Suvepuhkus eestis (suvi 2021)

SUVEPUHKUS EESTIS

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SUVI 2021

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

SISSEJUHATUS

Sel suvel puhkan Eestis!

V

anarahvatarkus ütleb, et enne kui sõidad Pariisi, käi ära Nuustakul! Viimase kahe aasta vältel oleme selle järgi talitanud ilmselt rohkem kui kunagi varem. Rohkem, kui nii mõnigi seni peaasjalikult eksootilisemaid kohti mööda rännanud reisisell oleks ehk soovinud. Minul on küll Nuustaku-vanasõnaga seoses üks ülestunnistus. Mäletatavasti lõi eelmise aasta kevadel sotsiaalmeedia kihama Visit Estonia loodud bingomäng “Puhka Eestis”, kus igaüks sai maha kriipsutada legendaarseid kohti, mida on Eestis külastanud, ning eestlastele omaseid tegevusi, mida elu jooksul ette võtnud. Kriipsutamata jäänud kohtadest-tegevustest koorusid aga välja ideed, mis tasuks lähiajal plaani võtta. Minagi sain maha kriipsutada suurema osa ruudukesi, aga oli üks selline, mille oli endal vist maha tõmmanud tõepoolest igaüks, aga kus minul jäi pastakas hoobilt seisma – avastasin, et ma ei ole kunagi ujunud Pärnu rannas. Olen käinud Pärnus kordi ja kordi. Olen käinud Pärnu rannas kordi ja kordi. Aga hiidlasena, kellel on oma kaunid rannad käepärast võtta, ei ole ma mingil põhjusel tõesti kunagi Pärnus merevette jõudnud – olgugi et suur supleja. Ei jõudnud ka eelmisel suvel. Kas on lootust ehk sel suvel jõuda? Usun, et meist paljudel on hingel mõni legendaarne koht – oma Nuustaku –, kuhu pole mingil sõnulseletamatul põhjusel seni veel jõudnud ja mida on teistele ehk isegi pisut piinlik tunnistada. Samamoodi nagu on arvatavasti Eestimaa looduse rüpes peidus pärleid, mille olemasolust pole meil veel praegu halli aimugi. Järgnevatelt lehekülgedelt leiabki ideid nii linna- kui ka saarepuhkuseks, soovitusi nii jaanipeo kui ka metsamatka tarvis. Kõiksugu inspiratsiooni üheks kosutavaks puhkuseks, mis sel suvel möödugu ikka kodumaal. Küll jõuame veel Pariisi ka!

SUVEPUHKUS

EESTIS SUVI 2021 VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053, melanie.liit@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL, 5656 6130, jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK TRÜKK PRINTALL

KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee #e6004e CMYK 5-95-40-0

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

3

PEREPUHKUS

Perega mõnusale

suvepuhkusele Suvi on tulekul ja see on suurepärane aeg puhkamiseks! Perega koos puhkamine ja erinevates kohtades käimine pakub põnevust ja uusi mälestusi nii suurtele kui ka väikestele. Kui suvekuud käes, võib pea aga tihtipeale täitsa tühi olla – kuhu küll minna? Järgnevatel lehekülgedel toome välja mõned põnevad paigad, mida võiks kindlasti koos lastega külastada. Õnneks ei pea kaugele sõitma – kõik kohad asuvad siinsamas kodumaal! TEKST: TAAVET KASE | FOTOD: SHUTTERSTOCK

Lottemaa

Sangaste loss

Pärnumaal Reiu külas on üks müstiline koht, kus saavad kokku muinasjutulisus ja reaalsus, kus kaob ajataju ning suunurgad kisuvad kui võluväel vaid ülespoole. See on koht, mis tõmbab magnetina nii suuri kui väikeseid, nii poisse kui tüdrukuid. Lotte joonisfilmidest, muusikalidest ja raamatutest tuttavasse teemaparki jõuab nii rongiga kui ka jalutades. Külalisi ootavad erinäolised ja sõbralikud tegelased: jänesed, koerad, kassid, suslikud ja paljud teised. Kõigil neil on erinev maailmavaade, temperament ning roll külaelus, aga kõik nad õpetavad lapsi keerukatest asjadest sotti saama, kasutades selleks oma suud, silmi ja huumorit. Tegevusi jagub kõigile. Saab lustida loo peategelaste Lotte, Bruno ja Albertiga, meisterdada Oskariga, õppida aiatarkusi Annaga, musitseerida Paulaga, sportida Matiga, vaadata terve perega lustakaid teatrietendusi, nautida keskpäevast kontserti, seikluspargis ennast proovile panna ja külastada Leiutajateküla elanike vahvaid kodusid, kus leidub palju põnevaid leiutisi. Soojal suvepäeval saab suurest seiklemisest puhata ja kosuda näiteks rannal lesides või Rannakohviku terrassil einestades. Avatud on Arturi pood, kust saab kaasa osta vahvat päeva meenutavad suveniirid.

Kui Sangaste viimane mõisahärra Friedrich Georg Magnus von Berg (1845–1938) pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, elati XVIII sajandil ehitatud härrastemajas, mis oli praegusest lossist umbes sada meetrit loode pool. Noor Berg otsustas ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid (Berg oli külastanud ka kuningalosse Windsoris ja Balmoralis). Bergi ideed viis ellu Tallinna arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ja igal toal pidid olema erinevad aknad (vaadake lossi aknaid!). Ehitustööd kestsid aastatel 1874 kuni 1881. Algselt oli lossis 99 ruumi, sest 100 ja enam ruumi tohtis olla vaid tsaaril. Hilisemate pioneerilaagriaegsete ümberehituste ja rekonstrueerimiste käigus oli neid 149 (koos kõigi abiruumidega). Külastage Sangaste lossi üksi, pere, sõprade või grupiga. Mõisa territooriumil saab vaadata lossi, ringtalli, meiereid, talli, aita ja veetorni. Lossi taga on dendropark. Lossis on gooti stiilis fuajee, esimese korruse uhked peosaalid ja inglise stiilis jahisaal. Teisel korrusel on osaliselt säilinud mööbliga endine raamatukogu ja Rukkituba – kunagine piljardisaal, kus nüüd on seintel väljapanek mõisahärra ja lossi ehitaja F. G. M. von Bergi elust ning rukki aretamisest. Läbi kolmanda korruse pääseb vaatetorni. Grupikülastused on soovitatav eelnevalt registreerida.

www.lottemaa.ee

www.sangasteloss.ee

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

5

PEREPUHKUS

AHHAA keskus AHHAA on teaduskeskus, mille eesmärk on väärtustada õppimist, pakkudes kõigile avastamisrõõmu. AHHAA põhiülesanne on teaduse tutvustamine laiale avalikkusele. Praeguseks on AHHAA üritusi külastanud enam kui kolm miljonit igas vanuses inimest. AHHAA Tartu kesklinnas asuvas majas saab vaadata ja ise järele proovida erinevaid eksponaate, osaleda unikaalses kerakujulises planetaariumis toimuvatel filmiseanssidel, meisterdada töötubades ja vaadata etendusi teadusteatris. AHHAA-sse on oodatud igas vanuses külastajad, et veeta sisukas ja tegutsemist täis päev. AHHAA missioon on teadmistepõhise mõtteviisi kujundamine, pakkudes avastamisrõõmu. Teaduskeskuse neli põhiväärtust on teadmistepõhisus, ägedus, professionaalsus ja sõbralikkus. AHHAA on originaalne ja uuenduslik, keskuse tegevus põhineb faktidel, teadusel ning kogemusel. Väärtustatakse haridust, ollakse usaldusväärne partner ja avatud uutele ideedele. www.ahhaa.ee

Tammsaare muuseum Vargamäel Pärast romaani “Tõde ja õigus” I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-mail palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 1958. aastal. 1978. aastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned ja piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse olid rajatud matkarajad. 2002. aastal moodustati sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Muuseumisse on oodatud külalised sõltumata vanusest. Vargamäe muuseum on suurepärane koht, kus laste ja sõpradega sisukalt aega veeta. Lisaks muuseumi hoonetele on seal palju maad, kus joosta, mängida või mürada. Elamuse pakub kindlasti võimalus end taluriietes ja -tööriistadega talumiljöös pildistada. Muuseum paneb kokku ka päevaprogramme, mis pakuvad huvitavaid tegevusi kõikidele pereliikmetele. Ringkäigule küsige muuseumist kaasa “Vargamäe rajaleidja” mängukaardid, et üheskoos nuputada ja küsimustele vastuseid otsida. Infot jagavad ka muuseumi pabergiidid. Pere väiksematele on ette valmistatud vanarahva mänge, nagu vägikaikavedu, ja olemas on ka kõmbid, millega tasakaal proovile panna. Lisaks on 2018. aasta oktoobrist Vargamäel ka mänguline näitus “Vargamäe lapsed”. www.vargamae.ee

6

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja -asjanduse ajaloo koguja, säilitaja, uurija ning tutvustaja. Muuseumi missioon on kasvatada inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. Seda tehakse, väärtustades vastutustundlikkust, mõttejulgust, koostööd ja avatust. Meremuuseum on kasutajate ootustele ja vajadustele vastav mäluasutus, mis pakub elamust nii kodu- kui ka välismaistele külastajatele, kasvatades seeläbi Eesti kui kultuuriturismi sihtpunkti populaarsust. Muuseumi kaks hinnatud püsiekspositsiooni asuvad ajaloolises Paksus Margareetas ja Lennusadamas. Paksu Margareeta elamuslik koguperenäitus kulgeb suuremahuliselt renoveeritud Suure Rannavärava kompleksis ja räägib siinse meresõidu loo keskajast tänapäevani. Selle loogiline jätk on vaid 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvas Lennusadamas, mille ülimalt interaktiivne ja mastaapne ekspositsioon keskendub 20. sajandi meretehnikale. Lennusadamas eksponeeritakse ka ajutisi näituseid ja tegutseb jahisadam. www.meremuuseum.ee

Piusa külastuskeskus Piusa külastuskeskus avati aastal 2010 Piusa koobastiku looduskaitseala Muuseumikoopa vahetus läheduses. Külastuskeskuse eesmärk on aastaringse turismi koordineerimise ja sihtpärase arendamise kaudu Piusa koobastiku ja sealsete kaitsealuste liikide kaitsele kaasa aitamine. Samuti Muuseumikoobast külastavate turistide turvalisuse tagamine. Piusa külastuskeskuses on võimalik: 3D-arvutimudeli abil virtuaalselt jalutada Piusa liivakoobastes ja otsida Muuseumikoopas asuvaid altareid; tutvuda AHHAA keskuse valmistatud eksponaatidega; vaadata filme koobaste tekkeloost ja kaitsealustest taime- ning loomaliikidest; tutvuda Piusa liivadega lähemalt; süveneda nahkhiirte eluolusse; meisterdada liivapudeleid ja liivakaarte (ettetellimisel); kasutada seminariruumi erinevate ürituste läbiviimiseks (konverentsid, seminarid, peod jne); kohvikus keha kinnitada; külastada Muuseumikoobast koos giidiga. www.piusa.ee

LÕPUTULT LIGITÕMBAV! 11. JUUNIST AHHAA TEADUSKESKUSES

SAARED

Selle suve parimad reisisihtkohad?

Aga palun, ainult praamisõidu kaugusel Suve algusest ei anna märku ainult esimesed kõrged soojakraadid, vaid ka nädal nädala järel pikenevad praamijärjekorrad saartele. Hea saarerahva huumor ütleks suisa, et viimases saab siinses kliimas ehk kindlamgi olla kui suvesoojuses. Iseäranis sai selles veenduda möödunud aastal, kui saartest sai tõepoolest päeva pealt üks eestlaste seas armastatumaid sihtkohti. Põhjusega. Juba praegu on alust arvata, et selleaastane suvi ei erine eelmisest kuigivõrd. TEKST: RIINA PALMISTE | FOTOD: SHUTTERSTOCK

E

esti saarte statistika on muidugi uhke: meresaari on meil viimaste andmete järgi koguni maagiline number 2222. Tõtt-öelda on selliste arvude valguses – 2222 meresaare kõrval on meil ka 133 järvesaart – pisut häbigi, kui pole oma jalga ühelegi neist tõstnud. Pole vahet, kas sätid end juba kuulsate Tõllu, Pireti, Leigri või Tiiu sappa, või keerad paadinina hoopis mõne väikesaare või laiu poole, pikka aega igatsetud eksootikat leiab neilt kõigilt. Öeldakse ju küll, et kuskil ei ole rohi rohelisem ega meri sinisem, aga paratamatult just nii väikestel tormist merd trotsivatel saartel tundub. Aeg peatub, tekib sõnulseletamatu rahu ja saab lihtsalt tunda rõõmu hetkes elamisest. Paradiisisaari on nii põhjas, läänes kui ka keset Peipsi järve ilu. Just Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas asubki väike Piirissaar, mis nagu ühele tõelisele paradiisisaarele kohane, on kogu ulatuses – 7,5 ruutkilomeetrit – looduskaitseala. Septembri lõpuni viib regulaarliin Laaksaa-

8

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

re sadamast otse sihtpunkti. Kes soovivad, võivad mõistagi praamlaeva Koidula asemel kohale seilata oma veesõidukiga. Haruldustest tulvil loodusele lisaks ootab kohapeal ees tõeline ajaloo- ja kultuurirännak, sest pole ehedamat kohta, kus tutvuda kaluri- ning vanausuliste kultuuriga, kui sealsed kolm eriilmelist küla: Piiri, Tooni ja Saare. Muidugi mõista maitseb ka vana hea Peipsi sibul saarel, kus kogukonna peamine tegevusala ongi läbi aegade olnud kalapüük ja juurviljakasvatus, eriti autentselt. Hea õnne korral saab sibulapärgi ka kohalikelt kaupmeestelt kaasa osta. Eesti suurim saar Saaremaa pakub avastamist loodus-, kultuuri- ja ajaloohuvilistele, aga on mõnus peatuspaik ka rannas peesitajatele või elamuste otsijaile. Kuigi kuulsate suviste suursündmuste – Saaremaa ooperipäevade, Kuressaare merepäevade ja I Land Soundi – toimumises ei saa selgi aastal lõpuni kindel olla, on need siiski seda riski väärt, et juba varakult piletid hankida. Kui peakski ka juhtuma, et suuremad vabaõhuüritused ära keelatakse, ei pea veel seepärast väljasõitu ennast ära jätma, sest üks mis kindel: ei

kao kuskile ilus loodus ega liigu omalt kohalt ka legendaarsed vaatamisväärsused. Kaali kraater, keskajahõnguline Kuressaare linnus, kuulsad Saaremaa sümboliks kujunenud Angla tuulikud, imetabane Panga pank on ainult üks osa sellest kõigest. Muuseas, rahvas teab rääkida, et kõige ilusamad päikeseloojangud avanevad just Panga pangalt. Mis kõige olulisem: isegi kui ilmaga ei vea, siis kui piirangud vähegi lubavad, saab spaaparadiisina tuntud Saaremaal sellegipoolest veerõõme nautida. Lennureiside igatsejad võivad muuseas Virtsu sadama asemel seada sammud hoopis Tallinna lennujaama, sest sealt pääseb Kuressaarde kõigest poole tunniga. Sama kehtib meie suuruselt teise saare, Hiiumaa kohta. Paradiisisaar, kuhu on kõige suurem tunglemine olnud ikka ja alati just augusti esimesel nädalavahetusel. Miks? Sest just siis toimub seal kohvikutepäev – vahva, Hiiumaalt alguse saanud traditisoon, mis levis jõudsalt üle Eesti. Kuigi kohvilähkritena tuntud kärdlakad ja ka kaugema kandi hiidlased pakuvad oma kohvikutega tõepoolest suvesse unustamatu elamuse, ei maksa arvata, justkui oleks see ainuõige aeg saare külastamiseks. Hiiumaa on ühtviisi mõnus nii kastesel jaaniööl, aga ka soojal vananaistesuvel, kui suuremad turistide hordid on juba oma teed läinud. Populaarsemad vaatamisväärsused on kindlasti Eestis harudalne Kaibaldi liivik, Suuremõisa loss, laulvate liivadega rannad, aga ennekõike muidugi kolm tuletorni: Kõpu, Tahkuna ja Ristna. Neist viimase kohta leidis ju just hiljuti lõpuks kinnitust palju spekuleeritud legend, kuidas tuletorn pärineb Pariisist Eiffeli ateljeest. Viimane aeg see Eiffeli šedööver oma silmaga üle vaadata! Kes ihkab minna võimalikult ruttu ja võimalikult kaugele, peaks sammud seadma ... Ei, mitte eksootilisele soojamaareisile, vaid meie omaenda lõunapoolseimale saarele, Ruhnu saarele. Läänemere pärliks kutsutud saarel tunned end kõigest ja kõigist eraldatuna. Eestiski ei ole teist sellist saart, kus ühestki küljest ei paistaks maismaad. Saare ainulaadne loodus on sellest teinud populaarse sihtkoha matkasõprade seas ja Limo ranna laulvad liivad võidavad südameid ka väljaspool suvehooaega. Saare auks ja uhkuseks on kujunenud sealne tuletorn, millel on teatavaid sarnasusi armastuse linna Pariisi ikoonilise vaatamisväärsuse Eiffeliga. Põhjust selleks pole vaja kaugelt otsida. Torn on projekteeritud samas Prantsusmaa büroos, kus töötas ka Eiffeli torni autor Gustav Eiffel. Nii pole ka ime, et rahvasuus ringleb hoogsalt legend, kuidas just Ruhnu tuletorn oli väike proovitöö enne suure Eiffeli valmimist. Ikooni staatuses on ka kohalik kirik, mis uhkustab suisa kahe tiitliga. Peale selle, et see on meie vanim säilinud puidust pühakoda, kannab ta ka Eesti vanima puitehitise krooni. Sugugi vähem eriline pole ka Eesti loodepoolseim saar Osmussaar, mis võiks olla filmitegijate seas ideaalne võttepaik. Niivõrd müstiliselt mõjuvad sealsed vana kabeli varemed ja otse pankrannikul kõrSUVEPUHKUS EESTIS 2021

9

SAARED guv triibuline majakas, mille tippu 2019. aastast jälle minna saab. Saar on täpselt parasjagu suur, et võtta ette jalgsimatk ümber saare, kus lisaks mainitud majakale ja kabelile avastada ka looduslikke vaatamisväärsusi. Ettetellimisel saab jalgsimatka asendada lustliku safariga. Õhtupoolikul on rangelt soovituslik õppida saunakombeid otse mererannal ja kümblustünnis. Ainult nii saate ehedast saareelust õige maitse suhu! Mandrilt 12 kilomeetri kaugusele jääval Kihnu saarel jagub tegevust aasta ringi. Olgugi et mõõtmetelt üpris tilluke, on saarel näha ja kogeda palju. Eest leiab mitmeid vahvaid vaatamisväärsusi, näiteks Kihnu tuletorni ja muuseumi, millest viimases saab väga eheda pildi Kihnu pärimuskultuurist. Aga ega asjata pole Kihnu pärimuskultuur kantud ka UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirja. Omanäolist keelt, rahvariideid ning kihnlaste igipõlist armastust laulu, tantsu ja pillimängu vastu on muidugi varmalt valmis tutvustama ka sõbralikud saareelanikud ise. Traditsioonidest lugu pidades kannavad nad ju rahvariideid ka argipäeval ja laulurahvana võtavad viisijupi üles ilma suure-

10

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

ma pealekäimiseta. Iseäranis mõnus on Kihnus ringi liikuda jalgrattaga, aga ka Kihnule alati omane olnud kastiauto on endiselt alles ja valmis rahvast ringreisile sõidutama. Ratta seljas tasubki võtta ette Kihnu Reesuratta nime all tuntud 23 kilomeetri pikkune ringmarsruut, kuhu teele jäävad mitmed suured vaatamisväärsused. Eesti suuruselt neljandale saarele Vormsile tasub end sisse seada mitmeks päevaks. Seda soodustab ühelt poolt lai majutusvõimaluste valik – telkimisplatsid, kämpingud ja külalistemajad pakuvad vaheldust rutiinsele argielule –, aga teisalt saare sõnulseletamatu rahu ja vaikus, mille keskel on hea akusid laadida ning tööstress seljatada. Tegevust jagub ka aktiivse puhkuse otsijatele, sest saare puutumatut ja mitmekesist loodust on kõige parem avastada just jalgrattaga. Nii pääseb kohtadesse, kuhu autoga asja ei ole. Rattaid saab mugavalt laenutada ka Sviby sadamas. Avastamist ootavad nii kadakaväljad, mereäärsed aasad, rändrahnud, majakad kui ka rannarootslaste kultuur ja elulaad üleüldiselt. Viimasest annab eriti hea ülevaate Sviby talumuuseum. Mis siis muud kui mõnusat saarepuhkust!

Sibulatee – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri! Sibulateega tutvumiseks tasub aega varuda paar päeva. Mõni päev lihtsalt puhkamiseks ja Peipsis ujumiseks, mõned päevad siinse elu-oluga tutvumiseks.

Toredad kohtad perekülastusteks: · Alatskivi loss, kus kõik tüdrukud end printsessidena tunnevad; · Liivi muuseum, kus on palju ruumi jooksmiseks ja tore külakiik; · Peipsimaa külastuskeskus, kus toimetavad kõik Rändur Rääbise raamatutest tuttavad tegelased; · Voronja galerii, mille õunapuu otsas pidada ka vanaema elama ja mille vahvlid sulatavad kõikide laste südamed; · Samovarimaja, kus ivan tšaid on paslik alustassilt juua; · Alatskivi Looduskeskus, kus looduse ringkäigud on kõigile sobival viisil lahti seletatud.

Sibulatee muuseumid, õpitoad, toidukohad, üritused ja ööbimisvõimalused leiad www.sibulatee.ee Kindlasti tee pilte ja videosid oma toredatest hetkedest, jagades neid sotsiaalmeedias #sibulatee

LINNAPUHKUS

Eesti suurlinnad

pakuvad uusi kogemusi ka kohalikele Eesti väiksusest hoolimata pole ka kohalike jaoks sugugi ebatavaline, et suurlinnadest enda jaoks uut ja huvitavat (taas)avastatakse. Loeb muidugi kogu komplekt – nii koht, inimesed kui ka seal ees ootavad konkreetsed võimalused. Eesti ametlik turismiinfot koondav leht Puhka Eestis tuletab ikka ja jälle meelde seda, kui ilus ja lihnte on puhata siinsamas Eestis. TEKST: PUHKA EESTIS | FOTOD: SHUTTERSTOCK

Tallinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese, vaid ka tore koht puhkuseks. Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamist jagub kõigile. Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ning elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks mitte võtta aeg maha ja avastada pealinna uutmoodi – läbi külalise pilgu? Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid … Mitmekesine kul-

12

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

tuurielu ja kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ning väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis – Energia avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust – võimalusi on uskumatult palju!

Peamaja K-P 11-18 Mõisa tee 1, Viimsi

Sõjatehnika angaar mai-okt. R-P 11-18 või ettetellimisel Vehema tee 1a, Viimsi (300 m peamajast)

LINNAPUHKUS

Tartu Ülikoolilinnas Tartus leidub igaühele midagi: lastega peredele, intellektuaalidele, seljakotiränduritele, armunud paaridele, kunsti- ja kultuurihuvilistele. Alati on põhjust tagasi tulla, kas või lihtsalt selleks, et oma suhteid Tartu vaimuga soojana hoida. Kus elab Tartu vaim? Seda ei tea täpselt keegi, kuid tema lähedust võib tunda mujalgi kui ülikoolis – Supilinnas, Toomemäel, mõnusates väikestes kohvikutes, muidugi ka Eesti Rahva Muuseumis. Tartu on alati olnud Eesti vaimne pealinn: laulupeo häll, Eesti teatri ja riigi sünnikoht. Oma vaimse ja boheemlasliku õhkkonna on linn säilitanud siiani. Aeg voolab Tartus kiirustamata. Rahvuslikust ärkamisajast peale Emajõe Ateenaks hüütav linn on kultuurikeskus: Emajõe suveteatri, hansapäevade, tudengite kevadpäevade, festivalide, kontsertide ja konverentside virvarris on võimatu igavust tunda. Lisaks on Tartu koduks rohkem kui 20 muuseumile. Kui “Suudlevate tudengite” purskkaevu juures Raekoja platsil pilt tehtud ja Toomemäel jalutatud, lodjaga Emajõel seilatud ja lastega AHHAA keskuses ring tehtud, naudi kindlasti külluslikke kooke pikkade traditsioonidega Werneri kohvikus Põhj a -E u r o o p a ü h e va n e ma ülikooli peahoone vahetus läheduses. Või astu sisse mõnda boheemlikku, tudengielust ja melust mõjutatud kohta, näiteks Genklubisse.

Pärnu Kui soovid näha sõpru, kellega see pole õnnestunud terve aasta, kohtad neid suvel Pärnus. Sügisel ja talvel on linnas mõnus veeta spaanädalavahetus. Pär-

14

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

nu on aasta läbi ka rahvusvahelisel tasemel konverentsilinn, kus saad edukalt korraldada oma firmaüritusi. Pärnu on Eesti suurim omavalitsus, selle pindala on 858,07 km². Muide, umbes sama suur (892 km²) on ka Saksamaa suurim linn Berliin. Pindala suurusega on Pärnu maailma esisajas, jättes selja taha sellised suurlinnad nagu Milano, Ateena, Viin, Buenos Aires, Barcelona, Toronto ja Hamburg, rääkimata siis Kopenhaagenist, Stockholmist ja Amsterdamist. Siiski – vaatamata suurele pindalale elab Pärnus ühel ruutkilomeetril kõigest 60 inimest! Nagu teisedki Eesti kuurortlinnad, sai ka 1996. aastast suvepealinna tiitlit kandev Pärnu linn tuntud kuurordiks juba 19. sajandil. Nüüdki pakuvad ajalooline rannapark purskkaevudega ja mänguväljakud mõnusat puhkust igas vanuses külastajatele ning kaunis rannapromenaad sobib nii jalutamiseks kui ka rulluisutamiseks. Pärnu keskuslinnas on üle 85 kilomeetri kergliiklusteid, mida mööda jalutada või kus tervisesporti teha. Tuntuim neist on Pärnu linna kahte silda ühendav Jüri Jaansoni tervisespordirada. Proovi ka veesporti – purjetamist ja veesuusatamist. Kajakiga pääsed lähedal asuvatele laidudele. Kultuuri-Pärnus toimuvad festivalid: dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, Järvi Akadeemia, orelifestival, bluusi- ja hansapäevad, kunstide öö Augustiunetus. Samuti on kuurortlinn maiuspala arhitektuurihuvilisele, pakkudes eri aastakümnete funktsionalismi kõrvuti romantiliste villade ja modernsete klaashoonetega. Pärnus asub suurim puitvillade rajoon Eestis!

Saaremaa ja Muhu Eesti suurim ja suuruselt kolmas saar tekitavad sõltuvust: suvist puhkust on parim veeta Mandri-Eestist hoopis erinevas looduses ning peatuda turismitalus, talvel aga lõõgastuda spaades. Tänu pehmele kliimale ja lubjarikkale pinnasele on Saaremaa ja Muhu saartel rikkalik floora ja fauna. Loodushuvilisi ootavad õpperajad Viidumäe looduskaitsealal ning sadade tuhandete rändlindudega ja metsikute orhideedega Vilsandi rahvuspark. Loodushuvilise reisimenüüsse kuulub ka Kaali kraatri, Euroopa esimese teaduslikult tõestatud meteoriidikraatri külastamine, jalutamine Panga pangal ja päevitamine Järve ranna luidetel. Läbi aasta ootavad külastajaid toredad väikesaared Vilsandi, Abruka, Ruhnu ja Viirelaid. Kultuurihuvilist ootavad Saaremaal keskaegsed kivikirikud, Maasi ordulinnuse varemed, Sõrve tuletorn ja militaarrajatised, Mihkli talumuuseum ja Kuressaare vanalinn. Kuressaare piiskopilinnus on omataoliste hulgas kõige terviklikumalt säilinud ehitis Baltikumis. Angla kõrgendikul seisavad piirkonna tuntuimad tuulikud, kus saad omandada käsitööoskusi. Kuressaare on tõenäoliselt koguni kõige spaatihedam linn maailmas – siin on üks spaakoht kümne elaniku koh-

ta. Sobiva pakkumise leiavad nii ravispaa teenuste vajajad kui ka kogu perega spaapuhkust nautivad külastajad. Peale spaaprotseduure on hea jalutada Kuressaare armsas vanalinnas ning nautida arhitektuuri, kohvikuid ja galeriisid. Muhu pärlid on pikkade kiviaedadega Koguva küla, Üügu pank ja Eesti üks vanemaid pühakodasid Katariina kirik oma paganlike hauakividega. Muhu saarel on ka jaanalinnufarm ja Tihuse hobuturismitalu. Kuulsat Muhu leiba, imelist käsitööd ja häid söögikohti leiab Liiva keskusest. Arhitektuuri ja kõrgel tasemel kokakunsti pakub Pädaste mõis. Allikas: puhkaeestis.ee

TULE MEIEGA REISILE! Ühepäevased reisid

Kahepäevased reisid Hind alates

P 4.07

Haapsalu Tšaikovski festival. Uuemõisa mõisas „Kui seda metsa ees ei oleks“. Lääne-Harjumaa.

65 €

P 11.07

Etendus “Eramaa”

85 €

K 14.07

Vormsi.

65 €

K 14.07

Lääne-Virumaa.

65 €

L 17.07

Kontsert “Kaunimad lemmiklaulud me elus” Pootsi mõisas.

75 €

K 28.07

Jõgevamaa.

65 €

L 31.07

Etendus “Vana Klaver” Kiidjärvel.

K 11.08

Vormsi.

K 18.08

Ida-Harjumaa.

115 € 65 €

L 3.-4.07

Haapsalu Tšaikovski festival.

200 €

Rahmaninov „Koguöine jumalateenistus“.

200 €

L 10.-11.07

Pärnumaa ja etendus “Eramaa” Pootsi mõisas.

200 €

T 20.-21.07

Viljandimaa – Valgamaa.

L 31.07-1.08 “Vana Klaver” Kiidjärvel ja Vooremaa

al.190 € 200 €

L 7.-8.08

“Vana Klaver” Kiidjärvel.

205 €

T 10.-11.08

Pärnumaa ja etendus “Eramaa” Pootsi mõisas.

200 €

R 20.-21.08

Kolkjal etendub draama “Serafima ja Bogdan”.

195 €

T 24.-25.08

Kolkjal etendub draama “Serafima ja Bogdan”.

195 €

L 4.-5.09

Ida-Virumaa ja Narva Ooperipäevad. Ooper “Tuhkatriinu”. Jälgi reklaami

R 10.-11.09

Ida-Virumaa ja rahvusvaheline Ooperigala Narvas.

Jälgi reklaami

Kolmepäevased reisid R 16.-18.07

Kolm saart kolme päevaga. Saaremaa – Vilsandi – Muhu… Jälgi reklaami

Jälgi reklaami

R 23.-25.07

Saaremaa. Ooperipäevad.

Jälgi reklaami

65 €

L 10.-12.09

Põhja-Läti

Jälgi reklaami

Lahemaa rannik ja A.Kivirähki “Talupojad tantsivad 7 mõisa Järvamaal.

Haapsalu Tšaikovski festival. Balletigala „Luikede lend“.

Jälgi reklaami

T 24.08, K 25.08, P 29.08

K 8.09

R 2.-3.07

60 €

K 7.07

prillid ees” Viinistu kabelis.

www.comtour.ee

Vaata rohkem meie kodulehelt www.comtour.ee, tel 645 5925, 522 0009, comtour@comtour.ee

Reisibüroo Comtour, A. Lauteri 7c, Tallinn

PUHKUS LÄHIRIIGIS

Mida teha, et lapsed saaksid autos omavahel läbi, et ükski sõit ei läheks tühja, et keegi magamatusest ja näljast jonnima ei hakkaks, et igaühele oleks reisil midagi põnevat? Vaata siit — oleme sinu perereisi õnnestumiseks põhjaliku eeltöö ära teinud! Isegi naaberriikide põnevamad sihtkohad välja valinud! TEKST: TIARE TRUSS, PERE JA KODU FOTOD: SHUTTERSTOCK

Huvitavad kohad lähiriikides,

kuhu kogu perega autoreisile minna LÄTI

VEEPARGID

Lätis saavad pered üheskoos tegutsedes õppida tundma loodust ja ajalugu, veeta muljeid täis päeva seikluspargis või vee ääres, loometöökojas või lumisel mäenõlval. Nautige koosolemist läbimõeldud reisidel!

Suveajal on suurepärane paik paaripäevaseks perepuhkuseks Jūrmala kuurortlinn. Jalutuskäigud rannajoonel, restoranid ja retrohõng täiskasvanutele ning lähedal olev veepark lastele. Līvu Akvaparks Jūrmalas on üks Põhja-Euroopa suurimaid veeparke. See on lastele ja nende vanematele avatud aasta ringi. Ventspilsis töötavad aasta läbi Ventspilsi veeseikluspargi atraktsioonid, suvel töötab aga linna sinilipu supelranna lähedal rannaveepark.

Kuhu minna lastega? SIGULDA Seikluspargis Tarzāns ei jäta atraktsioonide valik külmaks ei lapsi ega nende vanemaid. Eraldi trassid nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka seikluspargis Mežakaķis. Gauja ürgorg 42 meetri kõrguselt – hingake sügavalt sisse ja ületage see legendaarse Sigulda köisraudtee vagunis.

SOOME Soome on väga lapsesõbralik maa. Kui ajakava on piiratud, saab ka Helsingis ja selle lähiümbruses palju ära teha. Kui puhkus on pikem, soovitame naaberriigis ette võtta mitmepäevase autoreisi, et järvederikast Soomet sügavamalt tundma õppida.

Kuhu minna lastega? HELSINGI Kui lõbustuspargis juba käidud, soovitame minna avastama veealust maailma. Sea Life on põnev okeanaarium, kus võib näha lausa seitset haikala. 30 akvaariumis on üle 100 kalaliigi, põnevamad elanikud on vast raikalad, meduusid, merihobud ja kilpkonnad.

16

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

NAANTALI Kui olete valmis pisut pikemaks sõiduks, soovitame külastada kaunist Naantali linnakest ja sealset Muumimaad. Muumimaa on Tove Janssoni muumitrollide lugudel põhinev teemapark, mis asub Naantalis, 16 kilomeetri kaugusel Turust ja 180 kilomeetri kaugusel Helsingist. Seal kohtud muumilugude tegelastega.

US N Ö M S K Ü E VÖTA ETT EMAAL! R A A S S U K PUH t, ja joo mehisel i, mõnule, söö ng ri l ei m a at e. Tule ja va nasid fotopilt matka ja tee ke

ROOTSI Stockholm on ülimalt peresõbralik! Igal sammul on lastega arvestatud ja kohti, kuhu minna, väga palju.

Kuhu minna lastega? DJURGÅRDEN Kui kesklinn pole teie jaoks, soovitame Djurgårdeni saarekest, kus jagub tegevusi terveks päevaks. Maailmas täiesti erakordne 17. sajandi laev Vasa asub just seal. Vasa ei suutnud kunagi sadamast lahkuda ja on säilinud peaaegu tervena ning näeb erakordselt uhke välja. Samal saarel on muu hulgas Astrid Lindgreni raamatukangelaste maailm.

KAALIS patseeri maailmakuulsa meteoriidikraatri ümber ja külasta

meteoriitikamuuseumi, puhkuseks viska jalad seinale väikehotellis ja lase mudida väsinud lihaseid, vöta ainulaadse interjööriga Kaali Trahteris kehakinnitust ja märjukest. Tunned kuidas eluenergia taastub.

ANGLAS ootab Sind kena 100-aastane tuulikumägi 5 tuulikuga. Siin saad rännata mitmetest sajanditest pärit vanavara keskel, paitada viikingiajastu lambaid ja teisi koduloomi ja lasta hea maitsta rahvuslikul söögil ja joogil. Kiviajastu autodel kasvõi võidu „kimada“ ja käsitöökodades meisterdada. PANGA PANGAL vaata 21 m kõrguselt merele, pane ajanäitaja õigeks päikesekellalt, matka, pea piknikku, imetle EV 100 auks istutatud tammeparki. KONTAKTID: tel 5373 1818, e-mail info@kaalitrahter.ee tel 5199 0265, e-mail angla@kylastuskeskus.ee, www.anglatuulik.eu BRONEERI ÖÖMAJA: tel 506 9515, e-mail kaali@kylastuskeskus.ee

MEGAMIND Stockholmi tehnikamuuseum MegaMind on erakordne paik – väga originaalne ja moodne muuseum lastele. MegaMind on kõige põnevam, lõbusam ja üllatusterohkem koht aju ja tajude avastamiseks ka neile, kes ennast muidu sugugi teadushuviliseks ei pea. 50 interaktiivset väljapanekut peaks olema igati piisav. Sa ju tahad teada, kuidas kass maailma näeb? Allikad: latvia.travel, tallink.ee

PRIVAATNE PUHKUS

Kui hing ihkab

erilist ja privaatset Juba liiga kaua oleme olukorras, kus reisida on võimatu või keeruline. Küll aga on avatud meie enda kaunis kodumaa, kus leidub avastamisväärseid ja isegi veidi müstilisi paiku küllaga. Oleme pilgu peale visanud neljale ägedale majutuskohale, mis pakuvad suvel mõnusat äraolemist. Pageme looduse rüppe! TOIMETAS: IRMELI KARJA

Põhjamaa disain Paslepa metsatukas – Nordicstay Noarootsi Ühel erakordsel kevadõhtul ütles peremees Enn: “Maris, me elame maailma parimas kohas.” Oli 2019. aasta aprillikuu ja ilm imeliselt soe, päike just oma loojangust taevast roosaks värvimas, mets laulmas imelist meloodiat koos kõikide kevadlindudega, kes pesa punusid. Aeg peatus ja pokaal kihisevat maitses paremini kui tavaliselt. “Mis oleks, kui annaks teistele ka natuke aimu, kui äge meil siin Noarootsis ikka on?” Nii saigi õhku visatud mõte, mis hakkas kohe oma elu elama. Plaan teha kaks kämpingu kujuga metsamajakest, mis oleksid täiesti unikaalsed ja meie moodi. Ja samas piisavalt suured, et mahutada suurem pere. Kaks aastatat hiljem aprillis olidki esimesed külastajad meie juures. Me ei oleks osanud unistadagi, et need majad tulevad nii ägedad. Kaks maja on teineteisest paarikümne meetri kaugusel, pakkudes piisavalt privaatsust. Mõlemas majas on kõik mugavused. Puuküttega saun, kus lavamaterjalina kasutatud väga vanasid ja laiasid Paslepa mõisa saarepuusid. Majad on seest väga avarad ja valgusküllased. Toonideks valge, hall ja puit. Katusealused magamised on ülimugavad, sest kvaliteetsed madratsid suigutavad kõik külastajad parimasse unne. Palju oleme kasutanud ka peegelklaasi, mis kumab läbi ja samas annab ruumile õhulisuse. Kahe maja vahel on madal tiik, mis justkui ühendab ja ka eraldab majad teineteisest. Mõlemal majal on suur ja avar terrass, kus saab nautida pikki õhtuid sõpradega, lösutada, päevitada, grillida parimad palasid ning mai lõpus on lisandumas ka kümblustünnid mõlemale majale. Siin metsatukas on eriline vaikus ja rahu. Naudingut pakuvad kevadlinnud, kohe-kohe on platsis ka ööbik ja no siis jää või õue ööbima, et seda kontserti nautida. Õnneks saab ka voodi kohal olevaid katuseaknaid avada, et saada osa looduse imelisusest. Ka vihmakrabina taustal uinuda on katuse all väga maandav. Sügise poole hakkavad meie põldudel kogunema sookured, see taustamuusika on ühteaegu kurblik, aga samas ka eluline. Aeg vaa-

data enda sisse ja toimetada teisel kiirusel edasi. Talvel on jälle nii mõnus seal metsatukas toimetada. Saun kogu aeg soojas, mets lumevaiba all, tiiki saab teha jääaugu ja kümblustünn tähistaeva all on luksus omaette. Mälestused, mis jäävadki hinge paitama. Asume 1 kilomeetri kaugusel Paslepa mõisast, mille juurest saab alguse Paslepa matkarada, mis on 13 kilomeetrit pikk. Mõisa juurest Nordicstay puhkemajadesse toob romantiline põllutee, mida mööda on väga mõnus jalutada. Suveöödel on tee äärtes jaaniussid, põllud täis kauneid põllulilli, mõni eksinud nastik, taamal määgivad lambad. Jah, meie jaoks on see maailma parim koht ja meie suur südamesoov on see, et kõik, kes meie juures puhkamas on, saavad selle tunde ka enda sisse, et see jätaks positiivse kogemuse ning nad sooviksid alati tagasi tulla. Vaata ka Facebook: facebook.com/nordicstaynoarootsi Instagram: nordicstay.noarootsi

Foto: Nordicstay Noarootsi

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

19

PRIVAATNE PUHKUS

Tahkuranna kuppelmaja – tähistaeva all Lummava Tahkuranna looduse keskel hakkab silma üks arhitektuuripärl. See on stiilne ja valgusküllane kuppelmaja, mis on loodud peremehe enda käte ja südamega. Loodussõbralikud materjalid ja nutikas ruumikasutus on mõned pisikesed detailid, mida märkad, kui maan-

dud selle imelise kupli embuses. Öösel avaneb maja akendest panoraamvaade tähistaevasse – Tahkuranna vaiksed männi- ja kasemetsad on linna valgusmürast eemal. Asume Tahkuranna päikeseloojangupoolsel küljel ja meri on meist vaid 400 meetri kaugusel. Ümbritsevad männimetsad on täis Jõulumäe puhkekeskuse matkaradu ja lähedal asuv Tolkuse raba ei tohi jääda külastamata. Vaata ka Airbnb: Unique Dome house Instagram: dome_house_estonia

Treehouse – pesa puu otsas Ägedaid elamusi ei pea otsima seitsme maa ja mere tagant. Tegelikult on kõik olemas ka siinsamas ja lähedal. Ööbimine puuonnis on ilmselt paljude lapsepõlveunistus, kuid need majad puu otsas on kõike muud kui askeetlikud onnid. Valmis on saanud kolm erinevat puu otsas asuvat maja. “Puumaja” on suure panoraamvaatega terrassiga päikesetõusu nautimiseks, “Metsa puumaja” on teistest kõige rohkem eraldi asetsev rippsillaga maja, “Džungli puumaja” on lausa kahel tasandil ja kahe eraldi toaga puumaja. Kõigis majades on hotellile omased mugavused. Loodud neile, kes tahaksid kiirustavast elutempost pausi võtta ja soovivad erilisest majutusest elamust saada. Nii mõnigi on öelnud, et see on paik, kust ei raatsi lahkuda. Vaata ka treehouseestonia.ee Instagram: treehouse_estonia

Foto: Margus Vilisoo

20

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

SÖÖ NAGU MEREMEES

www.facebook.com/SailorsHomeCafe info@sailorshome.ee • tel. 5662 7447

LASTELE MÄNGUVÄLJAK

PRIVAATNE PUHKUS

Foto: Priidu Saart

Koht, kus armastatakse loodust – Maidla villa Eestlastel on väga vedanud – meil on õnn elada ühes vähim asustatud riigis maailmas. Siin on värske puhas õhk ja uhked rohelised metsad katavad ligi poole maismaast. Me soovime aidata sul võtta aja maha ja kogeda võrratus Eesti looduses nii mugavust kui rahu. Tallinnast 45 minuti kaugusel varjulisel teel peidab ennast keset Raplamaa soiseid maastikke Maidla Nature Resort. Me oleme siia kasepuude vahele ehitanud pisikese Loodusvilla. Kusjuures oleme püüdnud säilitada loodust täpselt nii, nagu ta oli, ja meil õnnestus ehitada nii, et ei pidanud selleks ühtegi puud maha võtma. Lisaks luksuslikule ööbimisele Loodusvillas pakume Maidla Nature Resortis erinevaid aktiivsemaid ja rahulikumaid tegevusi, mille käigus tunda ennast ürgse Eesti looduse osana. Oleme Maidla Nature Resortis püüdnud säilitada ka võimalikult palju arhitektuuri erinevatest aastasadadest. Nii Maidla mõisa pargi kui ka hoonete seintelt näeb sajanditepikkust lugu, mida räägivad erinevad kihistused ja arhitektuur. Mõisa peamaja on 15. sajandist, kõige uuem hoone, mille ise juurde ehitasime, on Loodusvilla. Me ei eelista siin üht teisele, vaid lihtsalt naudime võimalust ajas reisida. Vaata ka maidlaresort.com Instagram: maidlaresort

22

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

REKLAAM

Mõnus suvepäev Anija mõisas

Tallinnast kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel ootab teid pargi põlispuude all väärikas Anija mõis. Siin põimuvad maaelu lihtsus ja mõisamiljöö elegants. Avastamisrõõmu ja tegevust leidub siin kogu perele – alates kõige väiksematest kuni vanaemade-vanaisadeni. Anijale saabudes seadke esmalt sammud vastrestaureeritud mõisahäärberisse. Tunnetage kadunud sajandite hõngu ja saage aimu eri ajastutest, mille tunnistajaks selle maja seinad on olnud. Imetlege, kuivõrd taktitundeliselt on tehtud taastamistöid ja kuidas on püütud säilitada võimalikult palju ehedat ja ehtsat ning välditud n-ö ülevuntsimist. Saage osa mõisakultuuriteemalisest elamuslikust püsinäitusest “Mõisa aja lugu”, mis on lahendatud tänapäevases ja nutikas võtmes. Teid saadavad teekonnal ammused mõisategelased, kes jutustavad Anija mõisa lugu läbi oma silmade. Tutvuge mõisa peremeeste ja -naistega läbi aegade, saage teada, millega mõisas tegeldi ja milline oli eluolu aastasadu tagasi. Pere pisemad saavad mängida mõisaelu tutvustavaid mänge, riietada nukke ja lehitseda raamatuid. Kindlasti külastage ka käsitöökambrit häärberi võlvkeldris, kus toimetavad keraamika- ja õmblustoa perenaised. Proovige nende juhendamisel erinevaid näputöid ja meisterdamist. Uutest muljetest küllastununa on paslik end kosutada mõnusa einega Anija Mõisakohwi-

kus, kus romantiline ajastutruu interjöör lubab teil end tunda otsekui mõisaproua kutsutud külalistena. Siin kohtuvad Eesti traditsioonilised maitsed Itaalia köögiga. Nautige suveilma kohviku avaral terrassil või haarake kohvikust kaasa piknikukorv ning einestage hoopis mõisapargi lehtlas või pargimurul. Peale väikest lõõgastust on aeg asuda avastama Anija mõisapargi saladusi. Läbi 10 hektari lookleb peaaegu 2 km pikkune, infotahvlitega varustatud “Meelte ja kogemuste tee”, mida mööda sammudes saate osa pargi varjatud võludest. Põlispuude alt leiate nii käbiraja, tervet seltskonda mahutavaid linnupesi kui ka muud üllatavat. Vahepeal puhake jalgu pargipingil või kiikuge kiigel põliste tammepuude all. Lapsed aga leidku rõõmu pargi rüppe peitunud mängumajast. Anija mõisa ja parki tasub tulla terve perega ja veeta siin mõnus suvine päev! Saate meid külastada kas iseseisvalt või tellida giid, kes aitab teil märgata veelgi rohkem detaile ning kes jutustab põnevaid lugusid, mida te muidu teada ei saaks. Lisaks on meil äsja valminud uued külastusprogrammid, millest kutsume kõiki osa saama. Väiksematele külastajatele pakume lasteprogrammi “Oswaldi päev”, kus mõisa 6-aastase noorhärra Oswaldi silme läbi jutustatakse mõisa elust-olust, piilutakse sisse mõisalapse argipäeva, arutletakse mõisa- ja tänapäeva

elu erinevuste üle ning mängitakse toredaid mänge. Täiskasvanuid ootame põnevale ja harivale jalutuskäigule “Mõisaproua Mary jälgedes”. Jalutame Anija viimase mõisaproua Mary von Wahli radadel ning püüame ette kujutada, kuidas ta siin omal ajal toimetas ning mis mõtteid mõtles. Jalutuskäik lõpeb mõisahäärberi verandal, mis oli Mary üks lemmikkohti. Siin joome koos kosutava tassitäie Anija mõisapargi pärnaõieteed. Seltskondadele pakume aga eksklusiivset 3-tunnist elamuslikku õhtusöögipaketti. Sel õhtul on Anija mõis vaid teie päralt. Tulge ja tundke end tõelise mõisaproua või mõisahärrana! Teie teenistuses on isiklik ülemteener, kelle pulbitsev energia ning põnevad jutud ei lase tujul langeda. Teile pakutakse autentsetes mõisanõudes rikkalikku 3-käigulist õhtusööki uhkelt kaetud laua taga ning lisaks saate ballisaalis küünlavalgel nautida privaatset kammerkontserti.

Kohtume Anija mõisas! www.anijamois.ee anijamanor

!

Maailma parimad

kummikud KÄSITÖÖNA VALMISTATUD KVALITEETSED

art 88-441

art 88-15731209

art 88-574

! a g a m l i Iga • Naelte (libisemistõkke) kinnitamise võimalus • Klassikalised kummikud, mida jahimehed ja kalurid eelistavad • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Materjal talub –40 °C • Lai sääreosa • Lai liist • Värv: oliiviroheline

• Naelte (libisemistõkke) kinnitamise võimalus • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist • Lai liist • Värv: oliiviroheline

• Naelte (libisemistõkke) kinnitamise võimalus • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist • Materjal talub –40 °C • Lai liist • Värv: oliiviroheline

FINNWALD

89 €

KEVO Outlast HIGH

KOLI

119 €

169 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

MATKAMINE

9 asja,

mida mitte jätta koju, kui lähed matkale Eesti on nii armas ja kodune ning kõik on siin nii käe-jala juures, et sageli jääb seljakotti pakkides midagi olulist kahe silma vahele. Saab ka ilma, mõeldakse. Saab-saab, aga mõnus pole. TEKST: SVEN SULA | FOTOD: SHUTTERSTOCK

K

odumaa on täis kauneid kohti, kuhu jõudmiseks pole vaja muud kui tahtmist ja jalalihaseid, et kogu varustust endaga kaasas tassida. Ja varustus võiks olla hea – see teenib kaua ja kulutatud raha ununeb matkates üsna pea. Tuletame siis meelde, mida kaasa võtta.

1.

Enneta rakke

Mugav matkajalats on iga pikema jalutuskäigu kõige olulisem varustus. Rääkimata siis matkast, kus vilets või sisse kandmata saabas kiirelt jalad villipudruks teeb. Ja edasi astumine saab olema väga vaevaline, koos igaõhtuse tohterdamisega, et järgmisel hommikul uuesti teele asuda. Matkajalatsite valik on lai. Kauplusest – justnimelt kauplusest ja mitte netipoest, sest saabast tuleb enne ostmist õige sokiga kindlasti proovida – leiab jalatseid nii kergemateks mat-

kadeks kui ka teravate kivide otsas turnimiseks. Nii et palu müüjal lahti rääkida, milleks üks või teine mudel hea. Välimust ja ilu vaata seekord viimasena, sest eesmärk on saada jalanõu, milles võid vantsida päevi ja päevi. Kui jalanõud käes, pole muud, kui need korralikult “sisse sõita”, et jalats võtaks täpselt sinu jala kuju. Siis pole karta ei rakke ega kedagi. Lühema Eesti matka võib muidugi ette võtta ka selles, mida kapist leida on, aga kui plaan teha läbi Ikla-Oandu matkatee, pole heast poolsaapast pääsu. Nendes on muide mugav liikuda ka mujal kui matkaradadel.

2.

Leia just enda jaoks mugav seljakott

Hea seljakott peab vett ja vilet ning jaotab oma sisu raskuse pigem puusadele kui õlgadele. Normaalsuuruses kott sobib SUVEPUHKUS EESTIS 2021

25

MATKAMINE

suurepäraselt päevamatkadeks, pikemateks käikudeks on tarvis matkavarustuse ära mahutamiseks juba 75–110-liitrist korralikku kotti. Kui soov tõsisem, võib lasta selle koguni eritellimusel teha ja siis istub see sama valatult kui rätsepaülikond. Poest leiab enda jaoks sobivaima koti neid lihtsalt proovides ja proovides. Tõsises matkapoes võib paluda koti ka kraami täis laduda, et tunda, kuidas see ikka seljas istub, sees nii paarkümmend kilo. Mahutavuse kõrval on ülioluline koti kvaliteet. Et õmblused kestaksid, et kott peaks vett, et selles oleks erinevaid taskuid ja kaasas ka vihmakile. Pole just kuigi mõnus pugeda õhtul niiskesse magamiskotti ja panna selga märgi riideid. Nigelama mudeli puhul päästab hädast asjade eraldi kilekottidesse pakkimine. Kord paari aasta jooksul matkamiseks võib koti ka laenata, aga tõsisema huvi korral muutub päris oma seljakott möödapääsmatuseks.

ma peletamiseks oleks vaja panna miskit peale või panna selga kuiv ring. Seljakotimatkaja puhul peaks kõige olulisem ja seetõttu ka kõige kvaliteetsem olema pealmine ilma soojustuseta koorik ­– jope või jakk, mis peab kinni tuule ja vihma, kuid on kindlasti hingav, et kehast tulev niiskus saaks läbi jope välja aurustuda, mitte ei kondenseeruks selle sisemistel kihtidel. Hea, kui jopel on ka tugevdatud õlad, et kotirihmade alt vett sisse ei imbuks. Loomulikult on oma riided nii suve- kui ka talvematkadeks. Aga isegi suvel Eestis matkates tasub pidada silmas, et vihmase ilmaga võib olla üsna külm ja meie suveööd just alati soojad ei ole. Spordi- ja matkapoed pakuvad laias valikus matkariideid ning hinnaklass on n-ö nullist sajani. Aga nagu öeldud, jope pealt kokku hoida ei maksa, pealegi tasub selle pakutav mugavus kiiresti ära ka igapäevakasutuses.

3.

5.

Ära unusta sooja sööki

Toit on ainus, mis matkal energiat annab ja edasi viib. Isegi kui lähed lühikesele päevamatkale, pane kotti kindlasti kaasa lõunasöök ja taskusse nosimist. Pikemal matkal pakuvad lõunad mõnusat puhkust ja annavad matkale kindla rütmi. Süüakse muidugi sooja toitu ja valmib see pliidil, mis mahub sellesse samasee kotti, millest äsja juttu oli. Matkatoidud on põhiliselt kiiresti valmivad lihtsad söögid, nagu pudrud, supid ja makaronid või siis spetsiaalsed matkatoidu komplektid, mis koostatud vastavalt energiaja vitamiinivajadusele. Abiks on ka armee toidupakid, kui neile ligi saad. Kui plaanis teha tulevikus mõni talvematk, uuri kindlasti, kas pliit, mida osta plaanid, töötab ka pakasega, ja osta kohe juurde ka tuult varjav ekraan, et gaasi kuluks vähem. Matkagurmee söömiseks on kõige mugavamad matkanõude komplektid, kuid väga hästi toimivad ka vanaisaaegne emailitud kruus ja kauss ning söögiriistad. Kamba peale võiks kaasas olla ka üks multitööriist, millega mugav toidupakke ja konserve avada.

4.

Riietu kihiliselt

Kui mitte mujal, siis matkal mõistad, et kihiliselt riietudes on maru mugav leida just antud hetkeks kõige optimaalsem kehakatete kombinatsioon. Seljakotti pakitud lisakihid tõestavad suurepäraselt oma kaasavõtmise vajalikkust hetkel, mil teed higisena peatuse ja tunned, et kül-

26

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Käimiskepid. On neid ikka vaja?

Atribuudid, mida sageli ostetakse esimese asjana, kuigi neid üldse tarvis pole. Mõtle, kas sinu marsruut sisaldab järske tõuse või laskumisi. Kui maastik on keeruline, pakuvad kepid suurepärast tuge, ja kui keppe plaan osta, siis valida sellised, mille osadeks võtmisel on võimalik neid ka seljakotti panna. Eestis saab nendeta enamasti hakkama, aga kui tunned, et saad abi, võta kaasa.

6.

Sääskedele valu!

Sääsed on ühed ebameeldivamad matkakaaslased, keda heal aastal võib sinuga kaasa tiirelda mustmiljon. Abiks on siis nii repellendid kui ka sääsevõrguga müts, mis võiks kaitsta torgete eest ka kaela. Õnneks pole sääski suurem jagu aastast, nii et saad matkata ka nendeta.

7.

Elekter kotis kaasa

Kui on tarbijaid, peab olema ka voolu. Seepärast uuri enne matka, kas teele jääb laadimisvõimalusi, või veel parem, pista kotti akupank. Suure tõenäosusega ei suuda sa loobuda matkal oma nutitelefonist – vaja pildistada iga liblikat ja lille, share’ida sõpradega asukohta, jälgida teekonda mõnes GPSi kasutavas rakenduses jms. Asi,

mida mingil tingimusel koju ei peaks jätma, on taskulamp. Väga hea variandi võib leida isegi supermarketist või ehituspoest. Otsmikulampi on mugav kasutada ka telgis, saab riputada lakke ega kaalu palju.

8.

Sinu kodu on su kindlus. Ka matkal

Jalgsimatka puhul saab telgi ostuotsuse kaalukiviks sageli kaal. Sageli on heades matkatelkides isegi pisut kitsas just seetõttu, et rasket koormat seljas vähem kandma peaks. Kui kaasa tuleb pisut suurem telk, siis hea on seda sõpradega jagada mitte ainult ööbides, vaid ka kandes – sisu ühe, väline kate teise ja kaikad-vaiad kolmanda sõbra seljakotti. Telk olgu hea nagu koorikjope, mis peab vett ja vilet. Nende valik kauplustes on tohutu. Õige eksemplari leidmiseks tasub peale müüja jutu lugeda kommentaare ka matkafoorumitest. Jäi siis meelde, et telgi kõige olulisemad omadused on vastupidavus, veekindlus ning loomulikult ka kaal?

9.

Magamiskott, kuhu tahad pugeda ka pärast esimest ööd

Mida panna selga, kui minek merele? Merele minnes tuleks arvestada sellega, et kaldal tundub ilm tavaliselt soojem. Seega riietu veidi soojemalt. Kuna merel on tihti tuuline, siis on hea, kui kaasas on tuulekindel jope või softshell ja külmema ilmaga võib alla pista ka fliisi. Kaasas võiks alati olla ka müts ja kindad – isegi südasuvel. Jalga võiks panna kerged spordijalatsid, suvel sandaalid. Purjeka peale ei sobi mustad tallad, mis võivad jätta triipe. Suvi on üks parimaid aegu purjetamiseks, kuid liigne päikese käes viibimine võib nahka ärritada. Nii et kui minek päevasele või pikemale purjereisile, siis võta kindlasti kaasa T-särk või lühikeste varrukatega pluus, kerged püksid, müts ja paar polariseeritud klaasidega päikeseprille. Kui teekond viib kaugemale avamerele, on kõige rohkem vaja kaitset ilma eest, sest pikkade sõitude ajal on see ettearvamatu. Jopet ja pükse valides tasub jälgida, et sinna alla mahuks mitu aluskihti. Ilmastikukaitset pakub avamerejope kõrge krae ja pikem lõige. Käte soojendamiseks on head rinna peal asuvad fliisvoodriga taskud. Jope lukk peaks olema suurem, et külmast kanged sõrmed sellest haarata saaksid. Eluks vajalike asjade hoiustamiseks peavad jopel ja pükstel olema takjakinnitustega kargotaskud. Pükste puhul on tähtis, et istmiku- ja põlveosad oleksid tugevdatud, istmikuosa õmblusteta ning säärte alumist osa saaks takjakinnitustega kinni tõmmata. Trakse peaks saama allapoole lasta jopet seljast võtmata. Allikad: lagoon.co.uk, sportlandmagazine.com

NB! Pole olemas ühte ja universaalset aastaringseks kasutamiseks mõeldud magamiskotti. Isegi Eestis võib juuni alul vaja minna üht, suve lõpus hoopis teise soojapidavusega magamiskotti. Kuid laias laastus võib liigitada kotid suve- ja talvematkade jaoks. Hea koti ostmiseks tasub kindlasti kuulata müüjat. Ise tasuks meeles pidada, et kott olgu pigem veidi soojem kui külmem, sest lukku saab alati lahti lasta. Kokku hoida ei maksa ka magamisaluse pealt, mida on nii täispuhutavaid kui ka vahupõhiseid. Esimene peaks olema nii kvaliteetne, et saad sellega põõnata ka kuuseokastel, kartmata mati tühjaks visisemist. Teine aga võiks olla suletud pooridage, et niiskus sinna sisse ei pääseks. Omaette teema on täispuhutav matkapadi, mille asemel võib riided magamiskoti ümbrisesse toppida ja padi olemas missugune. SUVEPUHKUS EESTIS 2021

27

Robin

PÜKSID 139.99 JOPE 249.99 SAAPAD 179.99 KOTT 129.95 NOKATS 34.95

VASTUPIDAVUS, FUNKTSIONAALSUS JA AJATUS Sellega tundub, et on öeldud kõige olulisem, mida Fjällräven meie ellu toob. Need riided pakuvad täielikku vabadust, ei looduses liikuda ja igast hetkest rõõmut tunda.

Gertrud

T-SÄRK 69.99 KOTT 34.99 ANORAK 199.99 PÜKSID 94.99

Isabel

KLEIT 129.99 KOTT 79.95 ANORAK 199.99

VEESPORT

Vette lustima!

Suvised päikeselised ilmad kutsuvad igal võimalusel välja aega veetma. Kui otsid lõbusat ajaviidet või sportlikku katsumust, pakuvad veealad selleks rohkesti valikuid. Valikut on lausa nii palju, et võid terve suve vees veeta! TOIMETAS: TEELE TEDER | FOTOD: SHUTTERSTOCK

S

uviste veealade alustalaks võib pidada aerupaadi või vesi­rattaga sõitmist. Pea kõigi Eesti suuremate järvede ja jõgede rannaalal tegutseb paadija/või vesi­rattalaenutus. Uue võimalusena korraldatakse huvilistele vesijalgrattamatku. Varasemat ettevalmistust need ei nõua, kuid sügavamasse vette sõitma minnes on oluline ujumisoskus. Vee peal liikumist võid nautida kui mõnusat ajaviidet ning võimalust päevitada ja vahepeal ujuda. Soovi korral saad aga nii aerutamise kui ka vesi­rattal väntamise muuta mõõdukaks treeninguks.

30

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Paadi või vesiratta leiad: Pirita paadilaenutusest, bellmarine.ee/teenus/paadilaenutus

KANUU- JA KAJAKIMATKAD Sõudepaadiga liikumisest nii-öelda järgmine tase võib olla kanuu- või kajakisõit. Kui sõudmise puhul istutakse seljaga liikumissuunas ja kasutatakse kaht kinnitatud aeru, siis kanuus sõidetakse enamasti kahekesi ning mõlemad osalised annavad oma panuse ühe vabalt käes oleva aeru abil, olles näoga sõidusuunas.

Sind aitavad matkakorraldajad: matkajuht.ee/et/kanuumatkad kanuutaja.ee kanuu.ee/kanuumatkad.html# 360.ee/matkad/kajakimatkad 360.ee/matkad/kanuumatkad kajakimatkad.com

SUP-LAUA VÕLUD Aerusurf ehk SUP (ingl k stand up paddle surf) on pärit Hawaiilt. Nimelt pidid surfitreenerid laual püsti seisma, et õpilasi paremini näha ning sellele aitasid kaasa suur laud ja aer. Ameerika mandrile jõudis aerusurf ehk SUP-surf 2000. aastal ja on nüüdseks vallutanud ka Euroopa ning Eesti. Tõsi küll, lainetelt on kolitud siledasse vette ning eriti populaarsed on jõe- ja järvematkad ning vaikse ilmaga mererandades päikeseloojangumatkad. Tõsisemad aerusurfarid kasutavad aerulaudu ka laevalainete võtmiseks ja võitlevad tormisel merel suurte lainetega. Aerusurf siledal veel on kõikidest surfialadest kõige

kergemini omandatav ja lauale saab juba esimesel tunnil. SUP-surf ehk aerusurf on väga hea lisatreening sportlastele ja viimasel ajal on hakatud korraldama tõsiseid aerusurfile suunatud võistlusi-maratone. SUP- ehk aerulaual saab edukalt praktiseerida ka fitnessi ja väga ilusaid elamusi pakub näiteks päikeseloojangu SUP-jooga.

SUP-FITNESS EHK SUPNESS SUP-fitness ehk supness on SUP-laual tehtav vaheldusrikas fitnesstreening ning hea võimalus harjutada tasakaalu ja treenida keha. Jooga ja pilatese elemente, üldharjutusi ning jõuharjutusi sooritatakse vees aerusurfi­laudadel. Tähtsal kohal on kere- ja tuhara­lihaste treenimine. Töös on ka väiksemad sisemised lihased, mis tasakaalu hoidmiseks tõsiselt vaeva näevad. SUP-treeningud sobivad igas vanuses ja vormis inimestele, kes oskavad ujuda. Esialgu keerulisena tunduvaks tasakaalu hoidmiseks omandad sa vajaliku kindluse juba paari trenniga. Harjutusi näidatakse eri variatsioonides, nii et saad treeningu raskusastet ise reguleerida. Trennides on osalejatele ette nähtud vajaduse korral ka kalipso ning kui ilma tõttu ei ole võimalik trenni teha, võib tugevama tuule ja lainetusega proovida näiteks lainesurfi. Kus? Fansurf Surfikool Kakumäel Suppama.ee Männiku karjääris ja Pärnu Vallikäärus SurfTown Surfikool Stroomi rannas Pirita Surfiklubi Stroomi Surfiklubi Kristi’s Kiteboarding Stroomis

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

31

VEESPORT

Kajak on väike ja kitsama kerega paat, millega liikumiseks kasutatakse kahelabalist aeru. Traditsioonilisel kajakil on kinnine tekk, milles on üks või mitu istumisava. Kanuumatk on kõigile jõukohane ajaviide. Saad endale valida sobiva piirkonna ja jõe ning distantsi. Lisaks tavapärastele matkadele korraldatakse ka hilisõhtuseid seiklusi päikeseloojangu või laternate taustal. Valikus on ka hiigelkanuud, mis on ligi seitse meetrit pikad ja mahutavad kuni kümme inimest. Kajakiga sõidetakse nii siseveekogudel kui ka merel.

VEESPORT

SUP-JOOGA

SUP-POLO

SUP-jooga ehk aerusurfilaual joogatamine sobib tõelisele veefännile, kes tahab oma tavapärastesse saalitrennidesse vaheldust tuua. Vee võbelemine ja vahel ka kerge lainetus panevad keha joogapooside võtmisel tõeliselt proovile. Vee peal on jooga mitmekülgsem ja väljas olemine virgutab nii keha kui ka meelt. SUP-jooga sunnib kehas tööle ka lihased, mis tavatreeningul jäävad tihti koormuseta. Treening suunab kogu tähelepanu keha keskosa süvalihastele. Raskuse kandmisel ühele ja teisele poole annab laud sulle n-ö eksimustest märku. SUP-jooga on loominguline ja mänguline, sest trenn tuleb kohandada ilmale-lainetusele vastavaks. Ka joogatundide lõpulõdvestus saab SUP-laual lebades uue tähenduse.

Stand up paddle polo või lühemalt SUP-polo paneb kokku veepolo ja suppamise. Eesti SUP-polo eestvedaja Jocke Salokorpi kirjeldab ala kui veepolo, lakrossi ja romuralli ristandit. SUP-polot mängitakse täispuhutavatel SUP-laudadel 25 x 30 meetri suuruse täis­puhutava väljaku keskel, kaaslaseks avausega aerud ja pall. Palli vastase väravasse saamiseks kasutatakse ainult aeru. Mängus on korraga kaks tiimi – kolm kolme vastu – ja vastasseis kestab kaks kümneminutilist poolaega. SUP-polo on küll lühike ja kiire mäng, kuid samas ka korralik vabaõhutrenn ning mõnus meelelahutus.

Kus? Suppama.ee Männiku karjääris ja Pärnu Vallikäärus SurfTown Surfikool Stroomi rannas Meritoni Spordiklubi Pirital

SUP-MATKAD SUP-laudu on võimalik rentida iseseisvaks vee peal kulgemiseks. Kui sa aga eelistad seltskonda, tasub end kirja panna iganädalastele SUP-matkadele, mida korraldatakse nii päevasel kui ka õhtusel ajal ja nii kergemates kui ka ekstreemsemates oludes. Eriti populaarsed on soojadel suveõhtutel toimuvad päikeseloojangumatkad, mis on tuulevaikse ilmaga tõelised romantikute lemmikud. Matkale saad selga kalipso, sest isegi ilusal soojal õhtul võib ilm järsult muutuda ja vette kukkudes on mugavam olla selleks valmistunud. Kus? Fansurf Surfikool Kakumäel SurfTown Surfikool Stroomi rannas Pirita Surfiklubi SUP Estonia Surfikool Tallinnas Stroomi Surfiklubi

Kus? Suppama.ee Männiku karjääris ja Pärnu Vallikäärus

WAKEBOARDING PARGIS JA PAADI JÄREL Surfamise, veesuusatamise ja lumelauasõidu tehnika kombinatsioonina välja kujunenud wakeboarding on veesport, mis sobib neile, kes eelistavad kergemaid ekstreemspordi­ alasid. Tegu pole millegi keerulisega – wake-pargis sõidetakse edasi-tagasi kaablist kinni hoides. Enamasti tiirutatakse wake-parkides kümne minuti kaupa ning varustus (laud koos saabastega, kalipso, kiiver ja vest) on arvestatud sõidukorra sisse. Kui sõit selge, saab oma oskusi edasi arendada vette seatud takistuste vallutamisega. Lisaks pargis sõitmisele on veelauasõitu võimalik harrastada ka paadi järel. See on algaja jaoks veidi keerulisem variant, sest paadi taga tekkivad lained nõuavad pargi sileda veega võrreldes rohkem tähelepanu. Pealehakkamise korral omandad esmase sõiduoskuse ja pöörded üpris kiiresti, sealt edasi jääb üle vaid veerõõme nautida. Veelauatamise võimalust pakuvad: Estrella Wakepark Tallinnas: wakeintallinn.ee Veelauasõit paadi järel Pärnus: lustipark.ee Rahinge Wakepark Tartu lähistel: rahinge.ee Allikad: Tervis Pluss, kiteboarding.ee

32

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Püüa kala, söö ja sära!

Tere tulemast Valkla Forelli! Asume Valkla külas kauni jõe ääres ja kõigest 2 km kaugusel rannast. Oleme avatud iga päev alates 12.00. Jälgime Eesti Vabariigis kehtestatud piiranguid ja soovime selle jälgimist ka klientidelt.

Tule meile kalale! Suurema seltskonna puhul palun broneerige laud. Telefon: 505 0043 / 607 3231 info@valklaforell.ee

PIKNIK

Läheme piknikule! Täitke piknikukorvid hea ja paremaga, helistage läbi kõik sõbrad-tuttavad ning korraldage üks mõnus õuessöömine. Aeg on sealmaal ... murumätas on kuiv, piirangud on lõdvenenud ja pikast koduspassimisest tekkinud tüdimusele on vaja vaheldust. TEKST: MARTIN HANSON | FOTOD: SHUTTERSTOCK

T

oidule ja joogile lisaks on äärmiselt oluline siiski ka see koht, kus oma al fresco söögikord laiali laotada. Iga koht ei sobi piknikuks – olgu siis liigse kära, õhusaaste või lihtsalt ebamugavuste pärast. Samas annab õige kohavalik piknikule õige suuna, atmosfääri ja meeleolu. Pargis söömisel on teatav aadellik mekk man, samas kui rand lisab suvisust ja mõnusat boheemlust. Merevaade pakub jällegi palju vajaminevat avarust ja romantikat. Tallinn pakatab kohtadest, mis lausa piknikuks loodud. Kahjuks on paljud neist sellised, kuhu avalikku minekut ei saa soovitada. Aga kombineerime omavahel mõned piknikuroad ja kohad Tallinnas, kus õues süüa.

34

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Botaanikaaed ja kartulisalat Botaanikaaed on üks pealinna pärleid, mille suur pindala ja erinevad taime- ning puukooslused tekitavad mõnusat avastamisrõõmu ja pakuvad ka hubaseid paiku, kuhu oma piknikulina laotada. Seda nii suurematele seltskondadele, romantikat otsivatele paaridele kui ka peredele. Botaanikaaias on muru alati niidetud ning piknikulised saavad rahus nautida ilma ja linnulaulu. Klassikalisim piknikuroog ei ole kuidagi sarnane klassikalise Olivier’ salatiga, vaid pigem on suurtele kartulitükkidele lisaks hakitud kerge valik sibulaid, porrulauku ja ürte ning sellele lisatud väga malbe majoneesiga koorekaste. Iga piknikuroa juures on oluline, et tegemist oleks värske sa-

latiga nii maitselt kui ka valmistuselt. Värsketest suvekartulitest valmistatud salati saab vabalt teha valmis päev varem, ideaalne oleks aga see, kui salati (kartul, punane sibul, porrulauk, till, petersell) ja kastme (majonees, hapukoor, sidrunimahl, törts sinepit) saaks segada kokku alles viis minutit enne söömist.

Loomaaed ja baguette-võileivad Loomaaeda ei lubata koeri või jalgrattaid, kuid piknikule kutsutakse kõiki! Loomulikult tuleb hiljem kõik enda tekitatu ka ära koristada, kuid millal te viimati võtsite einet, uurides samal ajal loomade elu? Võileivad on teine äärmiselt klassikaline toit, mida piknikule ette valmistada. Kuna piknik on enamasti selline einetamisviis, kus parimaks kaaslaseks ja noaks-kahvliks on meie enda näpud, tuleks teha võileivad sellised, et nende otsast saab õues lõigata sentimeetrised-kahesed viilakad. Parim viis selliste võileibade valmistamiseks on kasutada klassikalist Prantsuse pikka saia või baguette’i. See, millega need saiad täita, on iga sööja oma valik.

SELLE SUVE SNÄKID Maitsvad juustusnäkid igale maitsele

Linnahalli katus ja aurutatud oad juustuvalikuga Urbanistlikuma eine söömiseks pole Tallinnas parema vaatega kohta, kui seda on linnahall ja selle hiigelhoone katus. Üks nõukogude Tallinna vingemaid ehitisi on hetkel vaikselt küll tagasi algosadeks muutumas ja loodusega taasühinemas, kuid piknikuseltskonna võtab ta alati vastu. Pole midagi paremat kui soolas keedetud oad, millele riivida peale värsket Parmesani juustu või mida süüa koos oliiviõlise kitsejuustuga. Samuti võib enne piknikku võtta valikusse suurte põldubade asemel väiksemad Türgi oad, mida kiirelt keedetud vees blanšeerida ja seejärel küüslaugus pannil läbi ehmatada. Mõnusad nii kuumalt kui ka jahedalt. Lisaks heale, maalähedasele ja ausale maitsele on oad ka väga kasulikud.

Kakumäe või Pirita rand ja arbuusi-fetasalat basiilikuga Rannapikniku all võib mõelda nii päevast einet päevitamise kõrvale kui ka õhtueelset klaasikest kihisevat ranna ja rannametsa puutejoonel vaatega Tallinna lahele. Mõlemal on oma jõud ja romantika. Randa võib lõunapiknikut nau-

www.epiim.ee

PIKNIK

tima sõita ka jalgratastega vaid korraks, samas võiks ikkagi planeerida pikema olemise. Parimad paigad, kus Tallinnas rannapiknikku pidada, on Pirita ranna Viimsi-poolne jupp ja Kakumäel asuv kivisem, kuid maalilise vaatega rannariba. Enam suvisemaks vist salatiga minna ei saagi: arbuusitükid, värske basiilik ja maitseks soolakat, värsket fetajuustu. Tegemist on ainsa salatiga maailmas, mis ei kasvata pekki, vaid täidab üksnes põit. Loomulikult maitseb kerge oliiviõli ja maitseainetega salat kuumal päeval jahedana nagu pääs paradiisi.

Pealinna pargid ja hummus juurviljadega Tallinnas leidub palju parke, kuid kui räägime piknikupidamisest, siis tuleks ehk kõige tihemini kõne alla see kõige aadellikum ja peenem – Kadrioru park. 18. sajandil Peeter I loodud park ja loss pakuvad imelist äraolemist ka vaid murulapil pikutades. Kadrioru lossi park pole aga vaid see, mis on Luigetiigi juures – pargi põhiline osa venib peaaegu kuni lauluväljakuni ning peidab endas mõnusaid nurgataguseid, avaramaid ja rohkem puudega kaetud alasid. Hummus on viimastel aastatel muutunud Eestis peaaegu et olulisimaks snäkiks – seda pakutakse nii kohvikus kui ka restoranis, valmistatakse nii kodus söömiseks kui ka tööle kaasa. Samas tuleb tunnistada, et taimetoidulisest söögikraamist on hummusel ehk kõige rohkem pakkuda. Lisaks valmib see söök kiiresti.

SUVI 2021

Alates 01.06 oleme avatud iga päev 11:00-18:00.

Suvine veinivalik NICOLAS FEUILLATTE Prantsusmaa No. 1 šampanjabrändi hõrk Reserve Ecxlusive Rosé šampanja

BRUTO Vinho Verde ja Rose uued särtsakad Portugali vahuveinid

RICOSSA Gavi elegantne ja kerge Itaalia valge vein Piedmont maalilistelt küngastelt

PLUMA Vinho Verde kerge mulliga värsked veinid Portugalist CHIC BARCELONA poolkuiv rosé cava Hispaaniast

TELIANI VALLEY Tsinandali kerge ja kuiv Gruusia valge vein

GATO NEGRO Sauvignon Blanc – tsitruselise maitsega Tšiili vein valiti Wine Enthusiast poolt Best Buy tiitli vääriliseks

BLUE NUN Pink kerge ja marjane Saksamaa rosé vein LE VAL veinisari auhinnatud LõunaPrantsusmaa veinid on saadaval nii pudelis kui mugavas 1,5L pouch pakendis

BARONE MONTALTO Itaalia puuviljase maitsega Pinot Grigio pakivein ja Premiere Cuvee vahuvein

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

SUVEJOOK

Nolo-joogid tulevad! Uuemate generatsioonide jaoks ei ole lõõgastumiseks enam vaja alkoholi, millega ranged ja tugevad sotsiaalsed seinad maha lammutada, pinged maandada ning endale rõõmu valmistada. Need põlvkonnad koguvad jõudu täiesti teistel alustel ja tänu sellele on sündinud ka täiesti uus sektor nende inimeste maitsete järgi joogipoolise loomiseks – nolo-joogid. TEKST: MARTIN HANSON | FOTO: SHUTTERSTOCK

N

olo tähendab inglise keeles no/low alcohol ja koondab enda alla kõik need joogid, mis on kas täiesti või peaaegu napsivabad. Hetkel valitseb mittealkohoolse (nimetame kogu seda turgu lihtsustuse mõttes nii) joogi turgu õlu, millele kuulub nii 90% kogu turust. Samas on suurima kasvuga hetkel erinevad napsivabad destillaadid, nagu Eesti enda Lahhentagge toodetav 0,0% alkoholiga “džinn” Flâneur. Uusimad tegijad alkoholivabade jookide turul ei saa enam hakkama lihtsalt alkoholi eraldamisega oma joogist, tegema peab veel palju enamat. Inimesed, kes soovivad juua mittealkohoolseid jooke, soovivad samuti saada maitseelamust, soovivad kogeda midagi uskumatut. Lisaks sellele peab joogi tootmine olema eetiline, roheline ja kliimaneutraalne. Hakkama ei saa ka selleta, et tootja oleks sotsiaalselt kõrgel moraalsel pulgal. Ees ootab keeruline, kuid põnev aeg.

Viis suunda, kuhu napsivaba joogimaailm suundub Alkoholivaba õlu (ka siider) jätkab trendimist ja leiab tee kasvule! Õlle- ja siidritootjatel on olnud rohkem aega oma tooteid arendada, kuid neil on abis ka asjaolu, et pruulimisel-kääritamisel on võimalik saada väga edukalt oma kuulsate jookide alkoholivabasid koopiaid, kaotamata maitset. Hea näide on siin 2020. aastal välja tulnud ja kohe hitiks saanud Guinnessi maailmakuulus stout. Maitseb kui originaal, kuid annab vaid 70 kilokalorit toobi kohta. Uuesti sünnivad tervislikud spordi- ja funktsionaalsed joogid. Uus tulemine tähendab seda, et tegemist on ka tõeliselt tervislike toodetega, mis aitavad taastada organis-

mis vajalikke aineid. Seniajani olid spordijoogid vaid mõne lisandiga suhkruveed. Suured destilleerijad tulevad välja oma mittealkohoolsete kärakatega. Kõik on vist nüüdseks kuulnud Seedlipi-nimelisest alkoholivabast džinnidestillaadist. Suured tootjad on saanud aru selle suuna jõust ja nii on nüüd ka maailma ühel tuntumal džinnibrändil Gordon’s väljas oma 0,0% destillaat, mis maitseb kui originaal. Siirupid ja kontsentraadid muutuvad taas osaks meie joogisedelist. Ühelt poolt on trendiks tervislikud ja erinevaid maitseelamusi pakkuvad klassikalised siirupid, mida pikendada mullivee või mõne toonikuga, kuid täiesti uus suund on kontsentraadid, millega kas lisada maitset või luua sügavust. Need siirupid ja kontsentraadid on korraga nii maitseained kui ka ise joogid. Põnevaim toode on Cotswolds Distillery Gin Essence, mis on kümnekordne kontsentraat nende enda džinnist. 100 ml pudelist on võimalik teha paarkümmend klaasi head alkovaba džinn-toonikut, lisades toonikule, jääle ja sidruniviilule maitseks vaid mõned tilgad 46% alkosisaldusega kontsentraati. Uueks hitiks on saamas lähiajal soolased, hapud ja mõrud joogid. Seedlipi asutaja Ben Branson ennustas juba ammu, et varsti on kõigi inimeste huulil soov saada baarist midagi muud kui järgmine magus limonaad. Nii ongi turul juba mittealkohoolne Martini vermut ja kokteilina Nogronid (mittealkohoolsed Negronid). Allikad: thedrinksbusiness.com, austriajuice.com, foodbev.com SUVEPUHKUS EESTIS 2021

39

LÕBUSALT AUTOS

Kuidas reisida nii, et tagapingil oleks

pöidlad püsti Huvitab neid postkaarti väärt maastik, linnaarhitektuur või ajaloolised vaatamisväärsuses? Ei. Lapsed on hoopis teisest puust ja sellega tasub arvestada pikkadel autosõitudel mööda suvist Eestit. TEKST: SVEN SULA | FOTO: SHUTTERSTOCK

S

ee, mis pakub huvi täiskasvanutele, pole teps mitte mokka mööda tagapingil kaasa reisivatele lastele, kelle jaoks suvi on ennekõike koos päikese, ujumise ja jäätisega saabuv vaheldus pikale lasteaiavõi kooliaastale. Mida siis teha, et autoreisi lõppedes oleksite endiselt maailma parimad ema ja isa?

Hoidke igavus eemal Enne veel kui teele asute, kaardistage oma teekond ja pange paika, kus saaks teha peatusi, mis oleksid huvitavad ka lastele. Otsige mänguväljakuid, parke, randu, lastesõbralikke kohvikuid ja muuseume, et peatused ei oleks üksnes poisid vasakule, tüdrukud paremale pissikad, vaid põnev osa teekonnast. Selleks, et igavus eemale peletada, pakkige autosse kaasa meelelahutuskott, kus oleksid sees lauamängud (näiteks Aliase reisiversioon), kaardid, mõned mänguasjad, raamatud, märkmikud ja värvipliiatsid. Peatusteks võiks kotti panna ka palli ja lendava taldriku. Küll aga tasub vältida mänguasju, mis võivad autos rohkem tüli kui rõõmu valmistada – näiteks lima ja plastiliin, millega on kerge sõitjateruum ära rikkuda. Tüdimuse hoiavad eemal ka põnevad laulud-lood. Maanteesõidud on suurepärane aeg, kus kuulata üheskoos head muusikat ja audioraamatuid. Lapsed hoiab mõnusas tegevuses seegi, kui annate neile kaardi oma marsruudist ja valmistate ette õpetlikud tegevuslehed. Nii õpivad nad mitte ainult tundma külastatavaid kohti, vaid saavad osa kogu teekonnast. Pange näiteks kaardile kirja põnevamad kohad, mida tee äärest otsida. On ju reisimine siiski tohutu mõnus viis õppimiseks ja avastamiseks – eriti pisikestele maailmaavastajatele.

Varuge toitu ja suupisteid Pikkadel autosõitudel on nälg miskipärast kiire kimbutama, isegi kui sõite hommikul kõhu korralikult täis. Seega tasub läbi mõelda ka toidu ja suupistete valik. Uskuge – neid ei ole autoreisiks kunagi liiga palju. Võite julgelt kaasa pakki-

40

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

da kaks korda suurema koguse, kui arvate end vajavat. Vältida tasuks seejuures maiustusi – suhkur pole kindlasti pikka aega ühel kohal istuvatele lastele parim lahendus. Selle asemel pakkige kaasa toitev ja vähese suhkrusisaldusega söök. Kõiksugu kuivad suupisted, nagu riisikreekerid, riisikoogid, popkorn, pähklid ja valgubatoonid, on suurepärane valik, kuna peavad kogu reisi vastu, ilma et halvaks läheksid. Toidu kõrval pakkige autosse kaasa mõned vajalikud söögiriistad, nagu noad-kahvlid, taldrikud ja toidukarbid. Nii saate teel olles omal käel piknikke korraldada – peale selle, et säästate kõvasti raha ja aega, saate jälgida, et toitute täisväärtuslikult. Kui auto mahutab, võiks selle tarbeks kaasa võtta ka mõned lauad-toolid, aga kui ilm on ilus, tulete edukalt toime ka mõne üksiku pleediga – säästab niigi kitsas pagasiruumis ruumi. Allikas: lonelyplanet.com

LAVASTAJAD Andreas Aadel (Tartu Uus Teater) ja Markus Helmut Ilves DRAMATURG Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater) KUNSTNIK JA VALGUSKUNSTNIK Kristjan Suits HELILOOJA Lauri-Dag Tüür MUUSIKALINE KUJUNDAJA Arbo Maran

OSADES: Simo Andre Kadastu, Kristiin Räägel, Jan Ehrenberg (külalisena), Liis Lass, Peeter Tammearu (külalisena)

Teater alustab 24.05 Rogožini esietendusega

F. Dostojevski romaani „Idioot” ainetel

Augusti ja septembri piletid tulevad müügile 14.06 kell 11

Lavastajad Andreas Aadel ja Markus Helmut Ilves

Elise Metsanurga lavatekst Fjodor Dostojevski romaani „Idioot” ainetel TÕLKIJA Marta Sillaots Esietendus 24. mai 2021

TOOM-KOOLI 9 LINNATEATER.EE

ROGOŽIN

ESMAABI

Mis peaks olema

koduses apteegis?

Koduapteeki ja reisile on soovitatav kaasa võtta tooted, mis annavad kiiret abi erinevates hädaolukordades, nagu ootamatu haigestumine, kergemad traumad või põletus. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA | FOTO: SHUTTERTSOCK

B

enu apteegi proviisor Liia Saava on soovitanud kevadel teha oma koduapteegis või ravimikapis inventuur ja vaadata, kas sinna on jäänud mõned ravimid seisma või on midagi aegunud. Kehtivusaja ületanud ravimite kasutamine on ohtlik, sest ravimis võivad tekkida muutused, lagunevad toimeained, abiained, seisab virtuaalkliinik.ee lehel ilmunud artiklis. Aegunud ravimid saab tasuta ära anda apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Ka apteeki viidud ravimid jõuavad jäätmejaama, kus toimub ravimijääkide ohutu hävitamine. Alljärgnevalt on Benu apteegi proviisor nimetanud tooted, mis võiksid kuuluda igasse koduapteeki. Kindlasti võib vastavalt vajadusele ja võimalusele midagi juurde lisada. Termomeeter – soovitatavalt digitaalne, kuna seda on mugav kasutada. Tuleb meeles pidada, et digitaalset termomeetrit ei tohiks esimese piiksu peale ära võtta, vaid hoida veel mõned minutid. Esimene signaal annab märku, et temperatuur ei ole teatud sekundite jooksul tõusnud, mis aga ei tähenda, et on saavutatud maksimumtulemus. Sellest lähtuvalt pöördutakse sageli termomeetriga apteeki tagasi, et seade ei tööta või ei näita õigesti. Valida võib ka elavhõbedavaba mehaanilise kontakttermomeetri. Antiseptiline lahus või sprei – pindmiste haavade ja marrastuste desinfektsiooniks. Burnjeli või Burnshieldi põletusgeel – jahutav geel koheseks põletushaavale kandmiseks. Enam ei kasutata põletushaavale pantenooliga vahtu, millega haava kattes võib põletuse veel sügavamale kudedesse viia, kuna vahul puudub jahutav efekt. Prontosani haavageel – seda kantakse haavale sideme või haavatampooni alla. See aitab haavas niiskust hoida, eemaldab haavalt biokile ja on ka antiseptilise toimega. Tampooni või sideme vahetamisel ei ole need haava külge kleepunud, nende eemaldamisel ei kahjusta uuesti kude ning haav paraneb kiiremini.

42

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Dekspantenooli sisaldav salv või kreem – paranemisfaasis põletus- või pindmisele haavale, pehmendab nahka ja toetab rakkude uuenemist. Sobib ka ärritunud nahale või ekseemile. Puuvillavatt – vajalik desinfitseerivate vahendite pealekandmiseks ja puhastamiseks. Vatitikud, tavalised või beebidele – puhastamiseks ja raviainete pealekandmiseks. NB! Väikelastel kõrvade ja nina puhastamiseks tohib kasutada ainult selleks ettenähtud spetsiaalse kaitserõngaga tikke, et vältida ninaõõne või sisekõrva kahjustamist. Haavaplaastrid vähemalt kahes suuruses – valikus võiksid olla nii veekindlad, elastsed kui ka tundlikule nahale mõeldud erineva suurusega plaastrid. Rullplaaster või rullteip – haavatampooni või sideme kinnitamiseks. Steriilne ja mittesteriilne rullside – tulevad eri suurustes. Steriilse sideme võiks valida koos haavatampooniga. Valuvaigisti – apteegist võiks valida käsimüügiravimi, mis sobib pea-, hamba-, menstruatsiooni- ja traumast tingitud valule. Palavikualandaja – täiskasvanutele. Paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldav palavikusiirup lastele – pakendis on alati kaasas ka mõõtelusikas, et vastavalt vanusele õige kogus ravimit anda. Paratsetamooli sisaldavad palavikku alandavad küünlad imikutele – beebidele, kes veel lusikast siirupit ei võta, või kui laps oksendab, siis saab palavikku alandada või valu vaigistada just ravimküünalde ehk suposiitidega. Kurgutabletid või aerosool – kui on veidi tunda, et kurgus kripeldab, siis sellisel puhul kohe imemistabletti või aerosooli tarvitades võib tõsisema kurguhäda ka ära hoida. Loperamiidi sisaldavad tabletid või kapslid – ägeda kõhulahtisuse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks. Probiootikumid ehk piimhappebakterid – aitavad normaliseerida seedetegevust (kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhugaasid).

● Tervislikum alternatiiv karastusjoogile ● Sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid probiootilisi baktereid ja B-vitamiine ● Vähem suhkrut kui limonaadis ● Ilma säilitus- ja värvaineteta ● Soodustab seedimist ja aitab kaasa soolestiku tööle

@gutsycaptaineesti

Selver, Rimi, COOP, Stockmann, Prisma, Kaubamaja, Biomarket, R-Kiosk, Circle K

JAANIPÄEV Pühajärv ootab

Kas jaanipeod ikka tulevad?

Meeldejääv jaaniõhtu on kindlasti taluõuel veedetud jaanilaupäev koos grillimise, väliõhtusöögi ja seltskondlike mängudega. Kuna viirus selleks ajaks veel täielikult taandunud pole, on niisugune jaanituli ka tervisele kõige ohutum, aga kahjuks pole see kõigile võimalik. Eestis on igal aastal korraldatud ka sadu avalikke jaaniõhtuid linnades ja asulates, kuhu müüakse pileteid. Kuidas sel aastal avalike jaanipidudega asjad on? TOIMETAS: EINAR ELLERMAA | FOTO: MARKO MUMM

Pühajärve: jaanipidu kahel õhtul Kuigi loo kirjutamise ja trükkimineku ajal polnud veel selge, kui palju inimesi ja mis tingimustel tohib ühel avalikul väliüritusel koos olla, on mitmed suured jaaniõhtud juba välja lubatud ning piletimüük käib. Üks suuremaid jaanipidusid tõotab tulla Pühajärvel ja koguni kahel õhtul järjest. 14. korda toimuv Pühajärve jaanituli toob 22. ja 23. juunil Otepääle elektroonilise muusika nimekad tegijad. Üks peaesinejatest on drum’n’bass-stiili esindaja Netsky. Hollandist saabub Martin Garrixi mitmete hittide kaasprodutsent ja tema sõber Julian Jordan. Samuti esineb elektroonilise muusika tippu kuuluv Eesti DJ ja produtsent Madison Mars. Oma uut suvekava esitab Pühajärvel aasta meesartist Nublu. Aga see pole veel kõik. Pühajärvel saavad kokku Eesti parimad ja kuulatuimad artistid: Smilers, Terminaator, Tanel Padar, 5Miinust, Reket, Shanon, Karl-Erik Taukar ja Liis Lemsalu. Lisaks saab osaleda traditsioonilistes jaanipäevamängu-

44

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

des, sooritada benji-hüppeid ja lõbutseda muudel atraktsioonidel. Ööbida saab Pühajärve kaldal telklaagris.

Pärnu: seitse kodumaist esinejat 22. juuni õhtul lubab Pärnu Vallikäärus suurt jaanipidu ka Pärnu. Välja on kuulutatud seitse kodumaist esinejat, kuid kava võib veel muutuda. Esinevad Topeltmäng, Hunt & Laura, Ergo, Beebilõust, Jüri Homenja ja Recovery. Erikülalisena astub lavale Arnold Oksmaa ja pidu juhivad ning vahepalasid mängivad Alar Konik ja Rait Haas. Müügialal saab osta süüa ja juua.

Valgeranna: 2 Quick Start, Koit Toome, Shanon ja Meie Mees Jäädes Pärnumaale, siis 23. juuni õhtul toimub suur jaanipidu Valgerannas Doberani Rannamajas ja selle ümber. Muusikavalik on esinduslik: 2 Quick Start, Koit Toome bändiga, Shanon ja Meie Mees. DJ on Jaan-Enno Lohu ja õhtujuht Jaan-Arlet Palmiste, kes korraldab jaanimänge kogu perele, muu hulgas toimuvad köievedu ja sangpommi rebimine. Süüdatakse ka suur jaanilõke. Üritusele ei pääse oma söögi ja joogiga ning üldse igasugune klaastaara on keelatud. Ka lemmikloomi palutakse mitte kaasa võtta.

Torma: Terminaator, Shanon, Hellad Velled ja Hunt Jõgevamaal Tormas tuleb samuti esinduslik jaanipidu ja juba 19. juunil ehk jaanilaupäevale eelneval laupäeval. Esinevad paljude lemmikud Terminaator, Shanon, Hellad Velled ja Hunt. Põleb suur jaanituli ja toimuvad jaanimängud kogu perele. Taas ei pääse üritusele oma söögi ja joogiga ning üldse igasugune klaastaara on keelatud. Ka lemmikloomi palutakse mitte kaasa võtta.

S! U U K I A M A B U J S U U KÕIK ON KAIAVERE JÄRV d, ad, ratta ttad ratta iratt Vesi Vesira sõudepaadid

Saunamaja

le lle ll olle vol avo av na n Rannavo rada da usra Taki T stus

Vuta pesad

da lusra rada sra usr us lus lu Seikklu hvik ik vik hvi hv oh ko eko sek isek ise iis Jäät Jää iseko

Laagrimajad

u laa kual ik Piknikua

Fitnessrada

allaa ikua ikua Pikn Pikniku aun sa Torusaun

la itusa i ala Päevvitus Päevitusala

Terrassusallaa päev pä itusa

udid u id uud Batu Peremajad

a gualla m ngua mä Mudilaste män

mid,, um Riietusruumid C duššid, WC

p ükk Forellipü

ru Liuto L toru

SUU SU R gu ba mängutu

da lusra rada seiiklus Väike seik maja aja aj Grill rillm Gril

e gud g de Papa M ngud apa’’ss Män Pap maja aja ge ma g nge loun

4D kino hvik vik iseko ekoh Jäät äätis Jää Auto A droom

udid Batuudid tall Jõulu J

E MIN NE KESK SKMI KES a da orad mot otora mo

p ump Sky - jum

did ud Batuudid Piletikassa a da orad otora VÄIK V E mot

e aper pere ooma lo Vudila loom

Seiklusrada

Ronila

n etor e rn Vaatteto

PARKLA 1

180 km Tallinn 180 k 3 km Palamuse 13

d Atraaktsioonid

VEEPARK

oo o bistro Vuti bistr

Tasakaaluliinid

m orada SUUR mot

ne mänguala Vesine

Maabatuudid

Puust loomakujud

PARKLA 2

JÕ

Discgolf

I HV

U RT A -T

k 1,7 km ark Elistvere Loomapar Tartu 27 km

Mölla veepargis, lusti mängumaal, sõida ATV-ga vōi paadiga Kaiavere järvel! Suvel avame vinge turnimisatraktsiooni - Ronila! Rohkelt tegevusi ka kehvema suveilmaga! Meile saab nüüd külla tulla lausa mitmeks päevaks! Erinevad vahvad ja omanäolised majakesed ööbimiseks! Vudila on parim koht suvepäevadeks ja sünnipäeva pidamiseks! Suvehoojani on avatud meie grillmaja R-P tule naudi maitseelamusi! Vaata www.vudila.ee vōi facebookist !

km E 7 km L EE na 4

NT aleen AA a-Magd M aarj M

PARKLA 3

JAANIPÄEVARIIETUS

Jaaniajal riidesse moodsalt ja mugavalt

Kuidas jaanipäeval end võimalikult mugavalt riietada, tegemata järeleandmisi moes ja arvestades tõenäosusega, et ilm ei pruugi olla just kõige päikeselisem? TOIMETAS: EINAR ELLERMAA | FOTO: TAAVI SEPP

E

namik inimesi veedab jaanipäeva õues ja pidu ning seiklemine kestab varajaste hommikutundideni. Tõsiasi on aga see, et nagu kiuste kipub jaanipäeval ilm tihti üsna sombune olema, kuid vaatamata sellele leidub neid, kes valmis ka väikese vihmaga matkama minema ja isegi telkima jääma. Selleks, et mitte lasta end ilmal morjendada ning nautida värsket õhku ja mõnusat seltskonda, on vajalik aga õige varustus.

Soe ja mugav riietus Nagu öeldakse – pole olemas halba ilma, on vaid ebasobiv riietus! Tark on riideid selga panna kihiliselt ja pigem rohkem, sest kui hakkab palav, saab alati midagi ära võtta, aga külmetamine ei tule kellelegi kasuks. Õhtu saabudes võib jahedaks minna väga ootamatult, seega oleks hea, kui oled korralikult valmistunud ning soe kampsun, paksud sokid ja miks mitte isegi sall või müts oleks kaasa pakitud. Kui on vihma oht, võiks kanda kapuutsiga tuulejopet, lisaks on abiks pikkade käistega dressid ja mõnusad sviitrid. Kindel on aga see, et riietus peab olema piisavalt mugav, et saaksid istuda, astuda ja üle lõkke hüpata!

46

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Kummikud hoiavad jalad kuivana ja meele rõõmsana.

Foto: Pexels

Kummikud on moes Jalanõud peavad olema ennekõike mugavad ja ilmastikule ning plaanitud tegevustele vastavad. Mida aeg edasi, seda mugavamaks ja trendikamaks muutuvad õnneks ka kummikud, mis hoiavad jalad kuivana ja meele rõõmsana.

Tehnika tähtsus Unustada ei tasu sedagi, et ammu ei tähenda varustus ainult riideid ja jalanõusid. Kes ei tahaks lahedat pidu ja rõõmsat seltskonda kas pildile või videole jäädvustada? Siin tuleb abiks mõistagi hea kaameraga nutitelefon. Samuti võivad kasulikud abivahendid olla näiteks kaasaskantav kõlar meeleolumuusika mängimiseks ja akupank juhuks, kui pidu peaks pikemaks venima. Allikas: Anne & Stiil

Jah värvidele! Värvidega mängimine lisab jaaniõhtusse särtsu, mis sombuse ilma korral kindlasti ära kulub! Värvidega tõmbad endale tähelepanu – paistad välja ja eristud. Värv on esimene, mida sinu välimuse juures märgatakse, isegi enne siluetti ja detaile. Just värvid kujundavad esmamulje. Värvide ja aksessuaaridega saab muuta oma välimust väikese vaevaga. Vormi oma figuuri – heledad toonid paistavad rohkem silma ja lasevad pindadel suuremana mõjuda, tumedate efekt on aga salendav. Kui tahad näida pika ja sihvakana, siis kanna ühevärvilist kleiti või kasuta ühte värvi kogu komplektis. Erksad värvid tõstavad tuju ja annavad enesekindlust!

ASUME MUSTAMÄEL TAMMSAARE TEE 89. Neljapäeviti Viimsis CityAlko poe ees 15.00—19.00. Laupäeviti Tallinna Kalaturul 9.00—14.00. Laupäeviti Viimsi Taluturul 10.00—14.00.

INFO JA TELLIMINE: 503 1759 / 501 1137

SUVEGRILL

Marinaadid ja sütejuurviljad Marinaadid Retseptid koostas Tuuli Mathiesen.

ÕUNAMAHLAMARINAAD 2–2,5 dl naturaalset hapukamat õunamahla 0,5 dl õli 1 sl vedelat mett 1 sl soola Värskelt jahvatatud musta pipart Värsket hakitud peterselli ÕLIMARINAAD 2 peotäit värskeid hakitud ürte, nt petersell, till, tüümian, basiilik, pune, rosmariin 2 hakitud küüslauguküünt 1 dl rapsiõli 0,5 sidruni mahl Soovi korral värsket tšillit – hakituna

Peaaegu alati, kui räägitakse grillist, seatakse fookus üheülbaliselt kas liha või kala tähtsusele. Kõrvale jäävad tihti kaks komponenti, mis on ideaalse grillieine jaoks möödapääsmatud: marinaadid ja juurviljad ehk lisandid. Keskendumegi nüüd vaid neile.

VÜRTSIKAS SUITSUPAPRIKAMARINAAD 4–5 tšillit 5 küüslauguküünt – lamedaks vajutatult 70 ml oliivi- või päevalilleõli 2 sl laimimahla 3 sl tomatipastat 2 tl suhkrut 1 kuhjaga supilusikatäis suitsutatud paprika pulbrit 2 tl soola Valmistamine: sega iga marinaadi jaokas mainitud osised kokku (võid noaga hakkida või kasutada blenderit), lase marinaadil tõmmata ja marineeri nendega endale sobilikku liha! Allikas: Oma Maitse

48

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

Retseptid koostas Martin Hanson.

GRILLITUD PORRULAUK Paar porrulauku Oliiviõli Meresoola Küüslauku Tüümiani Lõika porrulaugud 15-sentimeetristeks lõikudeks ja uuesti pikkupidi pooleks. Grilli kuumade süte kohal porrulauk pehmeks – anna seestpool külge värv, seejärel keera porru ümber ja küpseta valmis. Samal ajal, kui porrulauk grillil valmib, haki kokku küüslauk ja tüümian. Võimalikult peeneks. Tõsta porrulauk grillilt taldrikule, maitsesta soolaga. Hõõru porrulaugule ka küüslaugu-tüümianisegu ja nirista peale oliiviõli. Serveeri lihaga!

KOOSTAS: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK

KÜÜSLAUGU-MEEMARINAAD 3 purustatud küüslauguküünt 1 dl õli 1 sl mett 2 sl sojakastet 2 sl palsamiäädikat Värskelt jahvatatud musta pipart Värsket hakitud peterselli Soola

Lisandid

HAUTATUD HIINA KAPSAS Hiina kapsast Paprikat Oliiviõli Meresoola Võta Hiina kapsas lehtedeks lahti. Lõika ära lehtede alumine 5 sentimeetrit. Viiluta ära ka paprika: punane, kollane, oranž või roheline. Aseta 3–4 kapsalehte fooliumile, lisas paprika, nirista oliiviõli ja pane korralikult soola. Keera foolium kokku ja pane paun grillile. Lase rahus 25–30 minutit haududa. Serveeri kuumalt! PALSAMIÄÄDIKASIBUL Punseid sibulaid Tšillikaun Palsamiäädikat Meresoola Koori punased sibulad ja tee neisse lõiked, mis ulatuvad peaaegu juureni. Haki tšilli peeneks või rõngasteks ja topi maitseaine sibula sisse, lõikude vahele. Keera sibulad fooliumisse ja lase neil 70 protsendi ulatuses grillil valmida. Võta sibulad grillilt ja lisa meresool ning nirista peale ja vahele palsamiäädikat. Keera foolium kokku ja pane uuesti grillile. Grilli valmis, pehmeks, magusaks. Serveeri koos liha ja vorstidega. Allikas: Oma Maitse

TURVALISELT AUTOS

Kasulikud nipid

turvaliseks ja rahulikuks autoreisiks koos pere pisematega Selleks, et terve perega ette võetud autoreis kulgeks nii turvaliselt kui ka meeleolukalt, on allpool toodud mõned kasulikud soovitused. Tõsi, täiskasvanud saavad tihtipeale hakkama, küll aga on vaja teha nii mõndagi, et ka pere pisematel oleks tore ja rahulik. Mida silmas pidada? TEKST: TIARE TRUSS | FOTO: SHUTTERSTOCK

Reisid rohkem kui ühe lapsega? Ära pane neid kõrvuti istuma! Üks suurimaid väljakutseid mitme väikese lapsega reisides on see, kuidas hoida neid kaklemast. Sa pole veel oma tänavanurgalt õieti välja keeranudki, kui nad juba üksteise peale kaebavad. Maanteele jõudes polegi enam midagi teha, kaklus on alanud. Kõige kindlam viis olukorra vältimiseks on eraldada lapsed üksteisest.

Pikemat sõitu sobib alustada varahommikul Pikka sõitu on parim alustada varahommikul. Suure tõenäosusega magavad lapsed autos edasi. Lapsed saavad autos süüa kaasa pakitud hommikusööki – paar tundi lähevad nii tõesti kiirelt. Ideaalis ei tohiks laste lõunaune ajal ühtegi peatust teha, sest siis riskid sa lapse ülesajamisega ja pead ülejäänud päeva pahura lapsega tegelema.

Lase lastel liikuda Pikalt autos istumine on paras väljakutse kõigile, aga eriti väikelastele. Veendu, et peatused tehakse kohtades, kus laps saab ringi liikuda. Otsi lastele mõeldes liikumispausideks parke, mänguväljakuid või teeäärseid atraktsioone – kõike, mis sobiks sõidust puhkamiseks.

Varu autosse tervislikke snäkke Vaevalt on midagi hullemat näljasest beebist või väikelapsest. Valmistu olukorraks ette ja veendu, et autos oleks alati lastele midagi süüa. See ei säästa ainult tigedast lapsest, vaid sa ei pea ka lähimast bensiinijaamast šokolaadi või saiakest ostma. Puuviljad, mida on kerge süüa, sobivad autoreisile ideaalselt. Samuti karpi valmis lõigatud porgandi- või kurgiviilud ja kuivatatud puuviljad. Autos võiks olla päris mitu taaskasutatavat veepudelit. Ära võta autosse magusaid ja kleepuvaid jooke, need lähevad suure tõenäosusega korra ikka ümber.

Kuulake muusikat ja audioraamatuid Lastega väga pikka sõitu tehes ei piisa siiski alati snäkkidest ja mängudest. Mängud eeldavad näiteks ka vanemate osalust ja alati pole sul selleks jaksu või võimalust. Kui miski muu ei tööta, võivad muusika ja audioraamatud imesid teha. Muusika ja audioraamatute valik on nii suur, et igale vanusele ja maitsele leiab midagi. Audioraamatud meeldivad tihti ka täiskasvanutele! Pane käima lapse lemmikmuusika või -raamat ja ta on mitu tundi vaikselt. Ole valmis ka ühte ja sama laulu või raamatut kolm korda järjest kuulama …

Viimane lahendus – nutiseadmed ja filmid Väikelastele nutiseadme või filmi etteandmine on kindlasti väga kiusatust tekitav ja kõige kergem variant rahu leida, aga see peaks olema alati viimane alternatiiv. Autos, kuhu pole sisse ehitatud ekraane, on filme kõige mõnusam vaadata tahvelarvutist. Võib osta kõrvaklappide jagaja ja lapsed ei pea filmi isegi valju heliga vaatama. Film hoiab last mõnda aega rahulikuna ja pärast filmi saab ta sulle vaimustunult oma muljeid jagada.

Paki nutikalt Autoreisi edukus sõltub väga suurel määral targalt pakkimisest. Lauamängud, rasvakriidid, snäkid, audioraamatud – veendu, et need kõik asuksid käeulatuses. Mõistlik oleks paari tagavarariideid kergesti kättesaadavas kohas hoida, siis ei pea sa tervet autotäit asju ümber pakkima, kui peaks mõni õnnetus juhtuma. SUVEPUHKUS EESTIS 2021

51

TEATER

Kõik teavad, et praegune olukord on jätnud inimesed kultuurinälga ja sündmuste planeerimine on äärmiselt keeruline. Aga kas suve saab üldse suveks nimetada, kui pole suvelavastusi? Õnneks on erinevad teatrid sellele mõelnud ja varstivarsti saabuvatesse suvekuudesse on planeeritud hulgaliselt lavastusi. Uurime lähemalt, mida tänavu pakutakse, ja toome välja mõningad suvelavastused, mida sel suvel nägema peab. TOIMETAS: TAAVET KASE | FOTO: SHUTTERSTOCK

Teatrisse!

Mida suvel vaatama minna? Juuni Talupojad tantsivad prillid ees (Eesti Draamateater) Autor: Andrus Kivirähk. Lavastaja: Hendrik Toompere. Osades: Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk. Lauluridu “Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele” teavad kõik, aga rahvasuust on üles kirjutatud ka pisut teistsugune ja mitmetähenduslikum variant – “Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees”. Esietendus 11. juunil 2021 Viinistu katlamajas.

Röövel Hotzenplotz (Eesti Noorsooteater) Autor: Otfried Preussler. Lavastaja: Mirko Rajas. Osades: Anti Kobin, Sander Roosimägi või Mihkel Tikerpalu, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla. Humoorika röövliloo tegevus areneb väikeses linnakeses, kus kõik paistab olevat imehästi, kuni hirmuäratav röövel Hotzenplotz murrab end vangimajast vabadusse ja pistab nahka kõik praevorstid ning hapukapsad, mis vanaema on Kasperlile ja Seppelile valmistanud. Nii saab alguse hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. Suvel etendused kogu perele 12. juunist 11. juulini 2021 vabaõhulavadel üle Eesti.

1984 (Vanemuine) Autor: George Orwell. Lavastaja: Karl Laumets. Osades: Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel. Loo sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse-, Külluse-, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ja hakkab märkama end ümbritsevaid valesid. Esietendus 26. juunil 2021 Kammivabriku sündmuskeskuses (Teguri 28a, Tartu). SUVEPUHKUS EESTIS 2021

53

TEATER

Juuli Armastus mälukaotuseni (Vana Baskini Teater)

Kasuema (Emajõe Suveteater)

Autor: Valentin Krasnogorov. Lavastaja: Eero Spriit. Osades: Tõnu Kilgas või Eero Spriit, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg. Hoolimata romantilisest pealkirjast on tegemist ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis. Mälukaotuse käes vaevlev mees tuleb abi saamiseks arsti juurde. Arst püüab välja selgitada haiguse sümptomeid ja põhjuseid, kuid tulutult – patsiendi vastused on nii vasturääkivad, et temalt on võimatu mingit selgust saada. Õnneks on võimalik välja kutsuda patsiendi naine, kes vastab kõigile küsimustele selgelt ja enesekindlalt. Esietendus 1. juulil 2021 Padisel Kallaste talu Kalju Laval.

Autor: Silvia Rannamaa. Lavastaja: Andres Dvinjaninov. Osades: Ülle Kaljuste, Riho Kütsar, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik jt. “Kasuemas” kohtume taas juba “Kadrist” tuttavate tegelastega. Uus elukorraldus viib Kadri internaatkooli ja seal leiab ta omalaadse perekonna: üheskoos elades lihvitakse vastastikku iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama nõudlikku sõprust, ära tundma tühisust ning avastama sisemisi väärtusi. Selles loos, nagu elus endaski, on nukrust ja valu ning noorte omavahelised suhted on tihti pingelised, kuid samas leidub siin ka palju soojust, rõõmu ja hingeminevat südamlikkust. Esietendus 9. juulil 2021 Tartus, Staadioni 48 hoovis.

Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu (muusikal Kalmer Tennosaarest) Autor: Ott Kilusk. Lavastaja: Ain Mäeots. Osades: Sepo Seeman, Kalle Sepp, Peeter Oja, Inga Lunge, Ingrid Margus, Liina Tennosaar jt. Kalmer Tennosaar oli üks Eesti esimesi poptähti, kelle sametine hääl viis une tuhandetelt naistelt. Pärast seda, kui Kalmerist sai Eesti Televisiooni esimene meesdiktor, vallutas ta peagi kõik suuremad estraadilavad nii siin- kui sealpool Nõukogude Liidu riigipiiri. Tema välimus püüdis pilku: Elvise maneeridega, naeratav härrasmees, kena ja alati hästi riides. Etendused juulis ja augustis Põlvamaal Taevaskoja lähedal.

Praegu pole aeg armastamiseks (R.A.A.A.M.) Lavastaja: Damir Salimzianov. Osades: Kristo Viiding, Mari-Liis Lill või Ingrid Margus, Harriet Toompere, Martin Kõiv, Ott Kartau, Tõnn Lamp. Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil “Um deus dormiu lá em casa” (“Maja, kus magas jumal”). Lugu tugineb vanakreeka müüdile armukadedast sõjapealikust Amphitryonist, tema imekaunist naisest Alkmenest ja kavalatest jumalatest. Lavastus nomineeriti 2018. aasta Eesti teatriauhindadele parima lavastuse, parima meespeaosatäitja ja parima naispeaosatäitja kategoorias, Harriet Toompere sai parima naiskõrvalosatäitja laureaadiks. Mängitakse juulikuus erinevates Eesti mõisates.

August Sitsi Silentium (Teatriühendus Misanzen)

Katkuhaud (Ugala Teater)

Autor-lavastaja: ​Helen Rekkor. Osades: ​S ilva Pijon, Sandra Lange, Rauno Kaibiainen, Andres Roosileht. Kohaspetsiifiliste ja visuaalsete lavalugude traditsiooniga teatriühendus Misanzen kutsub suvel 2021 publiku ajarännakule Balti manufaktuuri, et peatselt muutuvas kultuuripärandis taaselustada mastaapse kangavabriku mälu. Avalikkusele on hästi teada Kreenholmi vabriku kirju ja kohati ulmelisena tunduv ajalugu. Vähem aga teatakse, et säärase riik riigis tunnetuse kogemiseks ei pea pealinnast lahkuma, sest Põhja-Tallinnas paikneb siiani Sitsi kvartal, meenutamaks kunagist võimsat Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabrikut. Etendused toimuvad augustikuus Balti manufaktuuris (Manufaktuuri tänav, Tallinn).

Autor: Ene Mihkelson. Lavastaja: Priit Pedajas. Osades: Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor ja Merle Liinsoo. Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ja põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. Etendused toimuvad augustikuus Ugala Teatris.

54

SUVEPUHKUS EESTIS 2021

M U U S I K A L I N E K O G U P E R E L AVA S T U S

Autor Silvia Rannamaa | Dramaturg Aidi Vallik | Lavastaja Andres Dvinjaninov | Kunstnik Arthur Arula | Muusikajuht Ele Sonn | Liikumisjuht Heili Lindepuu Osades Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Ingrid Isotamm, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik, Robin Haga, Kirke Kallaste, Laure Kiivit, Emily Susanna Knotts, Katrina Laur, Gerda Lehis, Mairo Libba, Emily Mäesepp, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Sandra Reigo, Janeli Remmelkoor, Stella Seim, Jaana Sommermann, Kärt Tõnissaar, Tuule Õige, Maaria Õun Esietendus 9. juulil 2021 kell 19 Staadioni 48 Tartus

Etendused 10., 11., 15., 16., 17., 18., 22., 23., 24., 25., 29., 30., 31. juulil Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

W W W. S U V E T E AT E R . E E

NATURAALSELT PRUULITUD

FE

! A NT G E IM AN D I D SI LIMONA A RÕÕMUSTA END

FENTIMANSESTONIA