Eesti juust saab sisukamad augud

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on valinud probiootiliste bakterite katsepolügooniks vana hea eesti juustu – pildil Põltsamaa E-Piima pakendajad Tiia Ilves (esiplaanil) ja Marge Sõmermaa.
Teadlased on valinud probiootiliste bakterite katsepolügooniks vana hea eesti juustu – pildil Põltsamaa E-Piima pakendajad Tiia Ilves (esiplaanil) ja Marge Sõmermaa. Foto: Margus Ansu

Kahe ülikooli ning ettevõtjate konsortsiumi kaks aastat kestnud uurimistöö esimesed viljad hakkavad küpseks saama – lehmadelt on oodata ideaalset juustupiima ja juustult omakorda tervistavaid baktereid.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, E-Piima juustutööstus ning söötade ja söödalisandite tootmisega tegelev firma Starter ST lõid koos Tartu Ülikooli ja maaülikooliga OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.

Ettevõtte juhataja Ene Tammsaare sõnul on firma eesmärgiks tegelda piimatööstuse tootearendusega alates lehmasöödast kuni lõpptoote ehk juustuni välja.

«Alustame tõuaretusest, loomade söötmisest ja nende pidamisest,» rääkis Tammsaar. «Tahame söötmis- ja aretusvõtetega muuta tavalise piima palju tervislikumaks ja anda talle lisaväärtuse.»

Patendid tulekul

Tammsaare sõnul esitati esimene patenditaotlus juba eelmise aasta augustis. Tuleval aastal on oodata turule esimesi uusi tervistavaid juustusorte.

Eesti Tõuloomade Ühistu tegeleb projekti raames mõistagi parimat juustupiima andvate veiste aretamisega, Starter ST on huvitatud söötade arendamisest ja E-Piim ideaalsest toorpiimast ning tervistavate omadustega juustust.

Tammsaare kinnitusel on kõik ettevõtte osanikud endale teadvustanud, et tegu on väga pikaajalise arendusprojektiga, millelt tulu pole niipea loota. Praegu käivad alles tulevase tervistava juustu kliinilised katsed.

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et 1. juunist on keelatud Euroopa Liidu toidupakenditel tarvitada sõna «tervislik» enne, kui tervislikkus on tõestatud kliiniliste uuringutega.

«Selliste toodete väljatöötamine on pikaajaline protsess, mille käigus tuleb läbida kliinilised uuringud,» lausus ta.

Murakase sõnul arendavad teadlased probiootilisi baktereid sisaldavaid tooteid, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning aitavad allergiate ja muudegi tõbede vastu. «Tegeleme haigustega, mis on tabanud tänapäeva industriaalseid ühiskondi,» lisas ta.

Murakase kinnitusel on seni viidud probiootilisi baktereid eelkõige jogurtitesse. «Samal ajal juustu tarbimine kasvab ja paljud täiskasvanud inimesed ei taha süüa magusaid jogurteid,» lisas ta.

Juustu viidud bakteritelt nõutakse Murakase sõnul suuremat elujõudu kui näiteks jogurti omadelt, sest juust valmib kauem ja ka realiseerimisaeg on pikem.

Uued probiootikumid

Seni on Tartu Ülikooli teadlased kaitsnud Lactobacillus Fermentum ME-3 patendi, jätkunud on uuringud uute probiootikumide leidmiseks.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse teadur Epp Songisepp ütles, et varem on Eestis toodetud tervisejuustu, mis sisaldab Lacto-bacillus Fermentum ME-3, ent see projekt jäi Vana-Kuuste juustutööstuse sulgemise tõttu katki.

Songisepp lisas, et praeguseks on leitud uusi juustu sisse sobivaid probiootikume.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles