiteks condode kujundusi jne. Nüüd on plaanis laiendada ka haaret ja hakata pakkuma ­customized millwork solutions teenust, kus siis disainer ku­ jundab ja mõtleb läbi näiteks köögi lahendused ja uuendused koos materjalidega jne., nn. one-stop shop kuni teostuseni välja. Kuidas aga sisekujundus tegelikult töötab? See on küll paljude jaoks tuntud, aga siiski ka tundmatu teenus... Esmalt toimub tutvumine kliendiga ja objektiga, kus siis selgub, millised on tellija pool­ sed ootused, eelarve ja samuti, kuidas tekib kujundaja ja tellija vaheline keemia, mis on olu­ line. Kristiina sõnul kasutab ta mõningaid nippe tuvastamiseks ja arusaamiseks, missugune stiil tellijale meeldib või millised on soovid. Mõni inimene ütleb algul, et ei tea, aga tööle ­ hakates juba vaikselt tulevad välja eelistused. Vastastikuse suhtlemise ja tööprotsessi käi­ gus kujuneb just see, mida klient soovib ja ta saab val­ mispaketi täpsete juhistega, kus kõik paika pandud. „Sealt see hüüdlause – We Listen We Create You Enjoy –, mis on minu meelest väga hea iseloomustus. Loomulikult ongi see kuulamine kõige tähtsam. See on nii personaalne teenus ja inimeste vajadused ja elustiilid on väga erinevad. Kunst on need kõik kokku viia ja saa­ vutada selline harmooniline lõpptulemus, mis siis peegeldab inimeste olemust, soove ja eelistusi nende kodus.“ Nagu Kristiina märgib, on tal aastatega kujunenud kliendid, kes haakuvad tema stiili ja ole­ musega, kuigi ta pole ennast mingi kindla stiili osas piiranud. Ka on tal aastatega arenenud tugevaks empaatiavõime ja ­ oskus inimeste soove mõista, ­ ­isegi kui nad ei oska alati neid väljendada, ning omapoolsete soovitustega appi tulla. Mõni teab detailselt, mida soovib, teine jälle eelistab rohkem nõuandeid ja soovitusi saada. Oma lemmikstiili kohta ütleb Kristiina mixed, kus põhjamaine, Skandinaavia-pärane liht­ sus on segatud Kanada-pärase mu­ gavusega. Paljud eelistavad tänapäeval naturaalseid, lihtsaid vorme ja põhjamaine stiil lööb seega ka siin mandril edukalt läbi. Kristiina on osalenud ka mitmetel messidel, näiteks Home Show, kus andnud ini­ mestele tasuta konsultatsioone. Edasiste plaanide hulgas on ka mööbli kujundamine, et oma loomingulisust rohkem rakenda­ da. Kristiina koduleht on www.

9

keidesign.ca ja Instagrami leht kei_interiors. Kui Kristiina näeb oma töö lõpptulemust ja inimeste rõõmu, on see ka tema rõõm: uus, kerge tunne. Ta toob näiteks ühe vana ja pimeda bangalo, kus ei olnud just meeldiv olla: seal sai tehtud kõik uus, köök ja vannitoad. Kööke on tema sõnul väga põnev kavandada, on ju köök tänapäeval mitte vaid söö­ givalmistamise koht, vaid olu­ line komponent elustiilis, kus veedetakse rohkelt aega. Klien­ di öeldud head sõnad teevad palju rõõmu: kui näiteks öel­ dakse, kui rahul ja õnnelik ta on oma uues kodus. Tööga seonduvast on Kristiinal mitmeid huvitavaid lugusid rääkida. Näiteks ei jõua mees ja naine kodukujunduse osas kokkuleppele ja palgatakse sisekujundaja kui üks neut­ raalne inimene, keda mõlemad tahavad n-ö oma ideede poolele meelitama hakata. Seega tuleb vahel olla ka psühholoogi rollis. Kristiina on näinud sedagi, ­kuidas paarid on hakanud oma­ vahel rohkem suhtlema, sest ta annab neile „kodutööd“; ini­ mesed töötavad heal meelel kaasa, tulemuseks on uuendatud kodu ja paremad suhted. Kristiina on veendunud, et kui inimest ümbritseb meeldiv keskkond – ja kodu ju on see ­ paik, kus rohkelt aega veede­ takse –, siis mõjub see positiiv­ selt ka kehale ja psüühikale. Omaenda kodust rääkides ütleb Kristiina, et nad ostsid ­ abikaasaga aastaid tagasi ühe remonti vajava maja, mille nad on aastatega omanäoliseks ku­ jundanud. Näiteks oli kindlasti vaja rajada saun, mis on eestlaste jaoks väga oluline. Kõik oma tegemised on Kristiina teinud laste kõrvalt ega ole kunagi pikka kodust lapsepuhkust pidanud. Lapsed on käinud tema tegemistega pidevalt kaasas. Ta leiab, et kogu aeg töötades ei lähe ise n-ö rooste ja võib-olla on pidev tegutsemine päästnud teda ka mitmeid noori emasid vaevavast stressist, sest töö on talle alati pakkunud võimalust lastekesk­ sest elust ka teise maailma põigata. Kogu nende pere on väga l­ iikuv, harrastades erinevaid spordialasid: käivad jooksmas, mängivad tennist. On käidud suusamaratonidel mööda maail­ ma. Näiteks kunagi osales ta Islandil maratonil ning sai ­hiljem teada, et oli sel ajal rase­ duse varases staadiumis, oo­ dates kolmandat last. „Suht keeruline rada oli – 25 km Islandil mägedes. Üles ja alla, päikest, tuult, lumesadu ja ­lörtsi. Vahva oli! Minu üks lem­ mik-kohti, kus olen üldse ­kunagi reisinud!“

Vaimulike ühisfoto koos „Eesti Kiriku“ toimetajate ja kaastöölistega.

Ajalehe „Eesti Kirik“ tähtpäev Aastatel 1923–1940 välja antud ajaleht „Eesti Kirik“ jätkas ilmumist 1990. aastal. Seega on selja taha jäänud kolm kümnendit kristlikku ajakirjanduslikku tööd. Seda juubelit koguneti tähistama reedel, 16. oktoobril Tartu Jaani kirikusse. See oli suure­ jooneliselt üles ehitatud ja läbi viidud usu- ja ajalooalane harras ja pühalik armulauaga tänujumalateenistus, kus osa­ lesid peapiiskop Urmas Viilma kõrval piiskopid Joel Luha­ mets ja Tiit Salumäe ning praost Ants Tooming. Kaasa teenisid vaimulikud Triin Käpp, Kaido Soom, Mihkel Kukk ja Kätlin Liimets. Orelil saatis üritust organist Anneli Klaus. Rohked õnne­ soovid olid suunatud „Eesti kiriku“ toimetusele, keda esindasid peatoimetaja Liina ­ Raudvas­ sar ja ajakirjanik Sirje Semm. Ürituse üheks osaks oli Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku poolt teeneteristide ja aukirja­ dega nende tänamine, kes olid kaasa aidanud usuelu edenda­ misele Maarjamaal. Aukirja üheks saajaks oli ka Petserimaa Suveülikool ja seda seoses sel aastal sajandi möödumisega Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Vene vahel. Sel puhul andis suveülikool Aldo Kalsi ja Henn Põlluaasa koostatuna välja tähtpäevatrükise „Sajand ­ Tartu rahulepingut 1920–2020“, mis sai aasta algupoolel kingi­ tud kõigile Eesti luteriusu kogu­ dustele.

See 143-leheküljeline 35 ar­ tiklist koosnev trükis on pühen­ datud valdavalt Eesti Vabariigi kehtiva põhiseaduse (Vastu võetud 28.06.1992) paragrah­ vile 122. See sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahu­ lepinguga ja teiste riikide­ vaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Sageli on raske mõnes rii­gi­ õiguslikus juriidilises küsimuses orienteeruda, aga kui asja selgi­ tavad autoriteetsed poliitikud, haridus- ja kultuuritegelased, tippjuristid või -teadlased, on sellel kaalu ja usaldusväärsust. Teemat aitavad selgitada hetkel Venemaa Föderatsiooni poolt annekteeritud Eesti Vabariigi osade, Eesti Ingerimaa ja Petseri maakonna maakaart. Muide, kogumiku üheks kaas­ autoriks oli „Eesti Kiriku“ peatoimetaja isa Valdur Raud­ vassar. Luteriusu kiriku seisukohalt on aga nii, nagu kunagi on Kirikuelu saates öelnud piiskop Tiit Salumäe – kuni pole uut kehtivat piirilepingut, kuulub Petseri Peetri kogudus Võru praostkonda. Soovime kõigile Eesti luteriusu kogudustele, eriti Petseri omale, õnnistust. Samad sõnad Eesti Ingerimaa luterlas­ tele. Kuna hiljuti lahkus meie hulgast Petseri koguduse kaua­ aegne nõukogu liige ja kella­ mees Mart Kallas, langetame pea tema mälestuseks. Petserimaa Suveülikooli esindaja ALDO KALS

Eesti ühiskonnas nad eriti t­egutsenud pole, kuna muude tegemiste kõrvalt pole aega jät­ kunud ja Eestis käiakse ju väga regulaarselt, seega laste eesti keele oskusega muret pole. KAIRE TENSUDA

Foto: Erwin Pari

Mihkel Kukk, Joel Luhamets ja Triin Käpp.

Foto: Erwin Pari

Peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Erwin Pari

Eesti spordis… (Algus lk. 5)

­punkte sealtki. Eesti jalgpalli Premium liiga mängib suuremate koroonaprob­ leemideta, küll aga andis ko­ guni 22 Sloveenia naiskonna Eestisse MM-valikmängule tul­ nud mängijat positiivse proovi ja mäng jäi muidugi ära. Enne seda olid Eesti neiud saanud selles sarjas suured saunad maailma tippu kuuluvatelt ­ Venemaalt ja Hollandilt. Spordimuuseumist, lumemasinast ja sõudebasseinist Eesti spordi- ja olümpia­ muuseumis Tartus avati uus püsinäitus, kus saab simulaato­ ril bobikelgu või Ott Tänaku autos kihutada, Alfred Neulandi sada aastat tagasi esimest Eestile võidetud olümpiakulda imetleda ja palju muud huvita­ vat kogeda. Talispordikantsis Otepääl seatakse praegu üles kaht suurt konteinerit, mis peaksid kind­ lustama, et ükski suur suusa­ võistlus Eestis enam ära ei jää. Miljon eurot maksnud kunst­ lumetehas suudab nii-öelda taeva­ valget toota ka siis, kui õues 40 soojakraadi. Suur uudis tuli ka Pärnust, kus sai valmis uus sõudekes­ kus. Selle kroonijuveel on Baltikumi ja kogu Skandinaavia kaasaegseim sisesõudmise bas­ sein. Varustatud on see veevoolu juhtiva ja sportlaste tehnikat korrigeeriva arvutiprogrammiga, paadis saab sõuda nii üksi kui kaheksakesi, nii üksik- kui paarisaerusõudja. Maail­mameis­ ter ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson proovis ning kiitis uue võimaluse kadestamisvää­ seks. ENN HALLIK

10

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

Common ground hard to find regarding marriage referendum English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

I cannot tell a lie. I cannot not tell a lie The first statement is attribu­ ted to the USA’s first presi­ dent, George Washington when, in a story, he fessed up to cutting a cherry tree. Is it possible that the second could be attached to another US president? In public it’s been recorded thousands of times by now, that Mr. Trump seems to be com­ pelled to lie, impelled to repeat the same lie ad nauseam. He contradicts himself. He lies about insignificant as well as important things. He lies to Congress, to soldiers, to his ­political loyalists, to the media, in fact to anyone who would listen. He lies about something he mentioned just moments ­before. From the most trivial, to matters of utmost consequence – all are subject of his dis­ honesty. This can be blamed on some sort of pathology. But it would be an easy cop-out. Mr. Trump has zero alle­ giance to the truth. Ascribing lying to some sort of mental aberration means that we’re ­ ­letting him off the hook. He has an extraordinary incapacity to gauge how quickly his lies can be detected. For some analysts, lies that can be easily un­ covered indicate a pathological liar who can’t help themselves lying. But Mr. Trump knows very well that he’s lying and why. His supporters insist that all politicians lie. But not like Mr. Trump. The sheer volume of his dishonesty is breathtaking. He is the most extravagant, uncon­ cerned, reckless, inexhaustible, tiresome, grandiose (and also petty) liar of our time. Not only is the staggering amount of this output different from other poli­ ticians, he is totally untroubled by the consequences of his dis­ honesty. Even more troubling, his supporters likewise seem not to be bothered by Mr. Trump’s unrestrained lying. This writer considers one of Mr. Trump’s most shameless lies to have been his effortless disregard for American troops on a visit to the war zone in Iraq. He talked about their ­expected pay raise. “I got you a big one. They (Pentagon offi­ cials, ed.) said: You know we

could make it smaller. We could make it three percent. We could make it two percent. I said no. Make it ten percent. Make it more than ten percent.” The young soldiers must have been elated and viewed Mr. Trump as their guardian ­angel. In fact the pay raise was 2.6 percent. Mr. Trump knew how paltry the increase would be. He lied without any com­ punction, with no regard of the consequences. We can ask our­ selves if Mr. Trump’s habitual lying and endless dishonesty can leave a long-term corrosive effect on his audience. Is the real distance between what we see as true and as false begin­ ning to shorten for us? While lying to troops de­ ployed on hardship duty may be callous and cruel, his constant deceptions during the Covid-19 crisis are actually dangerous. Not only have his blatantly false assurances and false hopes throughout the pandemic gross­ ly misrepresented the actual situation, Mr. Trump’s decep­ ­ tions of the seriousness and extensiveness of the Corona ­ virus have cost tens of thou­ ­ sands of US lives – this con­ firmed by numerous credible studies. It sometimes seems as if his duplicity could actually be part of what makes him attractive for his supporters, that his flaunting of moral principles brings a certain perverse allure to his character. But, for an über-prolific liar such as Trump, his public duplicity about Covid-19 has been called a disaster by others. Yet Trump ­ has yet to pay a political price for his betrayal of Americans that has been tragic for thou­ sands of families. It’s expected that this writer can be accused of self-rightous­ ness, of ranting about a decision faced by fellow compatriots in a neighbouring country. A holier­than-thou attitude doesn’t help in offering a sympathetic obser­ vation about a momentous vote that Estonians in the US must submit in just a couple of days. So what does Mr. Trump’s disregard for the truth have to ­ do with Estonia or Eastern Europe for that matter? Cer­ tainly that area of the world hasn’t been a campaign topic, nor was it expected to be. Neither do the votes compiled by people of the former Euro­ pean captive nations amount to any measurable effect in de­

Toomas Sildam, ERR, October 2020 Despite promises by chairmen of coalition parties, the cam­ paign leading up to the marriage referendum will be ­ anything but a search for common ground, because there simply isn’t any to be found in this matter, journal­ ist Toomas Sildam writes. The most important agree­ ment to follow a week of ­government infighting – next to heads of coalition forces pro­ mising to treat all Estonian people with respect – was ­ ­moving the planned referendum on whether marriage should be defined as being between a man and a woman up to spring. The initial plan as outlined in the coalition agreement of the Center Party, Conservative People’s Party (EKRE) and Isamaa was to hold the referen­ dum simultaneously with local government council elections in the fall of 2021. Toward the beginning of the now-concluded government conflict, Center and Isamaa tried to put pressure on EKRE for it to drop its referendum plan. The national conservatives did not bend and the ensuing compromise saw the referen­ dum date moved up – to April or May next year. Of course, it remains unclear whether the referendum will take place. A referendum re­ quires a constitutionally sound

ciding who wins or loses. But for the Balts, the con­ cerns are a president’s constancy, reliance and trust. Can an in­ veterate liar really keep his word when an ‘insignificant’ problem in the Baltics needs ­immediate attention? After four years of hearing Mr. Trump’s fabrications and distortions of the truth, his constant deferral on major matters to Putin is perplexing. Why was he non­ committal over possible Rus­ sian bounties on the killing of American soldiers in Afghanis­ tan? Why question the trust­ worthiness of US intelligence agencies? Why absolve Putin of any blame in meddling with the 2016 elections? These are just a few questions remaining un­ answered that baffle observers. One must note that Mr. Trump claims to have a stron­ ger Russia policy than any pre­ vious president. But considering the vacuity of his typical hyper­ bole, the insistence of Congress in enforcing the anti-Russia sanctions and the long curious personal embrace of Putin, the White House’s relations with Kremlin are not as frosty as Mr.

Martin Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder at the signing of a joint declaration. Photo: Siim Lõvi /ERR

question and a Riigikogu deci­ sion, while several Center Party and Isamaa people remain against it. Will they find the courage to vote accordingly when the time comes? Perhaps, perhaps not. But party disci­ pline will likely dissipate should EKRE politicians suc­ ceed in insulting even more people after the party’s Minister of the Interior Mart Helme told Deutsche Welle in an interview that he looks upon homosexual people “unfavorably indeed.” Let us presume the referen­ dum will go ahead and repeat the words of former Chief Justice of the Supreme Court Rait Maruste: “Referendums are not used to decide the rights and freedoms of minorities in modern European democracies where people are held to be equal and treated as such. It is fundamentally wrong and dis­ criminatory in advance when a majority that is in a position of power (greater numbers) makes a decision regarding a minority without leaving it any chance for protection or proportional counteraction.” Heads of the ruling parties Jüri Ratas, Martin Helme and

Putin’s claims. Added to this is Mr. Trump’s undeniable admi­ ration for Putin, North Korea’s Kim Jong Un and other brutal autocrats who rule with no ­constitutional constraints. Estonians escaped from to­ talitarianism in 1944 and dis­ carded the lies of the occupying regime in 1944. Putin insists that Estonians voluntarily joined the Soviet Union in 1940 and that the country was not therefore ­illegally occupied – a gross lie among numerous oth­ ers. This, of course, is of no concern to Mr. Trump. (One is reminded of Mr. Trump bestow­ ing the Presidential Medal of Freedom on Newt Gingrich, who claims that the Baltic States are just “St. Petersburg’s backyard” – something readily endorsed by Putin.) A simple construct ­ appears obvious, the two liars in the White House and Kremlin enjoy a mutual ad­ miration couple. Estonians themselves in the USA indeed must know who they believe and trust on November 3. Please forgive my moralizing, sanctimonious ob­ servations. Lihtsurelik LAAS LEIVAT

Helir-Valdor Seeder promised in their joint declaration from Thursday to hold the referen­ dum peacefully, to avoid inflammatory and insulting ­ rhetoric and look for common ground. However, the campaign leading up the referendum will be anything but a search for common ground as there simply isn’t any in this highly polariz­ ing matter. We have people who believe only a man and woman can get married on one side of the divide and those who would give that right also to same-sex couples on the other. Because a referendum does not require a quorum to suc­ ceed, the “every vote counts” principle means that both sides will try to bring out as many of their people as possible. There can be no doubt that these ­efforts will be forceful and be­ cause local elections and topics will no longer get in the way, the ideological conflict will rise up before us in all its fury. Looking at things on the level of political parties, the Reform Party, Social Democrats, Esto­ nia 200 and the Estonian Greens are in favor of expand­ ing the concept of marriage, while EKRE is dead set against. However, it is by no means certain that this matter will be EKRE contra mundum. While the Center Party’s liberal wing is more visible, it also has a highly influential conservative constituency, especially as con­ cerns Russian-speaking voters, that wants to know nothing about any sexual minorities. Isamaa is also split after its Parempoolsed (Right-wingers) group called for the referendum to be cancelled a few days ago. In addition to moral and ideological questions, there is the problem of money. The referendum taking place in ­ spring means that parties need to split their campaign budgets between the marriage referen­ dum and local elections. This will prove difficult for a few at least. However, very few people can answer the question of how could all this help make life in Estonia better, alleviate the coronavirus and economic cri­ ses, curb regional inequality or solve caregivers’ problems?

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

11

Bradford Eesti Kodu brings Estonian culture to Northern England from its cozy 19th century home Vincent Teetsov The city of Bradford, West Yorkshire is typical of a city in the north of England. It’s a city built from local sand­ stone, accenting the rolling emerald hills and tarnished heather moors around it. One of Bradford’s nicknames is “Wool City”, due to its heri­ tage as the international focal point of wool production and textile manufacturing during the Industrial Revolution. Bradford has quite a lineup of ornate Victorian buildings and also what is claimed to be the largest former industrial building in the world – Salts Mill. Salts Mill currently houses a shopping centre and a collec­ tion of paintings by Bradfordborn painter David Hockney. You may also recognize this area as the home of the Brontë sisters – Charlotte, Emily, and Anne – who wrote their famous novels while living at the par­ sonage in Haworth, outside of Bradford. Yet, you may not know that on a quiet side street, at 8 Clifton Villas, is the Bradford Eesti Kodu (Bradford Estonian Club), founded in 1956. Reet Järvik, Chairperson of Klubi Eesti Kodu Bradford, kindly shed some light on this corner of the global Estonian commu­ nity: How did it come about that Bradford was a significant place for Estonians to settle in England? Estonians from the Displaced Persons Camps in Germany were recruited to work in the UK via the EVW (European Voluntary Workers) scheme and most of them (including my parents!) arrived in the UK in 1947 or 1948 to work in hospi­ tals, agriculture, or mining for a fixed term. Upon completion of

these fixed terms, many Estonians settled and made their homes in Bradford and neigh­ bouring Leeds, as there was plenty of work available in ­textile factories and warehouses. What purpose did the cur­ rent building serve before it was Eesti Kodu? The grand old Victorian building (Clifton Hall) and ­other buildings on Clifton Villas originally belonged to wealthy textile mill owners. Many of these wealthy mill owners settled in the affluent, much ­ sought-after suburb of Man­ ningham, which was then on the outskirts of Bradford. It is now no longer an area of afflu­ ence and wealth and is con­ sidered to be part of central Bradford, but the club house ­retains some of the grandeur of former times and is set in a beautiful large and secluded garden, hidden away from the busy main road. There’s a bar inside Eesti Kodu. Do local non-Estonians enjoy going to the bar or tak­ ing part in cultural activities on offer? There is indeed a thriving bar inside the Eesti Kodu which is used by Estonians and non-Estonians alike. It is run by our friendly bar manager, Paul Ratnik, whose father was Estonian. We serve Saku and A le Coq beers, Viru Valge vodka, Estonian ciders such as Kiss, and a whole range of local ­beverages. The club is situated close to Bradford City Football ground and on match days, the club is filled with English foot­ ball supporters, who come to the club for pre- and post-match drinks. Many come especially for the Estonian beer and their favourite is Saku Originaal! [Due to recent regulations], We do not know when we will be able to welcome fans to the

Photo: Used with permission from Reet Järvik of Klubi Eesti Kodu Bradford

club again. In the absence of events and a ban on households mixing indoors, we are just managing to survive thanks to the support of our loyal mem­ bers and government CO­ VID-19 aid. What is the Eesti Kool pro­ gram like for children? Education is about the only sphere of activity that has been allowed to recommence under COVID-19 restrictions, so the Põhja-Inglismaa Eesti Kool re­ commenced school sessions in September. They meet monthly on Sundays. Lessons include Estonian language, Estonian singing, plus art and crafts. This school was started in 2013 but the Bradfordi Eesti Täiendus­ kool (which I myself attended for 11 years) started way back in the 1950s and closed its doors in the mid 1970s. Bradford Estonians are known for their festive Jaani­ päev party. What is the general atmosphere like? As we have a large garden, we host the best Jaanipidu in the north of England, complete with a Jaanituli, food, stalls, dancing, and live music. Several hundred Estonians and their friends, and also Latvians from the neighbouring Latvian club (who do not have the advantage of our large garden) attend each year. The party goes on until the early hours and live musi­ cians from Estonia who have performed at our Jaanituli in recent years include: Untsakad ­ (twice), Tuulelõõtsutajad, Marko Matvere ja Väikeste Lõõts­ pil­ lide Ühing, Vanaviisi, and Meelis Punder. Unfortunately this year’s event had to be can­ celled, but we hope to be back in 2021 bigger and better than ever! The other main events in our calendar are Vabariigi aastapäev in February (attended in Brad­ ford by president Lennart Meri and his wife in 1998), Ema­de­ päev in May and Jõulu­pidu in December. Vabariigi aastapäev was our last official event ­before the pandemic. What is the broader mis­ sion of Bradford Eesti Kodu? Our mission is to promote and further Estonian language and culture in the North of England and beyond. We wel­ come all Estonians and their friends from near and far to join in the cultural and social activi­ ties of the club. We want to act as a “second home” (as this club has been to me for all of my life!) to all Estonians and their friends in the North of England. Please come and visit us! To all Eesti Elu readers, we would be delighted to see you and you are guaranteed a very warm welcome! This interview has been edited and condensed.

On Thanksgiving Monday the “Friends of Estonian House” visited Estonian seniors bringing them home-made lunches or dinners. They were very careful to follow all the present Covid 19 guidelines. The lunches consisted of delicious sandwiches and dinners were oven-roasted turkey, with gravy and cranberry sauce, mashed potatoes, vegetables, and sauerkraut. In addition there were home-made baked goods and everyone was given some garden fresh tomatoes. The day brought joy to all.

Canadian professor’s website helps Russia spread disinformation, says U.S. State Department Ahead of U.S. elections, State Department identified site as major ‘Kremlin-aligned’ proxy Thomas Daigle, CBC News, October 2020 (abridged) As U.S. authorities guard against dirty tricks from foreign adversaries in the ­ run-up to the Nov. 3 presiden­ tial election, an unlikely source has come under new scrutiny as a major conduit of Russian-linked disinforma­ tion: a Montreal-based web­ site run by a retired Uni­ver­ sity of Ottawa professor. The platform, Global Research, features a Canadian domain name and offers an ever-expanding collection of ­ conspiracy theories, such as the myth that the 9/11 attacks and COVID-19 pandemic were both planned in order to control the population. The website also hosts articles experts have attributed to a Russian spy ­ ­agency. With more than 275,000 Facebook followers and a po­ tential readership in excess of 350,000 per article, the site has the biggest reach among “Kremlin-aligned” disinforma­ tion sites, according to the U.S. State Department. “This is part of a larger ­effort to sow disarray and dis­ trust within Western demo­ cracies,” said James Andrew Lewis, a senior researcher at the Washington, D.C.-based thinktank Center for Strategic and International Studies. Michel Chossudovsky, the University of Ottawa professor emeritus of economics who runs the site, told CBC News through a lawyer that his plat­ form is not a Russian-aligned disinformation site and urged a

reporter not to embark on a “witch hunt.” In an email, the lawyer also said his client would not agree to an interview. The FBI has identified such proxy sites as one of the main tools used by Russia this year to sow discord and denigrate Democratic presidential candi­ date Joe Biden. Experts say the Canadianbased website fits into the broad network used by Russia to attain its objectives, but also say it is unknown whether there is any co-ordination with Moscow. Since 2001, Global Research has acted as the online compo­ nent of the Centre for Research on Globalization, a self-styled “independent research and media organization” run by ­ Chossudovsky. Along with more than 40 “research asso­ ciates” and writers, the website lists a post office box within a convenience store as its mailing address, just down the street from Montreal City Hall. Chossudovsky, a frequent guest on the Russian state TV network RT, serves as the site’s editor and is one of its main contributors. He has regularly questioned the seriousness of COVID-19, recently labelling it a “manufactured pandemic.” Disinformation researchers have previously singled out Russia and China as drivers of coronavirus conspiracy theories. One of Global Research’s articles, featuring the unsub­ ­ stantiated claim that the virus first came from a U.S. source, was tweeted in March by a Chinese foreign ministry spokesman and later deleted. Marcus Kolga, founder of the website DisinfoWatch, said platforms like Global Research give outlandish narratives “an air of legitimacy that they wouldn’t otherwise have,” (Continued on page 12)

12

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

On the Market: Tahe Outdoors’ determination in the world of sports Vincent Teetsov At the beginning of 2019, Strategeast reported that Estonian watersports equip­ ment company Tahe Outdoors had acquired Bic Sport for six to nine million Euros. Bic Sport, based in France, had gotten into board, sail, and paddle sports in 1979 as part of a licensing deal between Hoyle Schweitzer of Wind­ surfing International and the companies Tabur Marine and Dufour Wing. Their windsurf products were popular during some of the biggest races and championships of the 80s, when, as Bic Sport suggests, “the windsurf market was 10 times the size it is now!” The company was also a sponsor in the cycling world. Though Bic consistently vouched for their passion for sports as a company, this recent move has shifted their attention to the consumer products more commonly associated with their brand: shaving implements, pens, and lighters.

A year on from the acquisi­ tion, it’s a major shift for Tahe Outdoors, for which Tahe means “volition”, or as Tahe Outdoors states, “willpower” or “the power of the mind”. Indeed, Tahe Outdoors has the power of mind and will to bring European manufactured and ­designed sporting goods to the whole world. The purchase of Bic Sport is not the first of its kind for Tahe Outdoors, which was founded in 1989. Under its umbrella is an im­ pressive roster of companies: CORE Kiteboarding, SIC Maui, Carved Customs, Zegul, Ox­ bow, Égalis (acquired in 2013), Artistic, Robson, Tahe Marine, and Bic Sport. Back in 2015, The Paddler e-zine reported on one of Tahe Outdoors’ acquisi­ tions. One of the company’s owners, Janek Pohla said “The acquisition of strong German brands like Robson & Bondi­ beach kayaks, as well as Robson and Lightning paddles, is a significant milestone in our strategy to become the number one watersports company in

Photo: taheoutdoors.eu

Eesti Elu is in search of its new visual identity. Guided by the current logo, we are looking for submissions presenting mockups with few pages showing your design with font, color scheme and graphic elements. Please contact us for more information or with any questions at digi@eestielu.ca

Europe and building a truly global solution in one stop shopping for all watersports products.” Janek and his brother Marek joined Tahe Outdoors, formerly known as Tahe Kayaks, in 2007. It was at this time that the company experienced a re­ structuring. Now, it is a heavy­ weight contender among profes­ sional and recreational sports that have taken off with super­ sonic intensity, far beyond what could have been imagined by early originators of board, ­paddle, and sail sports, or those who invented these mechanisms early on as a means of transpor­ tation. Through its associated brands, Tahe Outdoors has two manufacturing facilities in Estonia, two in France, the Carved Customs production fa­ cility in Germany, and several logistic facilities across Europe, North America, and Australia. According to Tahe Outdoors, its products are “present in more than 90 countries.” It’s impres­ sive to see this level of manu­ facturing in Europe. But is it wise for these for­ mally independent companies to merge into one big collective? Will the human quality and handmade character that de­ fined these brands in their youth be tampered with? For example, the founder of Carved Customs, Bernie Hiss, started shaping boards in his parent’s basement on the German island of Fehmarn. He carved and rode with the zeal that only a teen­ ager could possess. Could these merges be giving into the very idea that racing on the water rides so defiantly against, of ­independence? On the other hand, you can look beyond the manufacturing and sale of boards to water­ sports enthusiasts, to see how these brands are working to­ gether to help cultivate a global sport and lifestyle community. It’s like a big party where test­ ing out the latest high tech gear, chilling out on the shore, and engaging in some friendly com­ petition are the main attractions. These sports are healthy, ex­ pending physical energy and taking people away from their busy days and any sources of stress and anxiety. These activi­ ties are often social, providing support and a sense of commu­ nity. For a sport like stand-up paddling (SUP), there are bene­ fits in terms of balance and up­ per-body strength or relaxation and flexibility if you consider SUP yoga. As a result of Tahe Outdoors having brought these wide-ranging watersports com­ panies together, there is the possibility that one sport will lead to another, giving people an even wider range of benefits. Having such large influence in the sports market is signifi­ cant for the Estonian economy, too, especially considering the official inclusion of kite foil

DJ Erik Laar participating live in Estonian Music Week, which has become a tradition, highlighting Estonian artists at home and abroad in a virtual venue, for the time being. Photo: Paul Kiilaspea

Kolga, who is also a senior fellow at the MacdonaldLaurier Institute, an Ottawa(Continued from page 11) based think-tank, said it’s hard what’s known as “information to contain disinformation once laundering”. it’s posted on such websites and On Tuesday, for example, then shared by users on social Global Research posted a piece media – especially on less regu­ underscoring Joe Biden’s un­ lated message boards such as proven “cognitive decline.” The 4Chan and in groups of QAnon same article also warned of “the believers. imminent danger of a Kamala What’s more, Kolga said, is Harris presidency,” suggesting that when the main voice of a that as a prosecutor, she dispro­ disinformation website is tied to portionately jailed Black men a respected university, “it makes because of a vendetta against it believable. That is the prob­ her Jamaican-American father. lem here.” The website has also pub­ Chossudovsky’s CV says he lished articles sympathetic to joined the University of the Russian-backed regime of Ottawa’s economics department Syrian President Bashar al-­ in 1968 and was promoted to Assad and other pieces critical the rank of full professor in of NATO, the Western alliance that has sought to contain 1979. In 2001, the faculty of social sciences granted him its Moscow’s aggression. The Globe and Mail reported Excellence in Teaching Award in 2017 that Global Research for “outstanding performance.” had become the target of an in­ The university’s website still vestigation by NATO’s informa­ lists him as professor emeritus. Two other U of O professors, tion warfare specialists, who Marcel Mérette and Yazid suspected the site was playing a Dissou, who appear alongside role in amplifying RussianChossudovsky in a 2014 picture aligned narratives with little on his website, said they ­basis in fact. weren’t aware the photo was This year, a U.S. State being used in that way until a Department report identified CBC reporter brought it to their Global Research as being part of a network of proxy sites that, attention. Both sought to dis­ while having no visible ties to tance themselves from Chossu­ Moscow, “serve no other pur­ dovsky. Mérette, currently the pose but to push pro-Kremlin university’s deputy provost, said content.” “It provides plausible he does “not endorse or support deniability for Kremlin officials the views and opinions ex­ when proxy sites peddle blatant pressed by the former professor and dangerous disinformation, Chossudovsky on the website or allowing them to deflect criti­ in any other medium.” Dissou, an economics profes­ cism while still introducing pernicious information,” reads sor, similarly said he doesn’t ­ the report, published by the want to be associated with State Department’s anti-foreign Chossudovsky’s “activities or propaganda arm, the Global ideas,” calling him a “former colleague who retired from the Engagement Center. Based on analysis of web department more than six years traffic on seven such sites from ago.” February to April of this year, Chossudovsky’s website also the report pointed to the features photos of him in dis­ Canadian-based platform as the cussion with the late Cuban Kremlin-aligned disinformation communist leader Fidel Castro. site with the biggest potential Chossudovsky’s CV notes he audience. “At more than holds Canadian, British and 350,000 potential readers per Irish citizenships and that he’s article, no other outlet had half been interviewed on such main­ as much reach as Global stream news outlets as CBC, Research,” it said. CTV and BBC.

Canadian…

racing as of the 2024 Paris Olympics. From the company’s head­ quarters in Viimsi, roughly a quarter hour northeast of central Tallinn, several of the world’s watersports innovators are able to bring out new designs of

boards, foils, kayaks, sails, and more that will find their way into future competitions and just-for-fun outings. And as ever, we’ll be able to point at one of these neat products and say, “did you know that they’re an Estonian company?”

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

13

Alberta news roundup As with other Estonian commu­ nities in Canada, the Alberta Estonian Heritage Society (AEHS) had to cancel some events because of the corona­ virus pandemic, including Jaanipäev. However, the AEHS did manage to organize three events before the virus shut down the country, and estab­ lished an ongoing fourth pro­ gram online. Independence Day AEHS vice-president Evelin Fodor and family hosted the Vabariigi Aastapäev / Indepen­ dence Day celebration at their home on Saturday February 22. Ample food and beverages were provided by guests pot-luck style, resulting, as usual, in a wonderfully tasty and varied buffet, including chocolate di­ rectly from Estonia. The AEHS board was happy to introduce recent Alberta arrivals whom they hope to see at future events along with all members, in this long-term unprecedented, un­ predictable coronavirus misad­ venture crippling our entire planet. Hitmen multi-cultural evening game The Hitmen, the major Calgary junior ice hockey team, celebrates multiculturalism by featuring local ethnic groups at one game annually. This March, just before the pandemic’s shut­ down, Colleen Renne-Grivell and Toomas Pääsuke walked onto the Hitmen arena ice ­carrying a large Estonian flag to applause by fellow countrymen grouped together in the stands. A proud moment for the two, and for Evelin Fodor who had the same honour last year.

Tark Eda McClung and Dave Ain Kiil, editors of the much ac­ claimed twice yearly magazine AjaKaja, retired at the end of Estonia’s centennial year in 2018. The AEHS has tried but has not been able to find new editors to carry on the excellent standard they set. Thus, this year, the AEHS published a new newsletter, Tark, having ­local and current flavour, edited by president Kelly Schuler. Future issues will continue to feature AEHS and other Estonia-related news on an ir­ regular b­ asis. Excerpts from the first­­issue are included here. Estonian language program Nine students in Alberta just finished their third Estonian language course earlier this month. The first course began via Zoom in January, well be­ fore the coronavirus disrupted normal life. Plans were to have one in-person class per month among the 12 weekly online classes. Two were held in rented Calgary facilities with 16 ­students driving distances up to 300 km to participate. Everyone especially liked the Indepen­ dence Day themed gathering where all were able to socialize after the lesson, joined by several board members and ­ families of the Alberta Estonian Heritage Society, under whose auspices the weekly classes have been taking place. Instruc­ tor Marii-Heleen Mõtsmees brought kama and freshly baked ‘must leib’ to help introduce the students to Estonian foods while relaxing and getting to know each other. The students are mostly descendants of Estonians who arrived in Al­

Independence Day celebrants find a spot on or by the stairs.

berta as homesteading pioneers just over 100 years ago. Thanks to support from the Estonian Foundation of Canada, the students have been able to benefit from instruction by lan­ guage professional, Dr. LiinaLy Roos of the University of Wisconsin, in Madison, Wis­ con­ sin for Courses 2 and 3, which consisted of 8-week sessions each. Unfortunately, ­ Dr. Roos’ new position at the univer­sity this fall prevents her from continuing as lead instruc­ tor with the next Alberta course, but she promises to return as an occasional guest teacher. Course4 will proceed with ­studies based on the textbook E Nagu Eesti, team-taught by Helgi Leesment of Victoria, BC (also program director), Dr. Rein Pääsuke of Spruce Grove (near Edmonton), AB and Marii-Heleen Mõtsmees of Cal­

gary, thus spanning distances of over a thousand km, via Zoom. Lessons include brief online quizzes producing immediate results, visual material and short breakout sessions into small groups at different points during the 1.5 hour class, where each instructor coaches 2 to 4 students. There has been a steady participation by nine stu­ dents for the past two sessions, with survey results showing that all these nine are looking for­ ward to the fourth session/ course. The program started as an experiment in January, with much experience gained since then about online learning and teaching, much of it thanks to Dr. Roos. The Alberta Estonian Heritage Society subsidized the cost of the textbook for students in the first course and provides other ongoing support and en­

Linguists want to keep separate mother tongue question in population census ERR, October 2020

Young members of the AEHS take over the living room.

Students, from left: Lukas Schuler Desnoyers, James Tipman, Kathleen Renne, Helen Davis-Herdman, instructor Marii-Heleen Mõtsmees holds the microphone to amplify student response for online instructor Helgi Leesment who is located in Victoria, BC.

The national population cen­ sus is the most reliable way to gather data on the mother tongue of Estonia’s inhabi­ tants, linguistics academics say. While previous population censuses have specifically polled respondents on their mother tongue, this is not planned for the next survey in 2021. In an appeal to the Minister of Population Riina Solman (Isamaa), the academics write that according to the current plan, there would be an entry in next year’s survey where all languages a person can speak, including their mother tongue, need to be noted. A special question which would reveal if the person considers themselves as having one mother tongue or two, however, is not planned. The letter notes that this question – largely pertaining to bilingual Estonian and Russian

speakers, but also to minority languages such as Seto and Võru – has been asked in every census since 1959. “Data, which is gathered through the surveys, allow us to see to what extent language changes in Estonia are happen­ ing, as speakers of smaller languages are changing their ­ definition for the benefit of more widely-spoken languages. The data gathered during the population census is actually the only source which allows for identifying such shifts,” the appeal reads, according to ERR’s online Estonian news. In addition, the linguists said that based on this data, the Estonian language development plan for 2021–2035 can be ­evaluated. Adequate language information helps to assign the funding of language and educa­ tion politics areas, they claim. Signatories were head of the Institute of the Estonian Lan­ guage (Eesti Keele Instituut), Arvi Tavast, head of Language

couragement for the program, as has done the Estonian Foun­ dation of Canada. The group is proud that AEHS President Kelly Schuler and her teenage son and daughter are among the enthusiastic students. The cur­ rent nine students indicated their thanks for support by sending a two-minute “Thank you” video clip to the Foun­ dation in Toronto. Next Currently the Alberta Esto­ nian Heritage Society board has under consideration a few other projects which can be ex­ perienced via the internet, one of which may involve other Baltic area nation organizations. Also, the AEHS website is undergoing major reworking, ­ directed by Kelly Schuler. HELGI LEESMENT (More photos at eestielu.ca)

Council (Keelenõukogu) Birute Klaas-Lang, Doctor Margit Langemets, Representative of the Association for Applied Linguistics (Rakendusling­vis­ tika ühing), Professor Helle Metslang of the Mother Tongue Society (Emakeele Selts), Professor Reili Argus of the Institute of Humanities at Tallinn University, Professor Karl Pajusalu of the Institute of Estonian and General Linguis­ tics at the University of Tartu and Rainer Kuuba from the Võru Institute.

September 1st marked the tra­ ditional first day of school for children entering into the first grade across Estonia. Photo: ERR

14

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

Eestlane õpetab Ameerikas indiaanlastele nende endi keeli

Indrek Park 2017.a Kotkajärve Metsaülikoolis. Foto: T. Mölder

Möödunud nädalal oli Eesti Televisiooni saates ,,Pealt­ nägija“ pikem lõik Tartust pärit, aga ligi 25 aastat eri maailma paigus elanud Ind­ rek Park’ist (49), kes õpetab USAs indiaanlastele nende oma väljasuremisohus keeli. Eestlasest keeleteadlane ei räägi ainult keeli, mida in­diaanlased ise enam prakti­ kas ei oska, vaid on hõimude palgal, koostab neile gram­ matikat, sõnaraamatuid ja õpetab lapsi. Lugupidamise märgiks on Park saanud Põhja-Ameerika indiaaninime, mis eesti keeles kõlaks Tiirlev Kotkas. Parki on eksootilised rahvad ja paigad huvitanud lapsest saa­ dik. ,,Mul on kaks suurt huvi olnud. Võiks ütelda, kolm isegi: esiteks keeled, teiseks indiaani kultuurid ja kolmandaks KaugIda kultuurid – Hiina, Tiibet, Korea. Nii et ma olen mõnes mõttes oma lapsepõlveunistuse ilusti täitnud, sest ma olen kuus aastat Hiinas, Tiibetis ja Koreas elanud, õppinud Hiinas hiina keelt ja tibetoloogiat. Nüüd aga ma mängin indiaanlastega ja saan selle eest palka,“ rääkis Park saates. Indrek Park ja dokumentalist Liivo Niglas alustasid 1989 Tartu Ülikoolis ühel kursusel etnograafia õpinguid. Eluagne ­ sõprus on kinnitunud mitmel rännul. ,,Indrekuga reisimine on alati üks suur seiklus. Kui on räägi­ tud Lennart Merist seda, et ta oli suur avantürist ja suutis igal pool n-ö endale kasulikud tehin­ gud välja kaubelda; leida trans­ porti seal, kus seda ei oleks üldse pidanud olema jne-jne, siis tegelikult Indrekuga oli sarnane lugu,“ rääkis Niglas ­ ,,Pealtnägijas“ ja meenutas, kui­ das nad koos tundras heli­ koptereid hääletasid. ,,Kui ikkagi oli näha, et kuhugile ­ põhja­põdrakasvatajate juurde ei pääse, siis läksime lihtsalt helikopteri juurde, rääkisime ­ lenduritega, kuhu te sõidate, äkki viskate meid kuhugile ­põhjapõdrakasvatajate brigaadi ära. Ja noh see tihti juhtuski,“ lisas Niglas. Park läks 1996 Hiinasse õp­ pima tiibeti keelt, olles sel ­erialal seal üldse esimene lään­ lane. Pekingis asuva Vähemus­

rahvaste Ülikooli lõpetamise järel asus ta 2002. a õppima Indiana Ülikooli, mis on oma­ moodi keeleuurijate meka, kus õpetatakse üle saja keele ning mis oli pikka aega ainus ülikool USA-s, kus sai õppida eesti keelt ja kultuuri. Algul hiina keelt õpetanud Park sattus pooljuhuslikult in­ diaani keelte peale ega osanud aimatagi, et sellest saab elutöö ja ka maailma mastaabis üpris unikaalne ettevõtmine. USAs identifitseeritakse täni­ ni umbes 500 indiaanihõimu, mis võivad Parki sõnul olla väga erinevad. Park sattus Põhja-Dakotasse, kus elavad koos hidatsad, mandanid ja ari­ karad – kokku umbes 15 000 hinge. Ajalugu on olnud kole ja usaldamatust valgete suhtes on palju. Seda tundis esialgu ka Park, kuid nüüd saab ta ena­ mike hõimudega hästi läbi. ,,Aitas ka see – väga huvitav juhus – et kui ma kõigepealt hõimu läksin, ma tahtsin saada hõimu nõukogu käest toetuskir­ ja, et ma saaks üldse uurimis­ grante taotleda. See perekond, kes mind nagu oma tiiva alla võttis ja ütles, et nad minuga hea meelega töötavad, viisid mu ühe hõimu pealiku juurde seits­ mest. See vana mees, kelle juurde ma läksin ja kes oli üks hõimupealikest, küsis, et, noh, mis su nimi on, et mis sa siin teha tahad? Kust sa pärit oled, et räägid aktsendiga? Ma ütle­ sin, et ma olen Eestist. Ta ütles, et jah, ma tean Eestit. Ma ütle­ sin, noh, väga tore ja katsusin teemat vahetada, aga ta nägi, et ma ei uskunud teda,“ meenutas Park. Hõimupealik kordas taas, et teab Eestist ja oskab isegi natuke eesti keelt rääkida. ,,Ta hakkas mulle lugema numbreid ühest kümneni ja ütles paar sõna eesti keeles. Muidugi siis olin mina täitsa pahviks löödud. Tuli välja, et see vanahärra oli 40ndatel aastatel käinud koolis kohe reservaadi piiri taga ja sin­ na oli just saabunud Saksamaalt põgenikelaagrist üks Eesti ve­ terinaari perekond, kus oli üks väike poiss, kes ka ei osanud inglise keelt. Indiaani poiss ja eesti poiss pandi kõrvuti istuma, kumbki inglise keelt ei osanud, aga siis üks õpetas ühele hidat­ sa keelt ja teine teisele eesti keelt,“ rääkis Park. Alates 2006. aastast elab Park suure osa aastast reser­ vaadis. Ta võeti ka ühe klanni liikmeks ja pandi nimi Tiirlev Kotkas. Maailmas on praegu kuni 6900 keelt, millest 1500 on ot­ seses väljasuremisohus. Hidatsa keele kõnelejaid on alles umbes 70, arikara keele 1-2 ja mandani keele viimane kõneleja lahkus 2016. a ehk Park on viimane, kes seda oskab. ,,Irooniline olukord, kui keele viimane ­ rääkija on surnud ja ainus rää­ kija on antropoloog,“ kommen­ teeris Park. Ta lisas, et hidatsa keele sõnaraamatu tegemisele on kulunud juba 14 aastat, man­ dani keele omale kuus aastat.

Adam Johann von Krusenstern 250 Tänavu sügisel tähistame ad­­miral Adam Johann von Krusensterni 250. sünniaasta­päeva. Tema kodukohas, Kiltsi mõisas, korraldati 16. oktoobril kuulsa maadeuurija ja admirali mälestus­ konverents, kuhu oli kutsutud mitmete riikide esindajad ja tema sugulased laiast maailmast. Tallinna Toom­kiri­kus, kus on admiral Krusen­sterni ja tema abikaasa Julie von Taube viimane puhkepaik, süüdati mälestusküünlad ja asetati lilled. Tallinna Toomkooli vilistlasele, maade­ uurijale ja meresõitjale admiral Krusen­ sternile süüdati mälestusküünlad toomkooli õpilaste, Eesti Vabariigi kultuuriministri, Eesti Eruohvitseride Kogu, Peterburi Seltsingu, Peterburi Jaani Kiri­ku Fondi ja jahtlaeva Admiral Bellingshauseni poolt. Mäles­tus­palve pidas koguduse õpetaja Arho Tuhkru. Pildid: INGRID MÄSAK

Möödus 40 aastat 40 kirja sünnist 28. oktoobril möödus 40 aas­ tat nn 40 kirjast – ,,Avalik kiri Eesti NSV-st“, mis saadeti ajalehtedele ,,Pravda“, ,,Rah­ va Hääl“ ja ,,Sovetskaja Estonija“. Ükski neist seda ei avaldanud, samuti ei aval­ danud kirja ükski teine N. Liidus ilmunud väljaanne. Eestis levis 40 kiri omakir­ jastuslikult. Välismaal ilmus kiri esimest korda 10. det­ sembril 1980 Eesti Päevalehes Stockholmis ja järgmisel aastal ajakirjas ,,Tulimuld“. Kirja esi­ mese versiooni koostas kirjanik Jaan Kaplinski. Inglise keelde tõlkis kirja Jüri Estam. Eestis ilmus kiri esimest korda ajakir­ jas Vikerkaar (1988, nr 7) koos Rein Ruutsoo ja Lembit Valdi kommentaaridega. Marju Lauristin meenutas tähtpäeva puhul ERRis kirja tähtsust järgmiselt: ,,40 kiri oli märgiline ka seetõttu, et tege­

Parkilt telliti hiljuti ka keelekümbluse projekt, et tema kui mandani keele viimane rääkija ning veel mõned ini­ mesed, kes seda passiivselt os­ kavad, teeksid kohalikus las­ teaias keelekümblust. Millised on tulemused, näitab aeg. (Liivo Niglaselt on valminud

mist oli üleüldse esimese korra­ ga nõukogude süsteemis ja olu­ korras, kus eestlased said ­mas­siliselt meelt avaldada. Seda võib isegi võrrelda sotsiaalmee­ diaefektiga, sest kiri levis tõesti sõprade ja tuttavate vahel ning enam ei olnudki võimalik kokku lugeda, kui palju neid ek­ semplare üle Eesti levis. Minulegi jõudis kiri tagasi teis­ test võrgustikest ja ringidest. See oli esimene massiline pro­ test nõukogude süsteemi vastu.“ Üks kirja autoreist, kirjandu­ steadlane Sirje Kiin lisas: ,,Kiri on aktuaalne endiselt nii tervi­ kuna kui ka ideede kaupa, mida see kaitseb ja mille eest seisab – eesti keele kasutusõiguste eest, sest see on eesti identiteedi alus. Aga seal on olemas ka harmoonilise ühiskonna idee, kus ükski rahvusrühm ei tunne end ohustatuna ega solvatuna.“

(ERR/ Vikipedia/EE)

film Indrek Parkist ,,Keele­ päästja“, mis linastub novembri alguses Pimedate Ööde Filmi­ festivalil PÖFF ning on valitud novembris Lübecki Põhjamaade filmipäevade ja Jean Rouchi nimelise rahvusvahelise filmi­ festivali võistlusprogrammi.) (Allikas: ERR/Pealtnägija)

Leedus lisandus rekordarv nakatunuid Leedus lisandus ööpäevaga rekordilised 950 uut koroona­ nakkust ja viiruse tagajärjel suri kuus patsienti, teatas ­neljapäeval tervishoiuminis­ teerium. Neist 350 registreeriti Vilniu­ ses, 152 Kaunases ja 124 Klaipedas. Valdav enamus na­ katumistest on seotud kokku­ puudetega juba haigestunud inimestega. Leedus on kinnitatud kokku 13 088 koroonaviiruse juhtu, aktiivseid juhtumeid on praegu 8301. Koroonaviiruse tagajärjel on surnud 150 inimest. Lätis avastati ööpäevaga 251 uut Covid-19 juhtumit., suri üks inimene. Kokku tehti Lätis 5105 koroonatesti. Lätis on pandeemia algusest haigestunuid kokku 5395, neist paranenud on 1406 inimest. Eesti Terviseameti neljapäe­ vaste andmete järgi lisandus ööpäevaga 82 nakatunut, analüüsiti 1 739 testi. 29. oktoobri hommikuse sei­ suga viibis Eestis haiglas 34 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel oli üks patsient. Tervenenuid on 3 684. Eestis on kokku tehtud üle 258 000 es­ mase testi, nendest 4 671 ehk 1,8 protsenti on olnud SARSCoV-2 viiruse suhtes positiiv­ sed.

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

NOORTE NURK

T.E.S. Täienduskooli lapsed kirjutavad

Üks väike kummitus

Kummitusejutt

Kummitusjutt

Elas üks väike kummitus. Ta elas ühes suures metsas ühe väikse linna kõrval. Tema tahtis nii kangesti inimesi hir­ mutada, aga ei julgenud inimeste sekka minna. Tema polnud inimesi näinud ja kar­ tis neid. Varsti tuli Halloween kätte ja kõik teised kummitused hak­ kasid minema õhtuti inimesi kummitama. Nad tulid õhtuti tagasi heade juttudega, kuidas ­ nad inimesi hirmutasid. Lõpuks Halloweeni õhtul võttis väike kummitus ennast kokku ja läks inimesi hirmuta­ ma. Kui inimesed teda nägid, ehmusid nad nii ära, et pistsid jooksma! Pärast seda väike kummitus enam ei kartnud ja talle meeldis nii väga kummi­ tada! LIISA

Kunagi elas mäe otsas üks kuri vanaproua. Ta elas üksi. Mõni aasta hiljem ta suri ära. Kui ta suri, polnud surnukeha. Jäi vaid moosipurk ja tema riided. Siis oli tema maja tuntud kui ­kummitusmaja ja keegi ei julge­ nud sinna sisse minna. Külmal sügisõhtul jalutas seltskond poisse läbi metsa. Varsti läksid nad nii sügavale, et eskisid ära. Mõni minut hil­ jem nägid nad lähedalt valgust. Nad järgisid seda ja nägid siis maja mäe otsas! Nad tahtsid tagasi pöörata, kuid hakkas ­ hämarduma ja nad ei suutnud ilma tuledeta tagasiteed leida. Niisiis nad otsustasid mäest üles ronida ja veeta öö kummi­ tusemajas! Pärast mõnda minutit majas viibimist hakkasid nad mär­ kama imelikke helisid. Nad ar­ vasid, et see on lihtsalt tuul ja läksid magama. Äkki ärkasid nad karjumise peale. Seejärel said nad aru, et üks neist on kadunud. Niisiis tõusid nad ­ koos maja uurima, et leida oma sõber. Pärast maja läbiotsimist ei leidnud nad oma sõpra. Ja varsti kadus veel üks neist ja teine, kuni neid oli ainult üks alles jäänud. Sel hetkel sai ta siis idee! Ta sai aru, et nad ei läinud pööningut otsima! Nii hiilis ta siis ettevaatlikult pööningule. Kuid enne tema tundis mingit imelikku lõhna. See lõhnas peaaegu maasikate järele? Ta läks edasi ja nägi pööningule jõudes kõiki oma sõpru koos maja omanud daami kummi­ tusega pannkooke söömas! Nad said teada, et ta oli tegelikult väga tore vaim ja ta tegi kõige maitsvamaid pannkooke ja maasikamoosi! Nad sõid ja rääkisid hommikuni ning suun­ dusid siis koju tagasi. STEPHEN

Mitu aastat tagasi kaks sôpra läksid mardisandi-õhtul kommi otsima. Vanem tüdruk oli piraa­ dikostüümis. Teine tütarlaps oli haldjakostüümis. Nad jalutasid mööda tänavat, mis oli mõni tänav nende ma­ jadest eemal. Korraga, kui nad läksid ühele majale ligidale, üks mees hüppas puu tagant välja ja karjus. Tal paistis käes olevat kettsaag, mis tegi suurt müra. Ta jooksis tüdrukute poole! Tüdrukud pistsid jooksma, kuid siis nad nägid, et mehel oli käes ainult lehepuhur! SOPHIE

Halloweeni lugu Mitu aastat tagasi seal oli üks vana maja, kus keegi ei kunagi käinud. See oli ühe suure künka otsas. Ühel päeval üks väike poiss läks selle maja juurde ja astus sisse. Kui ta oli sees, ta sai tut­ tavaks nende kummitustega, kes elasid seal. Ta mängis mängud ja nad sõid, aga kui see poiss lahkuda tahtis, need kummi­ tused ei lasknud. Kui poiss kü­ sis miks, siis nad ütlesid: ,,Kui sa vaatad õue, sa saad näha, et see paistab tavaline, aga see pole!“ Aga poiss ikka läks õue. Õues ta nägi, et mitte midagi polnud sama, kõik lapsed oli 20 aastat vanemad ja seal olid ka posterid sellest samast poisist. Ta oli selles majas 20 aastat, aga see tundus nagu ainult üks päev. Nüüd see poiss otsib tema peret ja keegi pole kunagi läinud sellesse majja jälle. LAURA

Sõnaleid – oktoober J

V

O L

I

I

N Z

K Õ R

V

N A

K U U W A

V H O M C M H I

T

S

L

P

T G E D H O T O N O

A Ü I

P

I

T

K M K Ü U Õ U U

O P

A

X

A S Ü G

I

S N

D

B M L

K O M M

I

T

Ä

E

T

L

E

A

E G U

T

R

T W K C K

P

R C S N

A

Z Q S U

T

I

M M U K

L

N H A

L O W E

A

V

L

T W A M T M A N N

15

Kummitus pööningul

Hetk 2019.a. TES Lasteaia Halloweeni-peost. Sel aastal peab tore kostüümipidu vahele jääma. Foto: Väino Treksler

Vaim, tont või hing? Halloween või mardipäev? Fotod ja tekstid: RIINA KINDLAM

Minu suvilas on meil pööning. Kui olin väike, ütlesid vanaisa, onu ja isa, et seal üleval elavad kummitused. Kui olin noorem, nagu vanuses 3–9, siis ma tõesti uskusin sellesse ja kartsin sinna üles minna. Ja ükskord, kui olin noorem, kõndisin garaaži ja nägin prügikasti lähedal midagi liikuvat, mis mind tõesti hirmutas ja siis läksin uudis­ ­ himulikult lähemale, et näha, sest arvasin, et see on kum­ mitus. Aga päriselt see oli prüginõusse kinni jäänud nah­ khiir. Nüüd pole ma kindel, kas seal üleval on tõesti mõni kum­ mitus ka, kuid see on võimalik. LAAS

Kummitus Seedriorus Seedrioru on ilus ja rahulik koht, aga see pole mitte alati nii olnud. Olen kuulnud tondijutte Seedrioru punasest majast – mida nüüd kutsutakse laagri mudimajaks. Seal elas vanasti farmer, kes kasvatas õunapuid. Punane maja oli ainus sellel maa alal, kuhu farmer võttis tööle kodutuid lapsi. Kõik läks hästi, lapsed olid õnnelikud kuni ühel päeval üks lastest läks öösel keldrisse õunu söögiks tooma, kui teised magasid. See juhtus 31. oktoobril, Halloweeni ööl. Laps hakkas karjuma, sest ta nägi vaimu. Kisaga ärkasid ka teised lapsed ja jooksid vaata­ ma, mis juhtus. Nad nägid rohe­ lise vere jälgi, mis läksid ‘Grand Riveri’ poole. Sellest ööst alates ei julge­ nud lapsed enam keldris õuna­ vargil käia. ISABELLE

Tallinna vanalinnas on tänav, kus asub see keldribaar ja lähedal on ka Pühavaimu tänav, kus asub Püha Vaimu kirik (the Church of the Holy Spirit). VAIM on spirit.

Tallinnas on Tondi Kool, mis asub Tondi tänaval Tondi asumis ehk linnaosas. Kuulus tont on Casper ja paljude eesti poiste nimi on Kaspar... TONT on ghost, aga kas siin koolis õpivad tondid?! Tondi piirkonnas siiski ei KUMMITA üldse (see pole haunted). Tondi sünonüüm on kummitus ja need kummitavad, aga Tondi piirkond on hoopis oma nime saanud ühelt kaupmehelt, Tallinna raehärralt (linnavalitsuse liige) nimega Jobst Dunte (1569–1615), kes sinna kanti suvemõisa rajas. Kas Dunte ja Tondi kõlavad sarnaselt? See on nagu telefonimäng.

E N I

D

Leia sõnad: ANNID, HALLOWEEN, KOMMID, KOSTÜÜM, KÕR­ VITS, KUMMITUS, LATERN, MAIUSTUS, MASK, NÕID, OKTOOBER, SÜGIS, TALVEAEG, TÄNUPÜHA, (lahendus lk. 19) VIHM, VIINAKUU

Vahvad kõrvitsatele lõigatud näod käivad traditsioonilise Halloweeni juurde.

Kui mitu inimest on vaja, et ühte hauda (grave) korda teha enne hingedeaega? Päeval, kui see foto Saaremaal tehti, oli vaja neli: kaks noort ja vanaema, kes riisusid ja üks noor, kes näpuga väikseid okkaid ja lehetükke noppis. Eestis on haudadel tavaliselt liiv ja sellele liivale riisutakse jooned sisse, siis on haud korras. Novembrit peetakse hingedeajaks, kui esivanemate hinged kodus külas käivad. Nende jaoks süüdatakse küünlad ja vanasti isegi pandi toitu välja ja köeti saun. HING on soul. Hingede/päev (All Souls’ Day) on Eestis 2. novembril, kui käiakse surnuaial, pannakse küünal aknale ja mõeldakse kadunud lähedaste peale.

16

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

märkmik Eestlane on rehausku ehk ära puhu lehejutti [sic!] See, et eestlased on reha- ja luuausku ei ole üllatus. Oleme ikkagi valdavalt kahe jalaga maa peal ja talupojamõistuse­ ga, nii-öelda. Samas ei saa kõik rehausku olla, sest muidu ei oleks võitlust lehe­ puhuritest vaimustunutega. Eelkõige on lehepuhuritest vaimustunud mõistagi nende tootjad ja müüjad, seejärel tööandjad, kelle alluvad lehe­ koristusega tegelevad, sest see peaks töötegemise ju lihtsa­ maks, valutumaks ja kiire­ maks muutma. Aga selgub, et asi ei ole kaugeltki nii lihtne ning eestlased, kes just väga palju valju häält niisama üldiselt ei tee, üritavad karju­ da lehepuhuri mürast nüüd üle. Lehepuhureid on mitmesugu­ seid ja ehmusin päris ära, kui nägin, kui kallid need võivad olla, vähemalt need, millel on seljaskantav mootoriga paak, too tuukri variant. 600 ja 700 eurotki! On AKUlehepuhur lae­ tava akuga, et poleks elektri­ juhet, on bensiinimootoriga, mõned töötavad nii lehepuhuri kui aia-IMURina, ehk puhuvad või imevad, vastavalt vajadu­ sele. Mõni reklaam nimetab neid õhuluuaks! Ja ongi levinud naljakaid uudistereportaaže

Nr. 43

Riina Kindlam

(vististi USAst), kus mees sõidab tolle õhuluua peal, puri punnis ees ja puhurisaba tuula­ mas selle taga. Reklaamis on kirjas silindri kubatuur, õhuvoolu kiirus, võimsus (nt 1500 W) ja mõne mudeli puhul kogumiskoti maht. Hoobeldakse jõudlusega, mõnedel on püsikiirusehoidja (nagu autol, nn cruise control). Mida aga ei mainita, on müra­ tase. „Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet koostab linna heakorraeeskirja uut redaktsioo­ ni, mis peaks muuhulgas pii­ rama lehepuhuri kasutamist lin­ natänaval,“ kirjutas Postimees aasta eest. Olen siiski ärganud ka tänavu meie tänavas kostuva pinina peale. „Lehepuhurid ärri­ tavad tartlasi“ oli veel üks trükist ilmuv pealkiri. Ning musta huumori sõpradele soovi­ tan lugejakiri.ee värsket pala: „Keskkonnaamet: tänavu tohib küttida kuni 61 lehepuhuri ka­ sutajat“. Häirivad heitgaasid, tolm ja müra. Soomes on näi­ teks puhurid keelustatud, ainult parkides ja sügisel on lubatud. Tegelikult on ammu vaa­ del­ dud asja veidi vildaka mätta (või pigem pügatud muruplatsi) pealt, et lehed oleks justkui reostus, praht. Kopli lahe ääres elav sõbranna kirjeldas hiljuti, kuidas ta vanaema vedas vanasti Stroomi rannast sügiseti adru oma peenrasse – milline väetis! Lehed ei anna jah, selle tum­ mise flooraga küll võrrelda, ent siiski, eestlane ju ei raiska väärt kraami. Nüüd siis võikski sel­ guda, kas eestlane on rohkem

Facebooki kogukonna „Lõpp leheföönitamisele“ ironiseeriv profiilipilt. Föön on nimelt „elektriline kuumaõhuaparaat juuste, käte või muu kuivatamiseks“.

kokkuhoidlik taaskasutaja või korda armastav pedant? Loode­ tavasti võidab liblikate ja muude pututake-mutukate ar­ mastus, sest ka nemad vajavad talvel kaitsvat lehekatet. Ka ing­ liskeelses sotsiaalmeedias ürita­ takse panna inimesi siiamaani endastmõistetavale tegevusele teistmoodi lähenema, kaaludes „reha mahaviskamist ja lehtede rahule jätmist“. Mis juhtuks, kui äkki EI rii­ suks maad paljaks? Mõned arva­vad, et nii võib levida seen­ haigusi, nt viljapuudele või pa­ kutakse varjupaika just nende kahjuritele. Võimalik. Karde­ takse ka, et muru või muu taimestik lämbub leheteki alla. ­ Siis võiks purustada lehed tük­ kideks. Või loobuda niidetavast murust. Aga kuniks eestlane on nii muruusku kui rehausku, kor­ rausku ja veel ka säästlikku­ seusku... on vähemalt selge see, et tehistuul tuukri seljast lööb rahva pahameele lõõmama. Palun vaikust, me siin riisume – terviseks! RIINA KINDLAM

ÜRO: rahvusvaheline turism kahaneb pandeemia tõttu 70 protsenti

Nagu kuller pole süüdi sõnumi sisus, teeb ka lehepuhuja ausalt oma tööd, et leiba teenida. Facebooki grupp „Lõpp leheföönitamisele“ kirjeldab tegevust siiski nõnda: „Eestis on maad võtnud lehepuhumise maania. Lehepuhurite müra ei anna rahu tööl, koolis ega voodis; tolm ja heitgaasid rikuvad tänavatel tuju, tervist ja mõtterahu. Reostamine ei ole koristamine!“ Foto: Mailiis Ollino, Pärnu Postimees

17 aastat tagasi kirjutasin siinsetel veergudel Märkmiku „Simun teeb Mardile silda“, mille avafotoks oli vanaproua, kes Tartu Toomemäe nõlva lehetuks riisub. See tundus väga karm ja sellest ajast saadik olen jälginud eestlaste rehausku ja korraarmastust. Rõõm on näha, et asjale üritatakse tasapisi veidigi teistmoodi lähendeda, et kui lehetuks, siis vähemalt lehed võivad kusagil mujal rikastavaks mullaks saaks. Lehevarisemiskuu viimasel päeval on võimalus Toome talgupäeval kaasa lüüa. Kokkuriisutud lehed viiakse Tartu Maheaeda ja Emajõe aeda toidu kasvatamiseks. Foto: Facebookist

Maailma Turismi­organisat­ sioon (UNWTO) teatas sel nädalal, et rahvusvaheliste turistide arv langes aasta esi­ mesel kaheksal kuul eelmise aasta sama ajaga võrreldes 70 protsenti. Saabuvate välisturistide arv vähenes 700 miljoni võrra, põh­ justades 730 miljardit dollarit saamata jäänud tulu. Kahju oli kaheksa korda suurem kui pärast 2009. aasta majanduskrii­ si, teatas UNWTO. Aasia ja Vaikse ookeani ­regioonis, mida pandeemia esi­ mesena tabas, langes reisijate arv 79%, Aafrikas ja Lähis-Idas 69%, Euroopas 68% ja Ameeri­ kas 65%. Aastale tervikuna prognoosib ühendus reisijate arvu 70%-list langust, seejuures ei prognoosita turismi taastumist enne järgmise aasta lõppu. Eelmisel aastal tõusis saabu­ vate välisturistide arv neli prot­ senti 1,5 miljardini. Enimkülas­ tatud riigid olid Prantsusmaa, Hispaania ja USA. Viimati langes saabuvate turistide arv 2009. aastal, ­ globaalse rahanduskriisi ajal, mil langus oli neli protsenti. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre Sügisel pakuvad linnud fotograafile mõned olulised võimalused. Lehed kaovad puudelt ja lindusid saab paremini näha ning jäädvustada. Lehtede sügisesed punased ja kollased värvid pakuvad ilusat tausta. Linnud on väga aktiivsed söögimaja juures, sest valmistavad ennast talveks ette. Blue Jay on eriti kasulik oravale ja vöötoravale (chipmunk), kui lind pillab seemneid söögimajast. Blue Jay otsib pähkleid ega hooli teistest seemnetest. Vaata Peeter Põldre fotogaleriid lindudest Eesti Elu veebilt: eestielu.ca

Illa Toompuu… (Algus lk. 1)

analüütikuna ja elab praegu San Diegos. Elu pole Illat hellitanud. Sõda sundis teda 1944.a kodu­ maalt lahkuma ning kaubalaeval Wartheland päästes ta koos kahe pojaga Saksamaale ning viis aastat elati Kempteni põge­ nikelaagris. 1949. aasta tänu­ pühaks jõudsid nad Ameerika Ühendriikidesse, New Yorki. Seal algas taas uuesti elu ülese­ hitamine. Ta sai tööd Brook­ lynis palgaarvestajana ning ­hiljem töötas ta pea kaks küm­ nendit Chemical Bank (nüüd Chase Bank) peakontoris. Jõu­ dumööda hakkas ta kaasa lööma ka eestlaste tegevuses. Ta oli üks New Yorgi Naiskoori asu­ tajatest ja hilisem esinaine ning New Yorgi Eesti Ev. Luteri Usu koguduse nõukogu liige. 1975. aastal asus Illa elama Lake­ woodi ning hakkas sealses eesti täienduskoolis lapsi õpetama, võttis enda peale Lake­ woodi Eesti Ühingu raamatupidaja ko­ hustused ning lõi kaasa rah­ vatantsuringi, seenioride ja sealse eesti koguduse tegevuses. Lakewoodi Seenioride ringi kauaaegne esinaine Airi Vaga ütleb Illa iseloomustamisel:

,,Nii kaua, kui mina olen Illat tundnud, on ta olnud üks eest­ laste põhiline esindaja. Temale on eestlus olnud ülimalt tähtis. Ta mõõdab inimest eestlusega. Inglise keelt ta Eesti üritustel ega koosolekutel hästi ei talu, kuigi ta räägib seda hästi.“ (VES 15.10.2020) Sel nädalal 108. sünnipäeva tähistanud Illa Toompuu on jät­ kuvalt virge vaimuga ja tundis suurt rõõmu, kui Lakewoodi Eesti Ühingu inimesed teda õnnitlemas käisid. Praeguse ­ Covid-19 tingimustes tavako­ hast pidu pidada ei saanud, kuid läbi avatud akna sai uhke roosi­ kimp, kingituseks kaasa viidud Eesti kommikarp ja värskelt ­kodusküpsetatud kohupiima­õunakook üle antud ning natuke juttugi räägitud ja sünnipäeva­ laulud ning Illa lemmik ,,Teele, teele, kurekesed…“ lauldud. Seenioridekodu, kus väärikas vanuses Illa praegu elab, oli omakorda leidnud võimaluse kaunistada ruum Illale kalli sinise-musta-valge trikolooriga ja neis värvides õhupallidega. Visiidi lõpus Illa kutsus külalisi ikka tagasi teda vaata­ ma ja tema soov oli veel vähe­ malt kaks aastat elada, aga miks mitte ka 80! Elagu maailma vanim eestlane meie Illa Toompuu! (Allikas: VES)

Sünnipäevalast õnnitlevad Lakewoodi Eesti Ühingu liikmed (vas.) Viiu Vanderer, Helica DeShaw, Erik Must, Ülle Bucholz ja Imbi Sepp. Foto: Külli Rannamäe

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

17

Lahkus kallis täditütar ja sugulane

LAHKUS MEIE KALLIS EMA JA VANAEMA

Haide Marie Pikk

Haide Pikk

neiuna JUKK Südamlik kaastunne MATTILE perekonnaga ja KERSTILE

* 24. märts 1943 † 24. oktoober 2020

Mälestavad kurbuses   SILVIA MÜLLER perekonnaga    URSULA ja JIM PERSYN perekonnaga SYLVIA MAKK-LAINEVOOL ja JÜRI LAINEVOOL TOIVO ja RIINA MAKK perekonnaga LINDA ja TODD LATHAM perekonnaga

Mälestavad kurbuses    MATTI, JENNIFER ja ALEKSANDER KERSTI

Rakvere… (Algus lk. 6)

juus „Eesti Elule“ siinset teatri­ elu iseloomustades, et Rakvere teater on osa terviklikust Eesti teatrist. Kõik Eesti teatrid on vajalikud ja neil on oma nägu. Rakvere teatri ülesanne on tuua kõrgkultuuri paljudele inimes­ tele just maapiirkondades. See ajalooline paratamatus on muu­ tunud teatri vaimseks missioo­ niks. On väga vajalik, et teater oleks kontaktis kõikide Eesti inimestega. Eesti üks probleeme praegu on see, et Tallinn võtab liiga palju tähelepanu endale. Raudsepp ütles, et kuna meie Eesti kultuur on tegelikult nii väike ja noor, siis ennast kil­ lustades ja ainult Tallinnale kes­ kendudes võib rängasti haiget teha kogu kultuurile. Teater peab pakkuma midagi nii neile, kes tahavad naerda, neile, kes tahavad nutta ning ka neile, kes tahavad mõelda. Rakvere teater on korduvalt Toronto eestlastel külas käinud. Hiljuti mängiti väliseesti tee­ malist lavastust „Lahus“, mille tegevus toimubki Torontos eesti arhiivis. Kahjuks ei saanud ko­ roona tõttu sõita selle lavastuse­ ga külla teistele väliseesti kogu­ kondadele. Praegu küllatulekut plaanis pole, ollakse ooteseisun­ dis, et tuleks hea idee, millest lähtuda. Võib-olla sobituks Torontos mängida ka midagi praegusest repertuaarist, näiteks „Alibi“? Peeter Raudsepp ootab huviga kohalike inimeste reaktsiooni sellele uuele lavastusele. Esi­ etendusel sai sellele tükile osaks väga positiivne vastuvõtt ning loodetavasti võtab ka konser­ vatiivsem publik selle uue la­ vastuse hästi vastu. Teemad on äratuntavad, aga neid esitatakse kaasaegses vormis, kus iga vaataja peab narratiivi põhjal kokku panema oma loo, looma oma terviku. Peeter Raudsepa enda vana­ isa elas Inglismaal. Ta tõdeb, et kõigis Eesti suguvõsades lähe­ vad sidemed välismaale. Tema sõnul püütakse teatris leida universaalseid lugusid ja neid ­ siduda Eesti olemusega. Rak­ vere teater on saavutanud hea kontakti väliseesti vaatajatega. Peeter Raudsepp loodab ja lubab, et saame Kanadas kind­ lasti jälle varsti kokku.

www.eestielu.ca

Avaldame sügavat kaastunnet KERSTILE ja MATTILE ema

Mälestame kurbuses kallist perekonnasõpra ja ristiema

Haide Pikk

Haide Pikk

kaotuse puhul

Avaldame südamest kaastunnet MATTILE perekonnaga ja KERSTILE ristipoeg ALEKSANDER (SASS) HEINS ja MARE KALJU ja LIISA perega TIINA ja TODD perega MARE ORUSTE Tallinnas

Puhka rahus!

DAHLIA COWAN ELLEN MUURSEPP KERSTI TOOMIK MAAJA UUKKIVI

Lahkus meie armas

Haide Pikk Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet MATTILE perega ja KERSTILE

Puhka rahus, kallis

Haide Pikk

ANU TOOMAS ja MARUTA VIIA PÄÄRO   perekondadega

Mälestavad   ENE   KALLE perega   ANDREW perega Lahkus

Haide Pikk

Mälestame kallist sugulast

Ants Puust’i

Avaldame kaastunnet KERSTILE ja MATTILE LEIKI ja INDREK REET ja JEFF

Kurbuses    PEETER MÄLLO ja CATHERINE POUA Mälestades Mälestame head perekonnasõpra

Ants Puust’i Südamlikus kaastundes LILIANILE, TARVOLE ja RANDARILE peredega

Haidet Südamlik kaastunne KERSTILE ja MATTILE KADRI ja BRENDAN KAIRI, MIKE ja JAAK

MARTIN, TIINA, ERIK ja MARKUS OTEMA Mälestame armast sugulast Mälestame kauaaegset head sõpra

Ants Puust’i Kaastunne LILIANILE ja poegade TARVO ja RANDARI peredele JUTA ja JÜRI MARCUS ERIK JAAN ja HOLLY

Haide Pikk’a Südamlik kaastunne KERSTILE ja MATTILE perega VIRVE ja JOHANNES REET ja JAANUS perega TIIT ja SUSAN perega MERIKE ja ALAR AIDA ja CLARENCE perega ERIC ja DIANE perega KRISTA ja DAVID perega

18

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

LAHKUS ARMASTATUD EMA, VANAEMA JA SUGULANE

Nr. 43

Lahkus meie armas sugulane

Ants Puust

Lelia Keerma

Südamlik kaastunne LILIANILE, TARVOLE ja RANDARILE peredega

neiuna KANA

Mälestame kurbuses

sündinud 9. juulil 1928 Tallinnas surnud 25. oktoobril 2020 Torontos

TIINA ja MICHAEL LEKS, MEGHAN ja WILLIAM URMAS ja BARBARA KARIN, DOUG, JACK ja BEN LINDAY, CHRIS, ELLA ja WYATT KARITA perega Iirimaal ASTRA perega Eestis

Sügavas leinas mälestavad    ALAR ja HELEN PETER ja DIANE KRISTEN KATIE ja JOHN LAUREN ja MICHAEL ALEXANDER ja VANESSA REET

Puhka rahus armastus ei iial väsi

Ants Puust Südamlik kaastunne RANDARILE, LILIANILE, TARVOLE ja tervele perele Lahkus armas kauaaegne perekonnasõber

Kui Üks Süda ja Üks Hing Lembitu Vennad: ROBERT ARRO, EDDIE KALLIKORM,   MIKU LINKRUUS ja JAAN SILMBERG INGRID DEUZMANN ja PETER MAGYAR TIIU, TARMO ja KALLI REMMEL VAIKI TAUL

Lelia Keerma Mälestame kurbuses ja avaldame südamest kaastunnet PETERILE ja ALARILE peredega

ristitütar KATRIN perega TIINA abikaasaga INGRID

Mall Hiiemäe vaatleb puid ja põõsaid pärimuses Eesti Kirjandusmuuseumilt on ilmunud Mall Hiiemäe ,,Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest“. Raamatus tutvustab kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi vanemtea­ dur Mall Hiiemäe enamikku Eestimaa looduslikest puu- ja põõsaliikidest. Hiiemäe raamat avab meie uskumusi, teadmisi ja arvamusi puu- ja põõsaliikide kohta Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põh­ jal. Mall Hiiemäe kirjutab raa­ matu eessõnas, et kõige tava­ lisemateks ja olulisemateks metsapuudeks on eestlasele kask, kuusk ja mänd. Kuid tun­ tuse ja tähenduslikkuse poolest kuuluvad vaimses pärandkul­ tuuris esikümnesse ka tamm, pärn, pihlakas ja kadakas. ,,Hiiepuuna on esil pika eaga kõrgekasvulised puuliigid. Võim­ saks sirgunud üksikpuu seob inimkultuuris endaga sa­ja­ nditetaguseid aegu nagu mälestusmärk. Pihlakas ega ka­ dakas ei ole suuruse poolest vä­ gevad, kuid neile on loodus andnud eelduse rahvausus po­ pulaarseks saada maagilise abi­ vahendi ja väekandjana.“ Koduaia õuepuu saab aga Hiiemäe sõnul pikaealisena koguni meie alateadvuses ko­ ­ duringi osaks, lemmikpuuna või pereliikme nimepuuna otsekui isiku mõtteliseks teisikuks ja saatusekandjaks.

Lahkus meie armas kaasvend

vil! Ants

vil! mag. ing. c. 1956 II

Mälestame armast sõpra

Lelia Keerma’d

Mälestavad sügavas leinas    KORP! SAKALA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Sügav kaastunne poegadele perekondadega

Puhka rahus!

Puust

MARET ja TOIVO VISNAPUU Armast

KANADA UUDISEID • BRITI KOLUMBIA. Lau­ päeval toimunud provintsivali­ mistel saavutas ülekaaluka võidu Uus­ demokraatlik partei ­ (NDP), mi­ da juhib provintsi peaminister John Horgan, kes märkis, et tema valitsus on ava­ tud kõiki­ dele uutele ideedele. Provintsi liberaalide partei kao­ tas vali­mis­tel umbes kolmandi­ ku kohtadest; esmaspäeval tea­ tas oma tagasiastumisest partei juht Andrew Wilkinson. (Lüh. CTVNews)

• SASKATCHEWAN. Esmas­ päe­ val toimunud provintsivali­ mistel võitis Saskatchewan Party neljandat korda järjest enamusva­ litsuse. Partei juht ja provintsi peaminister Scott Moe pidas oma võidukõne toetajatele COVID-19 piirangute tõttu vir­ tuaalselt, märkides, et ollakse valmis tööks – ehitama tugevat majandust, tugevaid ühiskondi ja tugevat provintsi igaühe jaoks. (Lüh. CTV) • TORONTO. Esmaspäeval toi­ musid vahevalimised linna ka­ ­ hes valimispiirkonnas, mis jäid edasi liberaalidele. Toronto Centre’i piirkonnas, mida varem esindas tagasi astunud endine

Huvitav teada

Vasakukäelisi on maailma elanikest kümnendik Hiljutisest mahukast ülevaa­ teuuringust selgub, et vasaku­ käelisi on 10,6 protsenti kõi­ gist maailma elanikest. Vasakukäeliste osakaalu on peetud vajalikuks arvesse võtta paljudes teadusharudes, alates kognitiivsest neuroteadusest ku­ ni inimese evolutsiooniteadu­ seni. Silvia Paracchini St Andrewsi Ülikoolist, Marietta Papadatou-Pastou Ateena Üli­ koolist ja nende kolleegid uurisid läbi viis varem tehtud

finantsminister Bill Morneau, saavutas võidu ringhäälingu­ töötaja Marci Ien. Kohale kan­ dideeris ka hiljuti Rohliste Partei juhiks valitud Annamie Paul. York Centre’i piirkonnas, mida varem esindas endine MP Michael Levitt, võitis Ya’ara Saks, kellele pakkus tihedat konkurentsi konservatiivide kan­didaat Julius Tiangson. (Lüh. CP24)

Ants’u mälestavad kurbuses    MARE ja HANS ALLIKI ANU ja KETO REET TIINA ja JAAN KERSTI ja MART Sügav kaastunne LILIANILE perega

meta-analüüsi, millega sai hõlmatud ühtekokku üle kahe ­ miljoni inimese, kelle kohta oli uuritud, kumba kätt nad mitme­ suguste käeliste tegevuste puhul eelistasid. Käelisuse määratlemiseks ra­ kendasid teadlased oma uurin­ gus paralleelselt mitmeid eri kriteeriume. Kõige rangema määratluse järgi on maailma elanike seas vasakukäelisi 9,3 protsenti, kõige leebema järgi 18,1 protsenti. Kui aga lähtuda määratlusest, mis teadlaste eneste arvates võiks kõige sobivam olla, siis saamegi vasakukäeliste globaal­ seks protsendiks 10,6.

Tavaliselt määratakse käeli­ sust puhtalt selle põhjal, kumma käega inimene pliiatsiga pa­ berile kirjutab. Kuid selles uu­ ringus ei jäetud tähelepanuta ka neid, kes küll kirjutavad parema käega, kuid mõne muu tegevuse jaoks eelistavad siiski vasakut. See oli ka üks põhjus, miks võimalikud osakaaluprotsendid nii laiale skaalale jaotusid. Valdav paremakäelisus on mõnede arvamuste järgi üks neid iseärasusi tööriistakasutuse ja keelekõneluse kõrval, mis eristab inimest tema eellastest. Ülaltoodud uuringust kirjuta­ vad teadlased ajakirjas Psycho­ logical Bulletin. (ERR/EE)

Nr. 43

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

KIRIKUD

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine Covid 19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus vii­ bides palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähe­ malt kahemeetrist füüsilist dis­ tantsi. Armulauast osa saamiseks oleme tellinud steriilsed ar­mulauaandide individuaalsed komp­ lektid, mille kasutamine on turvaline ka praeguses olu­ korras. Pühapäeval, 1. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 8. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­TUS ARMULAUAGA. Palume end sellel jumalateenistusel osalemisks eelnevalt koguduse kantseleis registreerida 19. novembriks, tel.: 416-483-5847; e-post: stpeterstoronto@rogers. com, et saaksime tagada kirikus piisava hajutatuse. Jumalateenistus salvestatakse ning pannakse üles koguduse FB-grupis järelvaatamiseks. Pühapäeval, 30. novembril kell 11.30 ESIMENE AD­­VENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC TÄISKOGU toimub Toronto ja Ontario viirusnakkuse näitajate leevenemisel ja lähtuvalt meie provintsi valitsuse vastavast sisulisest otsusest. Uue täiskogu toimumise ajast anname teada. Pühapäeval, 1. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 1. novembril kell 4 p.l. JUMALATEENISTUS SOO­ ME KODUS. NB! Pühapäeval, 8. novembril vastavalt COVID-19 KARAN­ TIINI­REEGILITELE JUMALA­ TEENISTUST EHATARES EI TOIMU. Pühapäeval, 15. novembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 22. novembril kell 1.30 p.l. SURNUTE­MÄ­ LESTUSPÜHA JUMA­LA­TEE­­ NIS­TUS. Pühapäeval, 29. novembril kell 1.30 p.l. I ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. NB! Seoses COVID 19 – I S O L AT S I O O N I - R E E G L I T E MUUTUSTEGA ON TEENIS­ TUSKORRAS VÕIMALIKUD KORREKTIIVID. EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeri­ aeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunni­ ajast kohtumist. Leeritunnid vahetud ja virtu­ aalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale. Leeriteenistus 2021. a juuni­ kuu esimesel pühapäeval. Leeritunde korraldades jär­ gime praeguse aja elureegelid.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

•  Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed •  Laserkirurgia konsultatsioonid •  Avatud ka õhtuti ja laupäeviti •  Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Usupuhastuspüha ja hingedeaja algus

sajan­ di jooksul pühakutelood unustanud. Paraku oleme unustanud ka, et meie vanava­ ­ nemad ütlesid surnud omaste Sellel nädalavahetusel on mitu kohta „õnnis“. „Õndsa esä püha, mis moodustavad ilusa kallis kotus...“ on enamusele terviku. Laupäeval on refor­ vaid vana laulusalmi arusaa­ matsiooni aastapäev, püha­ matu murdekeelne rida. Ometi päeval pühakutepäev ja es­ ­ tasuks meil uuesti õppida mas­päeval hingedepäev. ­igavikku kutsutud armsaid õnd­ Kord kutsuti luterlasest sateks nimetama. Palume ju restauraator taastama kaoliku seeläbi oma ellu püha tarkust katedraali laemaalinguid. Töö­ elada nii, et meidki oleks kord tades tellingutel kiriku kõrge hea ja õnnis mäletada. võlvi all, märkas ta, et all põlvi­ Kuigi mõnede arvates peab tas üks memmeke vaikselt usk ja kirik olema ajas muutu­ palve­ tama. Restauraatoril tuli matu, kehtib ometi reegel – ulakas idee ning ta ütles kõrgelt Ecclesia semper reformanda – lae alt kumiseva häälega: kirik on alatises muutumises. „Jeesus kuuleb sind!“ Mem­ Vastasel juhul oleks kirik surnud meke võpatas, aga jätkas rahus nagu praktiliseks eluks tarbetu oma palvet. Restauraator hüüdis museaal. Korra aastas, näiteks uuesti: „Jeesus kuuleb sind!“ jõuluajal, tõstetakse see kinnas­ Selle peale vaatas memmeke tatud kätega pimedast hoidlast pahaselt ringi ja lausus: „Ära rahva ette imetlemiseks ja siis sega! Ma tahan su emaga rääki­ pakitakse taas hoolsasti säilitus­ da!“ kasti tagasi. Kirik on Kristuse maapealne Katoliiklastel on Neitsi Maarja ja palju pühakuid, kelle elav ihu. Elav usk aga tähendab poole paluda. Eesti katolii­ k­ muutumist – meeleparandust ja lased on peagi saamas päris usus kasvamist. Sageli eeldab oma pühaku – piiskop Eduard see, et lubame Jumala armul Profittlich’i, kes vahetult enne end vabastada kivinenud arusaa­ sõda Tallinnas vahistati ning made kammitsaist, et meis suri märtrisurma Venemaal van­ võiks elule ärgata Kristuse armastus, mis tänast, tugevalt ­ gilaagris. Luterlastena oleme viie lõhestatud, ühiskonda ühendada suudab. Usupuhastus peab seega toi­ muma pidevalt ja igas ristiini­ meses. Selline reformatsioon ei jäta puudutamata ühtki kirikut. TORONTO EESTI BAPTISTI Ilmekaks näiteks on paavst KOGUDUS Frantsiskuse hiljutine sõnum, mis leidis üleilmset vastukaja. 883 Broadview Ave. Toronto Eks see oli paljudele neokonser­ M4K 2P9 vatiividele suur ehmatus kui

Rooma paavst, kes ootuspära­ selt peaks olema kõigist konser­ vatiividest kõige vankumatum, ütleb korraga, et ka sama­ soo­ lised inimesed on Jumala lapsed ja neisse peab suhtuma nagu Jumala lastesse. Et ka nemad väärivad perekonda ja et nende kooselu vajab tsiviilseaduslikku kaitset. Kristuse eeskujule toetudes ilmselt väga teistmoodi ei saagi tänasele maailmale kuulutada rõõmusõnumit lunastusest. Sest: „Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus!“ 1Kr 3:11 Kõigeväeline, halastaja Jumal, kinnita ja hoia meid oma elavas sõnas ja aita meid, et me seda õigesti mõistak­ sime ning kindlas usus sellest sõnade ja armastustegudega tunnistaksime Sinu kiituseks ja auks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast iga­ vesti. Aamen!

Sõnaleid – lahendus J

V

O L

I

I

N Z

K Õ R

V

N A

K U U W A

V H O M C M H I

T

S

L

P

T G E D H O T O N O

A Ü I

P

I

T

K M K Ü U Õ U U

O P

A

X

A S Ü G

I

S N

D

T

Ä

E G U

T

B M L

K O M M

I

E

T

L

E

A

R

T W K C K

P

R C S N

A

Z Q S U

T

I

M M U K

L

N H A

L O W E

A

V

L

T W A M T M A N N

E N I

D

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 1. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 8. novembril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Jut­ lustab pastor Valdo Maamägi Eestist. Muusika ansambel. Ju­­ma­ lateenistusele järgneb korraline koguduse koosolek. Pühapäeval, 15. novembril kell 11h JUMALATEENISTUS. Jut­ lus ja muusika pastor Timo Lige. Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 30. oktoobril 2020 — Friday, October 30, 2020

Nr. 43

Tellige EESTI ELU!

Koroona-aeg on meie isiklike kohtumiste ja üritustest osa saamise võimalused pea olematuks teinud. Õnneks saame toredaid elamusi ka alternatiivseid vahendusviise kasutades. Estonian Music Week tõi 24. oktoobril huvilisteni juba teise muusikalise sündmuse – Tartu College’is asuvas arhiivis keerutas plaate meie oma DJ Erik Laar. Et aga esi­nemine publikuni jõuaks, aitas kaasa mitu vabatahtlikku, kes on fotol koos Erikuga. (Loe ka artiklit selles lehes lk 1). Foto: P. Kiilaspea

Sündmuste kalender • Kolmap., 11. nov. kl 7 õ VEMU You Tube kanalil COOKING WITH KÄBI.

Euroopa Liidu Filmifestival 2020 toimub virtuaalselt Paljude teiste festivalide eesku­ jul on tänavune EL filmifestival (EUFF) otsustatud läbi viia vir­ tuaalselt, toimumisaeg 13.-29. november. Festival korraldatakse koos­ töös Kanada Kinoinstituudi, Euroopa Liidu Toronto Festivali ja The Cinematheque in Vancouver’iga ning Euroopa Liidu Delegatsiooni ja liik­ mesriikide saatkondade ja kon­ sulaatidega.

Festivali avafilm on Sak­ sa­ maa ALL ABOUT ME (rež. Oscari võtja Caroline Link) 13. novembril. Eestit esindab tänavu Tanel Toomi ,,Tõde ja õigus“, mis põhineb A. H. Tammsaare sama­nimelise romaani I osal. Kõiki kavas olevaid filme saab vaadata 48 tunni jooksul. Filmid on esitatud originaal­ keeltes ingliskeelsete (või mõnel juhul prantsuskeelste) subtiitritega. Festivali kavas on ka interv­ juud filmitegijatega. Lähem info ja piletite telli­ mine: www.euffonline.ca

• Pühap., 15. nov. kl 12 p Metsaülikooli ja VEMU korraldusel film ,,Fred Jüssi. Olemise ilu.“ ja diskussioon rež. Jaan Tootseniga VEMU YouTube’i kanalil. • Laup., 21. nov. VÄLISEESTI KIRJANDUSE TÄHTS­ÜNDMU­ SED – EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV 70, BERNARD KANGRO 110, KALJULAPIK 100, ILMAR KÜLVET 100 virtuaalselt Zoomis, reg. https://rb.gy/ def5q5 • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Teadaanne – tähtraamat 2021

Eesti Elu otsib oma kodulehele värsket visuaalset lahendust. Konkursil osalemiseks saatke meile oma näidismudel, mis lähtudes praegusest logost näitab teie kujundust, valitud kirjatüüpi, värve ja graafilisi elemente. Lisaküsimuste korral või rohkema info saamiseks palun võtke ühendust aadressil: digi@eestielu.ca

See KLEEPS (mis kleebib – sticker) on ühe Tallinna vanalinna kohviku uksel ja annab teada, et siia on oodatud mardisandid 9. novembri õhtul ja kadrisandid 24. nov. õhtul. Kas 31. oktoobril on maskeeritud kujud ka teretulnud? Kindlasti, aga mardi- ja kadripäeva kombeid üritatakse eriti hoida, sest need on vanad eesti kombed, mida hirmsam ja kirevam Halloween kipub varjutama. Kuid nende pühade juured ja olemus tegelikult kattuvad: see kõik on üks SANTIMINE, andide (handouts) palumine, millele tuleb midagi ka vastu anda, näiteks õnne. Foto: Riina Kindlam

Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/täht­raamatus ilmuvad orga­ni­ satsioonide/institutsioo­­ni­de ni­­med, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatus­test/parandus­test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevus­kalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-733-4550; fax 416-733-0944. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühendust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lillevars, tel. 416994-5748, epost: ilillevars@sympatico.ca