Kätte on jõudnud minu sünnipäeva nädal! Sünnipäevaga kaasneb ju alati ka kevad! Kevad siin, Itaalias on olnud igaljuhul tihe, soe ja päikseline, kuid väga ilus. Kevad on tegelikult läinud ka väga kiiresti, väga lõbusalt ja väga üllatusrohkelt. Tegelikult meil hakkas kevad lausa juba märtsi alguses. Siis puhkesid õide esimest lilled ja igalpool oli tunda lillelõhna. Saabusid ka esimesed soojad suveilmad, oma talveunest ja urgudest hakkasid ärkama ja välja tulema erinevad loomad. Kui me jällegi märtsi algusest kodusesse online õppesse jäime, siis tekkis ka mul kohe rohkem aega käia väljas, avastada rohkem meie kodukanti ja näha kuidas loodus kevadega muutub. Tänu sellele vabale ajale avatasin täiesti juhuslikult jalutamas käies oma uued sõbrad. Mu uued sõbrad on lehmad, täpsemalt kokku ca 200 lehma ning ka üks hobune. Asuvad nad ka väga ilusas kohas, kohe Po kaldal niinimetud Itaalia metsade vahel karjamaal. Need lehmad elavad täitsa vabalt väljas koguaeg, vahepeal liiguvad ja vahetavad kohti, et jätkuks ka süüa. Lehmasid ma käin vahepeal ikka vaatamas ja nende juures istumine ja nende lihtsalt jälgimine on päris rahustav, sest neil on kaelas ka kellad, mis kõlisevad ja teevad kogu selle lehmavaatluste veel põnevamaks.
Loomadest on meil veel üles ärganud näiteks ka jänesed. Küll aga siin pole suured metsjänesed, vaid väikesed küülikud, küll kahjuks ka metsikud. Jänkusid ma näen ka pidevalt ja igalpool nüüd ka aina tihedamini, sest ka nemad on oma talveunest üles ärganud ja aktiivseteks hakanud. Jänkud ise on mega nunnud, küll aga kartlikud kuid siiski lubavad endale päris lähedale. Lisaks jänkudele on aastaringsed sõbrad nutriad, kes polegi vahepeal magama läinud ja palavatel päevadel sulistavad meil läbivoolavas jões. Palju on üles ärganud ka palju erinevaid sialikke ja ka madusid, mis pole üldse nii meeldiv osa maal elamisest.
Muidugi kui õues on tavapäraselt 25 kraadi sooja ja päike, ning seda nimetatakse siin tavaliselt kevad ilmaks muide, siis mina olen igal võimalusek õues päikese käes peesitamas, nagu eestlasele kohaselt. Ning seetõttu olen ma muidugi veidi ka päikest oma nahale suutnud koguda ja enam ei olegi nii valge luik.
Ilmselt kõige ilusam aeg siinse kevade juurde on kõigi ja kõige üles ja õide tärkamine. Põhi tärkamiste aeg oligi aprilli algus, samal ajal kui Eestis sadas veel lausa lund. Õues käia oli kohe lust, kui igalpool on ainult lillelõhn, puud on õitsemas, taimed tärkavad ning must-valgest talvepildist hakkab jälle saama värviline suvepilt.
Aprilli algul pidasime ka jällegi Itaalia kultuuri eriti tähtsat püha ehk munadepühasid. Munadepühadeks meie, noored jäime koju ning vanemad läksid mägedesse. Meie õnneks oli munadepühadel väga ilus ilm, vastupidiselt mis tavaliselt olema peaks, sama nagu meil Eestis jaanipäevaga. Seega meil oli kodus mõnusad päevad puhkuseks, sest samal ajal oli ka selle aasta viimane vaheaeg enne suvist vaheaega. Päris munadepühadeks tulid meile meie sõbrad ning tegime kõik koos grilli, lasksime vibu ning nautisime ilusat päeva koos hea seltskonnaga.
Nädal peale munadepühasid läksime tagasi ka kooli, kuid algselt ainult nädal kodus nädal koolis graafiku algusel, sest ka koolis kehtis 50% täituvuse nõue. Koolis oli kohe tore tagasi olla, sest nüüdsest olid õues ka juba ilusamad ja soojad ilmad niiet ka koolis ei pidanud käima kui jääkaru. Aeg koolis käies lendab ja samal ajal ka venib nagu tatt. Ma kohe ei oskagi öelda, kas mulle meeldib rohkem kodus olla või koolis käia, kuid koolis käies näeb vähemalt mu armsat klassi ja alles on ka see õige koolimelu. Küll, aga kuna mina olen gümnaasiumi viimase aasta klassis, siis nüüd ka koolis õppimine ja kogu teemad tiirlevad ümber raskete lõpueksamite.
Kaks nädalat tagasi tegin ma jällegi ka @asseeesti Instagramis nädala pikkust takeoverit ehk rääkisin uuesti oma elust siin Itaalia päikese all, mis on vahepeal toimunud ja juhtunud ning kuidas üleüldiselt läheb. Nädala lõpuks pühapäeval käisime jällegi ka uues linnas, Novaras. Novara on nüüd kindlasti minu üks lemmikumaid linnasid kus käinud oleme, sest see oli tõeliselt ilus! Vanalinn oma imeilusa arhitektuuriga, meie õnneks oli niisamagi ilus ja päikseline päev mille tõttu oli ka linnas palju inimesi, ning ka elu tundub juba olevat justkui enne kogu koroona algust. Jalutasime linnas ringi, sõime ja nautisime lihtsalt ilusat päeva koos ema ja minu vanema õega.
6. mai oli ka minu sünnipäev, ning mul oli kõige lahedam sünnipäev, mis ma kunagi oodanud oleks. Hommikualustuseks laulsid ja tõid väikese kingituse mulle mu kallid sõbrad. Koolis laulis jällegi terve klass mulle sünnipäevalaulu ning eelvanal õhtul tegin ma kodus traditsiooniliselt kringlit, mida ka kooli kaasa võtsin ja oma klassile ka jagasin. Kõigile väga, väga maitses ning küsiti ka retsepti, sest kringlit kui sellist isegi Itaalias sellisel kujul ei eksisteeri. Koolis oli väga tore ning ma jällegi veendusin, kui lahe klass mul ikkagi on ja kui õnnelik ma olen olla just siin klassis. Peale kooli tellisime mu kahe sõbrannaga sushit ja läksime kõik koos piknikule küngastele. Õues oli ka nii ilus soe ja päikseline ilm, ning koht kuhu me piknikule läksime oli lihtsalt imaline. Lõpuks õhtul koju jõudes tähistasime koos perega ning läksime ka välja sööma, sest nüüd lõpuks võib. Ning õhtu lõpuks sain ka kingitused, mida mina üldsegi ei oodanud, kuid mille üle ma väga õnnelik olin.
Eelmise nädala laupäeval tähistasime veidi ka mu sünnipäeva koos minu teiste sõpradega jällegi ühe sõbra juures küngastel, kus kokkasime lõunat koos, ning veetsime lihsalt toredat ja väga lõbusat aega kõik koos. Õhtul koju jõudes tulid meile ka minu vanemate sõbrad, kelle jaoks koos õega tegime pizzat ning oli niisamagi tore koos. Tagasi hakkab tulema juba täiesti normaalne elu. Pühapäeva veetsime kõik koos perega, sest paraku minu aeg siin, imelises Itaalias hakkab lõpule jõudma. Nimelt praegune nädal on minu viimane nädal koolis, sest mina pean kahjuks oma maailma kõige lahedama ja vingema aasta lõpetama varem, kui see oli algselt planeeritud. Seega mai lõpuks olen ma tagasi Eestis. Kuid enne veel tuleb siia ka minu päris ema ning meie teeme väikse ringi ka Itaalias, kuid kõigselt sellest juba siis kui ka see aeg käes. on.
Seniks olge muhedad,
Ciao!
Mari-Liis
Mari-Liis Itaalias 2020/2021 