Klassikatäht 2013 Marcel Johannes Kits - Eesti Kontsert

Euroopa<br />

ooperisaare<br />

sünd<br />

Kultuur +<br />

diplomaatia =<br />

armastus<br />

<strong>Eesti</strong> vastu<br />

<strong>Marcel</strong><br />

<strong>Johannes</strong><br />

<strong>Kits</strong><br />

<strong>Eesti</strong> esimene<br />

klassikatäht<br />

MUUSIKAAJAKIRI<br />

Nr 7 kevad <strong>2013</strong><br />

EESTI<br />

KONTSERDI<br />

SUVEKAVA<br />

Jaan Tätte<br />

suvi Vilsandil<br />

Balletipealinn<br />

Jõhvi<br />

Audiovidinate<br />

tänapäev ja<br />

tulevik<br />

Uudised Kuhu minna Plaadisoovitused • 1 • Sündmuste galerii

---

Enam paremaks minna minnae<br />

Anname Anname nüüd nüüd Audi Audi A6 ja A6 Audi ja Audi A6 Avant A6 Avant<br />

mudelitega kingitusena kaasa kaasa 13 465 13 465 eurot eurot<br />

maksva maksva lisavarustuspaketi. Nii saad Nii saad rikkaliku rikkaliku<br />

lisavarustusega auto auto kätte kätte vaid vaid baashinnaga.<br />

Paketti Paketti kuuluvad: kuuluvad:<br />

• MMI® • navigatsioon MMI® navigatsioon “Plus” 8” “Plus” ekraaniga 8” ekraaniga<br />

• Kõlarisüsteem • Kõlarisüsteem – „Audi – Sound „Audi System“ Sound System“<br />

• Esilaternad • Esilaternad “Xenon “Xenon plus”, sh plus”, LED-tagatuled sh LED-tagatuled ja ja<br />

esilaternate esilaternate pesuseade pesuseade<br />

• Komfortkliimaseade • Komfortkliimaseade “Deluxe” “Deluxe” nelja-tsooniga nelja-tsooniga<br />

• Istmepolster • Istmepolster - nahk “Milano” - nahk “Milano”<br />

• Parkimisabi • Parkimisabi “Plus” auto “Plus” esi- auto ja tagaosas esi- ja tagaosas<br />

• Juhi •infosüsteem Juhi infosüsteem 7-tollise 7-tollise värvidispleiga värvidispleiga<br />

• Elektrilise • Elektrilise soojendusega soojendusega esiistmed esiistmed koos nimmetoe koos nimmetoe<br />

elektrilise elektrilise reguleerimisega reguleerimisega<br />

• Tagaistme • Tagaistme seljatugi seljatugi allaklapitav allaklapitav<br />

• Meedialiides • Meedialiides – „Audi – music „Audi interface“ music interface“<br />

• Püsikiirusehoidja • Püsikiirusehoidja – „Cruise – „Cruise control“ control“<br />

• Valgustuspakett • Valgustuspakett „Ambient „Ambient lighting“ lighting“<br />

• S line • välispakett S line välispakett<br />

Audi Tallinn Audi Paldiski Tallinn mnt Paldiski 100a mnt Telefon: 100a 611 Telefon: 2000 611 E-mail: 2000 tallinn@audi.ee<br />

E-mail: tallinn@audi.ee<br />

Audi Kuressaare Audi Kuressaare Tallinna tn Tallinna 61a Telefon: tn 61a 453 Telefon: 0100 453 E-mail: 0100 kuressaare@audi.ee<br />

E-mail: kuressaare@audi.ee<br />

Audi Pärnu Audi Tallinna Pärnu mnt Tallinna 87e Telefon: mnt 87e 444 Telefon: 7130 444 E-mail: 7130 parnu@audi.ee<br />

E-mail: parnu@audi.ee<br />

• 2 •

---

ei saa...<br />

• 3 •<br />

Vorsprung durch Technik<br />

Audi A6 2.0TDI (130 kW / 177 hj)<br />

Kiirendus 0-100 km/h: 8,7 sek; keskmine kütusekulu: 4,9 l/100 km; keskmine CO emissioon: 129 g/km.<br />

2<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Muhe muusikasuvi<br />

Hea muusikasõber, Sinu ees on suve-Aplaus,<br />

kus sees <strong>Eesti</strong> Kontserdi suvised kontserdiprojektid<br />

ja festivalid üle riigi, ent kaanest<br />

kaaneni ka muud põnevat.<br />

Äsja lõppenud hooaja vaieldamatuks edulooks<br />

loeme „<strong>Klassikatäht</strong>i”, mille tegime<br />

teoks koos parima partneri, <strong>Eesti</strong> Rahvusringhäälinguga.<br />

Samuti oli kirgastavaid<br />

hetki koos paljude <strong>Eesti</strong> ja külalisesinejatega<br />

sügisest kevadeni. Loodame, et iga kontsert,<br />

mida meil aasta jooksul on üle tuhande (!),<br />

oli igaüks eraldivõetuna väike ime, esietendus,<br />

mis enam ei kordu. Oleme nagu kiirrong,<br />

mis tuhiseb läbi <strong>Eesti</strong>maa ning viimasel<br />

ajal peatub lisaks viiele kontserdimajale<br />

ligi 120 punktis. Just nii palju on meil kokku<br />

kontserdikohti. Koolimajad, kultuurikeskused,<br />

mõisad, kirikud ... oleme püüdnud väikese<br />

ime viia kõikjale. Eesoleval suvel – tulgu ta<br />

soe või vähem soe – loodame pakkuda meie<br />

publikule klassikalisi festivale ja ka huvitavaid<br />

kammerkontserte. „Seitsme linna muusika”<br />

Ida-Virumaal, Haapsalu suvemuusika, Suure-<br />

Jaani muusika festival ja orelifestival need on<br />

meie regionaalsed pärlid, mida tahaksime<br />

lihvida paremaks. Loomulikult Saaremaa<br />

ooperipäevad, kus läbirääkimised ja koostöö<br />

tervelt kolme Gruusia ooperiteatri ja Gruusia<br />

kultuuri ministeeriumiga jõuab lõpusirgele juuli<br />

teises pooles. Loodetavasti naudime kõik grusiinide<br />

kõrget vokaaltaset ja emotsionaalset<br />

lavamängu. Põnevust ja emotsioone jätkub nii<br />

Hüpassaare rabakontserdile kui Narva Raekoja<br />

platsile – viimane on üks kahest tänavusuvisest<br />

uudisest. Hea akustikaga välisaal külgneb<br />

Narva vanalinnas iidse, unikaalse raekoja ja TÜ<br />

Narva kolledži hoonega – tulge 16. augustil<br />

kuulama Jaapani Kawasava Simfoniettat, mida<br />

juhatab meie oma <strong>Eesti</strong> dirigent Mihkel Kütson,<br />

ja 17. augustil Estonian Dream Big Bandi<br />

Peterburi džässisolistidega.<br />

Desserdiks saab sel suvel aga uus algatus<br />

– „Palmse mõisa muusika”. Maalilises mõisakompleksis<br />

tuleb veepealsel laval esitusele<br />

Tšaikovski ja Verdi ooperigala. ERSOt dirigeerib<br />

Anu Tali ja aariaid esitavad meie head<br />

sõbrad – tippsolistid Moskva Helikoni ooperiteatrist.<br />

See saab olema magus! Kuid eks ka<br />

muusikud on inimesed, kes mitte ei pea kogu<br />

aeg lavatoolidel istuma ja suurt imet püüdma,<br />

hetkeks tuleb viiul ja trompet kappi luku taha<br />

panna, võtta jalgratas ning mõõta <strong>Eesti</strong> teedel<br />

RMK mahamärgitud matkarada Iklast<br />

Oanduni Lahemaal. Nii teevad <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

töötajad juulis, kutsudes kaasa kõiki muusikasõpru.<br />

Selle peale – palun Aplaus!<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

Jüri Leiten<br />

<strong>Eesti</strong> Kontserdi direktor<br />

sisukord<br />

12 Jaan Tätte elu Vilsandil<br />

16 <strong>Eesti</strong>-Gruusia kultuurisild<br />

Saaremaa ooperipäevadel<br />

19 Urmas paet: kultuur avab<br />

diplomaatiale ukse<br />

22 Harry Liivrand toonib<br />

Saksamaad <strong>Eesti</strong> muusika ja<br />

kunstiga<br />

26 Sõru jazz: südames sündinud<br />

pidu<br />

28 <strong>Eesti</strong> kõige põnevamad<br />

kontserdipaigad<br />

36 <strong>Klassikatäht</strong> <strong>2013</strong> konkursi<br />

võitja <strong>Marcel</strong> <strong>Johannes</strong> <strong>Kits</strong><br />

38 Mida kuulavad noored<br />

klassikatähed?<br />

39 Audiovidinate olevik ja<br />

tulevik spetsialistide pilgu<br />

läbi<br />

• •<br />

4<br />

42 Sügishooaeg: Andres<br />

Mustoneni muusikapidu<br />

erilise vene orkestriga<br />

45 Muusikat täis suvi: mis<br />

toimub erinevates<br />

maakondades?<br />

53 Hedvig Hanson hoiab hinge<br />

ja kõrvad avatud<br />

56 Plaadisoovitused<br />

58 Galerii<br />

61 Küsitlus: mida kuulavad<br />

tuntud naised?<br />

63 Popkooripidu annab<br />

lauludele uue hingamise<br />

Toimetaja: Kristel Kossar<br />

Vastutav väljaandja: <strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong>; Katrin Aunpu<br />

Kujundus: Menu Kirjastus<br />

Reklaam: Nordicom<br />

Trükikoda: Kroonpress<br />

www.concert.ee/ajakiri-aplaus

---

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE<br />

• 5 •<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Heliloojast Tan<br />

Dunist sai UNESCO<br />

hea tahte saadik<br />

Hiina päritolu, kuid juba aastaid USAs resideerivast heliloojast<br />

Tan Dunist sai UNSECO hea tahte saadik. Sellega<br />

avaldatakse tunnustust tema püüdlustele toetada kultuuridevahelist<br />

dialoogi muusikas, samuti tõsta teadlikkust<br />

loodusressursside olulisusest ja maailma keelelisest<br />

rikkusest, mis sobib hästi UNESCO põhimõtetega.<br />

Tseremoonial UNESCO peakorteris Pariisis tuli sel<br />

puhul ettekandele osa Tan Duni teosest „<strong>Kontsert</strong> veelöökpillidele<br />

ja orkestrile” Hollandi sümfooniaorkestri<br />

esituses, orkestrit juhatas<br />

helilooja ise. Teos kanti rohkem kui<br />

kümme aastat tagasi ette ka <strong>Eesti</strong>s,<br />

ERSOt juhatas toona dirigent Olari<br />

Elts.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

uudised<br />

• •<br />

6<br />

Twitteri-ooper<br />

Ilvesest ja<br />

Krugmanist<br />

jõudis <strong>Eesti</strong>s<br />

publiku ette<br />

Märtsi lõpus peetud festivalil „<strong>Eesti</strong> muusika<br />

päevad” kõlas juba enne esiettekannet üleilmset<br />

furoori tekitanud, noore Lätis sündinud<br />

ja USA mainekamates kõrgkoolides õppinud<br />

Eugene Birmani teos „Nostra Culpa” (sõnade<br />

autor <strong>Eesti</strong>s elav ameeriklane Scott Diel) sopranile<br />

ja orkestrile. Põhjuseks mõistagi teose<br />

algtõuge: <strong>Eesti</strong> presidendi Toomas Hendrik<br />

Ilvese ja Nobeli preemiaga pärjatud majandusteadlase<br />

Paul Krugmani arutelu Twitteris.<br />

„Tahtsin luua teost, mis ületaks oma aega ja<br />

hetke. Midagi enamat kui kommentaari ühele<br />

kindlale Twitteri arutelule, pigem seisukohavõttu<br />

arutelude kui selliste kohta,” kirjutas helilooja<br />

teose tutvustuses. Birmani teos on, nagu ta ise<br />

selgitab, räsitud, kohati absurdne (ei puudu ka<br />

naerupahvakud saalis), aga lõppude lõpuks igal<br />

juhul lootusrikas.<br />

Eugene Birman ütles, et enam paremat<br />

esiettekannet poleks ta osanud soovida – Tallinna<br />

Kammerorkester Risto Joosti juhatusel<br />

sai keeruka ülesehitusega teosega tema sõnul<br />

suurepäraselt hakkama. „See on suurepärane<br />

orkester!” Ülivõrdes kiidusõnu jagus nii heliloojal<br />

kui ka libreto autoril Scott Dielil solist Iris<br />

Oja jaoks.<br />

Paavo Järvi dirigeeris<br />

Berliini Filharmoonikuid<br />

Dirigent Paavo Järvit sai kontserdipublik aprillis näha dirigeerimas Inglismaal<br />

ja Berliinis. Londonis juhatas eestlasest tippdirigent sealset<br />

ilmakuulsat Philharmonia Orchestrat, Saksamaa pealinnas seisis aga<br />

kuulsate Berliini Filharmoonikute ees filharmoonia suures saalis. Kuigi<br />

mõlemas maailmalinnas tuli ettekandele kaunis klassikaline kava,<br />

väärib esiletõstmist fakt, et Berliinis oli kavas ka Paul Hindemithi viiulikontsert,<br />

milles soleeris Frank Peter Zimmermann. Järvi pälvis hiljuti<br />

Saksamaal ka Hindemithi preemia, mida annab välja kuulsa helilooja<br />

ja muusikapedagoogi sünnilinn Hanau.

---

<strong>Eesti</strong> džässi grand<br />

old man tähistas<br />

väärikat juubelit<br />

Tänavu kevadel tähistas väärikat, 90 aasta juubelit helilooja<br />

ja muusikaajaloolane Valter Ojakäär. Maestro juubeli<br />

puhul korraldati Tallinnas Kumu kunstimuuseumis ja<br />

Viljandis džässikontserdid, kus vanameistri loomingut<br />

esitasid Raivo Tafenau ansambel ja Liisi Koikson.<br />

Tallinna linnavalitsus andis Valter<br />

Ojakäärule sel puhul ka teeneka<br />

kultuuritegelase preemia, tunnustades<br />

sel moel tema panust<br />

<strong>Eesti</strong> kultuuriellu.<br />

Üle poole sajandi on Valter<br />

Ojakäär raadio- ja telesaadete,<br />

artiklite ja raamatutega tutvustanud<br />

ja propageerinud džässmuusikat<br />

ning tema helilooming („Oma laulu<br />

ei leia ma üles”, „Sõit pilvelaeval”,<br />

„Meeletu maailm”, „Olematu laul”)<br />

on püsinud tänaseni lauljate repertuaaris.<br />

Aastate jooksul on temalt ilmunud<br />

väga palju artikleid ja raamatuid,<br />

millest olulisim ja ainulaadseim on<br />

neljaosaline <strong>Eesti</strong> levimuusika ajalugu.<br />

Tema koostatud laulikutesari „Laulge<br />

kaasa!” on aastate vältel rikastanud<br />

lauluansamblite repertuaari.<br />

uudised<br />

Britid avaldavad austust<br />

Benjamin Brittenile<br />

• •<br />

7<br />

Britid tähistavad tänavu Suurbritannia ühe<br />

suurima helilooja, Benjamin Britteni 100.<br />

sünniaastapäeva. Sel puhul jõudis<br />

helilooja kujutis sarjas „Suurbritannia<br />

suurkujud” ka postmargile. „Meil on<br />

erakordne au tõsta esile Suurbritanniale<br />

kõige olulisemaid inimesi<br />

läbi ajaloo,” märkis Royal Maili<br />

pressiesindaja Andrew Hammond.<br />

Britteni kõrval ehivad<br />

postmarke näiteks ka näitlejate<br />

Vivien Leigh’ ja Peter Cushingi,<br />

endise peaministri David<br />

Lloyd George’i jt kujutised.<br />

Aasta jooksul on tulemas<br />

teisigi suurejoonelisi kummardusi<br />

kuulsa helilooja<br />

sünniaastapäevale, näiteks<br />

ooperi „Peter Grimes”<br />

vabaõhuettekanne rannas<br />

Aldeburgh’ festivalil,<br />

samuti kantakse aasta<br />

jooksul ette kõik Britteni<br />

14 suurimat ooperit.<br />

Maitsed,<br />

mis kõlavad kokku<br />

( + 3 7 2 ) 6 3 0 0 8 1 8 • c i t y h o t e l @ t a l l i n k . e e<br />

w w w. t a l l i n k h o t e l s. c o m

---

kevad <strong>2013</strong><br />

festival<br />

• 8 •

---

Festivali idee algatas Jõhvi kontserdimaja<br />

energiline juht Piia Tamm,<br />

kes selle ka ellu viis ning nüüdseks<br />

on üritusest saanud üle <strong>Eesti</strong> tuntud<br />

ja tunnustatud ettevõtmine. Esialgu<br />

plaaniti propageerida maailmatasemel<br />

tantsukunsti vaid Ida-Virumaal, kuid nüüdseks<br />

on Jõhvist saanud justkui balletikeskus,<br />

kuhu huvilisi tuleb nii mujalt <strong>Eesti</strong>maalt kui ka<br />

välisriikidest.<br />

Pidevalt arenev festival<br />

Piia Tamm tunnistab, et alguses tundus<br />

idee teha elitaarne balletifestival paljude<br />

eestlaste jaoks suhteliselt tundmatusse<br />

linna, kus puudub nii teater kui ka professionaalne<br />

balleti trupp, veidi hullumeelsena,<br />

kuid aeg on näidanud, et valik osutus elujõuliseks.<br />

Otsustamisel oli kindlasti tähtis ka<br />

asjaolu, et Ida-Virumaal elab palju vene kultuuriruumi<br />

taustaga inimesi, kelle jaoks on<br />

ballett märksa hingelähedasem kunstiliik kui<br />

eestlasele, vene balletil on pikk ajalugu ja hulk<br />

maailmakuulsaid tantsijaid ja koreograafe.<br />

Tänu festivalile, mis pakub tasemel etendusi,<br />

on ka paljud eestlased avastanud enda jaoks<br />

balleti kui kauni ja huvitava kunstiliigi.<br />

festival<br />

Jõhvi,<br />

miks mitte<br />

balletipealinn?<br />

Tekst: Toomas Zupping Fotod: JõhVi KonTserdimaJa<br />

eesti esimene, siiani ka ainuke ja juba rahvusvahelist tunnustust pälvinud<br />

balletifestival toimub ida-Virumaal Jõhvis, ja seda juba viiendat aastat.<br />

Praegu domineerib saalis kohalik publik,<br />

st inimesed Ida-Virumaalt, kuid järjest rohkem<br />

tuleb publikut ka mujalt <strong>Eesti</strong>st. Festivali<br />

kõrge tase on järjest rohkem hakanud kohale<br />

meelitama publikut Soomest ja Lätist, kuigi<br />

reklaamikampaaniaid naaberriikides veel<br />

korraldatud pole. Kohalik külastaja on balletietenduste<br />

suhtes üsna nõudlik ja ka teadlikkus<br />

väga kõrgel tasemel, kuna käiakse palju<br />

Peterburi Maria teatris, mis on üks juhtivaid<br />

balletiteatreid maailmas. Festivali taset<br />

näitab ka asjaolu, et eelmisel aastal oli üheks<br />

külaliseks Euroopa nimekas koreog raaf<br />

Nacho Duato koos 181. hooaega tegutseva<br />

Peterburi Mihhailovski teatriga, tema etendustele<br />

on aga Peterburis piletid mitmeks<br />

kuuks ette välja müüdud.<br />

• •<br />

9<br />

Festival on pidevas arengus, sellel aastal<br />

on etenduste festival, järgmisel ka galaesinemised,<br />

algselt on mõlemad vormid ühe<br />

festivali raames. Uute esinejate leidmisega<br />

tegeletakse aasta läbi. Festivali kunstilised<br />

juhid ja meeskond tegelevad pidevalt uute<br />

esinejate otsimisega, meeskonna töö jagatud<br />

selliselt, et osa otsib artiste lääne, osa<br />

ida poolt. Ka paljud n-ö vanad trupid on ise<br />

Festivali kõrge tase on järjest<br />

rohkem hakanud kohale meelitama<br />

publikut Soomest ja Lätist.<br />

avaldanud soovi uuesti Jõhvi tulla.<br />

Festivali kavas on alati ka <strong>Eesti</strong> balletitrupi<br />

etendus, samuti saavad oma oskusi<br />

näidata <strong>Eesti</strong> suuremad ja väiksemad balletikoolid<br />

ja -stuudiod. Alati on festivalikav va<br />

kuulunud ka lastegala, aastatega on tantsulaste<br />

tase tõusnud ning nüüdseks on<br />

Jõhvi gala oodatud suursündmus sadade<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

festival<br />

Kõrgkultuur on muutumas<br />

kohalike elanike jaoks taas<br />

loomulikuks elu osaks.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

• •<br />

10<br />

Kommentaar<br />

Marina Kesler, rahvusooper<br />

Estonia koreograaf<br />

Olen ise ka varasemalt Jõhvi balletifestivali<br />

etendusi vaatamas käinud ja sealt elamuse saanud.<br />

Tänavu on kahel õhtul kavas klassikalised<br />

etendused, „Romeo ja Julia” ja „Maailma loomine”.<br />

Viimast olen ise noorpõlves näinud, kui<br />

see etendus rahvusooperis, oli tore ja humoorikas<br />

tükk, neoklassikalise tantsuleksikaga.<br />

Lavastuses tantsis kuradikest minu õpetaja,<br />

<strong>Eesti</strong> balleti üks vaieldamatuid tippe Tiiu Randviir<br />

ja Evat meie teatri pedagoog, priimabaleriin<br />

Elita Erkina.<br />

Klassikalise balleti armastajatele julgen<br />

siiralt soovitada mõlemaid etendusi – „Maailma<br />

loomine” sobib hästi kogu perele. Moskva Klassikalise<br />

Balleti Teater on tegutsenud ligi pool<br />

sajandit, nad tantsivad klassikalisi etendusi ja<br />

on tuntud nii Venemaal kui üle ilma, tegemist<br />

on professionaalse balleti kõrgtasemega.

---

alletilaste jaoks üle kogu <strong>Eesti</strong>.<br />

Positiivsena kaardil<br />

Jõhvi kontserdimaja tervikuna, kuid muidugi<br />

suuremalt just Jõhvi balletifestival on toonud<br />

regiooni taas igapäevastesse positiivsetesse<br />

uudistesse, paljude eestlaste jaoks on kontserdimajast<br />

saanud justkui majakas, mis kutsub<br />

(taas)avastama Ida-Virumaad ja pidama<br />

seda varemalt negatiivse imidžiga piirkonda<br />

oma kodumaaks. See maakond on üks<br />

omanäolisemaid, paljud on leidnud üles mitte<br />

festival<br />

Külakost Moskvast: „Romeo ja Julia” ja „Maailma loomine”<br />

Shakespeare’i tragöödia ainetel loodud<br />

„Romeo ja Julia” põhineb muusika autori<br />

Prokofjevi originaalstsenaariumil ning selle<br />

on lavale seadnud teatri juhid Kassatkina<br />

ja Vassiljev. „Maailma loomine” põhineb A.<br />

Petrovi muusikal ning seda on lavastanud<br />

kuulsad koreograafid enam kui 60 maailma<br />

teatris, millega on teos kantud ka Guinnessi<br />

rekordite raamatusse. „Maailma loomine”<br />

on legendaarne ballett, mille võimas<br />

• •<br />

11<br />

esietendus toimus 1971. aastal toonases<br />

Leningradi Kirovi-nimelises, nüüdses Maria<br />

ooperi- ja balletiteatris väljapaistvate tantsijate<br />

Mihhail Barõšnikovi ja Irina Kolpakova<br />

osalemisel. Tegu on helilooja Andrei Petrovi<br />

ühe armastatuma teosega. Oma olemasolu<br />

rohkem kui 30 aasta jooksul on „Maailma<br />

loomine” Kassatkina ja Vassiljevi lavastuses<br />

alati pälvinud tormilise heakskiidu publiku<br />

hulgas ja vaimustanud kriitikuid.

---

ainult kontserdimaja, vaid ka Jõhvi ja Ida-Virumaa<br />

oma kauni loodusega, ajaloolised paigad<br />

ja ebamaise tööstusmaastiku. Tasemel on Toila<br />

ja Narva-Jõesuu spaad, siia tullakse terveks<br />

nädalavahetuseks või veelgi pikemaks ajaks,<br />

päeval sõidetakse maakonnas ringi ja õhtul tullakse<br />

etendusi vaatama.<br />

Jõhvi kontserdimaja pole ainult etenduste<br />

andmise paik, siin asuvad ka kino, kammersaal,<br />

kunstigalerii, muusikakool, huvikeskus<br />

ja kohvik. Moodne hoone võimaldab pidada<br />

suurte firmade erinevaid üritusi, isegi Moskva<br />

ettevõtted on pidanud paslikuks siin oma<br />

koosviibimisi korraldada, rääkimata kodumaistest<br />

(suur)ettevõtetest. Maakonna inimesed<br />

on hakanud käima kontsertidel, teatrietendustel,<br />

näitustel. Aastatega pole suurenenud<br />

mitte ainult publiku arv, vaid ka publiku haritus,<br />

oskus nautida nii nüüdisaegset kui ka klassikalist<br />

muusikat, nõuda parimat meelelahutust<br />

jne. Kõrgkultuur on muutumas kohalike elanike<br />

jaoks taas loomulikuks elu osaks, rahvusvahelised<br />

artistid ja kunstnikud tavapärasteks<br />

külalisteks.<br />

Piia Tamm on osutunud karismaatiliseks<br />

ja edukaks kultuurijuhiks mitte ainult Jõhvis,<br />

vaid kogu <strong>Eesti</strong>s. Kontserdihoonest on saanud<br />

Jõhvi visiitkaart, polüfunktsionaalne ehitis<br />

sobib peaaegu kõigeks – ka vabariigi presidendi<br />

vastuvõtt toimus selles majas. Sellised<br />

sündmused tekitavad elanikes nii uhkustunnet<br />

kui ka armastust oma kodukoha vastu.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

festival<br />

Jõhvi balletifestivali <strong>2013</strong> peaesineja: Moskva Klassikalise<br />

Balleti Teater<br />

Moskva Klassikalise Balleti Teater on tegutsenud pool sajandit. Teatri esimese trupi pani<br />

kokku Igor Moissejev. 1977. aastal võttis kunstilise juhtimise üle Assaf Messereri õpilane<br />

Vladimir Vassiljev, peaballettmeistriks sai aga Suure Teatri täht, kuulsa Marina Semjonova<br />

õpilane ja mantlipärija Natalja Kassatkina.<br />

Praegu juhivad üle maailma tuntud balletiteatrit Natalja Kassatkina ja Vladimir Vassiljev,<br />

kelle lavastustes on säranud legendaarsed Mihhail Barõšnikov ja Maia Plissetskaja.<br />

Teatri repertuaaris on kõik P. I. Tšaikovski balletid, S. Prokofjevi, I. Stravinski, L. Minkuse,<br />

A. Adani, B. Bartoki, A. Hatšaturjani ja A. Petrovi balletid.<br />

Jõhvi balletifestival <strong>2013</strong>: Tallinna balletikooli talendiotsing<br />

Tallinna balletikooli direktor, priimabaleriin Kaie Kõrb ja tantsuõpetajad ootavad 11. mail kl 16<br />

Jõhvi kontserdimajja lahtisele näidistunnile kõiki tänavu 4. klassi lõpetavaid tantsuhuvilisi<br />

poisse ja tüdrukuid, kes soovivad õppida klassikalist ja kaasaegset tantsu. Tulla võivad ka<br />

nooremad ja vanemad tantsuhuvilised ning lapsevanemad. Tasub meeles pidada, et balletikool<br />

pole vaid tüdrukute jaoks, tantsuhuvilised poisid on eriti oodatud. Näidistunnis esinevad<br />

noormees ja neiu, kes on balletikoolis juba kolm aastat õppinud.<br />

Kohapeal on võimalik registreeruda ka Tallinna balletikooli (Toom-Kooli 11) sisseastumiskatsetele,<br />

mis toimuvad 18. mail kl 14. Koolil on vastuvõetutele pakkuda tasuta õpilaskodu.<br />

Näidistund koos selgituste, küsimustele vastamiste ning soovijatele ka Tallinna balletikooli<br />

sisseastumiskatsetele registreerumisega kestab eeldatavalt tunni. Eelnev registreerumine<br />

pole vajalik. Täpsem info Tallinna balletikooli sisseastumiskatsete kohta:<br />

www.balletikool.edu.ee<br />

• •<br />

12<br />

Suveks Ida-Virumaale:<br />

„Seitsme linna muusika” ja<br />

Narva Raekoja platsi kontserdid<br />

Jõhvi kontserdimaja korraldatavate festivalide hulka kuulub<br />

ka Ida-Virumaa kõige pikema traditsiooniga kultuurisündmus<br />

„Seitsme linna muusika”, mis sel aastal kannab järjekorranumbrit<br />

15 ja kestab esimest korda varasema ühe nädala<br />

asemel kaks, mille jooksul antakse eri paigus 15 kontserti.<br />

„Seitsme linna muusika” toimub juuli alguses ja püüab<br />

läbi muusika ühendada Ida-Virumaa eri piirkondi kultuuriliseks<br />

tervikuks. Kava on kirju, siin leidub nii džässi kui<br />

ooperit, folki ja vanamuusikat. Esinetakse parkides, kirikutes,<br />

treppidel, mõisasaalides. Kõige uuemaks ja põnevamaks<br />

kontserdipaigaks võib pidada Narva raekoja platsi,<br />

kuhu uue kolledžihoone lisandumisega tekkis ka imeline<br />

kontserdiväljak, mis ühest küljest piirneb 17. sajandist pärineva<br />

raekojaga, teisest uusvana kolledžihoonega ja kolmandast<br />

hruštšovkadega. „Seitsme linna muusika” avakontsert<br />

toimub kolledžihoone esise katuse all, mis moodustab justkui<br />

väikese laulukaare – seal astub üles Hortus Musicus, kes oma<br />

muusikaga seob selle eklektilise tausta kenasti kokku.<br />

16. ja 17. augustil alustab Jõhvi kontserdimaja koostöös<br />

Narva kolledžiga päris uut kontserdisarja esialgse pealkirjaga<br />

„Õhtud Narva lähistel”. Selle tarbeks ehitatakse raekoja<br />

platsile uudne, <strong>Eesti</strong>s seninägematu spetsiaalne lava. Esimesel<br />

õhtul astub üles orkester Jaapanist klassikalise õhtumaa<br />

muusikaga dirigent Mihkel Kütsoni juhatusel, teisel õhtul<br />

Estonian Dream Bigband koos Peterburi džässiartistidega. Ja<br />

nii saavadki ida ja lääs keset Narva linna kokku.

---

festival<br />

Jaan Tätte<br />

valmistub suveks Vilsandil<br />

Selgub, et aprilli lõpus on Vilsandil<br />

veel kõigest viis soojakraadi, väike<br />

vihm ja kimbutab külm tuulgi, kuid<br />

see-eest on sügisel jällegi kauem<br />

soe. Tätte ise on juba kevadtöödel<br />

hoogsalt sarvist haaranud, kaevab<br />

kraavi ja ehitab suvekööki ning on oma sõnul<br />

nüüd koduse eluga juba jälle harjuda jõudnud –<br />

jaanipäeval saab ümberilmareisija naasmi sest<br />

aasta.<br />

Mis tunne on kevadet kodus vastu võtta?<br />

Talve kaifisin täiega, vahepeal jäi kaks tükki ju<br />

suisa vahele, nii et isegi natuke kahju oli, kui<br />

viimane jää merelt lahkus.<br />

Mida Vilsandil talvel üldse tehakse?<br />

Mitte midagi. (Naerame koos.) Püüad<br />

hädapärased elutoimingud ära teha ja kui siis<br />

väike loominguline võnge tuleb, on hea meel,<br />

aga ega siin muud palju teha ole, eriti kui paks<br />

lumi maas.<br />

Muusikalises mõttes jälgin ka seda, mis<br />

eri kanaleid pidi tuppa jõuab, ega siit ju palju<br />

kontserdil käi. Vaatasin, et septembrist märtsini<br />

olin vaid viisteist päeva saarelt ära käinud.<br />

Suvel tuleb väike esinemiste tuur, aga siis<br />

tulen saarele tagasi ja ei tee enam pikka aega<br />

midagi.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: scanpix<br />

saaremaa ooperipäevade lõppakord tuleb sel suvel hoopis teisiti: Vilsandi paadikuuris<br />

merelauludega, suisa kontserdi ja simmaniga, kaasa teevad rahvusmeeskoor<br />

ja rahvusooper estonia brass. ooperipäevade lastegalalt on lubanud<br />

läbi põigata ka Jaan Tätte, seega haarame aga eesti kuulsaimal saarevahil,<br />

teatri- ja muusikamehel nööbist ja pärime, kuidas kevad saarele saabub.<br />

Sündisid talvel ka mõned uued lood?<br />

Tegelikult mitte. Proovisin küll, aga ei tulnud<br />

välja – nii hea oli olla. Loominguga tegelemine<br />

tuleb välja siis, kui päris nii hea pole.<br />

Mullu olid samal ajal teisel pool maakera.<br />

Jah, kusagil India ookeani kandis.<br />

Igatsed vahel sinna tagasi ka?<br />

Alguses küll ei igatsenud, ei suutnud isegi neid<br />

pilte üle vaadata ega tahtnud sellele mõeldagi.<br />

Kuid nüüd istusin päikeselise päevaga mere<br />

ääres ja ühtäkki hakkas meri mulle meelde<br />

tuletama, millistes kummalistes kohtades me<br />

oleme käinud ja mida teinud. Nii et olen selle<br />

reisi, saadud kogemuse ja kõige selle üle,<br />

mida seal nähtud sai, järjest õnnelikum.<br />

• •<br />

14<br />

Merelolek oli su jaoks inspireeriv?<br />

Ikka. Just need pikad ookeanisõidud, kui kolm<br />

nädalat ja rohkemgi maad ei näinud ja said<br />

aru, et merel võimendub kõik – nii su enda<br />

kui teiste iseloomujooned jne. Saad teada,<br />

mida elus enam teha ei taha ja vastupidi.<br />

Selle ajaga merel tegin viisteist<br />

laulu ja minu jaoks on see väga<br />

kõva sõna, iseäranis nii lühikese<br />

aja jooksul.<br />

Selle ajaga merel tegin viisteist laulu ja minu<br />

jaoks on see väga kõva sõna, iseäranis nii<br />

lühikese aja jooksul.<br />

Välismaalased imetlevad tihti seda<br />

meie puutumatut loodust. Kuidas<br />

paljureisinud mehe vaatevinklist tundub,<br />

kas <strong>Eesti</strong> on unikaalne?<br />

Kindlasti on. Sellises ulatuses lagedat<br />

loodust nagu meil on äärmiselt<br />

haruldane – mujal on nii, et kus aga<br />

inimene vähegi elada saab, on paigad

---

festival<br />

• •<br />

15<br />

väga tihedalt asustatud. Pole harv, kui <strong>Eesti</strong>maa-suuruse<br />

maalapi peal elab viiskümmend<br />

miljonit või Vilsandi-suurusel maatükil paar miljonit<br />

inimest – meil on siin kolm inimest!<br />

Suvi toob aga teie üksikule saarele samuti<br />

turiste. Kuidas sinna pääseb?<br />

Paadid sõidavad, igaüks võib tulla, mingeid<br />

lube tarvis pole – kui välja uurida, kuidas sinna<br />

tulla, siis jõuab kohale küll.<br />

Saarevahti see ei häiri?<br />

Ma võtan seda nii, et talv on omaette olemise<br />

aeg, kannatan selle suve ära. Eks sellist rahvast<br />

on ka, kes salaja aiast mööda käivad ja<br />

teevad pilti, kuidas ma muru niidan. (Muigab.)<br />

Aga mind see ei häiri, ega ma päris erakuelu<br />

ka ela.<br />

<strong>Eesti</strong> inimestega juba näib olevat nii, et nad<br />

tahavad minna kuhugi väga teistmoodi<br />

kohta muusikat kuulama. Vilsandi paadikuur<br />

paistab olevat just selline koht.<br />

Jah. See on küll veidi väiksem kui Naissaarel<br />

asuv Omari küün, kuid asukohalt ja olemuselt<br />

on ta veel võimsam! Usun küll, et kui omanik<br />

tahaks, võiks sel kuuril olla väga suurt perspektiivi.<br />

Ega sellisest hoonest ongi rõõmu<br />

siis, kui saad teistega seda jagada.<br />

Palju sa ise oled ooperizanriga<br />

kokku puutunud?<br />

Ma ei tea, kas ütlen nüüd midagi<br />

väga halba, aga olen ainult<br />

ühe korra elus ooperis käinud.<br />

(Naerame südamest.) Raadiost<br />

kuulan küll muusikat hea meelega,<br />

aga mulle meeldivad rohkem<br />

sellised vaiksed ja rahulikud<br />

asjad.<br />

Kohtasid ehk aga reisi<br />

jooksul mõnd muusikalist<br />

mõjutajat?<br />

Paapua Uus-Guineas kohtasin<br />

küll väga põnevat vormi<br />

– muusikat, mis koosneb<br />

huilgamistest ja hüüetest<br />

ning trummipõrinast.<br />

See mõjub kohati palju<br />

paremini kui meie<br />

takti mõõtudeta struktureeritud<br />

muusika.<br />

Käisime seal ühel<br />

festivalil, kus olid<br />

kohal 50 maakonda,<br />

kes kõik tantsisid<br />

ja laulsid oma<br />

muusikat.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

„<br />

Muidugi otsustavad paljud ka<br />

viimasel hetkel kuulamavaatama<br />

tulla,” sõnab <strong>Eesti</strong><br />

Kontserdi juht Jüri Leiten<br />

ja julgustab inimesi suveplaane<br />

Saaremaale sättima.<br />

Tema sõnul ei maksa peljata, et hotellid<br />

täis ja magamiskohta raske leida, sest<br />

tänavu on kontserdikorraldaja otsinud üles ka<br />

oma teenuseid pakkuvad väikemajutajad,<br />

kelle kohta saab infot <strong>Eesti</strong> Kontserdi lehel.<br />

„Suured hotellid on lihtsalt rahvast täis<br />

ning kallid,” räägib Leiten, kelle sõnul kergitavad<br />

mõned ettevõtjad hindu Saaremaa<br />

ooperipäevade ajaks suisa sada protsenti.<br />

„Oleme aga ettevõtjatega ka läbi rääkimas,<br />

et nad võiks osa kasumist ooperipäevade<br />

toetamisse suunata,” rääkis Leiten. Saaremaa<br />

ooperipäevad tunnistas ka <strong>Eesti</strong> Hotellide<br />

ja Restoranide Liit (EHRL) aasta auhinna vääriliseks<br />

– organisatsiooni liikmed märkisid, et<br />

festivali mõõtmetega Saaremaa ooperipäevad<br />

on oluliselt elavdanud Saaremaa turismi- ja kul-<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

festival<br />

<strong>Eesti</strong>-Gruusia kultuurisild<br />

Saaremaa<br />

ooperipäevadel <strong>2013</strong>:<br />

sammuke lähemale<br />

Euroopa ooperisaarele<br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: lembiT michelson<br />

Kui kohtusime mullu suvel Jüri leiteniga Kuressaare ooperipäevade piletikeskuse<br />

ees, oli <strong>2013</strong>. aasta saaremaa ooperipäevade sensatsioon just välja<br />

hõigatud: kolm gruusia ooperiteatrit koos maailmakuulsate solistidega,<br />

kirsiks tordil veel ilmakuulus gruusia ballett. paljud ostsid kahtlemata<br />

pääsme kohe ära, praeguseks on eelmüügist omaniku leidnud enam kui<br />

pool saaremaa ooperipäevade 12 000 piletist.<br />

tuurielu. Ooperipäevade rahvusvaheline tase<br />

ja mainekus meelitavad kohale väga palju publikut<br />

välisriikidest ja see loob turismisektorile<br />

lisaväärtuse.<br />

Gruusia parimad<br />

<strong>Eesti</strong> Kontserdi juht Jüri Leiten tunneb<br />

suvel Saaremaale jõudva Gruusia esin-<br />

duse üle mõistagi suurt rõõmu – tänavuste<br />

ooperipäevade peaesinejaiks on Thbilisi,<br />

Khuthaisi ja Bathumi riiklikud ooperi- ja balletiteatrid<br />

ning festivali kavast leiab esmakordselt<br />

Gruusia rahvusballeti õhtu. Nõndasamuti on<br />

• •<br />

16<br />

<strong>2013</strong>. aasta kogu maailma muusikasõprade<br />

jaoks väga eriline, sest ümmargune number<br />

möödub kolme suure ooperihiiglase sünnist<br />

– Richard Wagneri ja Giuseppe Verdi sünnist<br />

kakssada ning Benjamin Britteni sünnist sada<br />

aastat. Kõik heliloojad muutsid läbi oma loomingu<br />

ja isiklike tõekspidamiste mõjukuse<br />

jäädavalt oma riigi ja maailma ooperikunsti<br />

arengut. Saaremaa ooperipäevade festivalip-<br />

Ooperipäevade rahvusvaheline tase<br />

ja mainekus meelitavad kohale väga<br />

palju publikut välisriikidest<br />

rogrammist leiab Verdi „Attila” ja „Rigoletto”,<br />

Donizetti „Lucia di Lammermoori” ja Puccini<br />

„Madama Butterfly”. Loomulikult ei puudu ka<br />

juubelihõnguline ooperigala ning Saaremaad<br />

väisavad erilise sündmuse puhul ka Gruusia

---

„Rasputin“ Jay Reise´i ooperi esietendus<br />

Moskva Helikon Opera teatriga<br />

välis- ja kultuuriminister.<br />

Leiteni sõnul aitab ooperiteatreid sedavõrd<br />

suurt projekti nagu Saaremaale ooperipäevadele<br />

esinema tulek läbi viia riiklik toetus –<br />

nii on ka tänavusele kultuurisillale õla alla pannud<br />

Gruusia. „Mõte kutsuda <strong>Eesti</strong>sse Gruusia<br />

ooper on mõlkunud juba pikka aega. Gruusia<br />

soliste töötab palju erinevates riikides üle<br />

ilma,” räägib Leiten, kes on enda jaoks Gruusia<br />

kui laulumaa tugevuse lahti mõtestanud rahvalaulu<br />

abil – sealne rahvalaul püsib nimelt pikkadel<br />

nootidel. „Thbilisi, Khuthaisi ja Bathumi<br />

ongi Gruusia põhilised ooperiteatrid, neid kõigil<br />

on erakordselt kaunid ooperimajad – Bathumi<br />

maja on ehitatud 1860, nagu ka Peterburi<br />

Jaani kirik,” rääkis Leiten. „See on väga sügav<br />

kultuur.”<br />

Gruusia ooperi tase on Leiteni sõnul väga<br />

hea – lauljatel on väga head hääled. „Seal on<br />

Thbilisi teatri juhijuhtimisel käimas ka protsess,<br />

mille käigus kutsuti lähiriiki dest ja kaugemaltki<br />

kokku noori tudengeid pikematele kursustele,<br />

et saada palju häid lauljaid, kes ooperis<br />

festival<br />

esineks, see on teatrile andnud hea vokaalpotentsiaali,”<br />

kõneles Leiten.<br />

Lavastustest kõneldes toonitab Leiten,<br />

et tegemist on klassikalise ooperiga ning<br />

see on ka Saaremaa ooperipäevade üldine<br />

suund. Leiten tõstab esile näiteks küllaltki<br />

minimalistlikult lahendatud Bathumi ooperi<br />

Donizetti „Lucia di Lammermoori”, kuid<br />

erili se lavastusena saabub <strong>Eesti</strong>sse uuslavastus,<br />

Puccini „Madama Butterfly”, mille koos<br />

dekoratsioonidega versioon tuleb esmakordselt<br />

lavale just Saaremaal. „Muidugi loodan<br />

väga „Attilale” – see on sügav ja tõsine tase,<br />

kus peaosas särab kuulus bass Paata Burdzuladze,”<br />

rääkis Leiten Gruusia ooperi maailmastaari<br />

tutvustades.<br />

Kammerkontserdid ja lastegala<br />

Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne<br />

Mikk toob välja ka kammerkontserdid, mida<br />

varasemalt ooperipäevade kavas olnud pole:<br />

näiteks tähistatakse 23. juulil Kuressaares<br />

Laurentiuse kirikus ning 24. juulil Orissaare<br />

• •<br />

17<br />

Eeslmise suve mälestus - edukate Saaremaa<br />

Ooperipäevade õnnelik lõpp - paremalt direktor<br />

Jüri Leiten, maestro Eri Klas ja turunduse- ja<br />

müügiosakonna juht Katrin Aunpu.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

kultuuri majas soololaulude kammerkontserdiga<br />

Verdi sünniaastapäeva, esitajateks<br />

Tobiase keelpillikvartett, klaveril soleerib<br />

Mihkel Poll ning kaasa teeb Lõuna-Aafrika/<br />

Hollandi solist Johanni van Oostrum. Samuti<br />

tähistatakse soololaulude ja klaveripaladega<br />

Wagneri sünni aastapäeva, klaveril Peep Lassmann<br />

ja laulab sopran Heli Veskus. Kuulsa<br />

briti helilooja Benjamin Britteni 100. sünniaastapäeva<br />

puhul esitab helilooja laule poola<br />

sopran Joanna Freszel, kes on laulnud Estonias<br />

Margarethet Gounoud´ooperis „Faust”.<br />

Klaverisaatjaks Marius Rutkovski. Britteni kvarteti<br />

esitab Tallinna Keelpillikvartett. Põnev kuulamiselamus<br />

on ka Thbilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri<br />

solistide ansambel Suliko, kes astub<br />

24. juulil üles Laurentiuse kirikus ja 26. juulil<br />

Mustjala Anna kirikus – Thbilisi ooperiteatri<br />

kaheksast meessolistist koosneva ansambli<br />

repertuaari kesk mes on gruusia rahvapärand<br />

ehk unikaalne vokaalpolüfooniline muusika.<br />

Kaido Kaasik, Saare maavanem<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

festival<br />

Samuti kõlavad klassikalised kooriteosed ja<br />

populaarsed ooperiaariad.<br />

Mastaapsust ja väärika teetähise juubilaride<br />

nimistusse lisab ka tänavune suur<br />

vabaõhukontsert pealkirjaga „Kuressaare 450”,<br />

kus astuvad üles Gruusia ooperiteatrite ja eesti<br />

ooperisolistid, soleerivad eesti bass Koit Soasepp<br />

ja tenor Andres Köster, kaasa teevad<br />

Saaremaa meeskoor ja Pärnu linnaorkester,<br />

dirigendipuldis on Revaz Javakshili ja Eri Klas.<br />

Mikk märgib ära ka Gruusia balleti, mis<br />

ooperipäevade kavas esmakordselt. 26. juulil<br />

kl 20 astub Kuressaares ooperitelgis vaatajate<br />

ette Gruusia rahvusballett kolme ühevaatuselise<br />

balletiga: Fokini „Chopiniana” ja<br />

Possokhovi „Sagalobeli” kõrval jõuab vaatajate<br />

ette ka eesti tippkoreograafi Teet Kase<br />

lavastus „A Wingless Flight into the Darkness”.<br />

Ülipopulaarne Saaremaa ooperipäevade<br />

lastegala tuleb taas ka tänavu. Sedapuhku on<br />

Miku sõnul kandvaks jõuks Saaremaa süm-<br />

Saaremaa ooperipäevad on aastate jooksul kujunenud Läänemere piirkonnas olulise tähtsusega<br />

kultuurifestivaliks, mis pakub nauditavat muusikaelamust nii kohalikele elanikele<br />

kui paljudele külalistele. Nädal täis helisevat muusikat, mida toovad meie saarele muusikamaailma<br />

säravad tähed ja parimad ooperikollektiivid, on positiivselt mõjunud Saaremaa<br />

mainele ja tuntusele. Lisaks asjaolule, et saarlastele tuuakse n-ö koju kätte kõrgtasemelist<br />

muusikat, on ooperipäevadest saanud ka arvestatav turismimagnet, mis meelitab saarele<br />

tuhandeid ooperisõpru. Tänavused ooperipäevad on kindlasti erilised, kuna Gruusia rahvusliku<br />

ooperi- ja balletiteatri heast tasemest oleme küll palju kuulnud, kuid vähesed on saanud<br />

seda tõeliselt nautida. Tänavustest ooperipäevadest tõotab tulla tõeliselt kuum ja kirgi täis<br />

nädal, mis pakub igale ooperihuvilisele midagi südamelähedast.<br />

Kindlasti loodame Saaremaale juurde saada palju uusi sõpru ja kasulikke kontakte, kellega<br />

ka tulevikus ühiseid ettevõtmisi korraldada.<br />

• •<br />

18<br />

fonietta ning neidudekoor, keda juhatab noor<br />

dirigent Kaspar Mänd, kes muidu Pariisis dirigeerimist<br />

õpib. Alati on lastegalal publiku ette<br />

astunud suurel laval ilma tegevad saarlased, nii<br />

ka nüüd – näiteks teeb lastegalal kaasa rahvusooperi<br />

solist, bariton Aare Saal. Üles asuvad<br />

ka noor saarlanna Siiri Koel ning Markus Mõttus,<br />

kes laste laulukonkursil asunud üles näiteks<br />

Porgy aariaga ooperist „Porgy ja Bess”.<br />

Lastegala lõpeb aga suure ühislauluga, Arne<br />

Mikk soovitab kõigil hääle puhtaks köhida, et<br />

Ülo Vinteri „Põhjamaa” ikka kenasti üle saare<br />

kaiguks.<br />

Idee Euroopa ooperisaarest, mille eestlaste<br />

lemmiklavastaja Moskvast, Helikoni juht<br />

Dmit ri Bertman mullu viljakasse mõttemulda<br />

pillutas, ajab Saaremaal edukalt juuri. Jüri Leiteni<br />

sõnul püsivad Saaremaa ooperipäevad<br />

pidevas muutumises ning see ei hõlma mitte<br />

ainult festivaliprogrammi, vaid ka tehnilisi<br />

lahendusi. „Oopersaare idee hakkab kandma<br />

juhul, kui väljume traditsioonilistest lavastuslikest<br />

piiridest, kasutades ära tänapäevaseid<br />

tehnoloogilisi võimalusi – miks mitte pidada<br />

silmas näiteks 3D- või 4D-tehnikat. Vineerist<br />

dekoratsioonide aeg on ümber.”<br />

Saaremaa ooperipäevad <strong>2013</strong><br />

Kuressaares ja mujal Saaremaal<br />

21.–28. juuli<br />

Kolm Gruusia ooperiteatrit ja rahvusballett<br />

Ooperipäevade Lastegala<br />

Ain Anger, Pipi ja Pinocchio

---

meist mujal<br />

Urmas<br />

Välisminister<br />

Paet:<br />

kultuur avab<br />

diplomaatiale ukse<br />

• •<br />

19<br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: scanpix<br />

Kuigi Urmas Paet istub juba pikemat<br />

aega välisministri toolil, mäletab kultuurirahvas<br />

veel ka kultuuri minister<br />

Paeti, keda tööpäeva lõpuks võis<br />

ikka teatris, kontserdil või mõne<br />

näituse avamisel kohata. Kultuur<br />

on diplomaatia ukseavaja, kinnitab välisminister<br />

ning meenutab kohtumist Brasiilia<br />

<strong>Eesti</strong> puhul<br />

on kultuur kogu meie<br />

identiteedi väga<br />

oluline osa.<br />

välisministriga, kes kohe pärast käesurumist<br />

esmalt teatas, et on suur Arvo Pärdi loomingu<br />

austaja.<br />

Kuigi jõudsite kultuuriminister<br />

olla vaid kaks aastat, tuletatakse<br />

seda ikka ja jälle meelde. Kuidas<br />

tagantjärele endale see aeg<br />

tundub?<br />

Mulle väga meeldis seda tööd teha.<br />

Võib-olla oli isegi hea, et ma ei tulnud<br />

ühestki kindlast kultuurivaldkonnast<br />

ning seega polnud mul ka sunnitud<br />

eelistusi – muidugi, olin olnud<br />

kümme aastat ajakirjanik ning<br />

see on ju samuti osa kultuurivaldkonnast,<br />

ent ma polnud<br />

tuntud näitleja, muusik või<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

filmiinimene. Seda heideti mulle alul ette, kuid<br />

sain sellevõrra jällegi neutraalsem olla. Teisalt<br />

üritasin olemas oleva rahaga luua kultuuritegijatele<br />

kõik võimalused loometegevuseks,<br />

see oli mu ainuke ambitsioon selles ametis.<br />

Püüdsin ära hoida ka võimalikke vigu – minu<br />

ministriaega sattus Sõpruse kino sulgemisoht,<br />

aga minu eesmärgiks oli väärtfilmikino<br />

alalhoidmine laiemalt, nii sai see sinna viidud.<br />

Või siis NO teatri sünd, mis sugugi valutult ei<br />

läinud. Mul oli, on ja jääb tohutu respekt kõigi<br />

<strong>Eesti</strong> kultuuriloojate suhtes, ning kui vähegi<br />

aega saan, üritan ikka teatrisse või kontserdile<br />

jõuda. Raha oli, on ja ilmselt ka jääb aga<br />

kultuuris kogu aeg liiga väheks.<br />

Kaarel Tarandi viisi väljendudes: nii palju<br />

raha, kui kultuuril tarvis läheks, pole maailmas<br />

trükitudki?<br />

Sõltub, millega võrrelda. Rahvusvahelises<br />

võrdluses paistame küll silma sellega, et riik<br />

annab kultuurile päris palju raha, ent tuleb silmas<br />

pidada ka kohaliku turu väiksust, riik on<br />

väike. <strong>Eesti</strong> puhul on kultuur kogu meie identiteedi<br />

väga oluline osa, selles osas oleme<br />

kindlasti olulised. Mujal imestatakse, kui palju<br />

käib meil inimesi teatris, kui palju on sündinud<br />

kultuuritippe nii väikse rahvaarvu juures.<br />

Seega võime kõiki arve muu ilmaga võrrelda,<br />

aga lõplik tõde kujuneb ikka meie enda sisetunde<br />

ja hoiaku järgi. Tegelikult arvan, et see<br />

on hea, kui ideid ja soove midagi teha on rohkem<br />

kui raha – vastupidine oleks palju hullem.<br />

Kas me oleme rahvusvahelises plaanis oma<br />

kultuuri potentsiaali maksimaalselt ära<br />

kasutanud?<br />

Kindlasti mitte. Näiteks Arvo Pärt, <strong>Eesti</strong> Filharmoonia<br />

Kammerkoor ja ERSO võiksidki<br />

kogu aeg mööda maailma reisida. Mullu olid<br />

mõned inimesed skeptilised, kui kavandati<br />

suurt Pärdi loomingu tutvustust Mehhikos, ent<br />

see läks tohutu menuga – kolm kontserti Pärdi<br />

loomingust on olnud läbi aastate suurim ja<br />

edukaim <strong>Eesti</strong> mainekujundusprojekt sealkandis<br />

üldse ja olen absoluutselt veendunud, et<br />

see toimiks ka igal pool mujal. Või siis eesti kirjanduse<br />

tõlked, teatrite esinemised välismaal<br />

oma heade lavastustega – kõike seda saaks<br />

rohkem ära kasutada. Muidugi on siin küsimus<br />

ka proportsioonis, et kui palju tuleks seda<br />

teha meil ja mujal, tekib küsimus ka ressursist<br />

ja rahast, aga praeguseks maailmas juba tuntud<br />

nimedega on <strong>Eesti</strong>t väga tõhus tutvustada.<br />

Näiteks aasta eest, kui kohtusin esmakordselt<br />

Brasiilia välisministriga, lähenes<br />

tema mulle Pärdi kaudu – alustas sellest, et<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

meist mujal<br />

Arvo Pärt on tema lemmikhelilooja, ja loetles<br />

helikandjaid, mis tal armastatud autori loominguga<br />

juba olemas. Järgmisel korral viisin<br />

talle juba paar uut plaati ning sellest sai alguse<br />

sõprus.<br />

Mäletan, kui võimas oli Mehhikos Arvo<br />

Pärdi muusikat kuulata.<br />

Mul on jäänud mulje teist kui esimesest<br />

välis ministrist, kes kultuurile ja kultuuri<br />

kaudu <strong>Eesti</strong> tutvustamisele tähelepanu<br />

pöörab – olete ju ellu kutsunud koguni<br />

välisministeeriumi kultuuripreemia.<br />

Jah, see sai loodud tunnustamaks <strong>Eesti</strong><br />

kultuuri inimesi, kes on oma loomingu abil<br />

ai danud <strong>Eesti</strong>t maailmas tuntuks teha. Meil on<br />

väga hea koostöö ka kultuuriministeeriumiga:<br />

koos vaatame läbi kavasid, vajadusel rahastame<br />

ka asju, milleks teisel ministeeriumil näiteks<br />

raha napib.<br />

Olen ministritele kinkinud ilusate<br />

Tallinna pildialbumite asemel<br />

hoopis Jaan Krossi, Tõnu Õnnepalu<br />

ja Sofi Oksaneni loomingut.<br />

Muidugi arutletakse teinekord selle üle,<br />

milline peaks olema kultuuri ja klassikalise<br />

diplomaatia vahekord, kuid rahvusvahelistes<br />

suhetes on väga oluline roll ka isiklikel kontaktidel.<br />

Välispoliitika on kaugelt rohkem kui<br />

vaid mingisuguste nootide, kirjade ja memode<br />

vahetamine – palju olulisem on see, milline on<br />

isiklik suhe.<br />

Minu kogemus on näidanud, et väga paljudega<br />

on isiklik suhe tugevnenud just kultuuri<br />

kaudu – Brasiilia välisministri näide oli vaid<br />

• •<br />

20<br />

üks, neid võiks tuua rohkemgi. Olen ministritele<br />

kinkinud ilusate Tallinna pildialbumite<br />

asemel hoopis Jaan Krossi, Tõnu Õnnepalu ja<br />

Sofi Oksaneni loomingut, mis <strong>Eesti</strong>ga seotud<br />

sündmustest tõukunud, ja tagasisidena selgub,<br />

et väga paljud on selle ka läbi lugenud!<br />

Näiteks Prantsuse välisminister tahtis sel teemal<br />

pikalt arutleda.<br />

Üritan <strong>Eesti</strong> suurimatele sõpradele ikka<br />

kaunis isiklikke kingitusi teha, näiteks kinkisin<br />

viimati suure Kihnu käsitööpadja – need on<br />

väga toredad ja isikupärased.<br />

Kes on maailmapoliitikas suurimad <strong>Eesti</strong><br />

fännid?<br />

Eks ikka ennekõike meie lähinaabrid – näiteks<br />

Soome ekspresident Tarja Halonen, siis<br />

Soome välisminister Erkki Tuomioja, kelle<br />

vanaema oli tuntud eestlane Hella Wuolijoki,<br />

ka Soome Euroopa ja väliskaubandusminister<br />

Alexander Stubb, Rootsi peaminister Carl Bildt<br />

jt. Maailmapoliitikas enim tuntud on mõistagi<br />

endine riigisekretär Hillary Clinton, kes suhtus<br />

meisse väga soojalt.<br />

Kultuuri juurde tagasi tulles – teie ise ühegi<br />

valdkonnaga peale ajakirjanduse tõsiselt<br />

pole tegelnud?<br />

1. klassis üritasin koos teistega astuda mudilaskoori,<br />

aga kuna seal oli arvuline piirang,<br />

siis jäin välja. Nii et väike trauma – tahtsin<br />

minna mudilaskoori, kuid osale öeldi, et pole<br />

vaja tulla. (Naerab.) Küll aga olen paar aastat<br />

tantsinud rahvatantsuansamblis Sõleke ning<br />

Lasnamäe koolis õppisin teatrikallakuga klassis,<br />

kuid sellega on mu loominguline tegevus<br />

ka piirdunud. Kahetsenud ma seda ka pole,<br />

sest on palju inimesi, kes oskavad seda väga<br />

hästi ning vaevalt see midagi juurde annaks,<br />

kui mõne alaga profaanselt tegeleksin. Head<br />

muusikat, kirjandust, teatrit ja kunsti on väga<br />

palju.

---

ubriik<br />

• •<br />

21<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

kevad <strong>2013</strong><br />

meist mujal<br />

Kultuuridiplomaat<br />

Harry Liivrand<br />

toonib Saksamaad eesti<br />

muusika ja kunstiga<br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: oKwui enweZor (münchen) Ja calVin wong (berliin)<br />

Tänapäeva tark navigatsioonikaart ütleb kultuurihuvilisele kohe, et<br />

Tallinnast euroopa kultuurimekasse berliini on 1528 kilomeetrit. eesti<br />

kultuurisaadik saksamaal harry liivrand üritab kaugust kahe riigi<br />

vahel kultuurilise külakostiga vähemaks võtta.<br />

Nii jõuavadki tema toel ja soovitusel<br />

Saksamaa pealinna galeriidesse<br />

eesti kunstnike tööd<br />

(sel varasuvel näiteks Mare Vint,<br />

Andres Tolts, Leo Lapin, Enno<br />

Hallek), kontserdisaalidesse<br />

siinsed muusikud, oma töid esitlema filmiinimesed,<br />

etenduskunstnikud (Mart Kangro,<br />

Cabaret Rhizome) ja sekka ka mõni kirjanik<br />

(Viivi Luik, Jürgen Rooste). Mõni eestlane on<br />

kultuurimekas vaat et päris oma – näiteks Berliini<br />

Koomilise Ooperi dirigent Kristiina Poska<br />

või maailmalinnas resideeriv helilooja ja kirjanik<br />

Jüri Reinvere või siis dirigent Paavo Järvi,<br />

kelle kõrghoonesuurune foto mõni aeg tagasi<br />

Frankfurdi linna ehtis. Päris kindlasti noogutavad<br />

sakslased pead Arvo Pärdi nime kuuldes<br />

– vahepeal Saksamaal elanud maestro on ka<br />

seal armastatud suurkuju.<br />

<strong>Eesti</strong> kultuur ümbritseb Harry Liivranda ka<br />

tema kabinetinurgas <strong>Eesti</strong> saatkonna teisel<br />

korrusel: eesti kunst, millest osa töid kodumaale<br />

naasmas ja teised just saabunud, raa-<br />

matud, plaadid, plakatid ja muidugi suur hulk<br />

paberikraami, mis kultuuriatašee korraldavat<br />

kätt vajab. Veel enne kui saatkonna õdusas<br />

raamatukogus, kus eesti- ja saksakeelne kirjandus<br />

kenasti kõrvuti riiulitel, istet võtame,<br />

jõuab kultuuriatašee tutvustada Valli Lember-<br />

Bogatkina Ida-Berliini näitust, millega saatkond<br />

Berliini 775. sünnipäeva tähistab.<br />

Kuid tegelikult on see suur vedamine, et<br />

saame Harryga tema tööruumes kõnelda,<br />

sest väga vabalt võiks ta olla hoopis Usedomil,<br />

Münchenis või mõnes muus kohas<br />

teises Saksamaa otsas, et seal väikese põhjamaise<br />

<strong>Eesti</strong> kultuurist kõnelda. „Kui räägitakse<br />

eesti kultuurist, on tähelepanu all ennekõike<br />

muusika. Muusika avab eesti kultuuridiplomaatias<br />

kõige enam uksi,” nendib atašee, kelle<br />

jaoks on ühtviisi tuttavad selle sõna mõlemad<br />

pooled – kunstiteadlase haridusega mees on<br />

aastaid tegutsenud kultuurivaldkonnas, kuid<br />

lõpetanud ka diplomaatide kooli sealsamas<br />

Berliinis. Kui aga aega üle jääb, analüüsib näiteks<br />

ooperit: muusikagurmaan Liivranna sulg<br />

rõõmustas lugejaid 2012. aastal korduvalt<br />

• •<br />

22<br />

Teater.Muusika.Kino veergudel, kuuldavasti<br />

olnud ta möödunud aastal üks selle ajakirja<br />

preemiakandidaatidestki.<br />

<strong>Eesti</strong> kultuuriringkondades kohtab tihti<br />

kurtmist – no ei saa jalga Euroopas ukse<br />

vahele! Milles on probleem?<br />

<strong>Eesti</strong>l on siiani puudus haritud<br />

kultuurimänedžeridest, kes oskaks olulisse<br />

võrgustikku n-ö sisse murda, sest kõiki uksi<br />

avatakse enamasti isiklikul tasandil. <strong>Eesti</strong> helilooming<br />

ja muidugi Arvo Pärt on Saksamaal<br />

väga tuntud, kuid selle taga on agentuuride<br />

pikaajaline töö, mida ilma meedia toetava<br />

osaluseta ette ei kujuta. Mullu novembris kuulas<br />

Pärdi teose „Aadama itk” plaadiesitlust<br />

Münchenis üle tuhande inimese ja ajakirjandus<br />

oli tulvil nii eeltutvustustest kui vastukajadest.<br />

Nii peakski kommunikatsioon käima.<br />

Kui palju saab siin kultuuriatašee aidata?<br />

Minu funktsioon on eksperdi, soovitaja, koordineerija,<br />

kontaktideotsija töö. Sõltub paljudest<br />

asjadest, kindlasti ka varasematest

---

ubriik<br />

• •<br />

23<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

sidemetest. Nagu ikka, on vahel ootused<br />

hulga suuremad kui tegelikkus realiseerida<br />

lubab. Berliinis ületab pakkumine nõudluse<br />

mitmekordselt, Saksamaa pealinn on tõmbekeskus<br />

kõigile, kes vähegi loovaladel tegutsevad,<br />

sest Berliinis on siiani elada-töötada<br />

suhteliselt odav. On ka palju alternatiivskeenesid,<br />

kuid isegi selles hiigellinnas on kohtade<br />

puudus ning alternatiivsedki kohad on sageli<br />

vaid sõpruskondlikult kureeritavad, mis jällegi<br />

tähendab, et nende mänedžerides oma tööde<br />

vastu huvi äratamine on paras väljakutse.<br />

Paljud <strong>Eesti</strong> kultuuritegijad on õnneks<br />

leidnud ja osanud hoida suhteid oma agentuuridega<br />

ning see lihtsustab ka minu tööd. Hea<br />

näide on Rene Eespere, kelle loomingut esitatakse<br />

novembris Berliini kitarrifestivalil ning<br />

lisaks toimub kontsert ka saatkonnas. Või<br />

kunst nik Peeter Allik. Igas valdkonnas võivad<br />

tegijad ise agentuuridega kergesti kontakteeruda<br />

– see pole Berliinis probleemiks. Probleemiks<br />

on raha.<br />

Tegelikkus ja soovunelmad lähevad, nagu<br />

ütlesin, väga palju lahku. Soov eesti artiste end<br />

näitama kutsuda sõltub ennekõike mõne tuntud<br />

kontserdipaiga või galerii juhatajast, sest<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

raha eest tippkohti meil üürida pole võimalik.<br />

Kui võtta kunst, siis teave meie kunsti kohta<br />

on Saksamaal erakordselt väike, hea oleks, kui<br />

kunstielu kohta oleks laialijagamiseks oluline<br />

info koondatud ühele CD-le. Muusikaga on olukord<br />

palju parem, <strong>Eesti</strong> Muusika Infokeskus on<br />

selles osas tänuväärset tööd teinud – nii klassikalisest<br />

muusikast, popist kui džässist on<br />

jagada professionaalset promomaterjali. Just<br />

tänu sellistele tutvustavatele materjalidele on<br />

meil õnnestunud festivalide korraldajaid jt suunata<br />

ka nende heade ja nooremate heliloojate<br />

loomingu juurde, kes pole maailmas sugugi nii<br />

tuntud kui Pärt või Erkki-Sven Tüür.<br />

Eest kirjanduse tutvustamisega on muidugi<br />

kõige kurvem lugu, sest eesti autorite<br />

avaldamise vastu pole pärast Jaan Krossi<br />

• •<br />

24<br />

November 2012 Münchenis Herkulessaalis<br />

pärast Arvo Pärdi „Aadma itku" CD<br />

esitluskontserti: vasakult <strong>Eesti</strong> suursaadik<br />

Kaja Tael, Arvo Pärt, Harry Liivrand, EMTA<br />

professor Kristel Pappel.<br />

enam huvi – nagu ütleb professor Cornelius<br />

Hasselblatt.<br />

Kas rahaline piir tuleb eesti kultuuri<br />

esindamisel ka ette?<br />

Rõhutan veel, et kultuuriesinduse mõttes<br />

räägime ikka kogu Saksamaast, kuigi kultuuritegijad<br />

tahavad ennekõike end näidata<br />

Berliinis. Berliin on enda näitamise ja kuulsuse<br />

kogumise mõttes tõesti parim paik, ent<br />

kunsti ostetakse enamasti hoopis Stuttgar-<br />

Saksamaa pealinn Berliin on<br />

tõmbekeskus kõigile, kes vähegi<br />

loovaladel tegutsevad.<br />

dis, Münchenis jm Saksamaa jõukamates<br />

piirkondades.<br />

Muidugi on kultuuriatašeede eelarved<br />

väikesed, seega lähtume detsembris aastaplaane<br />

kokku pannes eelarvest ning hiljem<br />

sinna midagi vahele torgata on väga keeruline,<br />

peame paluma selleks abisummasid kas

---

meist mujal<br />

<strong>Eesti</strong> muusikud<br />

sel suvel Saksamaal<br />

Schleswig-Holsteini muusikafestival (SHMF, 6. juulist 25. augustini), www.shmf.de<br />

13. juulil Bargteheides, 14. juuli Föhris<br />

Kammerkontsert „Tuhkatriinu <strong>Eesti</strong> õed – eesti muinasjutud ja saagad”<br />

Esitusele tuleb Kangro, Vähi, Pärdi, Mägi, Kuulbergi, Eespere ja Tüüri muusika.<br />

13. juulil Kielis, 14. juulil Elmshornis<br />

Kristjan Järvi juhatab Balti noorteorkestrit, teiste seas kõlab Tüüri 3. sümfoonia.<br />

17. juulil Kielis, 18. juulil Wotersenis<br />

Leedu kammerorkester David Geringase juhatusel, soleerivad Vytautas Sondeckis (vioola) ja<br />

Kalev Kuljus (oboe).<br />

3. augustil Neumünsteris<br />

„Muutuste laulud”<br />

Balti ketti ja laulvat revolutsiooni meenutavad muusikaga kammerkoor Collegium Musicale,<br />

ETV tütarlastekoor, Ueterseni poistekoor, Ensemble Elmshorn, kammerkoor Consonare<br />

Norderstedt, kammerkoor I Vocalisti ning Schleswig-Holsteini Lübecki festivalikoor Eric<br />

Whitacre’i juhatusel.<br />

5. augustil Schleswigi toomkirikus ja 6. augustil Lüneburgi Püha Miikaeli<br />

kirikus<br />

<strong>Eesti</strong> Filharmoonia Kammerkoor Daniel Reussi juhatusel, kavas Pärt, Kreek, Tobias jt.<br />

9. augustil Hamburgis Püha Miikaeli kirikus<br />

<strong>Eesti</strong> Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel, ette kantakse Arvo Pärdi<br />

„Kanon pokajanen”.<br />

9. augustil Altenhofis<br />

Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel, kavas Tüür, Eller, Kõrvits jt.<br />

10. augustil Hamburgis Püha Jakobi kirikus<br />

<strong>Eesti</strong> Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel, kontsert Arvo Pärdi<br />

loomingust: ette kantakse „Aadama itk”, „Te Deum” jt.<br />

11. augustil kl 11 Hamburgis NDR stuudios<br />

Arvo Pärdi filmiportree, kl 19.30 Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontsert.<br />

NDR Radiophilharmonie Tõnu Kaljuste juhatusel, soleerivad Marrit<br />

Gerretz-Traksmann (klaver) ja Barnabás Kelemen Ye-Eun Choi (viiul).<br />

15. augustil Plöni Nikolai kirikus<br />

<strong>Eesti</strong> Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel, kõlab Pärdi, Kreegi,<br />

Tobiase jt looming.<br />

Usedomi muusikafestival sügisel <strong>2013</strong><br />

Tänavu 21. septembrist kuni 12. oktoobrini tähistatakse pühendusega eesti muusikale ja<br />

muusikutele festivali 20. toimumisaastat. Saare kontserdisaalides, kirikutes ja mujal saab<br />

kuulata muusikailma suurnimesid nagu Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi ning Kurt Masur,<br />

muusikalist külakosti viivad ka <strong>Eesti</strong> Rahvusmeeskoor, <strong>Eesti</strong> Filharmoonia Kammerkoor, Martin<br />

Kuuskmann, Andres Uibo, Kalev Kuljus jpt. Kavaga saab tutvuda festivali kodulehel www.<br />

usedomer-musikfestival.de.<br />

• •<br />

25<br />

kultuuri- või välisministeeriumilt. Samuti<br />

anname soovituskirju kultuurkapitalile või<br />

mõnele muule fondile.<br />

<strong>Eesti</strong> muusika tutvustamine on sul<br />

aga südamel ja tean, et üks projekt,<br />

mille kindlasti ära tahad teha, on üritus<br />

nimega „<strong>Eesti</strong> heliloojad Berliinis”.<br />

Selline kinnisidee mul tõepoolest on, ehk<br />

õnnestub korraldada 2014. aastal. Tegemist<br />

on kolme heliloojaga, kes viimase saja<br />

aasta jooksul Berliinis elanud – Tobias, Pärt<br />

ja Reinvere. Minu jaoks ühendab neid lähedane<br />

vaimsus – omalaadne romantiline<br />

suhe muusikasse ja teatav esoteerilisus,<br />

nende teoseid ühes kavas kuulata pakuks<br />

kindlasti põneva kogemuse.<br />

Kõneldes eesti muusikute tuntusest<br />

Saksamaal meenub mulle esmalt kohe<br />

mitmete siinsete tipporkestrite peadirigent<br />

Paavo Järvi. Kas tema on Saksamaa<br />

mõistes superstaar?<br />

Absoluutselt! Ta on üks kõige hinnatumaid<br />

dirigente kogu Saksamaal ja tema kontserte<br />

hindavad ka kriitikud väga kõrgelt.<br />

Kõrget tähelendu ennustatakse ka noorele<br />

Kristiina Poskale, kes on juba võitnud mitu<br />

olulist rahvusvahelist auhinda ning on Berliini<br />

Koomilise Ooperi esimene naisdirigent<br />

üldse.<br />

Jõuad tänavu nõu ja rahaga kaasa<br />

aidata kahele suurele Põhja-Saksa festivalile,<br />

mis eesti muusikud taas arvukalt<br />

Saksa publiku ette toob.<br />

Töö mõlema festivali kavadega algas juba<br />

eelmisel aastal. Esimene on Schleswig-<br />

Holsteini suvine muusikafestival, mis on<br />

tänavu pühendatud kolmele Balti riigile<br />

ning mille sisse mahub lausa eraldi Pärdi<br />

festival. <strong>Eesti</strong>st sõidavad kohale tippkollektiivid<br />

– RAM, <strong>Eesti</strong> Filharmoonia Kammerkoor<br />

Tõnu Kaljuste ja Daniel Reussi<br />

juhatusel, Tallinna Kammerorkester, Hortus<br />

Musicus; samuti setu naiskoor Sõsarõ.<br />

Toomas Siitan kirjutas mu ettepanekul<br />

festivali programmiraamatusse huvitava<br />

ülevaate balti muusika ajaloost. <strong>Eesti</strong> tippkollektiivide<br />

esinemine sel mainekal festivallil<br />

sai riigilt 50 000 euro suuruse toetuse.<br />

Teine suursündmus on eesti muusikale<br />

pühendatud Usedomi saare XX muusikafestival,<br />

mille kava koostamise juures<br />

koos festivalikorraldajate ja kultuuriministeeriumiga<br />

veelgi tihedamalt koostööd<br />

tegin. Festivali sees on eraldi n-ö Järvide<br />

festival. Pakkusime sinna ka interpreete,<br />

keda Saksamaal ei tunta, kuid kes on väga<br />

omanäolised – nii esinevad Usedomil näiteks<br />

ansambel Resonabilis ja Rein Rannap,<br />

noored EMTA muusikud astuvad<br />

üles August von Kotzebue salongis jne.<br />

Mõlema festivaliga kaasneb ka mitu kunstinäitust,<br />

millest ulatuslikum Balti paviljon<br />

Büdelsdorfis organiseeritud näitusel<br />

„NordArt<strong>2013</strong>”.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

festival<br />

Südames<br />

sündinud pidu<br />

Millise menüüga Sõru Jazz tänavu üllatab?<br />

Sel aastal on väikese festivali domineerivam<br />

osa naistel. Esimesel päeval kostitame publikut<br />

eesti džässlauljataride galakontserdiga,<br />

kui lavale astuvad Hedvig Hanson, Helin Mari<br />

Arder, Kadri Voorand, Anna Põldvee, Airi Allvee,<br />

Liina Saar.<br />

Teisel päeval võib näha ja kuulda külalisesinejana<br />

vene armastatud džässilegendi<br />

David Gloschokinit, kes tegi aastaid koostööd<br />

meie dirigendi ja klarnetisti Aleksander Rjaboviga.<br />

Meie festivali laval kohtub ta Rjabovi<br />

lapselapse Susanna Aleksandraga. Armastan<br />

oma intervjuudes rääkida sildadest ja siin saab<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

Tekst: riina Jussila Fotod: sVen TupiTs<br />

„eestimaa loodus on see, mis mind nii hiiumaale kui rannapungerjale<br />

tõmbab. istuda, vaadata merd ja kuulata head muusikat – see<br />

on suurepärane tervik, millest ei taha mingi hinna eest ilma jääda,”<br />

räägib näitleja, sõru Jazzi peakorraldaja guido Kangur. sõru sadamahoones,<br />

paatide ja kadakate vahel astub 15. ja 16. juunil üles ligi<br />

50 eesti armastatuimat džässmuusikut.<br />

kokku aegade sild. Neil kokkusattumistel on<br />

minu jaoks väga suur tähendus.<br />

Kui esinejate hulgas on tavapärasest rohkem<br />

naisartiste, kas tohib uurida, kes kogu<br />

üritust juhivad?<br />

Muidugi naised, kelleks on suurepärased Piret<br />

Kalda ja Anne Reemann. Mitu head aastat on<br />

meid aidanud Margus Prangel ja Mait Malmsten,<br />

kuid sel aastal on eesotsas tüdrukud. Ma<br />

loodan, et nad väga ei solvu.<br />

Kui kerge või raske on Sõru Jazzile esinejaid<br />

valida?<br />

• •<br />

26<br />

Väga raske. Neid, kes kavasse ära ei mahtunud,<br />

on palju ja nende ees ma siiralt vabandan.<br />

Loodan, et nad on valmis järgmisel aastal<br />

tulema. Muusikud, keda Sõrus näha ja kuulda<br />

saab, on aasta jooksul astunud üles Teatri Puhveti<br />

salongiõhtutel. Festival ongi siit välja kasvanud<br />

ja võib öelda, et Sõru Jazz on esinejate<br />

jaoks taaskohtumine suvisel Hiiumaal.<br />

Sõru Jazz on sinu ja abikaasa Pille Lukin-<br />

Kanguri ühine ettevõtmine. Kas kõike seda<br />

koos organiseerides tülisid ei teki?<br />

Me armastame seda festivali, me armastame<br />

neid muusikuid. Tõsi on, et see on peretöö,

---

kuid me teeme seda tõesti rõõmuga. Asjad<br />

on aastatega kenasti paika loksunud ja teame<br />

täpselt, kes mis ülesannetega tegelema peab.<br />

Festival sündis teie enda kirest muusika<br />

vastu?<br />

Jah, võib öelda, et see on spontaanselt sündinud<br />

idee. Need armsad muusikud olid ja on<br />

ka praegu minu enda lähedal olemas, minu<br />

enda elus. Ma näen nende silmi, tunnen ja<br />

tean neid. Kui mul poleks seda kõike olnud,<br />

poleks ma ilmselt festivali tegema hakanud.<br />

Teeme festivali, mida ise naudime ja näeme,<br />

et see läheb korda ka teistele. Mis saaks veel<br />

parem olla?<br />

Suurtest rahanumbritest te seda kõike<br />

tehes ei unista?<br />

Meie jaoks on tähtis, et muusikud saaksid<br />

tehtu eest tasu. Mul on elukutse, mis toob<br />

leiva lauale. Teen seda kõike näitlejatöö kõrvalt,<br />

mis omakorda annab võimaluse teha asja<br />

eelkõige hinge ja südamega.<br />

festival<br />

Kas Sõru Jazz on Kangurite pere suve<br />

tippsündmus?<br />

Muidugi on. Teine, millest ei saa üle ega<br />

ümber, on „Tuletorni kontsert” Peipsi ääres<br />

Rannapungerja jõe suudmes, minu kodukohas.<br />

Ühtlasi on see kahepäevane üritus proloog<br />

festivalile „Seitsme linna muusika”.<br />

Mis „Tuletorni kontserdil” toimuma hakkab?<br />

Ma pean oluliseks muusika ja teatri lähe dust.<br />

Sõrus viivad näitlejad üritust läbi, improvi-<br />

“Teeme festivali, mida ise<br />

naudime ja näeme, et see läheb<br />

korda ka teistele.”<br />

seerivad, loevad luuletusi ja ka musitseerivad.<br />

„Tuletorni kontserdil” võib lisaks muusikale<br />

näha ka teatrietendust. Esimesel päeval<br />

teevad biitlitele sügava kummarduse Ivo Linna<br />

ja All Star Band, teisel päeval rokivad laval Emil<br />

Rutiku, Tanel Padar ja Compromise Blue jpt.<br />

Lisaks saab näha Jan Uuspõllu monoetendust<br />

„Vanaisa”.<br />

Eelmisel aastal täitus „Tuletorni kontserdil”<br />

üks minu unistus – Peipsi kaldal sai nautida<br />

kolmetunnist kontserti Estonian Dream Big<br />

Bandi esituses. Mul on ääretult hea meel, et<br />

• •<br />

27<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong> viitsib meiega jännata.<br />

Kõlab uskumatult, et üks näitlejaperekond<br />

nii palju suudab.<br />

Meil on väga palju sõpru ja abilisi, kelleta me<br />

hakkama ei saaks. Suur aitäh tuleb öelda ka<br />

meie vanematele, kes kõikides ettevõtmistes<br />

abiks on. Minu isa, kes saab suvel 80-aastaseks,<br />

aitab Rannapungerjal etteval mistusi<br />

teha, Pille vanemad on Sõrus toimetamas.<br />

Muide, tema ema on suurepärane kokk,<br />

kes muusikute toidulaua eest hoolt kannab.<br />

Lapsed on üritustel samuti alati kaasas, mängivad<br />

omi mänge ja vaatavad esinemisi.<br />

Nii et mõlemale üritusele on oodatud ka<br />

lastega pered?<br />

Nii Sõru Jazz kui „Tuletorni kontsert” ongi<br />

pereüritused, need on mõeldud kõikidele.<br />

Ootame inimesi autode, bussidega, jalgratastel<br />

ja paatidel. Puhkemaju, kus ööbida, jagub<br />

ja neile, kel soovi oma telgiga tulla, on samuti<br />

plats olemas.<br />

Sind ennast me laval musitseerimas ei<br />

kuule?<br />

Tead, ma ei ole pillimees. Kitarr on mul küll<br />

kodus olemas ja kitarriõpikud ka, kuid neid<br />

lähemalt uurides sain aru, et parem on enda<br />

lähedusse organiseerida häid pillimehi, kes<br />

selle töö ära teevad.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

suvine sündmus<br />

<strong>Kontsert</strong> rabasaarel,<br />

paadikuuris, lossis või laskepesas?<br />

Miks mitte!<br />

Tekst: Toomas Zupping Fotod: scanpix<br />

Kas olete tutvunud hiljuti renoveeritud alatskivi lossi ja Kukruse polaarmõisaga?<br />

olnud varahommikusel kontserdil hüpassaare rabasaarel?<br />

aplaus vaatles huvitavaid kontserdipaiku erakordse ajalooga kohtades.<br />

Mooste mõis Põlvamaal<br />

1. juunil kl 19<br />

puhkpilliansambel Brassical<br />

Põlva maakonnas asuva Mooste mõisa härrastemaja pole üks silmapaistvama<br />

välimusega mõisahooneid mitte üksnes Kagu-<strong>Eesti</strong>s, vaid<br />

kogu riigis. Mooste põhikooli lapsed võivad uhkustada peegellaega<br />

saaliga, jalutusruumis paikneva skulptuuridega kaunistatud kahhelahju<br />

ja elegantselt keerduva trepiga. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist<br />

oli Eduard von Nolcken, kes muutis Mooste 20. sajandi algul<br />

Lõuna-<strong>Eesti</strong> üheks kaunimaks ja esinduslikumaks mõisakompleksiks.<br />

Peahoone valmis 1909. aastal moes olnud juugendist kantud<br />

sisekujundusega, kuid välisilme jäi siiski peamiselt historitsistlikuks,<br />

meenutades romantilist prantsuse lossikest. Oluline ruum on aga<br />

teisel korrusel asuv kunagine parunivõsukeste lastetuba, mille seinakapis<br />

pesitseb ammuilma õnnetult hukka saanud aadlinoormehe val-<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

• •<br />

28<br />

ges riietuses vaim, kes aeg-ajalt sealt välja ilmuvat, et koolipreilisid hirmutades<br />

põlema unustatud tulesid kustutada.<br />

Haapsalu kuursaal<br />

7. juunil kl 20<br />

„Flamenko!”. Ralf Tall (klaver), Maria Rääk (flamenkotants)<br />

19. sajandi teisel poolel muutusid <strong>Eesti</strong> kuurordid Tsaari-Venemaa<br />

kõrgema klassi ja ka tsaariperekonna hulgas populaarseks, seepärast<br />

ehitati meie suvituslinnadesse peenemale seltskonnale uhkeid hooneid,<br />

sh kuursaale. Haapsalu oma teeb eriliseks see, et on ainus algsel<br />

kujul säilinud kuursaal <strong>Eesti</strong>s. Puitpitsiline hoone ehitati 1898. aastal<br />

Suure promenaadi äärde otse merre, kuigi hiljem on ümbrus täidetud.<br />

Kuursaal koos läheduses asuva kõlakojaga muutus linna suvituselu keskuseks,<br />

kus kogu hooaja vältel pakuti kõikvõimalikku meelahutust: anti<br />

kontserte, esitati näidendeid ja serveeriti hõrke roogi. Sõjaeelse <strong>Eesti</strong>

---

Vabariigi ajal kaunistati lõbustuspaiga ümbrust dekoratiivsete skulptuuride,<br />

dolomiidist treppide ja roosipeenardega. Nõukogude ajal lagunema<br />

kippunud ja hooletusse jäetud hoone on koos promenaadiga<br />

taas ellu äratatud ning muutunud suvise Haapsalu üheks dominandiks.<br />

Alatskivi loss<br />

15. juunil kl 19<br />

Tubina päevad. Mati Palm (bass), Piia Paemurru (klaver)<br />

<strong>Eesti</strong> idapiiril, Peipsi järve läheduses asuv tornide ja tornikestega<br />

Alatskivi loss on otsekui muinasjutust välja astunud valge ilmutis keset<br />

põliseid metsi ja vallseljakuid. Tollane mõisaomanik Alfred von Nolcken,<br />

olles huvitatud briti ajaloolistest ehitusstiilidest, käis ise Inglismaal ja<br />

Šotimaal elamuarhitektuuriga tutvust tegemas. Mõisahärra vaimustus<br />

Balmorali kuninglikust, uusgooti stiilis residentsist Šotimaal lõppes<br />

sellega, et parun valmistas lossi kavandi ise, tulemuseks enam-vähem<br />

koopia, kuigi tunduvalt väiksem, Briti monarhide suvekodust. Lossis on<br />

avatud vahakujudega mõisateenijate ekspositsioon, ülevaate saab ka<br />

Tartumaa mõisate ajaloost. Kostüümilaost võib laenutada härrasrahva<br />

või teenijate rõivaid ning ajaloo ehedama tunnetamise huvides neis<br />

lossi salongides uidata või ümbritsevas parkmetsas ringi silgata.<br />

Johann Köleri muuseum<br />

17. juunil kl 21<br />

kammerorkester, solistid Kristel Pärtna (RO Estonia) ja<br />

Pavlo Palakin (bass)<br />

Pärnumaal, Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaare<br />

talus asub <strong>Eesti</strong> rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri<br />

(1826–1899) sünnikodu. Vaatamist väärivad 19. sajandi teisest poolest<br />

pärinevad taluhooned, sajandivanused tööriistad ning sõnas ja pildis<br />

Kölerit tutvustav ekspositsioon.<br />

Suure-Jaani ja<br />

Hüpassaare rabasaar<br />

17.–23. juunini<br />

23. juunil kl 3.00 Hüpassaare rabasaarel „Päikesetõusukontsert”.<br />

ETV tütarlastekoor, Soo-orkester, Anna Liisa<br />

Eller (torupill, plokkflööt), dirigent Toomas Vavilov, moderaator<br />

Ain Lutsepp.<br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

29<br />

Suure-Jaani muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva<br />

paiku ja on pühendatud heliloojatele Kappidele.<br />

Suure-Jaani muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdipaikadeks<br />

on Suure-Jaani <strong>Johannes</strong>e kirik, heliloojate Kappide majamuuseum,<br />

RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Uute kontserdipaikadena on<br />

lisandu nud kohvik Arturi Juures, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere<br />

linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui<br />

väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal.<br />

Lahmuse vesiveski<br />

F. Schuberti laulutsükkel „Ilus möldrineiu”. Jaakko<br />

Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper) ja Martti<br />

Raide (klaver)<br />

Lahmuse mõisa paisjärve kaldale jääv vesiveski ehitati 19. sajandi<br />

kesk paiku ning see jahvatas leivajahu ja kruupi kuni 2003. aastani. Veskis<br />

on säilinud 1930. aastate tehnika, mida on võimalik kasutada ka<br />

täna päeval. Veski kuulub perekonnale, kes on selle pärast tagastamist<br />

kenasti korda seadnud.<br />

Olustvere loss<br />

19. juunil kl 21<br />

D. Cimaroza koomiline ooper „Salaabielu”, EMTA ooperistuudio<br />

küünlavalgel<br />

Olustvere leivakoda<br />

21. juunil kl 17<br />

„Meie igapäevane leib”. Ain Lutsepp (tekst), Kristi Mühling<br />

(kannel), Andres Uibo (harmoonium), Aare Tammesalu<br />

(tšello)<br />

Olustvere mõis Viljandimaal on üks kaunimaid ja terviklikumalt säilinud<br />

komplekse, mis rajati juba 16. sajandi keskel. Tänaseni säilinud esinduslikku<br />

hoonestust hakati Olustverre püstitama pärast 1884. aastat,<br />

mil omanikuks sai tsaari õukonna tseremooniameistrina Peterburis<br />

aega veetnud krahv Nicolai von Fersen.<br />

Praegu asuvad mõisahoones turismikeskus ja Olustvere muuseum,<br />

kompleksi restaureerimine kestab aga edasi. 2010 avati renoveeritud<br />

magasiait, kuhu rajati leivakoda ja leivamuuseum, kus külastajad saavad<br />

hakata juhendaja abiga leiba küpsetama.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Stenbocki maja<br />

19. juunil kl 18<br />

„Stenbocki õuemuusika”. Sofia Rubina ansambel<br />

Kuue dooria sambaga rõdu ja klassitsistliku välisilmega suurejooneline<br />

hoone Toompea põhjaserval kavandati esialgu kubermangu kohtumajaks,<br />

kuid pärast valmimist 1792 sai hoonest krahv Jakob Pontus<br />

Stenbocki linnaresidents. 1891 võeti see esmakordselt kasutusele<br />

kohtuhoonena, õigust mõisteti selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse,<br />

kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega vabariigi valitsuse<br />

ja riigikantselei hooneks. Siseõue kaunistab iidne pärnapuu, mille all<br />

korraldatakse suviti koostöös riigikantseleiga „Stenbocki õuemuusika”<br />

kontserte.<br />

Maidla mõis<br />

Ida-Virumaal<br />

5. juulil kl 18<br />

„Seitsme linna muusika”. Läbi öö. Kädi Plaas (sopran),<br />

Merje Roomere (viiul), Madis Kari (klarnet), Marko Martin<br />

(klaver). Kavas Tobias, Schubert, Tšaikovski, Stravinski<br />

Purtse jõe kaldal asuv mõisaansambel on üks terviklikumalt säilinud<br />

barokki kuuluv arhitektuurinäide <strong>Eesti</strong>s. Kohanimi tuleneb mõisa kunagiste<br />

kauaaegsete omanike von Maydellide nimest, Maidla-nimelisi<br />

paiku on <strong>Eesti</strong>s lausa viis. Peahoone valmis 1767 ja on põhiosas säilinud<br />

tänaseni. Väliskrohvi segatud klaasipuru teeb hoone salapäraselt<br />

sätendavaks. Tähelepanu väärib stiilne välisuks, samuti omaaegne<br />

sisekujundus. 1890. aastal sai Maidla viimaseks mõisaomanikuks Hermann<br />

Oskar von Löwis of Menar (1863–1935), kes põlvnes Šotimaalt<br />

17. sajandil Liivimaale rännanud aadliperekonnast. Veel 20. sajandi algul<br />

olid alles perekonnale kuulunud linnuse varemed. Pärast 1919. aastal<br />

toimunud radikaalset võõrandamist püüdis Löwis of Menar tulutult osa<br />

mõisast tagasi saada, 1925. aastast asub mõisas kool.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

30<br />

Palmse mõisa park<br />

6. juulil kl 21<br />

galakontsert „Tšaikovski ja Verdi”<br />

<strong>Eesti</strong> Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Anu Tali. Solistid Moskva<br />

ooperiteatrist Helikon: Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor)<br />

ja Maksim Perebeinos (bariton)

---

7. juulil kl 21<br />

„Kolm meest nagu kontsert” – Jaan Pehk, Jarek Kasar<br />

aka Chalice, Vaiko Eplik, Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester,<br />

dirigent Jüri-Ruut Kangur<br />

Pärast põhjalikke ja endiselt jätkuvaid renoveerimistöid näitab Palmse<br />

mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb<br />

1753. aasta jooniste põhjal rajatud regulaarpark.<br />

Sel suvel saavad Palmse mõisapargis teoks unikaalsed kontserdid,<br />

sest kõigiti kaasaegne kontserdilava kerkib mõisatiiki, esinemine leiab<br />

sõna otseses mõttes aset vee peal, publikul on oma poodiumilt kõike<br />

hea vaadata.<br />

ERSO direktori Kadri Tali sõnul passib klassikalise muusika päeval<br />

kenasti kokku heli-ilma kahe gigandi looming, Palmse mõisakontsertidest<br />

võiks saada koguni traditsioon. Tulijatel on võimalus Palmsesse<br />

ka kauemaks peatuma jääda ning nautida nii suurepärast ümbrust kui<br />

ka head muusikat, sest kohe järgmisel päeval pärast klassikakontserti<br />

astuvad lavale sarnase maailmatunnetusega muusikamehed Pehk,<br />

Eplik ja Chalice – nende seadetes võib kuulda nii džässi, bluusi ja<br />

hiphoppi kui ka mõnd hitti hoopis ootamatus barokiseades.<br />

Kukruse polaarmõis<br />

7. juulil kl 17<br />

A. Piazzolla „Aastaajad. Grand tango”. Miina Järvi (viiul),<br />

Mihkel Järvi (tšello) ja Marius Järvi (tšello)<br />

Hiljuti kokkukukkumise äärel olnud Kukruse mõisa peahoone on nüüdseks<br />

vastutustundliku valla eestvõttel täies ilus taastatud ning sinna<br />

on rajatud polaarmõis. Mõisa arvukatest hoonetest on restaureeritud<br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

31<br />

peahoone, ülejäänud on veel varemeis. Leidlik nimetus tuleneb mõisa<br />

kunagisest omanikust-maadeavastajast Eduard von Tollist, kelle seiklustest<br />

ja avastustest polaaraladel saab mõisas ülespandud interak tiivselt<br />

ekspositsioonilt ulatusliku ülevaate.<br />

Saka mõis<br />

6. juulil kl 16 suur folgipäev (koostöös Viljandi<br />

pärimusmuusika aidaga)<br />

6. juulil kl 22 „Kokkukukkumine”. Ain Agan, Jaak<br />

Johanson jt<br />

11. juulil kl 20 Jason Carter (Ühendkuningriik) koostöös<br />

Muuilmamuusikaga.<br />

Saka on Ida-Virumaa pankranniku pärl. Koht, kus kõrgel kaldal saavad<br />

kokku kultuuri- ja looduspärand: varemetest kerkinud neorenessansilik<br />

peahoone ja <strong>Eesti</strong> rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik. Esinduslik<br />

härrastemaja, arvukad kõrvalhooned ja neid ümbritsev park on hoolikalt<br />

renoveeritud ja korrastatud ning külastajatele avatud.<br />

Sillamäe trepid<br />

7. juulil kl 19<br />

„Seitsme linna muusika. Rütmiallikal”. Liisi Koikson jt<br />

Kunagise suletud linna vaatamisväärsuseks on 1950. aastatel<br />

mereäärsele kõrgele klindile ehitatud stalinistlik kompaktne linnasüda,<br />

mis võõrapärasena sobiks pigem mõnda Musta mere äärsesse linna.<br />

Selle paraadsete haldushoonetega ääristatud keskväljakult viib alla<br />

mere äärde urnidega kaunistatud pidulik trepistik, kust avanev vaade<br />

piiritule merele on filmilikult hingemattev. Trepistik ja Mere puiestee on<br />

praegu ühed Sillamäe stalinistliku neoklassitsismi sümbolid, mis pidid<br />

väljendama sotsialistliku elu õnne ja ilu. Võimsad sammastikud, trepistikud<br />

ja üleelulised mõõtkavad panevad inimese tundma võimu kohalolu<br />

ja enda tühisust.<br />

Sillamäe kultuurimajas toimub aga 22. juunil rahvusvaheline muusikafestival<br />

„Jazz Time. Suverütmid”. Festivalist on saanud traditsioon,<br />

Sillamäe linna üks visiitkaartidest, tuntud ja tunnustatud nii noorte<br />

džässmuusikute kui ka professionaalide seas. Festivali patroon on<br />

maestro Eri Klas ja kunstiline juht Toivo Unt.<br />

Viljandi<br />

pärimusmuusika ait<br />

11. juulil kl 20<br />

„Tantsud kahele klavessiinile”<br />

Pärimusmuusika aida eelkäijaks on üks kunagise Viljandi mõisa arvukatest<br />

abihoonetest. Suur ristkülikukujulise põhiplaaniga kivihoone on<br />

rajatud keskaegse ordulinnuse maa-alale 18. sajandi keskel.<br />

Ait ei ole säilinud ehitusaegsel ilmel, vaid teinud läbi mitmeid ümberehitusi,<br />

vaid aida keldrikorrus oma tellisvõlvlagedega on säilitanud<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Uus CLA.<br />

Hunt lammaste seas.<br />

Mercedes-Benz CLA on neljaukseline kupee, mis kõigest seninähtust olemuslikult erinev.<br />

Sünnipäraselt julge, silmatorkavalt elav, aerodünaamiliselt püüdmatu.<br />

Tõeline hunt lammaste seas.<br />

CO 2 -emissioon sõltuvalt tüübist 109 - 144 g / km ja keskmine kütusekulu 4,2 - 6,2 l / 100 km.<br />

Silberauto <strong>Eesti</strong> AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61,<br />

tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152<br />

www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz • 32 • peaesindus <strong>Eesti</strong>s AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

---

varasema ilme. 2008. aasta kevadel restaureeriti hoone nüüdisaegseks<br />

kontserdimajaks ja kultuurikeskuseks.<br />

Mäetaguse mõis<br />

13. juulil kl 17<br />

Tšaikovski ja Poola muusika. Klaaspärlimäng Sinfonietta.<br />

Mäetaguse mõis rajati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal<br />

1796. aastal. Klassitsistlik härrastemaja on esinduslik, rikkalikult<br />

kaunistatud interjööridega. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi<br />

vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.<br />

Mõisaansamb list on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on rajatud<br />

hotell. Taastatud talveaias on avatud supelmaja-spaa koos troopilise<br />

talveaiaga. Viina-aidas on koha leidnud jäägrimuuseum, kus saab tutvuda<br />

karude eluoluga.<br />

Vaivara Sinimägede<br />

muuseum<br />

13. juulil kl 20<br />

„Põhjala saarte hääled”. Tiit Kalluste (akordion) ja Villu<br />

Veski (saksofon)<br />

Vaivara Sinimägede muuseumi näitusemajas saab põhjaliku ülevaate<br />

Sinimägede 1944. aasta lahingutest, lisaks tutvustatakse kihelkonna<br />

ja mõisa ajalugu. Õues on mitmeid välieksponaate ja matkarajal saab<br />

näha Põhjasõja ning Esimese ja Teise maailmasõja aegseid kindlustusi.<br />

Pädaste mõis<br />

21. juulil kl 19<br />

kammerkontsert „Britten 100”. Joanna Freszel (sopran,<br />

Poola), Mariusz Rutkowski (klaver, Poola), Tallinna<br />

Keelpillikvartett<br />

Pädaste mõis asub Muhumaa kadakaste karjamaade ja merre ulatuvate<br />

neemikute piirimail. Mõisa pargis kasvavad iidsed pärnad, vahtrad<br />

ja saared haaravad endasse omalaadse, 19. sajandi lõpul taas moodi<br />

tulnud tudorarhitektuuri ja kohalikke tavasid peegeldava hoonestuse.<br />

Peahoone esist avarat muruväljakut raamistavad kahes reas imposantsed<br />

maakivist kõrvalhooned. Praegu on mõisahoonetesse rajatud<br />

luksuslik spaa-hotell ja restoran.<br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

33<br />

Kuressaare Laurentiuse<br />

kirik<br />

22. juulil kl 19<br />

kammerkontsert „Britten 100”. Joanna Freszel (sopran,<br />

Poola), Mariusz Rutkowski (klaver, Poola), Tallinna<br />

Keelpillikvartett<br />

Andmed jumaliku Laurentiuse nimepäeva auks ehitatud kiriku kohta<br />

pärinevad juba 1522. aastast. Ei maised ega jumalikud jõud pole suutnud<br />

kirikuhoonet korduvatest tulekahjudest ja laastamistöödest päästa.<br />

Praegune jumalakoda pühitseti sisse 1836, torni amiirist innustunud<br />

nõelkiiver on saanud mõjutusi ilmselt Peterburist. Vaatamisväärsed on<br />

kunstnik Urmo Rausi kullatud aknavitraažid, mis annavad suhteliselt<br />

tagasihoidlikule kirikule sakraalset sära.<br />

Vilsandi paadikuur<br />

28. juulil kl 17<br />

„Merelaulud paadikuuris”. Saaremaa ooperipäevade<br />

lõpupidu<br />

Hiljuti avati Vilsandil merepäästejaama renoveeritud paadikuur, mis on<br />

ainus tänaseni säilinud puidust paadikuur <strong>Eesti</strong>s ja kogu Baltikumis.<br />

Meretuultest räsitud 140-aastane puithoone tuli sõna otseses mõttes<br />

osadeks lahti võtta, korda teha ja kuur uuesti püsti panna. Hoone on<br />

mõeldud teatrietenduste ja kontsertide tarbeks, lisaks on veepiiril seisev<br />

paadikuur loodusfotograafidele erakordne platsdarm merelindude<br />

pildistamiseks.<br />

Kõltsu mõis<br />

Liivaluidetel kõrguv ja 2010. aastal restaureeritud Kõltsu mõis pakub<br />

erakordset elamust, mille vastet on <strong>Eesti</strong> mõisate seas raske leida.<br />

Paiga harukordne ilu, lainete kohin, puhas mereõhk ja arhitektuur, mis<br />

seob kokku vene puitpitsi ja prantsuse aknad, teevad Kõltsu mõisast<br />

meeldejääva paiga. Endises Keila kihelkonnas asuv noobel härrastemaja<br />

on autentselt restaureeritud, sh algsed uksed ja aknad, kaks<br />

kamin ahju, söögisaali puittahveldisega lagi, parkett ja põrandalauad.<br />

Alustatud on ka pargi taastamisega.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Lühikese jala Väravatorn<br />

19.–22. juunini<br />

„In horto regis”. Hortus Musicuse suvefestival<br />

Andres Mustoneni juhitavale Hortus Musicusele on pea 500-aastane<br />

Väravatorn olnud koduks juba pikemat aega. Siin taasavastatakse<br />

ammu loodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte ning sel<br />

suvel on külalised palutud Hortus Musicuse suvefestivalile, kus kuuleb<br />

süüria, türgi, egiptuse ja teiste rahvaste traditsioonilist muusikat,<br />

Madalmaade polüfoonikuid ning esitletakse Hispaania kuldse sajandi<br />

heliloomingut.<br />

Koos muusikutega tegutseb tornis ka kummitus, meediumi väitel olevat<br />

too munk Justinuse rahutu vaim. Asu ei andvat mehikesele asjaolu,<br />

et enne mungaks hakkamist töötas ta timukana. Tema peletamiseks<br />

müüriti torni kõrval Taani kuninga aeda viiva värava kohale risti kujutis,<br />

mis polevat siiski eesmärki täitnud.<br />

Mustjala, ranna kaitsesuurtüki<br />

laskepesa<br />

Ninase poolsaarel<br />

27. juulil kl 15<br />

Kristjan Kõrveri „Raud-Ants”. Ansambel Resonabilis: Iris<br />

Oja (vokaal), Kristi Mühling (kannel), Tarmo <strong>Johannes</strong><br />

(flööt), Aare Tammesalu (tšello).<br />

Kammerooperi esiettekanne toimub keset metsa Nõukogude sõjaväest<br />

maha jäänud suurtükilaskepesas, mis meenutab Kaali meteoriidikraatri<br />

vähendatud tsemendist mudelit. Kraatri põhjas esinevatele<br />

muusikutele mõjub avaus justkui ebamaise ruuporina, mis annab seal<br />

esitatavatele teostele kordumatu kõla. Publik saab muusikat nautida<br />

selle servadelt, olles justkui väikese amfiteatri rõdul.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

• •<br />

34<br />

Niguliste kirik<br />

1. augusti kl 21.59 kuni 2. augusti kl 4.59<br />

„Praeludium – suur oreliöö Nigulistes”<br />

<strong>Kontsert</strong> algab koos päikeseloojanguga ning kestab seni, kuni päike<br />

„magab”. Organistid tegutsevad augustikuises suveöös ja mängivad<br />

viimase akordi sekund enne päikesetõusu. Pooletunniste muusikapalade<br />

vaheaegadel tutvustatakse Niguliste hoonet ja varasid.<br />

Tallinna kirikud<br />

2.–11. augustini Tallinna rahvusvaheline orelifestival<br />

11. augustil kl 14–19.30 Tallinna orelirännak<br />

<strong>Eesti</strong> üks vanimaid, 1987. aastast pidevalt tegutsenud muusikafestival,<br />

mille eelkäijaks võib lugeda tinglikult ka 1943. aastal Tallinnas toimunud<br />

orelifestivali. Seekordse orelipeo südameks on Niguliste kirik,<br />

kunstiliseks juhiks organist Andres Uibo. Kontserdid toimuvad ka Jaani<br />

ja Toomkirikus, viimases annab orelile tuult maailma vanim, juba 100<br />

aastat töös olnud ventilaator. <strong>Eesti</strong>s on säilinud palju vanu unikaalseid<br />

oreleid, seepärast on maailma organistide ja orelisõprade huvi festivali<br />

vastu pidevalt kasvanud. Tuntud interpreedid mängivad maailma orelimuusika<br />

paremiku kõrval ka eesti muusikat. Festivali lõppkontserdiks<br />

oleval orelirännakul tutvustavad spetsialistid oreleid, nende ehitust ja<br />

mänguvõimalusi. Kontserdid saavad alguse kl 14 Kaarli kirikus, edasi<br />

minnakse kl 15.30 Nigulistesse, sealt kl 17 Toomkirikusse ja rännak<br />

lõpeb kl 18.30 algava kontserdiga Pühavaimu kirikus.<br />

Nõmme<br />

3. ja 4. augustil festival Nõmme Jazz<br />

Väike ja mõnus aedlinn Nõmme on koduks paljudele muusikutele<br />

ning pole võimatu, et kuulete mõnd nõmmekat seal ka musitseerimas:<br />

nii on näiteks 2000. aastast Nõmme saalides toimunud Nõmme<br />

džässifestival, kuid juba kolmandat aastat saab festivalist sündmus<br />

keset rohelust.<br />

3. augustil toimuvad kontserdid ajaloohõngulises Glehni pargis Tähetorni<br />

jalamil ning omapärase arhitektuuriga Palmimajas. Glehni<br />

Palmimaja on lossi kõrval üks põnevamaid kohti Nõmmel ja kindlasti<br />

ainulaadne ehitis.

---

Aedade järelelu<br />

10.05.–08.09.<strong>2013</strong><br />

Inimese kultiveeritud loodusel on alati mitu palet,<br />

olgu see siis mahajäetud aedade ja parkide nukrus või<br />

inimesele igiomane sisemine tung enda ümbrust pidevalt<br />

korrastada ja kaunina hoida. Kumu kahel korrusel<br />

ja siseõues paiknev väljapanek – Jaapani aedadest<br />

õunaaedadeni – käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema<br />

eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses,<br />

kaasaegse kunsti võtmes.<br />

Täname toetuse eest:<br />

KUJUNDUSES KASUTATUD DETAILE TEOSTEST:<br />

L. HÖFLINGER. PÜHAJÄRV HÄRRASTEMAJA RÕDULT. U 1860. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU;<br />

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID. MAKRORAJOON. 2012. AUTORITE OMAND<br />

KUMU KUNSTIMUUSEUM<br />

Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn<br />

Tel 602 6000, kumu.info@ekm.ee, www.kumu.ee<br />

Euroopa aasta muuseum 2008<br />

Irving Penn. Üks ja mitu maailma<br />

14.06.–06.10.<strong>2013</strong><br />

Rootsis Moderna Museetis koostatud ligi 100 fotost<br />

koosnev näitus annab ülevaate 20. sajandi teise poole ühe<br />

silmapaistvama Ameerika fotograafi Irving Penni (1917–<br />

2009) loomingust. Tegutsedes nii reklaam- kui ka moefoto<br />

valdkonnas, hinnati teda kõrgelt mõlemal alal. Penn töötas<br />

isikupäraste portreede, moefotode ja vaikelude seeriatega<br />

välja ainuomase stiili, mida iseloomustavad läbimõeldus,<br />

hoolikalt seatud detailid ja minimalistlik väljenduslaad.<br />

Näituse korraldaja:<br />

IRVING PENN. BALENCIAGA VÄIKE MANTEL (LISA FONSSAGRIVES-PENN)<br />

PARIIS, 1950. MODERNA MUSEET, ROOTSI<br />

© THE IRVING PENN FOUNDATION<br />

AVATUD:<br />

mai–september T 11–18, K 11–20, N–P 11–18<br />

oktoober–aprill K 11–20, N–P 11–18

---

kevad <strong>2013</strong><br />

persoon<br />

• •<br />

36

---

persoon<br />

<strong>Klassikatäht</strong> <strong>2013</strong><br />

<strong>Marcel</strong> <strong>Johannes</strong> <strong>Kits</strong>:<br />

kui võidu puhul õnne sooviti,<br />

tulid pisarad silma!<br />

Meie kohtumise ajaks Tallinna<br />

Muusikakeskkooli pisikeses<br />

harjutusklassis on<br />

telekaame rate kuumusest,<br />

välklampide sähvimisest ja<br />

õnnitlejate laviinist õnneks<br />

veidi aega mööda läinud ning populaarseks<br />

osutunud telekonkursi „Klassikatähed <strong>2013</strong>”<br />

võitja <strong>Marcel</strong> <strong>Johannes</strong> <strong>Kits</strong> saab tegeleda<br />

oma igapäevase meelistegevusega ehk tšellot<br />

harjutada. „Kuid alles eile seisin bussipeatuses,<br />

kui tuli üks täiesti võõras inimene õnne<br />

soovima,” meenutab noormees, kes telesaatesse<br />

oma sõnul teadlikult küll ei pürginud,<br />

läks lõpuks õpetaja Mart Laasi soovitusel siiski<br />

ning on kogu saatega kaasnenud populaar susest<br />

veidi ehk isegi hämmeldunud. Unikaalne<br />

on olukord ka seetõttu, et noorte klassikastaaride<br />

finaal tõi kontserdisaali nõnda palju noori,<br />

et suur hulk pidi ukselävelt tagasi pöörduma,<br />

sest pileteid polnud enam mitte ühtki järel!<br />

Kandidaadid, kuid mitte<br />

konkurendid<br />

Telekonkurssi alustati kaheksakesi, igas saates<br />

avaldas arvamust nii žürii kui ka andsid<br />

televaatajad telefoni teel oma hääle. Finaalis<br />

võistlesid koos <strong>Marcel</strong>iga Heigo Rosin<br />

(löök pillid) ja Marten Altrov (klarnet) – kõik<br />

äärmisel võrdsed ja suurepärased kandidaa-<br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: ülo Josing, err<br />

eesti Televisiooni, Klassikaraadio ja eesti Kontserdi korraldatud noorte interp<br />

reetide telekonkursi „con brio — Klassikatähed <strong>2013</strong>” võitja, tšellist marcel<br />

<strong>Johannes</strong> <strong>Kits</strong> (17) usub, et tšellomängus jagub avastamisrõõmu kogu eluks.<br />

did. <strong>Marcel</strong>il endal on natuke kahju, et Heigo<br />

konkurssi ei võtnud, sest just tema olla selleks<br />

äärmiselt süvenenult valmistunud. „Aga<br />

mingit konkurentsi kandidaatide vahel küll<br />

polnud,” kinnitab <strong>Marcel</strong>. Noorte interpreetide<br />

oskusi tunnustavad ka mitmete <strong>Eesti</strong><br />

mainekate muusikaprofessionaalide hõiked<br />

sotsiaal meedias – bravo, bravissimo hüütakse<br />

noortele kolleegidele. „Ma olin ikka mõelnud,<br />

et kuidas reageerin, kui võidan, et hüppan<br />

kõrgele õhku ja vehin kätega, aga mõtteks see<br />

jäigi – kui siis ükskord see hetk käes oli ja kõik<br />

õnnitlema saabusid, tulid lausa liigutuspisarad<br />

silma,” meenutab noormees. „Võit tuli väga<br />

ootamatult ja sellepärast see võimas õnnitluste<br />

sadu mõjus väga liigutavalt.” Vanemad,<br />

kes ise pole küll muusikud, on <strong>Marcel</strong>i alati<br />

innustanud ning pere ja sõbrad olid ka saate<br />

ajal tema suurimad toetajad, oluliseks peab<br />

noormees aga ka oma õpetajaid – nii Mart<br />

Laasi kui ka legendaarset Laine Leichterit,<br />

kelle käe alt on tulnud <strong>Eesti</strong> tšellistide paremik.<br />

Viieselt tšellot harjutama<br />

<strong>Eesti</strong> esimese klassikatähe jaoks on muusika<br />

olnud lahutamatuks kaaslaseks kogu elu, sest<br />

juba viieselt sai ta oma esimese pilli ning sellist<br />

päeva, kus oleks tulnud tahtmine tšello nurka<br />

jätta, pole ette tulnud. Hobidekski jagub vähem<br />

aega ning noor tšellomängija peab lähtuma ka<br />

Mida arvas žürii konkursist „Klassikatähed <strong>2013</strong>”?<br />

Žürii liige Kalle Randalu: „Tegemist on väga tänuväärt ettevõtmisega.<br />

Saade on toonud telerite ette nii suure hulga vaatajaid, sealhulgas<br />

ka klassikalise muusikaga mitte tegelevaid inimesi. Seega eesmärk<br />

on igal juhul täidetud!”<br />

Žürii liige Olav Ehala: „Enamik meie teleformaate ja võistlusi on<br />

sisseostetud. <strong>Klassikatäht</strong>ede konkurss on omatoodang ja sellest<br />

• •<br />

37<br />

elukutsest – ei saa ju harrastada mäesuusatamist<br />

või pallimänge, kui on oht kätt vigastada.<br />

<strong>Marcel</strong>i suur armastus soolomängu kõrval<br />

on kammermuusika ja koos sõpradega<br />

on nad alates 2. klassist mänginud koos ka<br />

triona, kaaslasteks Robert Traksmann viiulil<br />

ja Rasmus Andreas Raide klaveril. <strong>Klassikatäht</strong>ede<br />

konkursi võit toob aga kaasa hulga uut<br />

repert uaari ning mõistagi kontsert esinemised<br />

– neist olulisim koos <strong>Eesti</strong> Riikliku Sümfoonia -<br />

orkestriga. Kuulsus noormehe pead segi<br />

ajanud pole ning plaanid püsivad ikka kahe<br />

jalaga maa peal – pärast muusikakeskkooli<br />

lõpetamist tahab <strong>Marcel</strong> edasi õppima minna<br />

Saksamaale. „Praegu kaalun mitme õpetaja<br />

vahel, tahan minna ette mängima, eks siis<br />

vaatab, kellega kõige paremini klapin,” kergitab<br />

ta tulevikuplaanidelt katet. Kuid eks unistusi<br />

muidugi on ka – mängida kunagi näiteks Berliini<br />

Filharmoonikutega sealses kuulsas filharmoonia<br />

saalis mõnd väljapaistvat tšellokontserti.<br />

„Kuid üks on kindel – mitte kunagi pole nii,<br />

et tšello õppimine saaks ümber ja kõik oleks<br />

selge. Ma usun, et avastamisrõõmu jagub siin<br />

kogu elu.”<br />

Lõpuks küsin, kas <strong>Marcel</strong> ikka <strong>Eesti</strong> teist<br />

kuulsat võistlussaateformaati, „<strong>Eesti</strong> otsib<br />

superstaari” ka vaatas? „Esimest küll, olin<br />

täielik Birgiti fänn,” tunnistab klassikatäht<br />

muiates.<br />

võiks saada ekspordiartikkel.”<br />

Žürii külalisliige Arvo Leibur: „Tore ja loominguline ettevõtmine,<br />

mille käigus saavad noored ennast väga mitmekülgselt näidata.<br />

Artistidena on need noored veenvad ja raudselt üle igasugusest<br />

keskpärasusest. Samuti on nad kõik kõrgetest ja ilusatest ideedest<br />

haaratud.”<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

persoon<br />

Mida kuulavad noored klassikatähed?<br />

<strong>Eesti</strong> Kontserdi ja Klassikaraadio<br />

koostöös ETV ekraanile jõudnud<br />

põneval konkursil „Klassikatähed<br />

<strong>2013</strong>” pistsid rinda noored ja<br />

andekad artistid. Kui saates võlusid<br />

nad kuulajaid klassikaliste paladega,<br />

siis kelle loomingut armastavad noored interpreedid<br />

ise esitada, keda peavad oma eeskujudeks<br />

ja milline popartist neid kuulama kutsub?<br />

Heigo Rosin, 23,<br />

löökpillid<br />

Nii kaua kui ma löökpille<br />

mänginud oled, on minu<br />

väga suur eeskuju olnud<br />

Evelyn Glennie. Lemmikhelilooja<br />

on Erkki-Sven Tüür, tema muusika<br />

on alati korda läinud. Väga meeldib ka James<br />

McMillan. Popmuusikast on lemmikud näiteks<br />

Metallica ja Queen, samuti Phil Collins ja<br />

Elton John.<br />

Marten Altrov, 22,<br />

klarnet<br />

Eestlastest on minu eeskujudeks<br />

Hannes Altrov,<br />

Meelis Vind, Toomas<br />

Vavilov. Mujalt maailmast<br />

meeldib Martin Fröst, Mate Bekavac, David<br />

Kraukauer. Lemmikheliloojaid on palju ja<br />

üht kindlat on väga raske välja tuua. Meeldivad<br />

Tšaikovski, Rahmaninov, Schumann,<br />

Schubert, Pärt, Tüür, Uusberg. Popmuusikast<br />

pean lugu Michael Jacksonist, Beyoncést ja<br />

Bobby McFerrinist.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

Tekst: riina Jussila Fotod: err<br />

Mihkel Kallip, 22,<br />

trompet<br />

Eeskujuks on koosseis<br />

nimega Mnozil brass.<br />

Heliloojatest imetlen<br />

suurepärast Dmitri Šostakovitšit.<br />

Võib öelda, et muusikast kuulan<br />

peaaegu kõike, kuid mulle ei meeldi väga äärmuslikud<br />

artistid. Sellised, kes ainult karjuvad,<br />

või need, kes on üliimalad.<br />

<strong>Marcel</strong> <strong>Johannes</strong><br />

<strong>Kits</strong>, 17, tšello<br />

Minu kolm lemmiktšellisti<br />

on Rostropovitš, Yo-Yo<br />

Ma ja Miša Maiski. Kindlat<br />

lemmikheliloojat mul<br />

pole. Meeldivad Brahms,<br />

Šostakovitš, Beethoven, Schubert, Arvo Pärt.<br />

Popmuusikas üht ja kindlat lemmikut, keda<br />

nimetada, mul pole.<br />

Ksenia Kuchukova,<br />

24, laul<br />

Ooperistaaridest meeldivad<br />

Rene Flemming ja Joyce Di<br />

Donato. Lemmikheliloojaid<br />

on palju. Ooperimeistritest<br />

hindan kõrgelt Jules Masseneti teoseid,<br />

klaveriteostest Sergei Prokofjevi, Rahmaninovi,<br />

Liszti omi. <strong>Eesti</strong> heliloojatest armastan<br />

Tõnu Kõrvitsat ja Cyrillus Kreeki. Popmuusikast<br />

kuulan hea meelega Beyoncéd, kes laulab<br />

väga loomulikult. Ka Pink on väga hea.<br />

• •<br />

38<br />

Märt Metsla, 19,<br />

trompet<br />

Tõstaksin esile sellise<br />

trompetimängija nagu Rainhold<br />

Friedrich. Heliloojatest<br />

armastan Mahlerit ja<br />

Šostakovitšit. Popmuusikas mul otsest lemmikut<br />

pole, kuulan seda, mis raadiost tuleb.<br />

Auli Lonks, 18,<br />

klaver<br />

Minu üheks lemmikuks on<br />

kindlasti Bach. Heliloojatest<br />

nimetaksin Pärti, Tubinat,<br />

Kõrvitsat, Prokofjevit. Muusikat<br />

kuulan ma palju ja väga erinevat. Näiteks<br />

Ewert and The Two Dragons meeldib väga.<br />

Johan Randvere, 23,<br />

klaver<br />

Lemmikhelilooja on Bach,<br />

eeskujuks aga elu ise. Kuna<br />

ma kuulen päeva jooksul väga<br />

palju helisid, ei suuda ma<br />

tihti „iPod kõrva ja bass põhja” mõtteid taluda.<br />

Seega igapäevaselt ma plaate ei tarbi. Kui otsin<br />

Youtube’ist lihtsalt midagi kuulata, siis meeldib<br />

mulle renessansi vokaalmuusika – see on<br />

midagi väärikat, sügavat ja heas mõttes tõsist.<br />

Popmuusikat või kergemat muusikat olen elus<br />

palju kuulanud, kuid jään sellest üha enam<br />

kaugemale. Pean siiski tunnistama, et mulle<br />

meeldivad lapsepõlvest tuttavad Earth, Wind &<br />

Fire, Quincy Jones, ehkki need pole päris popmuusika.<br />

Prantsuskeelne räpp on ka äge!

---

tehnika ja muusika<br />

Audiovidinad,<br />

kuhu te tõttate?<br />

Tekst: riina Jussila Fotod: scanpix, shuTTersTocK<br />

paarikümne aasta eest tundus kassettmakk imeaparaat, mida miski kunagi<br />

ületada ei suuda. see, et tasku küljes rippus väikese ridiküli mõõtu pleier,<br />

millest läbi klappide kõrvadesse muusikat jooksis, tundus juba kõrgem<br />

pilotaaž. millistelt süsteemidelt jõuavad helid meieni aga praegu ja – fantaasial<br />

lennata lastes – millistelt võivad need meie kõrvu jõuda 15 aasta pärast?<br />

HENRIK ROONEMAA, ajakirja DIGI peatoimetaja<br />

CD-plaate ei kuula ma üldse, ainus<br />

CD-mängija on autos ja sealgi olen<br />

seda kahe aasta jooksul vist paar<br />

korda kasutanud. Erinevalt palju dest<br />

vana kooli inimestest ei ole minu<br />

jaoks oluline, et ma saaksin oma<br />

eurod vahetada plastketta vastu,<br />

mis muutub kriimuliseks, kaob ära,<br />

tõmbab riiulil tolmulestasid ligi nagu<br />

Saaremaa niidud jaanipäevalisi ning<br />

mis ei võimalda mul muusikat kuulata<br />

nii, nagu ma harjunud olen. Ma<br />

tahan mõnikord kuulata tervet albumit,<br />

tavaliselt lükin aga lihtsalt hetkel<br />

mõnusana tunduvaid lugusid playlist’i<br />

või, mis veel parem, lasen seda arvutil<br />

teha nii, et valin mõne loo või artisti<br />

ja ütlen arvutile, et mängi nüüd järgmised<br />

60 lugu sellist muusikat. Nii<br />

leian oma kogust muusikat, mida<br />

ei teadnudki endal olevat. Praegu<br />

ostan ma enamiku muusikat FLACidena<br />

või WAVidena netipoodidest,<br />

MP3 helikvaliteet ei ole enamjaolt<br />

minu jaoks rahuldav. Palju muusikat<br />

olen leidnud ka Bandcampist, kus<br />

artistid oma loomingut ise otse tarbijale<br />

müüvad, ka mitmed väga head<br />

eesti artistid. Kuna aga just tegid end<br />

• •<br />

39<br />

eestlaste jaoks lahti sellised suured<br />

striiminguteenused nagu Spotify ja<br />

Rdio, siis ilmselt loobun mingil hetkel<br />

oma failidest ja lähen nende peale<br />

üle, sest mugavushüpe on sama suur<br />

kui plaadilt failide peale minna. Kui<br />

ikka ühekorraga on sulle kättesaadav<br />

arvestatav osa maailma muusikavaramust,<br />

siis ei ole muusika plaadi-<br />

või failikaupa kogumisel enam mingit<br />

mõtet. Jah, neis teenustes ei ole<br />

veel muidugi kogu muusikat ja eesti<br />

muusikaga on seal kohe eriti kehvad<br />

lood, aga see asi areneb kindlasti lähemate<br />

aastate jooksul ülimalt kiiresti.<br />

15 aasta eest ei osanud meist<br />

keegi ette näha, et kuulame muusikat<br />

nii, nagu me praegu kuulame. Mina<br />

ei oska ka ette näha, mis järgmise 15<br />

aasta jooksul saab. Usun, et plaadid<br />

on alles, kuid muidugi oluliselt väiksema<br />

turuosaga kui praegu (vinüülid<br />

ehk välja arvatud, ma usun, et nad<br />

oma mikroskoopilist turuosa isegi<br />

suurendavad veidi, aga suures plaanis<br />

pole see oluline). Enamik muusikat<br />

tuleb meieni just niimoodi, läbi interneti,<br />

aga milline on see seade, millest<br />

me muusikat kuulame, ei tea tõesti.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Madis Nestor, DJ, muusikagurmaan,<br />

biit.me peremees<br />

Mõõta aega, kui palju ma kodus olevaid CD-sid või<br />

vinüülplaate kuulan, ei oskagi. On hetki, kus kuulan<br />

rohkem, ja neid, kus vähem. Viimasel ajal olen<br />

proovinud hommikul kohvi või tee kõrvale kohe<br />

plaadi mängima panna, sest muidu kasvab kuulamata<br />

plaatide kogus väga suureks. Kuna tegelen<br />

võib vist öelda aktiivselt plaatide mängimisega ka<br />

väljaspool koduseinu, siis tuleb kasuks teada ja<br />

tunda seda, mis soetatud. CD kuulamised on jäänud<br />

harvemaks peamiselt sellepärast, et kogu sissetulev<br />

CD-de kogus läheb otse arvutisse. Muusikat<br />

tarbin nii plaadimängija, CD-mängija, arvuti kui<br />

viimasel ajal ka üha sagedamini telefoni kaudu.<br />

Seda, mis toimub 15 aasta pärast, on ikka väga<br />

raske ennustada. Kui liikumine toimub nii nagu<br />

praegu, siis ilmselt on ühel hetkel enamik muusikast<br />

kättesaadav „pilvest” ja tänu sideühenduste<br />

kiiruste tõstmisele polegi muid lahendusi ilmselt<br />

vaja, et muusikat kiirelt kätte saada. Usun aga, et ka<br />

15 aasta pärast on vinüülplaat endiselt au sees. See<br />

on formaat, mis väga konkreetselt ja selgelt pühendatud<br />

just muusikale. CD-formaadi hääbumist prognoosin<br />

juba lähimas tulevikus, sest enamik inimesi<br />

tarbib CD-sid nii või naa läbi arvuti ning nende väärtus<br />

devalveerub.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

tehnika ja muusika<br />

TOM LILIENTHAL, diskor<br />

Viimased kaks aastat mängin pidusid tehes muusikat ainult arvutist. Vinüülide<br />

või CD-de pealt mängida pole samuti mingi probleem, see on pigem praktiline<br />

valik. Arvutiga on kõik lihtsalt kergem. 80-vinüüline täiskohver kaalub 22<br />

kilo. Välismaa meestel, kes käisid <strong>Eesti</strong>s mängimas kahe 100-kilose kohvriga,<br />

oli selleks puhuks eraldi inimene kaasas, kes neid tassis. Plaatidega ringi käia<br />

on juba ainuüksi füüsiliselt väga raske. Kui kodulinnast kaugemale minna,<br />

on arvutist mängimine parim võimalus. Mahamängimiseks on olemas<br />

Native Instrumenti programm, kaks suuremat Traktor ja Serato.<br />

Kasutan neid vastavalt sellele, mis formaadis lugu arvutis on.<br />

Kus me oleme 15 aasta pärast? Ma ei tea, tõesti ei tea.<br />

Ilmselt eksisteerib siis pilvetehnoloogia – striimid loo<br />

otse kuskilt ülalt alla ja muusikat mängima minnes ei<br />

peagi midagi enam kaasa võtma.<br />

Tegelikult ei loe, mis vahenditega sa<br />

muusikat mängid, vaid see, mida sa mängid.<br />

Tehnika annab võimalusi ja variante<br />

juurde, kuid emotsioon ja meeleolu on<br />

tähtsad. Kui sa küsid, et kas ma käin<br />

tänaval ringi, kõrvaklapid peas, siis<br />

ei. Kuulan muusikat kodus teatud<br />

kindla eesmärgiga, poodides<br />

ja blogides ning seda<br />

ühtekokku kolm-neli tundi<br />

päevas. Muusikat kuulatakse<br />

erinevalt. Kui<br />

kuulata mõttega, on<br />

see parajalt väsitav<br />

töö. Tänaval käies<br />

mul kõrv lihtsalt<br />

puhkab.<br />

• •<br />

40

---

Salva tähistab sünnipäeva<br />

koos <strong>Eesti</strong> Kontserdiga<br />

Eelmisel aastal <strong>Eesti</strong> Kontserdi suurtoetajaks<br />

saanud, 20. tegutsemisaastat tähistava Salva<br />

Kindlustusega jätkub koostöö uue hoo ja<br />

projektidega.<br />

“Eelmisel kevadel allkirjastasin ma Salva<br />

Kindlustuse nimel <strong>Eesti</strong> Kontserdiga esmakordselt<br />

koostöölepingu. See esimene ühine<br />

hooaeg oli värvikas ja muusikasõpradele<br />

elamusterohke, millest kõneleb nii elav<br />

publikuhuvi kui ka meie enda klientide<br />

positiivne tagasiside. Salva on <strong>Eesti</strong> juurtega<br />

kindlustusselts ja seda enam on meil hea<br />

meel teha koostööd ühe suurima <strong>Eesti</strong><br />

muusikaelu elavdajaga. Esimesed kogemused<br />

on positiivsed ning edaspidi soovime koostööd<br />

veelgi tihendada,” iseloomustas Salva juht Tiit<br />

Pahapill senist koostööd <strong>Eesti</strong> Kontserdiga.<br />

Sel aastal täitub Salva Kindlustusel 20. tegevusaasta.<br />

<strong>Eesti</strong> ühiskonnas on 20 aasta jooksul<br />

toimunud suur areng. Salva on suutnud<br />

nende arengutega sammu pidada, pakkudes<br />

oma klientidele üha mitmekülgsemat ja<br />

mugavamat kindlustusteenust. Küsimusele,<br />

mis on tähtsaim lüli nende 20 tegutsemisaasta<br />

jooksul, vastab seltsi juht kõhklemata –<br />

usaldus. “Nii nagu kontserdielamuse aluseks<br />

on usaldus ja vastastikune respekt muusikute<br />

ja publiku vahel, on ka kindlustuses märksõna<br />

usaldus. See ei teki tühjalt kohalt, see tuleb<br />

välja teenida ning seda oma pühendunud<br />

töö ja tulemustega pidevalt tõestada,” sõnab<br />

mees.<br />

rubriik<br />

Salva juhatuse esimees Tiit Pahapill ja <strong>Eesti</strong> Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid koostöölepingu.<br />

Usalduse ja usaldusväärsuse näitlikustamiseks<br />

tõlgib Tiit Pahapill Salva saavutatu arvude<br />

keelde. ”Salva on 20 aasta jooksul oma<br />

klientidele välja maksnud ligi 130 miljonit<br />

eurot ning oleme selle aja jooksul aidanud<br />

oma kliente pea 110 000 juhtumis. Need on<br />

vaid arvud, kuid juhtumite taga on reaalsed<br />

inimesed, kes on abi ja tuge saanud,” tõdeb<br />

Pahapill ning ütleb, et edaspidi on plaanis<br />

veelgi enam keskenduda kliendimugavusele ja<br />

tootearendusele.<br />

Pahapilli sõnul on Salva viimaste aastatega<br />

teinud olulise hüppe e­kanalite ning kindlustustoodete<br />

edasiarendamisel, et veelgi<br />

paremini käia kaasas klientide ootustega.<br />

“Soovime <strong>Eesti</strong> kindlustusseltsina tagada<br />

sellise e­lahenduste taseme, kus kõikide<br />

toodete müük ja kahjukäsitlus toimub ühes<br />

kanalis kiirelt ja mugavalt. Juba ongi valminud<br />

innovaatiline ja kliendisõbralik keskkond<br />

salva24.ee,” lausub seltsi juht ning ütleb<br />

tulevikku vaadates, et eesmärk on olla ka<br />

edaspidi e­arenduste lipulaev ning pakkuda<br />

oma klientidele kvaliteetseimat teenust.<br />

Nii nagu Salva Kindlustus on pühendunud<br />

kindlustuspartneriks oma klientidele,<br />

soovib ta veelgi tihendada koostööd <strong>Eesti</strong><br />

Kontserdiga. Eelmisel sügisel asus Salva <strong>Eesti</strong><br />

Kontserdi suurtoetajaks, mis tähendas kogu<br />

<strong>Eesti</strong> Kontserdi vara kindlustamist alates Jõhvi<br />

kontserdimajast kuni muusikainstrumentideni.<br />

Alanud hooajal on Salva sellele lisaks aga<br />

juba õla alla pannud <strong>Eesti</strong> Kontserdi sarjale<br />

“Muusika <strong>Eesti</strong>maale”.<br />

“Muusika <strong>Eesti</strong>maale” on terve aasta vältav<br />

projekt, mis pakub kõrgtasemel muusikaelu<br />

• •<br />

41<br />

väljaspool Tallinna. “Nii nagu Salva on oma<br />

klientide jaoks olemas igas maakonnas, viib<br />

sari värvikad kontserdid ligi 40 kontserdipaika<br />

üle <strong>Eesti</strong>. Otsustasime sarja toetada, kuna<br />

meie kui <strong>Eesti</strong> juurtega kindlustusseltsi jaoks<br />

on oluline, et kõrgtasemel muusikaelu jõuaks<br />

ka väljapoole pealinna,” lausus Pahapill.<br />

Sarja raames pakutakse tipptasemel muusikat<br />

väga erinevates ja hubastes paikades üle <strong>Eesti</strong>.<br />

Sarja “Muusika <strong>Eesti</strong>maale” kontserdikavad<br />

pakuvad erinevat laadi muusikaelamust,<br />

huvilistel on võimalik osa saada näiteks Laura<br />

Põldvere ja Raivo Tafenau ansambli esitusest,<br />

Beethoveni sonaatidest tippviiuldaja Sigrid<br />

Kuulmanni ja tunnustatud pianisti Marko<br />

Martini esituses või hoopiski Voldemar Kuslapi<br />

hoogsatest paladest.<br />

Küsimusele, miks peaks üldse üks kindlustusselts<br />

muusikaelu toetama, vastab<br />

Tiit Pahapill, et <strong>Eesti</strong> ettevõtte tugevust ja<br />

pühendumist ei näita ainuüksi mitte tulemus<br />

oma tegevusvaldkonnas, vaid võimekus ja<br />

tahe anda oma panus ka ühiskonna ja kultuuri<br />

arengusse. Salva on kaasa aidanud erinevatele<br />

kultuuri­ ja spordielu projektidele ning<br />

arengutele. Lisaks koostööle <strong>Eesti</strong> Kontserdiga<br />

antakse välja rahvuskultuurifondi stipendiume<br />

noortele muusikutele, toetatakse noorte korv­<br />

ja võrkpalli ning kergejõustikku.<br />

Loodetavasti jätkub Salva Kindlustusel tahet<br />

ja võimalusi jääda meie muusikaelu toetama<br />

ka edaspidi ning <strong>Eesti</strong> muusikapublik saab ka<br />

järgmiste juubelite ajal osa <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

ja Salva tihedast koostööst. Sel aastal on aga<br />

kindlasti igaühel võimalik nii <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

kogu programmi kui ka eriprojekti “Muusika<br />

<strong>Eesti</strong>maale” raames kaasa elada Salva<br />

juubeliaastale hea muusika nautimise ning<br />

uute värvikate elamuste kaudu.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

kevad <strong>2013</strong><br />

• •<br />

42<br />

Riiklik sümfooniaorkester Novaja Rossija

---

uus hooaeg<br />

Sügishooaeg:<br />

Andres Mustoneni suur muusikapidu<br />

erilise vene orkestriga<br />

<strong>Eesti</strong> Kontserdi sügishooaja avab<br />

31. augustil riiklik sümfooniaorkester<br />

Novaja Rossija. 2002.<br />

aastast on 1990. aastal asutatud<br />

orkestri peadirigendiks maailmakuulus<br />

vioola kunstnik ja dirigent Juri<br />

Bašmet. <strong>Eesti</strong>s juhatab kuulsat orkestrit dirigent<br />

Andres Mustonen, kelle jaoks on see<br />

sünnipäevakontsert – maestro tähistab tänavu<br />

1. septembril 60. sünnipäeva. „Kogu mu elu on<br />

pidu,” hüüatab Mustonen ise naerdes, kui talt<br />

sünnipäevaürituste kohta pärida.<br />

Novaja Rossijat nimetab Mustonen üheks<br />

uue Venemaa parimaks orkestriks. „Dirigeerin<br />

seda väga tihti ning meil on tekkinud<br />

äärmiselt sõbralik ja südamlik kontakt, tõeline<br />

Tekst: KrisTel Kossar Fotod: eesTi KonTserT<br />

kollegiaalsus – me ootame teineteisega kohtumist<br />

väga,” rääkis ta. „Sellises õhkkonnas sünnib<br />

ka hoopis teistsugune musitseerimine.”<br />

Reper tuaar, mida Mustonen koos Novaja Rossija<br />

orkestriga mänginud, on väga lai – Mahler,<br />

Šostakovitš, Richard Strauss, Beethoven,<br />

Kantšeli jt. „Selle orkestri kaudu olen läinud ka<br />

Venemaale suure sümfoonilise muusika dirigendina.”<br />

Sõprus seob Mustoneni ka orkestri<br />

looja Juri Bašmetiga.<br />

Õnnelik 1. september<br />

Avakontserdi kavas on Euroopa suur sümfonism:<br />

Wagner, Brahmsi esimene sümfoonia,<br />

aga ka Mustoneni enda favoriidid Kantšeli<br />

ja Gubaidulina. „See on Euroopa muusika, mil-<br />

• •<br />

43<br />

lele lisandub vene muusikute professionaalsus,<br />

iseäranis keelpillide erakordne kõla,” rääkis<br />

dirigent, kelle juubelit kontserdiga samuti<br />

tähistatakse. „Ma ei liialda selle juubeli tähistamisega,<br />

aga kui saab kenasti asju ühendada,<br />

miks mitte,” leiab Mustonen. Pealegi on 1.<br />

september ehk kooliaasta algus olnud tema<br />

enda jaoks alati üks tore ja õnnelik päev, mis<br />

tähistab uut algust. „Minu sünni päeva ümber<br />

on alati olnud tõeline rõõm ning eks see vast<br />

ongi mind selliseks rõõmsaks kasvatanud,”<br />

muigab ta.<br />

Kuldne klassika meeldib<br />

publikule<br />

Sügishooaeg algab <strong>Eesti</strong> Kontserdi juhi Jüri<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Leiteni sõnul aga Estonia 100 aasta juubeli<br />

üritustega, milles on osaline ka <strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong>.<br />

„Juubilarid on meile väga olulised, sest<br />

ka hooaja avakontsert on seotud Andres Mustoneni<br />

tähtpäevaga,” rõhutab Leiten. Hooaja<br />

pärlite hulka kuulub kindlasti Tšaikovskinimeline<br />

suur sümfooniaorkester Vladimir<br />

Fedosejevi juhatusel – Venemaa legend on<br />

siia tulemas koos oma orkestriga. „Samas tuli<br />

meile suure üllatusena, et selline muusikakorüfee<br />

on juba aastaid Otepää lähedal ühes<br />

talus suvitamas käinud,” rääkis Leiten. Kindlasti<br />

jätkub ka kontserdisari „Kuldne klassika”,<br />

millega on liitunud kõik <strong>Eesti</strong> olulisemad<br />

orkestrid ja ka väliskülalised. „„Kuldne klassika”<br />

meeldib väga ka publikule, oleme seda<br />

teistessegi kontserdimajadesse väljas pool<br />

pealinna laiendanud,” tunneb <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

direktor heameelt. „Sümfooniakontsertide<br />

külas tatavuse arv läheb aina tõusu joones.”<br />

<strong>Eesti</strong>t peaks sel suvel külastama ka lavastaja<br />

Robert Wilson, kelle käe all peaks<br />

valmima 2015. aastaks suurprojekt Arvo Pärdi<br />

muusikast.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

uus hooaeg<br />

Hortus Musicus esitab taas keskaja<br />

müsteeriumi „Taanieli mäng”<br />

Estonia 100 aasta juubeliürituste raames jõuab lavale üks kunagine tähtsündmus – Hortus<br />

Musicuse esimene „Ludus Danielis” („Taanieli mäng”) 1975. aastal kujunes kogu nõukogude<br />

perioodi üheks murrangulisemaks kultuurisündmuseks. Järgnevatel aastakümnetel<br />

on Hortus Musicus viinud oma „Taanieli mängu” suurlinnade saalidesse paljudes maades.<br />

Beauvais’ katedraalikoolis 12. sajandil tegutsenud tundmatu autori poolt vana testamendi<br />

ainetel loodud „Taanieli mäng” on liturgiline draama, mis hõlmab kunstides sageli<br />

peegeldatud sündmusi prohvet Taanieli elukäigus: kuningapalee seinale ilmunud tulikirjas<br />

sõnu, imelist pääsemist lõvide keskelt.<br />

Müsteeriumi <strong>2013</strong>. aasta versioonis kasutavad Andres Mustonen ja ta mõttekaaslased<br />

džässtriot, videolahendusi, lavabutafooriat ja kostüüme. „See pole mingi comeback, sest<br />

mina ei korda kunagi midagi. Nüüd on see palju sügavam ja värvikam,” lubab Mustonen.<br />

Keskaegne müsteeriumimäng „Taanieli mäng”<br />

Estonia kontserdisaalis 19. septembril kell 19<br />

Hortus Musicus, dirigent, kunstiline juht ja lavastaja Andres Mustonen<br />

Kujundus ja kostüümid Riina Vanhanen<br />

Taavi Varm (video)<br />

Kädy Plaas (sopran), Pavlo Balakin (bariton), Riho Ridbeck (bass), Anto Õnnis (tenor),<br />

Tõnis Kaumann (tenor)<br />

Jaak Sooäär (kitarr), Tanel Ruben (trummid), Taavo Remmel (kontrabass)<br />

tütarlastekoori Ellerhein ja <strong>Eesti</strong> Rahvusmeeskoori solistid<br />

• •<br />

44

---

Tekst: esme KassaK Fotod: scanpix<br />

suvine sündmus<br />

Muusikat<br />

täis <strong>Eesti</strong> suvi<br />

Kultuurielu maarjamaal küll kedagi igavlema ei<br />

jäta, tuleb nentida tänavusi suveplaane tehes.<br />

aplaus vaatas ka suve selle pilguga, et milliseid<br />

muusikaüritusi eri žanrites üle eesti aset leiab.<br />

TALLINN<br />

Tallinna muusikasuvel teevad ilma staarid: tulemas on Elton John, Bryan Adams,<br />

Robbie Williams, Jose Carrerasest ja Anneli Peebost kõnelemata. Festivale jagub<br />

igale maitsele ja meeleolule.<br />

Kaua oodatud suve ja valgete ööde saabumist tähistab Valgete Ööde festival<br />

8.–15. juunini Viimsis. Üritus põimib kokku parimad artistid ja kaunimad kontserdipaigad,<br />

pannes helisema kõik Viimsi kaunimad paigad. Nädala jooksul esinevad festivalil<br />

Birgit Õigemeel, Mihkel Mattisen, Kõrsikud, Siiri Sisask, Marko Matvere, Maarja,<br />

Rain Simmul, Mart Sander ja paljud teised. Getter Jaani ja Koit Toome rõõmustavad<br />

Venno Loosaare vahvate lastelauludega kõige pisemaid muusikasõpru.<br />

9.–15. juunini panevad Tallinna Kitarrifestivalil kitarrivirtuoosid <strong>Eesti</strong>st ja välismaalt<br />

kogu linna helisema. René Eespere loodud kitarrimuusikat alapealkirjaga „<strong>Eesti</strong><br />

portree” täiendavad mitmed tuntud kitarristid mujalt, näiteks Andrew York Inglismaalt<br />

või Rémi Boucher Kanadast. Festivali lõpetab Riho Sibul koos Robert Jürjendaliga.<br />

Märksa mürtsuvamaks kisub kitarrimuusika Rock Summeril 15. ja 16. juunil. 25.<br />

sünni päeva tähistav ja vähemalt selleks suveks taaselustuv festival pakub selliseid<br />

tähti nagu Bryan Adams, Zucchero, John Lydon & Public Image Limited, Mumiy Troll<br />

jt. Mõtteliseks jätkuks pop- ja rockstaaridele saab 25. juunil samas osa Green Day<br />

mürtsuvast muusikast.<br />

Tähesadu jätkub Tallinn Star Weekendil 28. ja 29. juunil, mil Tallinna laulu väljakul<br />

võib kuulda maailma üht hiilgavamat tenorit José Carrerast ja megastaari Elton Johni.<br />

Klassikalise muusika legend Carreras esitab 28. juunil oma kuulsamaid partiisid tuntuimatest<br />

ooperitest, samas esineb ka meie endi maailmatäht Annely Peebo. 29. juuni<br />

õhtul on lauluväljak sir Elton Johni päralt, kelle kontserdi külalisesinejaiks on Tõnis<br />

Mägi koos Ultima Thulega ning inglise lauljatar Sophie Ellis-Bexton. Popiradadel jätkab<br />

3.–6. juulini kestev Õllesummer, mis ka tänavu pakub heade <strong>Eesti</strong> artistide kõrval<br />

üllatusesinejaid välismaalt. Tõnis Mäge kuuleb sel suvel aga veelgi, kuna vanameister<br />

tähistab sügisel 65 aasta juubelit. Juubelikontsert „Legend – Tõnis Mägi 65”<br />

toob 14. juulil Tallinna lauluväljakule lisaks peategelasele ka ansamblid Ultima Thule ja<br />

Muusik Seif ning mitmed külalisesinejad.<br />

„Suur suvine kohtumine. Sõbrad” leiab aset 4. juulil Estonia kontserdisaalis,<br />

kus saab Anu Tali juhatusel nautida ERSO traditsioonilist suvekontserti. Tallina kultuurisuve<br />

üheks vaieldamatuks tipphetkeks on Birgitta festival, mis pakub 9.–18. augustini<br />

suurepäraseid muusikateatri elamusi nii meilt kui mujalt keskaegse kloostri õhtuvalguses.<br />

Sumedatel augustiõhtutel tuuakse publikuni teiste tükkide seas „Faust” ja<br />

„Figaro”. Festivali omaproduktsioonina esietendub koguperemuusikal „Arabella” Olav<br />

Ehala muusika ja Leelo Tungla libretoga.<br />

• •<br />

45<br />

Toimub Tallinnas ja<br />

Harjumaal<br />

8.–15.06 Valgete Ööde festival Viimsis<br />

9.–15.06 Tallinna Kitarrifestival (www.kitarrifestival.ee)<br />

15.–16.06 Rock Summer 25 (www.rocksummer.ee)<br />

25.06 Green Day (99 Revolution Tour) Tallinna lauluväljakul<br />

28.–29.06 Tallinn Star Weekend (www.greenday-tallinn.com)<br />

3.–6.07 Õllesummer<br />

4.07 kell 19 „Suur suvine kohtumine. Sõbrad”. ERSO traditsiooniline<br />

suvekontsert (www.erso.ee)<br />

14.07 „Legend – Tõnis Mägi 65”<br />

(https://www.facebook.com/tonismagi65)<br />

9.–18.08 Birgitta festival Pirita kloostris (www.birgitta.ee)<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

TARTU<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

suvine sündmus<br />

Tartu kostitab suvel muusikasõpru nii Popkooripeoga kui ka nüüdismuusikaga, sekka<br />

armastatud viise tuntud muusikatähtedelt.<br />

Kui juba plaanis suvel Tartus peatuda, tasub aeg-ajalt põigata paarkümmend<br />

kilomeet rit lõuna poole, metsapealinna Elvasse. Iga kuu esimesel päeval saavad kõik<br />

huvilised osa haaravatest metsakontsertidest, alustades Bonzoga 1. juunil ja lõpetades<br />

Orelipoisiga 1. augustil. Suvi toob Elvasse ka mitu festivali, 15. juunil <strong>Eesti</strong> segakooride<br />

laulu päeva, 8.–12. juulini ainulaadse üritusena Põhja-Euroopas ja Baltimaades Klarnetisuve<br />

ning 1.–4. augustini puhkpillifestivali „Mürtsub pill”.<br />

Tartu muusikasuvi algab popmuusika tähe all, tuues 7. juunil Vanemuise teatri toimekate<br />

tegijate käe alt lavale kontsert-tantsuetenduse „Thriller – Tribute to Michael Jackson”.<br />

Kes siiski Tartusse ei jõua, võib minna etendust vaatama Tallinnas Nokia kontserdimajja,<br />

kus seda samuti mõned korrad etendatakse. 27. juunil täitub Tartu linn aga<br />

orelihelidest, kuna viiendat korda toimuv rahvusvaheline Väntorelifestival jõuab nii<br />

Raekoja platsi, Jaani kirikusse kui ka parkidesse ja muuseumidesse. Haaravaks tõotab<br />

kujuneda Popkooripidu 29. juunil Tartu lauluväljakul. Lisaks noortele kollektiividele<br />

võtavad peost osa täiskasvanute koorid, üllatusi on oodata nii repertuaari kui solistide<br />

poolelt. Üles astuvad teiste seas Pearu Paulus, Voldemar Kuslap, Ines, Maarja ja Blacky.<br />

Popkooripeol saab igaüks ka ise kaasa laulda, laulusõnu kuvatakse ekraanile ja need on<br />

kirjas ka kavalehel.<br />

Juuli algus toob Tartusse tükikese folgihingamist. Tartumaa Trallam täidab 4. juulil<br />

kohvikud, pargid ja õued erinevate rahvaste keelte, muusika ja tantsudega. Folkloorifestivali<br />

Baltica avapeol Vanemuise kontserdimajas esitavad oma esivanemate<br />

elujõulist rahvapärimust koos eestlastega ingerisoomlased, laplased, venelased, lätlased,<br />

leedulased, sloveenid, aga ka mitmete rahvaste esindajad Indiast, Jordaaniast ja<br />

Kenyast. Muusikalisi elamusi pakuvad kindlasti ka 19.–21. juulini kestvad Hansapäevad,<br />

mis pakuvad ajas tagasiminekut ja lusti tervele perele.<br />

Herman Hesse romaanist inspireeritud muusikafestival Klaaspärlimäng esitleb<br />

teiste seas Helena Tulve ja Ardo Ran Varrese uudisteoseid. 18.–23. juulini Jaani kirikus<br />

aset leidev festival jätkab juba väljakujunenud suunas, otsides muusika seoseid teiste<br />

kultuurivaldkondadega ning kombates stiilidevahelisi piire. Festivali kunstiline juht on<br />

Peeter Vähi, kaasa teevad professionaalsed muusikud nii <strong>Eesti</strong>st kui kaugemalt. 28. juulil<br />

saab kogu Tartu osa traditsioonilisest Vanemuise suvekontserdist Kassitoome orus.<br />

Augustis võib Tartumaal kuulda nii operetihelisid kui ka osa saada ehedast simmanist.<br />

11. augustil astuvad Elva lauluväljakul suviste operetimeloodiatega üles Vanemuise<br />

sümfoonikud ja solistid. 17. ja 18. augustil pannakse Ülenurmes püsti aga Augustisimman<br />

Tartumaa moodi. Kodumaist popmuusika glamuuri pakuvad 22. augustil Tartu<br />

laululaval meie endi tippansamblid Fix ja Karavan, kel mõlemal auväärne number tähistada<br />

– vastavalt 45 ja 30 aastat tegutsemist. Fixi loomingut kuuleb lisaks endistele ja<br />

praegustele liikmetele külalisesinejate Hendrik Sal-Salleri ja Karl-Erik Taukari esituses,<br />

valitud lugudes teevad kaasa ansambel String Endel Nõgene dirigeerimisel ning Tartu<br />

poistekoor Undel Koki juhendamisel.<br />

• •<br />

46<br />

Toimub Tartumaal<br />

1.06 kell 20 Metsakontsert Bonzoga Elvas<br />

7.–22.06 „Thriller – Tribute to Michael Jackson”<br />

(www.vanemuine.ee)<br />

15.06 <strong>Eesti</strong> segakooride laulupäev Elvas (www.elva.ee)<br />

27.06 rahvusvaheline Väntorelifestival Tartus Raekoja platsis<br />

ja Toomemäel (tmm.ee/festival<strong>2013</strong>)<br />

29.06 kell 19 Popkooripidu Tartu lauluväljakul<br />

4.07 kell 12 Tartumaa Trallam Tartu Raekoja platsil<br />

kell 19 XXVI rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltica <strong>2013</strong>”<br />

avapidu Vanemuise kontserdimajas<br />

19.–21.07 lõhnavad Tartu Hansapäevad (www.hansapaevad.ee)<br />

18.–23.07 festival Klaaspärlimäng Tartu Jaani kirikus<br />

(www.klaasparlimang.com)<br />

28.07 Vanemuise suvekontsert Kassitoome orus<br />

11.08 „Palju õnne, Elva!”, suvised operetimeloodiad<br />

Elva lauluväljakul<br />

17.–18.08 Augustisimman Ülenurmes<br />

22.08 FIX 45 / Karavan 30 – suur juubeliõhtu Tartu laululaval

---

PÄRNU<br />

Pärnu muusikasuvi on kirju nagu liblikatiib – suvepealinna jõuab kolme<br />

kuu jooksul nii popmuusikat, bluusihelisid kui ka džässirütme. Oma näo<br />

annab Pärnu suvele Valgre 100. sünniaastapäeva ning Pärnu kuurorti<br />

175. sünnipäeva tähistamine. Üheks olulisemaks muusikasündmuseks<br />

on kindlasti rahvusvaheline Pärnu muusikafestival.<br />

Enne veel kui järg jõuab kätte suve algust tähistava rannapeo Watergate<br />

kätte, stardib 7. juunil läbi suve kestev IX Pärnu oreli festival,<br />

mille kontserdid leiavad aset igal reedel Pärnu Eliisabeti kirikus. Noorte<br />

ooperilauljate konkursist võrsunud ja kaheksandat korda aset leidev<br />

Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toob 6.–12.<br />

juunini Pärnusse kolmkümmend noort ja andekat lauljat maailma erinevatest<br />

riikidest. PromFesti peamiseks publikumagnetiks on festivali<br />

varasemate konkursside parimate lauljate osavõtul originaallavastatud<br />

ooperiproduktsioon, milleks on tänavu N. Rimski-Korsakovi „Tsaari<br />

mõrsja” (lavastaja Teet Kask). PromFesti kunstiline juht on dirigent Erki<br />

Pehk.<br />

Suvemuusika raames saab üheksal kolmapäeval 19. juunist kuni<br />

14. augustini osa tasuta vabaõhukontsertidest Ranna kõlakojas, kus<br />

professionaalsete muusikute ja kollektiivide esituses kõlab nii svingi,<br />

džässi kui ka estraadisugemetega meeleolumuusikat. Veefestivali<br />

raames toimuv Watergate stardib koos suvega 21. juunil. Kahel festivalipäeval<br />

on traditsiooniliselt oodata põnevaid artiste nii <strong>Eesti</strong>st kui<br />

välismaalt. Huvitavat kokkutulekut tõotab Põhja- ja Baltimaade tuntuim<br />

suupillifestival Pärnu Harmonica Festival, mis ootab 28.–30. juunini nii<br />

harrastajaid kui ka professionaalseid mängijaid.<br />

Juuli võib sel suvel nii Pärnus kui teisteski paikades ümber nimetada<br />

Valgre-kuuks, sest mitmete üritustega tähistatakse Raimond Valgre<br />

rubriik<br />

• •<br />

47<br />

Toimub Pärnumaal<br />

7.06–30.08 IX Pärnu orelifestival, igal reedel kell 20 (v.a 2.08<br />

ja 9.08)<br />

6.–12.06 Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest<br />

(www.promfest.ee)<br />

19.06–4.08 Suvemuusika (www.parnukontsert)<br />

21.–22.06 Watergate (www.watergate.ee)<br />

28.–30.06 XII Pärnu Harmonica Festival ja konkurss<br />

Baltic-Nordic Open<br />

4.–6.07 konkurss-festival „Pärnu ballaad” (www.valgre.ee)<br />

5.–6.07 „Kummardus Valgrele” (www.kummardusvalgrele.ee)<br />

10.07–10.08 muusikateatrifestival „Suveaaria”<br />

(www.ooper.parnu.ee)<br />

11.–14.07 Pärnu rahvusvaheline saksofonimuusika festival Sax.Fest<br />

(www.saksofon.ee)<br />

16.–23.07 rahvusvaheline Pärnu muusikafestival, Järvi Akadeemia<br />

(www.jarvifestival.ee)<br />

28.–29.07 Hard Rock Laager Vana-Vigalas<br />

(www.hardrocklaager.ee)<br />

29.07–3.08 „Pärnu bluusipäevad” (bluusipaevad.parnublues.ee)<br />

15.–16.08 XIII rahvusvähemuste suvefestival<br />

„Multikultuurne Pärnu”<br />

100. sünniaastapäeva. 4.–6. juulini viiakse läbi rahvusvaheline pop- ja<br />

džässlauljate Valgrele pühendatud konkurss „Pärnu ballaad <strong>2013</strong>”, mille<br />

raames toimuvad õpitoad, kohvikukontserdid ja suur konkursikontsert.<br />

6. juulil teevad Ammende villa aias kummarduse Raimond Valgre<br />

loomingule Ines, Lenna Kuurmaa, Karl-Erik Taukar, Koit Toome, Marten<br />

Ku ningas ja Tambet Seiling. Esinejaid saadab Pärnu Linnaorkester Mart<br />

Sanderi juhatamisel, „Kummardus Valgrele” galaõhtut juhib valgreliku<br />

elegantsiga Tambet Tuisk. Just Ammende villast Pärnust stardib 8. juulil<br />

ka üle-eestiline muusikaline etendus „Minu elu lugu” Rain Simmuliga<br />

peaosas.<br />

Kaunist ooperimuusikat toob sumedatesse suveõhtutesse 10. juulist<br />

kuni 10. augustini muusikateatrifestival Suveaaria. Vanalinna õuel<br />

tuuakse publiku ette etendused Mozarti „Tituse halastus” ja Donizetti<br />

„Anna Bolena”. 11.–14. juulini võib aga üle terve Pärnu kuulda joovastavaid<br />

saksihelisid. Rahvusvaheline saksofonimuusika festivali Sax.<br />

Fest kontserdid toimuvad erinevates paikades, kaasates linnaruumi ja<br />

kü lalisi. Pärnu muusikasuve üks olulisemaid sündmusi, rahvusvaheline<br />

Pärnu muusikafestival jõuab kõigi huvilisteni 16.–23. juulini, pakkudes<br />

kõrgtasemel kontserte tippmuusikutelt nii <strong>Eesti</strong>st kui välismaalt.<br />

Festivali kunstilise poole kujundavad dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan<br />

Järvi. Lisaks on kümnel päeval võimalik osa võtta Järvi Akadeemiast,<br />

mille raames jagavad tipptasemel muusikaõpet dirigendid, heliloojad ja<br />

orkestrimuusikud. Juuli lõpus võtab kurvad bluusinoodid üles festival<br />

„Pärnu bluusipäevad” kohaliku bluusiklubi eestvedamisel. Ekstreemsema<br />

muusikaelamuse otsijaid ootab aga Hard Rock Laager Vana-<br />

Vigalas. Põnevat muusikaelamust võib leida augusti keskel rahvusvähemuste<br />

festivalil „Multikultuurne Pärnu”.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

VIRUmAA<br />

Virumaa on suurepärane koht, kus suvel otsida põnevaid puhkepaiku ja<br />

lasta heal muusikal kõrvu paitada. Olulisemate sündmuste seast leiab<br />

üha kindlamalt kanda kinnitava Viru folgi ja ka kauni „Toila promenaadi”.<br />

Suve Virumaal avab 1. juunil võimas Peipsi-äärsete maakondade<br />

laulupidu „Pühendan sind looks ja lauluks” Toila laululaval. Sissejuhatuseks<br />

Viru folgile pakuvad „Kaunid kontserdid Käsmus” 2.–13.<br />

juunini eri žanrites muusikat alates Haydamakyst ja Svjata Vatrast folgilainetel<br />

ja lõpetades suure juubelikontserdiga, mis pühendatud Urmas<br />

Alenderile.<br />

Tervet Ida-Virumaad hõlmava festivali „Seitsme linna muusika” proloogina<br />

viib „Tuletorni kontsert” kõik hea muusika austajad ka päriselt<br />

Peipsi äärde, Rannapungerja jõe suudmesse. 28. ja 29. juunil esinevad<br />

seal vana majaka juures Tenfold Rabbit, Aces of Basses (Raul Vaigla,<br />

Mai Agan, Mihkel Mälgand, Peedu Kass, Reigo Ahven), Ivo Linna kummardusega<br />

biitlitele, Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning Tanel Padar ja<br />

Emil Rutiku Compromise Bluega. „Seitsme linna muusika” kestab<br />

2.–13. juunini ja ühendab Ida-Virumaa eri piirkonnad kultuuriliseks tervikuks.<br />

Festival viib kuulajad põnevatele maastikele nii muusikalises kui<br />

ka geograafilises mõttes, kontserdid leiavad aset Jõhvis, Kohtla-Järvel,<br />

Narvas, Toilas, Narva-Jõesuus ja teistes kaunites Ida-Viru paikades.<br />

Lääne-Virumaa on kuulus mitmete kaunite mõisate poolest ning<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

48<br />

Toimub Virumaal<br />

1.06 Peipsi-äärsete maakondade laulupidu,<br />

Toila laululava<br />

2.–13.06 „Kaunid kontserdid Käsmus”<br />

(www.virufolk.ee/kkk<strong>2013</strong>)<br />

28.–29.06 „Tuletorni kontsert” (www.kaunismuusika.ee)<br />

2.–13.07 „Seitsme linna muusika” (www.concert.ee)<br />

6.–7.07 „Palmse mõisa muusika” (www.concert.ee)<br />

12.–14.07 „Slaavi valgus” Jõhvi linnapargis (www.slavsvet.ee)<br />

9.–11.08 Viru folk (www.virufolk.ee)<br />

19.08 „Toila promenaad” (www.toila.ee)<br />

neid kohti armastavad ka muusikud. 6. ja 7. juulil on õige hetk sattuda<br />

Palmse mõisat imetlema, sest just siis saab mõisa tiigi ääres osa<br />

„Palmse mõisa muusikast”. Laupäeval paneb kandi kaunilt helisema<br />

ERSO dirigent Anu Tali käe all, esitades galakontserdil Tšaikovskit ja Verdit.<br />

Pühapäeval moodustavad multitalendid Jaan Pehk, Jarek Kasar ja<br />

Vaiko Eplik üheks õhtuks kollektiivi nimega „Kolm meest nagu kontsert”,<br />

andes täispika kontserdi koos Üle-<strong>Eesti</strong>lise Noorte Sümfooniaorkestriga.<br />

Uudse lähenemisega seaded on kirjutanud peamiselt Andrus<br />

Rannaääre. 12.–14. juulini toimub Jõhvi vanas linnapargis rahvusvaheline<br />

folkloorifestival „Slaavi valgus”. Artistid tulevad Jõhvi kokku <strong>Eesti</strong>st,<br />

Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Itaaliast, Gruusiast, Armeeniast<br />

jm. Festivali tähed on Londonbeat Inglismaalt ja näiteks Ivana Kupala<br />

Venemaalt.<br />

Viru folk Käsmus keskendub sel aastal Rootsi kultuurile. Rootsi<br />

pärit olu esinejaid ning rootsi temaatikat jagub festivali igasse päeva.<br />

9.–11. augustini kestva festivali mahukas muusikaprogramm sisaldab<br />

arvukalt esinejaid ennekõike <strong>Eesti</strong>maalt, aga ka USAst, Venemaalt ja<br />

mujaltki. Festival kulmineerub mahuka kontsertlavastusega „Virumaa<br />

laul”. Taas iseseisvuspäeva eel luuakse peomeeleolu legendaarsesse<br />

Oru parki Toilas. Mitmendat aastat toimuv „Toila promenaad” pakub<br />

19. augustil head eesti muusikat looduskaunis kohas.

---

SAARED JA HAAPSALU<br />

Saared ja Haapsalu meelitavad suvel ligi igat masti muusikaga, pakkudes<br />

värvikat assortiid džässist, tulevikumuusikast, vanamuusikast ja<br />

bluusist.<br />

Suve algus toob Haapsallu tükikese Nargenfestivali. Festival on<br />

korraldanud Haapsalus elanud helilooja Cyrillus Kreegi muusikapäevi<br />

2007. aastast alates. 9. juunil on kavas Kreegi „Kalevipoeg nõiakoopas”,<br />

esinevad ERSO ja Haapsalu koorid, dirigeerib Tõnu Kaljuste. 15.<br />

ja 16. juunil kostitab Hiiumaa kadakate ja paatide vahel iga aastaga<br />

aina suuremaks paisuv Sõru Jazz oma külalisi poolesaja <strong>Eesti</strong> parima<br />

džässmuusikuga. Haaravaid kontserte aitavad tervikuks siduda Piret<br />

Kalda ja Anne Reemann Tallinna Linnateatrist.<br />

4.–6. juulini tasub põneva muusikaelamuse otsijail seada paadininad<br />

Muhu poole, kus leiab juba 17. korda aset tulevikumuusika festival Juu<br />

Jääb. Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad<br />

liiguvad klassika, džässi ja maailmamuusika vahel, samas ajalooliste<br />

juurte ja kaasaegsete kunstipüüdluste side kasvab pidevalt, andes<br />

kokku nauditava terviku. Festivali kunstiline juht on Villu Veski. Samal<br />

ajal, 3.–7. juulini kõlab Haapsalus vanamuusika. Kes mandril olles ühelegi<br />

sealsele folgiüritusele ei jõua, siis paraja folgilaengu saab kätte ka<br />

18.–21. juulini Hiiumaa pärimusmuusikafestivalil Hiiu folk.<br />

Saaremaa ooperipäevad pakuvad võrratut atmosfääri, hingeliigutavat<br />

muusikat ja südantlõhestavat ooperitraagikat. 21.–28. juulini<br />

kestvate ooperipäevade peakülalisteks on kolm Gruusia ooperiteatrit,<br />

kelle esituses kuuleb Verdi, Donizetti, Puccini ja Wagneri loomingut.<br />

Aasta tega on ooperipäevad välja kasvanud olulise tähtsusega ooperifestivaliks<br />

kogu Lääne regioonis, olles võõrustanud esinejaid nii Euroopast<br />

kui ka kaugemaltki. Festivali kunstiline juht on Arne Mikk. 24.–28.<br />

juulini saab Haapsalus aga nautida tõeliselt kaunist keelpillimuusikat<br />

džässist kuni popini parimate viiuldajate ja tšellistide esituses. Haapsalu<br />

rahvus vaheline keelpillifestival pakub üllatavaid ajaloolisi kontserdipaiku<br />

ja viiulihelides suveromantikat.<br />

Augusti alguses tasub taas saartelt mandrile põigata, kuna 2.<br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

49<br />

ja 3. augustil kostitab Augustibluus Haapsalus kõiki bluusisõpru<br />

suurepäraste artistidega nii <strong>Eesti</strong>st kui mujalt. 20 aasta juubelit tähistava<br />

festivali meeskond lubab muuta Haapsalu neil kahel päeval hea muusika<br />

sõbra jaoks justkui paradiisiks. Festivalil on kuus lava ning maailmatasemel<br />

muusikat saab nautida ka välikohvikutes ja linna tänavatel.<br />

Juubelifestivali programmi mahuvad õpitoad, näitused ja tradit siooniline<br />

akustiline kontsert Haapsalu vanas raudteejaamas.<br />

Augusti lõpus võetakse Hiiumaal fookusesse vanamuusika ja helilooja<br />

Erkki Sven-Tüüri looming. Pühalepa festivalil 22.–25. augustini<br />

astuvad üles Vox Clamantis, keelpillikvartett Insomnia ja tippdirigent<br />

Simon Carrington, samuti Hiiumaa kohalikud muusikakollektiivid. Festivali<br />

raames jõuab üks kontsert Carringtoni juhtimisel 25. augustil ka Tallinna<br />

Mustpeade majja.<br />

Toimub Läänemaal ja saartel<br />

9.06 Cyrillus Kreegi muusikapäevad<br />

(www.nargenfestival.ee, www.haapsalu.ee )<br />

15.–16.06 Sõru Jazz (www.kaunismuusika.ee)<br />

4.–6.07 Muhu tulevikumuusika festival Juu Jääb<br />

(www.nordicsounds.ee/juujaab)<br />

3.–7.07 Haapsalu vanamuusikafestival (www.studiovocale.ee)<br />

18.–21.07 Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu folk<br />

(www.hiiufolk.ee)<br />

21.–28.07 Saaremaa ooperipäevad (www.saaremaaopera.eu)<br />

24.–28.07 Haapsalu rahvusvaheline keelpillifestival<br />

(www.hmk.edu.ee/kontserdiyhing)<br />

2.–3.08 Augustibluus Haapsalus (www.augustibluus.ee)<br />

22.–25.08 Pühalepa muusikafestival Hiiumaal (www.keremakultuurikoda.ee)<br />

29.08 kell 19 Kõpu tuletorni jalam. Ansambel Kokkukukkumine<br />

Jaak Johanson (kitarr, vokaal), Ain Agan (kitarr)<br />

Krista Citra Joonas (india bambusflööt), Mai Jõgi (bass)<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

kevad <strong>2013</strong><br />

LÕUNA-EESTI<br />

Sattudes suvel puhkama Võru, Valga või Põlva kanti, võib pea alati kusagil läheduses<br />

leida mõne toreda simmani, folgiürituse või hoopis tuntud tähe looduskaunis<br />

kohas kontserti andmas. Lõuna-<strong>Eesti</strong> oodatumateks sündmusteks on<br />

Viljandi pärimusmuusika festival ning Leigo Järvemuusika.<br />

Lõuna-<strong>Eesti</strong> muusikasuve otsa teeb lahti Uma Pido Võrus Kubija laululaval.<br />

Pidu täis võrukeelseid tänapäevaseid ja pärimuslikke laule Põlva- ja Võrumaa<br />

erinevate kooridega eesotsas kutsub kaasa lööma kõiki lõunaeestlasi ja rahvakultuurihuvilisi.<br />

Mitmeid muusikalisi etteasteid on Viljandi vanalinnas ja järve<br />

ääres oodata juba juunis, 7.–9. juunini Viljandi Hansapäevade ajal. Täpselt<br />

samal ajal peavad pidu ka „Heliseva Liivimaa” nime all kaksiklinnad Valga ja<br />

Valka. Kolmepäevase festivali raames võib kuulda muusikat klassikast rokini.<br />

Rahvaliku simmani peaesineja on 8. juunil Väikeste Lõõtspillide Ühing koos<br />

Marko Matverega.<br />

Suure-Jaanis saab 19.–23. juunini nautida <strong>Eesti</strong> heliloojatele Kappidele<br />

pü hendatud muusikafestivali. Oodata on palju head eesti klassikalist muusikat,<br />

lisaks toimuvad kohtumised muusikute ja heliloojatega. Juba üheteistkümnendat<br />

korda toimub Suure-Jaani muusikafestivali raames ka<br />

Päikesetõusu kontsert Hüpassaare rabasaarel. Öise raba vaikuses on sel korral<br />

võimalik nautida ETV tütarlastekoori ja Soo-orkestrit. Juuni lõpus ja juuli<br />

alguses peetakse erinevais <strong>Eesti</strong>maa paigus rahvusvahelist folkloorifestivali<br />

Baltica, mille tunnuslauseks on tänavu „Igal linnul oma laul” – Võru folkloorifestival,<br />

Viljandimaa Virred Karksis, Seto leelopäevad Värskas. Kes aga heinakuus<br />

satub hoopis Põlvamaale, sel tasub tutvust teha Mooste mõisaga, kus<br />

• •<br />

50

---

mitmed tuntud artistid armastavad üles astuda. 11. juulil esineb Mooste<br />

folgikojas näiteks Laura Põldvere koos Raivo Tafenau ja Jürmo Eesperega.<br />

Ette tasub võtta ka retk Ostrova külla Võrumaal. Ostrova festivalil<br />

kuuleb 19. ja 20. juulil kõlamas palju seto keelt, teise seas astuvad<br />

üles Oort, Kosmikud, Terminaator, Untsakad ja kümne aasta juubelit<br />

tähistav Zetod. Festivali veab Võrumaa luuletaja Contra.<br />

Aasta oodatuim folgiüritus on vaieldamatult Viljandi pärimusmuusika<br />

festival, tuues kokku igas vanuses ja pea igasuguse muusikamaitsega<br />

publikut nii <strong>Eesti</strong>st kui ka kaugemalt. 25.–28. juulini kestev festival<br />

teemal „Püha müristus” võtab tänavu fookusesse pidude pidamise<br />

kombed erinevates kultuurides: Balkani pulmaorkester, indiaanitrummid,<br />

Tiibeti munkade tantsud… Kõlaritest kõlab mürisev muusika ja<br />

lava laudadel näidatakse ette, mismoodi üks õige pidutsemine käib. Õpitubades<br />

ja loengutes tutvustatakse põhjalikumalt erinevate kultuuride<br />

pühaderituaale ja nende juurde kuuluvat helikeelt.<br />

Augustiööd paneb kaunilt kõlama vaatemänguline Leigo Järvemuusika<br />

2. ja 3. augustil. Esimese päeva tõmbenumbriks on Sven<br />

Grünbergi filmimuusika kontsert mitmete tuntud lauljate esituses,<br />

teisel õhtul tuuakse publikuni imekaunid Rimsky-Korsakovi Scheherazade<br />

sümfooniline süit (op 35) ning Dvoraki sümfoonia nr 9 „From the<br />

New World” (op 95) spetsiaalselt festivali jaoks kokku pandud orkestri<br />

esituses dirigent Gennady Chernovi juhtimisel.<br />

suvine sündmus<br />

• •<br />

51<br />

Toimub Lõuna-<strong>Eesti</strong>s<br />

1.06 III Uma Pido Võrus Kubija laululaval (www.umapido.ee)<br />

7.–9.06 35. rahvusvahelised Hansapäevad Viljandis (hansa.viljandi.ee)<br />

7.–9.06 „Helisev Liivimaa” Valgas-Valkas (www.valga.ee)<br />

19.–23.06 Suure-Jaani muusikafestival (muusikafestival.suure-jaani.ee)<br />

29.06 XIII seto leelopäev Värska laululaval (www.verska.ee)<br />

5.–7.07 folkloorifestival Viljandimaa Virred Karksis<br />

11.07 Laura Põldvere koos Raivo Tafenau ja René Eesperega Mooste mõisa<br />

folgikojas (vt lisaks www.moostemois.ee)<br />

11.–15.07 XIX Võru folkloorifestival (www.vorufolkloor.ee)<br />

19.–20.07 Ostrova festival Võrumaal Ostrova külas (www.ostrovafestivalid.ee)<br />

25.–28.07 Viljandi pärimusmuusika festival (www.folk.ee)<br />

2.–3.08 Leigo Järvemuusika (www.leigo.ee/jarvemuusika)<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Aasta kultuurisõber toob<br />

kultuuri ka nutitelefonidesse<br />

EMT on olnud kultuurivaldkonna suurtoetaja<br />

pikki aastaid ja panustanud nii suurematesse<br />

kui väiksematesse kultuurisündmustesse<br />

üle <strong>Eesti</strong>. EMT toetatavate projektide hulgas<br />

on väga paljude erinevate kultuurivaldkondade<br />

projekte, tähelepanu on pööratud ka<br />

järelkasvule.<br />

Tänavu tunnustas kultuuriministeerium<br />

EMT-d eesti kultuuri pikaajalise toetamise eest<br />

aasta kultuurisõbra tiitliga.<br />

„Ühest küljest toetame kultuuri, sest<br />

peame seda oma missiooniks, kuid teisest küljest<br />

püüame neid häid emotsioone edasi anda<br />

ka oma klientidele, võimaldades koostöös<br />

oma heade partneritega, nagu <strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong><br />

ja paljud teised, oma klientidel kultuurielamustest<br />

osa saada. Meie kliendid väärtustavad<br />

väga neid pakkumisi," selgitas EMT juhatuse<br />

esimees Valdo Kalm.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

EMT peadirektor Valdo Kalm võtmas<br />

kultuuriminister Rein Langilt<br />

vastu „Aasta kultuurisõber“ tiitlit.<br />

Kultuuriüritustest hindavadki EMT kliendid<br />

väga kõrgelt just koostöös <strong>Eesti</strong> Kontserdiga<br />

tehtud pakkumisi. Näiteks ostsid sel aastal<br />

EMT kliendid Jõhvi balletifestivali pileteid<br />

enam kui kunagi varem, samuti on väga<br />

kõrgelt väärtustatud Saaremaa ooperipäevade<br />

piletite pakkumine.<br />

Kultuur nutitelefonidesse<br />

Nutitelefonid on üha enamate inimeste kasutuses<br />

ning üha enam soovitakse sealt leida<br />

infot ka kultuuriürituste kohta. EMT kui aasta<br />

Kultuurisõber viis oma kultuuriürituste toetuse<br />

osas koostöö ka mobiili, et klientidel oleks alati<br />

mugav kogu seda infot taskust võtta. Selleks<br />

oleme loonud uue rakenduse „EMT Live“, mis<br />

on tasuta saadaval AppStore´is ja Google Play´s.<br />

EMT Live hakkab kultuurisõpradeni tooma<br />

infot huvitavate kultuurisündmuste kohta.<br />

Esimeseks rakenduses kajastatavaks sündmuseks<br />

oli Tallinn Music Week oma 233 artisti<br />

ja paljude kontsertidega ning Jazzkaar üle 60<br />

kontserdiga üle <strong>Eesti</strong>. Lisanduvad Muhu tulevikumuusika<br />

festival Juu Jääb, Viljandi Folk, ja<br />

Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF).<br />

EMT Live rakenduses saab vaadata esinejate<br />

kohta infot, kuulata muusikat, vaadata<br />

kontsertide kava ja luua oma kava, vaadata<br />

• •<br />

52<br />

kontserdipaiku linnakaardil, osta pileteid,<br />

muuta seadistust, lisada meeldetuletusi jpm.<br />

Rakendusest on võimalik osta kohe<br />

endale üritustele pileteid. Piletite ostmiseks<br />

ei ole vaja logida sisse kolmandatesse<br />

süsteemidesse, kasutada pangalinki ja/või IDkaardiga<br />

autentimist. Ostu sooritamine võtab<br />

aega vaid hetke ning maksimaalselt kolmneli<br />

näpuvajutust. EMT klientidel on võimalik<br />

teos tada piletiost kujul, kus ürituse pileti eest<br />

tasumine toimub mobiiliarvega.<br />

EMT klientidele on rakenduse kaudu ostes<br />

paljudel üritustel ka soodushind. Kõik see<br />

teeb kultuurisõbra elu palju mugavamaks ja<br />

lihtsamaks!<br />

Ürituste info otse kasutajani<br />

EMT Live on oluline ka ürituste korraldajatele.<br />

Näiteks annab see võimaluse ürituse info avalikustamise<br />

hetkel kuvada vastavasisuline teavitus/kutse<br />

kõigile rakenduse omanikele – iga<br />

uue ürituse lisandumisel rakendusse saame<br />

sellest teavitada mobiilikasutajat otse ning väliseid<br />

turundus- ja kommunikatsioonivahendeid<br />

kasutamata.

---

persoon<br />

Hedvig Hanson<br />

hoiab hinge ja kõrvad avatud<br />

lauljatar hedvig hansoni jaoks algab tihedam esinemiste periood igal aastal<br />

Jazzkaare ja sünnipäevaga. „minu parim sünnipäev on, kui saan laulda<br />

koos heade muusikutega,” ütleb ta. Tänavu on põhjust rõõmustada veelgi,<br />

sest sünnipäevaks valmis hedvigil ka uus plaat „esmahetked”.<br />

Hedvigiga vestlemiseks Tallinna<br />

kesklinnas õdusas Reval Cafe’s<br />

leiame täpselt selle üksiku<br />

väikese hetke lauljatari kevadiselt<br />

kiires ajas. Viljandimaa metsade<br />

ääres Tuhalaanes elav lauljatar<br />

on sel õhtul tulnud Tallinna, et varahommikul<br />

esitleda plaati ETVs „Terevisioonis” ning<br />

seejärel end valmis seada viimaseks „Moonlight<br />

Expressi” etenduseks Tartus. Pärast<br />

keva disi plaadiesitluskontserte ootab ees suvi<br />

<strong>Eesti</strong>maa erinevais paigus.<br />

Kas Jazzkaar käib sinu jaoks alati koos<br />

sünnipäevaga?<br />

Sünnipäeval (22. aprill – EK) ma alati esinen,<br />

see ongi minu parim kingitus. Ma ootan seda<br />

aega. Minu parim kingitus on, kui saan sünnipäeval<br />

laulda koos heade muusikutega. Ei taha<br />

Tekst: esme KassaK Fotod: maris oJasuu, ranno räTsep, Kaupo KiKKas<br />

mingit seltskonda ja torti ja kartulisalatit, vaid<br />

muusika on see, mis mind tõeliselt õnnelikuks<br />

teeb.<br />

Teil läheb juba viies suvi Tuhalaanes. Kas<br />

oled sellise elukorraldusega tänaseks ära<br />

harjunud?<br />

Ei ole (naerab). Ikka koomiline on see meie<br />

sõitmine. Meie „maa” ei ole ju 10 kilomeetrit<br />

Tallinnast, vaid tunduvalt kaugemal. Lisaks<br />

peame enne Tallinna tulekut lapsed viima<br />

veel kaugemale. Tavaliselt Andre (elukaaslane<br />

Andre Maaker – EK) sõidab veel 40 km<br />

lõuna poole, siis tagasi kodust läbi ja alles<br />

siis hakkab Tallinna poole sõit. Tegelikult maal<br />

on nii lahe praegu, iga päev muutub midagi,<br />

mingi taim ajab ennast kusagilt välja, seda<br />

on nii huvitav jälgida. Plaadi ajastasime Jazzkaareks<br />

ja seal on väga palju kevadiste meele-<br />

• •<br />

53<br />

oludega lugusid, nii me siis sõidame.<br />

Kas eraldatus suurest linnamürast meeldib<br />

sulle või hoopis häirib?<br />

Mulle sobib. Mulle on väga vaja seda puhast<br />

maaõhku. Sa tunned seda nii drastiliselt, kui<br />

tuled Tallinnast esinemast. Istud autosse,<br />

tuled välja ja tunned, milline on õhukvaliteedi<br />

vahe ja tõmbad kopsud õhku täis. Füüsiliselt<br />

lausa tunned, et saad õhku. Kui kogu aeg oled<br />

linnas, siis harjud muidugi ära. Linnamüra on<br />

minu jaoks suhteliselt talumatu ja väsitav.<br />

Kuidas „Esmahetkede” plaat valmis?<br />

See plaat on selles mõttes kõige kauem aega<br />

võtnud, et on palju oodanud. Vahepeal on<br />

olnud teisi tegevusi, lisaks kodustele toimetustele<br />

kirjutasin vahepeal raamatut ja siis plaadi<br />

materjal aina ootas. Me tegime esimesed lood<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Koos Kurt Ellinguga esinemist Jõulujazzil peab<br />

Hedvig üheks oma elu tipphetkeks.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

persoon<br />

• •<br />

54<br />

juba poolteist aastat tagasi linti. See oli tegelikult<br />

väga tore. Nagu ka vein peab ootama,<br />

et paremaks saada. Siis kuulad jälle vahepeal.<br />

Vaatad, milline on kogupilt. Mõned lood<br />

jätsime kõrvale, teised tegime juurde. Minu<br />

meelest selline väga terviklik plaat. Olen väga<br />

õnnelik selle plaadi üle. Nii sisu kui vorm on<br />

saanud selline, et ma ei muudaks midagi. Mul<br />

on lihtsalt nii head abilised olnud! Sel plaadil<br />

on supermuusikud, kes on pühendumusega<br />

seda tööd teinud ja tunnetanud, kuidas mina<br />

tahaksin, et see kõlaks.<br />

Sul on ka pikaajaline kogemus nende valitud<br />

muusikute ja autoritega …<br />

See on suures osas siiski intuitiivne, see ei<br />

ole planeeritud. Tihtipeale need asjad tulevad<br />

loomulikult minu juurde. Näiteks nagu üks<br />

lugu, mida Kristjan Randalu mängis ühel<br />

kodukontserdil. Tema puhkab ka meie lähedal<br />

Tuhalaanes. Ta mängis ühe loo nagu muuseas<br />

ja mulle jäi see kõrva ning ütlesin, et kuule,<br />

ma tahan seda lugu teha. Niimoodi loomulikult,<br />

mitte et sihipäraselt ütleksin kellelegi, et<br />

kas teeksid mulle ühe loo. Või näiteks Laura<br />

Junsoni lugu „Kes sind on näinud”. Kuulsin<br />

neid lihtsalt laulmas koos Erko Niiduga ja see<br />

kõlas mu jaoks nii ilusti – tundsin kohe ära, et<br />

mul oleks ka midagi selle looga öelda, tahaksin<br />

samuti anda oma hinge ja seda veel täiustada.<br />

Ju ma ikka otsin, kõrvad ja hing on lahti,<br />

aga vaatan ka, mis minu juurde voolab.<br />

Kas salvestasite kodustuudios?<br />

Me salvestasime seekord <strong>Eesti</strong> Raadio stuudios,<br />

lihtsalt klaveri pärast. Peab olema korralik<br />

klaver, mida meil stuudios ei ole. Lõppviimistluse<br />

tegime oma stuudios. Selline helikooslus<br />

on minu jaoks täiuslik, kus on klaver, akustiline<br />

kitarr, kontrabass ja trumm.<br />

Räägi mõne sõnaga uuest plaadist.<br />

Plaadil annavad hästi palju tooni minu lood,<br />

Maian Kärmase tekstid, mida on mitmeid<br />

tehtud Randalu lugudele. See on kõige tugevam<br />

jälg – meie kolme maailm. Olen mõelnud,<br />

et see meie kolme maailm moodustab sellise<br />

tasakaalustatud terviku. Meie Maianiga oleme<br />

tundeinimesed ja parasjagu segased, Kristjan<br />

jällegi väga sihikindel ja korrapärane inimene,<br />

kohe rõhutatult ja eriliselt. See on väga huvitav<br />

kooslus. Ma usun, et see on ka Kristjanile<br />

olnud põnev kogemus, et tema instrumentaalpaladele<br />

on tehtud sõnad ja lähenetud naiselikust<br />

vaatenurgast suhteliselt mehelikule ja<br />

ratsionaalsele maailmale. On ka üks Maiani<br />

kirjutatud lugu. Samuti on plaadil paar teksti<br />

eesti poetessidelt Marie Underilt ja Ilmi Kollalt<br />

– need on lihtsalt nii õrnad tekstid, et puudutavad.<br />

Kolla oli ju nii noor, nii romantiline, nii<br />

puhta hingega. See ongi tema võlu.<br />

Sinu muusika hakkab aina omasemaks<br />

saama, ehkki ma ise end džzžässikuulajaks<br />

väga ei pea.<br />

Mind meelitabki kõige enam, kui suudan<br />

mõne inimese, kes muidu harjunud poppi või<br />

rokki kuulama, natuke džässi poole kallutada.<br />

See on mulle nagu töövõit. Olen seda ennegi

---

kuulnud. Need on ühed kõige rõõmustavamad<br />

hetked. Tõsiste džässmuusikute jaoks samas<br />

tundubki mu muusika ehk popmuusika, kuna<br />

on väga kaugel näiteks sellisest suunast nagu<br />

free jazz. Selles on popielemente, pean tunnistama.<br />

Samuti on mind mõjutanud rütm ja<br />

bluus, mida mu ema kuulas, teisalt jällegi klassikaline<br />

muusika, mida muusikakoolis õppisin.<br />

Mul on hea meel, et mul on nii erinevad<br />

mõjud.<br />

Millise kogemuse andis sulle osalemine<br />

dzässlavastuses „Moonlight Express”?<br />

Tantsukogemuse! Ja ma pole kunagi ka nii<br />

uhkete kostüümidega esinenud. Mul endal<br />

selliseid suure lava diivakostüüme ei ole. Võtsin<br />

pakkumise vastu tänu sellele, et see pole<br />

mitte muusikal, vaid džässlavastus ning seal<br />

mängis bigbänd ja muusika sobis. Seal on ka<br />

üks tantsulugu „Mambo”, mida, muide, aitas<br />

mul itaalia keeles õppida Aile Asszony, kes oli<br />

21. keskkoolis mu pinginaaber.<br />

Millist muusikat ise meelsasti kuulad?<br />

Üks minu lemmikhetkesid on autos, kui olen<br />

üksi ja sõidan – see maailm, mis siis tekib.<br />

Minu absoluutne lemmik on Kurt Elling, kes<br />

ka Jõulujazzil esines. See hetk oli minu jaoks<br />

lihtsalt nii imeline, et mul avanes võimalus<br />

temaga laulda. Ma olin selline vaikiv fänn olnud<br />

ja siis tuli ettepanek nende poolt, ma ei olnud<br />

isegi unistanud sellisest hetkest. Vähe sellest,<br />

persoon<br />

ta veel valis loo, mis mulle oli lapsepõlvest<br />

saati meeldinud. Terveks eluks jääb meelde.<br />

(Meie vestluse taustaks kõlab samuti džäss<br />

– Hedvig jääb aeg-ajalt kuulatama ja esinejaid<br />

mõistatama – EK.)<br />

Kas suvi tähendab sinu jaoks tööd või<br />

puhkust?<br />

Suvi on ikka parim aeg kontsertide jaoks, just<br />

välikontsertide jaoks. Tihtipeale jaanuar ja<br />

veeb ruar on muusiku jaoks puhkekuud. Kui<br />

ma aga ise oskan reguleerida, palju ma tööd<br />

vastu võtan, siis on minu jaoks esinemine ka<br />

puhkus. Sel suvel oleme otsustanud eraldi<br />

tuuri mitte korraldada, võtame lihtsalt pakkumisi<br />

vastu. Kuulda võib meid Käsmu kaunitel<br />

kontsertidel, Haapsalu suvemuusika raames,<br />

Sõru Jazzil, päikeseloojangukontserdil Kablis.<br />

Neid kohti on kindlasti veel.<br />

Kus sulle meeldib esineda?<br />

Üks asi on kindlasti ümbrus, mis mõjub ilumeelele,<br />

teine akustika, et oleks hea saal.<br />

Kolmas, väga tähtis on publik, keda sa ei saa<br />

ette ennustada, küll aga aimata. Tavaliselt<br />

• •<br />

55<br />

neis kohtades, kus ma esinen, ongi ilus publik<br />

olnud, eriti suvel. Naised on ilusti riides,<br />

tulevad mõisakontsertidele, isegi mehed on<br />

ilusti riides. Tundub vahest, et tühine asi, aga<br />

välist ei saa alahinnata, sest see räägib meie<br />

suhtumisest iseendasse ja ümbritsevasse,<br />

annab õige häälestuse.<br />

Mis suunas sa edasi võiksid liikuda?<br />

<strong>Eesti</strong>s on tore elada, sest on nii väike ja armas<br />

koht, aga muusiku jaoks keerukas, eriti kui teed<br />

midagi alternatiivsemat. Teed plaadi ja mõned<br />

kontserdid ja ongi nii, et peaks hakkama järgmist<br />

asja mõtlema. Seda on natuke liiga vähe.<br />

Sooviksin ka väljapoole esinema saada. See<br />

oleks jälle üks võimalus oma muusikat tut-<br />

Üks minu lemmikhetkesid on autos,<br />

kui olen üksi ja sõidan.<br />

vustada. Mul suurt ambitsiooni enam ei ole,<br />

pean arvestama ka lastega, kuid see oleks privileeg,<br />

kui saaks veel ühe rahvusvahelise plaadi ja<br />

käia vahetevahel mõnel välisfestivalil. Olen väga<br />

õnnelik ka, kui mulle <strong>Eesti</strong>s midagi vaimustavat<br />

pakutakse – näiteks seesama džässlavastus.<br />

Andrega oleme kaua kahekesi mänginud ja<br />

nähtavasti mängime ka edasi, aga ilmselt<br />

vajame kõrvale ka teistsuguseid kogemusi.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Pärnu Linnaorkester /<br />

Maano Männi (viiul)<br />

„Kuus aastaaega+”<br />

Mõnikord on hästi kosutav kuulata akadeemilise<br />

koosluse esituses midagi n-ö kergemat – Pärnu<br />

Linnaorkestri (PLO) ja viiuldaja Maano Männi<br />

hiljuti ilmunud plaadil „Kuus aastaaega+” kõlab<br />

Astor Piazzolla ja Evald Vainu muusika. Usutavasti<br />

ei vaja populaarne tango nuevo ehk kontserttangode<br />

helilooja, argentiinlane Astor Piazzolla<br />

(1921–1992) lähemat tutvustamist. Küll aga meie<br />

oma komponist Evald Vain (1915–1970), kelle<br />

looming on praegu teenimatult unustusehõlma<br />

vajumas. Kuid pool sajandit tagasi oli Evald Vain<br />

siiski paljude populaarsete estraadilugude autor.<br />

Tundub, et kõige ambitsioonikamaks esituseks<br />

on sellel albumil Astor Piazzolla pikem süit „Neli<br />

aastaaega Buenos Aireses”, mis on kirjutatud aastatel<br />

1964–1969. Nimelt on teose plaadil kõlav<br />

sooloviiuli-orkestri versiooni autor vene helilooja<br />

Leonid Desjatnikov (1955), kes tegi selle Gidon<br />

Kremeri tellimusel. Maano Männi ja PLO esituses<br />

mõjuvad Piazzolla „Neljast aastaajast” kõige<br />

artistlikumalt osad „Suvi” ja „Sügis”, seda eeskätt<br />

oma energilise karakterikujunduse mõttes.<br />

Samas soleeriva viiuli tundeline väljenduslaad on<br />

mõjuv siiski „Kevade” tangolikult melanhoolses<br />

keskmises episoodis.<br />

Evald Vainu põhivoolu džässi kalduvast loomingust<br />

saab kõnealusel albumil kuulda nelja<br />

lugu. Neist „Sügisesel rannal” kauni meloodiakujunduse<br />

taga on flöödisolist Leonora Palu. Maano<br />

Männi soleeriv viiul kõlab eriti artistlikult Evald<br />

Vainu džässilikus karakterpalas „Kapriis”. Igatahes<br />

plaadisoovitus kõigile tango nuevo ja mainstream<br />

jazz’i austajatele.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

hea plaat<br />

Plaate soovitab:<br />

Igor Garšnek<br />

UMA ja Iris Oja<br />

„Peidus pool”<br />

Robert Jürjendali (kitarr, elektroonika) ja Aleksei<br />

Saksa (trompet, corno da caccia) ansamblit UMA<br />

võib vabalt iseloomustada kui ambient-duot, ent<br />

selle koosluse viimane plaat „Peidus pool” koos<br />

metsosopran Iris Ojaga näib neid stiilipiire tunduvalt<br />

laiendavat ka džässi ja postmodernse minimalismi<br />

valdkonda. Ning üks loomenatuur on siin nüüd<br />

veelgi mängus – Anzori Barkalaja, kelle tekstidele<br />

loodud albumit võiks muusikaliselt iseloomustada<br />

kui poeetilis-filosoofilist melodismi.<br />

Jättes kõrvale n-ö filosoofilise programmi,<br />

võib seda muusikat kirjeldada kui elektrooniliste<br />

kõlaväljade avarust nii instrumentaalses esituses<br />

ja helirežiis kui Iris Oja vokaalses vabaduses, mille<br />

stiilipiire ei pea tingimata otsima-leidma traditsioonilise<br />

džässi või world music’u mõõtkavas. Ent<br />

vaimuergastavaid kokkupuutepunkte on kõnealuse plaadi puhul võimalik avastada nii ühes<br />

kui teises stiilidimensioonis.<br />

Võib-olla seetõttu, et „Peidus poole” muusika autoritena näeme kõiki kolme interpreeti<br />

(Jürjendal-Saks-Oja), ongi võimalikuks osutunud sedavõrd kirev, ent õnneks sugugi mitte<br />

eklektiline stiili palett. Ning millist karakterite galeriid me siis nüüd kuuleme? Aga palun – folkloorsete<br />

sugemetega meloodilisust, motiivikordustel põhinevat minima lismi, elektroonilist<br />

müstitsismi ja tagatipuks veel ka džässilikku ballaadlikkust. Palju muudki veel, mida konkreetsemalt<br />

lahterdada polegi ilmselt mõtet. Sest uute ideede avastamisrõõmu peaks siin igale<br />

kuulajale jätkuma tõenäoliselt küllaga.<br />

Vox Clamantis / J.-C. Pennetier<br />

Liszt „Via crucis”<br />

Vox Clamantise praegu viimase CD on üllitanud<br />

Prantsuse firma Mirare ning see on valminud<br />

koostöös prantsuse pianisti Jean-Claude<br />

Pennetier’ga. Tegemist on kontseptuaalse plaadiga<br />

selles mõttes, et peale Ferenc Liszti sakraalse suurteose<br />

„Via crucis” („Ristitee”) on sellele salvestatud<br />

ka Liszti vaimuliku sisuga klaverimuusikat („Pater<br />

noster” ja „Weinen, Klagen, Sorgen, Zagen” Pennetier’<br />

esituses), samuti kaks gregooriuse koraali.<br />

Neist gregoriaani hümn „Vexilla regis” on aga otseselt<br />

inspireerinud Liszti kirjutama oma „Via crucis’t”.<br />

Nii et selle albumi näol saame osa keskaega ja<br />

romantismi siduva vaimuliku muusika eripärasest<br />

kompleksist.<br />

„Via crucis” on Ferenc Liszti hilise loomeperioodi suuroopus, mis on valminud pärast<br />

helilooja ordineerimist vaimuliku seisusesse 1865. aastal. Teose 15 osa vastavad tekstiliselt<br />

Jeesuse ristitee peamistele etappidele surmamõistmisest kuni risti löömise ja haudapanekuni.<br />

Selle helitöö kuulamine nõuab mõistagi suurt süvenemist ja ka teksti jälgimist<br />

(plaadi bukletis saab valida prantsus-, saksa- või ingliskeelse tõlke vahel). Kuid seda süvenemist<br />

kompenseerib kõikides parameetrites kõrgetasemeline ja nüanssiderikas esitus Jaan-<br />

Eik Tulve dirigeerimisel.<br />

• •<br />

56

---

hea plaat<br />

Robert Jürjendal<br />

„Rõõmu allikas”<br />

Mõned asjad lihtsalt võtavad rohkem<br />

aega kui tavaliselt. Sest kuigi kitarrist<br />

Robert Jürjendalil on mitmeid plaadistusi<br />

ette näidata nii ansamblitega Weekend<br />

Guitar Trio kui UMA, jõudis ta oma<br />

esimese sooloalbumini alles sel kevadel.<br />

Vanarahva tarkus „kaua tehtud,<br />

kaunikene” kehtib siin igatahes sada<br />

protsenti. Jürjendali esikplaadil teevad<br />

veel kaasa Arvo Urb trummi- ja helimehena,<br />

Aleksei Saks (corno da caccia),<br />

Riho Sibul (kitarr), Madis Metsamart ja<br />

Andi Pupato (mõlemad löökpillidel), Robert<br />

Jürjendali tütar Lotte Jürjendal (hääl,<br />

joonistused plaadil) ja poeg Anti Jürjendal (tšello). Erikülaliseks on aga briti<br />

tuntud improvisaator Geoff Leigh (flööt).<br />

Nagu oma seniseski loomingus on Robert Jürjendal näidanud ennast<br />

innovaatilise ja otsiva helikunstnikuna, väljendavad seda eripära ka<br />

„Rõõmu allika” kõik 13 lugu. Mingeid ühetähenduslikke stiiliraame on<br />

nende kompositsioonide puhul raske määratleda – me kuuleme siin ääretult<br />

põnevaid ja võimsaid progerokilikke harmooniajärgnevusi (CD nimiloos<br />

„Rõõmu allikas I”), keerulisi, ent kaasahaaravaid rütmimustreid („Vihmalugu”),<br />

ambient’likus elektroonikas hõljuvat „atmosfäärimuusikat” („Aeronaut”),<br />

King Cimsoniga seonduvat äraspidist hüpnootilisust („Saunik”) ja<br />

palju muudki põnevat.<br />

Kõnealuse plaadi ja CD-ketta enda kujundus on tervikuna kuldsetes<br />

toonides ning ka see on väga hea leid, kuna nii muusika ise kui selle esitusteos<br />

tus on tõepoolest välja peetud lausa kuldaväärt toonuses.<br />

on toonud uue hingamise<br />

Ida-Virumaal toitlustus- ning<br />

teeninduskultuurile. Kohviku meeskonna jaoks on oluline soe<br />

ja sõbralik lähenemine igale külalisele, kes uksest sisse astub<br />

või kes toitlustuspakkumist küsib.<br />

Kohvik tegeleb lisaks kõrgetasemelise catering-teenuse pakkumisega<br />

nii Jõhvi Kontserdimajas toimuvatel üritustel, kui ka väljaspool maja<br />

sõltumata asukohast. Lisaks pakutakse Kontserdimajas toimuvatele<br />

seminaridele kohvipause, konverentsilõunaid ning grupitoitlustust.<br />

Uuenenud menüü ja koogivalik alates aprilli algusest.<br />

• •<br />

57<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

Andres Mustonen, Hortus Musicuse juht, <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

aastat tutvustaval pressikonverentsil 23.01.<br />

Brassical noored muusikud värvi lisa mas EK hooaja pressikonverentsil.<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

galerii<br />

„Estonia maja 100“ pressikonverents 26.03. Mida kõike selles majas ei ole tehtud – Estonia<br />

kontserdisaalis on peale kontserdite toimunud ka nii maadlus kui tõstevõistlused.<br />

EK direktor Jüri Leiten ja EMT juhtuse esimees Valdo Kalm koostöölepingut allkirjastamas.<br />

Foto: ERR/Ülo Josing<br />

Koostööprojekt „Klassikatähed“ kinnitatud! EK direktor Jüri Leiten ja ERR juhatuse<br />

esimees Margus Allikmaa.<br />

• •<br />

58<br />

Fotod: Liina Viru

---

MustonenFest pressikonverents. Andres Mustonen, tšellist Miša Maiski,<br />

helilooja Krzysztof Penderecki ja ajakirjanik Kristel Kossar.<br />

Suurejooneline Hennessy konsert 01.jaanuaril Estonia kontserdisaalis.<br />

galerii<br />

Klassikalise muusika andunud kuulaja Jüri Arrak abikaasaga Hennessy Uusaastakontserdil.<br />

Koostööprojekt ERR ja <strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong> "Klassikatähed" galakontsert Estonia kontserdisaalis<br />

17.04, kus direktor Jüri Leiten annab üle peaauhinna võitjale <strong>Marcel</strong> <strong>Johannes</strong> <strong>Kits</strong>ele.<br />

Fotod: ERR/Ülo Josing<br />

• •<br />

59<br />

25.04 toimus Estonia kontserdisaalis<br />

EK suurtoetaja Salva Kindlustuse 20<br />

aastapäeva juubeliüritus mille kontsertprogrammi<br />

koostas EK. Laval esinesid<br />

nii RAM kui ka Hortus Musicus.<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

<strong>Eesti</strong> õlikivi. Osa I<br />

Põlevkivi on <strong>Eesti</strong> rahvuslik maavara, mille tööstuslik<br />

kasutamine algas eelmisel sajandil. sajandil. Põlevkivi kasutati<br />

esmalt esmalt tahke kütusena, kuid juba kahekümnendate<br />

aastate alguses sai peamiseks õli tootmine. 1918.<br />

a asutatud <strong>Eesti</strong> Esimene Põlevkivitööstus, praeguse<br />

Viru Keemia Grupi eelkäija, on saanud maailma vanivanimaks tegutsevaks põlevkiviettevõtteks.<br />

Enne teist maailmasõda oli oli põlevkivitööstuse maine<br />

<strong>Eesti</strong>s väga kõrge. Kaevandused lõid töökohti,<br />

õlitööstus leevendas kolmekümnendate aastate<br />

majanduskriisi. Enamikku riigi katlamajadest köeti<br />

põlevkiviga. Seda kütust veeti ka teistesse Balti<br />

riikidesse. riikidesse. Tänu põlevkivile saavutas <strong>Eesti</strong> energeetilise<br />

sõltumatuse ja muutus ise õli ning õlitoodete<br />

õlitoodete<br />

eksportijaks. eksportijaks. 1939. a üheksa kuu jooksul tuli 8% riigi<br />

eksporttulust põlevkiviõlist.<br />

Põlevkivi tekkis 400...450 mln aastat tagasi Ordo-<br />

viitsiumi ajastul. <strong>Eesti</strong> põlevkivi peamine peamine mineraal<br />

kukersiit sai nime <strong>Eesti</strong>maa kubermangu Kukruse<br />

mõisalt, kus teda leiti ja juba 19. sajandil kaevandati.<br />

Põlevkivi Põlevkivi lasund on kolme kolme meetri paksune ja lasub<br />

horisontaalselt 10...60 m sügavusel. Seetõttu on<br />

kaevandamine lihtne ja mitte eriti kallis. kallis. Probleeme<br />

Probleeme<br />

tekib, kui maardla peal on põllu- ja metsamaad ning<br />

looduskaitsealad. Siis kasutatakse allmaakaevandaallmaakaevandamist.<br />

Käesoleval ajal on kaevandatava põlevkivi varu 1,0 1,0<br />

mlrd t, t, mis õlile ümber ümber arvestatuna on ligikaudu 1<br />

mlrd bbl. Kogu ressurss on 4,8 mlrd t. Kaevandamise<br />

algusest peale on <strong>Eesti</strong> maardlast<br />

väljatud üle miljardi tonni põlevkivi ja õli<br />

on toodetud ligikaudu<br />

180 mln bbl.<br />

• •<br />

60<br />

VKG on <strong>Eesti</strong> Kontserdi<br />

suurtoetaja Ida-Virumaal<br />

Üldse <strong>Eesti</strong>s on olnud 20 põlevkivikaevandust. Käesoleval<br />

ajal töötavad <strong>Eesti</strong> Energia, Kiviõli Keemiatööstuse<br />

ja Kunda Nordic Tsemendi karjäärid. Ka kaevandusi<br />

on kolm – <strong>Eesti</strong> Energial kaks ja VKG-l uusim, Ojamaa<br />

kaevandus, mis avati <strong>2013</strong>. aastal. Kogu kaevandamise<br />

aastamaht on ligikaudu 17 mln t. 1972. a valminud Estonia<br />

kaevandus kuulub kaevise väljatava mahu poolest<br />

– 10 mln t aastas Euroopa suurimate hulka.<br />

Kukersiit on üks maailma parimaist. Ta kuulub lubjakate<br />

põlevkivide klassi. Erinevalt enamikust põlevkividest<br />

ei sisalda kukersiit radioaktiivseid ühendeid ega raskeid<br />

metalle, samuti muid kahjulikke lisandeid. Kukersiidi<br />

orgaanilise aine sisaldus on 20...55%, põlevkivi kütvus<br />

7...19 MJ/kg ja laboratoorne õliandvus 13....36%. Tööstuslik<br />

õli saagis on 13...16%. Väävli sisaldus on madal vähem<br />

kui 2%, seetõttu on madal ka põlevkiviõli väävlisus.<br />

Põletamisel seob põlevkivis sisalduv lubi väävli ja piirab<br />

väävliühendite jõudmist keskkonda.<br />

Käesoleval ajal on Valitsuses koostamisel põlevkivi kasutamise<br />

riiklik arengukava aastateks 2016-2030, mille<br />

peamiseks küsimuseks on keskkonnahoiu seisukohalt<br />

lubatava aastase kaevandamismahu tõstmine üle senise,<br />

20 mln t piiri. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise<br />

edusammud keskkonnahoolde alal on loonud selleks<br />

piisavalt eeldusi.<br />

Enno Reinsalu<br />

Volitatud mäeinsener, emeriitprofessor<br />

ROHKEM EESTI TÄHTSAIMAST MAAVARAST LUGEGE JÄRGMISES APLAUSI NUMBRIS ...

---

küsitlus<br />

Mida ihkab kaunis kõrv?<br />

Ülesanne leida kevadsuviste<br />

muusikaürituste hulgast üles<br />

need tõelised pärlid võib ühele<br />

naisterahvale osutuda kõvaks<br />

pähkliks. Proovi sa sadade säravate<br />

kingade seast leida see üks<br />

ja ainus paar – on ju raske! Täpselt sama keeruline<br />

võib olla otsus, millisele kontserdile pilet<br />

hankida või millisest festivalist osa saada. Uurisime<br />

armastatud eesti naistelt, kes on artistid,<br />

keda nende kõrvad jumaldavad, ning millistel<br />

üritustel nad alati kindlasti kohal on.<br />

ANNI ARRO, restorani Kukeke<br />

omanik ja perenaine<br />

Esimene festival, kuhu tänavu lähen, on Primavera.<br />

Tegu on Hispaanias toimuva festivaliga,<br />

kus on alati väga lai esinejate spekter.<br />

Iga kord on kohal vähemalt viis artisti, keda<br />

kindlasti väga näha tahaks. Sel korral on seal<br />

Rodriguez – väga kihvt artist! Tegelikult oli pilet<br />

hoopis vennale sünnipäevakingiks ja temaga<br />

koos me sinna lähemegi. Venna lemmikbänd<br />

on Blur ja nemad esinevad ka seal. <strong>Eesti</strong>s<br />

lähen kindlasti Schillingule. Et mulle meeldib<br />

suviti tavaliselt maal olla, siis kuigi palju ma<br />

kontsertidele ja festivalidele ei satu. Schilling<br />

on mu maakodule suhteliselt lähedal, see on<br />

mõnus ja kodune, heas mõttes hipilik üritus.<br />

Muusikast üldisemalt rääkides ei saa ma üle<br />

David Bowiest. Lootsin, et oma uue albumi<br />

ilmutamisega läheb ta ka tuurile, kuid kahjuks<br />

mitte. <strong>Eesti</strong>s hindan ma kõrgelt Epliku bändi<br />

Eliidi tegemisi. Kui neid kuulama minna, ei pea<br />

kunagi pettuma.<br />

Tekst: riina Jussila Fotod: scanpix<br />

• •<br />

61<br />

SIRJE EESMAA, teleajakirjanik<br />

Olen muusikas kõigesööja. Üldjuhul on kindel<br />

see, et kui Tõnu Kaljuste kuskil midagi juhatab,<br />

tuleb kontserdile minna – kvaliteet on garanteeritud.<br />

Estonia kontserdisaalis toimuvad<br />

uusaastakontserdid on alati väga meeleolukalt<br />

kokku pandud. Praegused kontserdikorraldajad<br />

oskavad kujundada kõike nii, et kuulajad leiaksid<br />

sealt tükikese vana ja tükikese uut. See kõik<br />

on väga huvitav. Näiteks Viini uusaastakontserdid<br />

on teleristki vaadates tõeline elamus. Festivalidele<br />

ma nii tihti ei jõua kui tahaks. Mulle<br />

meenub eelmisel suvel Hiiumaal Kassari kirikus<br />

toimunud Söödi kontsert. See oli väga eriline,<br />

kirikuuksed olid lahti, aknad lahti, inimesi<br />

oli sees ja väljas meeletult palju. See oli kaunis<br />

õhtu. Lauluväljakul toimub samuti ikka ja jälle<br />

midagi põnevat. Rod Stewarti kontsert on see,<br />

mis tasuks äramärkimist. Rahvast oli selle väljaku<br />

kohta kohale tulnud väga vähe, kuid artist<br />

esines täie jõu ja emotsiooniga, hinnaalandust<br />

ei teinud. Tina Turner oli samuti vahva, kuid<br />

Madonna see-eest nagu masin. Kõik oli filigraanne,<br />

täpne, kuid hing puudus. <strong>Eesti</strong> esinejatest<br />

meeldivad samuti väga paljud – Tõnis<br />

Mägi, Ivo Linna, Tanel Padar. Oh, ma võiksingi<br />

neid nimesid lugema jääda!<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

KRISTA LENSIN, saatejuht<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

küsitlus<br />

Muusika kuulamisega on nii, et kodus kehtivad tihtipeale 10-aastase tütre<br />

muusikamaitse ja -soovid. Vahest harva, kui olen omaette, luban hingele<br />

väga erinevat muusikat. Oma lemmikuid on aastate jooksul tekkinud palju<br />

ja eks need ka muutuvad vastavalt vanusele. On olnud aegu, kui ainus,<br />

mis köitis, oli klubimuusika, vocal house, drum & bass. Nüüd just hiljuti<br />

istusin kodus ja nautisin kogu südamest oma kõigi aegade lemmikut Rahmaninovi.<br />

Džäss ja soul on need, mis mind kodunt välja nautlema viivad.<br />

Eelmise aasta suurim elamus oli aga hoopis Järvide festival Pärnus ja<br />

eriti Paavo Järvi dirigeeritud kaks kontserti. <strong>Eesti</strong> heliloojatest olen alati<br />

jumaldanud Olav Ehalat ja tema imelist oskust tabada just minu südamenoote.<br />

Muusika peab olema minu jaoks ilus, mitte niivõrd huvitav, kuivõrd<br />

lihtsalt ilus. Millises vormis ja stiilis see minuni jõuab, pole sel juhul oluline,<br />

peaasi, et hinge kriibiks. Tšello on minu lemmikpill ning Stravinski ja<br />

Grieg on selle pilli jaoks palju imet teinud. Muusikale armastan samuti,<br />

kuid <strong>Eesti</strong>s on minu jaoks see valdkond pärast kümmet New Yorgis<br />

elatud aastat siiski nõrk. Suurtel välikontsertidel on küll tore käia, kuid mul<br />

puudub oskus seal süvenenult esineja andest maksimum tabada. Kõigist<br />

poplauljatest ainus, keda olen väga lootnud kunagi kuulda, on õnneks sel<br />

suvel <strong>Eesti</strong>sse saabuv Robbie Williams. Üks mu unistusi saab seega täidetud<br />

ning olen kindlasti esireas nautimas.<br />

• 62 •<br />

BEATRICE, restorani nAnO omanik ja perenaine<br />

Kuulan muusikat seinast seina, kuid popmuusikat, muusikale ja Eurovisioni-taolisi<br />

üritusi ma kindlasti väldin. Armastan bluusi ning ska’d.<br />

Nimedena tooksin välja Emil Kusturiza Non Smoking Orchestra ja<br />

Leningradi. Festivalidest rääkides on minu kindel lemmik Tiina Jokineni<br />

ja Peeter Vähi organiseeritav Orient.<br />

Hennessy uusaasta kontsert on samuti igal aastal hea. Klassikalise<br />

muusika kontserte naudin samuti väga, kuid neil käin ülimalt<br />

harva. Seda põhjusel, et alati on saalis keegi, kes köhib või on valgus<br />

liiga ere. Eelistan oma ruumis muusikat nautida. Vahel satun ma ka<br />

tänu kingitud piletitele üritustele, kuhu muidu ilmselt ei jõuakski. Näiteks<br />

eelmisel aastal käisin vaatamas ja kuulamas Lady Gagat.

---

Juuni lõpp toob Tartusse taas kokku<br />

tuhanded popmuusika huvilised.<br />

Möödunud aastal esimest korda<br />

aset leidnud Popkooripeo eestvedaja<br />

ja kunstilise juhi Mikk Targo<br />

sõnul oli juba alustades selge, et<br />

järg tuleb, kuid oma roll oli mõistagi soojal<br />

vastuvõtul.<br />

Poplaulude laulupidu sai alguse eelkõige<br />

soovist, et kodumaist muusikat rohkem<br />

kõlaks. <strong>Eesti</strong> Autorite Ühingu esimehena teab<br />

Targo rääkida, et kui Elmar välja arvata, on eesti<br />

muusika osakaal raadiotes vaid kümnendiku<br />

suvine sündmus<br />

Popkooripidu<br />

annab lauludele uue hingamise<br />

Tekst: esme KassaK Fotod: georg rosma<br />

ringis. „Võtsime nõuks, et hakkame ise eesti<br />

pop- ja rokkmuusikat taaselustama,” avaldab<br />

Mikk Targo. Popkooripeo jaoks arranžeeringute<br />

tegemine annab repertuaari võetud lugudele<br />

võimaluse veelgi levida, kuna nii saavad<br />

koorid tulevikuski neid laule oma kavva võtta.<br />

Suurema osa laule on kooridele seadistanud<br />

Siim Aimla, kuid oma panuse on andnud ka<br />

Tõnis Kõrvits, Teet Raik, Maarja Aarma ja Kristo<br />

Matson.<br />

Oma lemmiklaule saavad kaasa<br />

laulda kõik ning see on tehtud<br />

külastajale väga lihtsaks.<br />

Peamise uuendusena toob seekordne<br />

Popkooripidu lavale lisaks noortekooridele ka<br />

täiskasvanute koorid. Repertuaar võib sellest<br />

• 63 •<br />

lähtuvalt olla ehk vähem noortepärane, arvab<br />

Targo, kuid eesmärk jääb ikka samaks. „Laulud,<br />

mis välja valime, on sellised, et kaetud<br />

oleksid kõik ajastud alates 30ndatest ja laulust<br />

„Paula, sul on poisipea” kuni hilisemate<br />

ajastuteni välja. Samuti oleme jälginud, et erinevad<br />

stiilid oleksid esindatud,” selgitab Targo<br />

kava koostamist. Sama väljendub ka artistide<br />

valikus, kelle seast võib kõrvuti leida nii<br />

Maarja, Lea Liitmaa, Silvi Vraidi kui ka Voldemar<br />

Kuslapi. Ühtekokku sulanduvad kõik stiilid<br />

ja ajastud eelmisest aastast kaasa tulnud loos<br />

„Palmisaar”, mida taaselustavad Ele Kõlar koos<br />

Eda-Ines Ettiga ja mida moderniseerib Genka.<br />

Põnevaima loona selle suve kavast märgib<br />

Targo ära tõelisest Tartu hingest pakatava, Propelleri<br />

mängukavast tuntud „Helinälja (Karuks<br />

istus vangitornis)” Peeter Volkonski sõnadele.<br />

Oma lemmikartistidega või lemmiklaule saavad<br />

kaasa laulda kõik ning see on tehtud külastajale<br />

väga lihtsaks. Tekstid kuvatakse peol<br />

suurele ekraanile ja need on kõik ka kavalehele<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

trükitud. Ühislaulmisele tuleb enam kui 30<br />

laulu <strong>Eesti</strong> estraadi-, pop- ja rokkmuusika<br />

varasalvest.<br />

Suureks peoks ettevalmistumine algas<br />

juba sügisel, esimesed lood ja fonogrammid<br />

jagati kooridele kätte aasta alguses. Kel<br />

huvi end külastajana varakult vormi laulda,<br />

leiab fonogrammid ka Popkooripeo kodulehelt.<br />

Kevadised eelproovid on kohati olnud<br />

sedavõrd osavõtjaterohked, et moodustavad<br />

justkui omaette minikoorifestivalid. Juba on<br />

selgunud ka kooride lemmiklood, mille seas<br />

on lisaks eesmainitud „Helinäljale” märgitud<br />

originaalis räpploona kõlavat „Pankrotti” ja<br />

laulu „Laev tõstis purjed”. Ettevõtmise populaarsust<br />

näitab seegi, kui kiiresti koorid end<br />

üritusele on registreerinud. Kiirematel (ja see<br />

on olnud lausa päevade küsimus!) on suuremad<br />

šansid, kuid ka tasemel peab olema –<br />

lavale mahub korraga 5000 koorilauljat. Koore<br />

on üritusele registreerunud Hiiumaast Haanjani,<br />

kuid üks kollektiividest tõttab kohale<br />

Go Rail ja <strong>Eesti</strong> <strong>Kontsert</strong> on koostöös loonud<br />

„Tudengipaketi”, millega vähemalt kümneliikmelised<br />

õpilaste või tudengite grupid saavad<br />

minna rongiga Peterburi kultuurireisile ja maailmalinnaga<br />

tutvuma. Tasuda tuleb rongisõidu,<br />

öömaja ja vaatamisväärsuste eest, kuid viisa-<br />

kevad <strong>2013</strong><br />

suvine sündmus<br />

Ott Lepland: „See oli<br />

kirjeldamatu emotsioon!”<br />

suisa Soomest Kuopiost, õppides korraldajate<br />

sõnul suure usinusega meie laule. Tartu<br />

on Mikk Targo hinnangul väga sobiv paik Popkooripeoks,<br />

sest asub ühelt poolt täpselt<br />

<strong>Eesti</strong> keskpaigas ning teisalt on paraja suurusega,<br />

et tekiks head emotsioonid ja mõnus<br />

ühtehoidmise tunne.<br />

Kõiki artiste ja koore saadab Estonian<br />

Dream Big Band. Seda, et lisaks uhkele<br />

orkestrile koorid solisti etteaste tehniliselt ka<br />

kuidagi keerukamaks teeksid, Targo ei arva,<br />

kindlasti aga emotsionaalsemaks. Eelmisel<br />

Noored saavad senisest lihtsamalt<br />

Peterburi kultuurireisile sõita<br />

„Seda emotsiooni, mis ma Popkooripeol „Kuulat” esitades sain, pole võimalik sõnadesse<br />

panna. Selline võimas kogemus! Terve staadionitäis inimesi tõuseb püsi ja laulab sinu kirjutatud<br />

lugu kaasa. Võimatu kirjeldada. Kui lugu lõpus teist korda laulsime ja inimesed järjest<br />

püsti tõusma hakkasid, siis [otsib sõnu] see oli väga suur energialaks. Võin öelda, et see on<br />

olnud kindlasti üks meeldejäävamaid „Kuula” esitusi minu jaoks. Suured paralleelid tekivad<br />

Eurovisioonil käiguga, Popkooripidu oli vaat et isegi veel tugevam elamus.”<br />

maksu nendele ei kehtestata – tuleb tasuda<br />

vaid kindlustuse eest, nagu kultuurivahetuse<br />

puhul. Paketi hind jääb 100–200 euro piiresse<br />

õpilase kohta.<br />

„Meie jaoks on see seotud ennekõike<br />

Peterburi Jaani kirikuga, kus on meil on<br />

• •<br />

64<br />

aastal tuli näiteks peo lõpus Ott Leplandi<br />

„Kuula” kordusse ning see külmavärinaid<br />

tekitav emotsioon, mis siis tekkis, on meeles<br />

mitte üksnes korraldajail, vaid ka asjaosalisel<br />

endal.<br />

29. juunil astuvad Popkooripeol solistidena<br />

teiste seas üles Maarja, Genka, Ele Kõlar, Ines,<br />

Lea Liitmaa, Voldemar Kuslap, Pearu Paulus ja<br />

Koit Toome. Ühendkoore dirigeerivad Lauri<br />

Breede, Siim Aimla, Tomi Rahula, Raul Talmar,<br />

Jaanus Väljaots, Kuldar Schüts ja Janne Fridolin.<br />

Vaata lisaks www.popkooripidu.ee<br />

suurepärane saal kontsertide ja loengute<br />

pidamiseks,” rääkis <strong>Eesti</strong> Kontserdi juht Jüri<br />

Leiten. „Saame organiseerida nii kultuurireise<br />

kui ka aidata erinevate kõrgkoolide noortel<br />

omavahel kontakti leida ja keelt õppida,” rääkis<br />

Leiten.

---

ubriik<br />

• •<br />

65<br />

kevad <strong>2013</strong>

---

hooaja peatoetaja<br />

Festivali kunstiline juht Arne Mikk<br />

21.–28. juuli <strong>2013</strong><br />

Festivalil on külas kolm Gruusia ooperiteatrit<br />

Piletid soodsamalt 30. juunini<br />

müügil Piletimaailmas<br />

E 22. juuli kell kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Donizetti “LUCIA DI LAMMERMOOR”<br />

T 23. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Verdi “RIGOLETTO”<br />

K 24. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Puccini “MADAMA BUTTERFLY”<br />

N 25. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Verdi “ATTILA”<br />

R 26. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

GRUUSIA RAHVUSBALLETI ÕHTU<br />

Harukordne võimalus osa saada kolmest balletietendusest klassikast tänapäevani!<br />

L 27. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Ooperigala “WAGNER ja VERDI 200”<br />

P 28. juuli kell 12 Kuressaare lossi ooperimaja<br />

Lastegala<br />

Loe lähemalt: www.saaremaaopera.eu<br />

Ametlik AAmetli Ametli k auto autopartner<br />

uto ut to partne partn partne partn partne partn p artne artner<br />

Gruusia Vabariigi<br />

Suursaatkond <strong>Eesti</strong>s<br />

KURESSAARE LINN SAARE MAAVALITSUS

---

• •<br />

67<br />

kevad <strong>2013</strong>