3. SISSEJUHATUS
Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana
riigi aegadesse.
Kokku ehitati üle 80 kuningliku püramiidi.
Püramiidid olid vaaraode haudehitised,
pühad paigad.
Püramiidid on inseneri- ja ehituskunsti
suursaavutused.
Püramiidides asusid hauakambrid, kuhu
pandi muumiad.
4. HAUATAGUNE ELU
Egiptlased uskusid elusse pärast surma.
Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel
oleks koht, kus edasi elada.
Surnule pandi kaasa ohvriannid – toit, rõivad,
tarbeesemed.
Lahkunu vajas teises ilmas ka teenrite abi,
riideid ja mööblit.
Enne matmist puudutas preester spetsiaalse
instrumendiga muumia suud. See pidi elu
kehasse tagasi tooma, nii et surnu võis teises
ilmas süüa ja kõneleda.
7. DŽOSERI PÜRAMIID
Vaarao Džoseri suur astmikpüramiid rajati
Memphise lähedale Sakkarasse u 2660.a paiku
eKr. Kõrgus – 62 meetrit.
Arhitektiks oli vaarao üks võimekamaid
nõuandjaid Imhotep.
8. GIZA PÜRAMIIDID
Kolm Giza püramiidi on rajatud Cheopsile, tema
pojale Chefrenile ja pojapojal Mykerinosele.
Vaaraode naised ja
tähtsamad ametniku
maeti läheduses
paiknevatesse
väiksematesse
püramiididesse.
9. CHEOPSI PÜRAMIID
Cheopsi püramiid on
maailma kõrgeim
püramiid, see on 147
meetrit kõrge.
Cheopsi püramiidi
ehitasid 30000 meest
üle 20 aasta.
11. PALSAMEERIMINE
Palsameerimine on surnukeha töötlemine, et
see ei laguneks.
Kohe pärast surma eemaldati surnukehast
sisikond ja ajud.
Keha pesti hoolikalt kaeti looduslike sooladega
ja jäeti 40 päevaks kuivama.
Siis mähiti keha linase riide sisse ja kaeti õlide ja
vaikudega.
Lõpuks mähiti ümber veel mitu kohti linast sidet.
Matused toimusid u 70 päeva pärast surma.
12. MUUMIA
Muumia on palsameeritud surnukeha.
Kui muumia oli valmis, kaeti peaosa tavaliselt
maskiga.
Surnu maks,
kopsud, magu ja
sooled säilitati
anumates, mida
kutsuti kanoopideks.
13. SARKOFAAG
Sarkofaag on kivist sark, kuhu pandi muumia.
Muumia asetati puust kirstu, seejärel kivist
sarkofaagi, ning viidi matmispaika.
