Enjoying your free trial? Only 9 days left! Upgrade Now
Brand-New
Dashboard lnterface
ln the Making
We are proud to announce that we are developing a fresh new dashboard interface to improve user experience.
We invite you to preview our new dashboard and have a try. Some features will become unavailable, but they will be added in the future.
Don't hesitate to try it out as it's easy to switch back to the interface you're used to.
No, try later
Go to new dashboard
Like
Share
Download
Create a Flipbook Now
Read more
Tallinna Endla lasteaia siseleht "ENDA ENDLA" november 2021
Novembri kuu projekt oli "Tagasi tervise juurde läbi vanarahva tarkuste"
Read More
Home Explore Tallinna Endla Lasteaia siseleht "ENDA ENDLA"
Publications:
Followers:
Follow
Publications
Read Text Version
More from Tallinna Endla lasteaed
P:01

ENDA ENDLA TAGASI TERVISE JUURDE LÄBI VANARAHVA TARKUSTE NOVEMBER 2021

P:02

KADRI- JA MARDITRALL ENDLA LASTEAIA HOOVIS 23.novembril tähistasime Endla lasteaia hoovis ühiselt kadri- ja mardipäeva vahva \"Kadri- ja marditralliga\" õues. Muusikaõpetaja Kersti poolt oli õuepeo jaoks kirjutatud tänapäevane aktuaalne ja lustlik peokava. Peo peaosades mängisid mardisante õpetaja Ireene ja Marika ning kadrisante õpetaja Elisabet ja Teele. Perenaist ja -meest mängisid Grüüne ja Liina ning muusika ja repertuaari eest kandsid hoolt muusikaõpetaja Kersti ja lapsed. Pärast pidu said lapsed maitsvat peremehe leiba ja teed juua. Lapsed nautisid õues söömist, üks lastest kommenteeris seda, et nad oleksid justkui kohvikus. :) Ka lastel oli sel päeval õueriiete peale pandud vahvad mardisandi või kadrisandi kostüümid ning paljudel oli tehtud ka maskid. Täname kõiki lapsi ja peresid, kes hoolitsesid, et lastel oleks peol lõbus kostümeeritult olla ja õpetajaid, kes toetasid enda lapsi sündmusel. Samuti täname kõiki Endla lasteaia töötajaid, kes aitasid kaasa sündmuse õnnestumisele ja muidugi meie loomingulist juhti muusikaõpetajat Kerstit, kes aitas sündmust korraldada ja läbi viia!

P:03

ENDLA LASTEAIA LAPSED OSALEVAD PROJEKTIS “MULTIKULTUURNE JA MUSIKAALNE TALLINN” 25.ndal novembril oli Endla lasteaias siginat-saginat. Muusikasaali oli üles pandud kaamerad, mikrofonid, prožektorid. Pidulikult riietatud Sipsikute ja Mõmmide lapsed said jäädvustada laule nii eesti kui vene keeles. Ikka selleks, et vene emakeelega laps saaks paremini eesti keele selgeks ning tunneks, et ka tema päritolu on väärtustatud. Täname Sipsiku ja Mõmmi rühma meeskondi, Endla lasteaia juhtkonda laste toetamise ja juhendamise eest ning eriline tänu meie muusikaõpetaja Kerstile selle imelise võimaluse loomise eest ja lastele mõeldud loominguga nende keeleoskuse arendamise eest! Ühtne ja koostöine kogukond tagab lapse eduelamuse! Mis on “Multikultuurne ja musikaalne Tallinn”? Projekti idee sai alguse märkamisest, et multikultuurses lasteaias on eesti keelest teise emakeelega laste integreerimisel väga olulisel kohal laulurepertuaar. Läbi laulu täieneb lapse eesti keele sõnavara märkimisväärselt. Kaasatud lapsed õppisid laulu selgeks esmalt oma

P:04

emakeeles (antud juhul siis vene keeles), mõistes tekstiga edastatud tähendusi ja väärtuseid ning hiljem eesti keeles. Projekti autor on Endla lasteaia muusikaõpetaja ja laulukirjutaja Kersti Kuusk. Projektis osalevad kõigi 8 Tallinna linnaosa lapsed (igast linnaosast 1 lasterühm). Projekti on toetanud Tallinna Haridusamet.

P:05

ENDLA ÕPIRUUM SAATIS VÄÄRIKALE VÄLJATEENITUD PUHKUSELE OMA KAKS KAUAAEGSET ÕPETAJAT Eile oli Endlas päev tagasi vaatamiseks elutööle ja panustamisele Eesti alushariduse maastikul Tallinna Haridusruumis ja Endla aias. Meie kaks väärikat õpetajat Maili Armulik ja Mare Millert siirdusid väljateenitud pensionile ja kõikide kolleegide, laste, perede ja vilistlaste tänu ja imetlus kuulub jätkuvalt neile, kus Endla õpiruumis kantakse jätkuvalt nende lugusid ja legende. Tänased pered ja lapsed leidsid võimaluse õpetajate üllatamiseks, kolleegide üllatused ning Tallinna Haridusameti tänukirjad anti üle lõunasel sündmusel, mida kroonis Mare ja Maili vilistlaste perekond Soosalude üllatuskülastus. Meie kauaaegsete õpetajate kohustused võtavad üle alates detsembrist üle kaks uut säravat õpetajat, kes võitsid novembris toimunud Endla õpetaja konkursi. Teele Raam-Pello on ettevõtlustaustaga ja kokkupuutekoht Sipsiku rühma perede ja lastega on olnud läbi looduskooli juhendamise ja teine õpetaja Linda Keita on resideerunud mõned aastad Hiinas ja töötanud Eesti alushariduses viimased 2 aastat ning loodame pakkuda uutele tulijatele lahket, inspireerivat töökeskkonda, koos ettevõtlike laste, perede ja kolleegidega, kus jätkub mänguline lapsest lähtuvat väärtuspõhine koostöökultuur.

P:06

DETSEMBRI KUU TEGEMISED ENDLAS Mõnus ja maagiat täis jõulukuu on meid ees ootamas ja sellega seoses toimub Endlas palju põnevat. Vaata ja loe, mis sündmused lapsi, peresid ja töötajaid detsembris ees ootavad:

P:07

MESIMUMMUD NOVEMBRIS Novembrikuu esimesel nädalal rääkisime kosmosest. Lapsed said teada, mis on päike, kuu, maakera. Maa keerleb ümber päikese. Vaatasime ja lugesime vastava sisuga raamatuid. Tegime ühise rühmatöö. Lapsed konstrueerisid geomeetrilistest kujunditest taevalaotusele planeete, rakette, taevatähti jne.

P:08

Lapsed said fantaasiareisi kosmosesse.

P:09

Kleepetöös laps kleepis osadest raketi. Harjutasime kääridega lõikamist mööda ettetõmmatud jooni.

P:10

Virgutuseks mängisime „Teretamise mängu“. Laps leidis paarilise ja teretas teda mängujuhi öeldud viisi N: käed vastamisi, seljad vastamisi jne.

P:11

Mäng: Arva, mis asi su käes on?. Lapsel silmad kinni ja kompimise teel teeb kindlaks käes oleva eseme. Keegi ei eksinud.

P:12

Lõbus mäng: Leia ese, mis ei sobi hulka. Laual erinevate esemete read, laps sorteeris välja need esemed, mis sinna ritta ei sobinud.

P:13

Lapsed harjutasid palli veeretamist ja sellesse süvendi vajutamist, et voolida väikest kausikest. Harjutasime hulkade moodustamist esemeid lisades või ära võttes. Ehk pane juurde, kui palju on, võta ära, kui palju jääb.

P:14

Grupitöö. Talumaja ümber meisterdasid lapsed pulkadest aia.. Aeda sorteeriti loomad ja linnud, kes selle talu laudas võiksid elada. Veidi kirjaharjutust. Sallile joonistati sirged triibud.

P:15

Päkapikud juba piiluvad ja kõigil on peas kolmnurksed punased mütsid. Mütsidel valged tutid ja valge äär. Voolisime päkapikumütsi.

P:16

Värvilistest geomeetrilistest kujunditest päkapikkude konstrueerimine.

P:17

Novembrikuu tähtsaim sündmus oli Kadri- ja Marditrall õues. Lapsed olid ennast riietanud Kadri või Mardisandi riitesse ja õpetajad olid ettevalmistanud toreda näidendi. Üritus toimus õues ja pärast oli mõnus juua sooja teed ja süüa Kadriema pakutud leiba.

P:20

Kust tulevad soojad sokid ja kindad? Need tuleb ise kududa. Aga kust me saame lõnga, et kududa? Ikka lammastelt ja nende villast. Kui on sellise kasukaga lambad, siis lõnga puudust ei ole.

P:21

Andre sai 4 aastaseks. Laulsime sünnipäevalaulu ja soovisime õnne. Pärast maiustasime kommide ja küpsistega.

P:22

Novembris sada maha esimene lumi. See pakkus palju põnevust ja lustimist õues.

P:23

Mõni täht ja mõni number on ikka vägagi raske kirjutada. Kuid pole hullu, mida rohkem harjutame seda paremini läheb.

P:28

SIPSIKUD NOVEMBRIS Novembri esimese nädala teemaks oli maailmaruum. Vaatasime raamatut „Pildiraamat Maast“ ja tutvusime lähemalt gloobusega.

P:29

2 novembril rääkisime hingedepäevast, süütasime küünlad ja istusime vaikuses.

P:30

Küünalde voolimine ei valmistanud meie Sipsikutele mingeid raskusi. Tööd tehti hoolega ja tulemus super.

P:31

Täitsime põnevat mustrilehte. Siin pidi hoolega jälgime, et mustrikiri oleks ikka täpne ja õigete värvidega.

P:33

Saime teada, kes oli esimene kosmonaut ja millised loomad kosmosesse lendasid. Uurisime päikesesüsteemi planeete ja erinevaid taevakehi. Teema huvitas lapsi väga. Siin pidime planeedid plakati järgi õigele kohale asetama.

P:35

Ja nüüd tegime ühe tiiru kosmoses.

P:38

Kui sõit tehtud hakkasime kosmonauti meisterdama.

P:40

Ja ei jäänud meil ka planeetide nimetused kirjutamata.

P:41

Ja suure põnevusega joonistati ka tulnukaid.

P:42

Järgmise nädala teemaks olid isad ja vanaisad. Arutasime lastega, millised on meie isad/vanaisad ja mida koos ette võetakse.

P:44

Otsustasime seda isade plakatit veidi kaunistada. Iga laps sai sinna meelepärase pildi joonistada. Ja plakat tuli tõesti vahva.

P:45

Rääkisime veel erinevatest meeste ametitest. Siin mängisime sellist toredat numbrite otsimise mängu. Mängust võeti aktiivselt osa ja kõik numbrid sai leitud. Iga numbri jaoks oli oma värv.

P:47

Lapsed rääkisid, mida nad koos issiga teevad ja mis issidele meeldib.

P:48

Ja issidele meisterdasime sellise vahva supermani.

P:49

Voolimises valmisid vahvad isade portreed. Täitsa toredad tulid välja.

P:50

Rääkisime lastega Kadripäevast, häälisime ja ladusime tähtedest sõna – kadrisant. Ikka nii tublid Sipsikud.

P:51

Sai ka pisut arvutatud ja numbreid kirjutatud.

P:52

Ja mis veel võib lapsi rõõmustada kui mitte esimene lumi.

P:53

Ja kohe valmis ka uhke lumememm.

P:54

Voolimises valmisid meil kaunid Kadri kübarad. Ja meisterdasime selliseid põnevaid Kadrimaske. Kõik olid hoos ja tulemus oli super. Nüüd võime õue möllama minna.

P:56

Ja õues toimus meil selline vahva Mardi- ja kadritrall. Õpetajad esitasid lastele toreda etenduse. Saime laulda ja tantsida. Väga tore üritus.

P:58

Hommikuringist võtsid osa ka Sipsikute uued õpetajad, Teele ja Linda. Kohe kaasasime nad ka meie arvutamismängu. Oli väga tore ja lõbus tutvumishommik.

P:59

Selline vahva numbrite tundmise ja loendamise mäng meeldis lastele väga.

P:60

Harjutasime joone järgi lõikamist. Väga hästi tuli välja.

P:61

Voltisime selliseid armsaid koeri ja kasse. Üllatuseks oli see, et voltimisega tulid lapsed nii hästi toime. Super tulemus.

P:63

Siin veel sellised vaba aja tegemised.

P:65

Ja jätkuvalt on meil sellised vahvad ja lõbusad liikumistunnid.

P:66

MONTESSORID NOVEMBRIS Novembri kuu algas Montessori rühma jaoks äärmiselt põnevalt, nimelt oli nädala teemaks meil avakosmos. Nädalat alustasime meie Päikese- süsteemiga tutvust tehes, planeetide nimed, järjestus ja mõningad iseloomulikud omadused. Lapsed said ka selgeks, et päikesele lähemal olles on soojem kui päikesest kaugel olles. Edasi liikusime juba kosmose tunnuste juurde ja arutlesime kosmose reiside üle. Saime teada, et kosmoses pole õhku ja seal puudub ka gravitatsioon. Vaatasime erinevaid skafandreid (raamatust Kosmos), rääkisime satelliitidest ja nende missioonidest. Kui sissejuhatus oli tehtud ning oli selgeks saanud, et antud teema lastele huvi pakub, sai minna edasi rohkem süvitsi. Planeetide järjekorda korrates tõime juurde rohkem planeetidele iseloomulike tunnuseid, nende kuud ja rõngad. Jupiteril ja Saturnil mõlemal lause üle 50 kuu, taevas kaaslasteks. Veenus on kõige kuumem, Uraan kõige külmem ja Jupiter kõige suurem.

P:67

Vaatasime ka kosmosereise lähemalt. Saime teada, et enne inimesi käisid kosmoses kärbsed ja loomad. Esimese inimesena lendas orbiidile ümber maa reisile Juri Gagarin, nimi mida aegajalt hõigatakse klassiruumis ka veel Detsembri kuus. Ameeriklased käisid esimesena kuul. Vaatasime ka erinevaid videosid, nii raketi õhku tõusust, kuul kõndimisest, kosmosejaamade katsetest ja vaatest planeedile Maa. Peab mainima, et mõningad need kosmosest filmitud kaadrid olid lummavalt ilusad. Katsed, mida kosmosejaamas tehti olid äärmiselt lustlikud ja tõi naeratuse näole ka siis, kui mõistsid juba varasemalt, kuidas gravitatsioon töötab ja mida selle puudumine tähendab.

P:68

Lapsed said ka ise kätt harjutada WC paberi rullist rakettide meisterdamisel. Tuleb siinkohal küll tõdeda, et meie värvivaliku tulemusena nägid raketid üpris muumimajade moodi välja. Teemakohast lähenemist kasutasime ka keele õppes ning matemaatikas. Lapsed said otsida häälikuid, laduda planeetide nimesid, neid kokku loendada ja tunnuste järgi kokku viia tekst planeediga. Teiseks suureks nädala teemaks, olid ühelised, kümnelised, sajalised ja tuhandelised arvud. Lapsed said teada, et kümnelised on alati kahekohalised, sajalised on kolmekohalised ning tuhandelised on neljakohalised. Pandi kokku erinevaid neljakohalisi numbreid, harjutati nende lugemist ja laoti neid kasutades kuldhelmeste hulkasid (tuhandelised, sajalised, kümnesed ja ühelised). Lapsed said seda hiljem ka paarilisega koos harjutada. Jõukohasust arvestades sai ka teha liitmist ja lahutamist 10 piires, ning tehtele õige märgi, kas + või – leidmist.

P:69

Ja nagu meil ikka kombeks on, saavad lapsed valida endale ka tegevust vastavalt huvile, riiulid on avatud ja iseseisev harjutamine julgustatud. Samuti jätkama igapäevaselt ka erinevate igapäeva elu harjutustega, nagu nõudepesu, põranda pühkimine ja muu säärane. Novembri teine nädal puhus meile sootuks teised tuuled, mis nädala alguses hakkasid meie kalendris lehti keerama. Iga lehe keeramise juures sai üle vaadatud, millised tähtpäevad kuhu jäävad ning millal on kellegi sünnipäev. Ladumisele tulid meil erinevad liitsõnad, nagu kadripäev ja mardipäev jne. Üle sai ka korratud eelmise nädala suureks teemaks olnud arvude loogika, ehk tuhandelised, sajalised, kümnelised ning ühelised.

P:70

Omandati ka eluliselt tähtsat oskust – haamriga naela löömist. Sellega seonduvalt, tuli ka arutlusse, et meie 21. sajandil saame aru, et ei ole enam pelgalt meeste ja naiste tööd, vaid vastavalt valmisolekule võib iga inimene teha neid asju, mida soovib/oskab. Edasi liikusime erinevate rahvakommete üle arutlemisega, mille aluseks võtsime rahvakalendri (https://www.folklore.ee/Berta/kalender.php). Lapsed said teada, et traditsioon on mingi tava või komme, mida inimesed kordavad, nagu jaanipäev või jõulud. Lapsed said jagada, kuidas erinevad traditsioonid ja kombed nende kodudes on, seoses sünnipäeva, jaanipäeva ja jõulude tähistamisega. Tuli välja palju erinevaid erisusi. Lapsed said ka lahendada erineva raskusastmega sõnaruute, kust nad pidid tähtedest koosnevast ruudust suutma erista eri hulga sõnu ja liitsõnu. Harjutus pakkus lastele avastamisrõõmu ja vastavalt huvile, said vahetada tööd lihtsama või raskema vastu, või suisa mõlemaid. Ka kääri tehnikat sai harjutada, kus lapsed pidid erinevaid sümmeetrilisi kujundeid välja lõikama ja õigesse kohta kleepima. Nädala keskel tulid meisterdamisele ka isadepäeva kaardid, mida tehti nii isadele, vanaisadele kui onudele. Mõõdulindi abil tutvusid lapsed mõõtühikuga sentimeeter, ning said

P:71

mõõta rühmas olevate esemete ja objektide pikkused, nagu arvupulgad või tool jne. Ja noh, ei jälgides Montessori lähenemist, siis päriselu juures said lapsed harjutada käe- aju koordinatsiooni ja peenmotoorikat pipraveskit täites. See tegevus lastele meeldib ja nad teevad seda endiselt aegajalt, vastavalt iseenda huvile.

P:72

Meie kolmas novembri nädal möödus enamik perede jaoks nn „kodukontoris“ koos lastega. Küllap sellest ajast on igal ühel omad mälestused ja tegemised meeles, ent ühiselt olime siiski plaaninud ka mõned tegevused, mida usume, et lapsed kasvõi osaliselt kodus tegid :) Tegevused olid kavandatud lähtuvalt „Eesti Talurahva“ temaatikast, mis andis inspiratsiooni tõsta au sisse jälle kõike seda, mida me nagunii loomulikult ise kodus teeksime – või vähemalt, mille tegemiseks me erilisi materjale mujalt ei vaja: kausis käte pesemine; köögis pindade puhastamine; käsitsi pesu pesemine kausi sees; pestud riiete kuivama riputamine; kühvli ja harjaga põrandate puhastamine; mööblilt tolmu võtmine jne. Kellel rohkem aega oli, sai kindlasti vaadata ka meie poolt lingina saadetud materjale või otsida ise internetist lisa: vaadeldi nii vanu taluhooneid (rehetare, ait ja saun) kui ka talurahva töid-tegemisi ning vana aja pille. Peredes räägiti ka koduloomadest – räägiti nende välimusest ja eripäradest ning loeti kokku nende nimesid (ning vanemate laste puhul ka pikemaid lauseid või miks mitte – ka raamatuid). Plaani oli võetud ka kokkamist – loodame, et jõudsite! Pannkoogi retsepti lugemine ja köögikaalu kasutamine on ju kahtlemata silmi avardav ja elu rikastav kogemus :) Kel aga veel võimalust selleks polnud, siis avaldame ka siinkohal veelkord ühe lihtsa pannkoogi retsepti, mida võivad kõik kodus proovida:

P:73

KEEFIRI PANNKOOGID VAJA LÄHEB:  4-5 DL KEEFIRI  1 SUUR MUNA  180 GRAMMI (VÕI 3DL) NISUJAHU  POOL TEELUSIKATÄIS SÖÖGISOODAT  NÄPUOTSAGA SOOLA  1 SUPILUSIKATÄIS SUHKRUT  PRAADIMISEKS VÕID VALMISTAMINE: 1. SEGA KEEFIR JA MUNA 2. LISA JAHU, SOOL JA SOODA NING SEGA UUESTI 3. KUI TAINAS TUNDUB LIIGA PAKS, VÕID LISADA VEEL VEIDI KEEFIRI 4. KUUMUTA PANN 5. PRAE KOOGID MÕLEMALT POOLT KULDSEKS 6. SERVEERI MEE JA MARJADEGA! Head isu! :)

P:74

Viimasel Novembrikuu nädalal olime jälle rõõmsad, et saime üksteist taas näha! Meie teemadeks olid nii „Tervis läbi vanarahva tarkuse“ kui ka „Kadripäev“. Tehted liitmislauaga Näeme loogikat :) Tuletasime endale uuesti meelde kuidas kasutada liitmislauda. Lapsed said teha iseseisvalt liitmistehteid 18- piires, lähtuvalt etteantud tehetest. Enamasti eelistati töötada paarides – ehk et üks laps valis tehte ja teine tegi arvutuse ning siis koos kontrolliti tulemust. Rühma noorematele tegime selgeks märgid + ja -. Lisaks vaatasime üle veel järgarvud 12-ni; tegime rühmitamist ning harjutasime numbrite kirjapilti (nooremad). Mõned vanemad lapsed jõudsid ka lahutamislaua kasutamiseni, tehtes tehteid samuti 18 piires. Kuna kuu teemaks oli tervis, siis vestlesime sellest kuidas hoida oma tervist, võttes appi vanarahva tarkusi ning arutledes nende üle. Näiteks mida võiksid tähendada järgmised tarkused: \"Ei saa ravida vaimu ja keha eraldi\"; \"Head mõtted on pool tervist\"; \"Kuri keel on teravam kui nuga.\"; \"Ma muretsesin (vihastasin) ennast haigeks.\", \"Valel on lühikesed jalad\". Pean siinkohal mainima, et arutelu lastega oli väga huvitav, sest nende poolsed vastused antud teemal olid üllatavalt leidlikud!

P:75

Endla Lasteaia Kadri-Mardi trall õues! Kuna meil oli sel nädalal ka Kadripäev, rääkisime sellega seonduvatest traditsioonidest: Miks üldse käiakse Katri jooksmas; mida või millist sõnumit sellega pererahvale viiakse; milliseid riideid kantakse; milliseid laule-mõistatusi esitatakse; mida usuti jne. Eraldi teemana laiemalt rääkisime mõistatustest ning tegime arvamismänge. Näiteks: Mis on magusam kui mesi aga tugevam kui lõvi? (Uni); või et Õues mäena, toas veena? (lumi); Kellele antakse tuppa tulles alati kätt? (ukselink). Meie igapäevasest programmist ei puudunud ka Liitsõnade ladumise ülesanne vanematele, koos kontrollkaartidega (kadri+päev; jõulu+kuu; mardi+päev; aasta+päev jne). Lisaks rääkisime taluaegsetest tööriistadest, võtsime teemaks vilja kasvatuse (külvist jahuni) ja lõnga tegemise villast. Vaatasime illustreerivaid pilte ja videoid kuidas tuuleveskis vilja jahvatatakse ning kuidas veereb värten vurinaga, nii et lõng saab kederdud Teemaks võtsime ka A, Ä, O, Õ. Ö. U ja Ü tähed ning nende sarnasused ja erinevused. Häälisime häälikuid ning mõtlesime sõnade peale, kus neid varem kuulnud oleme. Otsisime neid tähti ka seinal olevast

P:76

tähestikust ning tahvlile kirjutatud sõnadest. Hiljem said suuremad täita ära töölehe, kus said harjutada antud tähtede kirjapilti ning kirjutada läbi iga tähega algav sõna. Tööhoos sõbrad Keskendudes mõistatustele Sõnade ladumine … ja sõnade lugemine

P:77

Käib Kadripäev ja töö koos :) U-d, Ä-d, Ö-d ja sõnad… Meile toodi Tenerifelt vaatluseks käbisid Ühikud 1, 10, 100 ja 1000… Lisaks harjutasime me ka plastiliini peal inimese keha voolimist – ja seda võimalusel ühest tervest tükist: täpsemalt proportsioonid; seisev asend (jalad eraldi). Ka harjutasime me rebimistehnikat, rebides

P:78

nelinurki ja nelinurkadest kolmnurki ning kleepides need siis ühtseks visuaalselt ruumiliseks tööks. Ka enda valmispanek Kadripäeval oli meie jaoks kunst: mis see peoks sättimine ka muud on kui samuti üks viis eneseväljenduseks! :) Kuu lõpus otsustasime minna väikesele õppekäigule Raekoja platsi, et oma silmaga näha ära jõulukuusk ning valmistuda jõulude ootusajaks ette. Julgustame kõiki peresid ikka õigeks ajaks (kell 9:00) lasteaeda jõudma, et lapsed saaksid kõikidest spontaansetest ja toredatest tegemistest osa võtta.

P:79

MÕMMIDE TEGEMISED NOVEMBRIKUUS KUU PROJEKT: Tagasi tervise juurde läbi vanarahva tarkuste. I nädala teema: Maailmaruum (kosmos) Novembrikuu hommikuringis rääkisid lapsed, mida nädalavahetusel tegid, kes käis pargis, kes mängis õues ja kes vaatas kodus telekat. Tunnis rääkisime maailmaruumist, meie koduplaneedist, päikesesüsteemist ja lähimatest planeetidest. Netist vaatasime lisaks ja lapsed nägid linnuteegalaktikat, milles on ka meie päikesesüsteem. Lapsed teadsid, et gloobus on maa väike mudel. Imestasid, et nii ilus värviline on kosmos ja meie koduplaneet on sinine ja meie kodumaa on ainult väike täpike, aga ta on meile armas. Keele tunnis tuli leida sõna esimesele poolele teine sõnapool, mille tähed olid antud. Matemaatika tunnis lapsed liitsid ja lahutasid.10 piires.

P:80

2.nov hingedepäeval, süütasime küünla ja arutlesime lastega, mida see päev võiks tähendada? Rühma üks tüdruk teadis, et mõeldakse lahkunute peale ja käiakse kalmistul. Rääkisime eluringist, kuidas beebidest kasvavad väikelapsed, seejärel noorukid, aastate pärast on neist saanud täiskasvanud ja hiljem emad-isad ning veel vanemaks saades vanaemad-vanaisad. Samuti, kuidas toimub looduses aastaaegade vaheldumine ja hilissügisel lehtede kolletumine, langemine, et jälle kevadel uuesti saaks pungad puhkeda jne. Keele ja kõnetunnis alustasime luuletuse õppimist isadepäevaks. Kunsti tunnis meisterdasid lapsed wc paberirullist \"Raketti\", kasutades värvilisi pabereid, liimi, kääre, värvilisi nöörijuppe, paberirulli

P:82

Mitmete detailide ühendamiseks tuli appi võtta liimipüstol, et osad lahti ei tuleks. Lastel oli mänguasjapäev, tutvustati kaasa võetud mänge. See on alati lõbus tegevus. Keele tunnis kirjutasid lapsed tahvlile sõnu kuulmise järgi, kõik said kirjutada, sõnad võtsime päikesesüsteemist, täpsemalt planeetide nimetused nagu MAA, KUU, NEPTUUN, SATURN, PLUUTO, MARSS, VEENUS, MERKUUR, JUPITER JA PÄIKE mille ümber need planeedid tiirlevad. Matemaatika tunnis harjutasid lapsed numbrite kirjutamist ja

P:83

enamus sai sellega hästi hakkama. Kunsti tunnis kleepisid lapsed planeete tumedale taustale ja tööd tulid ilusad. Järgmisel tunnil lisame kosmoselaeva ja kosmonaudi ja või - naudid. Lapsed on tublid! Hommikuringis vaatlesime lastega raamatut \"Kosmose uurimine\", kust saime teada, millised on raketi stardieelsed ettevalmistused, skafandri erinevad osad ja kes olid maailma esimesed kosmonaudid jne. Keele- ja kõnetunnis kuulasid lapsed jutukest \"Miks on kuu igal öösel isesugune?\" (\"Miksike\") ja vastasid kuuldu põhjal küsimustele. Jutukeset said lapsed teada, et vanasti oli kuu olnud suur, ümmargune ja väga ninakas. Teda otsustati karistada ja nii ehitatigi talle ette suur luuk, mida iga 2 nädala tagant tähepoisid nihutasid, kattes osa tema pinnast või jättes vabaks. Matemaatikas lahendasid lapsed liitmis- ja lahutamis-ülesandeid arvutuspulkadega.

P:84

Enamus oskas kohe võtta õige arvu pulki ja lisada juurde või võtta ära ja saada kiiresti õige vastus. Paarile lapsele tuli tehet lahti selgida ja siis oskasid ka nemad lahendada. Tunnis loetlesime ja reastasime õhusõidukid. Teati, et kiireim on rakett, teine lennuk, kolmas helikopter, neljas droon, viies kuumaõhupall jm (plaanerid). Kunstis voltisid lapsed paberist \"Lennukit\". Päris mitmed tulid iseseisvalt toime lihtsamate voltimisvõtetega. Natuke raskusi valmistas täpne voltimine, et lennukitiivad tuleksid ühesugused. Mitmel tuli töö uuesti teha. Pärast proovisid lapsed, kas lennuk ikka lendab. Lendas küll! Tunnis rääkisime planeetidest ja et teleskoopi kasutades näeme kosmost palju paremini. Vaatasime pilt esimestest „kosmonautidest“, kelleks olid kaks koera Belka ja Strelka. Lapsed said teada, et koerad olid kosmoses 24 tundi e. ööpäeva. Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ning temagi oli 24 tundi kosmoses.

P:85

Lapsed teadsid, et kosmoselaevas on kosmonaudid kaaluta olekus, kui nad ei ole oma istmetes ja turvavöödega kinnitatud. Keele tunnis moodustasid lapsed liitsõnu ette antud sõnadest, nagu kosmo ja naut, päikese ja süsteem jne. Matemaatika tunnis kirjutasid lapsed nr.9 ja lahendasid ülesannet. Saadi hakkama, mõnel lapsel läks kauem aega, aga lõpuks olid kõigil ülesanded valmis. II nädala teema: Isadel on tore päev, mardisante jooksmas näen. Algas isadenädal ja alustasime nädalat vestlustega isadest-vanaisadest. Lapsed rääkisid, milliseid töid nende isad-vanaisad on teinud ja veel teevad. Paljudel ehitavad maamaja ümber, remondivad linnakodu, parandavad autot, mööblit jpm. Mitmed lapsed rääkisid, kui hästi nende isad oskavad valmistada süüa. Eriti grillida liha ja valmistada maitsvaid pannkooke. Üks tüdruk ütles toredasti, et tema isa aitab väga palju ema, sest emal on raske väikeste vennakeste kõrvalt kõiki koduseid töid teha. Kordasime varemõpitud luuletust \"Kahekesi\", mis on enamusel selge. Seejärel lahendasid lapsed töölehte, kus tuli leida tähereast peidetud sõnad ja värvida nõutud värviga numbrid jm. (\"Tere kool\" TV lk 17).

P:86

Kunstis valmistasid lapsed \"Kaardi isale\". Kleepisid erinevad detailid alusele ja juurde sildi \"PARIM ISA\". Sel nädalal oli teemaks pere ja selle erinevused. Lapsed teadsid, et on tavapere- isa, ema ja laps või lapsed, aga ka kärgpere, kus on isa või kasuisa, aga ka ema või kasuema ja siis on lapsi rohkem. Õed vennad ja kasuõed -vennad. Keele tunnis oli teemaks liitsõna lahutamine iseseisvateks sõnadeks. Paaril lapsel läks töö kergemalt, aga teistega tuli sõnad mitu korda ette lugeda ja siis leida loetud sõnas koht, kuhu tuli eraldus joon tõmmata, seda tuleb veel korrata. Matemaatika tunnis tuli numbrite vahele kirjutada kas võrdus, suurem või väiksem tehtemärk. See valmistas paarile lapsele natuke raskusi, aga abistades saadi hästi hakkama. Mardipäeval (10.novembril), rääkisime vanaaja kommetest ja lahendasime mardipäeva teemalise viktoriini. Paljudele küsimustele teati vastuseid. Näiteks, et vanasti käisid marti jooksmas vaid mehed ja

P:87

et marti joosti 9.novembril. Milliseid riideid kanti (tumedaid ja pahupidi keeratud kasukaid- vammuseid jne) ja et martidel oli kaasa võetud vits, pill ja kott. Laulsime üheskoos läbi mardilaulu \"Laske sisse mardisandid..\" Tuletasime meelde, kuidas mardid tuppa lasti, mida mardid ütlesid, kuidas pererahvaga rääkisid ja mida martidele kaasa anti? Missugust õnne tõi martidele annetamine? (viljaõnne, karjaõnne, lasteõnne). Kuidas pererahva juurest lahkuti ja mida sooviti? jpm. Millised olid mardipäeva toidud? jne. Rääkisime ka, et tänapäeval käivad marti jooksmas peamiselt lapsed ja mida neile antakse. Üks rühma laps jutustas, kuidas ta oli eile sõpradega marti jooksmas käinud ja kuidas neid oli vastu võetud ja pärast kommidega tänatud. Kunstis voolisid lapsed teemal \"Mardimask\", kasutades varemõpitud võtteid. Maskid tulid põnevad, kes soovis vajutas voolimispulgaga mustri ja voolis palju pisidetaile. Tublid!

P:88

IV nädala teema: Kadridel on puna palgel, seljas kleidid kaunid- valged! Hommikuringis kordasime nädalapäevi näpumänguga \"7 venda\". Lapsed pidid nimetama oma lemmiku nädalapäevadest . Paljudele meeldisid puhkepäevad, aga üks tüdruk ütles, et kõige toredamad on tööpäevad, sest siis saab lasteaeda sõpradega mängima tulla! Keele- ja kõnetunnis kuulasid lapsed jutukest \"Kadrisantideks käimine\" (Miksikesest). Jutukese abil tuletasime meelde, millised kombed ja millised laulud sellega kaasas käisid. Mäletati oma kogemusest päris palju: riietumist kadrideks, mida kaasa tuli võtta, kuidas kadrid laulsid jms. Kordasime ühisele laulu \"Laske sisse kadrisandid...\"Tunni lõpus ladusid lapsed \"Liikuva aabitsaga\"

P:89

kadripäeva teemalisi sõnu: KADRID, KADRIPÄEV, KADRILAUL jms. Matemaatikas lahendasid ülesannet, kus tuli värvida paremale poole lendavad lennukid ja helikopterid. Seejärel värvida nooltega ülesanne: nooled, mis näitasid suunda üles -punaseks, alla - siniseks jne. Enamus oskas valida õiget värvi pliiatsi ja teha töö õigesti. Kunstis joonistasid lapsed karisante tahvlile (kriidiga). See pakkus palju nalja, sest poistel tulid kadrid väga sasipäised, punnsilmsed ja hirmuäratavad. Osa tüdrukuid joonistasid aga lausa kaunitarid-kadrid. Keele tunnis kirjutasime nime ja ka perenime, lapsed said selle ülesandega enamasti hästi hakkama. Nimede kirjutamine oli lastel selgem, kui perenimede kirjutamine. Mõni laps vajas veidike juhendamist, aga siis saadi tööd valmis. Lapsed on tublid. Matemaatika tunnis oli vaja kirjutada järgarve 1-12 ja tagasi 12-1. Numbrite kirjutamine edenes hästi ja pärast loendasime arve 1-12 ja tagasi.

P:90

Kunsti tunnis voolisime kadrisanti. Voolida oli vaja ühest plastiliini tükist ja saada inimese kuju. Mõni laps tahtis \"kadrile\" ka juuksed ja silmad pähe panna. Tööd said isikupärased ja armsad. Hommikuringis rääkisime lastega kadripäevast ja selle erinevustest mardipäevaga. Lapsed teadsid, et mardiriietus oli meeste riietus ja tume, kadrid riietusid valgesse ja olid ilusad naised-tüdrukud. Keele- ja kõnetunnis kordasime üle kadrisantide laulu \"Laske karid tuppa tulla...\". Kuna laul on sarnane \"Mardisantide lauluga\", osati seda kohe kaasa laulda. Matemaatikas lahendasid lapsed arvutuspulkadega ülesandeid, kus pidid etteantud hulkade järgi koostama tehteid. Pärast kirjutasid lahenduse tahvlile. Seejärel toimus tüdrukute ja poiste vahel võistlus, kes on kiiremad arvutajad ja kes saavad rohkem õigeid vastuseid.

P:91

See tekitas palju hasarti ja elati üksteisele kaasa. Rõõmustas, et arvutamises on lapsed väga tublid! Kunstis värvisid lapsed kadri- ja mardisantide pilte. Paljud värvisid kadride riietuse, kuna ei tahtnud pilti liiga valgeks jätta. Lisaks toimus lasteaia õuealal kadri- mardi trall, kus kõik olid maskeerunud kadrideks-martideks- loomadeks. Õpetajad esitasid väikese etenduse ja lapsed said seal kaasa laulda-tantsida. Lastel oli põnev ja tore!

P:92

Hommikuringis vestlesid lapsed kadridest. Kes koduteel või kodus kadrisid nägi. Linnas Tondi piirkonnas olid liikvel suured kadrid. neil olid valged pikad kleidid ja suured valged sallid. Armas vaatepilt. Tunnis kirjutasime tähte B ja sõna lõppu B, mis vastab küsimusele mida teeb? ( tantsib, loeb jne.) ning oma nime ja perenime koos kuupäevaga töölehele. Matemaatika tunnis lahendasime ülesandeid tahvlil ja töölehel. Liitsime ja lahutasime.

P:93

Kunstitunnis värvisime töölehe ja arutlesime, kas lind, kes istub meile lähemal oleva puu oksal on väiksem kui see lind, kes istub kaugemal oleva puu oksal. Lapsed olid targad ja teadsid, et lähemal paistab lind suurem ja kaugemal väiksem. Vaatlesime \"Minu Eestimaa raamatut\" ja lapsed kuulasid muistendit, kuidas meie Tallinn vanal ajal nime sai. Jutukest kuulati hoolega ja osati vastata küsimustele, milline oli meie linna nimi esmakordselt ja kuidas sellest kujunes Tallinn. Keele- ja kõnetunnis lahendasid lapsed ristsõna, kus tuli leida segiaetud tähtede vahelt kadripäevalised sõnad. Üllatas, et kui vaatlesime ristsõna ja lapsed polnud veel tööd alustanud, oskasid 2 last juba ühe sõna ära nimetada. Kiitus neile! Matemaatikas kordasime cm ja dm. Lapsed said joonlauaga joonida mitu erinevat joont, seejärel need ära mõõta ja juurde kirjutada, kui pikk mingi joon tuli. Ülesanne pakkus kõigile huvi ja mõni joonis lausa 5-6 erinevat joont. Kunstis meisterdasid lapsed pulganuku \"Kadrisant\". Töös tuli palju kääridega lõigata ja liimida, pärast \"Kadrisandile\" viltpliiatsitega nägu joonistada ja pulk liimipüstoliga kleepida.

P:94

Kõik lapsed said töö tehtud ja tegime nendega ka ühise pildi. Valmistööd võeti koju kaasa. V nädala teema: Päkapikud piiluvad nii päeval kui ka öösel! Hommikul vestlesime I advendist ja lapsed jutustasid, mida nemad teavad advendist. Vanasti oli see kirikupüha ja paastu aeg. Söödi juurviljatoite, küpsetisi ja valmistati vormiroogi. Liha ei kasutatud. Tänapäeval on kõik parem, arvasid lapsed. Üks laps teadis paastust rääkida ja ka seda, et kirikupühad on kõigile usklikele inimestele väga tähtsad. Keele tunnis vaatlesid lapsed pilti ja jutustasid, mida nägid. Pildil oli jõgi jääkaanega, lapsed suuskade ja uiskudega. Palju lapsi oli kodudest välja tulnud ja nautisid talverõõme. Väikesed ehitajad veeretasid lumepalle ja kerkis lumekindlus, mida valvas muhe lumemeest. Teised lapsed mängisid lumesõda. Metsamehed olid metsatraktoriga metsast palke välja vedamas. Ilm oli päikesepaisteline ,mets oli ilus lumine. Lapsed rõõmustasid ilusa talveilma üle. Matemaatika tunnis kirjutasid lapsed tahvlile

P:95

etteütlemise järgi kellaaega ja enamus sai sellega hästi hakkama, teistel vaja veel harjutada. Kunsti tunnis lõikasid lapsed kääridega kuusepuid paberist välja ja kleepisid lumehelbeid peale. Pärast voltisid kuuse pooleks, nii jäi see hästi lauale püsima. Kuuskedega ehtisime rühmaruumi ja all garderoobi. Ilusad kuusepuud tulid välja. Täna kordasime ajamõisteid: PÄEV, NÄDAL, KUU, AASTA. Samuti päevaosad: HOMMIK, LÕUNA, ÕHTU, ÖÖ. Üks tüdruk oskas nimetada, et kõige väiksem ajamõiste on sekund. Seejärel

P:96

mõtlesid lapsed, millal kasutatakse mõistet KUU ja PÄEV näiteks sünnipäeva nimetamisel jne. Üldiselt vastati õigesti ja ajamõisted on selged. Keele- ja kõnetunnis mängisime sõnamängu, kus lapsed nimetasid nõutud häälikuga sõnu. Esialgu mõni eksis, kuid pärast osati õigesti vastata ja tore, et ei korratud eelnevalt öeldut. Matemaatikas mängisime õ/m: \"Kelluke\", kus tuli helistada kellukest, kas ühe võrra vähem, rohkem, samapalju jne. Õige vastus tuli kirjutada ka tahvlile. Ikka kirjutavad mitmed peegelpildis. Tuleb veel harjutada õiget kirjutamisoskust. Seejärel lahendasid lapsed nuputamisülesannet \"Jõuluvihikust\". Tuli leida suurelt pildilt kõik, mis pildi all, nummerdada ja värvida. Mõni oli nii tubli, et värvis enamuse pildist. Tunni lõpus ladusid lapsed \"Liikuva aabitsaga\" pildi järgi erinevaid sõnu: KOMM, LÕNG, TÄHT, KINK, LILL NINA jne. Enamus ladus vigadeta ja abi vajasid vähesed.

P:97

Veel toredaid hetki Mõmmi rühmas. „Vaikusemäng“ Tantsimas „Lapaduud“

P:98

Mate sünnipäev Vitamiini amps

P:99

Heleena sünnipäev Jõuluootus meie rühmas

P:100

Uus mäng, mis pakub palju rõõmu „Ninaga joonistamine“ Mäng nukunurgas.

P:101

TALLINNA ENDLA LASTEAIA SÜNNIPÄEVALAPSED: Endla lasteaia direktor GRÜÜNE 06.12 Mõmmi rühma õpetaja abi NIINA 14.12

Create a Flipbook Now
Explore more