Aleksander Suur andis maailmale universaalse impeeriumi idee
Ka hilisemates eri rahvaste pärimustes pajatatakse kuulsa makedoonlase – mitte segi ajada tänapäeva slaavlastest makedoonlastega – ettevõtmistest; islami kultuuriruumis tuntakse teda küll Iskanderi nime all. Inimkonna ajaloo ühte kuulsamat vallutajat pidasid enda eeskujuks muuhulgas Caesar, Tšingis-khaan ja Napoléon.
Aleksandris fastsineerib mind kõige enam tema inimkonna universalistliku tunnetuse päritolu ebaselgus, sest noore valitseja õpetaja, filosoof Aristotelese poliitiline maailmavaade oli veel valdavalt polisekeskne. See leiab Oliver Stone’i filmis ka põgusat kajastamist. Samuti võib tähelepanelik vaataja hoomata protagonisti suurepärast haridust. Sellega seoses ei ole filmiloojad kahjuks peatunud ühel üliolulisel sümboolsel aktil. Nimelt kui Aleksander eKr 334. aasta kevadel oma kreeka-makedoonia väega Ilioni (endine Pärsia ala) maabus, siis kinkis ta linnale demokraatlikud vabadused, vabastas selle maksudest ning teostas ohvririitusi ahhaia legendaarsete sangarite auks.
##Filmis on rõhk lahingutel
Alustades suhteliselt väikesearvulise (35 000), kuid hästi väljaõpetatud ning distsiplineeritud väe eesotsas võitlust nõrgenenud Ahemeniidide dünastia kuninga Dareios III vastu, ei seadnud Aleksander esialgu eesmärgiks selle täielikku alistamist. Esmaülesanne oli Väike-Aasia lülitamine kogu Kreeka hegemooniks tõusnud Makedoonia geopoliitilisse mõjusfääri. Kuid juba esimene suurlahing Granikose jõel osutas ühemõtteliselt vaenlase militaarsele nõrkusele ja motivatsiooni puudusele vastupanu.
Tähtsamatest lahingutest keskendutakse filmis 331. aastal eKr Gaugameela-nimelises kohakeses (Babüloonia) toimunud otsustavale kokkupõrkele, milles pandi paika mitte ainult Pärsia, vaid ka kogu Aasia saatus – Aleksander sai oikumeeni isandaks! Tema vastane Dareios III põgenes aga tõepoolest lahinguväljalt ning omaenda väepealike poolt reedetuna ka mõrvati.
Kahjuks on kineastid täiesti mööda läinud Aleksandri viibimisest Egiptuses 332–331 eKr, keskenduses ehk liigagi põhjalikult tema väidetavale biseksuaalsusele. Iidsel püramiidide maal asutas Makedoonia kuningas Aleksandria linna ja võttis ette müstilise ning ohtliku rännaku kaugele Liibüa kõrbesse – egiptuse peajumala Amoni oraaklipühamusse Siva oaasis. Sealsed preestrid kuulutasid ta Amoni pojaks ja vaaraoks – seega elavaks jumalaks. Pühitsus tugevdas Aleksandris veelgi äravalituse tunnet ja otsustavust kogu maailma vallutamiseks. Teda ei peatanud enam miski. Aleksandri universalismi-püüd teostus tema jonnakas soovis jõuda lõpuks maailma piirini, selleks suundus ta isegi Indiasse. Filmis näidatud verised tapatalgud kohaliku valitseja Porose vägedega leidsid tõepoolest aset. Alles pärast nende võitmist ja vägede vastuhakku pöördus Aleksander koduteele. Uue maailmariigi pealinnaks pidi loogiliselt saama Babülon. Aleksandri varajase surma tõttu – kõige tõenäolisemalt stressi, joomise ja haavade tagajärjel – see suurejooneline plaan ei täitunud. Kuid universaalse impeeriumi idee säilis ometigi.
