Kuidas ära tunda majavammi?
- tugev seene lõhn
- põrandate vajumine
- seeneniidistik – võib olla välimuselt kohev viljakeha, valge, pruunikas, oranž, veetilgad niidistikul
- avastatakse enamasti põranda servade vahelt väljakasvamisel või keldriruumides puitmaterjali pindadelt
- roostepruuni eostolmu tekkimine
Majavamm (Serpula lacrymans) on üks enamlevinud ja suuremaid seenkahjustusi põhjustavaid majaseeni Eestis. Tuntakse ka rahvapäraste nimetustega vamm või majaseen.
Majavamm põhjustab pruunmädanikku, lagundades puitmaterjalist tselluloosi ja hemitselluloosi, misjärel puitmaterjalid muutuvad hapramaks ja kaotavad oma ehitusliku tugevuse,
Majavammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku – mütseeli. Alguses katab seeneniidistik pinna valge koheva niidistikuna, mis meenutab vatti. Hiljem on majavammi seeneniidistik pruunikas – oranžikas.
Hilisemas kasvufaasis, moodustab seen viljakehad ja levib edasi eostena. Eosed võivad säilida idanemisvõimelisena kuni paarkümmend aastat. Küüne suurune majavammi viljakeha pind võib toota ühe tunniga sadutuhandeid seeneeoseid. Eosed on roostepruunika värvusega ja levivad laialdaselt.
Majavammi arenguks on vaja puidu märgumist, kust majavammi niidistik suudab hiljem transportida niiskust palju kaugemale ja seejuures kahjustada juba hoone osasid, kus eelnev puidu märgumine puudus ja nii hakata kahjustama kuivana olnud puitu.Vamm võib aastaga levida meetrite kaugusele, 5 meetri kaugusele levimine pole haruldus.
Kõige sobivam kasvutemperatuur on 20°C ümber. Vahepealsetel temperatuuridel Teistel temperatuuridel on kasv aeglasem, kuid seen jääb elujõuliseks. Kõige enam avastatakse majavammi poolt põhjustatud kahjustusi maist oktoobrini. Kõige sagedamini on majaseene kahjustused kahjustused levinud hoonete esimese korruse põrandates ja seinte alaosades, ka keldrites.
- Ei piisa viljakeha eemaldamisest. Et vammist lahti saada, tuleb põrandad ja seinad lahti võtta ning teha ulatuslik konstruktsioonide puhastus ja väljavahetus.
- Vamm ei levi vaid vanades majades. See on tõeline ning üsna ohtlik valearusaam. Majavammile meeldib kõige rohkem just värske puit. Seega võib just 2-10 aastastest majadest leida ulatuslikku vammi levikut, kui seal on toimunud niiskuskahjustus või näiteks soojustus on valesti paigaldatud ning puudub piisav ventilatsioon ning tuulutussüsteem. Renoveeritud hooned on kõige “vammisõbralikumad”.
- Tegelikkus – majavammi eoseid on kõikjal ning need on elujõulised. Nende arenema hakkamine sõltub sobivast keskkonnast.
- Kui majavamm on majas levinud, ei pea maja maha põletama, kuid kindlasti peab tegema ulatuslikud tõrje– ja ehitustööd, mis lähevad üsna kulukaks. Vajalik on professinaalide abi.
Majavammi tõrje ja sellega kaasnevad muud tööd.
Teine enamlevinud majaseen on Majakorgik (Amyloporia sinuosa syn. Antrodia sinuosa) viljakeha on noorelt valge, siis kreemikas, vanalt hallikas-vaiguvärvi.. Majakorgikut võib hoonetest leida kaunis sagedasti, harvamatel juhtudel esineb vatjas kiudpoorikut, kollakas korgikut ja kuusekorgikut. Ilma seene viljakehadeta on nende liikide eristamine väga keeruline. Kõigi nimetatud seeneliikide seeneniidistik- ja nöörid on valged või valkjad. Aetakse tihti segi majavammiga. Pole nii ohtlik kahjustuste ulatuse mõttes.
Üldiselt eelistavad kõik eelnimetatud liigid kasvamiseks kõrgemaid temperatuure ja puidu niiskust, kui majavamm. Eelistatud kasvukeskkonna temperatuurid jäävad vahemikku 22 –31°C ja puidu niiskus 35-55%. Erinevalt majavammist on nende seente leviku ulatused ainult niiskuskahjustuste piirides, mistõttu võivad kahjustused olla väiksed ja lokaalsed. Need seened ei levi märjalt puidult kuivadele puitmaterjalidele, nagu majavamm. Samas võivad areneda ka kivipindadele.
Sagedasti võib kohata selliseid seenkahjustusi vihmavee lekete puhul, katuse piirkonnas.
Kui tekib kahtlus või olete kindel, et Teie majapidamises on majavamm või majaseen, siis võtke meiega ühendust ning leiame Teile parima lahenduse.
