Eesti folkloristid sattusid koos teiste eestlastega muutuste pöörisesse pärast Nõukogude anneksiooni ja teist maailmasõda.
Eesti rahvaluuleteaduse sovetiseerimise käigus 1940. aastate lõpul tõsteti esikohale nn. nõukogude folkloor – tööstustööliste pärimus, kolhooside tärkavad traditsioonid, kaasaegne rahvalooming, seinalehed ja isetegevus. Kõike seda käidi kogumas ka Virumaa kaevanduspiirkondades ning vastrajatud kolhoosides. Kaevandustööliste folkloori kogus Hilda Nõu (vt RKM II 32). Kolhoosifolkloori kogumise eriülesanne oli antud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedrile, kust saadeti Eduard Laugaste juhendamisel saadeti tudengeid kogumispraktikale maapiirkondadesse (vt EKRK I 2 – Väike-Maarja; KKI 12 – Simuna).
Eesti rahvuseepose Kalevipoeg (1857) juubeliga seoses tõusid folkloristide tähelepanu keskmesse hiiu ja vägilasmuistendid – Kalevipojaga seotud kohapärimus. Kalevipoja muistendite poolest rikas Virumaa muutus 1950.–1960. aastatel välitööde kuumaks piirkonnaks. Sinna korraldati tudengite kogumispraktikaid (vt EKRK I 4) ning Richard Viidalepa eestvõttel Keele ja Kirjandus Instituudi kogumisekspeditsioone (vt KKI 20–26).
Nõukogude teaduses oli surve pöörata tähelepanu "rahvaste vahelisele sõprusele", eeskätt eesti-vene suhetele. Seda nõuet kasutati ettekäändena uurida eestlaste etnogeneesi – arheoloogide, etnograafide, keeleteadlaste ja folkloristide komplekssete andmekogumise ekspeditsioonide abil. Kuna Alutaguse oli segaasutusega piirkond, koguti 1950. aastatel palju poluvernikutelt, vene-vadja päritoluga eestistunud virumaalastelt. Samuti jäädvustada vene rahvusest kogujate abil laule ja jutte vene küladest (vt KKI 23).
Siiski ei unustatud ka muusikalist folkloori, mida jäädvustati muusikatudengite kaasabil. Loomulikult kirjutati üles kõige enam uuemat, lõppriimilist rahvalaulu (vt nt KKI 12 – Virve Murumaa Simunast 1950; EKRK I 32 – Udo Kolk Viru-Jaagupist 1960). Kuid leiti ka regivärsilisi laule ja loitse ning lastelaule (vt KKI 21 – Vivian Jüris Iisakus 1956 ja KKI 25 – Ester Mägi Jõhvis 1957). Muusikalise folkloori jäädvustamine hoogustus moodsate helisalvestusvahendite – magnetofonide kasutuselevõtuga.
Sellel lehel on loend 1940.–1960. aastatel käsikirjaliselt kogutud rahvaluule köidetest. Iga köite juures on esitatud kogumispiirkond (kihelkond või maakond) ning aasta(d). Sinisele „vaata“ nupule vajutades saab käsikirjalehti lehitseda. Eraldi paladeks on tehtud kogumispäevikud ning lühivormid.
Kogukonnaportaalis avatud materjalide kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärgil on kõigile vaba. Kasutamisel on vajalik viitamine Kirjandusmuuseumile. Materjalide avaldamiseks on vajalik sõlmida eraldi leping ning arvestada autori- ja esitajaõigustega.
Vaata„Tähe" kalender
1919.
Sel aastal on 365 päewa....„Tähe" kalender
1919.
Sel aastal on 365 päewa.
„Tähe" trükk, Wõrus.
Eesti К. Ü. „Täht".
paberi- ja papi-lah
Kunstiasjad ja pildid.
Täieline , kooli-raamatute ja tarwltuste- ladu, wa Hawaii ts uste, kõhtude
ja ametikohtade tarwitused.
rnmnatud,
blanketid, aruanded jne. suures tagawaras.
Raamatuköitnihc- ja pildiraimimise-
töökoda.
Maitserikas, kõwa ja korralik töö. röökoda
on lühikfese ajaga parema kuulsuse wõitnud
oma eeskujuliku töötamisega. ,,TShe“ püüa
on kõige paremat võimalikult parajate hin
dadega pakkuda. See on temal lühikese
ajaga korda läinud, täit osavõtmist ja toe
tust rahva poolt kaasa tuues. Rahwa usal
duse ja toetuse pääle kõike oma tegevust
põhjendades
Kõige austusega Eesti Kirj. V. ,,Tähtu.
Sel aastal on 385 $>äettm.
Kewade algab 21. märtsil.
Talw algab 22. detsembril.
j|
jj
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 24. septembril.
Hind \ mark.
,$йе" irtff, Mõrus.
I. )aanuar
.............
1 W.
Tal. 9
1
**1
2
3
4
Nääri p. F. Fählmann 19
Keskn.
js. 1798. G! 20
Neljap.
21
Reede 1
22
Laup.
5
**6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
32
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Tersip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19 Pühap.
20 Ec-masp. !
23
24
25
26
3 27
28
Paawli pärw.
K. Hermann t 1908. 29
Pühap.
Süüta laste päew.
Esmasp. F. Wiedemann t 1887.
Teisip. | [3- Bergmann s. 1856.
Keskn. ]
(3
Läheb tooja :
Päike tõuseb:
1. kuupüewal kell 8,21 m.
kell 3,17 m.
11.
,
„
8,37 *
„ 3,09 m.
21.
,
*
8,48 „
„ 3,09 nt.
12
13
14
26
Sündinud asjade ajaarw.
Esimehed sakslased Vallimaal.
. ümber 1170
Riia linna asutamine..... 1201
Saksa- ja Läti sõjamäed tulewad Eestimaale.
. 1208
Tartu langemine, Eesti iseseiswuse lõpp
.
. 1224
Paala lahing Wiljandi lähedal
.
.
. 1217
„Jüri öö"
...... 1343
Ordu rvalitsuse lõpp, Poola aja hakatus,
.
. 1561
Liiwimaa langeb Rootsi alla.... 1629
Beugt Gottsried Forselins asutab koole.
. 1687
Kodumaa saab Wene rvalitsuse alla .
.
. 1710
Aleksander 1 tunnistab Eestimaa taluv, priiks 22. V. 1816
Liiwimaa talurahwa wabastamine 26. III. .
. 1819
Esimene Eesti ajalehe teerajaja
.
.' umbes 1800
Masingi „Nädalaleht" hakkab ilmuma
.
. 1821
Esimesed priinimed pannakse Liiwimaal
.
. 1822
„Perno Postimees" ilmub
.... 1857
F. R. Kreutzwaldi „Kalewipoja" 1 anne ilmus
. 1857
„Wancmuine" asutatakse
.... 1865
C. R. Jakobsoni lugemise raamat ilmub
.
• 1867
Esimene Eesti üleüldine laulupidu
.
.
. 1869
Eesti Kirjarneeste Seltsi asutamine
.
.
. 1869
Rahwakoolid lühemad hariduse nrinisterinmi alla
. 1887
Esimene Eesti päewaleht „Postimees"
.
. 1891
Esimene Eesti rahaasutus
.... 1902
Wene-Jaapani sõja hakatus .... 1904
Konstitutsioni manifest 17. X.
1905
Eestlased wöidawad esimest kord Tallinna linnawawalimistel
..... 1905
Esimene Wene Rngiwolikogu awarnine 27. IV.
. 1906
Eesti Kirjanduse Seltsi asutamine
.
. » . 1907
Eesti tütarlaste gümnasiumi asutamine
.
. 1907
Esimene Eesti kunstinäitus .... 1907
Eesti Rühma museumi asutamine
.
.
. 1908
lY. Wene rügiwolikogu kutsut, kokku.
.
. 1912
Ilmasõja algus 19. juulil
.... 1914
— 27
Ülem-Ida postikorraldus.
Tähtsamad määrused, mis kirjade kohta käiwad,
on järgmised:
Kõik kirjad kaetakse zensori poolt läbi.
Kiri peab olema kirjutatud selgete tähtiga ja
mitte enam kui 2 lehekülge kirjutus poognat, ehk
4 lehekülge wäikest kirja-poognat.
Kirjaümbrik ei tohi woodriga olla.
Kirjadel peawad Ülem-Jda postmargid padi
olema, sellekohase taksi järele.
Wenemaale mõib kirjutada: Wene, Saksa ja
Ungari keeli; Baltimaale ka Eesti ja Lätikeeli.
Saaja adreis peab roaga selgesti kirjutatama,
niisamuti ka saatja nimi ja adress peab kirja ümb
riku pääl ülemel olema, muidu kirju edasi ei toime
tada.
Kirjad mõib ära anda Vallamajadesse, post
kontoritesse ja neisse kastidesse, mis rahwa jaoks^
on üles saetud.
Wõru postkontori teenistuse tunnid on:
kellast 11—1 e. I. ja kellast 3—5 p. L
Postkaartid: lihtne...............................71/2 „
Vastusega .
.
.
. 15
„
Kosti taks.
M.
Kirjad.
Kohalikud kuni 20 gr. .
Wälised
„ 20 „ .
Kohalikud
20—250 gr.
Wälised
20—250 „
.
.
.
.
10 penni,
15
//
15
//
25
rt
В. P o stkaartid.
71/., penni.
Kohalikud
......
„
Wälised....................................................... 10
C. Trükiasjad:
kuni 50 gr.
5
7x/«
„
50-100 „
.
I
„
100-150 „
. 15
D. Äripaberid: kuni 250 gr.
15
„
250—500 „
. 25
E. Raha saatmine posti kaudu kaartideg a.
. 15 penni.
Kuni 5 mk. 25
„
5—100 ml
40
„
100—200
50
„
200—400 „
60
„
400-600 „
70
„
600—800 „
„
Kirja kinnitamine 20 penni.
Telegrammi eest 15 penni sõna (maks mitte all
150 p.) ja paale selle шее! 2 p. sõna pätilt lisa
maksu (mitte all 10 penni).
Möödud ja kaalud.
r) pikkuse möödud.
a. Wenemaa pikkusemSõdud.
1 penikoorem = 7 wersta.
1 werst = 50® sülda = Ю66 meetrit 54 senti
meetrit 5 millimeetri.
П) d r u teated.
Seltsid ja ühisused.
Eesti Laenu- ja Hoiu 11hisus Jüri uulnr. 7. (Linnawalitsufe majas).
Wastastikku Kredit-Ühisus. Llleksandri uulLoeveni nt.
,,Põllumee s." Eesti kaudatarWitajate ühisus,
omas majas.
Kaubatarwitajate Ühisus. „Confum Verein" („mõisnikude pood")
,,T üht"- Eesti kirjastuse ühisus. Raamatukauplus,
kirjastus ja trükikoda.
Eesti Põllumeeste Selts. Wäljanüituse aed
Petseri uul.
33
Linna maksuta lugemil etuba ja raa
matukogu - Linna majas, aw. 11—3 ja
5—10.
Eesti Naisfelts ° Peab ülemel lasteaeda.
Eesti kooliõpetajate liit ° seisab koos üksi
kuist kooliõpet. ühisustest: Põlwa, Wõru, Rõu
ge ja t.
„Kannel" Seltskondline ühisus. Oma seltsimaja
ehit. 1901 Q.
Hariduse Selts - peab ülemel Eesti õpekeelega
poisslaste erakefkkooli ja tütarlaste kõrgemat
kooli.
Eesti käsitööliste Selts - Oma maja Riia
uul.
Poisslaste real-gümnasium. Saksa õpekeeleaa, Jüri uul. nr. 40.
Paistuste era-keskkool, Eesti õpekeelega, Jüri
uul nr. 42. Hariduse Seltsi m.
Tütarlaste erakeskkool - Asub säälsamas.
Eesti õpekeel.
Kroonu tütarlaste lütseum = Aleksandri
uul. Saksa õpekeel.
Algkoolid - Poisslastele, tütarlastele ja Arbergi
eraalgkoo! Eesti õpekeelega. Segaalakoo! saksa
õpekeelega.
Tähtsamad koolid worumaal.
Räpinas -Realgümnasirrm, 5 klassi.
õpekeel. Asub end. wallamajas.
Eesti
34
jpõlwas - Kõrgem Rahmakoo! (progümnaftum) Eesti õpekeel. 3 ettem. ja 2 spets, klassi.
Asub ajut. leerimajas. Juhataja Alf. Plakk.
Rõuges, Räpinas, Wasiselinnas. Kane
pis, Urmastes, Karulas ja Harglas-^
kihelkonna koolid.
Timos, Kähris, Antslas, Wissil (Karulas)
ja Kaikal (Antslas) — õigeusu kihelkonna koolid
Ministeriumi koole oli Wõrumaal 5. neist
jäid ainult 2 siia, teised emakueeriti Vene
maale. Siia jäänud on Walgjärwe ja
Räpina.
Caabab.
Laadad on uue kalendri järele arivatud.
Tähendus: Kui laotabe algus juhtub laupäewa wõi
pühapäema pääte, siis lükatakse fee järgmise nädala efimife aru
päewa pääle. Laadad Petseris on iga kuu 1. ja 15 päewal.
Jaanuaril - 19. Oudowas. — 20. Tartus, 3 nädalat.
Wõrus. Orgita!. Riias. — 21. Mehikoorrnas. — 22. Jmawere
mõisas, Pilistwere kihelkonnas. — 23. Heinastes. HaapsalusRasinal. Malgas. — 24. Jõelehtmes, Niidu kõrist j. — 30Kolurveres.
tveebruaril. 2. Raplas. — 4. Wõnnn linnas. — 11Rakweres Uue Põltsamaal. — 12. Wolmaris. — 15. Baltiskis. — 16. Keblaste». Wiljaudis. — 17. Tartus. Räginamäel,
Sunres-Lähtrus. Wõrus. — 19. Paides. Rarwas. — 21. Mal
gas. — 25. Kuresaares. — 28. Milj andis. Nina külas Alatskrvallas.
rnärtsil. 3. Jõhwis. Audrus, reedel enne Wastla p.
5. Oisus. Türi kihelk. Ktwiloo kõrtsi juures- — 7. Wõrus 8 P— 8. Saaremaal, Orisaare tn. Sutlemas. Hageri kiriku juuresJisakus. — 9. Kulinas ja Wana-Kulbems. — 12. Amblas.
13. Pilguses, Saaremaal Lihulas esmaspäewal ja teisipäewal
85
enne Wasila v. Keilas esmasp. pärast 3. paastu püha. Dolmaris selle kuu esimesel esmaspäeval.
Raplas selle kuu esimesel
esmaspäewal ja teisipäewal. — 14. Kodijarwel. Waimastweres,
Sihi lörtsi juures. Särinani mõisas, Bilistivere kihelkonnas.
Kadrina mõisas, Tartu kreisis. Polnas, Oudowa kreisis. Ostrowis 11 päewa. — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures.
17 Kastnai, Pärnu kreisis. Illuka!. — 18. Kallaste külas Kokora wallas. Sangaste kiriku kõrtsi juures, aasta laat. — 20. Wäike-Ulilas. 21. Laekweres. — 22. Watlas. — 23. Wasknarwas. Wõrus
ja Strägowa k. j. Ruhjas ja Pikkjärwel. Leisil. — 24. Mõra
mõisas. Tartu kreisis. — 25. Woldil. — 26. Wana-Pranglis.
Kärgula-Sulbil. — 28. Kellamäe mõisas, Saaremaal. Paides.
Walguta mõisas.
Aprilli!. 2. Sõreste Puskarul. Wana-Antsla, Haukal.
Kkoogas. — 5. Roosas, Rõuge kihelkonnas. — S. Elwas, Uderua kõrtsi juures. Keila kiriku juures esmaspäewal ja teisipäe
wal pärast 4. püha paqstu. Walgutas. ueljapäewal enne Palmipuude püha. — 14. Wastse-Pranglis, Koorwere kõrtsi juures.
Sadukülas, Pikknurme kõrtsi juures. Wastse-Koiola-Leewil. —
17. Kuiwa jõel. Kose kihelk. — 18. Wahul. Mustla alewis
Tarwastus. — 19. Luutsnikus ja Killingis. — 21. Saaremaal,
Pelguse mõisas- 23. Wõrus. Watlas- Wasulas. — 24. Saare
maal. Nue-Lõwe m. — 25. Ellamaal, Soonistes. Kuristas,
Suitsu kõrtsi juures. — 27. Saaremõisas, Saare kõrtsi juures.
Maarsa-Magdalena kihelk., Sadukülas. — 28. Krüüdneris, Su
laojal. Kolga-Liiwal. Kuusalus. — 29. Malgas ja Ahja Kär
sa!. Waiatus. — 30 Wallse-Nõos.
Alail. 1. Nissis. — 2. Alamustil. Tõrwas. 3. Ruhjas
ja Kuresaares Nuustakul. Kaarcperas. Anijas. — 3. KawaStu
Koosa kõrtsi juures 2 päewa. Pärnus wiimasel kolmapäewal
ja ueljapäewal enne Jünpäewa. Malgas ja Molmarm. — 6.
Zärwekandi mõisas 2 päewa. — 8. Partsi mõisas, Põlwa kihel
konnas Zoorus. Rõuge kihelk. — 9. Häädemeeste! 3 päewa. —
11. Misso mõisas. Reolas. 12. Kaiaweres, Pataste kõrtsi juu
res. Tartus jn Wiljandis neljap. pärast Lihawõtte pühi. Lihu
las esmasp, pärasi Lihawõtte vühi- Rakweres esmasp. ja tev
stp- pärast Lihawõtte pühi. Kose Uue-mõisas esimesel esmasp.
pärast Jüripäewa- W.-Põltsamaal reedel enne Jüripäewa. I
^ljap. enne Mihkli päewa- — 6. Kaiawsre Pakaste kõrtsi
ks- — 7. Lihulas 3 päewa. Wiljandis. Sutlemmas. Hagekõrtsi juures. — 9. Tallinnas 3 päewa. Kure saares. —
btamere mõisas. — 11. Rakweres 3 päewa. Malgas. —
^eblastes 3 päewa. Keilas 3 päewa. Tartus. Wahukülas.
ülimas 1 päew. Leisil 1 päew- Kose Uuemõisas esimesel
1 septembri kuus. — Raplas esimesel reedel pärast Mihkli
— 14. Erastweres Ritsikul. Luuguse kõrtsi juures. Hei3 p. — 15. Rakweres 3 päewa. Rannus, Kulli kõrtsi
— 17. Suures Lähtrus- Koluweres. Jöhwis 3 päewa,
5lafut 3 p. — 18. Lohttsuus. Mõõbsus. — 19. Luutsni^arwastus. Jõelehtmes Niidu kõrtsi suures. — 20. Koeru,
Mahul. Hurmi mõisas, Tille k. j. — 21. Haapsalus,
^ulis. Kuristas, Suitsi t. j. — 22. Kärgula Sulbil. Laek.• — 23. Taalis, Punase kõrtsi juures. Wasulas. Kõos.
patsis. — 24. Laatres, Tartu maak. — 25. Soonistes,
^ ja Sindis. Hellamaa kõrtsi j. Nissi kihelkonnas. — 27.
Mõisas Saare kõrtsi j., Maarja-Magd. k. — 28. Pikk;e kõrtsi juures. Taagep ras, Ala kõrtsi j. Suures-Lähtrns.
Nmäel. Meski (Oriku) mõisas. — 29. Amalas. Ahsa-Kär^aiatu mõisas- — 30. Watlas. 31. Mõuistes.
vbit>embril. 2. Kulinal- — 3. Wastseliina r. j- j. Wsllues-Wäunras, Mõra mõisas. — 4. Nissis. — 5. Waualct Haukal. Raanitse mõisas- — 6. Kassinurmes ja Röu^ 7. Mustjala Sika kõrtsi juures 2 päewa. Ithcnta kõrtsi
’• Malgas. — 10. Jõgema mõisas. Wolmaris 3 päewa.
— 12. Karikas. — 14. Tartus. Kärus. — 17. Illuka
— 19. Patis.— 23. Mõrus. Mustwee alewis 3 päewa.
Paides. — 26. Pikkjärwe Kitse kõrtsi juures. — 28.
^etis 3 päewa. Uue-Põlisamaal. Kassinurmes. Wigalas.
Detsembril- 2. Malgas. — 7. Wiljandis 3 päewa. Wol*3 päewa. — 8. Kulina! — 10. Saianjes ja Mõrus. —
^na-Wändras.e 14. — Wasknarwas. Nina külas, Alatskiwi
— 15. Petsris. Rakweres. — 18. Põöraweres. — 19.
M. — 22. Narwas. -- 23. Krüüdneris. Riias kuni 10.
5vu päewani. Ruhjas. — 26. Mõrus. — 28. Puka kõrtsi
Malgas 15.—25. dets. — 29. Paides. Moisikatsi-Kauksis.
38
Aalg-rirvi Sppns.
Esimeses Eesti polgus möljatöötatub ja tatW'
wõetud.
Lesti keele ka mandu sõnad.
a) Seisak
Kohale
paremale
kurale — Sirgu
keskele
Wakka
Watzalt
Kohenda
Zörta
Maha
Üles
b) TerwiLnseks
Maade paremale
Maade kurale
Maade keskele
Pakmele miitfib maha
Mütsid pahe
c) pöörded
P arema-le
Kura-le
Poo! Parema-le
Pool kura-le
Umb-re
d) Liikumised
Sammu-marsch
Jookstes -marsch
Ümber -marsch (wenitades)
Zooksu -marsch (lühidalt)
Стойка.
становись,
на право.
на лЬво - Р а в н я й с!
на сер.
Смирно.
Вольно.
Оправиться.
Отставить.
Ложись.
Встать.
Для отдавая чес!:
равнеше на
„
и
»
»
на молитву
накройсь.
право.
л-Ьво.
сер.
шапки
Повороты.
на пра-во.
на лЪ-во.
полъ оборота на *?5
полъ оборота на пЩ
кругомъ.
Движешя.
Шагомъ м а р ш ъ. ,
БЪгомъ мар шъ.
Кругомъ маршъ. (npj
б4гомъ
маршъ. v
Pea
Стой.
Paigal
Otse (liikumise mältamiseks)
На мЬст'Ь.
Прямо, (для продол#6
e) Püssi rvõtted
la-le
rla-le
Me
Hmale
>hmalt
Esituseks malmis
—
—
—
—
—
—
—
II. Глава.
II. Päätükk
Шеренга.
Щереножное ученье.
Построение и расч. шеренги.
По порядку расчитайсь.
на первый и второй расчи[тайсь.
рядъ вздвой,
ряды: стройся.
3 а л п о м ъ.
Шеренга, вправо или вл'Ьво
[по такой-тс ц-Ьли.
Utu õppus
''Utu seade ja jaotus
järjes loe
kariks l о e (loetakse esi.
[mette ja teine)
jalaste
icub: ühte
Kogupauk
Iirg 0aqu, wood ehk rood)
temale (kurale) niisuguse
i_
[märgi pihta,
ilmelt ehk lamades) kui on
,
[tarwis.
aske malmis
Съ кол-Ьна или лежа, если
[нужно.
Пальба — шеренгой (отд-Ьле[шемъ, взводомъ или ротой).
141 (высота прицела).
Шеренга- (отошлете, взводъ
[или рета) Пли!
jll (sihtraua kõrgus)
B« 1g e - tuld!5
5 t i!
Ь) A «paukudeks
^ske-walmis!
на плечо.
къ ногЬ.
на руку.
на ремень.
снять ружья.
слушай на карауль.
для салютацюнной стрельбы:
Пальба шеренгой.
Вверхъ.
Шеренга — ПЛИ !
для одиночной стрельбы :
р-Ьдко (часто по 00 патро[новъ или обоймъ).
— Начинай!
— Ку р о кь!
40
Tuld!
Padrunid к iä l ja !
Otse märki laua pihta.
Koon - du
H a ru-n c!
— Огонь!
—
—
—
—
Вынь патроны!
прямо по мишетямъ.
Сом-КНИСЬ!
Разом-КНИСЬ!
Eestistatud fonab.
Ülemus
Lüli
Jagu
Rühm
Rood
Komando
Kamandama
Eskadron
Batarei
Batalion
Brigad
Diwns
Diwision
Korpus
Armen (mägi)
Lüli manem
Ittem
Töörood
Polk
Korrapidaja
Päewni!
Koristaja
Waraait
Ladu
Moona ladu
Kassapidaja
Moonapidaja
Instruktor
Jagaja
Käskjalg
Signalist
! kaarkäik kuralt, pars- — Шеренга л-ьвое, правое плечо
[mait
[впередъ.
t joones keskelt, vare- — Взводъ отъ середины вправо,
[ale, kurale—ahelikku
[вл4>во по лиши въ ц-Ьпь.
iile — edasi
— Въ атаку — впередъ.
I
3
ODODDÖ
-
Mälestuse päewad.
,(Wana kalendri järele).
6. jaan. s. a.
saab 100 aastat tagasi kui August Wilhelm Hu>>
suri. Ta ei olnud eestlane, sündis Weimari m#
tiriigis, kuid oli Äksis ja Põltsamaal õpetas
ja toimetas esimest eestikeelset ajakirja PõltsarB
Selle nimi oli: Lühhikene õpetus, mtfl1
kõigsugguse innimeste ja lojuste arõ1
mised teada antakse — kõik marah ^
h ääks. See ajaleht trükiti Põltsamaal (to olH
kolmest trükikojast Wene riigis tol ajal). Ei olu>
temal erteteüijaid ja ei suutnud ka kaua aega ilmu?
aga sellegipärast tuleb seda ajakirja, kui teerajal
pärastise Eesti ajakirjandusele silmas pidada ja M^
kes seda tegi, hääga mälestada.
4. mail s. a.
saab 100 aastat täis isa Joh. Woldemar Jann?
sünnipüemast. Ei ole nii kerge sihukest usinat
rahwalikku töömeest leida, kui kadunud Iannsen i
Oma wäikese hariduse päsle waatamata, (ta j
ainult kihelkonna kooli läbi teinud) millega nüÄ
ajal enam midagi niisugust pääle hakata wõiM
ei ole, sai ta ajajooksul Eesti waimlise elu n
punktiks. Iannseni hoolel ja regewusel asutati
45
Eesti selts „Wanemuine", asutati ^Eesti Kirjameeste
Selts", asutati Tartu Põllumeeste Selts. Ta oli ise
laulukooride juhataja ja kõnede pidaja. 1869 a. sai
priius Viiskümmend aastat Vanaks ja seda mäles
tuse päeroa pühitseti (jällegi Januseni eeft wõttel)
suure üleüldise Eesti Laulupiduga,
missugused
pärastpoolegi kordusid ja kõige rahwuslikumateks
(Lesti pidudeks on saanud.
Niisama, kui seltsi elus, oli ta ka sule juures.
Et Jannsen poisikesena meski kohas üles kaswas
ja rahwaga kokku puududes rahwa keelt, kombeid ja
ütelust tähele pani, seepärast Võis ta wüga rahwa likult kirjutada ja rahroas luges tema sulest sündi
nuid ridasid õige hää meelega. — Nii on ta kirju
tanud Eõnumetoojat 7 wihku, hulk jutukesi ja
laula; Pärnus kooliõpetaja olles toimetas La ,,P ä r n u
Postimeest", mis weel praegugi Tartus, ,,P o s°
timehe" nime all ilmub. Tartusse asudes hakkas
ta „Eesti Postimeest" wäljaandma. Kuigi ta ilmamaateb „kitsad" olid, kuigi ta kirjatöid nüüd weel
ainult kirjanduse uurijad loewad, peame siiski Janu
seni kui oma aja inimese paale waatama, kes arutu
palju kasulikku tööd meie kodumaa rahwa hääks on
teinud ja keda, 100 aasta sünnipäewal 4 mail
südamlikult ja soojalt mälestame, eeskujuks soowides
kõigile noortele inimestele, sest ainult tol ajal mõis
üksinda nii palju reha, nüüd on paljuid töömehi waja.
9. juulil s. a.
saab 80. aastat tagasi, sest saadik, kui Põlwa lähedal,
Himmaste küla koolimajas tulitillukene poisikene
46
sündis, kellele pärastpoole Jakob nimeks pandi.
Kui ta suureks oli kasrnanud ja arwamata suurte
raskustega ülikooligi läbiteinud oli, siis asus temagi
rahwa töho. Oli tema aegne suurem eitea)õite mis
iial oli, ikka sammus Jakub Hurt ettemõtte
eesotsas fa oli ise Väsimata töömees, ning o]*am
teiste töhö mirgutaja.
Kolme eitemõtet paneksime meie kõige rohkem
tähele. Esiteks Aleksandri kool. — Seda taheti
asutada Eesti rahrna priiuse nMestuseks sa selleks
oli farmis raha korjata terme rahwa käest. Loodi
komiteed ja fabanbeb jõud hakkasid Eestis selle
tähtsa ette mõtte kasuks kes raha korjama, kes pidu
sid korraldama, kes rahwale asja selgitama, kes
ühte, kes teist tegema. Kõige silmapaistwam tegelane
ja palju aega ka terme tegemufe juhataja oli Jakob
Hurt. Lühikese aja jooksul tuli 10.000 rbla sisse.
Põltsamaale osteti sellekohane ilus maja ja asi
näis kõrge paremini mmernat. Kuid tulid endawahelised purelemised tegelaste keskel ja walitsus segas
asjasse ning Eesti kooli asemele asutati Venekeelne
linna-kool, kus Eesti keelt ka Spetadada wõidi, sest
„seda olla kooli asutajad juba silmas pidanud.*
Praegu on kapital Wenemaale ewakueritud ühes
Wene riigi rahaasutustega ja koolimaja ise laguneb
iga parmaga, sest keegi teda ci kohenda.
Eesti Kirjameeste Selts asutati J. W.
Januseni faastegemufel, kuid iseäranis hoogsasti
hakkas ta Jakob Hurti juhatusel tõhö 1872. a.
Peeti koosolekuid, anti sisurikkaid aastaraamatuid
wälja, trükiti muub kasulikku kirjandust ja iseäranis
47
palju kooliraamatuid. Kuid ka siin tulid tülid tege
laste eneste umbel, rvalitfus segas asjasse ning
Selts pandi kinni. Selle asemele asutati 1907 a.
Eesti Kirjanduse Selts, kes praegugi meel töötab
ja kellel mitu tuhat liiget kui kodumaalt, niisamuti
ka waljaspoolt kodumaad on.
Kõige paremini õnnistus Hurtil wanawara
korjamine. Ta awaldas palju üleskutseid kohaUkudele tegelastele: kooliõpetajatele, Vallakirjutajatele, seltsidele ja t. et need manu laule, wanusõnu,
nõiausu kombeid, mõistatusi ja muid mana aja elu
ja asjade kohta käiwaid kirjeldusi temale saadaks.
Üleskutset kuuldi ja saadetused hakkasid Hurti kätte
woolama igast kodumaa nurgast. Mõni saatis ühe,
mõni kaks, mõni kümme, mõni isegi mitu kümme
korda, nii et tolleaegsetes ajalehtedes Hurti aruan
ded mitu rveergu pikad on. Kõik fee hiigla materjal
on praegu Helsingis raudkapis hoiul ja ootab uuri
jaid, ootab ka kapitali, et ilma pääseda. Hurt ise
andis wälja neist lauludest ^,Wana Kannel l ja H
j. ja Setukeste laulud". 3 jagu.
Nii siis tuletame ka seda tähtsat eestlast ta 80
aasta sünnipäewa puhul meelde ja soowime temale
magust hingust sääl Tartu — Marja surnuaial,
kuhu ta 12. a. Lagast külmal januari kuul sängitati.
Aodu ilu ja tvõint.
Mis teemab Eesli kodu ilusaks, auusaks ja mõnu
saks?
Ei mitte paberi nuustid, mida rahaks nimeta
takse — ja mille wäärtus kohutarsalt langeb, ei ka lihast
lõhki minemab hobused, et ka muu müümine koor. Eesti
kodu iluks olgu rnäärtusline rahrnas, kelle hinges rnaimlised ja majanduslised aated käsikäes käirnad. Kellel
oleks ilutunded, kes oleks terme oma keha ja hinge
poolest — kes oleks (ühesõnaga) haritud j; a jõu
kas rahrnas.
Orjaikkest rnabanemise saja-aasta mälestuse päerna
pühitseme 26.111. (8. IV.) Saagu see meile ja meie rahwale
täieliseks pööripäernaks. Saagu meie juures ikka kind
lamaks ja kindlamaks teadmine, et ainult siis jõuame
tulernikus edasi, kui meil haridus on, sest see on sõja
riist, mille rnäärilist teist ei leidu.
Ja et seda oman
dada, sellepärast peame tõsiselt nooresoo kasrnatuse
poole silmad pöörama, sest suuremadgi rahrnad on
kurbe õnnetuse aegt sellega püüdnud hääks teha, et
tulise hooga noodoo kasrnatusest, koolide ja raamatu
kogude asutamisest kinni on hakanud, ja nõnda rniisi
elu rasketele aegadele rnastu rniinud, sellega ennast ja
tulernikku päästes.
Za nüüd elarnad nad suurt elu.
Kas meie ei tahaks omast Eesti rahwast sedasama
näha?
49
Esimene ülesanne sellel alal tööle hakates on:
külakoolid paremale järjele! Küll 1000 korda on sel
lest kirjutatud ja kõneldud, aga näitab nii, et kas kir
jum wõi sulg juurini tümbaks, ikka see midagi ei aita.
Kui wallaisadel kooliõpetaja walimine on, siis nad
waliwad ometi see kõige odawama, et aga sellega
mõnda rublakest tagasi hoida.
Ei 'waadata sugugi
selle pääle, kas see raalitud isik ka suudab kohaliku
rahwa ja noorsoo raaimuelu juht olla, wõi mitte.
Wastu üteldakse: kas seda tarwiski on?
Nii nagu
seni ajani oleme elanud, küll elame edaspidi ka.
Waadake see ongi see asi, et edaspidi meie enam
nii edasi elada ei saa. Ajad lähemad kitsaks ja ikka
meel kitsamaks. Siin ei suuda inimesed, kellel laiem
silmaring puudub, midagi pääle hakata.
Siin ei ole
enam asi nii nagu wanasti, kui oli õnnis kantseleisse
minek igale ühele wõimalik ja sääl töötamine juba
ammu tuntud „ilusa" rööpa järele nii lihtne.
Nüüd
tuleb inimestel ülesleidjateks hakata, nüüd tuleb waa
data kodu ümbruses, kas wast siin millegagi pääle ha
kata ei ole.
Ja siin leidub kahtlemata nii mõndagi,
tarwis ainult otsida ja otsijat maimu ei walanud manab
koolid meie ja noorsoo hingesse: nad walasid ainult
mõne sõna wõõrast keelt ja fiõlgtuie igasuguse otsimise,
iseseiswa töö ja iseäranis weel ühistöö wastu.
Kõige lähemad hariduse allikad — külakoolid, kui
wiletsad nad on, seda ei hakka ma siin kirjeldama,
mingu ise ja waadaku igaüks, kuidas sääl kõigest puu
dus on, ehk teise sõnaga kuidas sääl mitte midagi ei
ole nii, nagu olema peaks.
— 50
Kõige päält oleks tormis tublit kooliõpetajat, har
junud, ofawat meest, kuna niisugused noored, kes meel
kusgi pole olnud, wõiks abideks esialgu olla.
On
tubli kooliõpetaja, see ei mata ennast iialgi kooli töö
alla ära, maid teeb ta korralikult ja tõmbab meel wäljaspool kooligi kaasa.
Zgal pool, kus aga tahate
mõime seda tõeasja tunnistada: sääl külas, kus tubli
rahwakooliõpetaja pikemat aega on töötanud, edeneb
seltsielu, edenewad laulukoorid, maheneb joomine ja
õelad kombed. Sääl külas aga, kus wilets mees töö
tas ja oma jalgagi wäljaspoole koolimaja seinu ei
pannud, kuigi jäält paljud noored inimesed linnas mõne
aasta olid ja kas algkoolist ehk keskkooli teisest ettewalmistamise klassist külla, koolitatud inimese nimega, ta
gasi tulid, sääl külas on noorte inimeste wahel alati
kisklemist, purelemist näha ja et neist ka midagi tõsist
ettewõljat saaks, jeda ei ole lootagi.
Külakool ei ole mitte ainult moonakate ja popsi
laste jaoks. Ei sugugi. Ta on kõigidele ja kes küla
koolist läbi ei ole käinud ja sääl esimest korda ,,rahwaga" kokku puudunud, sellest on raske pärastpoole
rahwakeskel töötajat saada.
Zäreljätmataks saame walitsuse käest nõudma: küla
koolil olgu ajakohased ruumid, mis oleks walged ja
soojad; külakoolil olgu kristlikud pengid, mis iialgi ei
„tänita", ega kuhugi poole ei liigu; külakoolil olgu
oma emakeelne raamatukogukene ja õpeabinõud — ilma
nendeta ei saa keegi läbi; külakoolis walitsegu puhtus
ja ilu. See on see kõige hirmsam asi, et kui kewadegi
lapsed läinud on, siis jäetakse terweks surveks õled,
luukondid, leiwanutid, pudru raasukesed — ühesõnaga kõik
51
jäetakse nii, nagu nad wiimastel päewadel sinna põ
randale kogunud ja seda ei puhasta suwe jooksul üksmnusgi. Sääl on söödamaa, kus pisielukad lopsakalt
siginewad ja isegi seinade praowahed täidawad, nii et
tulemi aastal koolisolejad jällegi igasugust prahti sisse
hingawad. Pärast kooli lõppu peaks kõige põhjalikum
pesemine ja puhastamine ette Võetama, suwe jooksul
maja ära tuulutama jne. Seni seda ei tehtud.
Ja koolis käimine!
No siin oleks ainult Õnn,
kui õige ränk trahw iga puudunud päewa eest sisse
nõutaks, muidu selles asjas parandust loota ei ole,
muidu ei säeta iialgi enne kooli algust jalawarjukesi
joonde, ega korraldata riideid ära — waid kõike seda
hakatakse weel siis tegema, kui juba koolis tarwis on
olla; muidu kulub koolipäewi, küll siia, küll muide:
kord linu ajama, kord metsast hagu wedama, kord mes
kil käima, küll heinu wedama, küll laada päewal kodu
hoidma, sest et teised kõik laadal tahawad olla ja koo
lilapsel ei tohi midagi kodudleku roastu ütlemist olla
— La on ju laps.
Mida õige wõiks meile tubli rahwakool anda?
Kõige esiti wõiks ta
Ta wõiks meile paljugi anda.
noorsoo hingesse huwi teaduse ja kirjanduse wastu istu
tada, nii et temal et tarwitseks mitte laupäewa õhtul
ehal käikude ja pühap. joogKohas Vedelemisega ennast
lahutada igapäewasest raskest tööst.'
Puhas koolimaja, ilusa ümbrusega, kus manad
puud nii tahedast! kohisetvad, istutaks noorsoo hingesse
iluduse tunde.
Ta püüab ka kodus puhtust maksma
panna ja mitte ainult selle jaoks, et wõõrad tulewad,
waid puhtuse, ilu enese pärast.
Ja oma kodu ümb
52
rust püüaks ta ilustada. Mööda maad ümber waadates, näeme tihti talusid ja wäikesi elumajakesi, mis
alasti wilja põldude ja heinamaade keskel asuwad, et
ühte puud ega põõsast pole näha. Kas niisugune kodu
ka inimesele armas wõib olla? — Wäga harwa. Kas
on sääl noorsugu süüdi, et ta oma elumaja ümbrust
ei ilusta? — Mitte sugugi.
Antku kool eeskuju —
noorsugu sammub kahtlemata selle eeskuju järele!
Sõbralik koolimaja oleks paigaks, kuhu edaspidigi
minna, kui kodus mõnel wabal minutil igaw on olla.
Säält leiaks teist eest, sääl oleks hää juttu westa,
jooksta, mängida, laulda ja kodutulles mõni raamatgi
ligi tuua, sest igale külale ei ha mitte seltsimaja lähe
dal olla — neid ei jõutaks ülespidadagi nii palju.
Koolis walmineks inimesed tulemase elu jaoks.
Nad tooks fäält kaasa oskuse rehkendada (mida meie
inimesed nii sugugi ei oska), oskuse mõtelda, arwustaba ja oma arwamist, mis kaaluw oleks, awaldada.
Ta tooks tööhimu kodu, sest ei koolis ei ole laiskusele
aset. Tal oleks algteated ja saaks mõnda erikooli õpima minna, et jäält kas põlluteadlasena, ametnikuna,
käsitöölisena wõi jällegi meistrina lahkuda, et siis omal
erialal edaspidi töötada.
Weel palju muudgj wõiks kool ära teha, kuid
küllalt neist näitustest. Need ülesanded on kõige lähe
ma tulewiku teostada.
Kui meie tahame weel edas
pidi ka, kui rahwas, omal kodumaal elada, siis peab
kool nooresoo paremaks kaswatama, kui manab on. On
aga rahwas sellega rahul, et temaga mängitakse, nagu
torm laastukesega merel, noh siis laske minna nagu
läheb, siis korjake ilusasti rublakest rublakeste juure
53
ja ärge iial oma laste pääle nurisege: nad on joodi-'
kud, nad elawad kõlbmata elu, nendest ei ole töötegi
jaid — seda teie ise olete teinud, et neid kasroatada
ei mõistnud, ega koole paremale järjele et seadnud, kus
nad õpida oleks wõinud ja kust nad parema kaswatufe oleks sannud.
*
*
Arusaadav), et koo! üksinda midagi ei suuda, kui
seda õpetust, mis koolist saadakse, edaspidi raamatute
kaudu ei täiendata. Raske on täiskaswanule raama
tukogu mõtet selgeks teha.
Peab juba lapse juures
algama. Lapse hing on kõigele roasturoõtlikum ja mtS
sinna külwatakse, kas hüüd ehk õelat, see kannab pärast
poole lopsakat wilja. Kuriteoks peaksime lugema seda,
kui meie kaswandik 13 a. roana ja ei ole roeel ühtegi
raamatut läbi lugenud, (omal jõul ilma ja sunduseta)
mis temasse teataroa mulje oleks jätnud. Za kui laps
koolis lugema on harjunud, siis loeb ta ka pärastpoole
hoolega, siis et kuuleks meie iialgi kaeblusi seltsi tege
laste poolt, et raamatud roedeleroad riiulitel — keegi
neid ei loe, ehk kui loetakse, siis ainult kõige uuemaid,
uttdishimu pärast ja põnewaid romane, millede juures
midagi tarnis mõtelda ei oleks.
Raamatuid roõiks noorsugu mitmel teel endale
muretseda.
Kõigepääst seltside raamatukogudest, jtis
tutaroate käest —• maal juhtub nii mõnigi „Linda" aas
takäik, ehk mõned muud kokku köidetud ajalehe lisad,
mis kaunis huwitawad lugeda on.
Isegi roanad aja
lehe aastakäigud on roaga huwitawad — nende kaudu
tutroustad ennast läinud aja rooolude, waieluste, mõtete
54
ja püüetega. Sel teel fattimmb ka küll sagedasti wereromanid ja mõnesugused „Walguse" jutud näppu, kuid
mis süül parata...
Raamatuid wöiks ka osta, kui waba rahakopik
juhtub olema ja mahe roiisil ostes, koguneb ajajooksul
õige kena kogukene, mida muilegi hää on tarwitada
anda.
Seda aga tuleb silmas pidada (mis, paraku, nii
sagedasti ära unustatakse), et raamatuga peab ilusasti
ja auukartlikult ümber käidama.
Teise käest roõetud
raamat tagasiwiimaia jätta, on samasugune alatu tegu,
nagu wõtaks keegi teise käest laenuks endale kiriku kuue
ja ei wiiksgi enam tagasi.
Kuna ometi see nähtus
üleüldine on, et igal inimesel, kellel raamatuid leidub,
ka teise omasid näeme. Kas seda tarnis oleks?
*
*
*
Orjaikkest wabanemise saja-aasta mälestuse päewa
pühitseme 8. IV. tünawu.
Saagu see päew meile ja
meie rahwale tailiseks pööripäemaks. Saagu meie juu
res ikka kindlamaks ja kindlamaks teadmine, et ainult
siis j õunte tulewikus edasi, kui meil haridus on, sest
see on sõjariist mille wäärilist teist ei leidu.
F. R. Areutzwaldile
kes terme oma elutöö Wõrus tegi, on juba ammugi
Wõrru kamatsetud auusammas panna.
Kord telliti
kunstnik-kujurajuja Weitzenbergi käest juba kujugi ära.
Wiimane oli nõus ja asus kohe töhö. Asi jäi Wõrus
seekord pooleli ja roana kunstnik sai mitu sada rubla
kahju, et oli hulka tööd asjata teinud. Nüüd on
55
jällegi fee mõte üles ivõetud.
Kuidas ta nüüd küll
peaks lõpeme ?
Kas näeme juba pea Wõrus AaLemipoja looja kuju? Kui kusgil selle häüks pidu ehk
korjandus korraldatakse,woi Amerika oksjoni teel midagr
wälja pakutakse, ärge olge siis keegi kidsi!
ptlMfc elu edeneinisest.
Ohrissit.
Inimene tahab igat ttnift edasi liikuda ja päälegi
wäga kiiresti, nii et nüüd sel ajal iga popsgi, kellel
hobuse kronu on, waatab jalamehe pääle kõrgilt alla.
Juba muinasajal sõideti mee paat, ka raudtee rong
on endale igas kultura maa nurgas ja nurgakeses elu
õiguse wöitnud ja tuleb aeg millal õhusõit niisama
harilikeks nähtuseks saab, nagu teisedgi sõidud.
Ohus on katmtud ka juba ammugi sõita 1670. a.
see on ligi 250 aastat tagasi, armas üks jesuitlane
Franzisk Laan, et õhus wõib niisuguse palliga sõita,
mis kergem on kui õhk. Ohulaerva ülesleidmise auu
aga jääb wennaste Mongolfjeedele, kes Prantsusmaal
paperiwabriku omanikud olid.
Nende õhulaew seisis koos 4 sülda kõrgest paberi
munast mis, tühi oli ja mis peenikese riidega üle
tõmmati. Üksikud osad kinnitati haakide ja nööpidega
kinni, siis täideti pall kuuma õhuga ja lasti ta üles
minna. Pall lendas ka 1000 sülda kõrgele ja sattus
16 minuti pärast maha tagasi.
Sõnum niisugusest
imeasjast lagunes wälgukiirusel igale poole laiali
57
ja mõne aja pärast lasti Parisis samasugune õhusõitja
õhku, mis lähema küla juurde maha kukkus ja rahwa
hullul wiiel ära hirmutas. Katsed kordusid jürgest
edasi ja wiimaks, et teada saada, kas süül ülewel ini
mene ka wõib käia, asetati korw õhu palli juurde ja
komi sisse mahutati kukk, oinas ja part. Kui nähti
et need esimesed öhusöitjad õnnelikult tagasi tulid,
hakkasid ka inimesed sõitu proowima. Kuid nii paljud
jütsid oma elu. Aga sellegi pärast ei kohkunud järel
tulijad ettewõttest tagasi. Hakati palli mitmesuguste
kergete gaasidega täitma ja tehti nad kindlamast ollu
sest. Wõrgu abil kinnitati kast palli külge.
Kastis
wõisid asuda inimesed ja ka mõnesugune kraam.
Sõja otstarbeks hakati õhulaewu tarnitama PõhjaAmerika sõjast saadik 1863. a. ja nimelt grahw
Zeppelini wäsimata töö ja hoole kaudu.
Seni ajani
ei olnud wõimalik õhulaewa juhtida, maid ta lendas
sinna poole, kuhu tuul tõukas. Küll püüti algusest
saadik kuidagi rviisi sinna poole teda juhti, kuhu sõidu
siht oli ja sellepärast tehti isegi purjed pääle, et siis
nagu laewaga sõita. Aga kõik see et läinud korda.
Ka propelleri idee läbi wiimise katsed olid sage
dasti õnnetud ja ainult genialsel Zeppelinil läks õn
neks mäljamõtelda niisugust suurt õhulaewa, mis oleks
juhitaw, kannaks rasket koormat, tõuseks kõrgele õhku
ja suudaks kaua õhus olla. Selle suure ehituse jaoks
pidi ka suur kapital olema.
Zeppelinil seda ei olnud
ja et teaduse meeste ringides üleüldine omamine
Zeppelini ettewõtte kahjuks oli, seepärast jäi asi kaua
aega soiku.
Kuid cmetegi leidus ka poole hoidjaid ja ligi 20
58
a. tagasi algas Bodeni järwe püül (Helmetsias) ehita
mine, sest et wee püül oli kergem „sigaril" tuule
järele teraw ots käända. Balloni („sigari") pikkus
ehitati ligi 60 sülda ja läbimõõt köide jämedamast
kohast 5 sülda.
Kandejagu mis kasti sarnane on.
Lehti kergest aluminiumist. Ballon jagunes 17 jakku,
selle sihiga, et kui üks jagu Vigastatud saab, siis
jääks teised ikka järele, mis suudaks kandejagu ülemel hoida.
Kande jao põW« kinnitati kaks lootsikut,
kahekordse põhjaga.
5 ballonil olid klapid, millede
abil mõis üleZ tõusta ja maha lasta.
Ballonid
täideti wesiniku gaasiga, mis õhust wäga palju kergem
on. Esialgse uue juhitama õhulaema kiirus oli 5 sülda
sekundis.
Pärastpoole täiendati meel seda süstemi mitmel
musi. Ka kandejagu jäeti mitmesse osasse, igas osas
oma motor, et kui üks ära rikkub, siis halab teine töösse.
Nüüdses sõjas etendawad nad suurt osa ja täienewad ikka järjest meel.
Linnu moodi, tümadega, prsowiti ka lennata
mitmel pool, kuid sellestgi tuli loobuda ja ikka motor
töho panna. Need, aeroplamd, moodustawad ise liigi
õhusõidu riistad.
Nad lendawad kiiremimi, kuid
kannamad wähem.
Praeguses sõjas etendawad nemadgi määramata suurt osa, mitte ainult kui maakuulajad, maid ka pommipildujatena ja isegi kergemad
suurtükid külmawad aeroplanidelt maa pääle surma.
59
Jalgrattas.
~
Jalgrattas leiti üles 1813. a„ järjelikult on ta
105 aastat roana. Selle riista ülesleidja oli baron
oon Dree.
Selle Mehe saatus kujunes kaunis roiltu.
Sündimise poolest oli ta Badeni aristvkrad ja selle
pärast, kui oleks Dree tahtnud häile kommetele truiks
jääda, pidanud La kas ohwitseriks ehk adwokadiks hak
kama, teisi roalikuid temal, kui kõrgest soost isikul, ei
olnud.
Dreel aga ei olnud sugugi lusti neis kummasgi
hakata, ronib mis teda huwitas, see oli — mehanika,
mille La põhjalikult ära õppis ja mille paate ta kõik
oma roaba aja ära kulutas.
Dreel läks korda esialgu mitu rvähemat tarwilikku ülesleidust teha: liharaguja, kahekordne peegel
j. n. ed.
Kõige tähtsam ülesleidus oli jalgrattas,
mis temale kõige rohkem kannatust ja mõrudusi
kinkis.
Dree jalgrattas seisis koos kahest rattast, millede
wahel raamistik oli istmega.
Esimese raiaga mõis
fäänba. Edasi aeti mitte nii, nagu nüüd, roaib jalad
ulatasid maa külge ja jalguga tõugati edasi. Patenti
temale niisuguse ülesleiduse eest ei antud, üteldes, et
see ei ole enam uudis; mis aga sugugi tõsi ei olnud,
sest kõigil seni ajani ilmunud sõiduriistadel ei olnud
midagi ühist jalgrattaga. Dree näitas jalgrattast isegi
selleaegsele Wene keisrile, kes ülesleidjale briljantidega
sõrmuse kinkis, kuhu oli graweeritud „за доставлен
ное удовольств1е“ *).
fc) Saadud lõbu eest.
60 —
Oma jalgratta häüduft näitas Dree sellega, et ta
kaunis kiiresti edast liikus ja neljatunnilise sõidu tihe
tunniga „maha laskis". Kui nähti et ta ikka kaunis
kiiresti sõidab, anti wiimaks temale patentgi.
Jalgrattas leidis endale palju poolehoidjaid, ise
äranis nooresoo keskelt, kuid ei puudunud ka roaenKui ta oma jalg
lafed, kes teda iga pidi narrisid.
rattaga, millest ta iialgi ei lahkunud, uulitsale ilmus,
siis kuuldusid igalt poolt uulitsa poisikeste roilistamised
ja ilm matimata sõimusõnas. Ülesleidja suri 1851.a.
ilm waranduseta ja ta unustamata jalgratas müüdi
5 marga eest maha. Pärastpoole ostis linn ta 500
marga eest tagasi ja nüüd hoitakse teda, kui kallist
mälestust alles. 1893. a. ehitas Saksamaa jalgratta
sõitjate selts Dreele Karlsruuesse ausamba.
Dree jalgratast täiendati roaga palju: tehti liikuw sadul, pandi rattad haarolite püül käima ja kõige
huroitawam oli see, et kummid päris juhtumise kaupa
püüle tõmmati. Schottimaa hirurgi Dunlopi pojal
ott ka jalgratas ja põrutas halluste.
Isa roõttis
kummi toru, millega aias lille kasteti, puhus õhku
täis, köitis marsiga otsad kinni ning tõmbas pääle.
Dunlop sai selle eest patendi ja suured summad, mis
nii roaga Dreele oleks ära kulunud.
Nüüd on jällegi kummide puudus ja seepärast
on nähtud jalgrattaid kahekordse raudrehwiga, millede
ivahel V* tolli tühja ruumi on — sääl asuroad tera
sest' roedrud. Et jalgratas ei põrutaks ja et ta kiivide
pääl ei libistaks, selleks on päälmine rehw nahaga üle
tõmmatud. Seega on palju raskem sõita, kui kummi
rehvidega, kuid. saab fiisgi.
61
Aella ajalugn.
Kellade ülesleidjat ei tunta. Kella tarwitati aga
juba wanast hallist ajast saadik ja tema ehituse iviis
edenes pikka mööda ning edeneb meelgi. Esimesed ajanwötjad arwatakse Kaldea rahwa omad oleroat: need
on päewa-kellad, mis marjuga ära näitasid, kui kaugel
aeg on.
Nagu teised ülesleidused, niisamuti ka kell,
tungis aegamööda Greeka ja Rooma kaudu Kesk-Eurööpasse ja wiimati meiegi kodumaale. Igal agara
mal karjapoisil on meel nüüdgi metsas, ehk kesa serwal
oma päewa-kell, mille järele tal kodumineku aeg kerge
on wäljaarwata.
Mõned wanaaja päewa-kellad olid hiigla suure
ehitusega, nagu, näituseks, Salisburi graskonnas Ing
lismaal. Selle päewa-kella „Ziserplaat" oli 41 sülda
Pääle selle suure ajanäitamise ringi olid
läbi möö ta.
sellel kellal peet mitmed mähemad „Ziserplaadid" ja pikad
tulbad.
Üks neist näitas isegi suwise pööripäewa ära.
Wäga huwitawa päewa-kella jätised on Indias
üles leitud.
Sääl on 9 sülda kõrge marmori trepp.
Kummalgi pool treppi poolringid, millede pääle trepi
astmetelt mari langeb ja nõnda arwatakse wäga punkti
püält aeg wälja. See kell on endise tähetorni jättis.
Päewa-kell oli wäga kaua tarwitusel. Olid isegi
tasku päewakellad tehtud, suurte kellade eeskujul. Aga
neil kõigil oli see suur prmdus, et pilwes ilmaga ja
ööse kuigi wiisi wõimalik polnud kella aega wälja
annata, ja seepärast katsuti juba ammugi niisugust apparaati wälja mõtelda, kes oleks igal ajal walmis
punkti päält aega näitama.
—
62
Nõnda tekkis Assyrias tuee-M, juba 600 a. enne
Kristuse sünd.
Selle ehitus oli õige lihtne.
Anum
täideti meega ja anuma põhjas olewa wüikese augukese kaudu hakkas wesi tilga wiisi wälja nirisema.
Weeanuma sisemise poole pääl olid kriipsud ja nii
madalale kui wesi langes, nii palju oli aega mööda,
mida kriipsude järele kerge oli wälja arwata. Huwitaru
on see nähtus, et wee-kell ka niisuguste rahwaste
juures leidub, kes üksteisega sugugi läbi ei käinud,
näit. Hiinlased ja India rahwad.
Wee-kella-wärk täienes aeg-ajalt. Amblastel oli
näit. niisugune wee-kell, et tarwis ei olnud annmasie
waadatagi, waid isesugune seieri abil näitas ära, kui
madalale wesi on langenud.
Pääle selle olid weel
mitmesugused täiendused ja nii need kellad püüsid
kuni 18. aastasajani, millal hambaratta-würgiga kellad
aeg-ajalt nad Larwituselt minema tõrjusid.
Kes oli wiimaselaadilise kella esimene tegija — ei
tea kindlasti ütelda.
On põhjast arwata, et seegi
algatus Idast tuli ja Hispania ja Ztalia kaudn
Europasse pääses.
Iseäranis edenenud oli kellade
walmirtamise kunst Jtalias, kus öö-päew 24 tunnid
ära jaotati.
Esialgu olid kellad wüga korratud, jäu
kas palju taha, ehk käisid ette ja seepärast ei saanut
kaua aega neid iseäranis tähetornides tarwitada.
16. aastasaja alguses leidis kardseppa õpipoisi
Peter Genleim, Nürnbergis taskukellade walmistamih
kunsti üles. Tema taskukell oli wedruga, ühe üles
keeramisega käis 40 tundi, oli ainult üks seier ja md
kõige huwitawam — ka lõi see kell. Pea pääle laski
kellade ilmusid ka seinakellad, samasuguse wedru-a
63
Need läksid lõpude lõpuks nii keeruliseks, et näitasid
isegi kuupüewi ja mitmesuguste taewakehade liikumist.
Oli §a tegemist oma jagu nende wedrukelladegr, sest weder tõmbab pärast üleskeeramist kõweniini ja kui kell „maha käib" siis hakkab järele jääma.
Samuti oli lugu pommidega: mida pomm allapoole
tuleb, seda ta raskemaks lähab, ning sellepärast mõeldi
kella pendel wälja, kes reguleeriks kella käiku.
Pendelil oli aga esialgu jällegi see nuga, et külmaga tõmbas
ta enda lühemaks ja siis käis kell ruttu; soojaga rvenis
pikkaks ja kell jäi taha. Et seda pahet ära hoida, seks
tehti kella pendel mittttefugustest metallidest ja sõela
moodi, nii et ühede metallide wenimine ühes sihis,
teiste metallide wenimisega teises sihis ära kadus ja
kell kaunis õigesti käis. Nüüdsel ajal hoitakse punkti
päälsed tähetorni kellad paksude klaas kaprde sees, kus
elektri woolude ja mitmesuguste muide abinõudega
temperatur ühe kõrgel suwel kui taimel hoitakse.
Edaspidistel aegadel tehti meel minuti ja sekundi
seierid juurde ning tasku-kellade märk muudeti osal
jaol niisuguseks, et „pääst" wõib üles keerata ja seie
rid teise koha pääle seada.
Kellade suurus on mäga mitmesugune.
Mõni
tillukene kuld-kell kaalub waewalt kaks — kolm lodi.
Kirikutorni kell Wõrus näituseks aga on 4 sihwerplaadiga ja käib ühe üles keeramisega nädal aega.
Ta kõrgus on umbes 61/2 jalga.
Kettide asemel on
köis ja pommioeks kiwid.
Ka asekoha en leidnud
kellad endale mäga mitmel poo!: kiriku tornis, sadama
sillal, turu pääl, saalis, waese onnis, taskus, rinna
pääl, käewarre pääl ja isegi (fee kõige uuem mood)
64
saapa nina pääl. Kella tööstus on edenenud kõige
enam Helweetsias, kuna Wenemaalt võrdlemisi kehwa
ehitusega kellad tulid-.
Punktipäülset kella on maga paljudele maja.
Täheteadlastest rääkimata, kellede silmas ka 1/ю sekundit
sagedasti pikk aeg on. Meremehed ei ja ilma punktipüälse kellata õieti kohta ära määrata. Merel wersta
tulpe et ole ja siis arwatakse selle järele kui palju
aega on ära sõidetud. Sadamatesse on harilikult obserwatoriumid (tähe tornid) ehitatud, kusi punkt kell
12 lendawad wärwilised pallid (nööride otsas) wälja,
mis on kaugele merele näha ja mille järele meremehed
kella teawad seada. Pallide mäljawiskamine on parem
abinõu, kui suurtüki laskmine, mille abil suurtes lin
nades wanasti keskpäewa tähendati. Hääl, nagu teada,
laguneb laiali wõrdlemisi aegamööda — 300 meetril
s. o. ligi 160 sülda sekundis. Seepärast, mida kau
gemal kuulja, seda hiljem ta kuuleb. Walgus, selle
rvastu, laguneb wäga kiiresti — 300.000 Suomeetrit
sekundiga s. o. pääle kahesaja kaheksakümne tuhande
wersta. Ja nõnda wõib ütelda, et silm näeb otsekohe
kuna kõrw meel tiiki ajapärast kuuleb. Raudtee jaa
mades peab ka õige kell olema (wäljaarwatud Wenemaal, kus sagedasti rong paar nädalat hiljaks jääb —
jääl ei tähenda mõni tund ega minut mitte midagi).
Mõned, awalikus kohas asuwad kellad, on enemiste
obserwatoriumiga traatide kaudu ühenduses kust neid
elektriwoolu abil õieti jäetakse, j
65
S
«
b t
u v.
Kuni 1700 aastateni walmistati suhkrut ainult
suhkru pilliroost ja niinelt hiinlased, fee wana-kultura
rahwas, tuubis seda kunsti juba muistsest ajast saadik.
Nende käest õpisid Persia rahwas. Aga kui arablased
656. a. perslased ära ro Sitsid, õpisid nad wõidetud
rahwa käest suhkru pilliroo - kasroatamise ja suhkru
roalmistamise kunsti ning kandsid selle mitmetessk
maadesse: Egiptusesse, Sitsiliasse, Hispaniasse jne.
Kesk-Europasse tungis suhkur alles ristisõdade ajal ja
oli esialgu kole kallis, nii et ainult rikkad wõisid
teda Larwitada, kuna waesem rahwas kas sirupit ehe
(kus mesilaste, pidamine edenenud oli) mett tarwitas,
1747. a. Berlini teaduste akademi a keemike
Marggras leidis suhkru naeri üles ja omas aruandes
mis ta akademi ale ette pani, oli isegi suhkru walmisr
tamise wiis ära nähtud. Selle järele wõis igaüks
kodus liht masinate abil suhkru-naeriteft magusat sahwtwälja pressi, millest roaga mõnus suhkru siirup saadi
Marggras ei arroanud ise omal ülesleidusel roügat
suurt tähtsust oleroat ja mõtles, et suhkru walmisa,
mine naeritest jääbgi kitsatesse raamidesse. Aga temt
õpilane Ahard töötas kindlasti 20 a. suhkru-nae^i is-,
tanduste organiseerimise kallak. Sää! ta kasroatashoopis uue liigi suhkru-naerist, mis mitu korda rohkeim
eneses magusaid olluseid sisaldas, kui senine naer sa
mida Marggras uuris.
Paljule katsete kaudu sai ta isegi selle kätte,
kuidas suurelroiifil tükki suhkrut roalmistada. Wabriku
asutamiseks Ahardil raha ei olnud ja rahamehed ka
66
keegi et usaldanud teda toetada, seepärast jäi ainuke
nõu üle — kuninga Friedrich Wilhelmi III. palwele
minna. Wiimane andis asja õpetatud kommisjoni
kätte. Kommisjon waatas eelnõu põhjalikult läbi ja
lugu lõpes sellega, et juba selsamal aastal arvati
Silesias esimene suhkru umbrit
Alguses edenes tööstus õelasti. Suhkru rväljatulek oli wäike ja Hamburgi linna suhkrukeetjad (sisse
weetud pilliroost) panid kõik rattad käima, et asja
takistada. Nad püüdsid kõige päält rahwa seas umb
usaldust äratada uue magus-aine rvastu. Nad luule
tasid temale mitmesugused kardetawad omadused külge.
Kui see mähe aitas, siis katsusid Ahardi ära osta.
Wiimane küll et annud ennast alatutele abinõudele,
ennegi wõistlust olemas olewate suhkrn tööstustega ka
Ahardi wabrik wäljakannatada ei suutnud ja kui Na
poleoni sõjakäigud päewakorrale tulid, siis jäi uuesti
asutatud wabrik hoopis seisma.
Ettewõttele tõi uut hoogu see asjaolu, et pärast
Napoleoni sõjakäikude algust jäi wäline kaubandus
Saksamaal seisma ühes ka suhkru pilliroo ja üleüldse
suhkru sisse wedu Euroopasse. Suhkru hind tõusis
wõrdlemata kõrgele. Selle tõttu hakkasid just kui nõiv
mäel siginema naeri-suhkru walmistamise wabrikud.
Sest saadik kaswas suhkrutööstus alatasa. Iseäranis
Saksa- ja Lõuna-Wenemaal. Arwamata laiad põllud
kandsid suhkru-naerist ja 100.000=$) töölised töötasid
suhkruwabrikutes.
Maailma sõda lõi oma pitseri igale poole.
Hoopis lõpnud on kodumaalt suhkur, ehk kui tedv
wahetewahel saab, siis kole kõrge hinnaga. Kas ei
67
oleks kodumaalgi aeg oma suhkru-naeri kaswatamise
püüle rõhku panbma hakata. Teadagi, et see naeris,
mis soojas kliimas kasrvas meil nii hästi sigineda ei
wõi, aga kas ei teeks Põllumeeste Seltsid selle taime
aklimatiseerimisega algust?
Suhkrut tuleb meil mulalt kaua oodata ja kui
meie ise selle asjaga algama ei saa, siis peame ikka
edast wõltsitud sahariiniga lepima.
Naljaks.
Ajaleht,
ja Lelegrahf.
Kas teie ka mõnda ajalehte tellite?
Kuis selle sõjaga lugu on?
Ei, ma ajalehte ei loe. Johina Liiso Eit essgi
egäpüiw siia ja seletas et . . . (järgneb pikk aruanne
sõjasaladustest, mida nüüdsel ajal trükida et tohi.)
Aallis aeg.
Juba
Armilde, sääl nurgas on wist hiired.
jällegi frõbifemab.
Ei ole. See teiselpool seina aetakse habemeid.
Tõde.
1.
Ühed cmxmmab, et Eestis
Hulga tarku mehi olla.
Teised aga tõenbamab,
Et kõik nad tuule tallajad.
Nüüd wõtke arwamised kokku
Siis saate tõe Vistist kätte:
Sest eks siin ilmas ikka ole.
Meil hulka tarku mehi on,
Kuid oma koha pääl nad pole.
2.
Kord lõpetas üks ülikooli
Ja istus adwokadi tooli.
Ta minnas, minnas seda ikket.
Kuid kohtus käijat t'ast ei saanud
Maid asut' seebi wabriku
Ja ei olnud enam õnnetu.
3.
Üks neiu mõtles jällegi.
Et näitlejaks ta saama peaks
Za kurwamängu osasi
Ta hästi ette kannaks
Kuid ometegi tuli nii:
Kui nuttis püünel näitleja
Ja oli hirmus õnnetu
Siis rahmas naeris utjata.
Tal' siisgi annet ikka näis
Ta ilusasti riides käis.
4.
Kooliõpetajaks keegi
Kord tahtis saada Võitmata
Ta õppis, tuupis, tööd ta tegi
Ja püüdis järel jätmata
Ning Viimaks sai ka sihile.
Kuid õnn ei tulnud järele.
Ta seni rämples ilma fees.
Kui surm ju oli ukje ees.
Ja ometegf teada oli.
Et mesinikuks and tal tubli.
5.
Äks tahtis jälle talumeheks
Hkwa joonelt hakata.
Tal talumehe loomu polnud,
Ka elada ei osanud
Ning kongross Viimaks kaela tuli,
Sest asjata ta harbeldas.
Ja and ol' ikka temalgi
Ta hobustega parseldas.
6.
Jah, eks siin ilmas ikka ole,
Meil palju tarku mehi on.
Kuid oma koha pää! nad pole.
August mm
kaubaäri Wörus.
Tartu uui. nr. 15, Munna majasSoowitab
4
kõiksugu
raagu:
kaupasid,
kolonial,
raud,
teras,
klaas,
portselan,
tubaka jne.
lü&õšiäskasi hiiinadls
Jällemüüjatele kõrge
hinnaalandus.
Õiglane teenimise.
schampanjent, konjakut, rummid li
köörisid ja teisi
siapsisitl.
iääle selle soowitan wäga maitsewaid
mineraiweesid (Tafelwasser)
Harzer Sauerbrurmen ja Glashäger*
Kõige austusega
Karl Ottensenn.
Wõru Eesti
£aenu-ja|oiu-Ühisus
Jüri uul. Linnawaiitsuse majas.
Wõtab raha igasuguste simmiades hoiule
ja maksab praegu:
aasta pääle pandud summade eest 4%
jookswa arwe pääle pandud sum. „ 3°/0
sääl juures ei ole hoiulepanejatel mingisu
gust margi- ega muud kroonu-maksu kanda.
Ühisus annab laenusid kuni 5 aastani
maaparandamiseks, tööriistade muretsemi
seks, seemnete ja põllurammu ostmiseks
ja igasugusteks teisteks loowateks ettevõte
teks.
Laenude kindlustuseks wõivvad olla käemehed, väärtpaberid, obligatsionid jne.
Laenusid antakse ainult Ühisuse liik
metele.
Ühisuse liikmeks wõib igaüks täisõigusline isik saada.
Laenude eest wõtab ühisus praegu 7%
Ühisus on avatud igal äripäeva!.
Juhatuse fcoosoäekueä icus laenu
andmine oisu&takse, on igal eesmaspäewal ja Beäiapäewal.
X Kie-sler
Wõrus, Jüri uui., nr. 13-b
endises Terrepsoni kaupluses.
Soowitab omast ladust:
Koorelahutajaid „Baltic"
ja ,,ftifa“,
piiril ja adra terasid.
Xattnse ja latli nasin,
peksumasina trumli EstusiB,
Köie ja ohja noori,
fikm klaasi, kilasid,
Jfasma Õli ja kõiksugust
raud ja teras kaupa.
Möldritele:
Weski kunstkiwi materjali nagu :
Chlormagnesiumi
Magnesiti ja
Räni.
Moodu- ja yudukauplus
leier Peeker
VOõxus, Juri uulitsas Muuna majas
sovwitab kõiksugu mvodu- ja pudu-kaupa kindla odawate
hindadega, nagu: shlipsisid, manistka-esiseid, kraesid,
manshettisid, traksisid, sukks ja sokkisid, kindaid,
kammisid, laslemänguasju, seepisid, tule kiwa,
masinaid jne.
- - Mndlad odawad hinnad. - -
£а$та Küti willat58steses
saab jälle wanas tuntud hääduses wilia kraasimise, ketramise, riide wärwimise, wannutuse, pressimise ja suure rätiku kudumise töösid tehtud.
Gustaw Meltz.
Wastuwõtmine Wõrus endises Kahro riidekaupl. turu ääres J. Sandt ja Orawal kaup
mees Lill.
I
£■ К. У. „Täht“
raamatu-ja kirjutus
materjali kauplus.
Raamatukaupluse juures, on järg
mised jaoskonnad:
Jalgrataste ja nende jagude osakond.
Elektri osakond.
Шгу$} Jüri uulitsas*
Kõnetraat nr. 54.
Wõrus
trükib igasuguseid suure
maid ja wäiksemaid trü
kitöid korralikult ja
maitserikkalt, nagu
näituseks:
nimekaarte,
kutsekaarte,
laululehti,
arweiehti,
tabellesid.
kuulutusi,
põhjuskirjiy.
raamatuid j. n. e.
Töö hääduse pääle pan
nakse rõhku.
NORMIKIRI. Tehniline tootmine on tänapäeval normitud kõigis üksikasjus. Selle normimise all mõiste takse nii vaimse kui ka materiaalse toote kuju ja mõõdete üksikasjalist kindlaksmääramist nende lihtsustamise otstarbel. Sel teel on saavutatud suurim jõudlus tehnilises loomingus. Esimesi samme tehnilise loomingu normimise alal astuti Saksamaal: Saksa Inseneride ühingu algatusel töötati välja normid, mis on tänapäev tuntud „DIN-normide" nime all (Deutsche IndustrieNormen). Tehnilises joonestamises ei pääse mööda ka kirjalikest avaldustest, nagu mõõtnumbrid, jooniste pealkirjad, esemete nimed jne. Seepärast on ka siin tarvitatav kiri normitud äärmiselt lihtsaks ja kergesti kirjutatavaks. Käesolevas vihikus on toodud normid ja juhised selle nn. normikirja harjutamiseks ja vene keele tähestik, mis on koostatud Nõukogude Liidu standardkirja nr 14 alusel (Ost 7535). , Kirjutamise kergenduseks on õppijaile näidatud noolte ja numbrite abil kirjutamisharjutuse võtted.
Kirjanormid. Kiri valmistatakse ühtlases jämeduses joonega (p = Ve H) ja 75° kallakuga. Suure tähe kõrgus H = 1,8; 2,5; 3,5; 5; 7; 10; 14; 20; 28; 40; 56; 112; 160 jne. mm. Väikese tähe kõrgus h =2/зН. Reavahe V=1,4 H; J = tähe jämedus. Kirjutamist võib harjutada ka pliiatsiga, mille ots on teritatud vastavalt nõutavale kirjajämedusele. Soovitav on harjutada ka redissulega või joonestamissulega tuši või tindiga. Tähed kõrgusega 1,8, 2,5 ja 3,5 mm kirjutatakse joonestamissulega ja 5, 7, 10, 14, 20, 28 ja 40 mm —redissulega; näiteks 20-mm kirja jaoks tuleb tarvitada redissulge 2,5 mm. Harjutusvihiku lehekülgedele on jäetud vabad kohad harjutamiseks omal valikul. 3
Normi kirja —D/N- tähtede kõrgused ja ridade vahed
ЖBCDEFGHIJKJ ILM NOPQRSTUVj WXYZ X
abcdefghijklm 4 nopqrstuvxyzL_l ii H-suure tähe kõrgus h~%H = väikse tähe kõrgus
J -Ш tähejämedus \/= IM H reavahe
Oige sulehoid Väär sulehoid
3 Tähtede jämedused.
6
лллллллл
////////// 11,1,1,1,1,1
) Harjutamiseks omal valikul.
Tähe kõrgus H — 10 mm
2
8
9
MALM M ETA LL TALLINN ÖDD PPP PRR &BB PLAAN ELEKTER 10
AUTO MOOTOR 11
EELA R VE PÄRNU TARTU RAKVERE AURUKATEL TEHNIKUM
*) Harjutamiseks omal valikul.
PROFIIL PROJEKT TELG KANG VASK TERAS GAAS KASSA JOONIS 13
EESTI KESKKÜTE EESTVAADE FASSAAD TÖÖJUHIS ALUSMÜÜR KURESSAARE *) Harjutamiseks omal valikul.
14
TOOSTUSKESKKOOL III III IV V VI VII VIII IX X IV KLASS TÖÖ ON ELU SISU
TANASIDA TOIMETUSI ARA VISKA HOMSE VARNA
*)
*) Harjutamiseks omal valikul.
17
Tähe hõrgus H — 20 mm
EESTI JOONIS
*) Harjutamiseks omal valikul. 18
Tähe kõrgus H
=
14 mm
M ETA LL MOOTOR FASSAAD
*) Harjutamiseks omal valikul. 19
Tähe hõrgus H — 7 mm
ELEKTER PROJEKT AURUKATEL TÖÖJUHIS
*) Harjutamiseks omal valikul. 20
Tähe kõrgus H
=
5 mm
METALL PLAAN TALU NN ELEKTER EELARVE TEHNIKUM PROJEKT PROFIIL AURUKATEL AUTO MOOTOR TÖÖJUH/S EESTVAADE JOONIS FASSAAD EESTI KURESSAARE TÖÖSTUSKESKKOOL III III IV V VI VII VIII IX X
7/ 22 33 44 55 66 77 88 99
ikkk
UIU mm finn ooo
frrr 23
titti и uu ¥vv õõõ aaa • •
•• ••
000
üüü 24
Iga algus on raske
Too on elu sisu. Too võidab kõik
*) Harjutamiseks omal valikul. 25
Ara karda raskusi tööle hakates
Harjutamine teeb meistriks
26
Tähe kõrgus H — 5 mm
Iga algus on raske
Töö võidab kõik
Ära karda raskusi tööle hakates
Haigutamine teeb meistriks
27
Tähe kõrgus H — 3,5 mm
TA LLIN NA TEHNIKUM TÖÖSTUSKESKKOOL TÖÖ ON ELU SISU Ф III III IV V VI VII VIII IX X
11 22 33 44 5 5 66 77 88 9 9 00 *)
Tähe kõrgus H — 2,5 mm
ABCDEFGHIJKLM NOPQRSTUVWXYZ
abcdefghijklmnopqrstuvxyz
Tähe kõrgus H = 1,8 mm EESTVAADE PROFIIL PLAAN KURESSAARE
12345678900
28
ДБВГДЕЖЗИ К/1МН0П P
СТУФХЦ чшщыьэюя
29
ДБВГДЕЖЗИ КЛМ НОПР СТУФХЦЧ ШЩЫЬЭЮЯ СССР 1234567890 ТЕХ Н И КУМ
Vastulav toimetajä В. Haab. korrektor A. Miller. Tehniline toimetaja Й. Treumann. Laduda antud: 14.11941. Trükki antud 13. III. 1941, Trükipoognate arv: 2 -f 1 lisaleht. Trükiarv: 2150 eksemplari. Kaust: А5. Paber: 61:86 cm Vs2. Trükikoja telli* mise nr. 78. MB-3907. Trükikoda: „Punane Täht", Tallinn, Pikk tänav 54/5S. J _ Печатано на эстонском языке, i. Уесисоо. Нормщрифт. ГПЗ Педагогическая Литература, Таллин. Типография „Пуяане Тэхт", Таллия, улица Пики 54/58.
VaataJUHEND
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi poolt 21...JUHEND
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi poolt 21. aprillil 1939. a. nr. 238
Finantseerimise ja plaanide ning aruannete
koostamise korrast lasteaedade ülalpidamise
kulude alal
Tallinn, 1941
JUHEND
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi poolt 21. aprillil 1939. a. nr. 238
Finantseerimise ja plaanide ning aruannete
koostamise korrast lasteaedade ülalpidamise
kulude alal
Vastutav toimetaja: Paul Viilup, Hariduse Rahvakomissariaadi
Plaani- ja Finantsosakonna juhataja. Laduda antud 24. II 1941. Trükki
antud 7. IV 1941. Trükitähtede arv trükipoognas 33,6 tuh. Trükipoognate
arv 27/16. Tiraaž 550 eksemplari. Paber 56Х86г/2- 1jm- MB 1356. Trükikoja
tellimine № 183 Trükikoda: nats. K. Mattiesen, Tartu, Vallikraavi 4.
Печатано на эстонском языке. Инструкция по расходам на содер
жание детских садов. Издание Народного Комиссариата Просвещения
ЭССР. Типография нац. К. Маттисен, Тарту, ул. Валликраави 4.
NSVL
Rahanduse Rahvakomissariaat
Eelarvevalitsus.
21. apr. 1939. a.
Nr. 238.
Moskva. Kuibõševi 9.
Skeem 4.
NSVL rahkomaatidele ja keskasutistele,
liiduvabariikide rahanduse rahkomaatidele,
NSVL Riigipanga juhatusele.
Juhend.
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi poolt 21. aprillil 1939. a.
nr. 238.
Finantseerimise ja plaanide ning aruannete koostamise korrast
lasteaedade ülalpidamise kulude alal.
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaat määrab kindlaks järg
mise finantseerimise ja plaanide ning aruannete koostamise korra
lasteaedade ülalpidamise kulude alal.
1. Lasteaedade jooksvad kulud kaetakse 25—35% ulatu
ses lastevanemate poolt (NSVL RKN otsus 6. juulist 1935, sea
duste kogu nr. 35, § 309), ülejäänud osas aga summadega, mis
eraldatakse direktorifondist, ja eelarve assigneeringutega rahan
dusliku aastaplaani poolt kindlaks määratud ulatuses. Vanemate
ja direktorifondi summade ulatus on lasteaedade rahanduslikes
aastaplaanides ette nähtud.
2. Eelarve läbivaatamisel iga aasta kinnitatud lasteaia
üksiku lapse keskmise ülalpidamise normi piirides võivad NSVL
ja liiduvabariikide rahkomaadid ja keskasutised üksikute laste
aedade ülalpidamise kulu, samuti ka finantseerimise ulatust üksi
kute allikate järgi diferentseerida.
3. Lasteaedu finantseerivad need organisatsioonid, kellede
valitsemisele nad kuuluvad, arvestades lasteaias olevate laste arvu
— olenemata sellest, kas nende laste vanemad töötavad antud
ettevõttes või asutises.
3
Pole lubatav nõuda mingisuguseid summasid asutistelt ja
majanduslikelt organisatsioonidelt nende töötajate laste ülalpida
miseks lasteaedades — täienduseks summadele, mis antakse selle
käitise direktorifondist, mille juures lasteaed asub, ja eelarveassigneeringudle. Samuti on keelatud maksunÕudmine lastevanemailt
suuremal määral, kui see seadusega on määratud.
4. Neil juhtumeil, kus vanemad, kellede lapsed käivad ette
võtte või asutise lasteaedades, kaotavad ühenduse antud ettevõtte
või asutisega, nende lapsi aga ei saa üle viia vanemate uue töö
koha juures olevasse lasteaeda, lubatakse niisuguseid lapsi laste
aiast ära võtta ainult järgmise õppeaasta algul. Seesugune kord
on kehtiv ka kooperatiivsete organisatsioonide kohta.
5. Rahkomaatide üksikute peavalitsuste piirides, kus on
väikekäitisi, lubatakse mitmesuguste käitiste direktorifondi sum
masid ühiselt kasutada lasteaia ülalpidamiseks, kus käivad nende
käitiste töötajate lapsed. Vastutav lasteaia juhtimine pannakse
ühele asjast huvitatud ettevõttele ja tema valdusesse antakse
lasteaia ülalpidamiseks määratud eelarvesummad.
6. Lasteaia iga-aastase eelarve kinnitab selle asutise või
majandusliku organisatsiooni juhataja, mille juures lasteaed asub.
Plaan võib olla kinnitatud ainult vanemate poolt oodatavate
maksude, direktorifondist saadavate summade ja eelarveassigneeringute piirides. Plaan koostatakse tulude järgi, finantseerimis
allikate järgmise alajaotusega:
a) eelarve assigneeringud,
b) direktorifondist eraldatud summad,
v) lastevanemate maksud,
g) muud tulud (nende üksikasjalise loetlemisega),
ja kulude suhtes järgmise alajaotusega:
Art. 1 — Töötasu;
Art. 2 —• Juurdearvutused töötasule;
Art. 3 — Kantselei- ja majanduskulud;
Art. 4 — Komandeerimised ja ametisõidud;
Art. 6 — Õppekulud;
Art. 7 — Raamatute soetamine raamatukogule;
4
Art. 9 — Toitlustamine;
Art. 12 — Inventari ja seadmete soetamine ja remont;
Art. 14 —• Kapitaalkuluti&ed väljaspool liimitit;
Art. 15 — Muud kulud.
Töötasu arvutatakse lasteaedade administratiiv-pedagoogilise ja nooremteenijate personali tüüpiliste tasusummade alusel,
mis on kindlaks määratud NSVL Rahvakomissariaatide Nõukogu
juures oleva Majandusnõukogu otsusega nr. 99 — 7. veebr. 1939.
8. Kulud, mis on seoses laste suvituskohta viimisega ja seal
viibimisega, võetakse lasteaia eelarvesse ja kaetakse käesoleva
juhendi §-s 1 näidatud allikaist. Pole lubatav nõuda ettevõtteilt ja
asutistelt mingisuguseid täiendavaid summasid nende töötajate
laste suvituskohta viimise ja seal viibimise kulude katteks.
9. Summad, mis saadakse liidu, vabariigi või kohalikust eel
arvest lasteaia ülalpidamiseks, märgitakse eelarves dotatsiooni
dena eelarve liigituse vastava §-i järgi, ilma alajaotuseta.
10. Kõik summad lasteaia ülalpidamiseks paigutatakse
panka ühele protsentideta jooksvale arvele, mis on lasteaia käsu
tuses. Lasteaia eelarve krediitide käsutajaks on lasteaia juhataja.
Aasta lõpul kannab pank tarvitamata jäänud summad jooks
valt arvelt krediidi uuendamiseks selle eelarve järgi, millest laste
aeda finantseeriti. Nendel lasteaedadel, kes ei saanud eelarvesummasid, lähevad jooksva arve ülejäägid üle uude aastasse.
11. Operatsioonide arvestus lasteaedades toimub lihtsüsteemi järgi vastavalt NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi
juhendile 30. dets. 1938. nr. 731/244.
Suuremais lasteaedades suure kulude eelarvega., kus on olemas
kvalifitseeritud raamatupidaja, võib operatsioonide arvestus vas
tava rahkomaadi või krai (oblasti) täitevkomitee osakonna loal ja
asjaomase rahandusorgani nõusolekul toimuda kahekordse süs
teemi järgi vastavalt NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi
juhtnööridele 9. veebr. 1939 nr. 76/17: „Kuidas rakendada laste
aedades juhendit kahekordse raamatupidamise kohta asutistes,
mis tegutsevad riigi- ja kohaliku eelarve alusel, — kinnitatud
NSVL Rahanduse Rahvakomissari poolt 11. nov. 1938 nr.
624/217“.
5
Lasteaedade kvartaali- ja aastaaruanne koostatakse neis
juhendeis ettenähtud vormide järgi.
12. Lasteaiad esitavad perioodiliselt aruande kindlaksmää
ratud vormide järgi asutisele, kelle valitsemisele nad kuuluvad,
hiljemalt aruandekvartaalile järgneva kuu kolmandal päeval,
lasteaiad aga, mis asetsevad väljaspool linna, või rajooni keskust,
hiljemalt aruandekvartaalile järgneva kuu viiendal päeval.
13. Liidulise alluvusega asutised ja majanduslikud organi
satsioonid, kellede valitsemisele lasteaiad kuuluvad, esitavad
NSVL rahkomaatidele või keskasutistele kokkuvõtva kvartaali
aruande tähtaegadeks, mis on krediitide peakäsutajate poolt kind
laks määratud.
NSVL rahkomaadid ja keskasutised koostavad lasteaedade
finantseerimise kohta kokkuvõtva kvartaaliaruande ja esitavad
selle tähtaegadeks, mis on kindlaks määratud NSVL Rahanduse
Rahvakomissariaadi käskkirjas nr. B-45-29. märts. 1939.
Aruanne nende lasteaedade finantseerimise kohta, mis kuu
luvad vabariikliku alluvusega majanduslike organisatsioonide ja
asutiste valitsemisele, esitatakse tähtaegadeks, mis on kindlaks
määratud liiduvabariikide rahanduse rahkomaatide poolt.
Aasta-aruanded lasteaedade finantseerimise kohta esitatakse
tähtaegadeks, mis on kindlaks määratud majanduslike organi
satsioonide aastaaruannete ning bilansside esitamiseks ja liidu
eelarve, liiduvabariikide eelarvete ja kohalike eelarvete alusel
tegutsevate asutiste aastaaruande esitamiseks.
14. Vähemalt üks kord aastas peab ametkonna sisemine
kontroll dokumentide põhjal revideerima koigi lasteaedade asja
ajamist.
15. Käesoleva juhendi väljaandmisega kaotab kehtivuse
NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi juhend nr. 105 2. apr.
1937: „Lasteaedade finantseerimise ja nende plaanide ning ülal
pidamiskulude aruannete koostamise korrast".
NSVL Rahanduse Rahvakomissari asetäitja M. Bodrov.
6
Juhend.
raamatupidamise kohta lasteaedades (lihtsüsteemi järgi).
I. Raamatupidamise kord.
1. Raamatupidamise ja kontrolli peamisteks ülesanneteks
lasteaedades on: a) lasteaia ülalpidamiseks laekuvate summade
arvestus (eelarves ettenähtud summad, summad lastevanemailt,
direktorifondist eraldatud summad) ; b) lasteaia ülalpidamise
kulude arvestus artiklite järgi vastavalt kinnitatud eelarvele;
c) süstemaatiline kontroll finantsdistsipliinist kinnipidamise üle
summade tarvitamisel ja ülekulutiste ärahoidmiseks nii eelarve
kui terviku kui ka selle üksikute artiklite suhtes; d) seadmete,
inventari, rahaliste ja materjaalsete väärtuste kui sotsialistliku
omandi puutumatuse tagamine; e) raamatupidamise perioodiliste
ja aastaaruannete õigeaegne koostamine ja esitamine vastavalt
NSVL Rahanduse RK poolt kinnitatud vormidele.
2. Hariduse Rahvakomissariaadile, eelarvelistele asutistele,
samuti majanduslikele organisatsioonidele alluvais lasteaedades
peetakse arvestust lihtsüsteemi järgi.
Suure kulude eelarvega lasteaedades, kus on olemas kvalifit
seeritud raamatupidaja, on lubatud pidada raamatuid kahekordse
süsteemi järgi. Luba kahekordseks raamatupidamiseks annab
asutis, millele lasteaed allub.
Kahekordset raamatupidamist lasteaedades peetakse vasta
valt NSVL Rahanduse RK poolt 11. nov. 1938 nr. 624/217 all
kinnitatud juhendile riigi- ja kohaliku eelarve alusel tegutsevate
asutiste kahekordse raamatupidamise kohta ning NSVL Rahan
duse RK täiendavate juhtnööride alusel selle rakendamise kohta
lasteaedades.
3. Arvepidajad, samuti lasteaedade juhatajad, kannavad
täielikku vastutust finantsdistsipliinist kinnipidamise, õige raa
matupidamise ja raamatupidamise aruannete koostamise eest.
7
4. Arvepidaja ülesandeks on:
a) raamatupidamine vastavalt käesolevas juhendis esitatud
näpunäiteile;
b) kontroll kulude ärahoidmiseks üle kinnitatud eelarve;
c) rahaliste ning varanduslike väärtuste ja arvestuste kohta
käivate dokumentide kontrollimine nende õige vormi ja operat
sioonide seadusepärasuse seisukohalt;
d) kontroll lastevanemailt ja teistest allikatest saadavate
summade Õigeaegse ja täieliku laekumise üle;
e) kindlaksmääratud tähtaegadel raamatupidamise perioo
diliste ja aastaaruannete koostamine ja esitamine;
f) tõendavate dokumentide ja arvestusraamatute hoidmine.
5. Kõigi operatsioonide raamatusse kandmine toimub raa
matupidamise algdokumentide (arvete, aruandmiseks kohustatud
isikute, avansi aruannete, tööliste ja teenijate palgalehtede jne.)
alusel, mis on koostatud kinnitatud vormide kohaselt ja vastavad
käesoleva juhendi nõudeile.
6. Raamatupidamise dokumendid kontrollitakse nende täie
likkuse ja koostamise õigsuse seisukohalt, samuti toimunud ope
ratsioonide sisu, s. o. nende seadusepärasuse ja eelarve kulude
vastavuse seisukohalt.
Pärast kontrollimist tõendatakse dokumendid arvepidaja all
kirjaga ja kinnitatakse lasteaia juhataja allkirjaga. Ilma arve
pidaja ja lasteaia juhataja allkirjadeta dokumendid loetakse keh
tetuks.
7. Väljamaksmiseks esitatavad arved peavad sisaldama:
a)arve väljaandnud ettevõtte, organisatsiooni, asutise või isiku
nime, b) tema aadressi, c) arve koostamise daatumi, d) arve
summa (numbritega ja kirjatähiga) e) allkirja ja pitsati, f) all
kirja dokumendis nimetatud materjalide või inventari kättesaa
mise kohta, arve puhul tehtud töö kohta — töö vastuvõtmise
kohta.
8
Tasutud arveil peab leiduma saaja allkiri ühes sularahas
saadud summa äratähendamisega kirjatähiga või tšckinumbri
märkimisega. Dokumendi tasumise puhul maksukäsu või maksutšekiga märgib arvepidaja arvele maksukäsu või tšekinumbri.
8. Igasugused vigade parandused dokumendi summas või
tekstis tehakse ekslikult kirjutatud kriipsamisega (nii, et kriipsatud teksti saaks lugeda) ja ekslikult kirjutatud kohale «õigete
summade ja sõnade kirjutamise teel. Parandused Õiendatakse
dokumendile allakirjutatud isikute poolt.
Igasugu kaaped ja kindlaksmääratud korras õiendamata pa
randused dokumentidel on keelatud. Neile nõudeile mitte vasta
vad dokumendid loetakse kehtetuks.
9. Raamatusse kandmisel varustatakse dokument järje
numbriga. Dokumentide numereerimist alatakse aasta algul
nr. 1-st ja jätkatakse järjekorras kuni aasta lõpuni.
10. Raamatusse sissekantud dokumendid hoitakse jooksvas
arhiivis numbrite järjekorras sisseõmmeldult.
11. Operatsioonide arvestust peetakse järgmiste arvestus
raamatute abil:
a) tulude raamat (vorm nr. 1);
b) kulude raamat (vorm nr. 2);
c) nõudmiste ja kohustuste raamat (vorm nr. 3);
d) tööliste ja teenijate isiklike kontode raamat (vorm nr. 4)
e) toiduainete ja materjalide raamat (vorm nr. 5);
f) inventariraamat (vorm nr. 6).
12. Arvestusraamatute pidamisel tuleb täita järgmised nõu
ded:
a) raamatuile märgitakse nende nimetus ja aasta;
b) raamatu leheküljed peavad olema nummerdatud, kusjuu
res raamatu viimsel leheküljel tähendatakse raamatu lehekülgede
arv, lasteaia juhataja ja arvepidaja allkirjaga;
c) raamatuisse mahutatakse neis avatud kontode register;
d) sissekanded kõigisse raamatuisse peavad toimuma hilje
malt operatsioonile järgneval päeval, korralikult, ilma igasuguste
kaabete ja määrimisteta;
9
e) raamatusse sissekirjutamisel tehtud vead tuleb parandada
tindiga eksliku summa kriipsamise (nii, et kriipsatud teksti oleks
võimalik lugeda) ja selle kohale õige summa kirjutamise teel;
tehtud parandus õiendatakse samal leheküljel leiduval vabal
kohal ja tõestatakse arvepidaja allkirjaga;
f) sissekanded raamatuisse (välja arvatud tulude ja kulude
raamatud) alustatakse aasta algul eelmise aruandeaasta saldo
ülekandmisega; iga kuu lõpul tehakse raamatuis kokkuvõtted
kuu sissekannete kohta ja kuu kokkuvõtte järele teise reana mär
gitakse kokkuvõtted aasta algusest; aasta lõpul raamatud lõpe
tatakse saldode väljatoomise teel järgmise aasta alguseks.
13. Kõik lasteaia ülalpidamiseks ettenähtud summad laeku
vad ühele jooksvale arvele pangas mis avatakse lasteaia jaoks;
sellelt jooksvalt arvelt toimetatakse ka lasteaia kulude tasumist.
Jooksva arve võrdlemine raamatute sissekannetega toimub
pangalt perioodiliselt saadavate väljavõtete alusel. Kuu lõpul on
lasteaed kohustatud kinnitama pangale väljavõtte õigsust või tea
tama selle lahkuminekust jooksvast arvest.
Pangalt saadavad väljavõtted broneeritakse nende saabumisel
ja nad asendavad jooksvate arvete raamatut.
II. Tulude arvestus.
14. Summad lasteaia ülalpidamiseks laekuvad järgmistest
allikatest:
a) eelarvest,
b) lastevanemaid NSVL RKN 6. juuni 1935. a. määruses
ettenähtud ulatuses (25—35% lapse lasteaias ülalpidamise tege
likest kuludest) ja
c) ettevõtte direktorifondist, kui lasteaed asub ettevõtte
juures.
15. Eri juhtudel, rahandusorgani loal, lubatakse lasteaial
vastu võtta summasid vahetult vanemailt. Sellistel juhtudel
10
antakse maksjaile välja summade tasumise kohta kviitung
(vorm nr. 14).
Iga saadud summa kohta kirjutatakse kopeerpaberi abil kvii
tungi 2 eksemplari: kviitung ja konts.
Kviitungi esimene eksemplar lasteaia pitsatiga antakse maks
jale, konts jääb kviitungi raamatusse.
Summa kirjutatakse kviitungile numbritega, ja kirjatähi.
Kviitungile peavad tingimata alla kirjutama maksja ja raha
vastuvõtja.
16. Raha võib lastevanemailt vastu võtta ainult lasteaia
käskkirjaga selleks määratud isik.
17. Laekunud raha tuleb anda panka lasteaia jooksvale ar
vele. Lastevanemailt laekunud summasid on keelatud kulutada
enne nende sissemaksmist panka.
18. Kviitungiraamatud tuleb läbi nummerdada ja varustada
selle organisatsiooni või asutise allkirjadega ja pitsatiga, mille
valitsemisele lasteaed kuulub. Kviitungiraamatute arvu kohta
peetakse arvestust ja neid hoitakse kui rahalisi dokumente.
19. Lasteaia ülalpidamiseks laekunud summade arvestust
peetakse tulude raamatus (vorm nr. 1).
Sissekandeid tulude raamatusse toimetatakse ainult pangalt
perioodiliselt saadavate jooksva arve väljavõtete alusel.
Tulude raamatusse sissekannete tegemisel märgitakse 1. laht
ris operatsiooni sooritamise kuu ja päev;
2. lahtris näidatakse sissekantava dokumendi järjenumber;
3. lahtris näidatakse eelarvest laekunud summad;
4. lahtris märgitakse direktorifondist laekunud summad;
5. lahtris märgitakse lastevanemate eneste poolt panga jooks
vale arvele makstud summad, samuti summad, mis lasteaed on
saanud vahetult vanemailt ja panka viinud;
6. lahtris märgitakse juhuslike tulude summad;
7. lahtris märgitakse lahtrite 3—6 üldkokkuvõte.
11
Iga kuu lõpul tehakse kuukokkuvõtted kõigi lahtrite kohta;
järgmises reas märgitakse samade lahtrite kokkuvõtted aasta
algusest.
III. Kulude arvestus.
20. Lasteaia ülalpidamiseks määratud summade kulutamine
peab toimuma täpses kooskõlas kinnitatud eelarvega ja ulatuses,
mis ei ületa iga üksiku artikli otstarvet.
21. Kulude arvestust toimetatakse kulude raamatus (vorm
nr. 2) eelarve klassifikatsiooni artiklite alusel ilma neid jagamata
tulude allikate järgi. Majanduslike organisatsioonide valitsemi
sele kuuluvad lasteaiad toimetavad kulude arvestust kulude ar
tiklite nomenklatuuri alusel, vastavalt kinnitatud eelarvele.
Kulude raamatu 1. lahtris märgitakse operatsiooni soorita
mise kuu ja päev;
2. lahtris näidatakse sissekantava dokumendi järjenumber;
3. lahtris on operatsiooni lühike ning selge kokkuvõte.
Lahtreis 4—13 märgitakse tegelike kulude summad vastavate
artiklite järgi. Tegelike kulude hulka kuuluvad makstud töötasu,
tulumaksuks, kultuur elamumaksuks, riigilaenu tellimiseks ja
täitelehtede alusel tasumiseks arvutatud summad, sotsiaalkindlus
tuse organeile tööliste ja teenijate kindlustamiseks kuuluvad sum
mad, haiguslehtede alusel ja muud sotsiaalkindlustuse arvel antud
abirahade summad, ametiühingule kultuurvajadusteks arvutatud
summad, kulud aruandmiseks kohustatud isikute kinnitatud
avansiaruannete alusel (peale kulude materjalide ja toiduainete
soetamiseks), kulud arvete põhjal asutisele osutatud teenuste
eest, soetatud inventari maksumus ja samuti tegelikult kulutatud
materjalide ja toiduainete maksumus.
Aruandmiseks kohustatud isikuile antud summasid, samuti
materjalide ja toiduainete soetamiseks tehtud kulutusi kulude raa
matusse ei kanta. Lahtris 14 tehakse lahtrite 4 13 summade
kokkuvõte. Iga kuu lõpul tehakse kulude raamatus kuukokku
võtted. Järgmises reas märgitakse kokkuvõtted aasta algusest.
12
IV. Nõudmiste ja kohustuste arvestus.
22. Nõudmiste ja kohustuste raamatus (vorm nr. 3) arves
tatakse arvlemisi lastevanematega, aruandmiseks kohustatud isi
kutega, sotsiaalkindlustuse organitega, deebitoridega ja kreedi
toridega.
a) Arvlemised lastevanematega.
23. Arvlemiseks lastevanematega neilt saadaolevate sum
made kohta avatakse raamatus (vorm nr. 3) igale lapsevanemale
eri konto.
Iga konto pealkirjas tähendatakse lapsevanema perekonna-,
ees- ja isanimi ja tema aadress.
Nõudmiste ja kohustuste raamatu 1. lahtris näidatakse ope
ratsiooni sooritamise kuu ja. päev;
2. lahtris näidatakse sissekantava dokumendi järjenumber;
3. lahtris näidatakse: a) lastevanemailt tasumiselekuuluva
summa sissekandmisel — missuguse ajavahemiku eest toimub
arvestus, ja b) tasumise puhul — raha tasumise dokumendi nime
tus ja number;
4. lahtris märgitakse iga kuus tasumisele kuuluv summa.;
5. lahtris märgitakse lastevanema poolt tasutud summa,
panga väljavõtte või kviitungi vorm nr. 14 alusel raha vastuvõt
mise kohta, lasteaia poolt.
Lastevanemate poolt kviitungi alusel vahetult lasteaiale
makstud summad kantakse nõudmiste ja kohustuste raamatusse
tasumise päeval; tulude raamatusse aga kantakse need alles
panga väljavõtte saabumisel, kus need summad on märgitud laste
aia poolt panka makstud lastevanemate tasusummadena.
Kuu lõpul võrreldakse lastevanemailt laekunud summad
nõudmiste ja kohustuste raamatu järgi tulude raamatu andme
tega.
b) Summade väljaandmine aruandmiseks
kohustatud isikuile.
24. Avanssi antakse ja kulutatakse järgmisi reegleid silmas
pidades:
13
a) Avansid lasteaia jooksvaiks kuludeks antakse neile tööta
jaile, kelle ülesandeks on selliste kulutuste tegemine nende ameti
kohuste iseloomu tõttu. Avansside andmine isikuile, kes ei tööta
lasteaias, on keelatud.
b) Avansse kantselei-, majandus-, laste toitlustamise ja ülal
pidamise kuludeks antakse ulatuses, mis ei ületa kindlaksmäära
tud norme.
c) Avansse antakse lasteaia juhataja korraldusel avansisaaja
kirjaliku avaldise alusel avansi otstarbe äratähendamisega.
Avansiandmise avaldisel märgib arvepidaja kulude eelarve ala
jaotuse, mille alla kulu tuleb kanda.
d) On keelatud avanssi üle anda ühelt isikult teisele.
e) Uue avansi andmine on lubatav ainult siis, kui eelmise
avansi kohta on esitatud aruanne, mis on kinnitatud lasteaia
juhataja poolt.
25. Aruandmiseks kohustatud isikud esitavad avansisummade kulutamise kohta avansiaruanded vormi nr. 8 järgi ühes
tõendavate dokumentidega.
Tõendavad dokumendid väljaantud avansi kulutamise kohta
nummerdatakse järjekorras ja kinnitatakse aruande külge.
26. Aruandmiseks kohustatud isikule antakse aruande saa
mise kohta allkiri avansiaruande ärarebitaval kontsul.
27. Avansiaruanded kontrollitakse lasteaia arvepidaja poolt.
Avansiaruande kontrollimist kinnitab arvepidaja oma allkirjaga
aruandel, mis tõendab tehtud kulude seadusepärasust, nende vas
tavust antud avansi otstarbele ja tõendavate dokumentide vormipärasust.
Kontrollitud aruanded kinnitatakse lasteaia juhataja poolt.
Lasteaia juhataja aruanded kinnitatakse kõrgema organi
poolt.
28. Avansi kasutamata jäänud osa peab aruandmiseks
kohustatud isik maksma panka lasteaia jooksvale arvele. Eelmise
aasta avansside ülejäägid kantakse eelarve tuludesse.
14
29. Igale aruandmiseks kohustatud isikule avatakse nõud
miste ja kohustuste raamatus (vorm nr. 3) eri isiklik konto. Iga
konto jaoks, olenevalt eeldatavate sissekannete arvust, jäetakse
üks või mitu lehekülge.
Konto pealkirjas märgitakse aruandmiseks kohustatud isiku
perekonna-, ees- ja isanimi ja amet.
1. lahtris näidatakse operatsiooni sooritamise kuu ja päev,.
2. lahtris märgitakse dokumendi järjenumber,
3. lahtris märgitakse: a) avansiandmisel — avansiandmise
otstarve, b) kinnitatud avansiaruannete puhul — avansiaruande
number, c) kulutamata, jäänud avansi tagastamisel — kviitungi
number, mis tõendab ülejäägi mahutamist panka,
4. lahtrisse kirjutatakse väljaantud avansisummad; selle
lahtri pealkirjas asendatakse sõnad „Kuulub tasumisele" sõnaga
„Välja antud";
5. lahtrisse kirjutatakse kulude summad aruandmiseks ko
hustatud isikute kinnitatud avansiaruannete järgi ja panka mahu
tatud avansside ülejääkide summad. Selle lahtri pealkirjas kirju
tatakse sõna „Tasutud" asemele sõna „Tõendatud".
c) Arvlemised sotsiaalkindlustuse
organitega.
30. Samas raamatus (vorm nr. 3) avatakse eri konto töö
liste ja teenijate sotsiaalkindlustuse juurdearvestuste arvele lan
gevate summade ja sotsiaalkindlustuse summade arvel makstud
abirahade (haiguslehtede jne. põhjal) arvestusteks. Palgalehe'
alusel määratakse iga kuu lõpul kindlaks sotsiaalkindlustuse
juurdearvutuste summa. See summa kantakse raamatu (vorm
nr. 3) 4. lahtrisse. Sotsiaalkindlustuse määratud summad, samuti
sotsiaalkindlustuste summade arvel makstud toetused kirjuta
takse lahtrisse nr. 5.
d) Arvlemised
deebitoride ja kreeditori
de g a.
31. Lasteaedades ei tohi üldreeglina esineda ei deebitoride
(võlad lasteaiale) ega kreeditoride (lasteaia võlad) võlgnevust.
15
Kui aga säärane võlavahekord peaks tekkima, siis peetakse selle
arvestust nõudmiste ja kohustuste raamatus (v. nr. 3). Igale deebitorile ja kreeditorile avatakse eri isiklik konto.
У. Töötasu arvestus.
32. Lasteaia töölistele ja teenijatele makstakse töötasu
kindlaksmääratud tähtaegadel. Töötasu maksmise kohta koosta
takse palgaleht vorm nr. 9 kohaselt.
33. Palgaleht koostatakse lasteaia käskkirjade alusel ametissenimetamiste, vallandamiste ja ümberpaigutuste asjus vas
tavalt kinnitatud koosseisudele ja töötasu-normidele. Käskkirjad
hoitakse erilises kaustas.
Palgaleht peab kandma lasteaia juhataja ja arvepidaja all
kirja.
34. Koos tšeki väljakirjutamisega töötasudeks kirjutatakse
maksukäsk pangale tulumaksu, kultuur-elamumaksu ja riigilaenu
tellimise summade ülekandmiseks.
35. Töötasud töölistele ja teenijatele makstakse aruandmi
seks kohustatud isiku kaudu. Pole lubatud panna palkade välja
maksmise kohustust arvepidajale.
Töölised ja teenijad kinnitavad palgasaamist oma allkirjaga
palgalehel. Töötajate poolt ühel või teisel põhjusel saamata jää
nud töötasu ei tohi jääda aruandmiseks kohustatud isiku kätte
üle viie päeva. Selle aja möödumisel viiakse raha panka jooksvale
arvele.
Töötaja, kellel lasus palga väljamaksmise kohustus, peab te
gema palgalehe lõppu märkuse: „Käesoleva palgalehe põhjal
välja makstud .... rbl............ kop.
(allkiri)
Pärast töötasude väljamaksmist antakse palgaleht allkirja
vastu arvepidajale üle ühes panga kviitungiga väljamaksmata
jäänud töötasu vastuvõtmise kohta.
36. Igale töötajale avatakse tööliste ja teenijate isiklike
kontode raamatus (vorm nr. 4) eri isiklik konto.
16
I osas märgitakse asjaomase töötaja nimetamine ja ümber
paigutus ühest ametist teise (lahtrid 1—3), kuu põhipalk vasta
valt ametile (lahter 4), lisatasu tööstaaži, kauguse eest jne. (laht
rid 5—6), tulumaksu ja kultuur-elamumaksu määrad (lahtrid 8
ja 9), riigilaenu tellimised (lahter 10) ja andmed muude töötasust
kinnipeetavate summade kohta (lahter 11).
II osas märgitakse abirahad haiguslehtede põhjal.
III osas märgitakse üldine töötasu arvestus vastavalt tege
likule tööajale. Sama osa 4. lahtris märgitakse kõik muud töötasu-liigid: puhkuse eest, preemiad, ületunnitöö jne.
VI. Toiduainete ja materjalide arvestus.
37. Toiduaineid ja materjale hoitakse panipaigas, mille eest
vastutab majapidamise juhataja, neis lasteaedades aga, kus puu
dub majapidamise juhataja amet, — lasteaia juhataja.
38. Toiduainete arvestust peetakse toiduainete ja mater
jalide raamatus (vorm nr. 5) hoolimata sellest, kas need on ase
tatud panipaika või tarvitatud otseselt.
Materjalide arvestust raamatus vorm nr. 5 peetakse sel kor
ral, kui materjalid on soetatud lasteaeda varu näol (näit, re
mondi- ja ehitusmaterjalid). Kui materjale on ostetud väikese
summa eest lasteaia jooksvate vajaduste rahuldamiseks, näit.:
kantseleitarbed, siis kantakse materjalide maksumus otsekohe
kuludesse ja seda ei arvestata raamatus nr. 5.
Selles raamatus avatakse iga toiduaine ja materjali liigi
(sordi) jaoks eri konto. Raamatupidamine algab ülejääkide üle
kandmisega uue aasta 1. jaanuariks, mis märgitakse esimeses reas
lahtris „Ülejääk" toiduainete ja materjalide liikide järgi.
39. Toiduained ja materjalid kantakse sissetulekusse nende
tegeliku hinnaga arvete, aktide või muude dokumentide alusel,
nende saamise kuupäevaga. Neis dokumentides peavad leiduma
järgmised andmed: kellelt toiduained ja materjalid saadud,
nimetus ja sort, kogus (kaal), hind, summa ja saamise daatum.
Raamatusse sissekandmise kohta tehakse dokumendile vastav
2
17
märge toiduainete ja materjalide raamatu lehekülje numbri ära
tähendamisega.
40. Toiduaineid antakse panipaigast välja iga päev vasta
valt kindlaksmääratud toidunormidele ja toidulolijate arvule.
Toiduainete kulutuse dokumentideks on iga päev koostatav
aruanne toiduainete kulutuse kohta (vorm nr. 11). Selle aruande
esiküljel märgitakse iga päev toidulolijate arv ja menüü.
Tagaküljel loetellakse 1. lahtris („Toiduainete nimetus")
need toiduainete liigid, mida vajatakse vastava päeva menüüks,
2. lahtris („Mõõtühik") näidatakse kilogrammid jm., 3. lahtris
näidatakse iga toiduainete liigi hulk, 4. lahtris nende hind, 5. laht
ris nende maksumus. Toiduainete kulutuse aruande alusel toime
tatakse igapäev kulutatud toiduainete sissekandmist raamatusse
vorm nr. 5, lahtrid 7 ja 8, ja lahtreisse 9 ja 10 kantakse toidu
ainete ülejääk.
Kui igapäevane toiduainete mahakandmine üksikute laste
aedade töötingimustee osutub raskeks, võib kõrgema organi loal
toimetada sissekandeid raamatusse vorm nr. 5 üks kord kuus
toiduainete kulutuse kuuaruande alusel (vorm nr. 12). Aruande
lahtris „Hind" märgitakse vastavate toiduainete muretsemise
hinnad. Kui aga on tegemist erinevate hindadega (näit. kartuliostmisel), siis märgitakse keskmine hind, s. t. antud toiduaine
hinna üldsumma jagatud selle kogusega.
Taara arvestus toimub raamatus vorm nr. 5 eri kontos.
41. Materjalide mahakandmine toimub materjalide kulutuse
kuuaruande alusel ostuhinnaga või, kui materjalid on soetatud eri
nevate hindadega, siis keskmise hinnaga.
Remondi- ja ehitusmaterjalide tegelikku kulutust tuleb kont
rollida lõpetatud remont- ja ehitustööde vastuvõtmisel akti järgi;
seejuures selgub tarvitatud materjalide vastavus tehtud töödele.
Tarvitamata jäänud materjalide ülejäägid antakse panipaika.
42. Küttematerjali antakse välja vastavalt kindlaks mää
ratud normidele. Juhul, kui pole võimalik küttematerjali välja
18
anda orderite järgi, toimetatakse iga kuu ülejääkide ülemõõtmist,
mille kohta koostatakse akt, mille alusel toimetataksegi küttematerjali mahakandmist kuludesse.
Küttematerjali puudujäägi puhul ülemõõtmise akti järgi,
võrreldes küttematerj ali kulutuse kindlaksmääratud normidega,
tuleb lasteaia juhatajal astuda samme ülekulutuse põhjuste selgi
tamiseks ja vajaduse korral sissenõudmiseks.
VII. Hoonete, seadmete ja inventari arvestus.
a)
Hoonete arvestus.
43. Lasteaiad peavad neile kuuluvate hoonete loetlust. Loetlusaktis tähendatakse: hoone asukoht, selle otstarve, materjal,
kubatuur, väärtus jm. Hoone nimekirjast kustutamise puhul
tehakse loetlusaktis vastav märkus.
Hoone juurde- või ümberehituse puhul, mis tema algväärtust
tõstab,, märgitakse loetlusaktis juurdetulnud väärtuse summa.
Kapitaalremondi kulusid ei kanta hoone väärtusele juurde, sest
sel puhul ei suurene tema algväärtus.
b)
Seadmete ja inventari arvestus.
44. Arvestusele kuulub lasteaiale kuuluvad seadmed ja
inventar, nagu: mööbel, pesu, vooditarbed, eririided ja muu
inventar.
Vähese väärtusega asjad, maksumusega alla 10 rubla, ja kiireltkuluvad esemed kasutamiseaga alla ühe aasta, arvestatakse,
hoolimata nende maksumusest, nagu materjale. Kuid selliste ese
mete hulka ei tule arvata ühte liiki esemeid, mida leidub suuremal
hulgal, nagu näit. pesu, sööginÕusid jne.; neid esemeid arvesta
takse inventarina.
45. Lasteaia seadmed ja inventar kantakse inventariraama
tusse (vorm nr. 6).
Uute esemete inventariraamatusse kandmine sünnib järg
miste dokumentide alusel:
19
a) ostmise puhul —arvete alusel;
b) tasuta saamisel — saatedokumendi alusel;
c) seadmete ja inventari saamisel ilma dokumentideta —
aktide alusel, märgitakse aktides esemete täpne kirjeldus, nende
kogus ja maksumus.
46. Kõigil juhtudel, kus vastuvõetavad väärtused ei vasta
arvele või mõnele muule saatedokumendile koguse või mihuse poo
lest, — samuti taara puudulikkuse korral koostatakse aktid, kus
tuleb loetella vastuvõetud esemed, nende kogus, hind ja mihuslik
seisund, samuti puuduvad esemed. Neil juhtudel on lasteaed
kohustatud viibimata esinema pretensiooniga hankija vastu.
Koostatavad aktid kirjutatakse alla väärtuste vastuvõtmise juu
res viibivate isikute poolt.
47. Seadmed ja inventari esemed peavad olema varustatud
inventarinumbriga, mis vastab järjenumbrile, mille all ese on kan
tud inventariraamatusse.
48. Seadmete ja inventari kustutamine toimub vastava
aktiga (vorm nr. 13), mis peab olema kinnitatud lasteaia juhataja
poolt.
49. Aktides seadmete või inventari kustutamise kohta nende
täieliku kõlbmatuse tõttu tuleb näidata, missugused materjalid
mahakantavaist esemeist alles jäid, samuti nende materjalide hin
nang. Näiteks täiesti kõlbmatuks muutunud pesu mahakandmise
kohta koostatavas aktis tuleb näidata, kui palju saadi kaltse ja
nende hinnang. Pärast akti kinnitamist tuleb need materjalid
kanda materjalide raamatusse (vorm nr. 5) sissetulekute hulka.
Seadmete ja inventari likvideerimisel saadud summad tuleb
kanda vastava eelarve tuludesse.
VIIL Inventuuri tegemine.
50. Inventuuri tegemise eesmärgiks on hoonete, ehitiste,
seadmete ja inventari, toiduainete, materjalide ja rahaliste väär
tuste tegeliku olemasolu ja seisukorra kindlakstegemine ja võrd
lemine vastavate sissekannetega raamatuis, samuti arvestuse
kontrollimine.
*
20
51. Inventari ja ainelisi väärtusi tuleb kontrollida vähemalt
üks kord aastas lasteaia juhataja poolt määratud komisjoni poolt,
arvepidaja osavõtul. Aasta lõpul, enne aasta-aruande koostamist,
tuleb tingimata toimetada täielikku väärtuste kontrollimist nende
seisukorra järgi aruandeaastale järgnevaks 1. jaanuariks või tei
seks tähtpäevaks, kuid mitte enne 1. oktoobrit. Panipaikades ole
vate toiduainete ülejäägid tehakse kindlaks iga kuu esimeseks
päevaks.
52. Peale inventari ja aineliste väärtuste perioodilise kont
rolli toimetatakse kontrolli veel järgmistel juhtudel:
a) väärtuste hoidmise eest vastutavate isikute vahetamisel,
b) kuritarvituste ilmsikstulekul.
53. Inventari ja seadmete, samuti ka toiduainete ja mater
jalide kontrollimisel tehakse kindlaks: kas on kõik olemasolev
varandus arvele võetud esialgsel inventuuritegemisel ja eelnevail
kontrollimistel, kas on kõik arvele võetud väärtused alles ja mis
sugused neist väärtustest puuduvad.
54. Kõigil väärtuste kontrollimise juhtudel koostatakse
aktid (vorm nr. 15), milledele kirjutavad alla komisjoni liikmed
ja väärtuste eest vastutavad isikud.
55. Komisjoni poolt koostatud inventuuri akt kinnitatakse
lasteaia juhataja poolt. Kui inventuuri tegemisel ilmneb lahku
minekuid väärtuste tegeliku olemasolu ja nende arvestuse andmete
vahel, selgitatakse lahkuminekute põhjused ja väärtuste puudu
mises süüdiolevad isikud.
56. Ilmnenud lahkuminekute kohta tehakse järgmised sisse
kanded: Inventuriraamatusse või toiduainete ja materjalide raa
matusse kantakse ülejäägina ilmnenud esemed sissetulekute hulka,
puuduvad esemed aga väljaminekute hulka.
Ühtlasi kantakse esemete maksumus süüdiolevalt isikult
sissenõudmisele kuuluvas osas nõudmiste ja kohustuste raama
tusse (vorm nr. 3) puudujäägis süüdiolevate isikute kontosse.
Inventuuri aktid hoitakse jooksvas arhiivis teistest dokumen
tidest eraldi.
21
IX. üksikute operatsioonide raamatussekandmise kord.
Lastevanemailt laste ülalpidamise eest saadaolevate sum
made arvestamisel tehakse sissekanne nõudmiste ja kohustuste
raamatu (vorm nr. 3) lahtrisse 4 „Kuulub tasumisele".
Summade laekumisel lastevanemailt lasteaia kviitungi vastu
tehakse sissekanne nõudmiste ja kohustuste raamatu (vorm nr. 3)
lahtrisse 5 „Tasutud".
Summade laekumisel lasteaia jooksvale arvele eelarve sum
madest, lastevanemailt ja direktorifondist tehakse panga välja
võtte alusel sissekanne tulude raamatu (vorm nr. 1) vastavaisse
lahtreisse 3—6 „Tulud".
Tööliste ja teenijate töötasu arvestamisel tehakse sissekanded
tööliste ja teenijate isiklike kontode raamatu (vorm nr. 4) III osa
lahtreisse 1—11 ja ühtlasi koostatakse palgaleht vormi nr. 9 koha
selt.
Summa väljaandmisel aruandmiseks kohustatud töötajale
tšeki näol palkade maksmiseks tehakse sissekanne nõudmiste ja
kohustuste raamatu (vorm nr. 3) lahtrisse 4 „Välja antud".
Aruandmiseks kohustatud isiku poolt palgalehe esitamisel
töötajate allkirjadega toimetatakse sissekanded: a) kulude raa
matu (vorm nr. 2) lahtrisse 4, art. 1 „Töötasu", b) nõudmiste ja
kohustuste raamatu (vorm nr. 3) lahtrisse 5 ,,Tõendatud", c) töö
liste ja teenijate isiklike kontode raamatu lahtrisse 12 „.Tegeli
kult makstud".
Tulumaksu, kultuur-elamumaksu ja riigilaenu tellimiste
arvestamisel tehakse sissekanne kulude raamatu (vorm nr. 2)
lahtrisse 4, art. 1 „Töötasu".
Tööliste ja teenijate sotsiaalkindlustuse summade arvesta
misel tehakse sissekanne nõudmiste ja kohustuste raamatu (vorm
nr. 3) lahtrisse 4 „Kuulub tasumisele".
Summade arvestamisel sotsiaalkindlustuse organeile, samuti
abirahade väljamaksmisel haiguslehtede alusel ja muude sotsiaal
kindlustuse arvel antud abirahade maksmisel toimetatakse sisse
kanded: a) kulude raamatu (vorm nr. 2) lahtrisse 5, art. 2
22
„Juurdearvutused töötasule" ja b) nõudmiste ja kohustuste raa
matu (vorm nr. 3) lahtrisse 5 „Tasutud".
Summade arvestamisel ametiühingu kultuurtarbeiks toimeta
takse sissekanne kulude raamatu (vorm nr. 2) lahtrisse 5, art. 2
„Juurdearvutused töötasule",
Arve tasumisel ostetud inventari eest tšeki või maksukäsu
näol tehakse sissekanne kulude raamatu (vorm nr. 2) lahtrisse 11,
art. 12 „Inventari ja seadmete soetamine ja remont". Ühtlasi kan
takse ostetud inventar inventariraamatusse (vorm nr. 6).
Arve tasumisel ostetud toiduainete eest- tšeki või maksukäsu
näol kantakse arve järgi makstav summa toiduainete ja mater
jalide raamatusse (vorm nr. 5) lahtreisse 5 ja 6 „Sissetulek".
Äratarvitatud toiduainete maksumus kantakse:
a) toiduainete ja materjalide raamatu (vorm nr. 5) lahtreisse
7 ja 8 „Väljaminek" ja
b) kulude raamatu (vorm nr. 2) lahtrisse 10, art. 9 „Toitlus
tamine".
Aruandmiseks kohustatud isikule avansi andmisel tšeki näol
kantakse väljaantav summa nõudmiste ja kohustuste raamatu
(vorm nr. 3) lahtrisse 4 „Välja antud".
Kulud kinnitatud avansiaruande järgi, mis on tehtud aru
andmiseks kohustatud isiku poolt, kantakse sisse a) kulude raa
matu (vorm nr. 2) vastavasse kulude artiklisse ja b) nõudmiste
ja kohustuste raamatu (vorm nr. 3) lahtrisse 5 „Tõendatud".
Saadud avansisummadega toiduainete ostmisel aruandmiseks
kohustatud isiku poolt ei kanta toiduainete maksumust kulude
raamatusse. Toiduained kantakse toiduainete ja materjalide raa
matu (vorm nr. 5) lahtreisse 5 ja 6 „Sissetulek".
Avansi ülejäägi maksmisel panka aruandmiseks kohustatud
isiku poolt tehakse sissekanne nõudmiste ja kohustuste raamatu
(vorm nr. 3) lahtrisse 5 „Tõendatud".
X. Aruandmine.
57. Igas kvartaalis, kindlaksmääratud tähtaegadel, esitab
lasteaed aruande asutisele või organisatsioonile, mille juures ta
tegutseb.
23
Aruanded koostatakse suurenevate kokkuvõtetena aasta
algusest.
58. Aruanne koosneb kolmest osast. Osas ,,A“ ,,Eelarve täit
mine" märgitakse p. 1 ülejäägid eelmisest tegevusaastast jooks
val arvel, materjalides, aruandmiseks kohustatud isikute ja deebitoride käes (täidetakse saldo ülekandmisega eelmise aasta aru
andest) .
P-s 2 märgitakse summad, mis on laekunud lasteaia ülalpida
miseks eelarvest, majanduslikult organisatsioonilt (direktorifondist), lastevanemailt ja juhuslikest tuludest. Andmed võetakse
raamatust vorm nr. 1.
Punktis 3 märgitakse aruandeperioodi jooksul tegelikult teh
tud kulud, sõltumata finantseerimisallikast. Kulud kantakse sisse
artiklite järgi; andmed võetakse raamatust vorm nr. 2.
Punktis 4 tuuakse saldo aruandeperioodile järgneva kuu
1. päevaks, milleks tulude üldsummast ühes saldoga aruandeperi
oodi alguseks arvatakse maha aruandeperioodi kulude üldsumma.
Osa ,,A“ 3-ndasse lahtrisse kantakse eelarves ettenähtud
tulud ja kulud, 4-ndasse lahtrisse — tegelikud aruande andmed.
59. Osas „В" („Kontode seis") märgitakse, millest koosne
vad saldod aasta algul ja aruandeperioodi lõpuks (summad jooks
val arvel, materjalides ja toiduainetes, võlgadena deebitoride ja
aruandmiseks kohustatud isikute käes — p-d 1—4). Andmed võe
takse vastavalt panga väljavõtteist, raamatust vorm nr. 5 ja raa
matust vorm nr. 3.
Osa ,,B“ 5-ndas punktis näidatakse lasteaia võlad kreedito
ridele. Andmed võetakse raamatust vorm nr. 3.
6- ndas punktis tuuakse saldo aasta alguseks ja aruandeperi
oodi lõpuks, maha arvates lasteaia võlad (punktide 1—4 kokku
võtted miinus p. 5 näidatud summad).
7- ndas punktis näidatakse lastevanemailt saadaolevad sum
mad. Andmed võetakse raamatust vorm nr. 3.
8- ndas punktis näidatakse inventari ja seadmete ülejäägid
aasta alguseks ja aruandeperioodi lõpuks. Andmed võetakse raa
matust vorm nr. 6.
24
9-ndas punktis märgitakse lasteaiale kuuluvate hoonete mak
sumus aasta alguseks ja aruandeperioodi lõpuks. Andmed võe
takse hoonete loetlusaktist.
60. Osas В — „Andmed plaani täitmise kohta kontingendi
ja koosseisude alal“ tuuakse andmed järgmiselt: plaani järgi kin
nitatud, keskmine nimestikuline arv ja tegelik arv aruandekuule
järgneva kuu 1. päevaks.
Laste keskmise arvu arvutamiseks 9-, 12- ja 24-tunnilistes
lasteaedades võetakse laste nimestikuline arv igas kategoorias
eraldi (iga kuu alguseks ja aruandeperioodi lõpuks), arvatakse
kokku ja jagatakse aruandeperioodi kuude arvuga pluss üks.
Laste arv aruandeperioodi lõpuks näidatakse nimestikulise
koosseisu järgi aruandekuule järgneva kuu 1. päevaks.
Et kindlaks teha lasteaia keskmine kasutamine laste poolt,,
tuleb lasteaeda kasutanud laste üldarv iga päeva kohta aruande
perioodi jooksul jagada lasteaia tööpäevade arvuga selle aja
jooksul.
Lasteaia üldise koosseisu keskmise kindlaksmääramiseks võe
takse töötajate nimestikuline koosseis iga kuu alguseks ja aru
andeperioodi lõpuks, arvatakse kokku ja jaotatakse aruandeperi
oodi kuude arvuga pluss üks. Kasvatajate arvu kindlaksmäära
mine tuimub samas korras.
25
Vorm nr. 1
(sissekannete näidistega).
ко
05
Tulude raamat.
Daatum
1
10/1
20/1
31/1
Doku
mendi
järjenum
ber
2
Tulud
Direktorifondist
Lastevanemailt
Juhusli
kud tulud
Kokku
3
4
5
6
7
6000
3000
200
—
11 000
1 050
9 400
Eelarvest
4000
2000
2000
850
3400
Kokku
jaanuaris
10000
5000
6250
200
21 450
Kokku aasta
algusest
10000
5000
6250
200
21 450
6
10
17
—
—
Vorm nr. 2
2
4
8
5
17
8
17
9
25
12
25
13
31
14
31
15
31
16
Töötasu 1938. a. detsembri teise
poole eest palgalehe nr. 1 järgi
Tulumaks 1938. a. detsembri eest
käsundi nr. 1 järgi
Kulud majandusjuhataja Orlovi
avansiaruande nr. 1 järgi
Töötasu jaanuari esimese poole
eest palgalehe nr. 2 järgi
Blamu-kultuurmaks käsundi
nr. 2 järgi
Remondikontorile tehtud jooksva
remondi eest käsundi nr. 3 järgi
Kindlnstuskassale jaanuari eest
käsundi nr. 4 kohaselt
Grupikomiteele nr. 2 kultuurvajadusteks jaan. eest käs. nr. järgi
Klittematerjali kulu jaanuaris
akti nr. 1 kohaselt
Jaan. tarvit. toiduainete väärtus
vastavalt kuu aruandele
Kokku jaanuaris :
Kokku aasta algusest:
7
8
9
10
11
12
13
14
807
—
—
—
—
—
_
_
_
_
807
20 ' __
_
_
_
_
_
_
_
20
—
—
120
28
130
—
—
—
_
_
278
793 —
—
—
—
—
—
—
—
—
793
25
—
—
—
—
. _
-- ■>
_
_
_
25
—
—
1300
—
—
_
—
_
_
_
1300
_
_
_
122
_
_
_
30
_
_
_
48
—
—
—
—
—
-
—
—
| —
5190
8613
8613
—
122
—
-—
—
_
—
—
30
—
—
—
_
_
—
—
48
—
— —
—
1645 152 1468
1645 152 1468
—
28
28
—
—
130
130
—
—
5190
5190
5190
Art.
Kokku lahtreis
4—13
6
15
5
Muud kulud
4
Art. 12. Inventari ja
seadmete soeta
mine ja remont
Art. 14
Kulutised väljas
pool liimitit
Art. 9.
Toitlustamine
3
Art. 7. Raamatute
soetamine raa
matukogule
3
Art. 6
Õppekulud
2
Art. 4
Komandeerimised
ja ametisõidud
1
Jaanuar
2
janduskulud
Operatsiooni sisu
Art. 2. Juurdearvutused töötasule
Art. 3
Kantselei- ja ma
Kulud e artiklik
Art. 1
Töötasu
number
Daatum
Dokumendi järje
Kulude raamat.
Vorm nr. 3
to
00
Nõudmiste ja kohustuste raamat.
konto
Aadress
Dokumendi
järjenumber
2
Daatum
1
Operatsiooni sisu
Kuulub tasumisele
Tasutud
3
4
5
Vorm nr. 4
Tööliste ja teenijate isiklike kontode raamat.
Perekonna-, ees- ja isanimi ................................................................................................................
1 Teenistuse käik.
Daatum
Käskkirja
nr.
Amet
1
2
3
Kuupalk
Põhipalk
4
5
6
Kokku
Tulu
maks
7
8
Elamukultuurmaks
9
Riigi
laenud
Muud kinnipeetavad
summad
10
11
со
Tasu periood
või väljamaksu
põhjus (näit.
puhkus)
1
2
Tulumaks
Elamu-kul-
Riigi laenu tel
limine
4
5
6
7
8
Maha arvatud
Alates
Alates
Kuni
Kuni
Kuni
III Töötasu arvestus.
9
10
Päevade
arv
Summa
Tegelikult
makstud
Aeg
Kuulub välja
maksmisele
(lahtrid 5—10)
Alates
+8+9)
Summa
Kokku m aha arv a
tud ja kinni pee
tud (la h trid 6+7
Päevade
arv
täitelehtede
järgi
Aeg
Kinnipeetud
Päevade Summa
arv
tuurmaks
Kokku
3
tasu liigid
Kuulub maksmisele
Muud töö
Aeg
Põhipalk
Palgalehe nr.
Vorm nr. 4
II Abiraha haiguse puhul.
11
12
oo
Vorm nr. 5
о
Toiduainete ja materjalide raamat.
konto
Daatum
Järjenumber
(toiduaine või materjali nimetus)
1
2
Sissetulek
Operatsiooni
sisu
Väljaminek
Ülejääk
Hind
Kogus
Summa
Kogus
4
5
6
Kogus
Rbl. kop.
Rbl. kop.
3
Summa
7
8
Summa
Rbl. kop.
9
10
V orm nr. 6
Inventariraamat.
Daatum
1
Järjenumber
2
Märkused kustutamise
kohta
Kust ja missuguse doku
mendi põhjal saadud
Eseme
nimetus
Hind
3
4
5
Missuguse do
kumendi põhjal
kustutatud
6
Daa
tum
7
Vorm nr. 8
Asutise nimetus
Daatum ............
Avansiar uanne
Kulude liik .........................
Perekonna-, ees- ]a isanimi
Amet ....................................
Summa
jääk
Eelmise avansi
ülekulu
Avanssi saadud ...,(daatum)
Kokku saadud
Kulutatud .....................
Jääk
Ülekulu
Lisa: .......... dokumenti
Ülekulu välja makstud
summas
rbl. .......... kop
Jääk sisse makstud kv. nr. vastu
Daatum
Dokum.'
järje nr.
Kellele — mis eest
Summa
Avansisaaja allkiri.
Ärarebitav talong.
Allkiri.
Avansiaruanne ..................... summas
...................... rbl. .......... kop.-
ja ................dokumenti on.............
kontrollimiseks vastu võetud-
Allkiri
(kirjatähi)
Daatum
31
со
to
Vorm nr. 9
P а 1 g а 1 e h t.
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Allkiri
2
Kuulub välja
maksmisele
ElamuTulu kultuur
maks maks
Kokku
7+8+9-j-lO)
Muud töötasu liigid
Põhipalk
Kokku (lahtrid
Maha arvatud
Riigilaenu
tellimine
1
Kuulub maksmisele
Kinni peetud
täitelehtede
järgi
Perekonnaees- ja isanimi
194........ a.
12
13
V о r m nr. 11
(Esikülg). Koostatakse iga päev.
(lasteaia nimetus)
Aruanne toiduainete kulutuse kohta.
»
“ ................................................................. 194
a.
Toidulolijate arv ......................... -......................................
Hommikueine 1 .......................................................................................
2
..............................................................
3 ................................. ...............................................................
Lõuna
Õhtueine
4 ......................................................................... .............
I .......................................................................................
Põhivahendite (hoonete, ehitiste, inventari, seadmete) või materjalide likvideerimise kohta.
Komisjon koosseisus ........................................................................................................................................................
toimetas tarvitamiskõlbmatuks muutunud varanduse, materjalide (tarbetu kriipsata) ülevaatust ja tegi
kindlaks, et alljärgnev kuulub mahakandmisele ja kustutamisele:
fnv. nr.
Nimetus
Kirjeldus
(sort, suurus jne.)
Kogus
Hind
1
2
3
4
5
Nimetatud varanduse likvideerimisel on saadud
со
СЛ
Allkirjad :
Summa
6
Likvideerimise
põhjus
7
Y о r m nr. 14
Lasteaia nimetus
Kviitung nr. ........ Daatum .................... rbl........... kop.
Vastu võetud
..........................................................eest.
.................. ......... ..... rbl. ............. kop.
(kirjatähi)
Materjalide (inventari) kontrollimise А К T nr...........
„........ “ ........... ............................................................... 194
a.
Komisjon koosseisus ... .....................................................
...............
toimetas materjalide (inventari) kontrollimist .......................................................................
(kontrollimise koht)
kusjuures selgus:
7
8
9
10
Summa
6
Hi nd
õ
Kogus
Sunma
4
Summa
Hind
Ö
ÖJO
о
«
Puudujääk
Hind
Kogus
3
Summa
2
Ülejääk
Hind
1
Oli tegelikult
Kogus
Järjenumber Raamatu lk.
Raamatu järgi
Esemete
nimetus
11
12
13
14
15
M
Komisjoni liikmete allkirjad:
Daatum
Kinnitan:
Lasteaia juhataja
(allkiri)
Vorm nr. 17
со
00
(lasteaia nimetus)
Lasteaia ülalpidamise aruanne.
19........ а.............................. kvartaali kohta.
Osa А — Eelarve täitmine.
Järje
number
Tuluallikate ja kulude nimetus.
2
1
1
2
Saldo 1. jaanuariks 194 . . а..........................................
Tulud aruandeperioodi jooksul:
a) eelarve assigneeringuid .............................................
b) direktorifondist eraldatud summasid......................
c) lastevanemate maksusid................................. ... • •
3
Kulud:
Aasta
eelarve järgi
Tegelikult täidetud
aasta algusest
3
4
Kokku . .
„
„
„
„
„
„
„
„
„
4
2 Juurdearvutused töötasule.................................
3 Kantselei- ja majanduskulud..............................
4 Komandeerimised ja ametisõidud......................
6 Õppekulud.......................................................
7 Raamatute soetamine raamatukogusse ....
9 Toitlustamine..............................•......................
12 Inventari ja seadmete soetamine ja remont . .
14 Kulutised väljaspool liimitit..............................
15 Muud kulud...........................................................
Kokku . .
Saldo aruandeperioodi lõpuks . .
VaataK. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
I VI...K. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
I VIHK
RK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
K. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
ENSV R. Krijandusmuuseum
Ef. 17490.
RAAMATUKOGU
RK
"PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
Toimetaja J. Käis. Korrektor B. Vahi.
Tehniline toimetaja H. Treumann. Trüki-
arv: 15000 eksemplari. Paber: 54:81 cm
Türi paberivabrikust. Trükk: Natsionali-
seeritud trükikoda "Varrak“, Tartu.
Vasarad meil vuhisegu,
ääsituli tuhisegu!
Ei nüüd kustu,
ei nüüd mustu
valge lõke, meie lootus,
meie iha, meie ootus.
Vasarad meil vuhisegu,
ääsituli tuhisegu!
Rauda raome,
terast taome,
teeme mõõka, teeme oda,
et võiks kaitsta oma koda!
Mälestustest.
A. M. Gorki.
I
On kurb ja naljakas mälestada, kui palju raskeid
alandusi, ülekohut ja tüli tõi mulle varaärganud luge-
miskirg.
Võtsin väikesi mitmevärvilisi raamatukesi poest, kust
hommikuti ostsin tee juurde leiba.
Lugesin kuuris, kus käisin puid lõhkumas, või pöö-
ningul. Mõlemas oli ühtemoodi ebamugav, külm. Vahel,
kui raamat huvitas või kui oh vaja rutem läbi lugeda,
tõusin öösi ja süütasin küünla, aga vana perenaine, olles
märganud, et küünlad öösiti lühenevad, hakkas mõõtma
neid pilpaga ja peitis need kuhugi. Kui hommikul küün-
last puudus verssoki võrra või kui mina, leidnud pilpa, ei
lühendanud seda ärapõlenud küünla osa võrra, algas köö-
gis metsik kisa. Kord Viktor tüdinult hüüdis lavatsilt:
„Jätke ometi haukumine, memm! Võimatu on elada!
Muidugi ta süütas küünla, sest loeb raamatuid; võtab
neid poodnikult, tean! Silmake korraks pööningule.”
Vanaeit jooksis pööningule, leidis mingi raamatu —
ja rebis selle tükkideks.
See, mõistagi, kurvastas mind, kuid lugemistung veel
enam tugevnes.
n
Püüdsin jätkata lugemist igasuguste kavalustega.
Vanaeit mitu korda hävitas raamatud, ja viimaks osutus,
et võlgnen poodnikule määratu summa: nelikümmend
seitse kopikat! Ta nõudis raha ja ähvardas, et võtab
4
pererahva raha minu võla katteks, kui tulen poodi midagi
ostma.
„Mis siis saab?“ küsis ta kahjurõõmsalt.
Ta oli mulle äärmiselt vastik, ja nähtavasti seda
mõistes, piinas ta mind mitmesuguste ähvardustega, tun
des sellest erilist lõbu. Kui astusin poodi, tõmbus ta täh
niline nägu naerule ja ta küsis lahkesti:
„Kas võla tõid?“
„Ei.“
See hirmutas teda, ta sai pahaseks.
„Kuidas? Kas pean su kohtusse kaebama, mis? Et
sind süüdi mõistetaks ja kolooniasse saadetaks?"
Mul ei olnud kusagilt raha võtta. Mu palk maksti
vanaisale. Segaduses ei teadnud, mis teha. Poodnik
aga, vastuseks mu palvele oodata võla tasumisega, ulatas
mulle oma rasvase, lihava käe ja ütles:
„Suudle! — ootan."
Kui haarasin letüt vihi ja tõstsin hoobiks käe, hüü
dis ta kummardudes:
„Mis, mis sa! — ma ju naljatan!"
Mõistes, et ta ei naljata, otsustasin varastada raha,
et tast kord lahti saada.
Hommikuti, kui puhastasin peremehe riideid, kõlisesid ta pükste taskus rahad. Vahel need kukkusid taskust
välja ja veeresid põrandale. Kord üks neist kukkus
läbi põrandaprao trepi alla puukuuri. Unustasin sellest
kõnelda peremehele ja see meenus mulle alles mõne päeva
pärast, kui leidsin puude hulgast kahekümnekopikase.
Kui andsin selle peremehele, ütles naine talle:
„Näed nüüd! Vaja raha üle lugeda, kui jätad tasku."
Peremees aga ütles naerdes mulle:
„Tema ei varasta, tean seda."
Nüüd, otsustanud varastada, meenusid mulle need
sõnad, ta usaldav naeratus, ja ma tundsin, kui raske on
5
mul varastada. Mitu korda võtsin taskust hõberaha, luge
sin seda, kuid ometi ei söandanud ära võtta. Kolm päeva
piinlesin sellega, ja viimaks kõik lahenes väga ruttu ning
lihtsalt. Peremees küsis minult ootamatult:
„Mis sa, Peškov, nukrutsed? Kas oled haige või?"
Siiralt jutustasin talle kõik oma mured. Ta tõsines.
„Näed, milleni nad viivad, need raamatud! Neist
on — nii või teisiti — ainult pahandust.4'
Andis poolerublase ja soovitas rangelt:
„Vaata, et sa ei lobise naisele ega oma emale —
tõuseb kära ..
m
Minu õnneks läks vanaeit magama lastetuppa. Tuld
mulle ei antud, küünlad vüdi tubadesse, raha küünalde
ostmiseks mul aga ei olnud. Siis hakkasin salaja kor
jama küünlajalgadelt rasva, panin selle sardiinikarbikesse, kallasin juurde lambiõli ja, keerutanud lõngast
tähi, süütasin öösiti ahju peal suitsva tule.
Kui pöörasin paksu raamatu lehekülge, kõikus tähi
punane leek värisedes ja ähvardas kustuda. Iga hetk
uppus taht haisvasse vedelikku, suits sõi silmi. Ometi
kadusid kõik need ebamugavused naudingus, millega ma
vaatlesin illustratsioone ja lugesin nende seletusi.
Need illustratsioonid avardasid maad minu ees ikka
laiemale ja laiemale, ehtides seda muinasjutuliste linna
dega, näidates mulle kõrgeid mägesid, merede kauneid
kaldaid. Elu kasvas imeliselt, maa sai võluvamaks, rik
kamaks inimeste ja linnade poolest ning kõigiti mitme
kesisemaks. Seletused ülustratsioonide all jutustasid aru
saadavalt teistest maadest, teistest inimestest, kõnelesid
mitmesuguseist sündmusist minevikus ja olevikus. Paljut
ma ei võinud mõista ja see vaevab mind... Sagedasti
6
terved fraasid elavad kaua mu mälus nagu pinnud sõr
mes, takistades muule mõtlemast.
Mäletan, et lugesin imelikke värsse:
Väljal tühjal, riided rauast,
tumm ja sünk — kui pärit hauast,
sõidab hunni tsaar Attila.
Tema järel musta püvena kihutavad sõdurid ja karjuvad:
„Kus on Rooma, Rooma võimas ?“
Rooma — see on linn, seda juba teadsin, kuid kes
on need — hunnid? Seda on vaja teada.
Parajal ajal küsin seda peremehelt.
„Hunnid?“ kordab ta imestunult. „Tont teab, mis
see on! Kindlasti lollus ...“
Ja pahaendeliselt raputab ta pead.
„Tühi-tähi keerutab sul pead, see on halb, Peškov.“
Halb või hea, kuid ma tahan teada.
Mulle näib, et rügemendi preester Solovjev peaks
teadma, kes on hunnid, ja kohanud teda õuel, küsin.
Kahvatu, haiglane ning alati tige, kulmudeta punaste
silmadega, kollase habemega, kõneleb ta mulle, tonkides
ise maad musta kepiga:
„Aga mis sinul sellega asja, mis?“
Leitnant Nesterov vastas mu küsimusele tigedalt:
„Mi—is?“
Siis ma otsustasin, et hunnide kohta tuleb küsida
apteegis proviisorilt. Ta vaatab minule alati lahkesti,
tal on tark nägu ja kuldprillid suurel ninal.
„Hunnid,“ ütles mulle proviisor Paul Goldberg, „need
olid kolijarahvas, kirgiiside taolised. Seda rahvast enam
ei ole, on tervelt välja sumud.“
Mul oli kahju ja sain kurvaks — mitte sellepärast,
et hunnid on välja surnud, vaid sellepärast, et sõna mõte,
mis mind nii kaua vaevas, osutus nii lihtsaks ega and
nud mulle midagi.
7
Kuid ma olen väga tänulik hunnidele, — pärast
kokkupuutumist nendega häirisid sõnad mind hoopis
vähem, ja — tänu Attilale — ma tutvusin proviisor Goldbergiga. See inimene teadis kõigi tarkade sõnade lihtsat
mõtet, temal olid võtmed kõigi saladuste juurde. Kohen
dades kahe sõrmega prille vaatas ta teraselt läbi pak
sude klaaside mulle silma ja kõneles, nagu taoks peenikesi
naelu mulle pähe.
„Sõnad, sõbrake, need on nagu lehed puul, ja et
mõista, miks leht on just seesugune ja mitte teissugune,
selleks on vaja teada, kuidas kasvab puu — on vaja
õppida! Raamat, sõbrake, on kui hea aed, kus on kõike:
head ja kasulikku ...“
Proviisori lühidad õpetused sisendasid mulle järjest
tõsisema suhtumise raamatuisse, ja märkamatult said
need mulle vajalisteks —
IV
Ühel pühapäeval, kui pererahvas läks kirikusse ja
mina, üles pannud samovari, läksin tube koristama, oli
vanem lastest tulnud kööki, tõmmanud välja samovari
kraani ja asunud sellega laua alla mängima. Samovari
torus oli palju süsi, ja kui vesi sealt välja voolas, sulas
ta kokku. Juba tubadesse ma kuulsin, kuidas samovar
undas ebaloomulikult-vihaselt, kuid tulnud kööki, nägin
hirmuga, et see oli üleni sinine ja värises, nagu tahaks
põrandalt üles hüpata. Sinililla samovar näis olevat pur
jus. Kallasin ta veega üle, ta susises ja langes põrandale
kurvalt kokku.
Paraaduksel helistati. Avasin ukse ja vanaeide küsi
musele, kas samovar on valmis, vastasin lühidalt:
„Valmis.“
See sõna, öeldud segaduses ja hirmus, võeti pilkena,
ja see kahekordistas mu karistust. Sain peksa. Vanaeit
8
teotses männipirru-kimbuga. See ei olnud väga valus, aga
jättis mu seljanahka rohkesti pikki pinde. Õhtuks mu
selg paistetus padjana, aga järgmise päeva lõunaks pidi
peremees mind viima haiglasse.
Kui doktor, naljakuseni pikk ning kõhn, oli mind
läbi vaadanud, ütles ta rahulikult sügava bassiga:
„Siin tuleb koostada protokoll piinamise pärast.“
Peremees punastas, tammus jalgadel ja hakkas
midagi tasakesi kõnelema doktorile, kes üle õla järsult
vastas:
„Ei või. Ei saa!“
Pärast aga küsis minult:
„Kas tahad kaevata ?"
Mul oli valus, kuid ometi ütlesin:
„Ei taha, ravige kiiremini!"
Mind viidi teise tuppa, pandi lauale, doktor kiskus
pinde mõnus-külma näpitsaga ja ise naljatles:
„Toredasti on su nahka pargitud, sõbrake. Nüüd
muutud veekindlaks."
Kui ta lõpetas selle talumatu kõditava tegevuse,
ütles:
„Nelikümmend kaks laastukest on välja tõmmatud,
sõber, pea meeles! Võid kiidelda! Homme samal ajal tule
sidemeid vahetama. Kas sind sagedasti pekstakse?"
Mõtlesin ja vastasin:
„Varem — peksti sagedamini..."
Doktor naeris valjusti.
„Kõik läheb paremusele, sõber, kõik!"
Kui ta viis mind välja peremehe juurde, ütles talle
doktor:
„Suvatsege vastu võtta! Parandatud! Homme saatke
uuesti; vahetame sidemeid. Teie õnneks on ta teü tubli
naljahammas..."
Istudes voorimehel kõneles mulle peremees:
9
„Ka mind, Peškov, peksti — polnud parata. Peksti,
vennas! Sind vähemalt minagi haletsen, aga mind haletsemas polnud kedagi! Inimesi on kõikjal — murruna,
aga haletsemas — tont võtku — mitte ühtki koerapoega!
Ah, kiskjad-kanad..
Kogu tee ta sõimles. Mul hakkas temast kahju ja
olin talle väga tänulik, et ta kõneles minuga inimlikult.
Kodus võeti mind vastu kui sünnipäevalast. Naised
lasksid mul täpselt jutustada, kuidas doktor mind ravis,
mida ta kõneles, — kuulasid ja ohkasid, ise mõnusasti
neelatades. Mind imestas see nende pingutatud huvi hai
guste, valu ja kõige ebameeldiva vastu.
Nägin, kuidas nad olid minuga väga rahul, et keel
dusin nende peale kaebamast, ja kasutasin seda, küsides
luba raamatute lugemiseks. Nad ei söandanud keelata,
ainult vanaeit hüüdis imestunult:
„No, on kuradike!“
Järgmisel päeval seisin õmbleja ees, aga ta kõneles
lahkesti:
„Mulle räägiti, et sa olevat haige, olevat viidud haig
lasse, — näed, kuidas räägitakse ebaõiget ?“
Vaikisin. Oli häbi kõnelda tõtt. Milleks temal vaja
teada kõike jämedat ja kurba?
V
... Mõni päev hiljem õmbleja andis mulle Greenwood’i „Väikese rübliku tõetruu eluloo". Raamatu peal
kiri kuidagi häiris mind, kuid juba esimene lehekülg kut
sus esile vaimustusrõõmu, ja selle rõõmu saatel lugesin
raamatu lõpuni, üle lugedes mitmeid lehekülgi kaks-kolm
korda.
Vaat kui raske ja kannatusrikas on vahel isegi välis
maal poisikeste elu! Ja minuga ei olegi lugu nii halb,
tähendab — ei tule norutada!
10
Palju uljust kinkis mulle Greenwood, aga varsti sat
tus mu kätte juba päris tõeline „õige“ raamat — „Eugenie Grandet“ K
Vanamees Grandet meenutas väga ilmekalt mulle mu
vanaisa. Oli kahju, et raamat oli nii väike, ja mind imes
tas, kui palju leidus selles tõtt.
Ja nii ma mõistsin, milline suur pidu on „hea,
õige“ raamat.
Fraas — lause; illustratsioon — pilt või joonis raamatus;
kirg —• suur himu; koloonia— (siin) alaealiste kurjategijate paran
dusasutus; nauding — mõnutunne, lõbutunne; proviisor — apteegi
juhataja; range — karm, vali; samovar — teemasin; siiras — otse
kohene, avameelne; suvatsema — nii lahke olema (midagi tegema);
sünk, sünge — õudne-tume; uljus — uljas olek, vahvus; verssok —
vene pikkusmõõt: umbes 4,5 cm; hunnid — Kesk-Aasia rändrahvas;
V sajandil tungisid nad kuningas Attila juhatusel Rooma riiki,
kuid said lüüa lahingus Katalaunia väljadel a. 451.
Maksim Gorki.
(1868—1936)
Maksim Gorki — see on vene suure kirjaniku Aleksei
Peškov’i pseudonüüm12.
Ta elu oli väga keeruline ja kirju. Juba varasest
noorusest peale pidi ta elama väga raskeis oludes. Sellest
hoolimata saatis teda alati tugev teadusjanu. Ta luges
palju ja suure huviga töötas oma teoste kallal.
Gorki läks koos töötava rahvaga, protesteerides töö
tava rahva kurnamise vastu. Ta võttis osa põrandaaluseist revolutsioonüisist organisatsioonest. Ta kirju
1 Loe: euženii grandee.
2 Pseudonüüm — varjunimi,
mis ta kirjutab alla oma teoseile.
kirjaniku väljamõeldud nimi,
11
tas palju ja jutustas palju. Lenin hindas väga suurt
kirjanikku ja oli temaga kirjavahetuses. Ta kirjutas
Gorkile: „Oma kunstniku-andega olete toonud töölisliiku
misele— ja mitte ainult vene omale — väga palju kasu...“
Gorki sulest on ilmunud palju tähtsaid teoseid. Ta
nimi on tuttav kogu maailmale.
Töölisklassile osutatud teenete eest annetati Gorkile
Lenini orden.
Ta suri 18. juunil 1936.
Eesti keelde on Gorki teoseist tõlgitud „Ema“ jt.
Hommik.
J. Liiv.
Ju karjane lä’eb karjaga:
till-tall! must Kirjak kõige ees,
till-tall! ka kostab metsa sees
ja vastab niit ja karjamaa.
Ju kõlab läbi hommiku
üks pasun eemal: tu, tu, tuu!
Jõe ääres aurab lokkav hein,
siit tagapool mets, mäesein,
kust läheb linnatee
ja kaob puude vahele —
just nagu tänav silmale.
Seal tuleb naaber koormaga
ja süütab piibu põlema.
Käis veskil.
Valgel kübaral
käib mölder veski tiiva all.
Kuid väljal kõnnib põllumees,
muld muhe, must ta jalge ees —
ja ennäe! seeme kukub ka.
Ilus suvepäev oli. Meile oli uus talumaja ehitatud.
Suured aknad, avarad uksed. Uksed seisid päeval lahti.
Hele, valge oh kamber.
Minul küll ei olnud nii pidulik süda. Mina olin vang
oma kodus. Oo, kurbadest kurvem vang...
Pääsukesed lõid õhus üle õue oma tralli, nagu ainult
pääsukesed õhus mängida, lennata võivad ja mõistavad.
Vidüt! vidiit!
Korraga lendas üks neist oma lõbutuhinas nagu nool
lahtisest uksest sisse ja — haledasti peaga vastu akent.
Punts ja punts!
Veel kord!
Hale oli vaest loomakest näha, kuidas ta oma eksi
tuse ohvriks langes.
Hüppasin, et ta enam uuesti pead lüüa ei saaks,
aknale ja mul õnnestus väike halliülikonnaline kerge
saks tabada ja pihku võtta.
Oh, kuidas värises, kuidas tuksus ta süda mu sõr
mede vahel!
Nagu värisev taskukeha vedruke, mülele on nõelaga
külge torgatud.
Kuidas ta kartis, see nii väike südameke...
Kuidas vaatasid lükumatult ta sametmustad sümad...
Ruttu astusin temaga õue, et ta piina lühendada —
ja avasin pihu —
Vidnt!
See oh hõiskamine pääsmise üle, tänu vabaduse eest.
Ja kümnetes hällitusvõnkudes lendas ta üle õue,
kopli, üle naabri õue — ja kadus üle pärnade kolmanda
talu õue, kus oh ta pesa ...
13
Kuidas oleksin mina talle järele lennanud!
Aga minugi hommik läks ilusamaks, et olin võinud
teha selle väikese heateo.
Suveõhtu maal.
Marie Under.
Pilvist kulda puudele piisutab,
hõbeudu heinamaad niisutab.
Rammus punapealine ristikhein
lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin.
Kibuvitsalt on varisend roosat lund.
Kui väsinud lapsed — lilled ihkavad und.
Til-tal, til-tal: kari koju läeb,
siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb.
Minu esimesed «triibulised**.
Eduard Vilde.
Olin seitse aastat vana, kui parun ja paruniproua
olid pika arupidamise järel otsusele jõudnud valida mind
oma ainsa pojakese mänguseltsiliseks — mind, aidamehe
Eedit. Toatüdruk kutsus ühel päeval ema „üles“ — nõnda
nimetati meil härrastemaja, — ja kui ema jälle ,,alla“
tuli — nõnda nimetati meil teenijatemaja, — tõi ta mind
toa tagant vihmaloigust välja ning ütles mulle:
„Poiss, tule, ma pesen su puhtaks; sa pead noor
härraga mängima minema!“
Põhimõtteliselt mul polnud jumala vee vastu midagi,
kui see mu alumisi kehaliikmeid niisutas ja kas või kaenla
alla ulatus, aga nägu ja kaela — iseäranis kaela märjaks
14
teha lasta, pealegi kui seejuures seepi tarvitati, mis
mulle iga kord silma läks, selle vastu tõrkusid kõik
mu tundmused. Ema ja minu vahel algas siis —
nagu igal hommikul — meeleheitlik võitlus, mis paraku
tugevama võiduga lõppes, ja see tugevam polnud mitte
mina. Varsti olin otseti pesuvaagnas, suud-silmad seebivahtu täis, ja ema nühkis ja küüris, nagu oleks tal minu
asemel piimapütt või koorekirn käte vahel. Minu ulguvat
protesti ei pandud mikski, — hoopis selle vastu, mulle
käis paar lahmakat selleks loodud tallermaa peale, nii et
tolm aga lendas ...
Nüüd järgnes suurepärane peasugemine isa tehtud
pigiharjaga; et mu juuksed — nagu ikka — olid väga
vanunud, siis oli valu suur ja ulgumine paisus möirgami
seks. Veidi lepitavat tasu pakkus mulle see, et ema mulle
lõppeks kõige paremad pühapäeva-hilbud selga tõmbas.
Vaheajal ilmus isa, ja ma sain nüüd vanemate jutust
kuulda, mispärast parun ja paruniproua pika arupida
mise järel just minu, aidamehe Eedi kõigi mõisalaste
seast oma ainsa pojakese mänguseltsüiseks olid valinud.
Ma meeldivat prouale kõigepealt oma puhtuse poo
lest. Kuna aedniku ja kutsari laste näod ja käed olevat
alati kriimud, olevat minu põsed ja sõrakesed alati nii
ilusad puhtad. Ka ei olevat ma nii „narr“ kui teised
lapsed, — mina mängivat enamasti üksinda, ja see tähen
davat saksa vaimu või suursugust vaimu, või pagan teab
mis vaimu; minule oli see vaim hoopis tundmatu, ja ma
aimasin, et paruniproua ses asjas raskesti eksib, mis
aimus ka varsti täide läks.
Nüüd hakkasid isa ja ema mulle võidu tulusaid õpe
tusi kaasa andma, kuidas mul noorhärraga tuleks ümber
käia. Terve kombeõpetuse katekismus topiti mulle pähe,
aga ma tahan õiglaselt tunnistada, et see mul enamasti
ühest kõrvast sisse ja teisest välja läks. Ainult niipalju
15
on mul praegu veel meeles, et ma pisikese paruni ette
ilmudes mütsi peast pidavat võtma, et ma teda mitte liht
salt nimepidi „Vüli“ ei või kutsuda, vaid „noorhärra“, ja
et ma kõik ta käsud pidavat täitma, aga teda mitte käs
kida ei tohtivat. Ma ei tohtivat temaga riidu minna, teda
lüüa ega tõugata. Üldse oh seda, mida ma ei tohtinud, nii
palju, et ma tõesti ei teadnud, mis ma õieti pidin
tohtima.
„Aga kui tema mind lööb või tõukab ?“ küsisin emalt.
„Siis kannata ära,“ vastas ema, „tema on ju saks.“
Ja kui ema mu suuri silmi nägi, ruttas ta juurde
lisama: „Saksalapsed ei löö ega tõukagi, saksalapsed
on pailapsed, ja ole sina ka pai, siis saad proua käest
üusaid asju!“
Ema viis mu nüüd kättpidi härrastemaja trepi ette,
kus mind paruni ja paruniproua juuresolekul noorhärraga
„suu-suud vastu“ seati.
Oli üus musta verd poisike, umbes minuvanune, aga
pikem ja peenem minust. Hakkasime teineteist vastas
tikku silmitsema, tunnistama, uurima, meie sümad vaju
sid sügavasti teineteisesse. Ma olin teda siiamaani ainult
eemalt näinud, kaugelt eemalt; nüüd seisis ta mi ligidal
minu ees, et ta soe hingeõhk mu põske puudutas. Mul on
veel selgesti meeles, mis mõtted mu peakesest sel silma
pilgul läbi veeresid.
Poiss ise ei meeldinud mulle nii kui ta riided. Ma
vaatasin tema ja siis enese peale ja tundsin nagu häbi.
Hakkasin alt peale: tema jalad ja minu jalad! Temal
päikese käes läikivad kingad siretavate hõbepannaldega
jalas; mul ainult tökati ja searasvaga võitud venesaapakesed, mille sääred nii kurvameelselt lossi vajunud. Temal
peenike sinisetriibuline, kuldsete ankrutega ilustatud
madruse-ülikond seljas ja helevalge, hiilgav krae ümber
kaela ja õlgade; mul omakootud potisinised poolvillased
16
püksid ja roosa sitskuub, kraeta ja ankruteta, üle särgi.
Temal tuliuus, kahe siidlindiga meremehe-müts peas, müle
esiselt suured kuldtähed särasid; mul Rakverest Kondi
valu kaupmehelt ostetud „kahekümnekopikane“, mille
lagunevast nokast papitükid maha pudenesid ja mille
alguskarva ma isegi enam ei mäletanud.
Veel haledamale otsusele iseenese kohta jõudsin, kui
mu pilk langes noorhärra lugemata paljude mänguasjade
peale, mida trepiesine täis oli. Kui üusad kollased ja läi
kivad olid nad — kõik need vankrid, kärud, labidad, kir
ved, saed, haamrid! Seal seisis koguni päris loomuliku
naha, laka ja sabaga mänguhobune punase sadulaga knkuval alusel — muudkui istu selga ja sõida! Mõtlesin
oma mänguasjadele, ja jälle käis südamest hale vool läbi.
Minu terve vara oli ainult mu enese tehtud värvimata
puulabidas, aedniku-poisi sepitsetud pisike vanker, mülel
üksnes rattad ja needki üma kodarateta, siis Karja-Jüri
kingitud pool-lõhkine pajuvile ning jälle mu enese val
mistatud veevirts heinputkest...
„Eedi, tereta ometi noorhärrat ja tee ilus „kratsfuss“!“ äratas mind korraga paruniproua terav hääl mu
mõtetest.
Et ma ei teadnud, mis on „kratsfuss“, sns jätsin ta
parem tegemata ning sirutasin ainult käe truusüdamlikult
välja. Seejuures unustasin mütsi peast võtmata, ja et ma
ema sosistatud meeldetuletamisest ei saanud aru, sus
pidin seda häbi kannatama, et ema mul mütsi peast võttis,
mille ta mulle alles proua armulise lubamise tõttu jälle
pähe pani. Noorhärrat ei sunnitud „kratsfussi“ tegema
ega mütsi tõstma ühtigi, oldi üsna rahul, kui ta pooltõrkuvalt oma käega minu pihku puudutas.
Mul on loomuomaduseks oma silmapilkseid tundmusi
kohe avaldada, seepärast pöördusin ema poole ning ütle
sin: „Näe, kui ilusad riided ja asjad noorhärral on,“
2
Kirjandust koolile V
17
kusjuures ma sõna ,,noorhärra" peale etteheitva rõhu
panin, mida ema väga hästi mõistis.
„Nojah," vastas tema, samuti sosistades, „noorhärra on ju saks."
„Miks meie siis saksad ei ole?"
„Rumal laps, sellepärast, et me teenijad oleme!"
Ma olin nüüd niisama tark nagu ennegi ja oleksin
heameelega edasi pärinud, aga ema pani mulle käe suu
peale ja käskis mind noorhärraga mängima hakata.
Paruniproua poolt saime siis veel põhjalikud määrused,
kus me pidime mängima ja kui kaugele härrastemajast
eemale tohtisime minna; mõisa taga olevale tiigile lähene
mine keelati meile meie suureks kurvastuseks kõvasti ära.
Esimene mängupäev möödus läbistikku kaunis õnne
likult. Et saksalapsed just pailapsed oleksid, et nad kedagi
ei löö ega tõuka, seda ma noorest parunist küll ei märga
nud. Ta hakkas mulle juba esimesel poolel tunnil oma
labidaga liiva silma loopima, ajas mulle oma käru jalge
vahele, nii et ma kõhuli kukkusin, ja kiskus vahel aja
viiteks mu karvu. Ema käsku mööda ja „ilusate asjade"
peale mõteldes, mis mul paruniproualt oli oodata, neelasin
valupisarad alla ja kannatasin kõik kätte maksmata ära.
Tasuks oma kannatamise eest sain õhtul proualt õhukese
viilaku — kollast saia.
Võite arvata, et tundsin end petetud olevat, mis
pärast noorhärra käsi järgmisel päeval enam nii hästi
ei käinud. Loopis ta mulle jälle liiva silma, siis loopisin
talle vastu; ajas ta mulle jälle käru jalge vahele, siis
kukutasin ta oma labidaga ninali, ning kiskus ta minu
karvu, siis rebisin teda kõrvust, sest karvad olid tal kis
kumiseks liiga lühikeseks pöetud, kõrvad aga just para
jad. Tema, mehike, tõstis igakord põrgukära, aga õnneks
polnud saksu sel päeval kodus, nii et ta mu peale kae
bama ei võinud minna.
18
Kolmandal päeval sündis midagi, mis mu noorhärra
mänguseltsiliseks olemisele niisama äkilise kui traagilise
lõpu tegi. Noorhärrat piinas vastupandamatu himu minna
tiigi äärde — ja nagu varsti selgus, ka tiigi peale —
tegu, mis meile nii kõvasti oli keelatud. Aga et noorhärra
tahtis ja mina tema tahtmisi ema käsu järgi pidin täitma,
ja et ma ka ise tahtsin, siis ei leidnud ma põhjust sellele
vastu panna.
Oli ka minu teada täiesti hädaohuta ettevõte, sest
vesi oli tiigis vaevalt jalasügavune, kõik muu oli paks
pori, milles mustad verekaanid looklesid. Sinna ei võinud
ju keegi uppuda! Ma ise olin „laevaga“ nii sagedasti
terve tiigilombi risti-põigiti läbi sõitnud. Laevadeks nime
tasime meie, teenijate-lapsed, vana vettinud ust ja nii
sama vana vettinud tõrrekaant, mis me kord viinaköögist
ühendatud jõul tiiki olime vedanud, et nende peal — tei
vastega tagant tõugates — meresõitusid ette võtta.
Noorhärra ja mina olime varsti laevadel — tema
uksel, mina tõrrekaanel. Sõit läks teivaste tõukel tore
dasti, ja kui Ameerika mitte juba leitud poleks olnud,
meie oleksime ta julgesti üles leidnud. Aga ,,ookean" oli
meiesugustele kangelastele liiga väike, ta oli meil varsti
igast sopist läbi purjetatud, ja me püüdsime meremeheelust leida uusi huvitavaid külgi. Leidja oli noorhärra. Ta
hakkas mind oma teiba abil veega pilduma. Selles oli
ta nii osav, et mu õhuke sitskuub varsti nõretas ja porist
mustakirjuks muutus.
„Noh, kui meresõda tahad, siis olgu meresõda," mõt
lesin iseeneses, seadsin oma laeva lahinguvalmis ja panin
suurtükid sülgama.
Väike saks oli minu julguse üle esmalt kohmetanud,
siis hakkas appi karjuma ja viimaks palus sõjariistaderahu. Ma olin nõus. Aga kes rahu ei pidanud, kes lepingu
truudusetult murdis, oli väike saks. Ta tõukas oma laeva
19
minu omaga külg-külje vastu — me peatusime kalda
ääres — ja enne kui mina tema salalikku plaani mõistsin
märgata, oli ta mul teibaga mütsi peast vette virutanud,
kusjuures teivas nii valusasti mu pead puudutas, et mul
silmad tuld lõid.
See kelmus kisendas kättemaksmist! Haavatud lõvi
vihaga kiskusin truudusetu vaenlase käest sõjariista, hüp
pasin tema laevale, — ja nüüd algas käsitsivõitlus, mille
koledusi sulg tõrgub kirjeldamast.
Mäletan ainult veel, et kindel pind meie jalge alt
äkitselt kadus, et süsimustad paksud lained meie peade
üle kokku lõid — siis valitses tüki aega sügav vaikus...
Kui mu silmad jälle veidi seletama hakkasid — nõudis
palju meeleheitlikku kraapimist, enne kui nükaugele jõud
sin
nägin oma jalge ees sügavas poris midagi siputavat.
Ja kuidas siputavat! Nii siputab ainult elukas, kel surmahäda käes. Ja see elukas oli noorhärra ...
Mu südamest tuksatas tundmus läbi, et midagi on
sündinud, mis ei ole mitte väga hea. Välgukürusel asusin
siputaja peast kinni — ma usun vähemalt, et see pea
oli — ning hakkasin teda, kõike oma kangelasjõudu
kokku võttes, kaldale rebima. Seejuures oli mu õnnetu
vaenlane vait kui sukk. Polnud ka ime — ta suu oli
paksu pori täis.
Minu päästetöö läks õnnelikult korda. Varsti seisis
väike saks kaldal omal jalal. Ta kingad hõbedast pannaldega, ta peenike madruse-ülikond kuldsete ankru
tega, ta helevalge läikiv krae — kõik oli nagu pigipatta
kastetud, ning tiigi mustal pinnal ujus ta kuldtähtedega
meremehe-müts minu kahekümnekopikase Kondivalu
lätuga võidu Ameerika poole! ... Et ka minu oma välimus
mõndagi jättis soovida, et mu roosa kuub ja potisinised
säärikud sisseimetud veest ja porist olid tinarasked, seda
ei pannud ma oma ärevuses tähele.
—,f
20
Ma hakkasin ta nina, suud, silmi ja kõrvu mustast
mudast tühjendama. Oh, et ma ta suu kinni oleksin jät
nud! See suu sai mulle hukatuseks, sest niipea kui ta
jälle hinge läbi laskis, hakkas ta hüüdma — ta hakkas
hüüdma nagu auriku hädasarv. Terve mõis, mõisa terve
ümbrus kolme verstani ringi rõkkas.
Ei kestnud kaua, kui tiigi vagusail kaldail suure
pärane elu tekkis. Terve mõis ja pool valda näis kokku
jooksvat, — kõige ees parun ja paruniproua käsi ringu
tades, nende kannul pikas reas peremamsel, toapoiss, toa
tüdrukud, kokk ja kokapoiss valge mütsi ja põllega, esi
mesel pikk nuga, teisel kulp käes, siis korratus trobikonnas opman, meier, aednik, kutsar ja tallmeister oma
auväärt abikaasade ja tütardega, lõpuks kõik tallipoisid,
aednikupoisid, hane- ja seapoisid, hulk teomehi ja küla
rahvast. Terve sõjavägi tõttas õnnetule noorhärrale appi,
ja kõigi näod peegeldasid arvamust, et tal kõige vähemalt
nüri noaga pead maha lõigatakse.
Mul pole vist vaja juurde lisada, et ka minu isa ja
ema olid appitõttajate hulgas, ja kui ma seda esimese
ehmatusega tähele ei pannud, siis andsid nad endist varsti
kõige mõjuvamal viisil märku. Härra, proua ja minu
vanemad olid esimesed, kes meid ümber piirasid; mõle
mad emad põrkasid meid nähes karjatades tagasi, ja
paruniproua kiskus nuuksudes oma murjaniks muutunud
pojakese rinnale. Sedasama tahtis ka minu ema minuga
teha, aga ta jäi poolel teel seisma, sest mõisahärra vihane
hääl hüüdis:
„See on muidugi kõik sinu üleannetu poja süü, aida
mees! Ma loodan, et sa talle hea keretäie annad!“ —
käsk, mille isa karvapealt lubas täita.
Seepeale lahkusime rahvapilve sees õnnetuspaigast
— mina vaese vangina isa ja ema vahel, noorhärra toa
poisi süles ruttu kokkuotsitud rättides. Nagu hiljemini
21
kuulsin, viidud noorhärra sedamaid palavasse vanni ja
sealt sängi soojade vaipade ja patjade vahele, kuna kutsar
linna tohtri järele kihutas. Mind aga ootas kodus sõja
kohus, ja valjule kohtule, kes mu süiitusetõendused kõik
tähele panemata jättis, järgnes raske ning häbistav nuhtlus.
Siiamaani oli mind ainult ema karistanud — õrnalt
ja harva, nagu esimest ja ainsat last karistatakse; palja
ihu peale polnud ta mind veel kordagi löönud. Täna aga
läks järg isa kätte, ja ta algas ettevalmistusi, mis mu
ihukarvad püsti ajasid. Väljast toodi kohutav vitsa
kimp sisse, aknad lükati lahti, et mu kisa mõisamajja
kuulduks, siis kisti mu märjad potisinised jalast ja isalt
sain oma esimesed triibulised! Soojad punasetriibulised!
Kim — kõrge, kitsas puunõu; kratsfuss — kummardus kan
dade kokkulöömisega; murjan — neeger; opman — ülemkubjas
mõisas; seiklus — hästi põnev juhtumus; sihver — lambur, lamba
karjus.
Eduard Vilde.
(Autobiograafia.)
Mul oli au ennast 5. märtsil 1865 maailmale esitleda.
See sündis Virumaal Pudivere mõisas Simuna kihelkon
nas, kus mu isa oli kupjaks. Juba esimesel eluaastal rän
dasin sealt Muuga mõisa. Oma suuri nõudeid isa väikese
palgaga võrreldes olin otsusele jõudnud Jüri Vildele sun
duse peale panna, et ta endale viibimata parema koha
otsiks. Järeleandlik, nagu ta oma esimese ning viimse
poja vastu ikka on olnud, täitis ta mu nõude ja muretses
endale Muuka aidamehe koha. Siin metsanurgas veetsin
ma ainsad täielised vabaduspäevad — omal jalal seismi
sest kuni puu otsa ronimiseni. Siin sain aga pärastisest
orjusest juba mõru eelmaitse: mind pandi lugema ja kir
22
jutama. Metsaülema noorele prouale anti minu üle meele
vald kätte ja ta tarvitas seda, et väikest metslast saksa
keele piinakambris germaani hariduse tarvis taltsutada.
Vist ei saanud õrn naisterahvas ülesandega soovitaval
määral toime, sest mõne poolaasta pärast viidi mind Tal
linna Kentmanni algkooli, kus ma kahe kangest soost
taltsutaja küüsi sattusin. Hea pillirookepi mõjul — vähe
malt tõendati seda — tegin paari aastaga kooli mõlemad
klassid läbi ja tahtsin kohalikku saksa kreiskooli astuda,
kukkusin aga eksamil rehkendusega läbi. Rehkendus —
nagu matemaatika üldse — on ikka minu pime külg
olnud. Arvuvallas viibides olen tarvitanud veel hiljemgi
oma kümmet sõrme ja kui neist ei piisanud, ka kuuenööpe. Poole aasta pärast, augustis 1878, pääsin tun
nistusega, mille ma Wittingi elementaarkoolis omandasin,
kreiskooli sisse, ja olin nüüd tolleaegsel kõrgemal
haridusallikal, mis kehvemate vanemate lastele, kes
seitsmeklassilise gümnaasiumi peale mõtelda ei tohtinud,
oli vähegi kättesaadav.
Ma jõudsin nobedasti kolmandast klassist teise ja
teisest esimesse4, sest saksa õppekeel oli minus vahe
ajal juurduma hakanud ja kooli õppejõude võis võrdle
misi tublideks lugeda. Ma leidsin ka mahti mittesunduslikkude tarkusterade seast natuke ladina ja prantsuse
keelt nokkida.
Mul oli korda läinud koolivendade seas väike salaselts asutada, mille eesmärgiks oli Ameerikasse put
kata ... Otsisime sadamas just hoolega laevapoisi kohta,
kui asi pealekaebuse kaudu avalikuks tuli. Semestri lõpul
tunnistas inspektor minu ja paar teist ninameest kärnasteks lammasteks, kes tema karjale hädaohuks olevat, ja
andis meile märku, et tal heameel oleks, kui ta meist lahtii
i Tol ajal loeti kõige kõrgemat klassi esimeseks, selle eel
mist teiseks jne.
23
saaks. Tema soovi täites lahkusin ma juunis 1882, pool
aastat enne lõppeksamit, kreiskoolist.
Rohkem kui aasta vanemate juures priipõlve pidades
•— isa oli vaheajal Harjumaale Karjaküla mõisa valitse
jaks läinud — neelasin ma näljase isuga hulga Marlitti1
romaane, Heine1 luuletusi ja Shakespeare!2 draamasid
läbisegi endale sisse ja olin parajasti jalga kirjandus
tele seadmas, kui sügisel 1883 juhtumisi ,, Virulase"
toimetusse õpipoisi koha sain — minu kaheksateistküm
nendal eluaastal! Seega algas minu vaheldusrikas, aga
siiski nii üksluine ajakirjanikupõlv. Ma kirjutasin joone
peale, ma kirjutasin joone alla; viis päeva nädalas sõnumite-songimist, jutujuperdamist, korrektuuri-tuhnimist,
— kuuendal kliistripott ja pintsel, ristpaelad ja aadressid!
Hiljemais toimetustes, kus ma juba selliks olin saanud,
puudus paraku see meelelahutus mu töökavas. Aastal 1886
„Virulase“ juurest lahkunud, asusin järgmiseks aastaks
Tartu „Postimehe“ juurde. Siis torkas mulle korraga
pähe näitlejaks hakata. Mind võeti Tallinna saksa teat
risse palgata õpilaseks. Aga juba mõne nädala pärast
pöörasin laudadest ja lõuendist maailmale selja, märgates,
et mul kõigi hiilgavate näitlejaomaduste juures üks
ometi puudub, nimelt anne.
Eesti kirjastajaile väikesi juturaamatuid kirjutades
ja Tallinnas ning pärast Riias saksa lehtedele eesti aja
kirjandusest sõnumeid ja oma novellikesi tõlkides möödus
ligi kaks aastat. Siis andsin oma rändamishimule järele
ja läksin 1890. aastal, 40 rubla taskus, Saksamaale. Ber
liinis algas mul aineliselt kibe, vaimselt aga mitutpidi
huvitav vaese sulemehe elu. Vähe oli seal neid lehetoimetusi, mille ukse ees ma väriseva südamega poleks võimu
mehe otsust ja honorari oodanud.
1 Saksa kirjanikud.
2 Inglise kirjanik — loe: šeikspir.
24
Aastal 1892 tulin Berliinist kodumaale tagasi, elasin
mõne aja Karjakülas, siis astusin uuesti „Postimehe“ toi
metuse liikmeks. Ütlen veel lühidalt, et ma 1896-ndast
aastast peale mõne aja Moskvas elasin, 1897 paar kuud
Narvas „Virmalist“ kirjutasin, siis kuni 1901-se aasta
lõpuni Tallinnas „Eesti Postimehe“ ning 1902—04 „Teataja“ toimetuse liige olin ja järgmised IV2 aastat Tartus
„Uudiste“ jutu- ja naljaosa toimetasin.
Lõpuks ei tahaks ma nimetamata jätta, missuguseis
oludes ja tingimustes ma oma ilukirjanduslikud tööd olen
pidanud tegema. Ma olen nad kõik nõnda-ütelda sadulas
kirjutanud. Sagedasti tegin seda öösi, pärast päevatööd.
Sissetuleku kindluse pärast toimetuskohta pidades ja
sõnumi-käsitööd tehes jäi ilukirjandus enamasti mu kõr
valiseks, aga siiski sunduslikuks käsitööks, mida ma teenitavaile lehtedele number-numbrilt järgede kaupa pidin
muretsema. Muretus rahus, valitud meeleolul, sündsal
tujul pole ma oma jutustuste kallal kunagi saanud tööd
teha. See minu ootus ja lootus ei tahtnud ega tahtnud
täide minna. Ei ole ma leidnud maast ega ole kukkunud
mulle taevast niipalju seda rahakest kätte, et aastaks või
paariks oleksin võinud kõhumured nurka visata.
*
Nii kirjutas Eduard Vilde ise enesest 1907 Kopenhaagenis, kuhu ta pärast 1905. aasta revolutsiooni karistus
salkade eest oli siirdunud. Pagulasena elas ta välismaal
kuni 1917. a. revolutsioonini, millal tal jälle avanes võima
lus kodumaale tulla. Vilde suri Tallinnas 26. dets. 1933.
Tema tähtsaimad tööd on: „Külmale maale", „Mahtra
sõda“ ja „Pisuhänd“.
Autobiograafia — endakirjutatud elulugu; elementaarkool —
algkool; korrektuur — trüki1- ja lceelevigade parandus; kreiskool —•
3- kuni 4-klassiline keskkool.
25
LÕikuselaul.
Jaan Kärner.
Haudvaikne õhtu, vaikne kodutee;
maad pilve vari muudab hämaraks.
On aasta kogun’d aja kuldse mee
ju põllu kärgedesse. Vahajaks
on küpsnud viljad helge päik’se all,
ja õunte põski naerab aedadest.
Verd vahtra okstel näha esimest
ning kollet kõivul. Lahti rehelal
on värav jäetud. Tungib uudselõhn
mu ninna tarest. Ripub kaevukook
kui käsi kellegi, kes suur ja kõhn,
kui kroon ta ümber taamal ehalook.
Mu hinge rahu hoovab põldudelt
ning juuksesalkudesse langeb haul.
Ja rõõmsalt kostab tüdrukute laul,
kes koduteel on hilja lõikuselt.
Lenni Väikejärvelt.
K. G. Paustovski.
I
Käisime kaardi järgi, kuid ometi hälbisime väikese
metsaga kaetud kuiva sohu.
Sügisepäev sahises langevas lehestikus. Hiljem hak
kas udutama peent vihma otsekui külma tolmu.
Kella kolmeks päeval jõudsime keset sood liivasele,
kuivanud sõnajalgadega üleni kaetud künkale. Päev
pimenes kiiresti, hämarus järjest kasvas ebameeldiva
taeva all ja lähenes öö — hundiöö soos, täis kuivade
26
okste raginat, langevate piiskade rabinat ja talumatut
üksildustunnet.
Huikasime ja jäime kuulatama. Ainult tuul mühises
meile vastuseks surnud tihnikuist ja tõi kõrvu vareseparve rämedat kisa.
Viimaks kuskilt maa ja soo piirilt kuuldus vastuhõige, venitatud ning nõrk.
Hääl lähenes. Haavik kaikus, hääl kuuldus päris
meie kõrval, ja tihnikust väljus tedretäheline poisike. Ta
oh kaksteist aastat vana. Ettevaatlikult astus ta palja
jalu tuulemurrul ja kandis saapaid näpu otsas. Ta ligines
meile ja tervitas pelglikult.
„Kuulen — keegi karjub ja karjub, “ ütles ta ja nae
ratas. ,,Kartsin koguni. Kedagi ei pidanud säärasel ajal
siin olema. Suvel veel käivad eided siin marjul, aga mis
marjad on praegu? Kõik möödas. Kas olete hälbinud?
„01eme hälbinud," vastasime.
„Siin on kadudagi kerge,“ ütles poiss. „Mullu suvel
eksis üks eit siia sohu, — alles kevadel leiti; olid jäänud
järele ainult kondikesed.“
,,Kuidas sina siia sattusid ?"
„01en siinne, Väikejärvelt. Otsin mullikat."
Poiss viis meid Väikejärvele. Alles vastu ööd jõud
sime soost välja, saime kindlale pinnale ja astusime roh
tunud teele. Tuul ajas pilvi lõunasse. Tähed põlesid sel
gesti männilatvade kohal, kuid läbi oksastiku paistsid
tuttavad tähtkujud võõrana, — nende hulgast oli raske
leida isegi Suurt Vankrit.
„See mullikalugu oli väljamõeldus," ütles poisike
pärast pikka vaikimist. „Ma ei otsinudki mullikat."
„Ja mida sa siis otsisid soos?"
„Lendtähte," lausus poiss. „Üleeile öösi langes siia
täht maha, siia kingu taha. Ärkasin — ja kuulen, meie
lehm Manja on väga rahutu, röögib, vehib sarvedega.
27
Justkui hunt oleks lähenemas majale. Läksin õue vaa
tama. Seisatan, kuulatan, — ja äkki miski välgatab
üle kogu laotuse! Vaatan — meteoor. Lendas mada
lalt metsa kohal ja langes kuhugi siia, künka taha.
Porises valjusti — otsekui lennuk.“
„Aga milleks sulle meteoor ?"
„Viin kooli,“ vastas poiss. „Vaja uurida. Kas te
teate, millest tähed on tehtud ?“
Algas öine kõnelus tähtedest.
II
Keskööks jõudsime musta metsajärve kaldale. Sügi
sene tähistaevas peegeldus vees. Järve kaldal seisis mitu
majakest. Ainult ühest aknakesest paistis õlilambi val
gus. Poiss koputas uksele.
,,Kus sa hulgud nii kaua?" küsis ukse tagant vihane
naisehääl. „Asjata kulutad ainult saapaid!"
„Käisin palja jalu, memmeke," vastas poiss.
Riiv lükati ukse eest, ja käsikaudu astusime pime
dasse esikusse. Lõhnas heinte ja lüpstud piima järele.
ööbisime onnis poisikese juures; teda kutsuti Lenni
Zujev’iks. Suitsetasin mõne paberossi Lenni isaga, ela
tanud vaikse mehega, ja heitsime magama heintele sooja
ahju kõrvale. Kilk saagis ja eeskojas häälitsesid uni
sed kanad.
Ärkasin keskööl. Tugev pisaraist nõretav naise
hääl laulis tuttavat aariat ,,Padaemandast". Orkester
mürises sadadel pinguldatud keeltel. Tähed vilkusid läbi
niiskete akende, ja kilk, kuuldes laulu, lakkas saagimast.
„Teid segab see raadio," ütles lavatsilt Lenni-ema.
„Lenni valmistas selle, see ei lase teil magada, kuid mina
ei oska seda kinni panna. Tuleb väike äratada."
,,Pole vaja. Las magab."
28
„Meie aga armastame kuulata,“ kõneles pimedusest
Lenni-ema, ja ta hääl muutus laulvaks ning mahedaks,
„kangesti armastame kuulata, kuidas laulab Moskva.
Kuidagi südamlikult ja rõõmsalt. Vahel ei saa silmi kinni
kuni teise kukelauluni, kuigi kogu päeva oled askeldanud
majapidamises.*'
Ta vaikis.
„Kõik see on Lenni töö," ütles ta ja arvatavasti
naerataski pimeduses. „Ta on säärane, rahutu, janune
kõike teada saama. On vist läinud isasse."
„Aga mis on isa?" küsin naiselt.
„Semjon on meil parteilane, juba kaheksateistküm
nendast aastast saadik. Kõik rahva tarvis. Oma viimase
annab ära, aga ise saab söönuks ainult raamatuist."
Hommikul saime teada Semjon Zujevi loo.
„Algasin Karamzinüga," jutustas Semjon, „aga lõpe
tasin Lenini kirjutustega. Kõvasti küündis ta hääl — võib
ütelda — kõige kaugemategi metsakolgasteni. Loed öösi,
ja hommikul lähed tänavale, kuid peas kannad värskeid
sõnu, otsekui valgust."
Pärast revolutsiooni asus Semjon maale järve äärde,
ehitas kaldale majakese ja hakkas vallutama põlismetsalt
viljakandvat maad. Praegu elab siin juba viis perekonda.
m
Hommikul saatis Lenni meid suure teeni. Kahvatu
päike paistis poolraagus metsa, ja ta külmas valguses
võis selgesti näha iga lehte, mis haabadelt ja kaskedelt
langes järve vette.
Harva tõusis tuuleiil, ja siis lendasid lehed sahiseva
vihmana.
Mõne päeva pärast jooksis Lenni meile külasse järele
ja tõi tüki „lendtähte" — terava kokkusulanud killu, kae
29
tud nõe ja roostega. Ta oli leidnud selle kingu tagant
ülespaisatud kännust.
Siitpeale saime Lenniga sõpradeks. Armastasin
temaga hulkuda mööda metsi — ta tundis kõiki radu,
ka kõige kaugemaid metsakolkaid, kõiki taimi, põõsaid,
samblaid, seeni ja lilli. Talle olid tuttavad kõigi lindude
ja metsloomade hääled.
Lenni oli esimene paljudest sadadest inimestest,
keda olin kohanud oma elus, kes jutustas mulle, kus ja
kuidas magab kala, kuidas aastatega maa all kõdunevad
kuivad sood, kuidas õitseb vana mänd ja kuidas ühel ajal
lindudega teostavad oma rännakuid väikesed ämblikud.
Nad lendavad kinnitudes võrguniidile, kui tuuled puhuvad
lõunasse, lendavad nii kümneid kilomeetreid.
„Ometi ühte ma ei mõista,“ kõneles Lenni, „ämblik on
ju pisike, aga laseb nii palju võrguniiti, et kui kerida see
keraks, siis sellest kerast saab 40 seesugust ämblikukest.“
Lenni ruttas kooli iga päev kümne kilomeetri taha.
Kogu talve kohta puudus ta ainult kaks päeva, kuid talle
ei meeldinud selle meenutamine, — siis olnud pöörane
tuisk, mis oli matnud nende onni kuni räästani lumme.
Talvel Lenni väljus kodunt juba pimeduses. Teravad
tähed vilkusid pakases, männid paukusid, lumi rudises
jalge all, ja Lenni oli hirmul — kui nüüd hundid ei
kuuleks.
Talviti lähenesid hundid järvele päris ligidale ja
elasid heinakuhjades.
Kõige halvem oli aga hilissügisel, novembris, kui
lumi, muutunud vihmaga lobjakaks, kattis teed, ja pime
dast taevast lõõtsus näkku ning läbis kogu keha jäine tuul.
Suvel Lenni koos emaga kündis, kaevas aias, külvas
ja tegi heina. Semjon ei saanud tööd teha — iga aastaga
ta süda peksles üha kiiremini, nägu kattus mullakarva
paistetusega ja teda piinas pidev kuiv köha.
30
„Ei ela ega sure,“ kõneles Semjon ja hõõrus pihuga
oma kõhna rinda. „Prussaka-elu on mu ära söönud, hilja
tuli revolutsioon. Kuid pole viga, küll Lenni lõpetab kõik
minu poolt poolelijäänud
IV
Saatsin Lennile Moskvast palju raamatuid. Igal sügi
sel sõitsin metsakülasse ja läksin sealt Väikejärvele.
Tulin alati ootamata. Käisin mööda sügisesi vaik
seid metsi, kus peale lindude ei olnud ühtegi vastutulijat.
Tundsin ära vanad kännud, valgustatud lagendikud,
mahajäetud teekäärud. Mulle oli tuttav iga pedajas
metsaveerul — neid õpetas armastama mind Lenni.
Tulin tavaliselt õhtuhämaruses, millal kahvatud tähed
ennustasid külma ööd ja suitsulõhn näis magusaima lõh
nana maailmas. See kõneles järve lähedusest, soojast
onnist, rõõmsaist vestlusist, Lenni-ema laulvaist kaebusist, kuivadest heintest tehtud magamisasemeist; kõneles
kilgilaulust lõppematuil öü, kui ärkasin orkestrimürinas
Beethoveni ja Verdi’ viisidel, mis võistlesid näljaste hun
tide ulgumisega väljas.
Igakord sööstis Lenni majast ja jooksis mulle vastu.
Ta häbenes näidata oma rõõmu ja ainult tugevasti tere
tas mind kättpidi. Pärast kaua vestlesime loetud raama
tuist, viljasaagist, talvitusest põhjanabal, vingerjapüügist,
— meil oli palju meeldivaid vestlusteemasid. Semjon
uuesti jutustas oma noorusest ja üliõpilasist, kes tõid
proklamatsioone Rjazani.
Nii tugevnes meie sõprus. Ükskõik kus ma olin, ometi
teadsin, et hilissügisel tulen siia metsadesse. Tulen ja
näen jälle Lennit, Semjonit, ja nende inimeste seltsis
tunnen, et elu läheb iga aastaga paremaks. Ikka sageda
maks saavad päevad, millal selgesti kuuled, kuidas tuules
31
mühisevad metsad, kuidas samblas vulisevad külmad
allikad. Tajud raamatute määratut tähtsust ja külapoisikese arutluste ja sõpruse väärtust, kes juba kolmandat
aastat unistab Moskva-sõidust, et näha metrood, KremTit
ja Zoopargis elavat elevanti.
Igal aastal, kui sõidan minema, saadab mind Lenni.
Nii oli ka sel aastal. Kitsarööpmeline rong — veider
väike „susla“ — susiseb metsade vahel. Sihid metsas on
avanud vaatele punakuldsed ja mitmevärvilised tihnikud,
ja ühel sihil, otse teelindi kõrval, seisis Lenni ja viipas
isa vana mütsüotiga. Vedur, samane teekannuga, vilistas
vihaselt, kuid Lenni ainult naeratas ja hüüdis mulle
aknasse:
„Ootame. Kirjutan teile kõigest, kuid ärge te unus
tage Brehm'i saatmast/'
Veel kaua nägin teda — rõõmsat ning punapõsist —
rongüe järele jooksvat. Ta jooksis, viipas raamatukotiga
ja naeratas vastu mulle, metsadele, päikesele ja kõigele
maailmale oma rõõmsa ning heasüdamliku naeratusega.
Aaria — soololaulu-pala suuremast muusikateosest; Beet
hoven — kuulus saksa helilooja (1770—1827); Brehm — saksa
kuulsa loodusteadlase A. Brehm’i illustreeritud loodusteaduslik
raamat; hälbima — ära eksima; kaikuma — valjusti kajama;
KaranriTiin — vene ajaloolane ning kirjanik (1766—1826); Kreml —
südakindlus Moskvas, valitsusasutuste asupaik; lakkama — järele
jätma; meteoor — lendtäht; meteoriit — metalli- või kivitükk, mis
maailmaruumist Maa lähedale sattudes langeb maakerale, hõõru
misest õhus süttib; metroo — allmaaraudtee; mullu — möödunud
aastal; „Padaemand“ — vene helilooja Tšaikovski teos; pedajas —
mänd (haraline, jändrik); pinguldama —- pingule tõmbama; prokla
matsioon — revolutsioonüine lendleht, üleskutse; räme — kare,
kärisev; sööstma — tormama; Zoopark — zooloogia- ehk looma
aed; talumatu — väljakannatamatu; tuulemurd — tuulest murtud
mets, risu; Verdi — itaalia kuulus helilooja (1813—1901); vinger
jas — mudase põhjaga magevee kala.
VaataK. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
II VIHK
...K. VARES
KIRJANDUST KOOLILE V ÕPPEAASTA II VIHK
^PEDAGOOGILINE KIRJANDUS" TALLINN 1940
Metsatöölised. Jaan Kärner.
' Kaigub lustakalt läbi laane sae sahin ja kirve kõla. Kõiguvad männid, murduvad maani: rõhuvad tugevalt meeste õlad. Valendavad kui valged laibad raismikul palkide virnad. Kanarbiku õitsval vaibal ootavad leivakotid ja kirnud. Varahommikul tulid välja, unustada kes suudaks nälja: pere on suur ning palju suid — tarvis lasta ja laasida puid.
108330
Helgib päikeses haljas teras, vahedad hambad purevad tüve. Jõud ja tahe pulbitseb veres: tööga omandatakse hüve. Langeb puid kui võidetud väge kahe sangari käterammust. Higist palavast nõretab nägu, aurab seljal katkine vammus. Pole aega neil norgu lasta, elu kui ülim sundija astub nende kannul ja nende ees: jõuad ise, kui oled mees. Orava kombel hüplevad silmad: kust aga saad, sealt kinni hakka. Kestaksid edasi ilusad ilmad, saaksime talveni tuhat pakku. Lust on töötada metsalahus, päikesesäras ja lehekullas. 3
Kirjandust koolile
V
33
Ümberringi on sügav rahu, tuuled metsa ei taha tulla. Ülal sinine taevas vilgub, värskeist palkidest vaiku tilgub, magusaist lõhnust tulvil õhk — tööle aina pandagu rõhk. Juurde pinget ja juurde rõõmu: liiga kunagi pole innust. Keha üleni tules lõõmab, süda haamrina taob rinnus. Hoiavad nagu raudsed pihid pingul lihased saage, kirvest. Kasvavad tarbepuude kihid, tuleb kunagi põld sest kõrvest. Oma kätega murtakse maha vana kordki see selja taha, nagu palgid, puru ja laast. Aega küllalt magada maas. Pulbitsema — mulinal keema, üle keema; sangar — kangelane.
Merehädalist päästmas. J. Parijõgi.
See oli tonnine pärtlipäev. Kulbul ajas tuul reidiltki randa kaks laeva, lõhkus sadamasilla, purustas palju võrgukuure rannal ja tegi muudki kahju. Siis hukkus Pühakaril norra purjek ja Kulbu mehed käisid merehädalisi päästmas. Juba kolmandat päeva oli mässanud merel maru, pärtlipäeva raju, nagu ütles vana loots Lemming, kes sama raju oli ette kuulutanud mitmesuguste loodusmärkide järgi. Vali läänetuul õõtsus sisse just sadama-
suust, ujutas kõrgelt üle Pühakari kivid ja kihutas lainevallid kaugele kaldale. Kapteni lese Kleemandi majakese uksekünnist ulatusid lained kastma ja „Kajaka“ kõrtsi eeskotta lõi laineid sisse. Kapten Kleemandi poeg Joonas, viieteistkümne aastane tugev poiss, oli kogu aja kodunt ära. See oli tema päev. Seda imelikku rahutust ja salapärast tungi, mis nüüd valdas ta meeli, võis tunda ainult suurte tor mide ajal. Siis vüistasid tuuled ja laulsid omapäraseid viise kõrged lained, õhk oli täis soolast hingust ja nii meeldivalt kipitasid põsed tuule käes. Ta jooksis ringi kas rannal või ülal tuletornis vana sõbra Ankruvitsa juures. Ühes vana majakavahiga val vas ta öösigi. Kuidas siis mere võimas kohin mattis kõik ja kuidas hõiskasid tuuled! Kui aga tuul majaka ümber õige kaeblikult ulgus, siis kerkis ta silme ette laeva huk kumise pilt, nagu oli kuulnud neid lugusid vanalt majaka vahilt ja lootsilt. Meri on tormine, just nagu praegu, võib-olla tuul ulub veel rohkem ja lained ulatuvad kõrgemale. Ulgu merel võitleb purjekas tormi ja lainetega. Purjed on ammu kistud räbalaiks, köied katkenud. Seal murduvad mastid ja klüüverpoom, murdub tüür. Nüüd on laev lai nete ajada. Vett laseb läbi, lained üle parda ... Juba ongi laevaküljes auk, mehed hukkumisel... Päästke meid! Kiri pannakse pudelisse, kork kõvasti peale ja siis heidetakse pudel merre. Paat seatakse valmis ja mehed hakkavad lahkuma paatidesse. Mõned hädaldavad, mõnel on rutt, aga rahulikult seisab kapten laevalael, tema läheb viimsena. Ja see meeldib Joonasele kõige rohkem. Nii on püha komme, nii seadus. See, kes muidu laeval valitseb juhina, kellel on õigus meeste elu ja surma üle, tohib hukkumise puhul laevalt lahkuda viimsena. Sedaviisi tahaks Joonaski kord seista viimsena hukkuval laeval. 35
Suured on õigused, veel suuremad kohustused. Kindlasti oli ka tema isa viimne laeval. Nii seisis Joonas tuletornis, kuum otsaesine vastu külma aknaklaasi, ja vaatas merele. Meri oli neemeotsa täiesti haaranud oma kaissu, seal kihas ja vahutas vesi enam kui kusagil mujal. Kaugemal aga, Valgekivi juures, undas ja oigas boi, nii et seda rannalegi oli kuulda läbi tuule ulgumise ja lainete kohina. Majaka taga ja eemal poolsaarel kummardusid männid sügavasti, ägasid ja oigasid. Taeva all kihutas rebenenud ja narmendavaid pilvetükke, heitis vihma alla tuulehoogude sekka. Sadamas seisis töö juba mitmendat päeva, lained uhtusid üle silla, kuna vened olid viidud kaugemale ank russe. Reidil tantsisid ja kerkisid laevad nagu laastud, öösi olid katkenud kahel laeval ankruketid, nüüd olid nad kaugel rannas küliti, lained uhtusid neist üle ja veeretasid randa laudu, planke ja mitmesuguseid asju. Mehed olid pääsnud suure vaevaga. Siis pani Joonas tähele, et Ankruvits oh hakanud vaatama üksisümi merele Pühakari suunas. Jah, nüüd nägi temagi, et seal võitles merega hukkuv laev. Majaka vaht võttis kiikri ja vaatas sellega. Joonas nägi, kuidas vana meremehe nägu muutus asjalikult tõsiseks, kuidas ta pigistas huuled kõvasti kokku ja suunurkadesse ilmusid sügavad jooned. „Laev on Pühakari taga, hukkuv laev on Pühakaril. Esimast on murdunud, tagamastil ripnevad köied ja purjetükid, tüür näib olevat vigane, sest laev eksib täiesti tuulte meelevallas. “ Nüüd võis Joonaski oma teraste noorte silmadega tähele panna, et laeva ei ole enam juhtimas tüürimehe käsi. Laev keeras kord nina, kord külje vastu tuult, kõikus kuidagi ebamääraselt ja kindluseta. Kas on mees kond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga, kap36
t
ten viimsena? Kas teavad, et need vahutavad vood seal neeme kohal ei ole muud kui hukatuslik Pühakari? ,,Sinna ta jookseb," ütles Ankruvits, näidates laevale, mis liikus nüüd Pühakari suunas. Viivuks vaikis tuletorni kohal tuule ulgumine, sel gesti oli kuulda, kuidas boi huilgas kaeblikult. Joona sele tundus nüüd, nagu oleks hüüdnud hukkuv laev. Sama tundis vist vana majakavahtki, sest ta hakkas korraga teotsema väga hoogsalt ja asjalikult, nagu oleks ise praegu seal hukkuval laeval, kus iga sekund on kallis. Joonasele tundus, nagu oleks muutunud vana majakavaht äkki palju nooremaks, kühmus selg tõmbus sirgeks, silma desse ilmus läige ja põskedele nooruslik puna. „Tuleb sõita välja... päästma neid." Astusid mõlemad majakatrepist alla meestesalga juurde, kes seisid rannal ja üksisilmi vaatasid merele. Nüüd oli siiagi selgesti näha Pühakarile jooksev laev. Seal kõlas korraga merelt tume mürts, siis teine ja kolmas — laevalt anti märku: päästke meid, päästke meid! Vana loots, kes seisis teistest tüki maad eemal, vii pas meestesalga poole käega ja hakkas ise minema paadi kuuri poole. Vaikides järgnesid talle mehed, kõik teadsid, mis tuleb nüüd. Samuti vaikides läks meestesalga järel muu randa kogunenud rahvas, nemadki teadsid, mis tuleb nüüd. Joonas teadis, et nüüd tuuakse silla kõrvalt kuu rist välja päästepaat ja sõidetakse merele päästma huk kujaid. Enne võetakse paati madrused, süs tüürimees, viimsena lahkub laevalt kapten. Seda tahaks näha, kui das ta rahulikult seisab laevadekil, kuni on lahkunud viimane mees. Tasakesi võttis Joonas kinni Ankruvitsa käest ja ütles paluvalt: „Mina tulen ka kaasa. Kas võin?" „Sina tahad ka tulla?" Ja vana majakavahi näos 37
peegeldus lugupidamine ning soe sõprus. „Küsi lootsilt, tead, tema on ju paadijuht. “ Kui Joonas tagasihoidlikult ja paluvalt esitas loot sile oma soovi, mõõtis see teda pika uuriva pilguga. Siis vangutas pead ja ütles: „01ed täiesti oma isa poeg. Tule!“ Paadikuuri kõrval seisis naisi salgas, hoides kõvasti kinni oma suurrätikuid, et tuul neid õlalt ei rebiks. Seal seisis ka Joonase ema. Juba ta oli mõistnud ja aimanud poja otsust. Tasakesi puudutas meeste hulgas askeldavat poissi õlast ja küsis: „Ega sa siis lähe, nooruke ... ?“ Aga poiss ajas enese tuule käes sirgu ja kinnitas: „Lähen küll, ema, loots lubas. Seal lahkub kapten viimsena laevalt.*' Ja siis ta kadus kuuri meeste hulka. See oli vana sammaldunud katusega paadikuur, eriti päästepaadi jaoks ehitatud. Suured väravad avanesid mere poole, kuuri põrandalt ulatus valgma merre. Joonas oli alati huvi tundnud selle saladusliku kuuri vastu ja oli sagedasti käinud lootsiga vaatamas seda isesuguse ehitusega pääste paati, mis on nii ehitatud, et ta ei lähe kunagi ümber ega vaju ka siis, kui laine peaks ta täis lööma ääreni. Ta oli seal kuuris alati täies korras, valmis väljasõiduks, nagu väsimatu vahimees. Igal kevadel käis merevalitsuse ametnik seda vaatamas, siis tehti proovisõit, parandati ja värviti, kui vaja, ja asetati jälle igavesele valvekorrale. Tugevad aerud olid köidetud tullide külge, et lained ei saaks neid ära viia. Päästerõngad rippusid paadi külge del, nöörid küljes, et kohe võiks visata kätte hukkuvale meremehele. Aga pardal ripnes nööre ühesuuruste kaar tena, kust võis kinni võtta iga paatipüüdja. Nüüd tõmmati selga õliriided, mis rippusid kuuri sei nal täiesti korras, köideti ümber korkvestid ja pandi pähe 38
õlitatud kübarad, mis näisid peaaegu sõjakiivritena. Ja tõepoolest ei tundnud Joonas enam hästi mehi võõras, isesuguses riietuses. Laiad õliriided ja korkvestid rinna ümber... just nagu eriline sõjarüü. Ja kõik mehed näi sid palju tugevamaina ja suuremaina. Kas ta ka ise nüüd peaks olema suur ja tugev nagu loots ja vana Ankruvits ? Paat lükati kuurist välja valgmale, — hirmsa jõuga virutas tuul kuuri uksed kinni. Kuus meest asus aeru dele, loots võttis tüüri, Joonas asetati käila, sai üles andeks vett paadist välja loopida ja päästerõngaid kätte visata, kui mehed juba peaksid olema meres. Siis hüüdis loots: ,,Hivopp!“ ja kõik hüppasid korraga paati. Maha jääjad hakkasid paati alla lükkama, kuid sealt tuligi vastu määratu suur laine, haaras paadi sülle ja kandis ta kaugele, just nagu oleks see temale saagiks määratud. Kuid juba ulatus tüür vette, aerud tõusid ja vajusid tak tis, paat hakkas korrapäraselt kõikudes rühkima vastu laineid. Jälle kõlas merelt tumedaid mürtse — häda oli suur. Joonas hoidis kramplikult kinni päästerõngast ja puuris silmadega igale poole, kas ei ole näha mõnd pead veepinnal. Juba jõuti sadamasilla otsast mööda, — hirmsa kohisemisega jooksis vastu lainevalle, aerud raksusid ja vett pritsis üle paadi. Meeste habemeist tilkus vett ja õliriided hakkasid läikima. Laineharjalt võidi näha Pühakari vahutavaid vesi ja laevavrakki selle taga, kuid lainete vahelt ei nähtud muud kui taevast ja vett. Kuid kindlalt pidas loots kurssi. Juba solises paadi põh jas vesi; Joonas katsus seda välja kühveldada, kuid tuule hoog haaras kühvlist vee ja paiskas selle pritsmeina tagasi paati. Nüüd oldi poolel teel, ikka kindel koos vastu laineid, Pühakarist mööda, loots tunneb juba kive. Juba pais tiski laev. Ta oli jõudnud Pühakarile enne kui päästjad. 39
Kindlasti oli joosnud karile, laevanina seisis püsti, kuna ahter oli kadumas juba vee alla. „Vajutame aerudele peale!“ hüüdis loots. „Ehk paneb niikaua vastu. “ Ja äkki valdas Joonast suur tegevustung. Oleks tahtnud aerud meeste käest võtta ja ise sõuda või jälle hüpata vette ja laevale ujuda — appi hukkujaile. Nüüd nägi ta selgesti meestesalka hukkuva laeva ninas, kes midagi hüüdsid ja käsi viibutasid — päästjaid oli laevalt nähtud. Üks võttis mütsi peast, tõstis selle kõrgele ja viipas siis idasuunas. I Aerud raksusid, paat pöördus põiki laineid, veed uhtusid üle paadi, õudselt kumisesid õhukastid, paat oli peaaegu pooleni vett täis. Ikka laevale lähemale! Loots seisis tüüril nagu valatud kuju, tüüripuu kaenlas. Ei ühtki tarbetut liigutust, etteruttamist ega hiljaksjäämist. Ühtlases taktis tõusid ja vajusid aerud ning liikusid sõud jate tugevad pihad. Veel! Loots ei tüürinud otse laeva poole, tegi väikese käänaku. Miks? Küllap ta ise kari kõige paremini tundis. Nüüd läheneti laevale teisest kül jest. Joonas nägi, et laeva piilpakul seisis endiselt mees, müts käes, ja viipas sellega ida poole. Kui paat tõusis laineharjale, hakkas ka Joonas vaatama sinnapoole — must tomp laine vahel. Mis see oli? Jälle tõusis paat ja nüüd nägi Joonas uppuvat meest laineharjal. „Mees meres, ahhoi!“ hüüdis ta meremehe viisil loot sile ja näitas idasuunas. Juba oli loots merehädalist märganud isegi. Paat pöördus sinnapoole. „Päästerõngas valmis! Kui käsin, sisse visata!“ Nüüd hakkasid Joonasel käed värisema. Kas suu dab? Kas jaksab visata? Jälle tõusis paat laineharjale, samas oli ka mees. „Aerud üles! Rõngas vette! Hivopp!“ Joonas virutas päästerõnga üle parda nüsuguse 40
hooga, et ise paadi põhja kukkus. Kui ta üles tõusis, oli uppuja juba rõnga püüdnud ja nüüd tõmmati ta paati. Joonaski sirutas talle käe, uppuja haaras sellest kinni nagu tangidega ega lasknud seda paadiski tükil ajal lahti. Siis hakkasid aerud jälle liikuma, paat pöördus laeva poole. Nüüd oli sellest juba enam kui pool vee all, juba uhtusid lained üle käila. Mehed näisid kramplikult kinni hoidvat köitest, et mitte minna kaasa lainetega. Ei olnud kerge pääseda laevale ligi, sest teravad murdlained karil kandsid paadi kord laeva küljest, kord otsast mööda. Kaks korda viskas Joonas nööri laevale, kuid tuul kandis selle meestest mööda. Kolmandal korral len das köis küll meestesalga keskele, kuid keegi ei usalda nud kätt lahti lasta laevaköiest, sest samas uhtus suur laine üle laeva ja kandis paadi jälle laevast kaugele. Nüüd sõuti laevale lähedale teisest küljest. Üks sõudjaist viskas köie, see takerdus klüüverpoomis, ja nüüd haa ras selle kapten ise ning köitis kinni. Pikkamisi tõmmati paat laevanina juurde. Laev oli tõepoolest joosnud karile ja istus suure kivi otsas, küljes oli suur auk, kust voolas vett sisse. Ahter oli täiesti vee all ja loksus kahe kivi vahel. Selle olid lained peaaegu purustanud, sest planke ja laudu ujus ümber ja neid tuli vee alt juurde ühtepuhku. Mehed tõmbasid aerud paati ja hoidsid kätega laevapardast kinni. Joonas nägi laeval olevat seitse meest ja ühe poisi, vististi kokapoiss. See oli köidetud nööriga piüpaku külge, ta lamas peaaegu meelemärkuseta dekü, kahel madrusel oli nägu verine. „Hivopp!“ hüüdis loots ja tõstis käe. Joonase silmad otsisid kaptenit. See ta kindlasti on! Seisab seal dekil ja korraldab midagi. Laiarinnaline ja tugev. Joonas hoiab kramplikult nöörist kinni, laevakere 41
ragiseb ja paugub, nagu ähvardaks iga silmapilk puru neda pilbasteks. Tuldagu ometi paati. Uuh — jälle uhub laine üle. Nüüd lastakse pardast alla meelemärkuseta laevapoiss. Loots asetab ta külg-õhukastile ja annab Ankruvitsa hoolde. Siis lastakse alla kaks vigastatud käega madrust, kuid nüüd kisub tormihoog paadi laeva küljest lahti ja viib kaugemale. Joonas näeb, kuidas lained uhuvad üle laevanina ja matavad laevalejäänud mehed. Kas upu vad? Kui laine üle, on pardal ainult kolm meest, ühe on lained viinud kaasa. Rahulikult seisab kapten dekil ja näitab lootsile kohta, kuhu kukkus madrus. Suure vae vaga püütakse ka see paati. Kuid siin ei saa enam Joo nas aidata, vaatab üksisilmi kaptenit, kes rahulikult sei sab dekil ja juhib päästetöid. Tema peab laevalt lah kuma viimsena, enne kõik teised. Jälle saadakse suure vaevaga paat laeva juurde. Nüüd astub kaks meest paati. Kui mõlemad on juba laevalt lahkunud, pöördub kapten veel kord ringi, just nagu tahaks jumalaga jätta hukkuva laevaga, alles siis tuleb tema paati — viimsena kogu meeskonnast. Kõik jäi sinnapaika, ainult pisi kese pakikese, vahariidesse mähitud laevapaberid, võttis kaasa. Enne veel kui päästepaat maale jõudis, lagunes laeva vrakk karil. Nad olid jõudnud appi viimsel silmapilgul. Rannas võeti nad vastu tervituste ja hõiskamistega. Loots viis merehädalised enda juurde, naine oli juba valmis keetnud kuuma kohvi ja pannud lauale punsipeekri. Joonasel oli ema vastas. ,,Tulid ikka tagasi,“ ütles ta hella tagasihoidlikku sega. „Tulin küll. Vaata kaptenit. Ta lahkus tõepoolest viimsena laevalt." 42
Kaks päeva peatusid merehädalised lootsi juures, siis saatis tollivalitsus nad edasi. Joonas käis lahkujaid saatmas, tahtis veel kord näha meest, kes seisab rahu likult hukkuval laeval ja lahkub sealt viimsena. Ahter — laeva, paadi tagaosa; boi — ankruga põhja kin nitatud veepinnal ujuv meremärk laevasõiduteede, madalike jne. tähistamiseks; lainete liikumine paneb boil kella automaatselt tilisema või vile undama; klüiiverpoom — puu laevaninas, mille külge kinnitatakse esipurjed; koos — sõidusuund, kurss; kail — laevanina; laevavrakk — laevavare; loots — kapteni nõuandja laeva juhtimisel sadamasse või sõidul rannavetes; luup — väike paat; parras [parda] — paadi või laeva ülemine äär; piilpakk — võll ankru vettelaskmiseks ja väljatõmbamiseks; reid [-i] — sadamaeelne koht, kus laevad seisavad ankrus; tull [-i] — aerutugi paadiserval; valgma — längu merreulatuv paadisild, mida mööda paate vette lastakse ja välja tõmmatakse.
Vabrikusse. Eduard Vilde.
I Kui viimane kell helises ja rong liikuma hakkas, käis Villem Luige rõhutud südamest valus piste läbi. Kellal oli nii kurblik leinahääl ja vedur ähkis nii raskesti, et reisija pidas seda nagu oma kurbuse kajaks. Talle tuli meelde kirikukell, mille kaeblikul helinal ta kolme nädala eest oli oma kallima mulda sängitanud; see metalline nutt värises tal sestsaadik alati põues, pea tasemini, pea val jemini. Vagunirataste nobe veeremine, hoonete, puude ja põõsaste möödavilksatamine soetas talle ühtlasi näriva lahkumisvalu rinda. Ta surus oma kaheaastase tütrekese, kes ta põlvedel istus ja suure villase räti seest teraselt nagu nirk välja vahtis, tugevasti rinna vastu. See lap suke ja kolm kompsu vagunipingi all olid Vahtra Villemi 43
ainus varandus, mis tal tulevasse elukohta kaasa oli viia. Kõik muu oli maha jäänud: truu naine Simuna kiriku surnuaiale, talu uue rentniku kätte, loomad, majakraam võlanõudjaile, kelle sunnil Vahtra talus armuheitmata oksjonihaamrit oli koputatud. Kas ta oli halb põllumees olnud? Mine tea. Räägiti küll, et ta liialt lõtv ning pehme olnud, iseäranis teenijate vastu, et neile üle jõu palka maksnud, neid küllalt taga ei ole sundinud, neile liiga hästi süüa andnud ja ise ka hästi söönud, et perenaine üusaid riideid armastanud jne. Aga teiselt poolt pidi tun nistama igaüks, kes tahtis olla õiglane, et Vahtra talu maade poolest oli üks viletsamaid vallas, päris liivasalv, kus vili vihmaselgi suvel kaebas alatist janu ja nälga sinisele taevale. Vahtra Villemi kohta mõjus aga kukkumine nii süga vasti, et ta tegi otsuseks tänamatule põllutööle pöö rata selg. Põllumehest pidi saama vabrikutööline. Juba kauemat aega teadis Villem üht oma kaugemat sugulast elavat Narvas, õigemini selle perekonda, sest mees oli kahe aasta eest surnud. Ta lesk oli Villemi tädi tütar. See töötas Joa vabrikus ja toitis nõnda oma kaht last. Miinakest käe kõrval talutades sammus ta nüüd üle raudtee ja siis Joa laia hästiprügitatud teed mööda selle suure ning toreda hoonetekogu poole, mida talle kui Kreenholmi vabrikut juba vaguniaknast oli näidatud. Et oli paras tööaeg, siis tuli mõlemale teelisele vähe täisealisi inimesi vastu. Seevastu kubisesid aga tänavad, platsid, majade-esised lastest, iseäranis pisemaist. Nad olid parvede kaupa koos nagu varblasedki puudel ja katustel. Laste ja varblaste kevadekisa täitis ümberringi õhku. Villem sammus üle ruumika korralikult prügitatud 44
turuplatsi ning jõudis päratu pikkade, suuremalt osalt kahekordsete hoonete juurde, mis seisid mitmes reas üks teise kõrval. Majad olid enamasti puust ja punasest tel liskivist. Need osutusid tööliste kasarmuiks. Paar terast poisikest juhatas Villemile teed selle kasarmu juurde, kus ta sugulane pidi elama ja mille number tal oli teada. See oli pikk kolmekordne paekivist hoone, mille otsast mindi sisse. See näis olevat üks vanemaist Joal, sest ta oli seest tume, mustunud seinte ja kulunud trepiastmetega. Esimene ruum, kuhu külamees jõudis, oli põhjatu suur kivipõrandaga köök, mis näis olevat terve alumise majakorra tarvis määratud. Keset suurt tahmast ja aurust tuhmiks vindunud ruumi seisis nelinurga kujul päratu pliit, üleni kaetud igasuguste keeduriistadega. Tihe segadik kõiksugu vängeid lõhnu ja haise lõi tulijaile püvena vastu. Ilmatu köök kajas naiste vadast, laste nutust ja keedurnstade plaginast. Külamees ja tütreke jäid kohmetult ja võõrastades seda omapärast kohta vaatlema. Villem pidas ühe mööda mineva tütarlapse kinni ja küsis, kus on Eeva Saare korter. Tütarlaps viis nad tohutu pikast kitsast ja poolpime dast vahekojast läbi, milles päikesevalgusest tulnud küla liste silmad esiotsa midagi ei seletanud. Vahekoja otsast viis trepp teisele korrale. Ülemisel astmel tuli neile üks vanaldane naine vastu, kellelt Villem jällegi küsis Eeva Saare järele. „Eeva Saar? — Mis te temast soovite ?“ ,,01en ta sugulane maalt ja tahtsin ...“ „Siis tulete hilja/' ütles naine osavõtlikult. „Eeva on surnud. “ „Aga ta kirjutas meile veel mõne nädala eest maale, “ ütles Villem kohkunult. 45
,,Jah, ega ta kaua haige olnudki — umbes poolteist nädalat. Kopsupõletik, — see tapab meid vabrikuinimesi ruttu.“ Villem oli tüki aega tumm. Ka Miinake vahtis oma rätikumundri seest ehmunud silmadega võõra naise suu peale, mis kuulutas nii kurba uudist. ,,Ma võin teid nende korterisse juhatada,“ ütles naine kaastundlikult. „Tulge aga minu järele!“
n Villem haaras oma kompsud jälle selga, naine hak kas Miina käekesest kinni, ja nüüd nad astusid teise tänavapikkusesse tumedasse koridori, müle mõlemad sei nad olid nummerdatud uksi reastikku täis nagu mõnes võõraste- või vangimaja vahekojas. Ka siin oli terve majakorra jaoks seesugune päratu köök, täis inimesi, lõhnu, kära ja müra. Ta peatus viimaks ühe ukse ees, mille kõrval seisva söögikapi küljes, nagu kõigil teisilgi kortereil, rippus tahvlike toa elanikkude nimega, kuna ülal ukse kohal sei sis korteri number. Naine avas ukse, ja nad saabusid üsna kõrgesse pikergusse kambrisse, kus sängid ja muud kõige tarvili kumad majariistad täitsid peaaegu terve ruumi. Korteris esines sisseastujaile isevärki liigutav pildike. Mõlemad alaealised elanikud istusid söögilauas. Lauaks oli puust põhjaga vana tool keset tuba ja selle ees madal järg. Järil istus väike tütarlaps, pisike poiss süles, keda ta puust lusikaga kausist söötis. Sülelapsele oli põlleke lõua alla seotud, et leent ei kukuks kuuekesele. Kuna tütarlapse pahem käsi hoidis poisikest põlvel kinni, käis parem ühtelugu kausi ja lapse suukese vahet ning osa vasti kaabiti lõuga mööda mahatilkuvad piisad lusikasse 46
ja pisteti ikka jälle pisikesele mehele suhu. Seejuures kõneles väike ema lohutavaid ning meelitavaid sõnu, sest poisike nuttis ja ta pisarad veeresid tihti lusikasse tangusupi sekka. Tütarlaps ise oli kas nii sügavasti iseendas või oma emalikus tegevuses nn agar, et ta külaliste sisse astumist tähelegi ei pannud. Ka tema enda silmad olid nutust punased ja ta kitsas kahvatu näoke kurb nagu leinainglikesel. „Söö, Volli, söö ja ära nuta enam!“ ütles ta rõhutatud häälega. „Mamma puhkab nüüd, tal on nüüd hea olla. Eks Volli tea, kui raske töö oli mammal, — ta tahab natuke puhata, siis tuleb meie juurde jälle tagasi." „Millal mamma tuleb?" küsis poisike, lusikas ham maste vahel, silmad pisarais. „Küll ta tuleb varsti, kui sa enam ei nuta ja Juulile enam niipalju muret ei tee. Ja küll ta toob Vollile kõik suguseid ilusaid asju kaasa." „Tas mamma tuleb omme?" päris Volli edasi. ,,Vist homme — või tunahomme," — aga seejuures hakkas trööstija ise uuel hool nutma, nii et pani lusika värisevast käest kaussi ja kattis peoga silmi; vist tuli talle meelde, et ema läheb homme alles viimsele maisele teekonnale — surnuaia poole. Villem Luik ja vabrikunaine heitsid niiske pilgu teineteisele, siis ütles viimane: „Tere, korterirahvas, — näe, ma toon teile võõraid!" Tütarlaps vaatas ruttu ümber ja jäi külalisi tummalt tunnistama. Siis tõusis vanainimese kombel pikaliselt ja tõsiselt üles, pani vennakese järile istuma ja astus võõ rale mehele sammukese lähemale. Tema suured tume hallid silmad käisid uurides külamehe näolt tema käe kõrval oleva lapsukese peale ning sealt kompsude poole, mis mehel rippusid õlal. „Ei tunne?" ütles ta küsivalt. 47
„Küll sa tuttavaks saad," naeratas naabrinaine; „eks mamma rääkinud veel enne surma, et teile maalt üks onu tulevat, — küllap ta vist rääkis, tuleta aga meelde!" ,,Onu maalt?" kordas Juuli pikkamisi, „jah, ma mäle tan, ema rääkis, kui ta maale laskis kirjutada. — Jah, ta rääkis ka, kui ta juba oli hospidalis..." Tütarlaps astus külalisele veel ligemale, rahulikult ja arguseta, ning sirutas käe teretuseks. See sündis nii loo mulikult, nii ,,täisealiselt", et Villem pigistas pisikest kätt peaaegu aupaklikult, nagu seisaks korteri perenaine ta ees, ei mitte üheteistkümne-aastane lapsuke. „Tere, noor sugulane," ütles ta liigutatud häälel. „Juhtume kurval tunnil teile külaliseks, aga ka meie mõlemad, minu Miinake ja mina, teame, mis on leinakurbus: alles kolme nädala eest viisime hauda Miinagi ema.. ." Juuli lõi pilgu külalise tütrekese peale, ja ta silmad täitusid suurte läikivate pisaratega; nende vastu vaprasti võideldes oli ta natukese aega tumm, sus ütles vägisi muu detud toonü: „Eks pange kotid maha ja istuge; olete vist mõlemad väsinud küllalt."
m ,,Kas meüe siis ka öökorterit tahate anda, vaike perenaine?" küsis Villem. „Juuli on tubli perenaine, — seda peate teadma," ütles naabrinaine ja paitas tütarlapse pead; „meie kõik paneme imeks, kui terane, virk ja tark on see lapsuke... Kas teate, et Volli seal, ta väike vend, on justament Juu likese kasvatatud? Ta on teda hoidnud ja kasinud, sööt nud ja jootnud... Mina küll veel kaua snn kasarmus ei ela ega kõike tea, aga mulle on teised sellest tütarlapsest rääkinud. Mõtelge, külamees, ise: mõni kuu pärast isa 48
surma sünnib Juuli emale laps. Niipea kui nurgavoodist tõuseb ja omal jalal natuke suudab liikuda, mine tööle, sest tööinimene elab peost suhu, ega tagavara ole. Mine tööle ja jäta kahenädalane laps kätkisse! Ainumaks hoid jaks ning kaitsjaks jääb talle üheksa-aastane tütar. Aga mitte üksi tillukese hoidjaks — Juuli peab olema ka pere naine: peab süüa keetma, ahju kütma, tuba kasima... Aga Juuli pole mitte ainult vennakese kasvataja — kes teda ennastki kasvatas ? Ta on iseenese ema ja isa... Ema käis ka enne«isa surma ja enne Volli sündimist tööl. Siis oli Juuli päris üksi kodus. Minu õde elas tol ajal siin kasarmus ja Saare korteri kõrval. Paluti siis teda heita taoti väikese Juuli järele silma. Pisike tütarlaps elas üksi korteris. Muidugi ei saanud ta mängida kannide ja nukkudega ega teistega väljas kepsu lüüa — ta pidi juba siis olema perenaine, kes tegi tööst väsinud ema eest mõnegi koduse talituse ära, muretses süüa, käis väljas otsimas, mis vaja... Kuldne laps, tõesti! Ja kuidas ta käes kõik käib, kuidas ta igast tööst kohe aru saab!“ Jutukas eit silitas tütarlapse ruugeid juukseid; Juuli püsis häbelikus kohmetuses nii kõlava kiituse üle võõra mehe kuuldes ning tegi jälle väikese vennaga tegemist, kes supilusika kätte oli saanud ja selle otsa näris, kuna ta seejuures silmitses uudishimulikult võõrast tütarlast külamehe kõrval. Silmi pühkides ja head päeva soovides ruttas sõbralik eideke minema. „Küll Juuli jutustab teile oma kurva loo ise pikemalt," tähendas ta veel ukse vahelt, „ta oskab ju rääkida nagu vana inimene." ViJlem Luik seadis oma kompsud ukse kõrvale nurka ja vaatas toas arupidaval pilgul ringi. „Kui siin pisikeses kambris elab veel kaks inimest, nagu öeldi, siis ei täi sul ju meile öökorterit andagi," pajatas ta. ,,Siia ei mahu nii palju hingelisi äragi." 4
Kirjandust koolile V
49
„0h, pole viga,“ naeratas tütarlaps, „küll me ruumi leiame; meie mamma elas ju ka veel siin. Pisikese tüd ruku paneme Volli juurde magama... Võtke aga kuub seljast. “ Seejuures lähenes ta ise ruttu Miinale ja hakkas teda suure räti ja paksu jaki seest osavasti välja koorima. See sündinud, tõmbas Juuli külaonu tarvis ühe tooli nur gast, teise pealt võttis supikausi ja lusika ära ning viis koridori, kust tagasi tulles ta väikese venna suu puhtaks pühkis ning lükkas Miinale istmeks madala järi isa kõr vale. Kõik see sündis väledasti ja sihikindlal teadvusel. Nagu näha, tundis tütarlaps end oma talituses loomu likul paigal ja näis olevat kõigega vilunud... Kui ta ühest sängist oli toonud rätiku, mille lõi endale pea ümber, küsis külaline, kuhu ta nüüd läheb. ,,Natuke poodi, “ oli kiire vastus. „Ja mis sinna ?“ „Mul — mul pole soolast kodus.“ „Jää aga paigale, hea laps,“ vastas Villem liigutatud naeratusel. „Mul on kottides kõiksugust toitu, ka soolast mitmeks päevaks. Küll ma otsin kõik välja, kui sööma aeg jõuab kätte. Meie sõime teel, meil pole veel häda ... Tule parem meie juurde ja ajame paar sõna juttu. Räägi meile oma vaesest emakesest, kui süda lubab. Räägi, kuidas ta oli haige ja kuidas ta suri.“ Juulike näis olevat kahevahel, kas on sünnis võõra lahket pakkumist vastu võtta või mitte; ta punastas ker gesti ja jäi seisatama. ,,Aga meil endil ka vaja,“ tähendas ta. „Saame sellest kõik, mis mul on,“ vastas Villem, „jää aga koju, pai laps.“ Ja ta võttis väikesel perenaisel rätiku jälle peast.
50
IV Juuli najatus voodiveerele ja hakkas endast jutus tama. Ta kõneles ladusasti, asjast kõrvale kaldumata, järge kinni pidades. Ta hääl oli tõsine ning rahulik. Kui Villem teda enda ees ei oleks näinud seisvat, vaid ainult ta juttu, teda ennast nägemata, oleks kuulnud, oleks ta kõnelejat pidanud küpse vanusega inimeseks. „Eks ta vaene köhinud juba terve talve, aga kes seda teadis tähele panna,“ vestis Juuli. „Köhime siin ju vahel kõik. Pole ka ime: vabrikus kole palav, kõik palja jalu ja poolalasti, higised. Mine siis sedaviisi lõunale või õhtule, välja külma kätte... Noh, eks mamma hakanud kohatama, kohatama — köhima, köhima, viimaks nii läkastama, et läks näost siniseks ja hing jäi kurku kinni. Ta läkastas vahel nii, et mina hakkasin suure häälega nutma ja karjuma: ,,Mamma, mamma, sa sured!" — Aga siis sai korra paremaks. Köha jäi vähemaks. Köhatas aga veel nii" — ja Juuli tegi järele, kuidas ema köhatanud: kerge kuiv ehetamine... „Kes teab, kuidas see õieti oli — külmetas vist uuesti — tuli vabrikust töö ajal koju ja heitis voodisse. Lõdises kõigest kehast, külmavärinad ja palavikuhood käisid vaheldumisi. Keetsin talle kummeliteed, jõi kuumalt, ja matsin ta tekkide ja kuubede alla. Juba teisel ööl hakkas jampsima. Ajas niisuguseid jutte, et mul tuli hirm peale... Jäi raskemaks ja raske maks ja viidi hospidali. Seal käisin teda vaatamas, — ei tundnud mind enam äragi! Nii võõrad silmad, — ja vah tis aga lakke ning rääkis segast juttu. Ma hüüdsin: „Ema, kas sa mind ei tunne? Juuli olen!" Tema aga vahtis lakke ja hakkas suure häälega naerma, nii õudse häälega, ega tundnud mind enam ära! — ei tundnud enam-------" Tütarlaps pigistas alumise huule tugevasti hammaste vahele, ta kõhn rind hakkas tuksuma, lõug värisema ning kuumad läikivad pisarad tilkusid tal silmadest. 51
Villem ei eksitanud teda valus. Ta endagi pilgu ette kogunes udu. „Suri ära — meie ei näinudki — meie ei teadnudki — mina ja Volli. Tuldi ja öeldi: mamma surnud... Hospi dalist viidi kabelisse — seal saime alles näha... Kui puusärki pandi, viisin Volli kaasa. Volli näeb puusärki, sirutab käe ja ütleb: „Ilus äia — Volli vii toju!“ Ja Juuli näo üle puhkes naeratus — õrn, kurb, puhas nagu pilve tagant vilkuva päikese põgus helk ... „Äiaks hüüab Volli kätkit," lisas jutustaja seletades juurde; „Vollil oli enne kätki, aga kui suuremaks sai, müüsime ära ... Noh, ta ei näinud veel, kes oli „äia“ sees. Tõstsin ta sülle ja näi tasin. Puusärgis oli meie vaene ema. Ei tahtnud teda enam tunda: silmad aukudes, mustad ääred, nägu kollane kui vaha ja paljas luu ja nahk. Ning missugused kortsud kätel ja sõrmedel ja otsmikul! Jah, mina ei tundnud teda hästi äragi, aga Volli — vahib, vahib suurte silmadega, ise ehmunud, nii et lööb küüned mulle palgesse, — siis sosistab tasahüjukesi: „Mamma, mamma!" Vahib, vahib veel, viimaks karjub kõigest jõust: „Mamma, mamma!" ja hakkab täie häälega nutma ..." See, kellest jutustati, oli vaheajal hakanud väikese võõra neiukesega tutvust sobitama. Majaisanda julgusega seadis Volli enda Miinakese ette, suu suu vastu. Vahtisid ja tunnistasid siis teineteist tummalt tüki aega. Viimaks kaapas poisike neiu õlga, siis ta nina, siis äigas tema peast üle. Et ta seejuures naeratas, siis järeldas sellest piigake, et tal mingit paha nõu ei ole, ja kaapas vastu. Mõlemad naersid. Paar minutit hiljemini seisid käsikäes — tutvus oli küps. Ja pilguke veel hiljemini ajasid, ümber järi ringi joostes, juba teineteist mängi des taga...
52
V Aga kui Juuli oma jutus jõudis sinna kohta, kus ta ahastushüüet mamma järele kordas, ajas poisike kor raga kõrvad kikki ja astus õe poole. „Mamma," tegid ta huuled, ilma et oleks häält tul nud kuuldavale, ja ta jäi mõttesse; natukese aja pärast küsis aga, nutu võru suu ümber: „Tas mamma tuleb varsti ?“ „Ää päri ühtepuhku,“ ütles Juuli silmakirjaks tõreldes; „ma ütlesin sulle ju, et ta saab varsti terveks ja sus tuleb koju ... Mine, mängi parem Miinaga!" Villem ja Juuli kõnelesid siis veel summutatud häälel homseist matuseist. Kas emal selle tarvis raha järele jäänud ? Just niipalju, aga mitte rohkem. Puusärk saadud makstud, matusekuludeks olevat raha Jaan Veineri, ühe naaberkorteris elava vana töölise käes, kes ka võtnud terve matusetoimingu enda peale. Juuli ütles punastades kogu oma kassaseisu olevat poolteist rubla. „Ja mis pidi sinust ja su väikesest vennast siis nüüd saama ?" küsis Villem Luik. „Mis nõu oli sul endal ?“ „Oo, ma oleksin kellegi juurde niikauaks läinud tüdrukuks, kui saan nii vanaks, et võin minna vabrikusse." „Tüdrukuks ?" küsis Villem imestledes. „Jah — lapsehoidjaks, — kellegi juurde, kes tööl käi vad ja kel on väikesed lapsed kodus." „Vahva tüdruk!" naeratas maaonu. „Millal sind siis vabrikusse võetakse?" „Noh, juba aasta pärast." „Ja Volli — mis temast pidi saama?" Juuli nägu tõmbus kurvaks, ta kulmude vahele tek kis korts. „Veiner ütleb, et peab katsuma teda kuhugi ära anda — kasvandikuks või mis, — ehk leidub heldeid 53
inimesi__Aga mina — mina ei taha, ei või — ma ei lase teda,------- mitte ei anna võõraste inimeste juurde.. Villem pani tähele, kuidas ta käed läksid salaja rusi kasse, kuidas ta pale lõi õhetama ja kuidas ta silmad vihase valuga ning ühtlasi kirjeldamatu õrnusega loitsid väikese venna poole. „Ja mis nõu siis sul Volliga oleks ?“ küsis Luik. „Ma tahan teda ise toita ja kasvatada — oma tee nistusest!“ Seda üteldes ajas ta enese poolteadmatult sirgemaks ja pööras oma õhetava näo julge läikiva pilguga küsija poole. Villem Luik tõusis istmelt. Ta suu ümber tuksus midagi, ta silme ees seisid niisked kaed. Ta pani ristis käed oma pea peale kokku ja vaatas kaua tütarlapse otsa. Siis langes ta pilk mõlema lapse peale, kes tema jalgade ees rõõmsasti kilgates mängisid — nagu õde ja vend... Villem vaatles neid mõttes, siis pöördus järsku Juuli poole, kelle väikese tööst kareda käekese ta tõmbas pihku. „Võta mind appi,“ ütles ta, vaadates tütarlapsele sügavasti silma. „Appi?“ „Appi — neid mõlemaid seal toitma ja kasvatama../* „Oo!“ tegi Juuli, sest ta mõistis; ta tõstis silmad üles enda ees seisva tugeva mehe poole ja jumestas. Siis pigistas kergesti tema kätt — tummalt, tänulikult... „Sa tahad siis minu perenaine olla?“ „Tahan,“ vastas tütarlaps kindlasti. „Ja minu tütrekesele emaks ?“ „Hoidjaks,“ parandas Juuli. „Või võõrasemaks/* naeratas Villem, tõmbas tütar lapse ruuge pea oma mõlema käe vahele ja surus seda enda vastu... . Hospidal — haigla.
54
(Romaanist „Raudsed kaed“.)
Hingemaa. Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske. Fr. Tuglas.
I Sügisene päev kaldus õhtule. Õhk oli täis vett, ilm udutas vihma. Olid päevad, mil tee hakkab juba põhja tuks minema. Noor õpetajaameti-kandidaat peatus keset maanteed ja tõmbas hinge tagasi. Uh! milline ilm! Ja just nüüd pidi ta säärane olema, millal tema oli esimest korda teel õpetajavalimisele! Veel kuus versta. Maa jalge all oli aga vedel, saabastes märg. Milline inetu ilm! Tee oli libe ja auklik. Küll oli siia kruusa, küll hagu veetud. Kuid suur mõisametsa vari, mis teele langes, sõi kõik selle ära: päike ei paistnud lõuna poolt peale, tee ei kuivanud kunagi ära. Teispool teed mustas määratu mudalagendik ja selle kõige kaugemas servas põles paar tulukest: oli juba nii pime. Oli nii võõristav, ei uskunudki, et selle porimere taga veel keegi võis elada. Roidunult jalgu vedades sammus Remmelgas edasi. Metsa nurga juures nägi ta teel midagi elavat liigutavat. Läbi hämara ei seletanud enam silm, mis see oli. Kostis ainult vee sulin, õhkimine ja ähkimine. Teljeni mudasse vajunud, seisis keset teed heinakoo rem. Nälginud hobune sikutas ja küürakas mees aisa kõrval tõmbas, kuid niisama nälginud ja küürakas heina koorem ei nihkunud paigast. Tulija silmis sulasid hobune ja mees üheksainsaks imelikuks kuuejalgseks loomaks, kes väsinult kuhugi rabeles ja sikutas, kuid muud ei suut nud, kui ainult muda enesele vastu nägu üles lüüa. „Jõudu!“ ütles Remmelgas.
„Tarvis!,‘ vastas küürakas niisama lühidalt ning astus paar sammu koormast eemale ja küsis äkki: kust poolt oled?“ ,,Linna poolt... Siis ei võta ikka? Ammu juba siin maadled?“ „Tüki aega juba.“ Mees sülitas pihku ja asus uuesti aisa külge. „No, mõsa!“ „Oot, ma lähen teisele poole, ehk jõuame siis pare mini,“ ütles Remmelgas ja läks hobuse nina eest mööda. ,,Teie nüüd!“ Remmelgas arvas pimedas nägevat, kuidas küürakas vaatas põlastavalt ta näpitsprille ja valget kraed, mis paistis ülestõstetud kaeluse tagant. „No, mõsa! No ... no ... hopp! ...“ Vesi sulises ja pori pladises. Koorem kerkis, tõmbus veel enam küüra, nagu kass, kes valmistub hüppele, kõi kus ja — vajus siis pehmelt edasi. „Os’sa ilma ime küll!“ lausus küürakas, võttis mütsi peast ja pühkis higi. „Eneselgi sai tõmmata, mis siis veel vaene hobune pidi tegema!“ lisas ta siis juba pool naerdes. „Teie ka härra — ja tulete tõmbama!“ ütles ta vähese vaikimise järel. „Tea, mis härra! Olen niisama karjas käinud nagu teiegi,“ lausus Remmelgas võimalikult lihtsalt, et juba algusest võõristust vähendada. Jutt läks lühikeste lausetena edasi. Küürakas päris umbusklikult: kes, kust ja kuhu? Kui ta kuulis, et võõ ras on õpetaja, läks ta tuju lahkemaks. Oli juba pime, must sügiseõhtu. Lõuna pool pimetas endiselt kõrge kuusemets, teispool teed kadus aga nagu maagi ära: seal mustas kui põhjatu kuristik. Kuskil kau gel vilkusid tulukesed, kollased ja arglikud. „Kas Kurukalmu koolimaja veel kaugel on?“ küsis Remmelgas. 56
„No saab nii versta viis," arvas mees. „Siis pole lootustki täna pärale jõuda. Ses pimedu ses kääna kas või kael. Kas te ei teaks mulle siin kuskil öömaja juhatada ? Homme hommikul läheksin siis pärale." ,,Öömaja? Kurukalmu külas oleks, aga see on ju koolimaja juures. Siin on puha mõisamaad ja kandikohad.“ ,,Kas ei saaks teie eneste pool?" „Minu pool? Eh, tahate teie siis minu poole tulla! Pole seal teile saksasüüki süüa ega sulgpatju magada." „Arvate, et olen seda enne palju maitseda saanud!" Remmelga toonis oli midagi säärast, et kandimees hetkeks vaikis ja siis lühidalt lausus: „Eks lähme pealegi. Vihmavarju ja sooja ikka saab." Varsti lahkusid nad maanteelt. Vainutee oli veel auk likuni ja rööplikum kui suurtee. Koorem hüples ja puutelgedega vanker kägises, nagu kaevates sandi tee ning raske koorma pärast. Tihti panid mehed käed aisade külge, et hobusele abiks olla. Kuskil ees pimeduses vilkusid kollased tulukesed. Ümberringi oli aga pilkane öö. „Seal ta on — see meie elamine ja olemine!" lausus kandimees ning osutas piitsaga tulukeste poole. „Seal me elame ses porimeres — kolmteistkümmend kandimehe peret. Igaühel nälg varaks. Täna elad, aga homset päeva ei tea. Vahest võta kott selga ja kepp kätte ning mine. Aga kuhu?" Vastuseks lirtsus pori jalge all. Tuul oli tõusnud, vihma sadas veel valjemalt. Ei udutanud enam, vaid suu red tilgad langesid plaginal mustale maale. Mehed vaikisid. Remmelgas tundis, kuidas külm vesi külgi mööda jooksis. Särk oli märg. Õlad ja põlved valu tasid. Jalad olid nagu rasked poritükid. 57
Ees mustas midagi. See oli kandikoha elamu. Koo rem pöördus vaarudes väravast sisse. Õu oli samuti pime. Ainult hämaralt mustasid kahel pool haopinud ja mingid koomitsad. Siin oli kodu, kuhu inimene aastate kaupa kõik oma vara ja vaeva kandnud, ning mis paistis ometi ainult viletsa sipelgapesana. Uks kiunus ja keegi väljus laternaga. Kollane helk lõi üle mudase maa, kolm valguslinti hüples üle heinakoorma, hobuse ja haovimade. Oli võõristav seda näha. Veel viletsam paistis kandimehe ukse-esine valguses. Kes laternat hoidis, seda ei seletanud silm. „No said siis kord ometi koju,“ ütles laterna hoidja. Häälest tundus, et see oli noor mees. „Egas ma’s metsa pidanud jääma,“ vastas tulija pahaselt. Tuul keerutas korraga vihinal üle maja ja kähistas haopinus. „Minuga tuli võõras ühes — öömajale. Vii ta tuppa. Kottpime, — lõhub veel näo vastu nurka.“ Üle kõrgete künniste komberdas Remmelgas tuppa. Seal oli palju inimesi, enamasti kõik väikesed. Ehmunult vaatasid nad võõrast ja pugesid nurka. Laua nurgal põles pisike ümmara tahiga lamp. Vähe andis ta valgust, palju aga suitsu. Laes, põrandal ja nurka des oli pime. Laste nägudel mängisid kollased varjud. Suure punase ahju kõrval tukkus pingil hall vanamees särgiväel. Oli nii must, kitsas ja umbne, et Remmelgal esimesel hetkel kippus pea ümber käima. Prillid lõid soojas tah maseks, pisikesed pisarad tekkisid klaasile. Ta võttis prillid eest ja hakkas neid pühkima. Nur gast aga vaatas tema poole kümmekond ehmunud silma. Vanamees noogutas tukkudes peaga, nagu üteldes: „Nõnda, nõnda on meie elu ... nõnda, nõnda ...“ 58
n -------Nad istusid sööma. Lapsed olid vist juba varem õhtust võtnud ja lamasid nüüd neljakesi risti ühel sängil. Kuid oli näha, et nad ei maganud: nende hallid silmad vaatasid võõrast pool-kartlikult, pool-uudishimulikult. Iga ta liigutust panid lapsed tähele, iga sõna kuulasid tera selt; ja kui suured naersid, siis naeris neistki mõni julgem. „Või siis teilgi leivakott kaasas on,“ ütles kuiv, kol letanud näoga noorevõitu perenaine Remmelgale. „Eks istuge meie juurde ja võtke, mis jumal annud.“ „Mis nüüd jumal kandimehele annab!“ viskas mees käega, kui õpetaja laua äärde istus. „Kõik on raske vae vaga saadud. Ei anna jumal meile midagi. Iga leivaraasukese pärast murra luid ja vala higi.“ Ärritatult lõi ta suure puulusika külma jahuputru, kangutas sellest lahmaka ja pistis roidunult suhu. Siis pani ta lusika hapupiimasse, mis seisis puuanumaga keset lauda, ja niisama läks ka piimalusikatäis pudrule järele. Kohmetult sirutas Remmelgaski käe lusikaga kausi poole, ettevaatlikult võttis ta pudrutüki ja pistis suhu. See oli liivane ja kibe.. Kuid õpetaja sõi edasi: ta ei taht nud pooleli jätta ega sellega pererahvast pahandada. Möödus mõni minut vaikust. Tuli värises, peen suitsulint tõusis roovikuist lae poole, mis muutus ikka muste maks. Nõgised ämblikuvõrgud rippusid taladelt riideräbalaina. Kollased varjud mängisid pererahva nägudel. Oleks imelik olnud neid inimesi väljastpoolt valgusringi vaa data: kondised pead, pikad, kanged kaelad, kõrged õlad, küürus seljad ... Poolpime vanamees toetus vastu seina. Ta hall särk oli rinna eest lahti, särgi-august paistis veel hallim rind. 59
Sees aga korises miski, nagu oleks seal mingi masin käi nud. Pikad soonised käed värisesid kangesti ja jõudsid vaevalt suurt lusikat suu juurde tõsta. Kuid laua ümber istusid ainult väsinud, roidunud ini mesed. Neil polnud jõudu, et oma viletsat elu ümber muuta. Nagu veskikivi lamas see nende seljas, surus nad maani, ei lasknud hingatagi. Tähtede asemel vaatasid ülalt ahned silmad ja küsisid: „Kas te mitte liiga palju ei söö? Lähete viimaks veel uhkeks ...“ „Jah, nii on meie elu!" ütles äkki kandimees, nagu unest ärgates. „Jumal ei anna meile midagi, mitte kui midagi. Oma vaev ja oma higi. Ei anna ta nendelegi, kes kiidavad, et kõik aina temalt tulevat. Seal on kiriksand, seal mõisnik. Valetavad! Kandimees ja moonakas annavad neilegi, mitte aga jumal.“ „Mis sa nüüd ikka!“ hakkas naine rääkima. „Ega sina hooli jumalast ega kirikust!" „Kandimees ja moonakas annavad oma vaesusest," kordas mees mõttes. „Aga sellest jumalast ei hooli nad midagi. Oled neile ainult alatu ori." „Kurrradid!" pigistas noorem mees, kantniku vend, hammaste vahelt. Ta noorevõitu nägu läks vihast punaseks ja ta silmad välkusid. Ainult temal näis veel jõudu olevat vihastuda ja viletsale elule vastu astuda. „Nälg on sul nööriga kaelas," rääkis kandimees edasi. „Maalapp — see kui porihaud. Ja selle eest tee kas või aasta otsa päevi ja maksa maksusid. Ennemalt toitis linagi. Nüüd ei saa ka sellest enam midagi. Mõisnik ei lase maha tehagi: kumavat maa ära! No tohoo kurat, kas ma ta siis taeva pean külvama? Orja ja orja — ning lauldakse veel: „Priius, kallis anne, taeva kingi tus". .. Ainult vingerda elu läbi selle maailma vägevate jalge all..," 60
„Oh-oh-oh!“ ohkas vanamees laua otsas, valutavat selga painutades. „Mis sa hing teed? Ela ja ära piiksata! Ega vastu hakata tohi, poeg, ei tohi!“ „No seda alles vaatame!“ ütles noorem mees. „Ega siis meiegi viimased sead ole. Kurrrat, kaua sa ennast ikka puua lased! Nende kaelad on veel jämedamad, — kannavad nööri välja küll..." Ja jälle välkusid ta silmad. Hetkeks oli toas vait. Kostis ainult lusikate ja ham maste klõbin, nagu oleks lambakari üle külmunud künni läinud. Viha ning meeleheide välkus kandimehe ja ta venna silmis. Kurja kuulutasid nende tumedad näod. Lap sed aga lamasid hirmust laiade silmadega ja kuulasid ning õppisid — elu... Ja otsekui mürki jõid ka nende hinged seda uimastavat viha juba maast-madalast enes tesse ... ,,Raske on see meie rahva asi,“ ütles viimaks Rem melgas. „01eks laiemal hulgal rohkem haridust ja aru saamist —" Ta peatus. Kandimees vaatas vihaselt naerdes talle otsa. „Haridus, arusaamine!" muigas ta. „Ei tea, millest muust sa siin aru saad, kui et su kõht tühi on. Oh, sel lest saab iga loll aru! Aga kust süüa saada — vaat, seda eitea. Haridus! Mis haridust võib vaene saada ? Seal" — ta osutas lusikaga lastereale — „suur on nende haridus? Hahaa! Ei vanasõna valesti ütle: kes rikas, see tark. Vaesel aga pole rohkem tarkust, kui et oskab viis ja viis kokku arvata ja teab, et tal on kümme sõrme, millega peab tööd tegema. Ei ole julgust, ei ole tarkust. Rikas aga oskab sind nõnda nöörida, et sa arugi ei saa, kuidas su krossid tema kotti veerevad." ,,Nüüd on leibagi," lausus vanamees mõttes, karvast pead kõhnale käele toetades. „Kui mina kasvasin ... siis 61
ei olnud. Aganakakku sõime... ei olnud sedagi nii palju, et oleks kõhu täis saanud. Nüüd on leiba, lapsukesed... leiba ja kartuleid...“ „Ei tea, kas need leivad ja kartulid sulle taevast sajavad!" viskas kandimees käega. „Nende eest murdu mõisa väljal päevi tehes kas või pooleks." „No siis aja end kord ometi sirgu!" ütles noorem vend. „Nemad käänavad su kas või umbsõlme, kui aga järele annad." Ta tahtis nagu veel midagi ütelda, viskas aga siis lusika vihaselt lauale, istus nurka ja hakkas pastlanööre harutama. Üksteise järel langesid mudased suuad põran dale, siis pudenesid ka mustad jalarätid maha. Laste uudishimulikud ja kartlikud silmad ei välkunud aga enam; lapsed magasid —
m Enne magamajäämist tõusis vanadel jutt uuesti. ------- „Eh, vahel tuleb mõttesse," lausus kandimees, ,,et viskan siin kõik maha, reisin Siberisse, otsin enesele tüki maad ja elan kui inmene kunagi. Aga need ripuvad mu küljes." Ta tähendas naisele, lastele ja vanamehele. „Üksi oleksin ma, — ammu oleksin juba siit kadunud. Aga kuhu sa säärase karjaga lähed? Reisirahagi pole. Ise roomaksin kas või käpuli pärale, aga mis peavad nemad peale hakkama?" Kõik olid juba pikali heitnud, lamp kustunud; õhus tundus petrooleumivingu. „Kui kord juba seal oled," unistas kandimees edasi, ,,siis pole enam midagi viga. Maa saad hinnata. Kroonu aitab majad üles ehitada." Remmelgas naeratas oma asemel. „Ega see Sibergi ole tõotatud maa, mis piima ja mett jookseks," lausus ta. 62
,,Eks seal ikka parem ole kui siin põrgus!" vastas kandimees. ..Hingemaa on seal, lapsukesed... oma maalõõtsutas vanamees. Tundus, kuidas ta hääl sisemisest liigutusest värises, nagu oleks ta midagi ütelnud, mida eluaja hinges kand nud, — oma kõige kallima, kõige suurema mõtte. Hinge maa! Milline sõna, mida ta kõik tähendab! Ta tähendab hobust, lehma, peavarju, vabanemist maksudest, vabane mist orjusest... Hingemaa! Milline kurvatooniline sõna, mis on kõige raskemail hädaaegadel kui leinakella hääl üle kodumaa kostnud! Lapsed jooksid särgiväel külatanumais, — räägiti: „Kui isa saab hingemaa, siis ostab mulle saapad ja ema teeb püksid." Lapsed sirgusid, käi sid orjamas, — räägiti hingemaast. Inimesed vananesid, surid, — viimne õhkamine oli aga: ..Hingemaa!" Terved põlved elasid lootuses, et kord tuleb „kroonu maa". „Ei tea, mis sa Siberiski peale hakkad! Küllap sealgi käskijaid leidub." arvas noorem vend. „Ära karda, et puudus tuleb! Parem võta siin teivas pihku ja katsu, kas saad enesele õigust või mitte!" Pimedas toas oli vait. Õhk oli raske ja sumbunud. Keegi ei kõnelnud enam. Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga ?.. kunas see ometi lõpeb ?.. kas pole siis enam min git lootust? Mõte pöörles ja põletas, aga ei olnud kedagi, kes oleks nendele rasketele küsimustele vastanud. Mõte pöör les ja põletas, kuni laiali veeres ning kustus. Väsinud inimesed jäid magama. Tunni või poolteise pärast ärkas Remmelgas äkki ja sirutas. Uni oli haiglane olnud, kondid valutasid. Läbi neljanurgelise akna paistsid kaugelt üksi kud tulukesed kui pisikeste tontide silmad põhjatus 63
kuristikus. Seal, neis onnikestes oldi veel ülal, tehti tööd... Milline sügav, pilkane sügisöö! Kuskil mudalagendikul istuvad inimesed valutavate selgadega ja teevad tööd... Remmelgale näis, nagu oleks kogu maakera pind ääretu mudalagendik. Sel lagendikul seisavad pisikesed savionnid punakaskollaste akendega. Mustast, tühjast taevast niriseb külma vihma. Maas läiklevad aga suured mudaloigud, ja onnides kollase tule valgel küiirutavad inimesed... IV Kui taevas hakkas valgemaks lööma, tõusis kandimehe pere jalule. Kõik olid veel väsinud, roidunud, unised. Nohisedes ja urisedes kisti poolmädad riidehilbud selga, mähiti mudased räbalad jalge ümber ja nende otsa topiti lapitud pastlad. Söödi sedasama mis eilegi. Noorem vend viskas kirve õlale ja läks kuhugi tööle. Ka kandimees võttis leivakoti selga ja astus mõisa poole: olid veel viimased päevad teha. Remmelgas läks temaga kaasa, — oli ühine tee. „Eh-eh, seda elu!" ohkas kantnik ja kergitas leiva kotti õlal. „Nõnda ta läheb, aga paranemist ei näe kus kilt. Hommikust õhtuni, õhtust hommikuni, kuni viimaks pikali langed ja — kärvad! Uut ega paremat ei tule midagi." „Kas ei saaks mõnd teist ametit... ükskõik, mida .. . mis oleks aga kergem ja kasulikum?" tähendas Rem melgas. „Teist? Mõisa moonakaks saaksin veel, mujale mitte kuhugi. Sinna aga lähen alles siis, kui nöör on poomi seks kaelas.. 64
,,Kaua siis nii peab vaevlema?" lausus Remmelgas mõttes. „Kole lugu, tõesti kole!" Mehed sammusid vaikides mööda rööplikku teed. „Praegu mõtleb mu vend nii mõnegi asja peale," ütles kantnik jälle. „Aga las saab vanemaks, võtab naise, tuleb pere, tervis kaob — küll siis näeme, kui kaugele tiivad kannavad! Moonakaks läheb tema nagu minagi. Kuhu sa kahe palja käega ikka jõuad!" „Kas ei paraneks siis lugu, kui maad saaks kerge mini?" päris koolmeister. „Eks muidugi paraneks. Aga kust ja kuidas kerge mini? Jõudu on ikkagi tarvis. Osta ma ei suuda. Ren tida? Noh, mina ju praegugi rendin. See pole rentimine, see on võllas kõikumine!" Mehed sammusid sõnalausumata edasi. Pime, näriv, aastatepikkune näljamõte pöörles kantniku pulstunud peas ning otsis pääsu. Aga seda polnud. Kohutavana viirastus silme ees moonakapõli ja vaeste maja. Neist pole võimalik mööda pääseda. Ehk vahest siis ... kui ühel heal päeval koorma alla jääd... või mõisa adra taga hobune su surnuks lööb... või tuleb ise mõni äkiline surm ja teeb korraga otsa peale... nagu raban dus või lendva... Aga siis läheb pere maailma mööda laiali... naine koltub vaestemaja seina najal... lapsed paneb vald karja... vanamees sureb kuskil maanteekraavis... Ka naine sureb... lapsed kasvavad suureks, on noored ja julged, asutavad oma elamist, mõtlevad pil vedele lennata ... aga ei, — seesama kandikoht, töö, vaev ja viletsus ning viimaks vaestemaja ootavad neidki... Ja nii edasi... nagu öeldud: „Orjaks oled sa loodud ja orjaks pead jääma", või jälle: „Kes on pandud orjama, see"... ho-ho-hoo!... ,,orjaku heameelega"... Põlvest põlve, igavesest ajast igavesti... „Nõnda!" ütles kandimees äkki mõtteist ärgates. 5 Kirjandust koolile V
65
Mehed astusid jälle vaikides edasi. Hommik koitis. Vihm oli öösi üle jäänud. Igal pool läikisid laiad lombid. Kõrrepõllud ja künnimaad nõretasid veest. Raagus mets seisis norgus. Kuuldus, kuis keegi märjas lepikus noori võsusid raius. „Näe, siin on meie küttemets,“ algas jälle kandimees, osutades põõsaste poole. „Mõisalt saab kolm sülda hagu, enamasti lepa- ja haavavõsu. Jalal seisab, — toores; raiud maha, paned virna, — hakkab kopitama, mädaneb, — ära ometi ei kuiva. Mis sa teed säärase asuga! Paned paja alla, — susiseb ja ajab pilli, aurab ning annab suitsu. Tuleb nii välja, et küta rehi, aja haod parsile, kuivata ära, ja alles siis võid samade hagudega reht kütta, et vilja kuivatada. Nali ainult ja muud midagi. Kaevaku siis mõisnik, et kantnikud metsa varastavad! Mis sa muud pead tegema, kui ära ei taha külmata!" „Kas siis muidu ei saa... õigusega?.." „Noh, kirikus loetakse küll: „Sina ei pea mitte varas tama." Aga ega kandimees läinud säärast käsku tegema! See on mõisahärra tehtud. Üks petab ühte, teine — teist. Mõisnik koorib mind, eks siis mina vasta samaga. Teda peetakse koorimise pärast osavaks majapidajaks, mind aga pannakse varguse pärast vangi. Muud vahet ei ole. Ütlevad aga ja hirmutavad, et pärast surma tulevat kõige kurja eest kuri nuhtlus. Kes seda nüüd teab, mis seal tuleb, — või teda keegi on näinud. Aga ühte peab ütlema: kui seal tuleb, siis peaksid seda need hirmutajad küll kõigepealt kartma. Ei näi aga nii olevat. Vaat, see paneb sind ennastki kahtlema." „Kuid usk..." algas Remmelgas. „Mis see mulle head on toonud? Või ta süüa annab? Uskuda ja käske täita võib see, kellel on, mida suhu pista. Aga meie..." Kandimees viskas käega. ,,Minul 66
pole aega oodata, kuni saan taevas kõhu täis. Mina tahan juba siin, maa peal süüa!" Mehed olid teelahkmele jõudnud. „Jällenägemiseni siis!“ ütles Remmelgas. „Kus me veel teineteist näeksime!“ lausus kandimees, ulatades oma rusket krobelist kätt „Eks aga jumalaga pealegi... Iga inimene läheb ise poole, igaühel oma tee ... Jumalaga sus, jumalaga ..." V -------Aga kokku said nad ometi kord. Ainult kakskolm aastat oli kulunud. Nende magamisasemed olid otse kõrvu. Mitu päeva olid nad juba koos elanud, ilma teine teist tundmata. Ühel õhtul istusid nad mõlemad aknal ja vaatasid läbi roostetunud raudade välja linnale, kus valitses juba vali ja tuisune talv. Seal ütles kandimees: „Kas te ei käinud paari aasta eest Kurukalmul koolmeistrikohta otsimas?" „Käisin küll. Mis siis?" „No jaa! Mulle näis juba algusest saadik, nagu olek sin teid varem näinud. Te olite siis minu juures öömajal." „Mis? No vaat, see on alles kokkujuhtumine!" Ja kogu selle päeva õhtu ja veel mitu päeva pärast seda oli neil palju, palju juttu. ------- „Vaesus ja viletsus läks ikka suuremaks," kõneles kandimees. „Paljud rääkisid, et maad saab, mõisu jagatakse. Olime meiegi kihamas: maad tahtsime! Kui das sa, hing, elad ilma maata! Põllu-inimene oled, ega sa siis jänese kombel haavakoort näri ja sellest ela! No mõtlesime meiegi, et kui tuleb maa, siis pole enam mingit häda. Läksime mõisa, ütlesime härrale, et vaata, jaga maa ära! Mis sul temast niigi kasu, — varandust nõnda, et sead magagu paberrahas. Meie aga ei tea, mida suhu või selga panna. — Ütles, et ega mul tolle vastu suure 67
mat olegi, aga laske ma mõtlen veel. Mõtles teine ja mõtles, aga kahe päeva pärast oli kümme kasakat mõi sas. Sügasime siis kõrvatagust: No kurat su sisse! Ega sina küll heaga anna! Niikaua lubad, kui jõud meie käes; oled aga sina võimumees, siis pühi suu puhtaks. — No arvasime ja arvasime, et kui sa, sunnik, ei anna, ehk siis annab kroonu või võtame ise. „Pääsis siis mujal jaht lahti, läks puha kui suits. Tuli meilegi salk mehi, — moosekandid ratsa ees, teised taga, punased lipud seljas, laulavad: Mõisad põlevad, saksad surevad; mets ja maa on meie oma... „Lõid keldris viinavaatidel põhjad alt, kopsisid sakste majas asjad puruks ja pistsid tule otsa. Ise aga läksid jälle lauluga minema.“ „No mülega lugu lõppes ?“ päris Remmelgas. „Mülega ta siis lõppes! Teisel päeva tuli sõjavägi Minu vend poodi üles; kaks meest lasti maha; teistel tõmmati tukast kinni ja valati igaühele oma paarsada ära. Mitmed on veel praegu siin kinni. Seal nüüd on su hingemaa! Tarvis teda ju on... oi, kui tarvis! Aga kuidas sa ta kätte saad?“ „Milles teid siis süüdistati ?“ „Me olevat mõisa põlema pannud, olevat mässajad! No mis mässajad meie oleme? Maad tahame ainult! Taevas halasta, — inimene tahab süüa, no kust sa seda süüa võtad ? Ei tohi süüa tahta, — oled mässaja ...“ Ja kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, et seda ikka tarvis on, aga kuidagi kätte ei saa ... Mõlemad lamasid nad kõrvu ja vaatasid vangi kambri tahmase lae poole. Ja kui nad vait olid, siis mõt les kumbki oma murtud, purukstallatud elule ning tume dale, aimamatule tulevikule. 68
„Mispärast siis teid siia toodi ?“ küsis kandimees Remmelgalt unetul ööl, kui hinges tundus käsitamatult igavana ja tühjana. „Eks ole minagi „mässaja“!“ naeratas Remmelgas kibedalt. „Mõtlesin palju teha, kui koolmeistriks sain. Kuid mis sa teed, kui käed-jalad kinni! Igal sammul sei sid mul inspektor ja pastor, käskkirjad ning keelud ees. Saadeti ühelt kohalt teise kui pidalitõbist. Ära tahtis, neelata kogu see mülgas. Sain viimaks aru, et ei suuda siis rahvale valgust anda, kui sa ei tohi, kui seda ei taheta. Süs hakkasin teistmoodi tööle ja... nüüd olen siin.. Mõttes lamasid mehed vangimaja õlgkotil, kuhu ime lik saatus oli nad kõrvu pannud. Hämar on vangla, igav ja tuim ta elu: päevad on ööde ja ööd päevade taolised. Siis ootad muutust... Vangid ootasid, ja muutused tulid. Remmelgas, kes nõnda armastas vabadust ja valgust, saadeti kaugele põhja poole, kus on nü külm, et seal ka kõige palavamad soovid peavad jahtuma. Põline põhjamaa mets kohab lõpmatut lugu kõigest sellest, mis ta oma pikal eal näinud. Aga ühe uue loo teab ta nüüd: see on lugu neist elujulgeist inimesist, kes taigas teeta ja sihita ümber uidavad või kaugelt külmade maalt läbi taiga oma vangikohast lõuna poole põge nevad ... Ühel hommikul koidu eel toodi ka kandimees vang last välja, ja inimene, kes kogu oma eluaja oli maad igat senud, sest et ta mitte jänes polnud, kes haavakoorest elab, sai viimaks ometi maad, ometi kord! Seitse jalga pikkusele, neli jalga lai-----------69
Ei, ei, kes neile nii palju maad andis: neid aeti kolm meest ühte hauda ... 1903—1906.
Kandidaat — isik, kes esitab enese või keda esitatakse mõne ameti või ülesande täitmiseks; isik, kes töötab teatava aja, et omandada tarvilikku oskust ameti alal; kiriksand — kirikuõpetaja, pastor; künnis — lävi; lendva — vanarahva ebauskliku arvamuse järgi ,,nõianool", mis ,.saadetakse" võõraste loomade või inimeste silmapilkseks surmamiseks; rabandus; ruske — pruunpunane; smiad — pastlad; taiga — Siberi okasmets.
Mägikotkas. (J. V. Stalini kõnest Kremli kursantide õhtul 28. jaan. 1924.)
Esimest korda tutvusin Leniniga 1903. aastal. Tõsi, see tutvus ei olnud isiklik, vaid kaudne, kirjavahetuse teel. See jättis aga minusse kustumatu mulje, mis ei ole kadunud kogu mu tööaja jooksul parteis. Olin siis Siberis asumisel. Tutvumine Lenini revolutsioonilise tege vusega 90-ndate aastate lõpul ja eriti pärast 1901. aastat, „Iskra“ väljaandmise järel, viis mind veendumusele, et Lenini isikus on meil tegemist ebahariliku inimesega. Ta oli minu silmis tol ajal mitte ainult lihtne partei juht, ta oli selle tegelik looja, sest tema üksi mõistis meie partei sisemist olu ja edasilükkamatuid vajadusi. Kui võrdlesin teda teiste parteijuhtidega, siis mulle kogu aja näis, et Lenini kaastöölised — Plehhanov, Martov, Akselrod ja teised — seisavad Leninist peajao madalamal, et Lenin nendega võrreldes ei ole lihtsalt üks juhtidest, vaid ta on kõrgeimat liiki juht, mägikotkas, kes ei tunne hirmu võitluses ja kes julgesti viib edasi parteid vene revolutsoonilise liikumise tundmatuil teedel. See mulje tungis nii sügavale mu hinge, et tundsin vajadust kirjutada sellest ühele oma lähedasele sõbrale, kes elas tol ajal emigrandina välismaal. 70
Mõne aja pärast, kui olin juba Siberis asumisel — see oli 1903. aasta lõpul —, sain oma sõbralt vaimustava vastuse ja Lenini lihtsa, kuid sügavasisulise kirja. Osutus, et sõber oli minu kirja teinud teatavaks Leninile. Lenini kiri oli võrdlemisi lühike, ent see väljendas meie partei senise praktika julget ning kartmatut kriiti kat ja sisaldas imeväärselt selge ning kokkuvõtliku tege vuskava meie partei lähima perioodi tarvis. Ainult Lenin oskas kirjutada kõige keerulisemaist asjust nii lihtsalt ning selgesti, lühidalt ja julgesti — iga ta fraas mitte ainult ei kõnele, vaid otsekui laseb püssist. See lihtne ning julge kiri kinnitas veel enam, et Lenini isikus on meil tegu meie partei mägikotkaga. Ma ei või kuidagi andestada endale, et selle Lenini kirja vana põrandaaluse tegelase harjumuse tõttu andsin roaks tulele. Sellest ajast algaski mu tutvus Leniniga. Emigrant — maapagulane, poliitilise tegevuse pärast välis maale põgenenu; fraas — lause; „Iskra“ („Säde“) — Lenini poolt Šveitsis väljaantud põrandaalune ajaleht; kriitika — arvustus; kursant — kursuslane.
Vabad noored. Aira Kaal. Kas ei puhu meile värsket tuult vastu vennas-liiduriike pinnalt? Orjamõtteid nagu lehti puult rebib see ja hajutab nad sinna, kus on ajaloo hall kolikuur! Kommunismi sangarite maa sõprust suurt me saanud juba tunda: rõõmsalt nagu helkiv vikerkaar, nagu paisuv torm, mis tulles undab, saabus meile Internatsionaal.
71
Rahvas hõiskas, nuttis, avas käed neil, kes enne olid kinni köidet, kohtu alla antud, raudu säet, sest et tahtsid käia rada õiget. Töölistest said võitlejate väed. Suur on vaba rahva kodumaa: mühisevad stepi viljaväljad, Uural, Volga ja Kaukaasia, tööst ja rõõmust sumisevad linnad — neisse avardund me kitsad ra’ad... Nüüd me endi töö ja meie hool võib maailma kummaliselt muuta. Vilkalt nagu kevadvete vool lähme teele! Vaja ainult suuta, et saaks vabaks vabrik, põld ja kool. Noored, teil on suured võidud ees, avar tööpõld ootab virku käsi — vallutada õhk ja maa ja veed, kunst ja teadus! Ei see luues väsi, kellega on kogu rahva meel. Miljonite silmad teie tööd jälgivad, te edust tundes õnne ... Miljonite mõtted päevad-ööd teiega on süvenenud kõnne ... Lootus teie kohal õide lööb!
Jutustusi Dzeržinskist. Jüri Hermann.
Asumisel. ... Möödus aasta vanglas, ja Dzeržinski saadeti „kõige kõrgema käsul “ asumisele politsei valve alla kau gele põhja Vjatka kubermangu Nolinski linnakesse. 72
Kahe nädala pärast Dzeržinski töötas juba riidetrükkalina. Vabal ajal vestles ta kaua töölisnoorsooga, külas tas mõningaid neist, laulis nendega koos laule vaesest oksakesest ning mängis muidu hulkurit. Kõrvarõngastega noormeest kutsuti Nikiitaks. Ta külastas sagedasti Dzeržinskit, võttis temalt raamatuid, kuid ükskord ütles sosinal: „Sädemest tõuseb leek.“ „Mida?“ ei taibanud Dzeržinski. „Ma ütlen — teadlikud poisid ärkavad,“ ütles Nikiita, „tõsised jutud käivad. Veidihaaval, salaja ... Muide, võin teile laulda huvitava laulu, kui tulete minu poole." Õhtul Dzeržinski läks. Nikiita elas oma vana emaga väikeses poollagunenud onnis. Ema pühkis lapiga üle tabureti ja kostitas külalist vahutava kaljaga. Nikiita võttis seinalt kitarri, istus kõigule ja tõmmates sõrmedega üle keelte hakkas laulma: Inimvõõras on me meri, Julgelt, vennad! Lahti viigu ööd ja päevad kohab ta; tuulest paisund puri maast; saatuslikult aimab veri, libisevail laineil liigub ohte pinna avara. kiiretiivuline paat! Nikiita laulis hästi; ta hallid silmad pilutusid, põske dele ilmus puna, ta vaatas aknasse ja sõrmedega helis tas keeli. Mere kohal pilvi voogab, Julgelt, vennad! Pilvi lõkkab, tõuseb tuul, ja vird on must; veteväli keema lööb; tuleb torm ja tormihooga kõrgemale laine rõkkab, võitleme täis mehisust. süva süveneb kui öö. Dzeržinski tundis seda laulu — ja armastas seda, armastas selle rahutut ning karmi meloodiat, armastas tugevaid sõnu, ja talle meeldis, et Nikiita mõistab selle laulu peidetud mõtet ja et see mõte on talle südame lähedane. Teispool rajuüma laeva tumedaks ei lähe taevas, ootamas on õnnis maa: vaikus vaid jääb püsima. 73
Aga ainult hingelt kangeid Julgelt, vennad, ei ta lange — laine sinna välja viib! tugev on mu purjetiib. Nikiita lõpetas laulu, kattis keeled pihuga ja jäi mõttesse. „Tore laul,“ ütles ta viimaks, „ja tehtud, kas teate, kelle kohta ?“ „Kelle kohta?" küsis Dzeržinski. „Just teie kohta," ütles Nikiita, „vaat, kelle kohta." Dzeržinski pahvatas naerma. ,,Ärge naerge midagi," ütles Nikiita tuliselt, „siin ei ole midagi naljakat. Me poistega arutleme teist palju..." „Noo?" „Just," ütles Nikuta, „ühesõnaga, tõuseb torm, meie võitleme ja mehistume selles. Kas on kole vangis istuda ?" küsis ta järsku. „Ei ole." „Ma arvan ka, et ei ole," ütles Nikiita, ^emmeke sest muidugi on kahju, kibedaks läheb tal minuta. Kuid pole viga, kuidagi tuleb toime." Nikiita läks Dzeržinskit saatma. Nad väljusid tänavale. Oli laupäev. Linnakese kohal kajasid kirikukellade pidulikud helid. Algas öine kirikuteenistus. ,,Nii nad elavad," ütles Nikiita, tigedusega hääles, „paluvad jumalat, õgivad pirukaid täis ja magama. Homme on jälle petmine, jälle kauplemine ja meietaolis telt valmis seitse mahla välja pigistama, kümme nahka seljast võtma. Tänan, ei soovi!" Ta rebis lahti pluusi rinnaesise, avas rinna külmale tuulele ja kõndis kaua vaikides ja mõtteis. ,,Ega midagi," kõneles ta jälle justkui vastuseks oma mõtteile, ,,ütleme, võtan naise, tulevad lapsed. Tähendab, juba väikesest peale pean neid kihutama tubakavabri kusse kolme kopika eest päev? Aga kui tahaksin neid 74
saata gümnaasiumi? Kuidas seda saab? Võib-olla minagi oleksin tahtnud gümnaasiumi? Võib-olla lõpetanud güm naasiumi, oleks minust saanud kuulus doktor, mis?" Ta sülitas vihaselt ja lisas: „0i, palju on vaja mõtelda, ikka mõtelda ja mõtelda. Kui hakkasite meile selgitama — usute või mitte — pea lõhkeb, öid ei maga. Tõepoolest, kuhu vaatad, ikka üle kohus. Aga kui mõtlema hakkad ja südametunnistuse järgi teotsema — kohe türmi. Mis teha?“ Nad lahkusid väravas. Perenaine avas Dzeržinskile ukse ja ütles sosinal, et tema toas on politseinik. Dzeržinski astus tuppa. Küünla tuhmis valguses kükitas politseinik, sinel sel jas, müts peas ja mõõk vööl, ning soris Dzeržinski asju. Põrandal vedeles pesu, raamatuid, kirju. Kogu tuba oli pahupidi pööratud. „Mida see tähendab ?“ küsis Dzeržinski. Takerdudes sinelisiiludesse tõusis politseinik ja urises kähiseva bassiga: „Lugu on nii, et nende kõrgus on huvitatud teie kui kahtlase isiku asjust.“ „Milline nende kõrgus? Missuguseist asjust?“ „Nende kõrgus," kõneles jälle politseinik, „olin para jasti peedisuppi söömas, nende kõrgus teatavad mulle: „Kotov!" — „Kuulan, teie kõrgus!" — „Supisöömise lõpe tad hiljem." — „Kuulan, teie kõrgus!" — „Mine asumiselesaadetud Žebrovski — see tähendab teie juurde. Toi meta läbiotsimine. Ran-geim. Võta ära kõik kahtlane. Kanna ette. Ümber pöörd!" — „Kuulan, teie kõrgus! Just nii. Saab tehtud." Politseinik vaikis. „Kas toimetasite läbiotsimise?" küsis Dzeržinski. „Kohe lõpetan," ütles politseinik. 75
„Ei, ei lõpeta, vaid käite välja.“ „Mina?" „Teie!" „011es ametikohuste täitmisel ei hakka ma sinuga, mässajaga.. Kuid politseinik ei saanud lõpetada. Dzeržinski võttis vaikides tal sinelikraest kinni ja tõukas ta trepile. „Ma lasen," hirmutas politseinik. „Kõmmuta terviseks!“ Lukustanud ukse, koristas Dzeržinski toas asjad kokku ja heitis sängi. Oli kuulda, kuidas politseinik kõn dis ümber maja ja kuidas koer haukus teda. 0 Proklamatsioonid. Väikeses toakeses küdeva ahju ees kükitas Dzeržinski ja koostas lendlehte-üleskutset Brohissi vabriku töölisteleseltsimeestele. Lendlehes kõneldi sellest, et töölised pea vad välja kuulutama streigi ja et ainult streigi kuuluta misega töölised sunnivad vabrikanti Brohissi järeleandmi sele — töötasu tõstmisele ja trahvimiste vähendamisele. „Nii, nüüd on vist selge," ütles Dzeržinski ja luges ette lendlehe. Peale Dzeržinski oli toas veel seitse inimest. Laual seisis valmis hektograaf — aparaat, mille abil küllalt kii resti võis paljundada sada või paar lendlehte. „Kas on selge?" küsis Dzeržinski, lõpetanud lugemise. „Hästi on välja kukkunud," kiitis elatanud vestiväel mees ja küsis: „Kas võib trükkida?" „Laske käia," ütles Dzeržinski. ,,Juhul, kui politsei satub peale, kohe hektograaf ja lendlehed ahju! Kas on arusaadav?" i) Revolutsioonilise tegevuse pärast Nollnski linnas saadeti Dzeržinski maale, kust tal õnnestus põgeneda Varssavi. Varssav kuulus tol ajal tsaari-Venemaale.
76
„Selge, seltsimees Dzeržinski," ütles elatanu, Mainult meelsamini viskaksin politsei ahju. Kas tohib ?“ ,,Palun väga,“ naeris Dzeržinski. Elatanud mees hakkas trükkima lehti, kuid ülejää nud istusid ahju äärde ja hakkasid teed jooma. Tuli praksus lõbusasti. Dzeržinski segas roobiga süsi, kohen das tükke ja kõneles vaikselt: „Kui Leniniga, seltsimehed, saaksime kõnelda! Vaat, kui tema kirjutaks meile lendlehe, siis oleks see juba kir jutatud. Väga hästi kirjutab — Lenin! Lihtsalt, aru saadavalt. Ise on aga veel noor mees. Räägitakse, et kõigest kahekümneüheksa-aastane. ‘ ‘ „Kas te olete näinud Leninit, seltsimees Dzeržinski?" küsis see, kes trükkis hektograafil. „Ei," ütles Dzeržinski, „ei ole näinud." „Aga kuidas ta on — Lenin?" „Lihtne mees," ütles Dzeržinski, „üks seltsimees jutustas — väga lihtne. Kuid vaatame, kuidas teie lehed.. Lendlehed olid head — selged ja arusaadavad. Dzeržinski võttis kuue ült, keeras varrukad üles ja hakkas ise trükkima. Saabus öö. Ahi hõõgus, kuid ikka seda köeti ja köeti, igaks juhtumiks. „Nõndaks," ütles Dzeržinski, „kakssada on valmis, piisab. Palun vastu võtta. Borštševski, võtke. Teie klee bite oma portsjoni ustele. Arusaadav? Kogu vabrikus. Sina, Kasimir, võtad ja pakid saapanaelte karbid lendlehtedesse. Kui saadad naelad meistrile, siis ta loeb ka lend lehe läbi. Teid, Jadviga, palun võtta ainult väheseid — jagage ettevaatlikult... Seltsimees Prohhorov, võta; ainult kui levitad, ära tülitse: teotse osavasti — liigseid ohvreid pole vaja." Ta naeratas lõbusasti, vaadates näkku punastanud Prohhorovüe: 77
,,Kui tülitsed, pannakse vangi, ja kui vangi pannakse, siis ei ole meil enam Prohhorovi. Aga ilma Prohhorovita oleme hädas — Prohhorov laulab väga hästi..." Hakati lahkuma. Jälle vanglas. Mõne aja pärast paigutati Dzeržinski teise kongi. See kong oli kahe tarvis. Kõigul magas keegi, olles pea katnud palituga. Dzeržinski kergitas palituäärt ja hüüdis: „Anton! Kallis!" Sõbrad sülelesid ja istusid kõrvuti. Katkestades teineteist nad kõnelesid ja kõnelesid, kuid ometi ei jõudnud kõike ära kõnelda. Nad meenutasid ühiseid tuttavaid, naljatlesid, naersid ja isegi vaidlesid. „Kuidas sulle meeldib meie kuurort?" küsis Rossol. „Vaat kus asutus, mis? Kas sind peksti?" „Ei,“ ütles Dzeržinski, „aga sind?" „Ja kuidas veel," vastas Rossol, „vanglaüiem ise." „Mille pärast?" „Jah, mõistad, tuli siia ja küsib: „Kes sa oled?" — „Vastan: tööline." — ,,Aga veel?" — „Ütlen: revolutsio näär." — „Revolutsiooni korraldasid?" küsib. — Vastan: „Just nii!" — „Ja kui kaua?" — ,,Kuni võiduni," vastan. Ning siis ta küsib: „Mis te, näiteks, minuga teete, kui, ütleme, revolutsioon võidab?" — Vaikin. Tema küsib uuesti. Olen vait. Ja kolmat korda küsib." „Mis sa siis vastasid?" küsib naerdes Dzeržinski. ..Teadagi mis," vastas Rossol. „Vabandage, ütlen, teie kõrgus mu jämedust, kuid teid laseme ilmtingimata maha." „Ja tema?" „Vaatas mulle otsa nii kõõrdi-küljeti, vaikis, siis ütleb: et te mind maha lasete, siis kirjutan sulle, ven 78
nike, sada hoopi. Tiisikushaigeile on see halvem kui maha laskmine. Loomulikult viidi ka see täide." „Sada?" „Ei tea, ei loetelnud,“ ütles Rossol, „et mitte karjuda, mitte alanduda timukate ees, pigistasin särgi hammaste vahele ja kaotasin teadvuse. Räägitakse, et ma kogu öö lamanud meelemärkuseta." „Aga veri?“ „Mis veri?'' ,,Köhid verd?" „01e rahulik," ütles Rossol kurvalt, „pärast peksmist ei jaksa ma enam kuidagi tõusta." Vaigiti. Dzeržinski kõndis, käed seljal, kongis edasi-tagasi. „Ära kurvasta, Jatsek," ütles Rossol vaikselt, „mina suren, aga teised jäävad. Vastik, muidugi, on surra, kuid pole viga. Revolutsioon võidab, küll siis ka mind mäles tatakse." Ta naeratas, pilgutas Dzeržinsküe ja ütles : „Laula mulle, Jatsek, laulu vaikselt-vaikselt, on ikkagi lõbusam." Jalutuskäigud õuel. Kord keskpäeval avanes kongi uks ja sisse astus jao ülem Zahharkin. „Püsti!" „Ta on haige," ütles Dzeržinski, „ei saa tõusta." „Mis tal viga?" küsis Zahharkin. „Tiisikus." „Ja jalutuskäigule ei lähe?" Anton Rossoli silmad lõid särama. „Aita mind, Jatsek," ütles ta, „võib-olla ma kui dagi ..." 79
Ta istus lavatsile, kuid kohe langes pikali, pea hak kas ümber käima. „Pole viga,“ pomises ta, pingutades uuesti tõusta, „see läheb mööda, läheb mööda. See on lihtsalt nõrkus." Jaoülem Zahharkin vaikis, pöördunud ukse poole. Isegi temal, kes näinud kõiksugu vanglaelu koledusi, oli raske vaadata Rossolit. Tagasi vaatamata väljus ta kori dori ja seal kõlas ta kõmisev hääl: „Jalutuskäigule! Kogunege! Kuidas sa seisad? Kelle ees sa seisad?" Kuuldus vanglas nii harilik kõrvakiilu laksak. Sus kõlisesid ahelad — jalutuskäigule lasti aheldatuid. „Mine, Jatsek," ütles jõuetuses Anton, „mine üksi. Hilined minu pärast. Mine. Ma heidan pikali." Ta laskus pikali ja pöördus näoga seina poole. Ta kõhnad õlad tõmblesid — ta nuttis. Nn väga ta tahtis välja õhu kätte, nii igatses näha sinist kevadtaevast, näha kastaneid, esimest tärkavat rohtu. ,,Istu kõigule," ütles Dzeržinski. ,.Miks?" „Ütlen sulle, istu!" Ta hääl oli karm, kuid silmad särasid rõõmsasti ning kavalasti. Rossol istus arusaamatuses koiguäärele. „Võtad kätega mu õlgadest," kamandas Dzeržinski, „mitte kaelast, vaid õlgadest. Ja siruta jalad ette!" Pöördudes seljaga Rossolüe kükitas Dzeržinski ta ette, võttis ta selga ja tõusis. „Teed endale liiga, Jatsek," ütles Rossol õnneliku häälega. „Katkestad enda, on raske." ,,Püsi rahulikult," käskis Dzeržinski. Kahvatu ning õnneliku näoga väljus ta vanglakoridori ja ühines vangide riviga, mis oli üles seatud piki seina. Kohe käis sosin läbi rivi, Poliitilised juba teadsid 80
Dzeržinskist, kuid seesugune tegu kutsus esile vaimus tuse mitte üksi poliitiliste, vaid ka kriminaalsete hulgas. Oli kuulda, kuidas keegi ohkas ja ütles: „Vaat, see on juba! See on alles seltsimees!" Vaimustav oli mitte ainult tegu ise, vaid ka vastutus, mille Dzeržinski võttis endale vanglaülemuse ees. Kõik teadsid, et Dzeržinski tegu ülemustele ei võinud meeldida ja et lahendus järgneb ränk; seda meeldivam oli tead mine, et alandatud ja sõtkutud vangide hulgas oli eba harilikult kõrgehingeline mees; et see inimene ei karda midagi ja on oma haige seltsimehe heaks valmis kõigeks. „Ärge kartke, seltsimees," sosistas keegi Dzeržinski kõrval, „meie toetame teid." „Ega ma kardagi," ütles naeratades Dzeržinski. Kanda Rossolit seljas oli rängalt raske, Dzeržinski laubale ilmus higi, süda peksles tõugetega. Jaoülem oli kuhugi kadunud. Vangid köhatasid, sosistasid omavahel, tammusid jalalt jalale. Kuuldus ahe late kõlinat. „Valvel! Paremale joondu!" Mööda kitsast koridori jooksis Zahharkin, tema järel vanglaülem oma abiga. „01ge rahulik, seltsimees," ütles jälle keegi sosinal. „Jatsek, vii mind kongi tagasi," palus Rossol. „See, mida sa teed, on võrdne enesetapuga." „Ära muretse, Anton," vastas Dzeržinski. „See pole enam meie isiklik asi, see on juba poliitiline toiming." Vanglaülem lähenes aeglaselt, pahvides paberossi. Vangid seisid sirgelt. Vahetevahel seisatades kõneles vanglaülem: „Miks puudub kuuel ülemine nööp? Zahharkin, kümme ööd-päeva pimedat." Või: „Kus on ahela-alus? Ära kaotanud, suli? Zah harkin, 20 ööd-päeva." G Kirjandust koolile V
81
Või jälle: „Miks prillides? Kes see niisugune on? Professor? Milline — selline professor? Hapukapsaste professor, vaat kes oled! Maha prillid! Määruste järgi on prillide kandmine ülemuse loata keelatud. Ei tohi olla mingit lühinägemist! Prillide kandmise ja jutuajamise eest 30 ööd-päeva kartserit.. Viimaks ülemuse silmad peatusid Dzeržinski kahvatul näol. Valitses sügav vaikus. Vangid sirutasid kaela ja tardusid pingutuses. „Mis see on?“ küsis haukudes ülem. „See on mu seltsimees/4 vastas Dzeržinski rahulikult ja vaikselt, „ta on haige ja ta vajab värsket õhku/4 Dzeržinski sümad vaatasid kartmatult ja ta lohku vajunud põski kattis kerge puna. „Tagasi kongi,44 karjus vanglaülem, „keelan! Zahharkin, omavolilise kandmise eest__44 „Kus vanglamäärustes/4 järsku lõikavalt ja võimu kalt katkestas Dzeržinski ülemat, „kus on öeldud, et üks vang ei tohi kanda teist vangi, kui see on haige?44 Sel hetkel Rossolit tabas köhahoog. Kas. rahutusest või sellest, et öösi teda peksti, või pingutavast poosist, — köha lämmatas teda ja ta kurgust purskas helepunane veri. Osavasti ja hellalt laskis Dzeržinski Rossoli tõmb leva keha konarlikule põrandale, võttis oma kuue ült ja pani selle Antonile pea alla. Vangide rivi urises tumedasti. Üks pikakasvuline laiaõlgne rippuvate vurrudega vang astus rivist välja ja laskus põlvüi Rossoli kõrvale. „Tagasi!44 karjus Zahharkin, „kuhu sa ronid?44 ,,01en arst,44 vastas vang. „Tagasi rivvi!44 röökis Zahharkin, „tapan ära,..44 Rossol lamas näoli maas, veri voolas kogu aja ta suust. Zahharkin haaras arstil õlast. Arst raputas aga lahti Zahharkini käe ja kummardus ühe kõrvaga vastu 82
Rossoli kitsast rinda. Vangide rivi äkitselt nagu iseene sest lagunes koost ja ümbritses Rossolit. ,,Tapa timukaid!“ kostis hääl. Vanglaülem avas revolvritasku ja taganes: kaks vangi tõstsid Rossoli üles ja kandsid kongi. Keegi jooksis külma vee järele. Vanglaülem kadus. Vanglas jäi kõik vaikseks. Kogu päeva oli Rossol väga nõrk, öösi tuli jälle verd. Järgmisel hommikul võttis Dzeržinski ta õlule ja väl jus temaga koridori. Vanglaülem tegi näo, nagu ei mär kaks ta midagi. Ülevaataja karjus: „Jalutuskäiguks korraldu! Tõsta ahelad! Käies — marss!“ Vangid liikusid mööda koridori ahelate kõlina ja jao ülema sõimu saatel. Pikavurruline arst kõndis Dzeržinskiga kõrvuti. „Kas on raske ?“ küsis sosinal. „Pole viga,“ vastas Dzeržinski, „tühine asi, harjun." Ta silmad läikisid. „Laskuti treppi mööda, väijuti vangla õue, mis kae tud munakivi-sillutusega. Jaoülem jooksis tagurpidi rivi ees ja karjus: • „Distants ettesirutatud käe ulatuses! Üks paar tei sest kolme sammu kaugusel! Ilma jutuajamiseta!“ Päike kõrvetas. Dzeržinskil voolas higi ojadena. Ahe lad kõlisesid, puutaldadega vanglasaapad kolisesid, kuul dus vaimustatud sosinat: „Kallis emake! Kuidas päike paistab!“ „Ah, elu!" „Tõeline kevad!“ õnnest jõuetu Anton sosistas õndsalikult Dzeržinsküe kõrva: „Jatsek, rohi! Vaata, kuidas läbi sillutise tungib üles!“ 83
Dzeržinski hingeldas. „Kes see on?“ küsisid tema kohta vangid. „Žebrovski — revolutsionäär." „Või Jatsek!" „Inimene-kotkas,“ ütles keegi. Kajas vile. Viisteist minutit oli läbi. Vahialused aeti tagasi kongidesse. Distants — vahemaa, kaugus; Dzeržinski, Felix (1877—1926) — kuulus revolutsionäär ja Nõukogude Liidu kommunistlik polii tika-tegelane; kriminaalsed — kuriteolised vangid, roimarid; kuurort — raviasutus, suvituskoht; meloodia — lauluviis; poliiti lised — poliitilised vangid, meelsuse, maailmavaate pärast vangi pandud isikud; portsjon — annus, määratud hulk; proklamatsioon — üleskutse, lendleht; tülitsema — ägedaks saama; sinel — sõduri, politseiniku palitu; vird — kerge lainetus, virvendus; süva — sügavik.
*
* *
S. Nõõtama. Kuidas küll valada teile
hiiglasoojustt Teile, kes te haua äärel seisite ja ei nõtkund! Selg pööratud särava maailma poole... Lind sillerdas õitsval pihlapuul... Aga teie, tele olite valmis muutuma külmaks mullaks. Nad lõikasid hirmsate kääridega teie ilusad noored aastad ja täitsid nendega inetuid konge piinavat üksindust. Päike oli soe põldudele... Aga leivata, armastuseta teie noored kehad elasid ainult iseenda jõust
84
Valjemalt kui lind õitsval pihlapuul, kõrgemale kui aur soojadelt põldudelt kisendas säravas maailmas inimese meeletu häda. Te ei kaeba, kuulatate seda, näete üle haudade ja haudlike varjude uute maailmade sündi.
Kiige kallim. (Vene muistend.)
Meie Karjalas otse Äänisjärve kaldal oli kolhoos. Kõige paremad kolhoosnikud selles olid: Fjodor-taat, kolhoosi-Marja ja Aleksei. Fjodor oli asjamees kalanduse alal, Marja vaatas laste järele, aga Aleksei oli tallipoisiks. Tulid kord kõik kolhoosnikud kolhoosivalitsuses kokku ja hakkasid kõnelema, et mis on laias maailmas kõige parem ja kõige kallim. Nagu kunagi külainimesed, kes vähe käinud ja näinud, arutasid nad asju omamoodi, lihtsalt. Eided ütlevad: ,,Meie lehmad, need on kõige paremad: nad annavad meile piima, toidavad meid kõiki. Lüpsame piimakest, kogume koorekest, loksutame võikest. Teeme ahjus kohu piima, küpsetame kuklikesi, kallame koorega üle.“ Püügimehed arutavad: „Valed on teie sõnad! Kala on kalleim kõigest! Ta toidab ja joodab meid. Paneme mõrrad sisse, püüame kalu — küll lõhe, küll siiga, küll rääbist. Keedame supikest, küpsetame kalakesi ja kõrvale rüüpame topkakest.“ Künnimehed aga pajatavad: „Valed on ka teie kõned! Me külvame rukist ja kesva, aga kui valmib — kogume viljakest, laome rõukudesse, veame koju ja kodus peksame; kasvatame linnaseid ja 85
keedame kesvamärjukest. Leivata ei ela keegi! Ka kala kesi jahuta ei küpseta ega keeda kesvamärjukest!“ Otsustasid siis kolhoosnikud lahendada vaidlus sedasi: saata Fjodor ja Marjake ja Aleksei käima mööda kogu Venemaad ja teada saama, mis on laias maailmas kõige parem ja kõige kallim. Kogunesid Fjodor, Marja ja Aleksei ega teadnud, kuhu sammud seada. Siin Marja ütlebki, et vanaema talle enne surma seletanud: ,,Kui sa kunagi midagi tahad teada, kas või näiteks teed ei tunne, võta siis mu kerake, lõnga otsast hoia kinni ja viska teele veerema. Kuhu lõngakera veereb, sinna oma sammud sea.“ Ütles seda Marja Fjodorile ja Alekseile; võtsid nad siis ahju tagant kerakese ja tegid kõik nii, nagu vana ema käskinud, ning astusid kerale järele. Lähevad nad ja imestlevad. Kus varem jõed-kärestikud jooksid, ei käiku-ülesõitu olnud, sinna sillad pooleverstased nüüd ehitatud: vaiad sisse rammitud, lauad peale laotatud, käsipuud külge kinnitatud. Kus vana võimu ajal laiusid sood-rabad ülepääsmatud, ei käikuläbisõitu olnud — seal teed nüüd kenakesed tehtud, sillu tatud. Sõidavad neil teedel masinad mitmesugused, aga Äänisjärve kaldal seisab lennuk. Tahad — käi jala, tahad — istu masinale ja sõida, tahad — istu lennukisse ja lenda. Kus seisid põlismetsad pimedad, läbipääsmatud, sealt läbi rajatud nüüd laiad maanteed, siledad, ja laternaid palju paigutatud. Lähed päeval — valge, lähed öösi — valge. Vähimagi vaevata käivad Fjodor, Marja ja Aleksei kerakese järel, ja veeres kerake kuni kivise Moskvani. Küll emakeses Moskvas jookseb palju masinaid! Palju on Moskvas valgust, justkui ööd ei olekski! Fjodor ütleb: „Mulle meeldisid masinad. Vanad jalad töntsid kõn dima, siis vanu-igigi saad masinal sõita.“ 86
Marja aga ütleb: „Ei asjata kerake siia veerenud. Moskva on tark, Moskvas saamegi teada, mis on kõige parem ja kõige kallim.“ Aleksei aga lausub: ,,Kõnnime siis Moskvas ja vaatame, võib-olla kõige kallim ei olegi meie juures kolhoosis, vaid on Moskvas. “ Leppisidki sellega. Lähevad mööda tänavaid, lähe vad ja imestlevad, kuidas tänavad on kaunistatud, lähe vad ja mõnulevad. Veeres kerake maja ette, aga majale on kirjutatud: ,,Kes tahab sõita, palutakse alla.“ Veeres siis kerake majja ja peatus. Marja pistis kera tasku, ja nad astusid maa-alusesse metroosse. Ka metroos — ikka selge päev, ei ööd kunagi. Sõit sid nad metrool, astusid trepile — ise ei kõnnigi, aga trepp kõnnib nende asemel. Ja viiski trepp neid jälle maa peale. Ütlesid nad aituma trepile. Marja otsis taskust kera, võttis lõngaotsa pihku ja viskas kera veerema. Veeres jälle kerake, kuni jõudis suure aia juurde. Aias mängib muusika, õitsevad ilusad lilled, laulavad imelised linnud. Kõnelev-ad nad Moskvas, aga sõnad on kuulda Äänisjärvele — kõik raadio kaudu kuulda. Aias jalutab noori ja vanu; siin ka tantsitakse, siin ka kiigel kiigutakse, ja puudel põlevad värvilised laternad. Fjodor ütlebki: „See vist ongi kõige parem ja kõige kallim, sest siin on kõik rõõmsad ja rahul.“ Niipea kui ta seda oli ütelnud, kargas kerake Marja taskust, vaevalt jõudis Marja lõngaotsa pihku haarata, kui kerake edasi veeres. Lähevad Fjodor, Aleksei ja Marja kerale järele, ja kerake peatus suure punase maja ees. Maja ees on rah vast murdu. f
87
Marja pistis kerakese tasku ja nad astusid majja. Vaatavad: valge trepp on õitesse kasvanud. Läksid nad treppi mööda ja näevad: majas on kirjutatud kuldsete tähtedega hea inimese elust, kes viis meid kõikide imede juurde. Ja läksid nad kõige viimase toani. Näevad: toas on lippude meri; lipud on langetatud toa keskele ja nen dest levib punast valgust, aga keset tuba — ausammas. Siin ütleski Marja: „Kerake tõi meid suure inimese juurde!“ Ei jõudnud ta veel sõnagi lausuda, kui kerake kargas taskust. Vaevalt sai ta lõngaotsa pihku, kui kerake vee res ikka edasi ja edasi. Kõnnivad nad kerakese järel ja liginevad kivisele seinale. Veeres kerake väravasse ja jõudis valge majani. Marja pani jälle kerakese tasku. Siin avatakse uksed, ja neile tuleb vastu seltsimees Stalin ise. Vns süs Stalin neid enda juurde tuppa ja hakkas neid küsitlema kõigest, nemad aga — jutustama kõigest. Hakkasid nad siis Stalinilt küsima tarku küsimusi. Esimene küsimus oli sellest, kuidas elada paremini ning jõukamalt. Ning Stalin seletas neile kõik. Siin siis ütleb Marja: „Mis on kõige kallim ja kõige parem? See on meie elu. Ei kunagi oleks see säärane, kui mitte meie targad juhid poleks meile ütelnud, kuidas elada. Sellepärast kõige targem ja kõige kallim — need on seltsimees Stalini sõnad, mis ta meile ütles. “ Jätsid nad siis Staliniga hüvasti, ta saatis neid müü rini ja nad väljusid Moskvast. Tahtis siis Marja võtta kerakest, pistis käegi tasku, aga kerakest ei ole teps. Hakkasid seda otsima. Otsisid ja otsisid, tulid Stalini juurdegi tagasi, sealgi otsisid, et ehk pillasid kogemata maha, ka teele vaatasid — aga mida ei ole, seda ei ole. 88
Kuid siin oli tee juba tuttav, istusid masinale ja sõitsid. Jõudsid tagasi kolhoosi. Kolhoosnikud kohe küsima: „Mis on siis kõige parem ja kõige kallim meil siin maa peal?“ Siin nad vastasid kõik korraga: ,,Kõige parem ja kõige kallim meil siin maa peal on seltsimees Stalini sõnad. “ Ja nad jutustasid kõigest, kus nad käinud ja mis näinud. Kõik kolhoosnikud olid nendega ühel nõul. Kesv — oder; kolhoos — lühend venekeelseist sõnust kollektivnoje hhozäistvo (ühismajapidamine); linnased — idandatud vilja terad, milles tärklis on muutunud suhkruks; rammi ma = maasse taguma.
Laul Stalinist. M. Isakovski. Ja kohavad viljakad stepid, jõed voolavad, vetest nii rohked, ja helgivad kevadekoidud me maal, mis nii õnnelik on. Sest laulame, seltsimehed, me inimesest, kes suurim, kes koduseim, armastatuim — me Stalinist laulame nüüd! Meid võitlusse vaenlase vastu ning õnne eest võitlema juhtis ja valas me hinge ta erkust ja jõudu me kuulsuse teel. Sest laulame, seltsimehed, väejuhist, kes kõigist on suurem, kes kartmatum, tugevam kõigest — me Stalinist laulame nüüd!
89
Kui kevadepäike ta kõnnib maa koduse avaral pinnal ja kasvatab vaprust ja rõõmu oma pühamas aias ta. Sest laulame, seltsimehed, me aednikust, kõigist kes suurem, me armastatuim ja targim — me Stalinist laulame nüüd! Ta seaduste rahvaste õnneks lõi murdmatu sajanditeks ja kevade helkivad koidud ta süütas me kodumaal. Sest laulame, seltsimehed, nüüd temast, kes koduseim kõigist, me rahvaste päikesest, tõest — me Stalinist laulame nüüd! Tõlkinud J. Kärner.
Serjožast saab punaväelane. N. Ostrovski.
I Kaevikuist ümbritsetud ja okastraatvõrkudesse mäs situd linnake ärkas ja uinus kogu nädala kahurite ohke ja püssitule ragina saatel. Alles hilja öösi jäi vaikseks. Aeg-ajalt katkestasid seda vaikust ehmunud kogupaugud. Koidikul aga hakkas jaamas patarei juures inimestest kubisema. Must kahurisuu köhis tigedalt ja hirmsasti. Inimesed tõttasid seda täitma uue tinaannusega. Tulistaja tõmbas nöörist, maa värises. Linnast kolme versta kaugusel asetseva küla kohal, mille olid vallutanud punased, ulgudes ja vihisedes lendasid mürsud, lämma tades kõik teised hääled ja kukkudes paiskasid üles puru nenud maakamakaid. 90
Vanaaegse poola kloostri õue oli paigutatud punaste patarei. Klooster asetses keset küla kõrgel künkal. Seltsimees Zamostin, patarei sõjakomissar, kargas püsti. Ta oli maganud, pea suurtükialusel. Rihma raske mauseriga koomale tõmmates kuulas ta mürsu lendu ja ootas selle lõhkemist. Õu kajas ta helisevast häälest: „Homme magame endid välja, seltsimehed. Tõusta!" Kahurväelased olid maganud siinsamas, otse kahu rite juures. Nad kargasid püsti niisama kähku kui sõjakomissargi. Ainult Sidortšuk viivitas; vastumeelselt tõs tis ta unise pea üles. „On aga jäletised, vaevalt läheb valgeks ja juba nad hauguvad. Milline alatu rahvas!" Zamostin pahvatas valjusti naerma. ,,Taipamatud elemendid, Sidortšuk. Ei arvesta, et sa tahad magada." Patareimees tõusis ja urises rahulolematult. Mõne minuti pärast kärgatasid kloostri õues suur tükid, linnas aga lõhkesid mürsud. Suhkruvabriku kõrge korstna otsa oli laudtellinguile seatud vaatluspunkt, kus töötasid Petljura-ohvitser ja telefonist. Üles ronisid nad korstnas olevaid raudastmekesi mööda, Kogu linnake oli nagu peopesal. Siit nad juhtisid suurtükitulistust. Linna piiravate punaste iga liigutus oli neile näha. Täna valitses enamlaste hulgas suur elevus. ,,Zeissi" abil võis näha nende väeosade liikumist. Mööda raudteed veeres pikkamisi Podolski jaama poole soomusrong, tulistades vahetpidamata kahureist. Tema järel tulid nähtavale jalaväe-ahelikud. Mitu korda asusid puna sed rünnakule, püüdes vallutada linnakest, kuid Setši kasakad olid end kindlustanud kaevikuis juurdepääsu teedel. Ja kaevikuis hakkas keema marutuli. Kogu ümb rust täitis pöörane laskude kärin. See kasvas üheksain saks möirgeks, tõustes rünnaku hetkel kõrgeima pingeni. 91
Tinasajust üle valatud ning suutmata taluda ebainimlikku pingutust, tõmbusid enamlaste ahelikud tagasi, jättes võitlusväljale vaid liikumatud inimkehad. II Täna läksid rünnakud linnakesele üha visamaks, üha sagedamaks. Õhk viskleb rahutult suurtükitulistusest. Vabrikukorstna tipust on näha, kuidas enamlaste aheli kud — kukkudes ja komistades — liiguvad pidurdamata edasi. Nad on peaaegu vallutanud jaama. Setši kasakad olid tõmmanud võitlusse kõik oma reservid, kuid ei suut nud täita jaamas tekkinud lünka. Täis meeleheitlikku kindlust, tungisid enamlaste ahelikud jaama ümber ole vaile tänavaile. Lühikeses hirmsas rünnakus oma viimaseilt positsioonelt — eeslinna aedadest — välja tõrjutud kolmanda Setši kütipolgu petljuralased, kes kaitsesid jaama, sööstsid korratute, laialipillatud salkadena linna. Neile toibumiseks ja peatumiseks mahti andmata täitsid punaväe ahelikud tänavaid, pühkides täägirünnakuga teelt kõik tõkkepostid. Mingi jõud ei suutnud enam Serjoža Bruzžaki hoida keldris, kuhu olid kogunenud ta perekond ja lähemad naabrid. Teda tõmbas üles. Hoolimata ema protestidest ronis ta välja jahedast keldrist. Porisedes ja igasse külge tulistades möödus parajasti majast soomusauto ,,Ambur“. Selle järel põgenesid kabuhirmust haaratud petljuralaste ahelikud. Üks Setši meestest jooksis Ser joža õue. Palavikulise kiirusega viskas ta endast eemale padrunitasku, kiivri ja püssi ning hüpates üle tara kadus juurviljaaeda. Serjoža otsustas vaadata tänavale. Teed mööda põgenesid petljuralased edelavaksali poole. Nende taganemist kattis soomusauto. Linnaviiv kivitee oli tühi. Korraga kargas teele punaväelane. Ta viskus maha ja 92
tulistas piki teed. Tema järel teine, kolmas... Serjoža näeb neid: nad hoiduvad kummargile ja lasevad joostes. Ilma igasuguse katteta jookseb päevitunud, põletikus silmadega hiinlane, alussärgil kuulipildujate lindid, mõle mas käes granaat. Kõige ees aga tormab kerge-kuulipildujaga üsna nooruke punaväelane. See oh linna tun ginud punaste esimene ahelik. Rõõmutunne valdas Serjožat. Ta sööstis kiviteele ja kisendas nii, kuidas jaksas: „Elagu seltsimehed!“ Üllatunud hiinlane oleks ta peaaegu jalust maha löö nud. Juba pidi ta poisile vihaselt kallale tungima, aga Serjoža vaimustatud ilme hoidis teda tagasi. „Kuhu põgenes Petlula?" kisendas hiinlane hingetult. Aga Serjoža ei kuulnud teda. Ta jooksis kähku õue, haaras kasaka poolt mahajäetud padrunitasku ning püssi ja kihutas ahelikule järele. Teda märgati alles siis, kui tungiti edelajaama. Olles ära lõiganud mitu mürskudega ja laskemoonaga laaditud ešeloni ja paisanud vaenlase tagasi metsa, jäädi peatuma, et hinge tõmmata ja uuesti korralduda. Noor kuulipildur astus Serjoža juurde ja küsis imestades: „Kust sa oled, seltsimees^,?" „01en kohalik, sntsamast linnakesest; seda ainult ootasin, et te tuleksite." Serjoža pnrati punaväelaste poolt ümber. „Minu teda tundma," naeratas hiinlane rõõmsalt. „Ta kisendama: Elagu seltsimehed! Tema enamlane, meie oma, noor, kena," lisas ta, patsutades vaimustatult Ser joža õlale. Aga Serjoža süda peksis rõõmsalt. Ta võeti kohe vastu nagu oma. Ta võitles koos nendega täägirünnakus jaama vallutamisel. 93
III Linnake elustus. Vaevatud elanikud tulid välja keldrikordadelt ja keldritest ning tungisid väravaile, et vaadata punaste väeosade linnasaabumist. Antonina Vassiljevna ja Vaija märkasid, et ka Serjoža sammub punaväelaste ridades. Ta kõndis ilma müt sita, padrunitasku vööl ja püss seljas. Hämmastunud Antonina Vassiljevna lõi käsi kokku: Serjoža, tema poeg, oli seganud end kaklusse. Noh, sellest ta niisama ei pääse! Kui ainult mõtelda: kõnnib kogu linna ees püssiga! Aga mis edasi saab? Ja neist mõtteist haaratud, kisendas Antonina Vassiijevna, suutmata end tagasi hoida: ,,Serjoža, marss koju! Jalamaid! Küll ma sulle rai pele näitan! Küll sa mul sõdid veel!" Ja ta astus poja poole, kavatsusega teda peatada. Serjoža aga, tema Serjoža, keda ta enam kui kord oli kiskunud kõrvust, heitis emale karmi pilgu ja punas tades häbist ning solvusest lõikas tal sõnad suust: „Ära kisenda! Ma ei lähe süt kuhugi!" Ja peata mata astus ta edasi. Antonina Vassüjevna kihvatas: „Ah, või nõnda kõneled sa oma emaga! Noh, ära sa julge mul pärast seda koju tulla!" „Ei tulegi!" hüüdis Serjoža pead pööramata talle vastuseks. Antonina Vassiljevna jäi üsna segasena teele vah tima. Aga mööda liikusid päevitunud, tolmunud võitlejate read. „Ära nuta, mammike! Valime su poja komissariks," kostis kellegi vali naerune hääl.
94
Rõõmus naer läbis rühma. Roodu ees üritasid tuge vad hääled laulu: Julgesti, vennad, nüüd tööle! võitlus teeb tugevaks meid. Endile priiuse maale rinnaga murrame teid! Vägevalt laulsid read kaasa ja ühises kooris kõlas ka Serjoža hele hääl. Ta oli leidnud uue perekonna. Ja selles perekonnas oh üks tääk tema, Serjoža oma. IV Jõe ääres kitsas kaevikus on mulda mattunud viis inimest. Üksmeelselt on nad tömpninase „maksimi“ kõr vale maha heitnud. See on seitsmenda kütidiviisi kõige eelmine „ salavalvepost". Kuulipilduja kõrvale on heitnud küljeli Serjoža Bruzžak, nägu jõe poole. Serjoža vaatab, kuidas jõgi jookseb, ega saa hoiduda mõtlemast möödunud päevale. Haaratud üldisest vihast, võitles ta eile täägirünnakus valge-poolakate vastu; eile ta põrkas esmakordselt rinnutsi kokku vurrudeta leegionäriga. See lendas talle kallale, käes sirutatud mõõgapikkune prantsuse täägiga püss, kargas jänesehüpetega, kisendades midagi arusaa matut. Sekundi murdosa jooksul nägi Serjoža ta vihast päraniaetud silmi. Veel hetk, ja Sergei virutas täägi otsaga poolaka täägile. Ning läikiv prantsuse tera pais kus kõrvale. Poolakas kukkus ... Serjoža käsi ei liikunud. Ta teab, et ta tapab veelgi, tema, Sergei, kes oskab nii õrnalt armastada, nii kindlalt sõprust hoida. Ta ei ole tige ega julm poiss, aga ta teab, et need maailma parasiitide poolt saadetud, tüssatud ja õelalt ülesässitatud sõdurid on tunginud metsikus vihas omaenda vabariigi kallale. 95
Ja tema, Sergei, tapab selleks, et tuua lähemale päeva, mil maa peal üksteist ei tapeta. Paramanov puudutab teda õlast. ,,Lähme edasi, Sergei, meid pannakse tähele.1' Element — algaine; algosis; põhjapanev mõiste, lause; siin: olend; ešelon — saadetis sõjaväge; julm - metsik; leegionär Pilsudski poolt moodustatud valge Poola väeosa „Poola leegioni" sõdur; lünk — tühik, tühi koht; maksim — Ameerika inseneri H. Maximi poolt leiutatud raskekuulipilduja; mauser — saksa relvar tehniku P. Mauseri poolt leiutatud püstol (revolver); mürsk — kahurikuul, laeng; parasiit — priisöödik, teiste kulul elav isik; patarei — kahurväes väikseim ühik; Petljura valge Ukraina kasakapealik, kes poola leegionäride abil võitles Ukrainas enam laste vastu; positsioon — asupaik, asend; maa-ala, kuhu sõjaväe»osad sõjaliseks tegevuseks paigutatud; protest vastuvaidlus, haavunud meelepahaavaidus; reserv — varu, tagavara; Setä maakoht Ukrainas; solvus — sõnadega, teoga haavamine; sööstma — tormama; ült — seljast; „Zeiss“ — pikksilm ..ZeissU firmast
Noor maa. Ukraina keelest. Maa, mispärast sina nõnda rõõmusteled, täitnud külad, linnad miks on bõiskehääled? Sellepärast, maa, sa noorenend nii väga, et sind ehtind oleme iseoma käega.
Miks vaid aina õnnest kuuldub kõnelusi e8a °le kõnet murest, hädast kuski? Sellest võim ja rikkus soosikuks meid valind, õnne meil’ et annetas seltsimees suur Stalin. Tõlkinud H. Adamson.
VaataK. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
III ...K. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
III VIHK
RK
″PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
Taevas ja maa.
All karjamaal, kus libistas
kord lehti nõtke haab,
seal elas kehvik-külamees —
ei taevast ega maad.
Onn oli temal röötsakil
ja väravata õu,
üks kirju koer ja kanake —
see kõik ta tõpratõug.
Koer kiunub, aga kanake
siin siblib nii, et saab ...
Ei üht, ei teist, ei midagi —
ei taevast ega maad.
Ei elu ega elamist,
ei eile ega nüüd,
ei nime ega nimetust,
ei karva ega küünt.
Tal kogu pere räbalais
ja ise kõhn kui raag ...
Võib täitsa täpselt ütelda:
ei taevast ega maad.
Ta kuulsus polnud jõukuses,
vaid kehvuses ja muus —
tal neli poega kasvasid
kui hüvad saarepuud.
Ja vaata, poistest abi
näeb juba isa oim:
ja suurimale hooleks
on stepis lambahoid.
Ta hoiab, hoiab utti
kui sõjaväge teel.
Laiskvorstiks poisiklutti
vaid kutsub kuri keel.
7 Kirjandust koolile V
97
Kes mäletab — ka teine
ei kõigutanud reit:
ta talutada oli
seal külas pime eit.
Too leib ei olnud magus,
kuid siiski kõht sai täis.
Hüüdnimeks anti — Hulgus,
sest hoovides ta käis.
la kolmas poeg, kes mõttes
veel sõrme imeb suus —
see pandi hanekarja,
kui tuli kevad uus.
Ta karjatab ja kardab,
vist pureb hani — ai!
See jõnglane ka teistelt
hüüdnimeks Jeesus sai.
Kuid neljas — kõige noorem —
on väike nagu siil.
Ta teiste naeruks-naljaks
päev-päevalt sirgub siin.
Poolkülmand, pesemata
ja isa kübaras —
ning teda kogu küla
Musthakiks näägutas ...
Ja elutses ning elas
too kehvikluserass,
mis elu see — on teada:
ei taevast ega maad.
Nad leivast kuulsid tihti,
kuid väga harva sõid,
õhk ainult oli vaba
ja vabalt vettki jõid.
Nii elas, toitus kuidagi
see pere aastaid siin.
Ja ainult suur sovjeti võim
ta valgusesse viis.
See puuduse ja mure
lõi pakku läve eest
ning poegadele kätte
ta näitas mitu teed.
Nad kõik on meesteks sirgund
neid vaevu tunda võib:
neist igaüks on praegu
meil väga tähtis hõim.
Too vanem, kelle nuuti
kord kartis lammasloom —
on täna õpetatud
ning tuntud agronoom.
Kuid teine poeg, kes eite
kord juhtis külateil —
on ülijulge lendur
ja kuulus sangar meil.
Kuid kolmas, hanekarjas
kel oli käia au —
on näitleja ja lavalt
meid rõõmustab ta laul.
Kuid kõige noorem elab
kolhoosis isaga,
ta brigadiirikutses
nüüd töötab visana.
Ja vana — auväärt isa
ei murdund aja ees —
kolhoosis ise praegu
on väga tuntud mees.
Neid omapoolseid mehi
kaeb uhkelt kodukond —
hüüdnimed unustatud,
kuid ehtsed meeles on.
Ja igaüks nüüd rõõmu
sest uljast perest saab,
kõik tema ees on lahti —
nii taevas kui ka maa.
Üles kirjutatud Zakatno külas Limanski
rajoonis Donetsi oblastis Ukraina NSV-s.
Tõlkinud
Juhan Sütiste.
Brigadiir — tööjuhataja kolhoosis teataval tööalal; ehtne —
õige, võltsimatu; oim — meel, aru; rass — tõug; sovjet — nõu
kogu; stepp — rohtla; tõbras, tõpra — sarvloom; uljas — julge,
vahva.
Meri.
Fr. Tuglas.
I
Ju lapsena igatsesin merd ääretut mina.
Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju ja lainetel
liuglevat viirese varju ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju
ning kaugel kõikuvat üksikut purje. Ma ihkasin näha ta
tukkuvat pinda kui magava hiiglase raudrüdes rinda ja
kuulata laineid, mis veerevad randa kui tuiskavad leegid,
mis raksuvad, mis kirglikult kutsudes tuksuvad, mis müri
nal maltsrannale vaovad ja siis jälle knresti kaovad kui
vägi, mis taganeb vaenlase eest, või põdrakari läeb
põleva padriku seest!
Oh, kuidas ma ihkasin seda laiust ja seda suurust!
Ma tahtsin näha mässava maru algust ja sähvava välgu
rohelist valgust ja selle paistel tuiskavat lainete vahtu!
100
Ma tahtsin mässava mere peal sõita, ta tuultega raskesti
võidelda, — võita — ja nutta ning naerda siis võit
luste üle!
Kõike seda ihkasin ma; tusk lapsel ju täitis rinda:
saaks suure mere randa, saaks randa ma!
Öö hämaras rääkis taat elu kurba juttu, täis piina,
orjade ohkeid ja nuttu, öö oli nii vaikne, täis tuska ja
leina, ja kaste kaalus maha värisevat maarjaheina, kuu
kahvatult valgustas sauna seina ning mustad varjud
magasid väljade peal.
Siis noores hinges lõid leekima kõrged aated. Ma
nägin uut ilma, lahtist maad ja laia väljavaadet ning
nägin vaba rahvast tõusvat. Mu rinnas oleks paistnud
kui päikene, mis valgustab ja soojendab; mu ajus sündis
ju äikene, mis kärgatab ja hävitab — ning siis vahest
isegi hävineb.
Sus näha ihkasin merd mina võimsat ja tahtsin
kuulda ta kartmata mürinat: meri, üiinu meri, suur, võit
matu meri, vastu suil’ tuksus mu südames veri — vaba
ja julge kui sinagi!
n
Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri!
Kui lai, kui suur, kuis sinetad sa! Kuis vabadust õõtsub
sust vastu mull’ otsata! Mu süda nii rõõmsasti tuksub,
keeb veri ning säravad silmad ja sätendavad. Käed aknaraudadest kinni kramplikult hoiavad. Rind väsinud on
rusutud vastu külma seina. Silmad, täis tuld ja ühtlasi
põlevat tuska ning leina, näevad vahul lendavaid lainete
harju ja keerlevaid valgeid kajakakarju ja õrnalt ujuvaid
pilvi ning säravat, sügavat sinitaeva võlvi. Ja seal need
suured võõramaa laevad kui hiiglaluiged keset laineid käi
vad. Tõusevad valged purjed kui luikede tiivad ja tuuled
siis viivad rahvast ja laevu kaugele ära, — sinna, kus
101
verised täägid ei sära ja kuhu ei kosta ka raudade kõlin
ning kära. Oh, ma olen nii lähedal sulle, mu meri, mu
õnn! Veel üksinda külmad rauad ja seinad me vahel
on, — need äraneetud seinad ja rauad!
Meri, mu meri, kas näed, su kaldal mustavad ju
hauad! Kas sa ei tea, keda sinna südaöösel maeti, nagu
metsalooma hauda aeti, külma liiva ja kividega kaeti?
Meri, mu meri, su kaldal seisavad ju võllapuud ja
päikesepaistel pleegivad seal pealuud! Kas sa ei näinud,
kellel seoti siin suud öösel, mü ei paistnud kuud ega
särand taevas tähti? Keda siis seal kõrgel nähti päikese
tõusul kõikuvat?
Meri, mu meri, su rannal ju ahervarred mustavad, —
alles praegu tukid seal kustuvad! Kas sa ei tea, kuidas
see juhtus ja oli, et lahti pääsis meeletu tuli? Kas sa ei
näinud, kes poos, kes tappis maha, kes tõi tule talutare
taha, kes tõi oigamist ja leina, murdis rahva nagu heina?
Oi seda udu minu silmade ees! Oi seda valu minu
südame sees — külma ja teravat nagu need rauad, musta
ja sügavat nagu need hauad või nagu meri seal hau
dade taga!
m
öö tõuseb, tume ning tormine öö... Ei kuma kah
vatu kuu, ei paista linnutee vöö ... Mu vangitoas põleb
punane tuluke ... Varjud käivad, varjud ujuvad, siis võta
vad kahtlast kuju nad... Tuul ulub ja oigab akende
taga ... Hinge täidab põletav tusk ja põletav janu...
Ma tõusen, läen jällegi külmade raudade manu. Joo
külma tuult, mu väsinud rind! Kaisuta, vaba ning vihane
torm, kaisuta mind! Mu silmad eksivad sügavas öös,
seal mustade udude painavas vöös.
Keset pimedat ööd on mere peal torm. See müriseb,
raksub, suur mere süda hõõgub ja tuksub. Ah, kui kau
102
gele veerevad vahused lainete harjad kui kiskjad metsaliste karjad või kui võitlevad sõjaväed! Mere peal tekivad
orud ja mäed; lained langevad, nõrkevad, kangevad, tõu
sevad, tungivad, pilguks siis hanguvad, kui haiged pöör
levad, kui rullid veerlevad, kui vihased sihisejad ussid
siis keerlevad, oiates rannale vaovad, kaljut kui vasara
tega taovad ja raovad ning siis jälle oiates kaovad!
See on seal meri, mu nooruse paleus! See on seal
meri, mu hinge igatsus! Veel vägevamaks saa, saa kan
geks, mässa ning ulu, taevani tuiska, need paerahnud kui
sõmerad paiska, et need müürid kord merre langeks!
Mürise, meri, väära ning murra! Kui oled sa tõusnud,
siis võitle ka korra!
Ja tulekski rusude all minul surra, siis ihkaks, et
süda minul meresse vaoks, ja et minu elu siis lainetes
kaoks, ja et mina lainena uuesti mühaks kodumaa külmal
ja liivasel rannal sest suurest murest oma südame sees —
nii külmast ja teravast nagu need rauad, nii mustast ja
sügavast nagu need hauad, või nagu meri seal hau
dade taga!
Tallinna Toompea vanglas 1906.
Aade, ideaal, paleus — mingi ihaldusväärne, raskesti saavuta
tav eesmärk; linnutee — selgeil, kuuvalgeta öil nõrgalt helendav
taevavõlvi läbiv vöö, mis koosneb miljoneist suure kauguse tõttu
uduna näivaist tähtedest; viires — kajakaliste seltsi kuuluv mere
lind, mustavõitu sulestikuga.
Seadusemees.
Ed. Vilde.
I
See võib olla ainult pöörane, ärarääkimata pöörane
eksitus, mis peab selguma! Ega niisugune ülekohus kuigi
kaua kotis seisa! Vaikse küla kallale tikkuda, hulk ini
mesi kinni võtta ja püsside vahel minema viia — tule
103
taevas appi, õigus peaks ju maa pealt kadunud olema,
kui see verine eksitus ei ole, mis ilmsiks peab tulema!
Kui mitte enne, siis sõjakohtu ees. Ei, juba varem —
juba poole tunni pärast! Sest kas ei viida meid kirikualevi ja mõisa poole? Muidugi! Noh, eks komissari härra,
või kreisiülema noorem abiline, või ka mõisasaks ise, eks
nad ju tea, kas meie oleme mässajad või mitte!
Kas me oleme teinud liiga ühelegi ametnikule, või
mõisnikule, või kirikuõpetajale! Kas me oleme puutunud
kellegi vara! Kas me oleme teotanud keisri pilti või kohtu
kulli! Ei midagi sellesarnast... Mis mujal on juhtunud,
nagu lehed räägivad, — Lätimaal, kus valitsusele sõja
riistadega vastu hakatud, Tallinna ligidal, kus mõisu
põletatud ja rüüstatud — mis meil sellega tegemist?
Meie naabruses paaris vallas olevat küll ka midagi
tehtud, millega ülemus ei võivat leppida; vanad valla
ametnikud lastud lahti ja valitud uued, monopol ja paar
õllekõrtsi pandud vägisi kinni, keiser võetud vallamaja
seinalt maha, kogukonna rahaga otsustatud sõjariistu
muretseda, ja ei tea mis veel... Aga meil — mitte kõige
vähemat! Sõrmegi pole me liigutanud... See on hirmus
eksitus, mis selgumata ja karistamata ei või jääda! Sest
muidu oleks see meeletu vägivald, päris röövlite tegu, ja
meie ei ela mitte Hiinas ega Türgimaal!
Kuna see mõttevool mässates Kadaka Jaani ajust
läbi mühab, tõstab ta parema käe kõrgele, et naisi ja
lapsi vaigistada, kes nuttes ja ulgudes rongile järele
jooksevad, ja hüüab neile valjusti, et see olevat ju eksi
tus, mis varsti selguvat.
Vasaku käega äigab ta üle laubal oleva suure veri
punase muhu, mille vihane dragun lõi talle püssipäraga,
kui ta ei tahtnud aru saada, et ta on vang, kes peab
teistega ühes minema. Ja kui ta uimaselt naise kaenlasse
tuigerdas, murdsid soldatid kapi lahti, võtsid sealt ta
104
raha ära ja andsid talle toibutamiseks veel ühe võmaku,
millest ta sai kuklasse uue muhu.
Kõik, mis meil tehti, kui vabadused anti, oli kõnele
mine — arutab ta oma mõtteid edasi. Et meile kooskäi
mise ja kõnelemise õigus oli kingitud keisrihärra armu
liku käsukirja läbi, siis tegid inimesed ka suu lahti ja
igaüks kõneles, mis ta õigeks arvas, kuigi see oli minu
meelest vahel väär... Pea — kas ehk kõned?...
Ta peatas äkitselt sammu, nii et tagakäija tema vastu
põrkas.
Aga siis peaksid kõnelejad üksi püsside vahel olema,
ja mitte ka tummad pealtkuulajad, kes kõnedega nõuski
ei olnud! Kuidas sattusin mina näiteks vangide hulka?
Miks on minul muhud peas, ja miks võeti minu raha ära?
Kuidas sattus Kadaka peremees mässajate hulka?
Ühe käega katab ta otsaesise, teisega kuklamuhu,
sest tal on tundmus, nagu oleks ta pea pragisevates lee
kides ja nagu soritaks ta ajus tuletangidega.
Mina, Kadaka peremees... Kõnet ma ei pidanud,
sest avalikult hulga rahva ees ma kõnelda ei saa. Pole
ma koosolekuü niuksatanudki. Minu arvamine on aga
teada. Mis ma hulkadele ei ole ütelnud, seda olen ma
üksikuile ütelnud. Mina olen seadusemees. Alati olen ma
palumise poolt olnud, mitte nälgi nõudmise või kättevõit
lemise poolt, liiatigi kättevõitlemise poolt vägivallaga!
Ma mõistan hukka vägivalda, ma kardan ja austan valit
sust ja iga ülemust. Ja ma olen ikka selle poolt, et palu
taks võimalikke asju, et paludes targu mõõtu peetaks, ja
tormajaid olen hoiatanud ja neile ütelnud, et nad valit
susele ometi aega annaksid. Ega kõike või korraga saada;
vabadusi ja õigusi ei või ju pimesi pihust puistata... Ja
inimesed teavad ka, et mina olen liiga suure vabaduse
vastane, sest et see kasvataks kõiksugu vallatust ja üle
annetust, ja viimaks ei tea enam, kes peremees, kes
105
sulane. Ja kes peab siis sõna kuulama, kui kõik tahavad
käskida ja valitseda ...
Ei, see on eksitus, see on õnnetu eksitus — see tuleb
kindlasti välja! Kõige hiljem poole tunni pärast. Kadaka
Jaaniga pole neil midagi pistmist. Kadaka Jaani nad
kinni ei pea. Sest võhivõõrad soldatid ei tunne ju inimesi,
ei tunne ühtegi hinge külas, ja rääkida ei saa nendega
ka mitte — umbkeelsed venelased kõik ja pooljoobnud...
Ja jälle näitab ta käega — seekord oma naisele ja
pojakesele, kes tema ligidale on jõudnud ja dragunite
kõrval sügava lume sees sörgivad. Ja valju häälega kuu
lutab ta, et eksitus tuleb välja, nad võivad üsna rahul ja
mureta olla, Kadaka Jaani kinni ei peeta — teda mitte ...
Aga ka teisi käsi kerkib üles rahustama ja vaigis
tama, ka teised kahvatud suud paistetanud ja kriimustatud nägudes kogelevad eksitusest, millele varsti selgu
mine järgneb, järgnema peab. Ainult vallakirjutaja, kes
oma kõnedes nõudmisest rääkis, ja metsavaht, maata ini
meste kõnemees, kes kättevõitlemise eest välja astus,
sammuvad tummalt, hämaralt rongis, ehk küll ka nende
naised-lapsed on järeljooksjate ahastavas salgas. Mõned
noormehed, kes on teinud tegemist kihutavate lendlehte
dega, vaatavad tühjal pilgul üksteise otsa ja hoiduvad
ligistikku. Üks neist kiristab kuuldavalt hambaid, kui
dragmii-hobuse puristus niisutab ta põske.
Eksituse-uskujaid ja naiste-trööstijaid ei lasta aga
käsi tõsta ja hüüda. Poliitilised kurjategijad peavad olema
keeletud ja kurdid, ainult süda võib neil karjuda niipalju
kui tahab. Püssipäradelt sajab hoope igasse külge, ja
uued muhud ja haavad seltsivad endistele. Siin neelab
keegi verd suust ja ninast, seal sülgab teine oma hambad
lumme maha.
Ei hüüa enam keegi ega tõsta kätt. Ka Kadaka rent
nik mitte. Sest tal on nüüd veel kolmas muhk.
106
II
Eksitus kestab edasi — ei sedapuhku tehta midagi.
Aga varsti nad hüüavad jälle. Karjahtavad. Uluvad.
Jäävad seisma. Ringutavad käsi.
Ka seda veel!
Mitte ainult, et vaikse valla kallale tikutakse, inimesi
püssipäradega võmmitakse, nende raha ära röövitakse ja
nad vangideks tehakse — ei, ka nende küla pistetakse
veel põlema.
Kahe talu õlgkatustest pahvatavad nõgised sambad
üles, mustad nagu põrgu vanded, veriste vöötidega nagu
kuradite keeled. Säherdusi põrgulippe nähti eile õhtul
paaris naabervallas lehvivat, ja siis ütles Kadaka pere
mees üleaedseile: „Ennäe, mis mässamisest tuleb! Kes
käskis seadusi rikkuda!“
Tulesüütajad, salgake draguneid, kõik joobnud, jõua
vad rongile nelja ajades järele, huilgavad läbisegi ja näi
tavad üksteisele lõbusat tulevärki.
Ja talupojad vahivad taeva poole, käed ristis ja ahas
tav ootus silmis, nagu peaks hall vaip lõhki kärisema ja
sealt mingi keelav ning õigustmõistev ilmutis välja raksatama. Aga taevas näitab neile tumeda türanni jääkülma
kinnist palet. Tuhmilt ja sapiselt haudub ta kõige häda
üle nagu kuri südametunnistus. Ainult lumi väetikeste
tuikuvate jalgade all krigiseb kaastundlikult ja vihaselt.
Külmunud maapinnast hoovab üles nagu emalik ägamine,
ja üks vares saadab haleda kraaksumisega halli hulka,
müles näod talle viimaseni tuttavad.
Nad jõuavad kirikualevi lähedale, pöörduvad aga
paremat kätt kõrvale — teed mööda, mis viib mõisa
juurde.
Noh, eks parunihärra tea, ja ametnikud pole kaugel,
ja hingekarjane, kui peaks vaja olema, — ka mitte.
107
Ta pole küll talurahva sõber, see mõisasaks, ja mitte
pehme isand, aga ega ta või salata. Ja valetada ammugi
mitte. Seks on asi liiga tõsine ...
Ja nõnda jõuavad nad mõisa juurde usalduse ja hal
jendava lootusega. Kõik vaikivad. Naised ei nuuksu
enam ja lapsed kuivatavad silmi. Hingetu põnevus nöö
rib nende kurgud kinni.
Salk kasakaid peatub mõisaõues — parunihärra
kaitsevägi, juba rahutuste algul siia kutsutud. Nende
punsunud näod" vaatavad ilmetult vangirongile vastu.
Selles aga käib külm võbin peast jalgadeni läbi kehade —
hoolimata süütusest ja kindlast usust, et eksitus saab
selgeks. Selgekstegijaist, päästjaist, ei ole näha ühtegi,
ka parunihärrat mitte. Ainult üksikud mõisateenijad, sil
mad suured ja näod kahvatud, piiluvad nurkade tagant
välja; äraneetuile läheneda nad ei julge.
Rong juhitakse loomalauda ja hobusetalli vahelt
puiestiku taha, kus see planktara läbi lagedast väljast on
lahutatud. Dragunid hüppavad sadulast, noor ohvitser
sammub kõlisevate kannustega üles härrastemaja poole,
kasakad lähenevad jalutades.
Vangid ja nende omaste hulk, kokku rudjutud, hun
nikusse rüsitud, on seisma jäänud — äkitselt, ühe nõk
suga, nagu oleks elu kõigist neist kehadest korraga välja
põgenenud, nagu oleksid kõik südamed, kõik veresooned
ühel ja selsamal silmapilgul tuksumise lõpetanud... Sur
nud, tardunud, kogu seisvaid laipu... Ja hauavaikus —
see vaikus, mis ka elavaid sunnib vaikima ...
Puusärgid!
Viis — kuus — seitse kirstu.
Hööveldamata laudadest suurte naeltega toorelt
kokkuklopsitud kirstud.
Ja vitsad ning kepid — korralikult pinusse laotud —
kaks kihti kõrvuti, natuke maad eemal kirstudest...
108
Ja üks toon rebeneb lahti tardunud inimhunniku kes
kelt, tema ühisest suust — üks toon nagu tagakihutatud
ja äkitselt kuristiku äärele jõudnud jahilooma mahasuru
tud, korisemiseni tasandatud möirg — ehmatuse ja surxnaviha ühiskisa, koosnev peaaegu hääletuist häältest...
III
Sellest pilgust peale algab unenägu.
Nagu unes ütleb Kadaka peremees endale, kui ta
kirste ja keppe küllalt on tunnistanud:
„Eksitus läheb ikka suuremaks!
...Mitte pokri pista ei taheta meid, vaid peksa ja
maha lasta! ... Nagu mässajaid! ... Nagu inimesi, kes
mõisu on põletanud ja sõjaväele vastu hakanud... Nagu
nad lätlastega teevad ja Tallinna poolt mässajatega...
Ja siin peab see sündima — siin, mõisa külje all? No,
kus see sõjakohus peaks olema? Kas ehk ülal mõisa
majas? ... Noh, küllap me paruni käest kuuleme ...“
Äkki tuksatab ta kobavast ajust läbi, ja nagu nähta
matu valgusjuga puudutab see ka paljusid teisi:
Vigur!... Hirmutamisvigur! Et meie ka mässama
ei hakkaks... Või et me arvatavad ülesässitajad eneste
hulgast välja annaksime... Vigurdamine on kõik see
siiaajamine ja kõik need kepid ja puusärgid!
Ja halvatud hunnikusse sigineb natuke elu, hangunud
kehha ilmub pisut liikumist... Ainult vallakirjutaja sei
sab paigal nagu tulp; metsavaht vahib silmi pilgutamata;
noormehed, kellel lendlehed süüks, seisavad õõnsa vaa
tega koos, ja üks neist, kes kirste ja keppe silmitseb,
kiristab kuuldavalt hambaid.
Unenägu aga kestab edasi. Eksitus aina suureneb.
Või on see ainult vigurilise naljamängu järg, selle
teine vaatus?
109
Noor draguni-ohvitser ilmub näitelavale. Ja temaga
ühes kirikuõpetaja ametikuues. Veel üks kolmas härra —
paruni pikk kogu tuntakse ära — läheneb mõisamaja
poolt, jääb aga vaatepaigast natuke eemale seisatama.
Veltveeblile ja lipnikule annab ohvitser hiljukesi
käske, mis näikse käivat teatavate ettevalmistuste kohta,
sest mõlemad astuvad vitsa- ja kepihunnikute manu.
„Kindralkubemeri-härra käsul —“
Vaeh, noor draguni-leitnant oskab korraga eesti
keelt! Ja kui nad temaga külas kõnelda püüdsid, tõrjus
ta neid nagu mõni umbkeelne vene keeli tagasi! Kodumaalane siis! Võsuke oma härraste suguseltsist...
, ,Kindralkubemeri käsul saate teie mässamise eest
ihunuhtlust ja 7 meest teie seast (ta loeb nimed sedelüt
— need on metsavahi, vallakirjutaja, kooliõpetaja ja
nende nelja omad, kes lendlehti laiali laotanud) lastakse
siinsamas maha.“
Hingetu vaikus.
Kas see ka veel vigurdamine peaks olema!
Ei ole!
Õpetajahärral on liiga pühalik nägu, ja ohvitserihärral liiga kale pük, ja parunihärra läheneb nii huvita
tult ... Politseid aga pole nähagi — see on ametitalitused
nähtavasti sõjaväe hoolde andnud. Sõjaväe ja mõisniku
hoolde.
Ei, see ei või enam mäng olla.
Ja ka eksitus ei või see enam olla.
Ainult üks inimene on veel, kes usku eksituse sisse
veel ei kaota. Und nägev Kadaka peremees on see üks.
Oma verekrnmuse silmnäoga astub ta ohvitseri ette ja
ütleb:
„Meie ei ole mässajad, aulik härra, meie oleme süü
tud ... Eksitus on, aulik härra ..
Aulik härra teeb nagu ei näeks ega kuuleks ta.
110
Mina, Kadaka peremees, mina pole mässaja — ma
olen seadusemees! Ma vannun kolmainu jumala nimel!"
Ja vanaldane mees langeb noore ohvitseri ette põlvili.
Nagu mahaniidetud kõrred vajuvad ka kõik teised
vägeva jalge ette põrmu, välja arvatud metsavaht, valla
kirjutaja ja see noormees, kes hambaid kiristab. Ja koo
ris kordavad nad:
,,Meie ei ole mässajad, aulik härra, meie oleme
süütud!"
Tusaselt, virveke jälkust näos, nihkub ohvitser nen
dest eemale. Aga nad roomavad talle järele ja püüavad
ennemuistsel kombel ta reisi kaabata. Ja nende juurde
seltsivad põlvitama ja paluma ka naised.
Kooliõpetaja, kellel pisarad üle põskede veerevad,
palub, et teda sõjakohtu ette pandaks.
„Sõjakohus olen mina!" käratatakse talle vastu.
Vallavanem, väga alandlik mees, suudleb vägeva
saapaninasid ning ägab lõdisedes paluda, et teda kulu
pead mitte ei pekstaks, vaid selle asemel vangi mõistetaks.
,,Sõjakohus" tõmbab oma lakksaapad tema eest
tagasi ja tõukab teda endast eemale.
Kõige noorem surmamõistetud noortest meestest
tuleb palvega — saadetagu teda eluajaks Siberi kaugemaisse kohtadesse asuma; suremiseks — armulik härra
nägevat seda ju isegi — olevat ta veel liiga noor.
Kadaka peremees palub ainult ülekuulamist siin
samas kõrge armuliku härra poolt. Eksitus, õnnetu eksi
tus selguvat siis kohe, eriti tema kohta. Ei ole tema oma
peas iialgi ühele mässulisele mõttele maad andnud, ei
iialgi niisugust sõna suust pillanud, ammuks siis mõnda
säärast tegu kavatsenud või toime saatnud. Alati olevat
ta kindlasti keisri ja seaduse poole hoidnud, kõrgele üle
musele au andnud ja allaheitmist ilmutanud. Seda võivat
iga inimene vallas vandega tõeks tunnistada. Tema ole
111
vat seadusemees, sõnakuulelik, käsutäitlik seadusemees
läbi ja läbi...
Ning lumes põlvitav rahvahulk, kellest ühed äganud
paluda sõjakohut, teised ihunuhtluse asemel vangistuskaristust, nuuksub nüüd üsna väikese ülekuulamise järel,
ning mitmed hüüavad oma hädas senist kõrget ja aulikku
härrat kindralihärraks — keiserlikuks kindralihärraks.
„Rahu! Mul on teie mõisahärra ja politsei teadaandmisest küllalt!“
Lapsikud isikud salgas jäävad kuulatama, nende seas
ka Kadaka peremees. Või siis see mees, kellelt nad eksi
tusele seletust, vaheleastumist, päästmist lootsid, on ise
nende seast, kes neid mässamises on süüdistanud ja kep
pide ja kuulide alla andnud!... Tõevastaselt... parema
teadmise vastu!... Ja ta seisab siin nagu õige mees
kunagi — sirgelt, rahulikult, uhkelt, inimese iseteadvu
sega, kelle teadaanded teevad liigseks kohtuliku läbikat
sumise. Kelle teadaanded ulatuvad, et seitsmel inimesel
eluküünal täiesti ja mitmekümnel peaaegu ära võidakse
kustutada!... Ta seisab nende juures näoga, millest on
lugeda, et ta on saatnud toime ilusa ning tulusa teo.
IV
Kadaka peremees tõstab kähku parema põlve üles —
ta põlvitab veel ainult vasakul. Sus hüppab ta jalule ja
tüürib tuiklevalt mõisniku poole... Temale järgnevad
sõgedal, pöörasel võiduroomamisel kõik need teised, ikka
veel lapsikud! ...
Ja nüüd, kus ta nende nõu märkab, see õiglasenäoline
mees, saab ta heldeks ja tuleb neile vastu. Ta ei ole kõrk,
ta algab healmeelel nendega asjalikku läbirääkimist.
,,Jah, armsad inimesed," võtab ta sõna, „pudru, mis
te olete keetnud, peate nüüd ka ära sööma. Kes mässu
liste kilda heidab, ei tohi karistusi pahaks panna ...
112
„Parunihärra,“ kostab Kadaka peremees, „kas meie
teisse või teie omandisse oleme puutunud ?"
„See oleks võinud sündida, kui mul neid seal poleks
olnud," ja ta tähendab pöidlaga üle õla enda taga seis
vate kasakate poole.
„Meie poleks seda mitte teinud, härra, niisugust nõu
meil ei olnud —“
„Teil oli veel palju paremaid nõusid!" naeratab helde
mees haruldase pehmusega. „Kas teie oma koosolekuil ei
nõudnud, et maa kui ka riigivalitsus pidavat talupoegade,
tööliste — ühesõnaga rahvapühkmete kätte minema?"
„Meie koosolekuil kõneldi üldisest valimisõigusest,
parunihärra!"
,,Ja kas teie mõisnikelt nende põliseid seaduslikke
õigusi ei tahtnud ära võtta ning kirikuhärradelt nende
mõisu?"
„Ühesuguseist õigusist kuulsin mina kõneldavat,
härra, eesõiguste ärakaotamisest."
„Noh, kas sellest siis küllalt ei ole? Kas teie seda
mässuliseks ei nimeta? ... Ning vägivallaga tahtsite seda
läbi viia, kui muidu ei lähe —"
,,Mina olen palumise poolt, truualamliku palumise
poolt," tähendab kooliõpetaja vahele.
„No ja, aga kas siis revolutsiooniliste asjade nõud
mine mitte revolutsioonilist meelsust ei tähenda? Ära sa
mind sõnadega püüa tüssata, kullake... Oma palvetega
olete riigivalitsust juba küllalt tülitanud. Küünrapikkuse
palvekirja saatsite kolme kuu eest minema, täis ülekohtusi
kaebusi mõisa- ja maavalitsuse peale, ning kirjutajad olid
vallakirjutaja ja sina!"
„See sündis ministrihärra soovil ja mitte meie poolt
üksi, vaid enamasti kõigi kogukondade poolt!"
„See pidi aga sündima ainult nende kogukondade
poolt, kellel oli millegi üle kurta — nimelt nälgivate vene
8
Kirjandust koolile V
113
talupoegade poolt; ma ei tea, mis teil viga peaks olema —
kõhud on teil kõigil täis."
Lahket meest, kes vaevaks võtnud talupoegadega
läbirääkimisi pidada, ei julge selles tükis keegi vastu
vaidlemisega pahandada. Meest, kellel sõjavägi keppide
ja kuulidega tarvitada, ei maksa ärritada. Katsutakse see
pärast endid üksnes süüst puhastada.
„Vägivalda, parunihärra, vägivalda pole meie iialgi
tarvitada tahtnud, “ võtab vallavanem sõna, kõigest kehast
värisedes ja ristis kätega.
„Sooh? Ja kõnemeestele, kes teid vägivalla tarvita
misele üles kutsusid — linnast tulnud ässitajale, metsa
vahile, kirjutajale — plaksutasite käsi!“
„Ei plaksutanud!" hüüavad mitmed hääled.
„Aga olite nendega nõus."
„Ei! Ei!"
„Kuidas? Teie ei rääkinud ju neüe vastu?"
,,Igaüks ei saa avalikult kõnelda, parunihärra!"
„Ohoo, ja minuga vaielda saate! — „Lõuad pea!"
oleks ometi igaüks teist hüüda mõistnud!"
„Pidi ju kõnevabadus olema!"
„Rumalus! Kõnevabadus pole mitte urgitsejaüe ja
ässitajaile, vaid käsutäitjate ja korraarmastajate tarvis.
Ja teie ei visanud neid lõhkumisapostleid uksest välja, ei
löönud linna mässajaid malkadega maha?"
„Meie põlgame iga vägivalda, härra!"
„Vägivalda ?... Mässajat ära hävitada ei tähenda
mitte vägivalda tarvitada, vaid korda kaitsta! Mässajat
sallida tähendab aga korra vastu olla, ja korravastaseid
kutsutakse mässajaiks ... Säh teile teie otsus ... Kuid
teü on veel rohkemgi süüd soolas. Nood jõmpsikad seal,
kes teüe mässulisi proklamatsioone ja raamatukesi kätte
muretsesid — kas nad politsei kätte andsite või läbi sugesite? Ei poolegi! Nende kihutuskirjad võtsite vastu,
114
lugesite neid ja võllanägusid endid lasksite eneste keskel
rahulikult elada! ... Ning Tartu kongressile ei jätnud te
ka mitte saadikuid läkitamata — need olid metsavaht ja
kirjutaja..
„Meie ei saatnud aga kongressi otsuseid täide!"
,, Sellepärast ongi teile nii pehme karistus määratud,
ainult ninamehed saavad tinanööbid rinda, teised aga
punased püksid jalga, nagu mässumeestele omane...
Jah, kulla inimesed, teie peaksite oma mõisahärrale tõesti
tänulikud olema selle armuandmise eest..
Nagu sopane käsi laksatab see künism vangidele
näkku, nad nihkuvad tagasi ja vaikivad. Üksnes Kadaka
peremees jääb visaks. Und nähes on ta lolliks läinud.
Ta on juba kõik kuulnud, aga ikka veel mitte aru saanud.
Ta astub üsna ligidale süüdistaja ette, tõstab oma jäleda
verise näo laialt tema poole üles, vahib talle teravasti
silma ja ütleb:
,,Mõisahärra, mina olen korra ja käsutäitmise poole
hoidja. Kui teie mind nuhtlete, siis nuhtlete seadusemeest."
Rahulikult vaatab saks talle otsa, rahulikult kos
tab ta:
„Noh loodame, et nuhtlus sinust veel parema seaduse
mehe teeb... Kuid miks tahad sina nii väga seadusemees olla? Kas sa oled midagi teinud, mida teised tege
mata jätsid, ja midagi tegemata jätnud, mida teised
tegid ?"
Kadaka peremees ei tea midagi sellesarnast üles
anda. Kõnemehi pole ta maha karjunud, surnuks pole ta
neid ka mitte löönud, lendlehtede jagajaid ei andnud ta
seotult politsei kätte, ning valitsusele saadetud märgu
kirjale pani ka tema oma käe alla.
„No vaata/' ütleb parun. „Ei oleks sulle sugugi lngne,
kui sa veel paremaks seadusemeheks püüaksid saada!"
115
Ja ta tahab temast ära pöörduda. Kuid Kadaka pere
mees paneb tee tema eest kinni.
„Härra, ma olengi juba kibedasti karistatud: mind
löödi, mu keha vigastati, mu raha võeti ära, mu hooned
on vist maha põletatud... Härra, ma olen nõrgavõitu,
haiglane mees. Peksuga teeksite mu eluaegseks sandiks,
võib-olla et ma eluga ei pääsegi. Ja ma olen nelja ala
ealise lapse isa... Härra, siis palun ma sind põlvili oma
naise ja laste nimel: jäta mind nuhtlemata! Kui sa oled
inimene ja sul on inimese süda rinnus, siis jäta mind
nuhtlemata!“
Ning kuumas, kirglikus kooris kostab igast küljest
ja nagu pilveke paluvat ahastust hoovab üles põlvitajate
tihkest salgast:
„Kui sa oled inimene, härra, ja sul on inimese süda
rinnus, siis jäta meid nuhtlemata!“
Ning surmamõistetute omaksed — noored naised
nõdra pilguga, elatanud isad ja emad väriseva peaga, ven
nad ja õed jäätanud pisaratega vereta põskedel — nad
tungivad kalli kasuka seest rahulikult vahtiva kohtu
mõistja poole, ja nagu palve kõige kõrgemale voolab
nende tuksuvailt huulilt:
„Kui sa oled inimene, härra, ja sul on inimese süda
rinnus, sus kingi neile nende elu!“
Aga kuna nad tema poole üles vahivad hingetul põne
vusel ning ootavad inimlikku sõna ta suust, seal tabab
neid äkitselt seletamatu hirmujälkus. See inimene nae
ratas. Vargsi, vaevalt märgatavalt. Ta laskis pügu
põrmurusutud, mahatallatud rahvahulga üle libiseda ja —
naeratas ... Teravate hammaste silmapükne välkumine...
Ja nüüd ei ole see enam inimlik nägu, mis nende peale
maha vaatab — see on murdja lõust. Õela murdja...
klassimurdja... selle murdja oma, kes midagi ei
kingi...
116
Ja et neil midagi sellest otsida ei ole, siis pöörduvad
nad isiku poole, kes on vahemeheks jumala ja inimese ja
inimliku murdja vahel. Küll lootuskehva südamega, aga
püüdega, iga nõu, ka õlekõrre järele kahmamist ära
katsuda.
Kui vaga vahimees, püha piirivaht hea ja kurja vahel,
armastuse ja halastuse äravalitud kuulutaja — ta seisab
lähenemata ametikõrguses nende ees ja kostab kaleda
pühalikkusega, kuna ta pilgud otsivad ilmlike võimude
kiitust:
„Mitte teie ihuga pole mul tegemist, vaid ainult teie
hingega! Teie patune ihu maapealse õiguse alla — minu
ametiks on teie vaese, äraeksinud hinge eest hoolt kanda!“
Ja ümlikud võimud, kes esindavad maapealset õigust
— mõisnik ja soldat — nad nokutavad vaimulikule või
mule nõusolemist — ja maapealne õigus astub oma rada...
V
Kadaka peremees karjahtab tasakesi.
Karjahtab nagu pime, kui ta äkki saab nägijaks.
Ta on ärganud. Unenägu lagunes ära.
Ja tema paksu, tuhmi talupoja-pealuu sees tärkab ja
võrsub midagi vägevasti, vägevasti:
Mitte minu, mitte sinu — mitte Mihkli, mitte Mardi —,
vaid meie vastu käib see... See käib nende vastu, kes
seda teha tahtsid, — käib nende vastu, kes seda edas
pidi veelgi teha võiksid... Meie vastu — hulga vastu —
hulkade vastu käib see... Ike ja astel — need peavad
jääma! Kes neid puudutab, selle sööb murdja ära —
murdja, kes midagi ei kingi, kes halastust ei tunne ...
Need seitse seal, need tundsid vaenlase varem ära
kui mina ja astusid talle vastu. Mina aga olin rumal ja
pime ja magasin. Ja et minuga ühes magas nii palju
teisigi, siis võitis vaenlane ja nüüd murrab ta ärganud
117
ära ja magajaile tahab ta verist ähvardust, igavest hirmu
liikmeisse pureda ...
Ja Kadaka peremees sülitab verd, mõrkjat kui sappi,
ja viskab lume käest, millega ta oma haava jahutas, ja ta
käed tõmbuvad rusikasse.
Roomasin ja vingusin nende ees nagu koer. Ja nad
irvitasid ainult, pilkavalt ja põlastavalt. Nagu koerale
kohane... Need seevastu, need nägijad ja võitlejad —
metsavaht, kirjutaja, isegi üks poisikestest — sirgelt sei
savad nad, alandamatult. Nad ei kõverdanud oma põlvi
vaenlase ees, ainus palvetoon ei libisenud nende huulte
üle. Ja neile käiakse otsekohe elu peale. Ka neil on naine
ja lapsed nagu minulgi, ja isa ja ema... Sirgelt, uhkelt
seisavad nad, teades, et nad on õigesti teinud, teades, et
nad endid ei rüvetanud nagu meie, teised... Oo, kuidas
põlgavad ka nemad meid, koeri! ...
Surmapidu algab. Matusetoimetus elavate surnute
kallal. Seitse haualist eraldatakse pisut, ja vaimulik isand
matab nad elusalt sõnamulla ja lauseliiva kõrge künka
alla. Leinalaulu nuuksuvad nende omaksed, orelimängu
teevad mõõgad, kannused ja puristavad draguni-hobused... Ainult kooliõpetaja ja kaks noormeest võtavad
kirikuõpetaja trööstisõnu vastu, teiste näod on kõrvale
pööratud. Ja Kadaka peremees leiab, et nad teevad
õigesti: selle mehe sõnu ei suudaks ka tema kuuldavaks
võtta — mitte enam ...
Kurbmängu lõppvaatus algab. Seitse surmalast
viiakse pisut eemale, puiestiku servale ja seatakse latttara najale seisma. Kuna teised oma sümad kinni lase
vad siduda, tahavad metsavaht, kirjutaja ja see noor
mees, kes vihas hambaid kiristab, nägevate sümadega
kustuda. Need kolm seisavad ka sirgelt ja kindlalt jalul,
kuna nelja teist, kes tuikudes lõdvalt lõssi kipuvad lan
gema, peab köitega kinni seotama.
118
Vaikinud, ärahangunud on kõik inimlikud helid
ümberringi. Hukatavad on tummad, liikumatud, ka nende
liikmeist näib iga elu nagu välja nõrgunud olevat.
Kuid ei! Sest nnpea kui ohvitseri komandosõna kajab
ja püssid raksudes tõusevad, ärkab elu nende peas ja
põues — visa, hävitamata elu, mis kolmest kurgust võidu
kisana välja murdub:
„Elagu vabadus! Elagu vabadusvõitlus! Maha------ “
Prahvatav kogupauk matab lõpu ära----------- .
Kuid halvasti on sihitud. Visa eluga kolmest on ainult
ühe suu kinni pandud; teised mõlemad täiendavad hüüet —
vihakuumalt, tasulõõmavalt tungib neil üle vahuste huulte:
,,Maha mõrtsukad!"
Ja isegi pärast teist raginat seisab veel keegi püsti
ja liigutab ennast: metsavaht, maata inimeste, hoopis
paljaste juht... Ta tahab midagi ütelda, aga ta suu täi
dab end palava soolase märjaga, ja ta sirutab käe üles
poole nagu vandudes, ja paljud arvavad kuulvat, kuidas
kõik kolm hüüet õhust läbi vabisevad ja üle lumega kae
tud lagendiku laiali hõljuvad. .. Hääletu hüüdja aga vari
seb kummuli.
Surma vägeva vaikuse käristab korraga lõhki lühike,
röögatav möirg.
Selle tõukas Kadaka peremees välja.
Ta on suure kivi otsa hüpanud, mis vitsavimade kõr
val lumest välja paistab. Ta vihane nägu, must paatunud
verest, sarnaneb hirmsa maskiga. Parema käe on ta aia
poole sirutanud, mille ääres ja küljes laibad lamavad ja
kõiguvad.
Mida ta tahab, see inimene?
Kas ehk kõnelda?
Seda ta ju ei oska!
Siiski! Kadaka peremees oskab kõnelda. Korraga
oskab ... Elu, ärahävitamata elu, välja pitsitatud nende
119
ihudest eemal aia ääres — see on Kadaka peremehe sisse
asunud. Mässavalt käärib see ta põue sügavusest, ta
viha voogavast hingest üles ja murrab endale hoolimatult
ja hirmutamatult teed valla:
,,Elagu vabadus! Elagu vabadusvõitlus! Maha mõrt
sukad! ... Õige oli, mis need kõnelesid, need keeletud seal
aia ääres. Õigesti kõnelesid nad surmas, õigesti kõnelesid
nad elus. Mina aga ei mõistnud seda, ja teie, mehed, ei
mõistnud ka mitte. Nüüd ma mõistan, ja teie peate ka
mõistma hakkama... Vabadust ihaldate ja õigusi ? Ja
arvate, et seda saate? Teie usute, et seda teile antakse,
kingitakse. Ei, ebausklikud, seda ei kingita. Sest kes
peab kinkima? Need, kes teie käest ära on riisunud selle
kalli vara, et seda endile üksi hoida? Need, kes teid
külma rahuga maha põmrnutavad, sest et teie julgesite
ilmutada paljast soovi selle vara väikese osagi järele?
Valitsus, kes ainult säherdustest kokku on seatud?...
Minge ikka, mehed, ärge unistage! Vabaduse peate endile
kätte võitlema, õigused peate endile koju tooma! Ja tasu
peate andma tapjaile — silm silma ja hammas hamba
vastu! Ja jala peate neile kaela peale vajutama, et nad
teid inimesteks tunnistaksid ja teie õigusi austama õpik
sid. Talupojad, töölised-------“
Kõlab kolm pauku. Kadaka peremees kukub kivi
otsast maha.
Üks mõõgahoop lõhub ta pea pooleks.
Lööja oli vormiriides mõisnik ise.
Apostel — kuulutaja; astel — nõel, teravik kepiotsal; dragxmid — liik ratsaväge; ike — puust abinõu veohärgade etterakendamiseks; orjus; kasakad — liik ratsaväge tsaariaegses Venes,
keda võimud kasutasid sagedasti revolutsiooniliste rahutuste maha
surumiseks; kindralkuberner — kõrgem valitsusametnik tsaariVenemaa maa-aladel, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord; kogu
kond — vald; kreisiülem —- tsaariaegne maakonna politseiülem
120
Mehed.
G. Suits.
Tormi ees murduvad tammepuud:
kindlad on mehed aatele truud.
Välkugu teras ja raiugu raud:
mehi ei kohuta surm ega haud.
Kaartesse maha langegu hein:
mehed seisavad niikui sein.
Seisavad. Tuld aga tuksatab rind:
suur on elu ja surma hind.
Lenini lapsepõlv ja kooliaastad.
A. I. Uljanova.
I
Meie juht Vladimir Iljitš Uljanov (Lenin) sündis
22. aprillil 1870 Volga ääres Simbirski linnas, mis tema
auks nüüd on ümber nimetatud Uljanovskiks.
Lenini isa oli siis Simbirski kubermangu rahvakoolide
inspektor. Ta oli pärit lihtsast soost, kaotas noorelt oma
isa, ja ainult vanema venna abil läks tal suure vaevaga
korda omandada haridust. Simbirskis ametis olles püüdis
ta vaeste ja talulaste tarvis rohkem koole avada.
Lenini ema oli arsti tütar. Suurema osa oma nooru
sest veetis ta maal, kus talupojad teda väga armastasid.
Ta oli hea muusik ja tundis hästi prantsuse, saksa ja
inglise keelt ning õpetas neid ka oma lastele. Ta ei armas
tanud suurt seltskonda ega lõbustusi, saatis peaaegu kogu
oma aja mööda kodus laste keskel, kes teda väga armas
tasid ja austasid.
121
Perekond, kus Lenin kasvas, oli väga üksmeelne.
Lenin oli vanemate kolmas laps. Lapsepõlves mängis ta
kõige rohkem õde Olgaga, kes oli temast IV2 aastat noo
rem. Nad mõlemad olid väga elavad ja terased, armas
tasid kärarikkaid mänge ja jooksmist. Eriti armastas
neid Volodja.
Juba viie-aastaselt õppis ta koos Olgaga ema juha
tusel lugema. Nad lugesid meeleldi lasteraamatuid ja
ajakirju, mida isa sai rohkesti. Varsti hakkasid nad
lugema ka jutustusi vene ajaloost ja õppima luuletusi.
Lugemisest tüdinud, jooksis Volodja õega mängima,
armastas rohkem kärarikkaid liikumismänge. Suvel jook
sid nad õues ning aias ja ronisid puude otsa. Talvel laskis
Volodja kelguga liugu, mängis seltsimeestega lumesõda,
aga hiljem hakkas uisutama. Mäletan, kuidas nad vanema
venna Sašaga Simbirski liuvälja kõrgeist mägedest uis
kudega alla lasksid. Sealt oli kelgugagi õudne alla lasta,
nii äkilised olid need mäed. Poisid tõmbuvad kõige äki
lisemal, kõrgemal mäeosal hästi kõveraks, siis ajavad
endid aegamööda sirgeks ja kaua, kaua sõidavad juba
päris sirgelt seistes mäest alla. Ma vaatlesin seda kade
dusega, kuid järele teha ei julgenud. Volodjal oli minu
arust kergem sõita kui Sašal, sest Volodja oli madala
kasvuga, laiaõlaline ja tugev.II
II
Gümnaasiumi esimesse klassi astus Volodja 91/ž-aastaselt. Ta õppis kergesti ja meeleldi. Ta oli andekas ja
isa oli teda, nagu vanematki venda ja õde, õpetanud püsi
vusele ja ülesannete täpsele ja tähelepanelikule täitmisele.
Mäletan, kuidas õpetajad rääkisid, et Volodjale on suu
reks abiks, et ta klassis kuulab tähelepanelikult tundide
seletusi. Oma andekuse tõttu omandas ta harilikult uue
122
tunni aine juba klassis ja kodus tuli tal seda ainult veidi
korrata.
Mõnikord õhtul laotame meie, vanemad lapsed, oma
koolitööd söögitoas suurel laual ühise lambi all laiali, kuid
selgub, et Volodja on juba kõik oma koolitöö teinud ja
nüüd lobiseb, vallatleb, narrib väiksemaid ning häirib
meid. Vanemais klasses anti tol ajal palju üles.
„Volodja, jäta järele!"
„Mammakene, Volodja ei lase õppida."
Kuid Volodjal on vaiksest istumisest himu täis, ta
vallatleb ja keerleb rattana.
Vahel viis ema väiksemad lapsed saali, kus nad kla
veri saatel laulsid lastelaulukesi. Volodja armastas laulda;
tal oli hea muusikaline kuulmine ja võimed, kuid siingi
ei rahunenud ta alati. Noorem vennake Mitja oli 3—5aastaselt väga härda südamega ega saanud kunagi laulu
„Sokuke" laulda lõpuni pisarateta. Teda püüti õpetada,
rahustati. Viimaks võtab ta kogu oma jõu kokku ja püüab
kõik kurvad kohad silmi pilgutamata ära laulda. Kuid
siis pöördub Volodja tema poole ja laulab hirmsat nägu
tehes isesuguse rõhutamisega: ,,Langesid kallale koledad
hundid." Mitja püüab kõigest jõust kindel olla. Kuid
vallatu poiss ei jäta järele, vaid laulab veel traagilisema
näoga: „Jätsid nad eidele sarved ja sõrad," kuni väike
poiss välja ei kannata ja hakkab nutma. Mäletan, kuidas
Volodjaga sellepärast riidlesime, et ta väikest narrib.
III
Kui isa oli kodus, siis tuli ta harilikult meile appi,
kutsus Volodja enda juurde kabinetti ja kontrollis, kas
Volodja on oma ülesanded täitnud. Ent harilikult teadis
Volodja kõik. Isa hakkas siis vihikust endisi ülesandeid
ja ladinakeelseid sõnu küsima. Kuid Volodja teab ka
neid hästi.
123
Kui isal ei olnud aega teda millegi muuga, näiteks
malemänguga köita, siis ei kestnud vaikus söögitoas
kuigi kaua.
Et Volodja võttis kõiki asju tõsiselt, siis õppis ta ka
malet mängima raamatu järgi ja mängis hiljem väga
hästi. See mäng kaunistas ta elu siis, kui ta oli sunnitud
elama maal, aga ka hiljem väljasaadetuna Siberis ja pagu
lasena välismaal. Gümnaasiumiõpilasena armastas ta sage
dasti malet mängida Sašaga. Ja mitte ainult malet. Ta
armastas kõiki mänge, mis Saša mängis, tegi kõik, mis
Saša tegi. Üldse ta armastas väga oma vanemat venda
ja aimas talle kõiges kuni peenusteni järele. Mida Volodjalt, näiteks, küsitakse: kuidas ta tahab mängida, kas
ta läheb jalutama, kas ta tahab putru süüa võiga või
piimaga — kunagi ei vasta ta korraga, vaid vaatab enne
Sašale. Me sagedasti naersime ta üle. Kuid ka pilkamine ei
võõrutanud Volodjat, ja ikka ta vastas: „Nii nagu Saša.“
Et Saša oli haruldaselt tõsine, mõtleja ja oma kohus
tustesse tõsiselt suhtuv poiss, siis oli ta eeskuju Volodjale
kasuks. Volodja nägi enda ees alati tähelepanelikkuse,
ülesannete täpse täitmise ja suure töövõime eeskuju.
Mitte ainult töös, vaid ka inimestesse suhtumises oli
Saša meile kõigile eeskujuks. Me kõik armastasime teda
ta tundliku, lahke, kuid ühtlasi ka õiglase ning kindla ise
loomu tõttu. Volodja oli lapsepõlves kergesti süttiv ja
Saša eeskuju oma alatise rahulikkuse ja enesevalitsemi
sega oli kõigi laste, eriti Volodja kohta suure tähtsusega.
Esialgu vanemat venda järele aimates hakkas Volodja
hiljem teadlikult võitlema selle enda puudusega, ning
pärastpoole ei märganud ma temas enam äkilist meelt.
Samasugust võitlust endaga ja tööd enda kallal võis
Volodjas märgata ka oma töövõime arendamisel.
Kriitüist suhtumist ümbrusse panin Volodjas tähele
juba lapsepõlves. See elav, vallatu, justkui kergemeelne
124
poiss, kes kergesti teiste naljakad ja nõrgad küljed üles
leidis, kes teiste narrimisest ja naermisest kunagi lahti
ei ütelnud, märkas tegelikult ka midagi muud. Ta märkas
ka häid külgi ja võrdles teisi alati endaga: kas tema ka
nii toimib? kas teise tegudes pole midagi niisugust, mis
vääriks omandamist?
See oli minu arvates üks Volodja tugevaid külgi.
Mulle on jäänud meelde paar juhtumit, mille puhul ta
ütles: „Ma mõtlesin, kas mul oleks selleks mehisust jät
kunud? Ei oleks vist.“
Kiitlemine ja uhkeldamine oli talle võõras juba lapse
põlvest peale. Ta ei sallinud neid omadusi hüisemaski
eas ja hoiatas III noorkommunistide kongressil ka noor
sugu nende puuduste eest. Meie isagi ei armastanud kiit
lemist. Hoolimata meie, eriti Volodja heast edasijõudmi
sest koolis, ei kiitnud isa kedagi, vaid ise meie edasijõud
misest rõõmu tundes püüdis meid õhutada veelgi innuka
male õppimisele.IV
IV
1886. aastal, kui Vladimir Hjitš lähenes kuueteist
kümnendale eluaastale, tabas Uljanovite õnnelikku pere
konda esimene raske hoop: 12. jaanuaril suri äkitselt isa.
Vanem vend oli sel ajal Peterburis. Volodja jäi kodus
vanimaks pojaks, aga oma noorusest hoolimata oli ta
ema vastu väga tähelepanelik ja püüdis teda ta muredes
kõigiti aidata.
1887. aastal, kui Volodja oli gümnaasiumi viimases
klassis, tabas perekonda teine raske õnnetus. Keiser
Aleksander III tapmise katsest osavõtmise pärast arre
teeriti Peterburis meie vanem vend Aleksander. Volodja
kuulis selle raske sõnumi kõige esimesena ja tal tuli ema
selleks ette valmistada. Aleksandri ja minu (ta õe, kes
neid ridu kirjutab) arreteerimisest teatas Simbirskisse
125
Kaškadamovile meie sugulane. „Kui kiri saabus," jutus
tab Kaškadamova, „saatsin gümnaasiumi Volodjale järele.
Andsin talle kirja lugeda. Ta kulmud tõmbusid kõvasti
kokku ja kaua vaikis ta süvenenult kirja juures. Minu
ees polnud enam lõbus, elav poiss, vaid täiskasvanud ini
mene." — „Asi on tõsine ja Sašal võib halvasti minna,"
ütles ta.
Kui ema hiljem sõitis Peterburgi selgitama vanemate
laste asja, kõnelnud Volodja — Kaškadamovi sõnade järgi
— sageli: „Saša ei võinud teisiti talitada, ta pidi nii toi
mima/' Volodja talus mehiselt seda õnnetust. Ta õppis
niisama tähelepanelikult, kuid jäi tõsisemaks ning vaikse
maks, ja ainult nooremate õdede ja venna juurde tulles
püüdis neid lõbustada, lobises ja naljatas endiselt, nagu
jutustas Kaškadamova, kes üksijäetud lapsi käis vaatamas.
Vanema venna Aleksandri asi lõppes tõesti väga traagüiselt: ta tunnistati tapmiskatse üheks tähtsamaks juha
tajaks, mõisteti surma ja hukati 8. maü 1887.
Simbirski gümnaasiumi ülemus sai noomituse selle
eest, et ta säärasele koledale mõrtsukale oli andnud
parima tunnistuse ja kuldauraha. Arvati, et kuldauraha
ei või anda ka ta vennale Vladimirile. Kuid viimase edu
kus gümnaasiumis 8 aasta jooksul oli nii väljapaistev ja
ta vastused lõpueksamil nii hiilgavad, et teda ei saadud
kuldaurahata jätta. Ta sai selle kuldauraha ja astus
Kaasani ülikooli õigusteaduskonda.
Kaasani ülikoolis tekkisid nn-nimetatud üliõpilas
rahutused". Ka Vladimir Hjitš võttis osa üliõpilaste salajasist koosolekuist. Ta heideti ülikoolist välja ja saadeti
elama Kokuškino külasse. Selle väljaheitmisega lõppesid
ta üliõpilasaastad. Kõrgema kooli uksed olid talle nüüd
suletud. Tema ja ta ema palvekirjad ülikooli uuesti pääsmiseks lükati tagasi peaasjalikult sellepärast, et ta oli
Aleksander Iljitši vend. Nii lõppes Vladimir Iljitši kooli126
tee juba 17-aastaselt. Kuid ta oli niipalju teadlik, et suu
tis jätkata õpinguid iseseisvalt.
Neil aastail, millal ta elas provintsis — esiteks Kaa
sanis, pärast Samaaras — täiendas ta oma revolutsionääri-haridust. Ta uuris läbi Marxi kõik teosed ja leidis
lõplikult oma eluülesande töölisklassi võiduleviimises.
Ta hakkas uurima vene tegelikku elu, et selgitada,
kuivõrd on Marxi idee Venemaal teostatav. Jõudnud
veendumusele, et see idee on teostatav, organiseeris ta
töölisklassi ja viis kommunistliku partei abil Venemaa
töölisklassi võidule.
Arreteerima — ametivõimude poolt vahi alla võtma, vahis
tama; gümnaasium — ülikoolile ettevalmistav keskkool; härras
[härda] — tundlik, pehme südamega, hale; idee — mõte, uus,
algupärane mõte; kabinet — tööruum, kirjutustuba; kommunistlik
partei — enamlaste partei, töölisliikumist ja sotsialismi ülesehita
mist juhtiv partei; kriitiline — arvustav; muusik — muusikaga
tegelev isik; noorkommunist — kommunistlik noor, kommunistliku
noorsoo-ühingu liige; organiseerima — korraldama, korrastama.,
organisatsiooni looma; pagulane — revolutsioonüise tegevuse pärast
maalt põgenenu; provints — koht eemal pealinnast; revolutsionäär
—- valitsemiskorra vägivaldsele muutmisele kihutaja ja vägivaldse
muutmise teostaja; traagiline — vapustav-kurb.
Sinu tahtmist mööda kõik on teostund.
(Vene rahvalaul.)
Helesuline kui haugas oleksin,
sinisuliseks kui tuviks saabuksin,
pääsuks kergetiibseks pääseksin,
otsejoont ma lendu ürgaksin,
kuni Moskvani ma lendaksin,
kuni Kremli kiviseinani,
mausoleumi man laskuksin,
man Vladimiri, man Lenini.
/.
e
127
Talle ütleksin ma: „Selge päikene,
vaata ringi sa ja rõõmustu,
kuidas kõik on elus uueks saand.
Aiad õitsevad — kolhooside,
väljad õitsevad — kolhooside,
kirkaks-kirkamaks me elu edeneb.
Meie lapsed koolis õpivad,
taevas tiirlevad me haukad-noorukid
ja me tüdrukute juhti’ traktorid.
Kodus elame kõik külluses,
töö me kätes hästi edeneb
ja me põues põleb armastus /
eest su võitluse ja vägitegude.
Töötasid me tuluks puhkust tundmata,
suurt su mõistust-tarkust säästmata,
põlesid me heaks kui leekiv tuliriit. /
Kõik, mis mõtlesid kord, kõik on teostund!
Sinu tahtmise ja käsu järele
viib meid õnnele me Stalin nüüd.
Kotkaist kotkapojad sünnivad,
haukad õhku võitma väledad,
ookeanid on kui verivennaksed.
Stalin Leninile verlvend
tööga, kotka-hoogsusega on,
avara ta hauka-lennuga.
Käime Staliniga nagu Leniniga, ]/
võime Staliniga nagu Leniniga
y
kõnelda, me mõtteid mõistab ta,
hoolitseb me eest kõik oma elua*a.
Tema juhtimise-hoole all
pole praegu meil ei kodutuid,
isamaatuid, ihu-üksikuid
ilma sugulaste, sõbruta,
orbi, leskinaisi lükata,
sulaslikku elu-olemist,
koirohu-kibet, maltsa mõrudust.
Viib vaid tee meid üks ja üldine
õnne juurde, kirgas, kiirgav, lai,
ja meid juhtimas on seda teed
meie oma armastet partei.
Tõlkinud Hendrik Adamson.
Haugas — kull; kirgas — selge, hele, särav; mausoleum —
hauaehitis; säästma — kokku hoidma; ürgama — algama.
M. Metsanurk.
I
Krõõt ärkas oma räbalahunnikus ja kiskus rähmaseid lauge lahti.
Mis oli ta äratanud nii vara, kui veel vaenegi unus
tust võib leida?
Kõik oli alles vaikne. Lapsed magasid rahulikult,
ainult kolmeaastane poiss tõmbas korisedes haigesse
kopsu õhku. Aga sellega oli ema juba harjunud, see ei
äratanud unest.
Väljast kuuldus kesklinna ühetooniline sõidumürin,
mis ei vaikinud ööl ega päeval — ka see ei äratanud,
pigem uinutas. Vabrikute kivised kõrid ei olnud veel
ulgumist avanud, piimamehed ei täristanud veel naiste
äratuseks uulitsal plekknõusid ja kitsas poolpimedas
koridoris ei olnud veel naiste kisklemine ja laste ulgumine
alanud.
Krõõt teadis, et tarvis tõusta, aga loid mannetus oli
lükmeis, silmad vajusid kinni ja pool-virveldi vaatles ta
moonduvaid kujutluspilte. Aga keegi äratas teda jälle
ja sundis silmi avama. Väikesest aknast tungis keegi
hall sisse ja täitis toa ...
9 Kirjandust koolile V
129
Viletsus! käis Krõõda vaevatud peaajust läbi. Vilet
sus äratas tema.
Ammu olid ta peas viletsus, vaesus ja häda olendeiks
kehastunud. Eks kõneldud ju poolpimedas ja solgianumaist haisvas koridoris ja tossuses pesuköögis päev otsa,
kuidas üks neist kolmest jälle siia või sinna majasse,
selle või teise perekonda tulnud ja sealt enam ei lahkuvat
ega lahkuvat. Neist räägiti kui elusolendeist, kui polit
seinikust või angeldajast.
Äkiline piste küljes äratas ta magusat unustust
andvast pilukü silmi tukkumisest. Kõik oli korraga
selge, kõik mured, hädad ja puudused piirasid teda maast
tõusnud leegionidena. Neist tagaaetuna oli ta ammu
otsustavaks sammuks jõudu kogunud. Täna pidi midagi
sündima.
Ta vajutas käe külje vastu — see oli niiske nagu
ikka. Pahemas küljes rinna kohal on mulk, nii lai, et
sellest pöidla lahedasti sisse võib pista. Kahe aasta eest
oli ta haige. Mõlemas kopsus põletas siis hingetõmbe
juures sädemetevihk; jõud oli otsas, keha oli üleni tules,
ja laste nälgimisegi vastu oli ta ükskõiksust tundnud.
Küljest läbi oli enesele haigus augu puurinud.
Jõud tuli pikkamööda osalt tagasi; valud vähenesid
ja kadusid aegapidi, aga ei tulnud enam endine tervis
kunagi. Pesukatla alla puid saagides tuli mitu korda
enne paku otsa istuda ja hingeldada, kui halg läbi, ja
lõhkudes ei olnud kirvel enam endist hoogu. Pesuköögis
sooja auru sees jääb hing varsti kinni, sagedasti leiab ta
enese liikumatult küna ääres küürutamas, käed soojas
vees põhja toetatud. Siis teeb ta enesele kibedaid ette
heiteid ja arvab, et see hooletusest ja laisklemisest tuleb.
Ta hakkab siis uue hooga härraste pesu hõõruma. Aga
natukese aja pärast tunneb ta kätes jälle lõtvust ja kogu
kehas rammetust. Praegu ta aga jõuab liikuda ja peab
130
tood tegema. Ta ei hingelda enam nii sagedasti ja hin
gates ei kahise kops enam nii kõvasti. Aga puhkamiseks
tundub nii sagedasti tarvidust. Võib-olla on ta haiguse
tagajärjel jõuetuks jäänud.
Millegi eest on talle see kõik karistuseks läkitatud,
temale ja ta lastele! Seda on kirikhärra ütelnud ja seda
sama kinnitab kaupmees. Võib-olla ka kadunud mehe
pattude eest, kes koguni laitmata eluviisidega ei olnud:
oli juba noorest põlvest suitsetanud ja mõnikord enese
purju joonud. Või siis muidu talle niisugune hirmus
haigus saadeti, et ülemine pool kõhtu alumisse ja sealt
veel allapoole vajus. Mees oli küll ise ütelnud, see tulnud
poesulase ametis raskete kottide vankrile tõstmisest.
Mees pidi poesulase koha jätma ja kergemat teenis
tust otsima, aga kus ei tule tööinimesel ennast tarvis
venitada, sirutada, pingutada ja kangutada! Ja sellesse
haigusse ta surigi, nelja last maha jättes.II
II
Krõõt kargas voodist järsku istuküe, nii et haiges
küljes torkav valu tundus. Mõte lastest, kes õhtul näl
jastena virisedes uinunud ja ärgates esimese sõnaga
leiba küsivad, äratas tema kui piitsahoop unistavast
rammetusest.
Täna ei tohi enam kahelda, täna peab ta midagi
korda saatma. Ta on kaua kõhelnud ja edasi lükanud.
Muidugi oli ta ettevaatamatu, kui raha laste riiete ja
jalanõude ostmiseks kulutas, katta ta neid kõiki ometi
ei jõudnud. Olgugi et juba külm, toas võivad nad räbalate
sees poolalasti olla, ja väljaminek külmaga on rikaste
laste asi!
Nüüd on tal poes võlg nii suur, et kaupmees temaga
enam ei räägi ja temale enam etteheiteidki viletsuse
pärast ei tee.
131
Täna läheb ta kõigisse kohtadesse, kuhu seni ikka
veel minna pole julgenud. Ta ei tohi ometi häbeneda, kui
lapsed on näljas.
Ta käib toas tasa, et nad veel ei ärkaks, ja paneb
paremad hilbud ümber. Rätiku asemel surub ta isegi
kübara pähe, vana viltkaabu, mida ta kord tahtis ära
müüa, aga vanakraamikaupleja oli naeratades tagasi
lükanud: „Ei saa aru, kas on mehe või naise kübar.“
Siis lipsas ta välja, rõõmus, et lapsed ei kuulnud.
Küll kuueaastane Liisi väiksemaid juba trööstida ja vai
gistada oskab, kõike seda ilusate sõnadega kirjeldades,
mis ema väljast toob: leiba, liha, piima, saia, võid ...
Muidugi on see kõik vale, seda teab Liisi isegi; ainult
leiba toob ehk ema; aga Liisil eneselgi on neist asjust
nii kena rääkida, et nälg silmapilguks ununeb.
Öösi on vihma või lund sadanud, uulits on porine,
novembripäeva hallus on madalate tõrvatud katusteni vaju
nud. Katkisi jalatsiräbalaid mööda märgi kive vedades, õltsikud ümber, korvid käes, ruttavad naised agulist turule.
Krõõt ei lähe mitte turule. Sinna võivad ainult need
minna, kel raha on, temal seda ei ole. Ja võlgu seal ei
anta. Kerjajale mõni ehk annaks, aga temal ei kõlba
kerjata; tal on lapsed, ta ei julge kätt sirutada. Ainult
üksik inimene võib kerjata, kes häbi kellelegi ei päranda,
vaid enesega ühes hauda viib.
Ta peatub kesklinnas suure klaasvaateakna ees. Selle
taga on terved mäed peenemaid ja jämedamaid, õigeid ja
kõveraid vorste, praetud kanu, hanesid, kalu, juusturattaid ja võitahke.
Tarvitseb ainult käsi sirutada ja — see põrkab vastu
jäist läbipaistvat klaasi. Klaas on paks ja tugev, käega
ei jõuaks seda purukski lüüa. Aga kui ta põiki üle
uulitsa läheks ja sealt tormi jookseks, ettepoole käänatud
pealaega otse vastu klaasi?!
132
Eks piira teda viletsus justkui läbipaistev klaas ega
lase teda ümbritsevast küllusest kõige hädalisemaidki
võtta. Aga kui ta selle purustab oma peaga, mis klaasi
vastu põrgates kui munakoor sisse vajuks, siis ehk pää
sevad ta lapsed selle avause kaudu viletsuse klaasisest
müürist? Ta leitakse siit verise, purustatud peaga ja
terve linn räägiks sellest juhtumusest. Peaga toidukraamikaupluse klaasakna puruks joosnud; lapsed näljas
ja viletsuses — sellest räägiks terve linn ja võih-olla
hooütsetaks ta laste eest!
Ta tõukab raske ukse lahti ja astub kauplusse. Letil
lõigatakse terava noaga vürtsidest lõhnavaid vorstijätke,
kaalutakse kollast võid kui savi, lõigatakse suureaugulise
juusturatta küljest kämakaid ja käänatakse pruuniks
suitsetatud linde paberisse.
Ta läheneb peremehele enesele, kelle nägu sinakaspunane ja kael punsunud kui see jäme vorst, mis laes
ripub.
Ta palub anda vorsti ja juustu...
Peremees sirutab käe vorsti poole.
,,Mul ei ole raha ... Mul on mitu väikest last..
,,Lapsi meie ei tarvita. Kerjajaile ei anna.“
Ja peremees pöörab oma sinakaspunase näo lahkesti
ostja poole, kel on raha.
Akna sissejooksuga on veel aega.
Krõõt käib mööda kesklinna ja peatub iga vaateakna
ees. Siin on talvriided näitusele pandud, soe piibrinahkmüts ja kraega palitu, pane selga ja mine või küünla
päeva ajal metsa kõndima. Ja kõrval on puust lapsel
ilusast villasest lõngast masinaga kootud ülikond selga
tõmmatud. Puust lapsel on siin soe ülikond, aga tema
lihased lapsed peavad külmas lõdisema. Soojad kindad,
sokid, sukad, sallid virnades ... Tarvis ainult käsi välja
sirutada.
133
Ta sirutab käe ja — see põrkab vastu külma läbi
paistvat klaasi. Seegi klaas tuleks peaga läbi lüüa, aga
kahjuks on tal ainult üks pea, toidukraamikaupluse
akna jaoks. Ja Liisi pea on veel väike, ei löö niisugust
klaasi puruks.
Kõrvalaknal on igasugu kingi ja saapaid, väikesi ja
suuri, madalaid ja kõrgeid, juhist, kroomist, ševroost,
lakknahast, siledaid ja karvaseid. Ta valib enesele ja iga
lapse jaoks ühe paari ja sirutab käe — jäise läbipaistva
klaasi vastu.
Ka see klaas tuleks peaga sisse lüüa.
Ta peatub kõrge kivimaja ees, raskete tammiste
ustega, mille tugevaid vaskseid käeraudu teenija agaralt
haljaks nühib.
Siin elab proua, kes teda haiguse ajal ise kord vaa
tamas käinud. Tõesti ime: proua tuli teda vaatama! Ta
tuli, kähistas siidiga, ohkas, hädaldas, süüdistas ja õpe
tas; peaasjalikult õpetas: kuidas tuleb lapsi ilusasti
riidesse panna ja häid sööke teha. Annetas ka paar väi
kest asja ja karbitäie maiust lastele.
Krõõt lipsab ukse käeraudu haljastavast teenijast
mööda ja jookseb raudkivist astmeid mööda üles.
Toatüdruk ei võta teretustki vastu ega lase teda
uksest sisse. „Prouad magavad veel.“
Aga Krõõt ajab peale: ütelge — see ja see: kord
ennem käisid mind ise vaatamas ... nelja lapsega päris
näljas ... Ehk aitaks.
Teenija jätab tema ukse taha ootama ja läheb
prouaga kõnelema. Tüki aja pärast tuleb tagasi: „Prouad
käskisid aadressi anda. Lubasid ise vaatama minna, kui
pärast lõunat jalutama sõidavad. “
Taevas on hall, uulits porine, ja inimesed ruttavad
üksteisest mööda.
134
Täna peab midagi sündima, täna peab ta midagi
korda saatma ja tema lapsed peavad süüa saama!
Ta läheb koju ja kuulab näljaste laste nuttu ja kae
bamist, nagu tahaks sellest jõudu ammutada. Ta laseb
nende haledast nutust end piitsutada, nende ulgumisest
end meeleheiteni kihutada.
III
,,Heategev" proua tuli pärast lõunat, tugev buldog
lõa otsas kaasas, ratsapüts ühes ja pakikesed teises käes.
Ta ajas terve maja oma käraga jalule.
Viimaks pääsis ta küürutades Krõõda madalast
uksest tuppa ja katsus kohe järele, kas tema valge kõver
türgi mõõga samane sulg kübaral terve on. Siis langes
ta hingeldades istmele, lõi musta siidmantli eest lahti,
lükkas raske boa õlgadele ja pani kõrge muhvi enese kõr
vale pingile.
„Missugune õhk! Mu jumal, tehke ometi aken lahti!
Kui rumalad need vaesed inimesed on! Ei ole kahjuli
kumat kui halb õhk! Uh, kui kole!"
„On juba muidugi külm. Puid ei ole!" urises Krõõt.
Aga proua ei kuulnud seda, ta vaatas lapsi. ,,Mis
sugused kasimata näod! Pesema, pesema peab neid
sagedamini! Puhtus on peaasi! Enam seepi!"
„ Seepi ei ole!"
„Ei ole! Üht ei ole, teist ei ole! Peab olema! Sun
tõin ma lastele magusaid kooke ja siin on kõige väikse
male siidmütsike ja järgmisele Uus nahkvöö kleidi peale
panemiseks. Mul ei olnud muud teie jaoks valmis! Koogid
ostsin pagari juurest. Raha mina ei anna. Vaene ini
mene ei oska raha tarvitada. Sellepärast ta ongi vaene.
Ja rumalad on vaesed inimesed! Nad ei oska lihtsalt
odavalt ja ilusasti lapsi riidesse panna, ei oska lihtsaid
ja maitsvaid sööke keeta, ei oska tuba ega lapsi puhtuses
hoida, tuulutada, kütta!“
135
Proua kõngutas laitvalt ja lootusetult pead, valge
kõver sulg lehvis, ja lapsed vahtisid seda irnestelles.
„Pontu, sa vaeseke oled nüüd kirpe täis! Vaene
loom, sa ei saa enam magada öösi! Lähme, ma lasen
sind kodus puhastada! Jumalaga! Ma tulen jälle. Aga
et siis kõik puhas ja korras olgu, lapsed ilusasti kasitud
ja tuba tuulutatud! Pontu, vaene loom, tule, kirbud
söövad su ära!“
Ja musta siidmantliga kahistades ning valge kübarasulega lehvitades läks ta, Pontu käe kõrval, uksest välja.
Krõõt jagas magusad koogid lastele — Liisi sai ühe,
teised väiksemad igaüks kaks. Ühe pistis Krõõt enesele
suhu — sai parajasti suutäie. Silmapilguga olid ka
teistel koogid neelatud, vaadati tõugeldes ja käratsedes
siidist mütsi ja musta nahkvööd. Siis hakati jälle leiba
nõudma.
IV
Krõõt oli tüki aega liikumatult pingil istunud. Nüüd
tõusis ta järsku, pani selga vana palitu ja pähe kübara,
millest juudituru kaupmees aru ei saanud, kas see on
mehe või naise oma, ja läks välja.
Tarvis oli kiiresti otsustada.
Keskpäev oli möödas ja videvik juba algamas.
Udutas peent vihma, uulits oli porine, taevas hall ja
madal.
Täna peab midagi sündima, veel täna õhtuks muret
seb ta lastele leiba. Ta ei ole selleks enam nõrk ega
kõhkleja. Ta on kindel ja julge. Ei jõua tema ise oma
lastele leiba muretseda, siis jõuavad seda teised. Aga
tema peab eest ära astuma, muidu peetakse ikka veel
teda selleks, kes oma laste eest emalikult hoolt kannab,
neid armastuses toidab ja katab.
Ja märku peab ta oma lahkumisest andma, nii
kõvasti, et kõik kuulevad.
138
Krõõt kargab järsku uulitsalt kõnniteele, roheline
auto lendab temast mööda, paks härra peenelt haritud
musta habemega, silinder peas, istub seljatoele nõjatudes.
See on kaubamaja ja mitme vabriku omanik, tema
käes on terve linnajagu, tema müüb kõike, mis on linnale
tarvas, muidugi ilusa vahekasu eest. Kui seda paluda?
See võib aidata!
Kesklinnas on tal kõrge raudkiviternpek Uksel on
marmortahvel kuldkirjaga: Comptoir 1. Aga tema palge
ette on raske pääseda. Tal on vahemehed. Ainult ära
valitud pääsevad tema palge ette, teised rääkigu vahe
meeste kaudu. Krõõdaga ei taha templi uksehoidjagi
rääkida. Kerjuseid ei lasta kõrguse palge ette!
Krõõt ruttab edasi ja jõuab kesklinna elavasse liiklemiskeerdu. Ta ei näe vastutulijaid ega möödaminejaid,
ei kuule autode röökimist ega voorimeeste hoiatushüüdeid. Ta näeb ainult tuba, kus viletsus nurgas
magab.
Krõõda silme ees on lapsed, kes külma pärast juba
räbalaisse poevad. Ta kuuleb nende arutamist: millal
ema tuleb, mis ta toob, kas ainult leiba või ka midagi
muud? Oh, nad teavad juba, et peale leiva on muidki
toite: on liha, või, sai, juust, vorst, munad, praad. Nad
loevad kõik üles, mis teavad, kõnelevad pikalt sellest, kas
liha on parem kui vorst, kas juustu võib paljalt süüa või
võileivaga, kas või on kallim kui liha, kas praad on külm
või soe, ja Liisi jutustab neile, mis rikkad inimesed söö
vad, mis õhtuks ja lõunaks. Ta teab maitsvaist söökidest
teistele imet rääkida. Ei ole küll ise neid söönud ega
näinudki, küll aga neist kuulnud. Ja kõik, mis ta toitu
dest kuulnud, on kustutamatult ta nälginud ajusse kirju
tatud. Ta räägib mõnest toidust nii ilusasti, et väikse
1 loe: kontuär.
137
mad lapsed enam kuulata ei suuda, kõvasti nutma puhke
vad ja jälle leiba nuruvad.
Ei ole neil sellest saadik, kui hakkasid meelt mär
kama, muud peas kui leib ja undki nad näevad ainult
söömisest või nälgimisest. Nad ootavad ema — ema toob
leiba, nad igatsevad ema järele ja armastavad ema, sest
ema annab leiba. Nad ootavad praegu leiba, mis harili
kult ilma emata ei tule. Küll aga tuleb ema sagedasti
leivata, ja siis ei ole nad mitte rõõmsad.
Läheks täna leib temata koju, süs oleksid lapsed
rõõmsad. Et mingu siis leib temata, mitte tema leivata.
Mingu sinna see, kes leiba viib, mingu või võõras — lap
sed võtavad teda rõõmsamini vastu kui leivata ema.
Ja peas on tühjast kõhust ärevus, justkui kange
joomaaja järele. Tahaks tegusid teha, suuri, julgeid tegu
sid, üheainsa korragi elus.
Ta tõstab silmad — ees on elektriga valgustatud
aknad ja nende seesmistel laudadel suurte klaaside taga
küllusevimad. Ta astub akna taha ja vahib riitadesse
laotud vorste, võinaelu, juustutahke, sinke ja pruunikspraetud linde!
Ta arvab juba siin akna taga erutavaid lõhnu tund
vat ja suhu koguneb vett.
Ta astub kauplusse ja seisatub peremehe ees, kel
nägu on sinakaspunane ja kael rammust paistetanud.
,,01en näljas ja neli last ka!“
„Häbematu kerjus! Ei viitsi teenida! Lasen polit
seiniku tuua!“
Krõõt tuleb kauplusest välja, kerjuseks sõimatud,
häbistatud, alandatud. Aga ta on seda täiesti ära teeni
nud. Ta on täna kerjanud ja laste ette ei kõlbagi tal
astuda.
Teisel pool uulitsat, toidukaupluse vastas, jääb ta
seisma ja mõõdab pilguga maad. Kui ta siit joostes
138
hoogu võtaks ja otse peaga vastu suurt aknaklaasi tor
maks. Ehk lööks ta augu Maasisse, mis keelab kõike seda
söödavat kätte saamast! Ta purustaks ka pea, aga ehk
ka paksu jäise klaasi ligimeste südame ümbert?! Ja veel
täna viiks mõni neist ta lastele leiba ja siit aknalt midagi
leivakõrvast.
Aga kust nad teavad, kes ta on, et tal on neli last
ja kus need on ?! Lapsed võivad enne viletsuse käes nälga
surra, kui teada saadakse, et ema ligimeste südamete
ümbert jääkorda lõhkudes pea purustanud.
Ta läheb edasi, kirjutusmaterjali-kauplusse. Ei ole
enam kuhugi raske sisse astuda ega paluda. Häbenemine
ja rõhuv alandustunne hakkab kaduma.
Palub pliiatsit ja paberit, üma rahata, väikese kirja
kese jaoks. Ei anta ilma, ostku raha eest. Ta käib peale,
palub määrdinud, kortsunud lehekestki. Saab selle vii
maks ja pliiatsiotsa ka. Veab külmunud ja vilumata
käega nimetähti paberile, kirjutab aadressi ja lisab lõppu:
„Neli last näljas."
„Tänan!“ hüüab ta paberi ja pliiatsi andjale niisuguse
teaterliku häälekõlaga, et teda vaimuhaigeks peetakse ja
kohkunud pilkudega välja saadetakse.
Nii on tal nüüd ainult üks julge tegu teha.
Või minna veel õnne katsuma selle juurde, kes elab
Kõrgemäe uulitsas, oma raudkivist templis, kelle ukse
peal on kuldtähtedega „Comptoir“, kelle päralt on terve
linnajagu.
Ta pöördub Kõrgemäe uulitsasse ja vaatab kumerat
nõlvakut mööda üles. Pea on nii elav, ergas ja julge, aga
jalad on nõrgad. Toetub silmapilguks plangu najale, tõm
bab hinge ja astub siis edasi.
Eemalt, Kõrgemäe nõlvakult, kuuldakse röögatust, ja
roheline olend liigub kiiresti allapoole, aina hüpates ja
õõtsudes. Krõõt tunneb ta kaugelt ära — see on Kõrge139
mäe, selle ladude, vabrikute ja raudkivitempli omaniku
auto. Sees istub ta ise, seljatoele nõjatudes, sigar suus,
krae üles tõmmatud.
Krõõt haarab kübara peast, lehvitab sellega tulijale,
on ühe hüppega kõnniteelt uulitsal auto ees, mis röökides
alla tormab. Üks silmapilk seisab ta hallide juuste leh
vides keset uulitsat, ja siis käib ta pea raskesti vastu
uulitsakive.
Agul __ eeslinn; buldog — koeratõug, lühininaline laia rin
naga; comptoir — kontor; mannetus — saamatus; piiber
kob
ras; tiheda karusnahaga kohmakas loom näriliste seltsist.
Kupja-Kaarli adjustaadid.
Ed. Vilde.
Kui vana Kupja-Kaarel lasti viimasest kohast lahti,
ütles ta eidele:
„Mina nüid — miks ma uut kohta ei soa! Olen enne
soand, soan nüid koa. Mul jo head adjustaadid.“
„Põlgavad ehk vanaks, nagu meiegi oma," ütles eit.
,,Üks põlgab, teine ei põlga. Küll ma koha soan. Mul
head adjustaadid."
Ja kui ta uut kohta läks otsima ja teel inimestega
kokku sai, siis rääkis, et ta otsivat uut kohta ja et tal
olevat head „adjustaadid“. Ja kellega sai pikemalt
jutusse, sellele näitas oma adjustaadid ette. Ta poetas
põuetaskust, südame kohalt, vana kulunud „tassenpuki“
välja, mille nahksel vööl oli veel paelast vöö ümber. Tassenpukist tõi nähtavale kolm paberit, kaks vana koltunut,
ühe uue ja valge. Aga et adjustaadid saksa keeli olid
kirjutatud, siis pidid külamehed lugemata uskuma, et nad
on head. Kirikutrahteris aga juhtus kord üks pottsepasell purjutama; see mõistis selgesti saksa keelt. Ta luges
adjustaadid sorinal ära ja ütles ka teistele, mis ta oli
lugenud.
140
Esimesel lehel kirjutas Päravere parun, et Kaarel
Raismik teeninud teda kupjana kuusteistkümmend aastat
kõigiti korralikult ja ustavalt. Teisel lehel tunnistas Kobraste härra, et kubjas Kaarel Raismik olnud temale kaks
kümmend üks aastat agar, truu, hoolas ja kaine teenija.
Kolmas tunnistus oli kõige lühem, aga mitte pahem. Liigandi krahv, kes kirjutamist ei armastanud, ütles ainult,
et ta olnud Kaarel Raismikuga üheksa aastat täiesti
rahul.
Kuna pottsepasell adjustaate seletas ja kõrtsmik
nende omanikku kiitis „ontlikuks“ inimeseks, laskis
Kupja-Kaarel silmad ringi käia, süitas oma halli habet
ja ütles:
„Jaah — ärap see teeb kokku oma nelikümmend kuus
oastakest välja! On ikke soand neid teenida ja ümmardada, nende orje sundida ja nende vara hoida. Neliküm
mend kuus oastat saksa, teenida — ega see ole just
nalja-asi.“
Aga kui vana Raismik näitas oma adjustaadid sak
sale ette, kellel oli kubjast tarvis, ütles saks:
„Sul on väga head atestaadid, aga ma tahan saada
nooremat. “
Ja teine saks ütles:
„Sa oled ju väga kaua olnud truu saksateenija, aga
mulle on nooremat vaja.“
Ja kolmas, kes talle nii teravasti näkku ei vaadanud,
lõi tunnistuse pealt silmad üles ja küsis kähku:
,,Aga kui vana sa siis õieti oled?“
Ja kui ta kuulis, et vana Raismik „poastu-moarjaks“
soab seitsekümmend täis,“ sus pani ta paberid ruttu kinni
ja ütles:
„Ei, ma otsin nooremat/'
Nõnda jäi Kupja-Kaarel seks aastaks kohata ja läks
kirikualevisse ,,aplaagrisse“. Eidele aga ütles:
141
„Oleme oasta aplaagris — eks siis ikke soa! Mina
nüid — mul jo head adjustaadid! “
Olid siis aasta aplaagris, sest hoiumoona jätkus ja
hoiukopikaid jätkus ka. Ja kui tuli aeg, käis Kaarel jälle
kohta kuulamas, ja kõik õllekõrtsid ja monopoliesised ja
vürtsipoed kauges ringis said kuulda ja näha, kui head
adjustaadid olid Kupja-Kaarlil. Ja saksad, kel kubjast
vaja, said neid lugeda ja kiita, ja nad oleksid vana Raismiku kohe võtnud, kui ta oleks noorem olnud.
Aga et ta noorem ei olnud, siis ta pidi taas jääma
aastaks aplaagrisse. Hoiumoon oli ammu otsas, aga hoiu
kopikaid jätkus veel. Ja et ta nooremaks ei tõotanud
minna, vaid vanemaks, siis ta ei otsinud sel aastal enam
nii väga kupjakohta kui ,,mingit muud kergemat ametit4‘.
Aga sakstel ei olnud talle kergemat ametit anda ja
üks ütles:
„Sa ära enam ametit otsigi — hakka nüüd vanadust
puhkama!"
Vana Raismik vastas: „Kes mind siis toidab?"
Saks küsis: ,,Kas sul siis toitjat ei ole?"
Vana Raismik vastas: „Ei ole. Vanem poeg oh Padu
veres kutsariks — täkk lõi surnuks; noorem poeg oli
Saupa mõisas kirjutajaks — see suri tiisikusse."
Seepeale ütles saks: „Noh, eks siis pea vald sind
toitma."
Aga see mõte oli Kupja-Kaarlile vastik ja ta kostis:
,,Ega ma huntsakaid eluaja ole teenind, ma olen teenind nelikümmend kuus oastat suuri saksu. Kuidas kõl
bab mõisasundijal minna vallavaeseks!"
Ja et see mõte oli temale vastik, siis ta hakkas seda
suurema hooga kohta otsima.
Ükskõik missugust. Et aga saaks leivale, enne kui
viimne kopikas lõpeb. Et aga eemale jääks mõte saada
vallavaeseks, eidega tükis saada vallavaeseks. Ja et kopi
142
kas jätkuks kaugemale, nii kaugele, kuni koht leitud —
seda kopikat ei olnud ju ülearu, sest noorema poja koo
litamine oli teinud rohkesti kulu —, siis kõpitses vana
mees tööd teha päevilisena, kuni kohaotsimisaeg jälle
kätte jõudis.
Kolmas juba.
Ei ta olnud enam nii suureline oma kohasaamisega,
ei ta teel enam nii väga näidanud oma häid adjustaate.
Kuid ega ta usk olnud sellepärast veel otsas. Eidele
ütles:
„Kui mitte kupjaks, siis öövahiks, kui mitte öövahiks,
siis minupärast kas või seakarjaseks! “
Aga oma adjustaate ei nimetanud, rääkides karja
sest. —
Varsti pärast küünlapäeva sai Kaarel kuulda, et
Põhulas öeldud teenijaile üles. Kellele nimelt, ei olnud
kindlasti teada, aga mitmele. Kaarel muidugi adjustaadid kapist ja teele. Rühkis joonega ära käia kaksküm
mend viis versta, hoolimata tuhkjast teest.
Aga ei olnud jällegi õnne. Põhula härral oli küll öövahti tarvis, aga ta ütles Kaarlile:
„Praegu on kurjad ajad, alam rahvas on hukka läi
nud, ei mina usu mõisa ööseks nii vana inimese hooleks."
Kaarel paluma. Tema ju veel üsna kõbus. Ja kui
püss kaasas — kohe lubas kõmmutada, kui keegi tuleb.
Aga härra arvas, et ta enam hästi ei näe ega kuule
ja et ta jääb kuhugi tuulevarju magama.
Mispeale vana Raismik:
„Magama! Mina, kes ma eluaja saksa olen teenind
ja mõisa vara hoind! Ennem torkan enesel silmad peast,
kui jään mõisa valvates magama!“
Aga Põhula härra väristas naeratades pead ja ütles:
„Mine aga nüüd peale — ei sest tule midagi! Näe,
ukse taga ootab nooremaid. “
143
Ega muud kui tuldud teed tagasi. Pühkis küll metsa
vahel silmi oma labakindaga, aga mis see aitas. Vanaks
põlgavad! Tee mis tahad — vanaks põlgavad! Ei pane
adjustaatisid enam tähelegi!
Kaarel mõtles niikaua veel sammuda, kui läheb pime
daks, ja siis öömaja otsida. Aga täna läks varakult pime
daks, sest hakkas tuiskama. Hakkas nii kangesti tuis
kama, et hinge tahtis kinni matta ja kolme sammu peale
ei olnud midagi näha. Tohoo hullu, mõtles vana Raismik,
viimaks kaotan tee jalgade alt ja eksin ära! Aga seda
mõteldes oligi ta juba tee jalgade alt kaotanud ja ära
eksinud. Ja et talle oli siitpoolt nurk täiesti võõras, siis
polnud ka mingisuguseid märke appi võtta, et pääseda
teele tagasi. Ja pimedaks läks, ikka pimedamaks — kogu
ilm muutus mustaks mässuks, ja kuskilt ei tulnud näh
tavale inimeste eluhoonet, ei kuskilt aknatulukest.
Tohoo hullu, mõtles vana Raismik, viimaks pean
jääma siiasamasse öömajale! Võitles veel tormi ja lume,
väsimuse ja vanaduse vastu, ja kui enam ei jaksanud,
laskus maha ja mõtles: Tuisuke, vii eidele koju tervisi,
ma jään siiasamasse öömajale!
Aga tuisk kestis öö ja päeva, ja süs tuli sula, ja sula
järel kõva külm, ja kui lumi kandis, läks Põhula parun
mõne naabriga Purvita nõmme jänesejahile. Päike paistis
heledasti, lumi siretas ja puudel olid klaasist oksad.
Korraga jäid koerad ühte paika peatuma — mõned
haukusid, mõned ulgusid. Vilistati, aga ei kuulanud
käsku. Kui saksad jõudsid pärale, leidsid nad männi alt
habemiku vanamehe, kes oli vööst saadik lumes.
Ta puhkas selili männi all ja vaatas laial silmal päi
kese sisse. Pahem käsi seisis poolpüsti, aga parem hoidis
põue kinni, milles olid adjustaadid. Ja männi oksad kõlisesid tuule käes nagu sukavardad ja lume peal kõlisesid
tuhanded nööpnõelad. Päike aga säras ja lumi siretas.
144
Seal vaatas Põhula parun terasemalt vanamehele
otsa ja ütles:
„Näeh — see ju see vanamees, kes tahtis mulle öö
vahiks tulla. Näitas teine head tunnistused ette, aga mulle
oli nooremat vaja.“
„Ädjustaat“ —■ atestaat (tunnistus); „fcasseiip«k“ — taskuraamat; ,,ontlik'* — korralik; „aplaager“ — pea tusk oht; „hiintaakas“ — poolsaks, poolharitlane; siretama — sätendama.
Juhan Liiv.
Tulin linnast. Lumesadu.
Tööd ei leidnud kusagilt.
Lumesadu. Jalad väsind.
Läbi, läbi näljane.
Kuskil teed, ei tulekiiri;
aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.
Koputan ja astun sisse —
lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba — mõtelge!
Soe saun ja lõhn nii armas —
tühi kõht. — „Kas soovite,
külamees, vast sooja lelba?“
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.
10 Kirjandust koolile V
145
„Kust sa tuled, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?“
— Sealt ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisumees.
„Mitu venda sul või õde?
Isa, ema elavad?“
— Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.
„Tibi-tibi, tibi-tibi —
suurem neist on kukeke!
Mul on neli kanapoega,
jutt nad aias ülesse ..
Hunt.
Fr. Tuglas.
I
See oli kolm. päeva enne jõulu kell kaksteistkümmend
öösi.
Pilved olid õhukest kuiva lund külmunud hangedele
riputanud. Üksikud tähed loitsid üle tuhkvalge maa.
Saariku talu koer Polla jooksis talu tagamail jänese
jälgi ajades. Tema terav nina riivas maad, karvad ta
kuklas olid püsti, ja ta väristas külma pärast nahka sel
jal ning kintsudel.
Paar korda juhtus ta metsavaraste juurde. Need jah
matasid püsti ja saag langes kõlinal maha.
Vahel lähenesid jänese jäljed majadele. Jänes oli
kaari ja keerde teinud, üle hangede ja puhmaste hüpanud,
õunapuu koort maitsenud ja jälle metsa kadunud.
Polla sörkis metsasööti mööda, mitmed jäljed jooksid
üle ta tee, õhk oli täis loomade lõhnu, kuid ta püüdis
146
omast kinni hoida. Tema nina valis agaralt lõhnade ja
jälgede keskel.
Ta tegi ringe lumiste kadakate ümber, Jahune lumi
tõusis ta rinnuni, ta lahmis käppadega selle sees ja laotas
omakorda enda koeralõhna laiali.
Kui ta parajasti jänese jälgede järele nõmme lumist
rinnakut mööda üles tõusis, tundis ta äkisti pärituult võõ
rast ja võigast lõhna. Ümber pöördudes nägi ta hunti
oma jälgi mööda järele laskvat, ammuli hammaste ja
püsti karvaga.
Ta pani jooksma, tulisel kiirul, surmahirmus, jättes
jänese ja kõik muu sinnapaika. Hunt aga tuli hambaid
iõgistades ta järel, halli tombuna tuhkses lumes.
Kumbki oli hääletu, ainult verehääl ja hõimuviha oli
mõlemale selge ilma kõige muuta. Nad vajusid edasi, nii
et lumi üle pea lainetas.
Lähemale jõudis hunt, aga lähemale jõudis ka Saa
riku talu. Koera süda oli lõhkemas hinnust, — seal, seal,
inimese juures leiaks ta kaitset!
Ta jõudis väravani, kuid lumi oli augu, kust Polla
sisse ja välja käis, kinni tuisanud. Ta jooksis meeleheites
siia ja sinna, haledasti vingudes.
Hunt lähenes, lumehang tõusis. Polla jooksis üles
hangeharjale, tegi meeleheitliku hüppe ja veeres siis
ulguva kerana kambri ukse ette.
Seal vaatas ta taha. Aianurgas mustas lumehangest
piiratud kaevu nelinurk, hunti polnud näha, aga kaevust
kostis sulin ja tasane urin.
Sus lõi Polla küüned ulgudes kambri uksesse. Hulga
aja pärast tuli unine peremees, vana Saariku Andres välja,
haigutas, sügas kuklatagust ja laskis koera rehe alla.
Polla lamas keras põhu peal ja nägi painajalikke une
sid: õhk oM täis jäneseid, nad hüppasid ja lõid kepsu,
lumivalged ja pehmed kui padjad. Siis muutusid nad
147
äkki huntideks, lõugade loginal jooksid nad õhku mööda
tema järel.
Peremees kuulis koera vinguvat ja urisevat, ta kää
nas teise külje ja ohkas: „Oh, oh, kurjad ümad, — pole
sel lumel otsa ega äärt!“
Viimaks uinusid mõlemad rahulikus unes, nii Polla
põhus kui peremees oma naise kõrvaL Aga kolmas, kes
kaevus külma vee sees surmaga heitles, ei mõtelnud
magamisele.
II
Saariku omad olid kõik jumalakartlikud inimesed,
kristlikkude viisidega rahvas, —- välja arvatud ainult
sauniku seitsmeaastane poeg, kes, enne veel kui rääkima
oli õppinud, juba tule peremehe heinasaadu pistis.
Saariku pere oli suur. Eesotsas seisis vana Andres,
viiekümneaastane, laiade õlgadega, rahuliku, kurva näoga
mees.
Siis tuli perenaine Reet, südamlik ja hea, paks ning
õhetav, ja peremehe ema, vana mullakarva inimesekrõbu,
kägisevate kista vartega.
Siis Andrese seitsmeteistkümne-aastane poeg Joosep
ja kaks tütart, Leena ja Laura, ning Laura kaheaastane
poeg.
Siis sulane Jaan Talas ja saunamees Mats ning tema
vend Madis.
Siis veel Matsi väleda keelega Anu ja kaks poega,
Jaagup ja Ats — punaste püsti juustega ja laiade kõrva
dega poisid.
Jumalakartlikud olid, nagu öeldud, kõik. Kevadel,
kui kari esimest korda välja lasti, vedas vanaema risti
lauda uksele, kobistas karvakapukate ja villatupsukeste
kallal ning pomises karja saates:
148
„ Metsa intu, metsa untu,
metsa härtu härrakene,
metsa heldene emanda,
metsa kuldane kuningas, —
võta hoida minu utte,
võta kaitsta minu karja!"
Pärast seda ei usaldanud vanakuri enam mõnel ajal
oma nina Saariku karja pista. Liiga kõva oli kaitsevägi,
otsekui tuli lõikas see ta jumalavallatuisse luisse ja liikmeisse.
Kord oli sauna-Anu näinud, kuidas kuri lauda kallale
kippus. Esiti oli ta üsna julgesti väravale lähenenud, siis
oli ta aga enese äkisti kerasse tõmmanud ja haledasti vin
gudes metsa pununud.
Ka muidu olid Saariku inimesed usklikud. Perenaine
Reet ja saunanaine nutsid alati suure häälega, kui vana
soldat koolimajas piiblit luges.
Mõnus mees oli vana pereisa Andres Eenok ise. Ei
tema kannatanud tühja juttu, armastas ikka lühikest ja
tõsist vastust.
Perenaine Reet oli headus ise. Oh, kuidas tema san
dikesi ja lesknaisi vastu võttis! Andis ikka, mis käe
pärast juhtus olema: liha, villu, tangu, leiba, kartuleid,
raha ja muud, et aga tütred mehele saaksid.
Ja et keegi lapsi ära ei teeks. Näe, poega Joosepit
oli keegi kurja silmaga vaadanud: ei saanud ega saanud
enam viinast lahti!
Ka Saariku eluruumid tunnistasid, et siin jumalakart
likud inimesed elasid: igasse nurka olid jumalasõna-lehed
liimitud, inglite ja tallekeste piltidega. Ei siin olnud värvi
lisi paberilipakaid kõiksuguse ilmaliku jumalavallatusega.
Ja lävesse oli hobuseraud naelutatud, et kuri jalgu
pidi kinni jääks. Ühesõnaga, kõik näitas, et siin jumala
kartlik rahvas elas.
149
III
Kukk laulis kolmat korda. See tähendas, et oli paras
karjatalitamise aeg.
Saunanaine Anu ajas köhides vana lambanahkse
kasuka selga ja mehe rasked vene saapad jalga. Siis läks
ta kambrisse ja äratas Leena, kes omakorda Joosepi voo
dist välja kangutas.
Külma käes võbisedes võtsid Joosep ja Leena toobri
õlale ning astusid alla kaevu poole. Anu läks aovidevikus
ees, ta kasukas kobises ja lumi rudises.
Ilm oli pehmevõitu olnud, ämber polnud kinni kül
munud. Parajasti tahtis Anu pange alla lasta, kui kaevu
põhjast kuuldus vee sulin.
„Vist kukkus jäätükk sisse,“ mõtles Anu, kuid jäi
ometi kuulatama. Alt kostis pikaldane urin.
„Issa, pojuke, püha vaimuke!" kiljatas saunanaine ja
hüppas tagasi, ent lõi pea vastu toobrit, millega Joosep
ning Leena olid pärale jõudnud.
„Issand, halasta!“ karjatas ta, mõlema käega peast
kinni haarates. „Viimnepäev on käes!“
„Mis seal on?“ küsis Joosep, kes lume rudina pärast
ei kuulnud kaevust urinat.
„Oh, issand, heida armu! Viimnepäev on käes! Oh,.
Jeesuke, oh, jumaluke! Päästa meid, patuseid! Oh sa
püha talleke!“
„Mis seal ometi lahti on?“
Kaevust kuuldus äkki jälle sulin ning kange urin.
Toober kukkus kolinal maha.
,,Viimnepäev on tulnud! Oh sina jumala kolmekordne
heldus ja vereleping! Vanakurat on ahelad läbi närinud!
Nüüd ta tuleb ja neelab maailma alla! Oh sina issanda
heldus! Oh sina taevane äralepitus!“
Seni olid kõik paigal seisnud, nüüd aga punusid Anu
sauna poole ja Joosep ning Leena mäele. Anu ehmatas
150
oma mehe ja Madise luist ning lihast läbilõikava kisaga
üles.
,,Mis on?“ hüüdis Madis istukile karates.
„Oh sa püha vaimuke, püha ristike, püha talleke —!“
„Mis püha ristike ja talleke ?"
„Oh sina issanda heldus —!“
„Mis, kurat ?“
„Saatan on ahelast lahti! Viimnepäev on väljas!"
,,Mis viimsepäeva lori see siis on?"
,,Võeh, missugust hirmsat sõna tema veel tarvitab!
Juba inglid laulavad õue peal, ja tema veel vannub!
Jeesuke!"
,,Inglid? Vai inglid!“ jahmatas Mats. „Anu, anna
mu saapad!"
Ta kobistas tulise rutuga saabaste kallal, kuna Madis
aluspükstes ja palja jalu välja kargas. Kaevu äärde oli
juba mäerahvas kokku joosnud.
„Või vanakuri ise lahti!" õhkas perenaine käsi kokku
pannes. „Või juba lahti! Kas temal hullul on aru või otsa!"
„Ei ole vanakuri," mõmises vanaema. ,,On ikka
kodukäija, päris kodukäija."
Tema oli kõige vanem inimene peres. Küllap tema
juba teadis: oh sa heldeke, ei olnud otsa ega äärt neil
kodukäijatel ja luupainajatel, kes teda ta eluajal olid
vaevanud!
„Mis seal siis ikka on!" lausus peremees Andres.
„Mõni vasikas on kaevu langenud, ja nemad karjuvad
kui meelest ära!"
„Võeh, või vasikas!" rõkkas saunanaine. „Mis tema
ka ütleb: vasikas! Peremehekene, ütlen ikka viimsepäeva
palge ees, et ise oled vasikas, kui nii kõneled. Kust vasi
kas siia sai? Nägin ise, missugune metslane see on: sil
mad peas kui laternad ja hambad —, oh sa jumalukene,
oh sa püha tallekene —!"
151
Korraga kuuldus jälle läbilõikav ulgumine ning sulin
otsekui suurte vete liikumine. Kõik langesid näost ära.
„Reet, Reet!“ kisendas Andres-peremees. „Mine,
jookse, too lauluraamat!“
Varsti oli lauluraamat toodud. Läbi hommikuse vide
viku kostis hale laul — metsalise haleda ulgumise saatel:
„Avita, Jeesus, et võimust või saada,
kae, kuis pimedus tükip mo pääl’,
otsip mo petta nink kahjo mull’ saata,
ega küll asjanda põrguriik tääl!
Kurat mo kavalast’ kiusata nõwap,
sõglata, rikku nink kurvasta püwap.“
Iga reaga jäi kodukäija ikka vagusamaks ja vagu
samaks. Ja kui laul lõppes, lõppes ka viimne vee sulin
kaevu sügavuses.
Nüüd alles julgeti laternaga kaevu üle kummarduda
ja sügavusse vaadata. Väike tulekübe valgustas vaeva
liselt ülemisi külmunud rakkeid.
Siis lasti plekist lamp ämbris alla. See paistis nagu
ähmane kuu läbi halli udu, seinad mustasid, all vaikus
pime vesi.
„Juba kadunud,“ kinnitas vanaema pühalikult. ,,Ei
tema kestnud jumalasõna. “
Kõik ohkasid otsekui koorma alt pääsedes. Ja jälle
kostis läbi hommikuse vaikuse laul:
„Nüüd, ristirahvas, rõõmusta ...“
IV
Hommikuse ao-une ajal rakendas Madis hobuse ree
ette, veeretas veevaadi peale, võttis Anu ühes ja sõitis
teise tallu vett tooma. Oma kaev oli püretatud, selle vesi
oleks võinud loomadele paised selga ajada.
Kruubi peremees seisis parajasti keset õue, käed
tondinahast pükste taskuis, kui veevedajad pärale jõudsid.
152
„Noh, Saariku rahvas, vett vaja?“ küsis ta, kui
vaati nägi.
„Jah, vett. Ega teil ometi endil vähe ole ?" vastas Madis.
„Vaata imet, või neil veepuudus," ütles jällegi Kruubi
peremees. „Teü kaev ometi madalas kohas. Olid ka peh
med ilmad: lumi sulas veel eile õhtuni. Või neil pole vett!"
„Vett on küll, kuid vanakuri segas ära."
„Kuidas: vanakuri —?"
„Oh sina heldeke, Kruubi peremees ei teagi siis veel,
mis õnnetus meü täna oli!" hakkas nüüd Anu jahvatama.
„Qh sina heldene aeg! Oh sina jumaluke —!"
„Mis siis oli?" imestas Kruubi peremees. ,,Ma ei saa
ikkagi veel aru."
„Kurat käib maailma mööda. Oh sina issanda heldus!
Kurat läks meie kaevu —"
„Ei olnud see kurat," õiendas Madis. ,,01i ikka kodu
käija."
„Jah, jumaluke, kodukäija läks meie kaevu. Oeh, Jeesuke! Küll me ehmusime! Arvasime, et viimnepäev tuleb."
„Noh? ja siis?"
„Hakkasime laulma — nn kaduski ära. Eks see
kodukäija olnud ikka Tõru vanamees, kes muu!"
Kruubi peremees kuulas, suu ammuli. Siis segas end
Madis Anu jutuvoolu vahele:
,,No kuidas siis veega on?"
„Ah veega või?" päris Kruubi peremees ja sügas
kuklatagust. „Ei meilt vett saa. Meü endilgi puudus.
Kaevu põhjas ainult kamalutäis muda."
„Või ei saa!" viskas Madis käega. „Ega siis ole
midagi teha. Tarvis aga sõita. Viitsimegi kõnelemisega
palju aega. Anu, no kobi aga peale."
Madis pööras hobuse ümber ja sõitis õuest välja:
Kruubi peremees jäi vahtima, käed püksitaskuis ja suu
ammuli.
153
V
Teel pidas Madis hobuse kinni, pööras pea Anu poole
ja küsis:
„Mis siis nüüd teha? Ega ilma veeta maksa koju
minna. Sõidame õieti Käärule. Neil kaev all orus, ei neü
ole veepuudust."
Käärule oli Kruubilt versta võrra.
„Nõõ! Mis sa magad!"
Lumi rudises reejalaste all. Koitis hommik.
Viimaks jõudsid Madis ja Anu Käärule, õues polnud
kedagi näha.
„Kas hakkame kohe vett tõmbama või läheme küsima
ka?" arutas Madis ja astus kambrisse.
Kääru pere oli hommikust võtmas.
,,Tere, ristiinimesed!" tervitas Madis.
Noor peremees tõstis pead.
„Tere, tere," vastas ta. „Noh, mis Madis siis kuu
lutab?"
„Tulin vett paluma," vastas mees.
„Kus toop on? Madis tahab juua."
,,Ei ma taha juua, tulin vaadiga vett viima," seletas
Madis.
„Istu siis, soojenda keha, kuhu sul rutt."
,,Pole aega istuda, eit ootab hobusega väljas."
„Kust sa siis nii äkki eide võtsid? Olid ikka põline
vanapoiss."
„Polegi minu eit, on venna oma."
Kääru peremees tõmbas käega üle suure noore näo.
,,Või siis vett tulid otsima? Kas oma kaev kinni on kül
munud?"
,,Paha vaim solkis ära ..."
„Mis lora sa ajad?" pahvatas peremees. „Mis paha
vaim?"
154
,,Jah, paha vaim ... Teie, noored inimesed, ei usu ...
Oeh, küll ehmatas täna hommikul ära! ... Oli päris kodu
käija ...“
,,Mis naiste lora sa nüüd ajad! Vana mees, aga varsa
aru. Mine koju ja võta rahuliku meelega kaevust vett.
Paha vaim pole mitte kaevus, vaid sinu peas!"
,,Ei või omast kaevust võtta ...“
,,Vanamees, pea suu! Säärase jutuga ära tule minu
majasse."
,,Oeh, oeh, noor inimene! Kui terav! Või nüüdne
sugu siis midagi usub. Oeh, kui ise seal oleksid olnud,
küll siis räägiksid teisiti. Ei ole nüüd enam vanade aus
tust. Ei usuta enam nende sõna. Oeh, oeh!“
,,No kui sul paremat pole ütelda, siis mine sinna, kust
sa oled tulnudki/'
Kogu pere naeris laginal. Pisike valgete lokkide ning
siniste silmadega poisike seisis Madise ees, nägu ühel
hoobil imestav ja naerev.
„Ja vesi?" küsis Madis.
„Mis vesi?" vastas peremees.
„Kas saan siis vett?"
,,Too sealt, kus su loba usutakse!"
Madis sülitas, pani nahkmütsi pähe ja astus välja.
Ta järel tulid ka mõned pererahvast õue.
Madis istus reele ja käänas hobuse pea sõna lausu
mata värava poole.
,,Kuhu nüüd?" imestas Anu, kellele oli ootamme juba
igavaks läinud. ,,Miks sa hobust kaevu manu ei aja?"
„Et neid kurat sööks!" vandus Madis vihaselt, lõi
nuiaga hobust ja sõitis väravast välja.
„Vaadake, kaks lolli sõidavad!" ütles Kääru pere
mees ja näitas käega ärasöitjaile järele.
155
VI
„Et te nagu põied lõhki läheksite!" urises Madis. „Et
te kiirsurma sureksite! Et hundid teie kondid laiali kan
naksid!"
Anu, kes Madise pahameele põhjust ei teadnud, vah
tis teda ehmunult.
Ilm oli vahepeal külmemaks läinud. Anu lõdises ja
lõi hambaid kokku. „Öõõ—õ—“ venitas ta.
Madis käänas hobuse Tõru talu poole metsatuka
ääres. Kui veevedajad metsanurga tagant välja sõitsid,
kuulsid nad, kuidas talu õues keegi naine kõvasti
pahandas.
Nad ei pääsnud õue, sest väravad olid kinni. Madis
peatas hobuse ja tahtis parajasti reelt maha kobida, kui
naine, kes enne oli pahandunud, tema poole pöördus.
„Mis sa, hernehirmutis, luusid ringi oma pimeda
hobusega!" hüüdis naine ja näitas Madisele rusikat.
„Mis sina, hammasteta nõid, seal urised!" kõrvetas
mees vastu, kes oli juba isegi vihane. „Mis sa lõugad!
Tee parem värav lahti!"
„Vaat, seda sulle!" Ja naine raputas jälle rusikat.
„Ah nüüd tuled sa vett otsima? Kelle meest sa aga teo
tasid? Kuidas sa julgesid ütelda, et vana Tõnu olevat
teil kodu käinud?"
„Kunas ma seda olen rääkinud?"
„Ah nüüd sa veel ei teagi! Tunni või poolteise eest
olid sa, kuriloom, Kruubil, rääkisid seal, et vana Tõnu
olevat teie pool kodu käinud. Seeliku tädi oli kuulnud,
tuli siia, rääkis ära. Ah sina ronkade roog! Minu mees
tuleb nüüd kodu käima! Tema, õndsake, säärane jumala
kartlik inimene. Oota sa, oota sa, see ja teine! ..."
„Jäta lõugamine ja tee väravad lahti!" käsutas
Madis.
156
Naine ei liigutanudki end, vaid sõimas aga kasvava
hooga edasi. Oleks peaaegu kuulda võinud, kuidas ta
lõualuud nagisesid.
Madis läks ise väravat avama. Juba oli värav pärani,
kui naine rusikatega Madise kallale tormas. Kuid see lük
kas ta eemale.
,,Kae ronka!“ sülitas mees. „Või sa siin mõni pere
naine oled! Kui poeg kuuleb, küll ta sind siis õpetab, kui
das elada. Mina juba tean. Otsisin talle ju ise naise.“
Madis hakkas hobust õue juhtima. Seal hüüdis
Tõru eit:
, ,Muri, Muri! Paka! ‘ ‘
Nurga tagant hüppas kaks suurt koera välja.
„Äss, äss!“
Koerad tormasid vaese Madise kallale, kes vaevalt
jõudis nuiaga vastu vehkida.
„Äss, äss!"
„Ai-ii!" karjatas Madis, kui Paka ta sääremarjast
kinni haaras.
Vnmaks sai ta rekke.
„Nõõ, kurat!"
Hobune sai tulise hoobi üle küljeluude ja pani
minema. Koerad kihutasid haukudes järele, perenaine
hässitas, Madis plaanis hobust ja Anu kisendas hirmu
pärast.
„Et sind põrgus põleva tõrvaga üle valataks!" hüü
dis Madis, kui nad metsast välja jõudsid.
„Et sa mätta otsas mädaneksid!" kordas Anu.
„Et sa elavalt ära...!" kinnitas Madis.
VH
„Nii mine või veeta koju," arutas Madis, kui ta paha
tuju natuke lahtus.
„Läheme Pargla mõisa," soovitas Anu.
157
,,Ükstapuha.“
Pargla mõisa oli umbes pool versta maad. Varsti olid
nad seal.
„Kuule,“ ütles Madis, „mõisa sisse minna pole hea.
Inimesed hakkavad järele pärima, võrgutama. Parem
võtame vee tiigist, mis on mõisa all."
Nad ajasid tiigi juurde, kus moonanaised tihti pesu
pesid ja kuhu kõiksugust saasta heideti. Mõlemad kobisid
maha.
„Sa kilusilk!" kahmas Madis korraga ütelda.
„Mis on?“ küsis Anu.
„ Millega me vett peame võtma? Pange pole ju ühes.
Võtku neid kodukäijaid! Missugust häda nad kõik või
vad kaela ajada!"
,,Võta mütsiga."
„Mütsiga? Mis sa, pöörane, veel välja ei mõtle!"
Madis jättis Anu hobusega tiigi äärde ja läks ise
moonamaja juurde ämbri järele. Esimeses toas, kuhu ta
sisse astus, leidis ta kurdi ning pimeda vanaeide eest.
See ei vastanud Madise küsimusele midagi. Teises toas
pesi naine kolmjala juures pesu.
„Mis sa jälle tahad?" küsis ta Madiselt tigedalt.
,,Pange paluksin," vastas see. „
,,Jumal, päästa setudest!"
,,Kas saab siis?"
„Vaat, Seda saad sa!" ja naine virutas Madisele vana
luuakontsuga vastu pead ning lõi ukse kinni.
Vihaselt tuli Madis tügi äärde. Vihaselt ja sõna lau
sumata võttis ta mütsi peast ja hakkas sellega jääaugust
vett vaati tõstma.
Anu vaaas vaikides seda toimingüf Kõigil kolmel,
Madisel, Anul ja hobusel, värisesid liikmed pakase pärast.
Hobuse sõõrmete ümber oli valge härmatisemets.
Pooletunnise töö järel hakkas vaat täis saama. Madis
158
raputas vee oma mütsi küljest, pani mütsi pähe, istus
Anuga rekke ja juhtis hobuse kodu poole.
„Pole ma ennemini veel sääraseid nägureid näinud
kui seekord!" pomises ta hääletult.
Pargla mõisast Saarikule oli versta kolm. Kui nad
koju jõudsid, oli juba lõuna käes.
Väraval jäi hobune äkki seisma kui kivipost. Madise
viha lõi lausa lõkkele ja ta keerutas nuiaga hobuse pea
kohal. Hobune ehmus ja tõmbas äkki rege. Veevaat vee
res maha, vajus kummuli ja kohinal jooksis vesi lumme.
Madis seisis nagu piksest rabatud ühel kohal ja vaa
tas, kuidas lumi vaadi ümber raskeks ning sinihalliks läks.
,,Os’sa, os’sa!" pomises ta ainult.
Aga vesi üha jooksis. Viimaks oli vaat tühi. Madis
veeretas ta rekke ja sõitis lauda ette. Andres ootas seal.
,,Tohoo, Madis, kui hilja sa tuled!" hüüdis ta. „Hea
aga, et vümaks ometi jõudsid. Lase aga nüüd panged täis!"
„Kust kurat ma lasen! Vett pole tilkagi."
,,Kus sa siis ometi ümber kolasid? Mida sa õienda
sid? Poole päeva on kodust ära ega too tilkagi vett. Nagu
maailma otsas oleksid käinud!"
Andres noomis veel kaua vaikse ning madala hää
lega., nagu oleks surnu majas olnud.
Madis ei vastanud midagi, rakendas vaikides hobuse
eest, viis talli ja läks tuppa. Toas laskus ta ahju najale,
ilma et oleks mütsi peast võtnud.
,,Mis sa ahju najal seisad, nagu kinni naelutatud?"
küsis Anu kasukat seljast ajades.
Madis ainult urises vastuseks.
„Mida sa ootad? Võta märg müts peast!"
,,Võta siis ka, kui on pea külge kinni külmunud! Hull
olin, kui sinu nõu järele tegin," vastas Madis mõrult ja
pööras teise kõrva vastu ahju. ,,Et need kodukäijad oma
kaela käänaksid!"
159
vm
„Lõpe nüüd kas või kõige karjaga janu kätte!" kur
tis Andres lauda lävel ja sügas kukalt. „Leena, pane
pudrupada tulele, too lund ja hakka sulatama."
Seejärel läks pereisa kaevu juurde ja kummardus üle
rakete. „Ega ta silma ometi karga," mõtles ta. Kaevus
polnud peale mustendava vee midagi näha.
Pärast lõunat tuli Sirpiku tädi Saarikule. See oli
Saariku pereema sõber ja sobitas Leenat oma pojale nai
seks. Talle räägiti kohe, mis pahandus oli Saarikul olnud.
,,Ja te ei julgegi nüüd kaevust vett võtta?" päris tädi.
„Nii see on, sötsike!" õhkas Reet.
„Oeh, ei kodukäija vett püreta!" sädistas nüüd Sir
piku tädi. ,,01in alles tüdrukuke, viieteistkümne-aastane,
vaata, siis käis ka meil kodukäija. Kus ikka mässas teine
kõik piimakausid ja jahukastid läbi, nii et aga tolm taga!
Ei usaldanud me siis ise enam midagi aidast pruukida;
kartsime, et kes teab, mis haiguse veel kaela ajab. Kuid,
sõtsike, häda ajab härja kaevu! Ei aidanud midagi, pidime
kodukäija nuhitud asju sööma. Kuid midagi ei teinud!
Mitte midagi, terved olime nagu jumala linnukesed
taeva all."
„Võeh, või midagi ei teinud!" imestas Reet. ,,Eks sa
vaata issanda imet! Ja meie, vaesekesed, ohkame ja mõt
leme: kust ikka vett saaksime?"
Sirpiku tädi läks varsti minema. Lubas jõulu ajal
tagasi tulla.
Lume sulatamine jäeti kohe järele. Esiti ei julgenud
küll keegi kaevust vett võtta, kuid pärast harjusid kõik
ära.
Samal päeval tegi pereisa taari ja õlut ning hakati
kõikepidi jõulude vastu valmistama.
Ja elu läks omasoodu edasi.
160
IX
Jõulude teine püha oli käes ja Saarikul oli palju
külalisi. Oli Sirpiku tädi pojaga, oli Oriku onu, Taagevere
Part, Palu pereisa, Paljasärgi mölder, Abritse vana,
Madise vennapoeg ja palju teisi.
Külaliste keskel oli rahulik meel ning hea tuju. Saa
riku omad oskasid ju võõraid vastu võtta! Seda võõrustamist, seda kostitamist, seda õllekese väljakallamist ja
seda jutukese vestmist!
Kodukäijast ei lausutud aga sõnagi. Muidugi, külali
sed teadsid seda kõik, perenaine ise oli mõnele sõtsikesele
kõrva sosistanud: mine hoia nüüd säärast rasket asja
üksi südame peal.
Vööd lasti lahti ja istuti lõunalauda. Laud paindus
süldivaagnate, käkikausside, jõulumaugu-taldrikute, koduõlle-kannude all.
Lasti maitseda jumalaviljakest, söödi taskuväitsedega
ja sõrmedega, nuusati nina ja pühiti rasvaseid huuli
suurte rätikutega. Inimesed läksid süües raskeks ja pin
gid paindusid söömaaja kestes looka.
Pärast küllalist lõunat läks saunarahvas karja tali
tama, võõrad aga ohates ning oiates majapidamist vaa
tama. See oli alles majapidamine, ses Saariku talus, —
sellega olid kõik nõus.
Korraga kostis õuest hirmus kisa. Külalised ja pere
vanemad jooksid kaevu äärde, kus hädaldas saunarahvas.
„Vanakurat on kaevus!" kriiskas Anu.
,,Saatan ise!" kaebas Mats.
,,Kurat koera naha sees!" kinnitas Madis.
Nende kõne läks segamini. Keegi ei saanud neist
õigesti aru. Viimaks pääsis Andres kaevu äärde.
Tõesti, kaevus vee peal lamas loom, karvad veest
mustad, silm padasinine ja hambad kibedalt irvi. Muud
ei seletanud sümad.
i'
Kirjandust koolile V
161
\
„Oeh, jeesuke!" lõid naised käsi kokku. ,,Oh sina,
isa, poeg ja püha vaim!“
Nõnda ahastati kaua. Siis pandi tähele, et elukas
kaevus end ei liigutanud.
„Sumud on/' ütles noormees.
„Või surnud!" sädistas sotse. „Mis sina, noormees,
sellest asjast tead! Ei kurat sure. Kaval on ta. Lamab
vene kõõluses, et meid aga võrgutada. Oi tema tembukesi, issand halasta! Oi tema kratsikuid, taevas hoidku!"
Viimaks nähti ometi, et kurat end ei liigutanud.
Noormees laskis kivi kaevu. Teine sihiti juba metsalise
pähe. Kuuldus potsak vastu märga nahka ja vee sulin.
Aga kaugemale ei saadud. Siis toodi jälle lauluraamat.
Kuni õhtuni seisid inimesed kaevu ümber ja laulsid.
Möödasõitev Sälu kaupmees tõusis saanis püsti ja küsis
üle aia:
„Hei, Saariku rahvas, keda te laudsele panete?"
,,Kuradit, kuradit," kostis keegi üle õla.
,,Mis sa ütlesid?"
Kuid kaupmees ei saanud vastust. Sus tuli ta õue.
,,Mis te siin jorutate?"
„Isa, pojuke —"
„Mis te jorutate, küsin ma. Otsekui arust ära. Palja
peaga säärase külma käes! Kas ammu olete hulluks
läinud!"
Eided ja taadid vaatasid talle otsa, huuled külmalt
ning nuhtlevalt kinni pigistatud nagu sinised jooned. Vii
maks tungis kaupmees kaevu juurde.
„Tule, jumal, appi!" lõi ta kollaseid nahkkindaid
kokku. ,,On koera kaevu uputanud ja nüüd laulavad nagu
surnut kirstu pannes! Mis te ometi vahite, kui raibet
välja ei tõmba?"
„Ei ole raibe, vaid vanakurat ise," ütles sotse huulte
otsast.
182
„Mis vanakurat! Koeraraibe on see! Võtke meel pähe
ja tõmmake koer välja!"
,,Eks sa katsu ise tõmmata, kui hing armas pole.
Küll sa näed, kuidas kargab näkku, oi, kuidas kargab
näkku!"
,,Jah, eks kaupmehe-härra katsu ise tõmmata/' rää
kis salakavala näoga vanamees, sõnu põlglikult poolides,
„eks katsu ise tõmmata, enne kui tuled teisi käskima."
,,Mis häda mul teie raipeid kiskuda! Tehke ise, mida
süda soovib, te oinad!"
Kaupmees istus saani ja sõitis minema. Tagasi vaa
dates nägi ta, kuidas Saariku õues ikka veel salk palja
peaga inimesi külma käes lõdisedes kaevu ümber seisis
ja laulis.
X
See oli umbes kella kolme paiku pärast lõunat. Hak
kas juba hämaraks lööma.
„Mis õige arvate, kui ta tõesti välja tõmbame?" ütles
Andres. ,,Kaua me siin nõnda ikka seisame?"
,,Mine tõmba teda kuramust! Näe, Sälu kaupmeeski
ei usaldanud! Ja on juba ükskord üks suure suuga ning
hakkaja mees."
,,Ega teist ometi keegi karda?"
„Kes teda hullu siis kartma peaks!" lausus vana sol
dat. ,,Taplesin isegi türklastega ega kartnud ühtigi."
,,Madis, mine too pootshaak!" käskis Saariku pereisa.
Pootshaak oli varsti toodud.
„Kes siis tõmbama hakkavad?"
,,Eks peremees ole ikka pea."
„Kus tema, peremees, nüüd tõmbama läheb!" hädal
das vana Saariku eit.
,,Noh, Joosep, eks sina siis lähe?"
163
Joosep vaarus kohe lähemale, punase nina ja väri
sevate kätega.
„Kas elu või surm, kas elu või surm..pomises ta.
„Oeh, ristiinimesed," hädaldas Reet, ,,kus siis Joosep
läheb? On alles lapsuke!"
„Kui ei, siis ei," lausus Joosep tõsiselt ja allaheitli
kult ning loksus eemale.
„Aga Oriku onu, eks hakka siis sina kinni?"
Kuid Oriku onu vastu:
„Mõtelge, ristiinimesed, mul naine ja lapsed. Kuidas
need leinama jätan? Kes neid toidab? Mõtelge: surma
peale välja minna ..
„Aga Taagevere Pärt?"
„Pärt peab tõmbama, tema alles poissmees!" kinni
tas kohe Oriku-onu, otsekui kivi alt pääsedes.
Ja Pärdil ei olnud midagi vastu vaielda. Ta hakkas,
ehk küll ettevaatlikult, pootshaagist kinni.
„Aga Palu pereisa?"
„Oeh, mis te minust kiusate! Mul puhtad riided sel
jas! Ei mina lahe! Mis te pereisadest tahate! Võtke
esiti ikka sulased ametisse."
Ta jäeti rahule. Selle asemel pandi aga Abritse talu
peremees tööle.
„Ja siis Paljasärgi mölder, — eks ta näidaku nüüd
oma suurt jõudu?"
„Mis teil mõttesse tuli! Kuhu mina oma suure kerega
lähen? Ei sünni ju kaevu lähedalegi!"
Ka tema jäi priiks oma suure kõhu pärast. Aga selle
eest pidi Madis tööle asuma.
,,Nüüd vana kroonu-onu!"
„Mina? Ei mind. Mõtelge, kuidas ma lähen! Üleeile
kukkusin maha, käe nikastasin, abaluud nagisevad. Kus
sa sellega lähed, et mina tõmbama hakkaksin!"
,,Vahest sa kardad?"
164
„Mina kardaksin! Kes seda ütleb? Türklasega sõdi
sin — ega kartnud! Ja nüüd peaksin kuradit kartma!“
Viimaks ometi leiti kuus meest, kes asusid poots
haagi juurde. Selle kisa suruti metsalise sisse, aegamööda
ja raskelt, kõigil süda kurgus.
Ja siis hakkas ta tõusma, aegamööda ja raskelt, händ
sorus, turi läikiv, lapp-kõrvad veest nõretamas. Korraga
kriiskas üks tüdruk läbilõikavalt:
,,Liigutab!“
ja — pauh! langes metsaline kaevu tagasi, kuna ini
mesed kõrvale pahvatasid.
„Kas pole pöörane!" kaebas Andres. ,,Ei anna ega
anna järele!"
Nad ootasid jälle, loom end aga ei liigutanud, ja
uuesti hakkasid nad vinnama. Ja ta tuli, ta tuli, see met
saline sügavamast põrgust, tuli liigagi äkisti kiljatavate
naiste salka.
„Eemale, eemale!" kisendas keegi. „Vaata, kui kar
gab üles ja lööb hambad sääremarjadesse!"
„Kuid loom ei liigahtanud.
„Näita tuld!" käskis Andres.
Madis tõstis laterna üles. Lumel jalgade ringis, mil
lede vahelt jooksid teravad valgusejoad nagu kiired päi
kesest, lamas tursunud märg loom. Kõik kummardusid
ta üle.
„See on hunt!" ütles korraga väike vallakooli-laps
heleda häälega.
„Kuradi hunt!" hüüdsid kõik ühest suust.
XI
„Hirm ajas karvad püsti!", ohkas Andres-peremees
ja pühkis varrukatega otsaesist.
„Kurat võtku! Ja tema sunnik vedeles siin kaevus,
kuna meie pidime seda solki jooma!"
165
,,Hunairaibe... Kas koduõlu ka selle veega oli teh
tud, kali niisama? ..
„Kõik ikka sellesamaga ..
„Oeh, issake ... Okse tükib peale ... Oeh, aidake .. .
Hõõ-õõk!...“
Kõikide tuju oli halb, väga halb.
Viimaks mindi ometi tuppa. Pada pandi tulele ja
hakati jälle lund sulatama.
„Andke juua! Kurk kipitab!" hüüti igalt poolt.
„Kust sa, heldene aeg, ikka annad!“ õhkas Reet.
„Kõik vesi, mis on, on ikkagi kaevust võetud. Minge,
sööge lund. Ehk aitab."
Viimaks oli seevõrra lund sulatatud, et võidi vabarnateed teha ja külalised said oma kurkusid puhastada.
Jutuajamine läks jälle elavamaks.
„Mis nüüd selle kaevuga peale hakata ?“ küsis
Andres.
„Ei nüüd oska minagi õiget nõu anda/' õhkas Sirpiku tädi. „Ei tule muud meelde, kui et peate hundiraipe
kaevu viskama ja kaevu kinni ajama. Uue kaevu peate
kaevama, muud ei aita."
„Aga kuidas sa kaevad talvisel ajal uut kaevu! Ei
see nõu lähe.“
,,Kutsuge õpetaja," lausus jumalakartlik Palu pere
mees. ,,Las ta õnnistab vett, küll sus kaob kõik."
,,Võeh, või õpetaja!" algas vanaema. „Kas nüüdne
siis vana sarnane on? Vana oli õige hingekarjane: tuli,
õnnistas maja, et kuradid sisse ei pääseks. Aga kas noor
veel seda teeb! Tema noomib sind ennast, et küll saab,
aga kuradit ei tule noomima. Ei sellest nõust tule midagi.
Uus kaev tuleb kaevata."
,,Nii näib," lausus peremees mõttes. ,,Tuleval suvel
tuleb uus kaev teha, seni aga vett mujalt vedada. Jah,
eks need hundid ole majapidamisele kahjulikud küll.
166
Kõnelemata sellest, et nad lambaid metsa veavad, piire
tavad nad sul isegi kaevu õues ära!“
Võõrad tegid minekut. Ei nad tahtnud kauemini
enam üksteist näha. Mõnel oli isegi veel järgmisel päe
val paha elada.
XII
Sel ajal lamas Polla ahju kumas, jalad sirgu ja nina
välja venitatud. Tal oli hea olla. Ta oli jälle oma õndsais koeraunedes, täis imelikke loomi ja kõige ahvatleva
maid roogi.
Ta jooksis lumist nõmme mööda jänese jälil. See oli
üks iseäralik jänes, suurem kui kõik jänesed, jäneste
jänes, jäneste jumal. Ja tema isegi, Polla, polnud harilik
koer: ta oli lugematuid kordi suurem, lihavam, tugevam
kui kõik muud koerad, ta oli koerte koer, koerte jumal.
Ta laskis uhket sörki olematute puude all, ta nuu
sutas olematute loomade lõhnu olematuil jälgedel. Kui
hea on olla koer — väärtuslikum loom kui kõik muud
loomad!
Korraga nägi ta kadakapõõsa tagant hunti tõusvat
ja enese ees jooksu pistvat. See oli suur hunt, nagu mägi
mustendas ta puude all, oksad murdusid, kui ta läks, —
see suur hunt, huntide hunt.
Aga Polla laskis ta järel, võimsam ja julgem kui
ükski hunt maailmas. Ta lähenes nagu tuul hundile, ta
tundis selle imalkangeid hundilõhnu — selle rõvedaid
metslooma lõhnu tundis ta otse oma nina ees.
Nüüd avas ta lõuad, et hambad hundi kuklasse lüüa,
— ja ärkas kiljatades.
Kistavars — kedervars; karvakapukas — karvadest tehtud
muistne kirjatud lühike sukk; plaanima -— lööma; jõulumauk jõuluvorst; „krutsikud“ — vigurid, tembud; kresla — ree seljatugi;
vene koolus — enese surnuksteesklemine.
Esivanemaist.
Mis tean ma oma esivanemaist — ilma erilise perekonnaloolise uurimiseta ?
Seda pole kuigi palju. Tean ainult, et nad on olnud
põlised tartumaalased, nii isa kui ema poolt. Ja isa sugu
võsa on ikka kuidagi Ahja mõisaga seotud olnud, kuigi,
nagu väitis isa, olevat nad vabad mehed olnud. Samuti
väitis isa lõbusas tujus olles, et ta isa või vanaisa kosinud
Laiuselt naise — mustlase. Mulle isiklikult meeldiks kuju
tella seda mustlaslikku põlvnemist, aga kontrollinud ma
seda pole. Igatahes näitab imekombel säilinud isa ema
pilt küll väga tüübilist eesti maainimese nägu.
Sel ajajärgul, mida mina mäletan, juhtisid meie perekonnaniidid kõik Ahja-Mõtskülla. Seal oli vanaisa Sinkal
metsavahiks olnud, hiljem aga Püttsepa talu pidanud.
Näinud ma seda vanaisa kunagi pole ega oska ka kuju
tella. Aga suur pidi ta perekond olema ja elu seal metsakurus vaene. Ellujäänud poegi oli kolm: minu isa ja ta
kaks venda, tütreid samuti vähimalt kolm. Viis neist
lastest olid sest kehvast kodust eemale läinud ja kuidagi
paremale järjele pingutanud, mis küll ei ulatunud mõisa
käsitöölise või linna pesunaise põlvest kõrgemale.
Nagu mäletan juhuslikest märkusist, oli isa kuueteistkümne-aastasena hakanud Püttsepa talu teolisena
mõisas käima. Talu teopäevad tehti aga mõisa puurehes.
Seal oli poisi kalduvusi ja püüdlikkust märgatud ning
vana puusepp Kristjan oli talle juba paremat õpetust
andnud. Ja hiljem oli ta vist ühe talve isegi Tartus kel
legi juures õppinud. Igatahes oli ta meistrimees omal
alal, valmistades mitte ainult peenemaid mööbleid, vaid
otse kunstkäsitöö-esemeid. Ja nü töötaski ta terveni
168
18 aastat Ahja mõisa peenpuusepana, kuni viimaks mõis
enam sellist meistrit ei vajanud. Siis jäi lell Märt tema
asemele üksi, kuna isa aidameheks ülendati ja meie
vanasse õllekotta kolisime. Seal elasime veel kuus aastat.
Ja sellesse ajajärku kuuluvadki mu poisikesepõlve mäles
tused ...
Kui ma tagasi mõtlen, siis näivad kõik mu esivane
mad olevat praktilised, kokkuhoidlikud ja püüdlikud ini
mesed. Need on omadused, mis mul enesel just puudu
vad, välja arvatud vahest viimane mu kitsal erialal. Veel
vähem võin ma kujutella, kust ja kellelt oleksin võinud
pärida kalduvusi selleks erialaks. Ei tea ma ühtki lastele
muinasjutte vestvat vanaema või vähimalt head laulumeestki.
Ometi eraldas nii isa kui ema üks kalduvus nende
ümbrusest. See oli armastus kirjasõna vastu. Niikaugele
kui mäletan, harrastati meil ikka raamatuid, hoolimata
kõigest olude kitsusest. Isa oli neid juba oma õpipoisipõlvest peale muretsenud. Ja see huvi jäi vanemaile kuni
vanaduseni. Poisikespõlves oli isa usuvendade juures
palju veidrat näinud ja see ainult kinnitas ta ratsionalist
likku ellusuhtumist ning ilmaliku tarkuse hindamist.
Kui olen midagi vanemailt pärinud, siis just nende
armastuse õpetava ja aegaviitva kirjasõna vastu.
Lapsepõlve kodust.
Vana puurehi ehk alatare on Ahja mõisast Rasinale
viiva maantee ääres. See oli juba minu sündimise ajal
küllaltki vana ja luitunud ning praegu 1 on ta juba hoopis
elatanud. Seal, ühes neist väikestest tubadest põllupoolsel küljel, olen ma siis 18. veebruari (2. märtsi) hommi
kul 1886 sündinud.i
i ..Noorusmälestuste" kirjutamise ajal, 1939. a.
169
Seal sünnimajas elamise ajast mäletan peamiselt
ainult vaiguste höövlilaastude lõhna. Nii on peaaegu kõik
mu lapsepõlve-mäiestused seotud ainult vana õllekoja
ehk saunatarega.
Kolisime sinna, kui olin kolmeaastane.
Kui ma aga ise äkki tollele kaugele ajale mõtlen,
siis näen ennast kohe vana õllekoja uksel seisvat ja ees
avanevat pilti vaatavat. Seal on rnaanteelaiune õu, selle
taga hall pistand, siis pleekaed ja veelgi kaugemal mõisa
mõlemad kiviaidad, vasakul käel aga linnumaja ning
paremal kuivatusrehi. Aastaajad võivad muutuda, vahel
paistab suvepäike, vahel on tuuline sügiseilm, vahel ajab
isegi lund alla. Aga see pilt ise jääb endiseks, nagu kõigi
mu lapsepõlve-mälestuste lähtekohaks. Miks just see?
Vahest sellepärast, et ma oma rännakuile minnes sellel
kohal alati hetkeks peatusin. Siin selgus lõplikult väljas
valitsev ilm ja siin tuli ka otsustada, mis teha ning kust
kohast alata. See oli mu seikluste algpunkt.
Kui ma aga natukese edasi mõtlen, niisama ilma
suurema pingutuseta, siis leian enese kohe kahe järve
vahelisel kõrgel teel. Ja kindlasti on hämar sügisepoolne
õhtu ning suurte haabade lehed liblendavad mu pea kohal.
Seal ma siis seisan ja kuulan ning keskmise järve pind
läigib puude vahelt. Üle ülemise järve õhkub veel pisut
eha ja värvib neidsamu lehti. Kõik on vait peale haava
lehtede liikumise, kuid just nende värin paljastab looduse
salatud elu. Ja selle nii lihtsa pildiga ongi seotud mu
esimesed looduse ilu kogemused. Kuigi ma seda veel kui
dagi sõnastada ei suudaks, kuid see mulje on nii tugev,
et ma enam sammugi paigast ei saa...
Kui vana ma siis olin? Vahest nelja-, viie-, kuue- või
seitsmeaastane. Kuid vanusel pole tähtsust, sest tõenäo
liselt nägin seda pilti korduvalt, kuid ikka samasugusena,
nii et järele jäi vaid üks kogemus. Ja see on jätkunud
170
läbi mu elu: väga suur looduse ilu teeb ühel hoobil õnne
likuks ning kurvaks. Kuid esmakordselt õpetasid seda
mulle värisevad haavad kahe järve vahel.
Kirjaõppimine.
Saabus aeg, kus pidin asuma töö kallale, millel oli
hoopis suurem tähtsus mu pärastises elus. See oli nimelt
kirjaõppimine, milleks kulus ligi kolm talve. See tõi pide
vat vaeva ja oli peaaegu ainsaks mureallikaks mu poisi
kesepõlves. Ning mul on põhjust veel praegugi imestada,
et oskan lugeda. Nii äravõitmatuna paistis see kunst!
Vend Karla lugenud ja kirjutanud juba nelja-aastasena. See läinud tal ilma mingi vaevata. Ja sellepärast
ei saanud vanemadki ta õpetamisel mingeid kogemusi.
Kuid selle eest tasusin mina kõik kuhjaga!
Mäletan veel praegugi seda algust. Olin kuueaas
tane. Oli vist juba varemgi räägitud õppimise vajadusest,
kuid nüüd toodi linnast Bergmanni „Kodulaste raamat".
Veel aastakümneid hiljem juhtusin seda eksemplari
nägema. Ta oli tuhm ja rabe pisaraist, mis olin ta kohal
valanud.
Tähed iseenesest olid ju igavad, aga neid tundma
võis ikkagi õppida. Kuid siit see äravõitmatu vaev alles
algas. Ma ei võinud kuidagi mõista ega suutnud seda
keegi mulle ka seletada, kuidas võib korraga kuut-seitset
tähte näha, nii et neist sõna saaks. Siis õpetati ja õpiti
alles mõttetute silpide veerimise varal. Ja see tegi asja
üha hullemaks. Ma veerisin, veerisin paar talve, ilma
kaugemale jõudmata.
Ja selle juures polnud ma ju erandlikult laisk ega
taipamatu. Raamatud olid isegi mu sõbrad, olin nende
lugusid maast-madalast kuulanud ja imestelnud. Olin
nendega küllalt tegelnud, juba nende piltide pärast. Aga
mulle enesele olid nad tummad.
171
Kõigeks muuks näisin ma kohane olevat, ainult mitte
kirjaõppimiseks. Meisterdasin, plaanitsesin, tundsin huvi
iga praktilise ameti vastu. Ainult mitte seda! Ja küllap
arvasid viimaks vanemadki: ei sest poisist kirjameest
saa! Kõlbab ükskõik milliseks käsitööliseks. Kui vaid
enne vähemalt lugema õpiks, sest ilma selleta ei saa
nüüdsel ajal läbi. Lausa häbi ja häda!
Kuid siis tuli iseenesest äkiline pööre. Mäletan sel
gesti sedagi imet, kui raamat rääkima hakkas. Olin ülal
vana õllekoja pööningul. See oli pime, sünge ruum, täis
igasugust koli. Ainult katkise katusekivi vahelt langes
valgusvööt vanale kastile, mille kallal ma ukerdasin. Seal
oli igasugust rauarämpsu ja vanu tööriistu, mis pakkusid
mu meisterdamiseks-mängimiseks materjali. Oli ka raa
matuid. Ma ei mäleta, milline see neist just oli, mis mu
käes lahti kukkus. Vahtisin sedagi ses kitsas valgusjoas.
Ja ime: ma oskasin äkki lugeda — täitsa vabalt ning
selgelt! Ma ei usu, et enam pilkugi oleksin muule kastisisule heitnud.
Sellest päevast see algaski. Olid ununud kõik män
gud ja praktilised harrastused. Ma ainult lugesin. Luge
sin kõik, mis iial kätte puutus. Lugesin nii, et juba paari
aastaga silmad rikkusin. See oli nagu kustumatu kirg.
Raamatusõna, nii arusaamatuks kui see vahel jäigi,
otse uimastas.
Kuidas ma selle kõrval, nähtavasti päris kogemata,
kirjutama õppisin, seda enam ei mäletagi.
Kõik see juhtus 1895. aasta kevadel, kui olin üheksa
aastane.
Udema ministeeriumikoolis.
Näen veel praegugi ennast ühes vend Karlaga kas
juba pühapäeva õhtul või vara esmaspäeva hommikul
kooli poole sammuvat, leivakotid seljas ja raamatupam172
bud kaenlas. Kevaditi ja sügiseti ei kasutanud me maan
teed, vaid otsemaid jalgradu. Läksime mööda kraavikallast mõisa koplisse, sealt üle heinamaa ja oja, jõud
sime ojatruubi kohal maanteele, kuid lahkusime sealt
jälle Kalmemäele lähenedes. Sel teekonnal nägi üht ja
teist, mis poisikeste meeli paelus. Vareseparv sügiseses
kaasikus, oja elanikkond, maantee liiklemine või ka halli
tuuliku tiibade vehkimine Kalmemäe küljel — kõik see
võis huvitada. Kalmemäest veeti talviti kruusa (nüüd
ongi see muistne mägi peaaegu juba laiali veetud) ja
külmunud maasse olid uuristatud terved saalid, mida ei
võinud vaatamata jätta. Aga samalt Kalmemäelt paistis
ka juba koolimaja hall kogu ühes suure viljapuuaiaga,
mille oli istutanud kooli juhataja Neumann.
Nii tulime meie, nii kogunesid kõik teisedki sinna
pärast puhkepäeva, et alata jälle kooliorjust. Nimelt
orjust, tülikat ja paratamatut, isegi hea õpilase seisu
kohast vaadates. Kui aga saaks need tüütavad õppe
tunnid kaelast — seda igatsesid meie liikumist ja omategevust janunevad meeled.
Õpetaja Stsemelinini ajal, oma kolmandal koolitalvel,
sain ma ka vene keele oskuse kätte. Rääkimisel piirdus
see ju veel purssimisega, kuid kirjanduse lugemisel pol
nud enam takistusi. Ja see avas, arvestades meie tolle
aegse oma kirjanduse kehvust ning selle vähesegi kätte
saamise raskust, hoopis uue maailma, štšemelinini õppe
viis pani just kirjanduse tundmisele palju rõhku, mis pol
nud õpilasenamikule vahest kõige vastuvõetavam, aga
minule küll. Algas klassika pähetuupimine, nagu nõudis
koolikava — ja üle sellegi. Ning see läks mul imekergesti.
Oli ju selle hulgas küllalt hingetut-retoorilist, nagu Deržavin. Aga niisama ka eluliselt-värsket, otsekui iseene
sest voolavat ja sellisena ka meeldesööbivat — Puškin!
Ning selle kõrval samuti klassilise proosa katkendeid,
173
eriti Gogolist. Kõige selle peast-oskamist igakord ei nõutudki, vaid ainult põhjalikku tundmist. Kuid mulle jäi
see peaaegu iseenesest pähe. Tarvis oli ainult värss või
proosaperiood tähelepanelikult läbi lugeda, katsuda siis
peast korrata ja, kui see ei läinud, veel pilk raamatusse
heita, ning peas see oligi. Ja nõnda paljude lehekülgede
kaupa, võrdlemisi ruttu. Pidevaks meelespidamiseks oli
vaja ainult aeg-ajalt korrata. Nii õppisin terve Puškini
„Poltava“ pähe, nõnda et veel praegugi üksikuid osi
mäletan. Kevad-talvel, kui hanged juba kandsid, käisin
ma kooli ja kodu vahet silmnäolt üle põldude. Karge
lumi rudises, vahel keerutas peent tuiskugi. Mina aga
astusin ja deklameerisin „Poltavat“. Ühelainsal koduteekonnal suutsin selle peaaegu tervena läbi võtta.
Tartu linnakoolis.
See kool asetses Riia tänavas, praeguse XV algkooli
ruumides, mis olid siis küll väiksemad. Kool oli neljaklas
siline, kuid et kaks alamat klassi jagunesid veel kaheks
jaoskonnaks, siis kestis täielik kursus kuus aastat. Lisaks
olid tollal nende lõpetajate jaoks, kes tahtsid õpetajaiks
hakata, üheaastased pedagoogilised kursused. Üldiselt
vastas kooli õppekava umbes seminaride omale.
Et õppeaasta keskel nähtavasti teisi kooli pürgijaid
polnud, süs ei hakatud ka minu ühe pärast formaalseid
sisseastumiseksameid korraldama. Asi sooritati lihtsus
tatud moel, liiatigi et mul oli eelmisest koolist hea tun
nistus esitada. Kohal oli üks vanem õpetaja, nagu pärast
selgus, kooli inspektor Nikonovitš, ja paar nooremat.
Nad küsisid minult üht-teist, peamiselt näis neid aga
huvitavat mu vene keele oskus. Ja kui siis luuletuste
ettekandmiseni jõudsin, oli nende rahulolu täielik. Olin
ju küll maapoiss ja võõras ümbruses, kuid esitades Puškinit ei tunnud ma enam vähimatki ujedust. Ja lõppotsus
174
Nikonovitši poolt oli: ,,Teise klassi teise jaoskonda —
vahvuse eest!“ Ning nagu pärast selgus, vastaski see
umbkaudu mu teadmistele, välja arvatud vene kirjanduse
tundmine, millega oleksin võinud kõrgemale pääseda.
Muuseas lõbus üksikasi sellelt eksamüt. Nikonovitš
päris kolm korda mu keerulist eesnime, enne kui ta venelase-kõrv selle kinni püüdis. „No on aga nimi!“ õhkas
ta siis. „Enne einestamist ei suudaks hääldadagi!“ Ja
see pole mu elus olnud kaugeltki ainus kimbatus selle
õnnetult-ainulaadse nimega ...
Nii algas nüüd mu igapäevane koolitee, ühest agulist
teise, läbi kogu linna. See polnudki vahest palju lühem
kui ministeeriumikoolist koju, kuid ta oli hoopis huvita
vam ja sellepärast ei märganud ka ta pikkust. Lisaks
võis teda mitmeti varieerida: tulla kord üle Puu-, kord
üle Kivisilla, üle Toomemäe või läbi Rüütli tänava, võis
minna pikad jätkud mööda Emajõe randu või leiutada
veel hoopis keerulisemaid käike. Ja kõikjal nägi ikka
midagi uut.
... Teisel õppeaastal saabus meile uus õpetaja Alek
sander šušerin. See oli hoopis noor mees, alles hiljuti
Peterburi õpetajateinstituudi lõpetanud ja siis lühemat
aega vist Paide linnakoolis õpetanud. Ta enese sõbralikus
näos oli veel midagi õpüaslikku ja talle tegi autoriteetlik
esinemine raskusi. Kuid just sellepärast kujuneski ta
vahekord õpilastega heaks. Ta kuulus nagu meie eneste
hulka ja teda oli piinlik haavata laiskuse või tahtliku
distsipliinirikkumisega.
Ometi ei läinud mul just selle õpetajaga, kellele
koolipõlvest kõige rohkem võlgnen, alguses hästi. Olin
juba leiutanud selle õppimisviisi, mida jälgisin hiljem
kooliaja lõpuni. Nimelt istusin alati esimesse pinki
kateedri ette, kus jälgisin äärmise tähelepanuga õpetust ja
võimalust mööda ka kõik üles kirjutasin, — mu graafiline
175
mälu võimaldas sel teel veel eriti hästi meeles pidada.
Selle asemel ei õppinud ma aga kodus peaagu sugugi
(seal kulus aeg juba hoopis muiks harrastusiks!). Nii
võis juhtuda, et ma mõnes asjas, mis tõelist tuupimist
nõudis, eneselegi ootamatult sisse kukkusin. Ja just sää
rase õnnetusega algas mu tutvus šušeriniga. Esimest
korda minult looduslugu küsides blameerisin enese kõige
kohmakamal kombel ja hiljem juhtus veel midagi sama
taolist. Sellest peale jättis õpetaja mu kui täitsa lootu
setu hinge mõneks ajaks hoopis rahule. Siis aga tuli
kodune kirjalik töö ja ma sooritasin selle, nagu harilikult,
juba teatud kirjanduslike pretensioonidega. Kaustikute
tagasiandmisel arvustas šušerin iga autori voorusi ja
pahesid, jättes minu töö viimaseks. Selleni jõudes tõusis
ta, astus mu pingi ette ja lausus: „Ma pole teie tööd hin
nanud, sest te pole seda ise kirjutanud. Ütelge, kes selle
kirjutas?" Säärane ootamatu süüdistus lõi mu otse tum
maks, ja ma ei tea, kuidas lugu oleks lõppenud, kui mitte
kogu klass poleks mu eest häälekalt välja astunud. Õpe
tajale tehti kohe selgeks, et ma päris kirjamees olevat —
mõtelge ometi, isegi trükis midagi avaldanud!
Sellest peale muutus mu vahekord šušeriniga põhja
likult. See oli vastastikune sümpaatia, mis sidus meid
kuni mu kooli lõpetamiseni.
Meie vahekord piirdus esialgu muidugi ainult klassi
töö ja mu kirjanditega. Kujunes peaaegu püsivaks kom
beks, et ta viimased klassis ette luges. See ei tulnud
küll siis küsimusse, kui ma omapärase rekordiga hak
kama sain — terveni 104-leheküljeline kirjatöö! Aineks
oli antud iga õpilase enese elulugu, mina aga meisterdasin
terve mälestuste köite. Kuid mis liig, see liig! šušerin
reageeris sellele küll hindega 5—, kuid ka punase märku
sega töö lõpus: ,,Kolitšestvo povredilo katšestvu!" (Kvan
titeet on kahjustanud kvaliteeti!) Õpetlikud sõnad!
176
VaataК. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
IV V...К. VARES
KIRJANDUST
KOOLILE
V ÕPPEAASTA
IV VIHK
RK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1941
Toompea vanglas.
Siis algasid vanglapäevad ...
Esialgu olid nad igavad, nagu ikka harjumatus ja
vastikus ümbruses. Kuid hiljem osati neistki võtta, mis
nad vähegi sisaldasid. Jah, nad pakkusid lõpuks mõnegi
mõnusa silmapilgu — muidugi mitte vangla enese, vaid
selle seltskonna tõttu, keda need müürid varjasid.
Juba esimesest hommikust peale algas oma uudis-
himu katsesarvede väljasirutamine. — Ah selline ongi
siis vangla? See kõrge kong määrdunud-hallide seintega,
trellaknaga ülal lae all, rautatud uksega ja pahalõhnalise
nõuga selle kõrval... Kellegi silm ilmus ukses oleva
klaasaugu taha. Ta pilgutas mõne hetke ja kadus. Kas
oli see valvuri või mõne teise vangi oma? Jah, kes on
need teised, kes elutsevad ses sünges majas?
Juba ammu enne valget aeti kõik jalule. Toodi esi-
mene vanglatoit: käntsakas nätsket leiba ja leige vesi
puukibus, mille kõrval puulusikas. Eriti maameestele
andis see ainet mõttemõlgutusiks. — Ah nii, või ei jäe-
tagi päris nälga? Kuid lihavaks säärasest söömaajast ka
ei lähe! Ei toida hästi see kroonu oma hoolealuseid...
Aga nagu näis, pääsis sest kongist väljagi. Koridor
kõmises sammudest ja sumises häältest. Ja siis tuli meiegi
kord minna end pesema. See toimus koridori otsas suure
kardmolli ääres. Ja tagasi ei tuldud kaugeltki enam nii
kähku, kui oli mindud. Sest kohati vange teistestki kon-
gidest, nende hulgas eilseid kaaslasi, kes mujale sattu-
nud. Juba naljatlusi uue olukorra puhul. Ja siis äkki
palju vanemaidki tuttavaid!
Nii kohtasin siin kohe esimese vanglapäeva hommikul
ka revolutsioonilise kommuuni liikmeid, kelle seltsis olin
veetnud alles üleüleeilse öö. See oli üllatus, mida ei osa-
12 Kirjandust koolile V
n nud aimatagi. Nagu muretud linnukesed olid nad järg
miselgi ööl, mille mina veetsin Laikmaa pool, oma ühis
korteris maganud. Siis oli saabunud politsei ja, et ust
ei avatud, selle mõõkadega sisse raiunud ning elanikud
Toompeale toonud, juba päev enne mind.
Nüüd oli päeva ähmases valguses võimalik lähemalt
tutvuda ka oma kongikaaslastega. Kõik sümpaatsed ini
mesed, kuid kõik veel vaevatud vangisoleku tundest, mõt
ted alles kusagü mujal.
Mingi peremehe-kohuse tõttu leidsid vangla ülem ja
ta abi tarviliku olevat uustulnukaid isiklikult külastada.
Ülem mõjus sümpaatsemana. Oli vana väheldane hall
mees, kivistunud ja kalestunud oma ametis. Temas oli
pisutki eneseväärtuse tunnet. Seevastu näis ta abi ole
vat tõusikuna kusagilt kantseleilaua tagant üles loovinud.
Ta valge vistrikune nägu ja kogu olemus kõneles väik
lusest. karjäärihimust ning orjalikust muganemisoskusest.
Nüüd kÕnetlesid nad meid viisakalt ja ettevaatlikult.
Kõigest tundus, et miski heitlus on pooleli ega tea, kuhu
veel lõplik võit kaldub. — Muidugi on see kurb, et peate
siin olema, nii umbes käis selle kõneluse mõte. Aga kas
oleneb see meist! Oleks meie teha, avaksime uksed pärani:
olge lahked, härrad, head teed! Ärge tuletage halvasti
meelde. Aga — oleme ainult käsutäitjad, kahjuks ...
Ja ometi oli selge, et see kahetsus olenes ainult ette
vaatusest. Et ei „mäletataks halvasti", kui revolutsioon
peaks siiski võitma.
Inimesele on omane eneselaiutamise instinkt, ja see
ei sure vanglaski. Nii vajati juba üht ja teist, nõuti lahe
damat kongi ning avaramat olemist. Kõike seda kombi
neeriti valvurite abil. Samuti kui kombineeriti ülemäära
seid väljasolemise võimalusi nende kiuste.
178
Ja nii aeti harvu kapsaliblesid lõunaleemes taga vist
juba teises kongis, pisut vahetunud kaaslaste keskel.
Uuesti uudishimulikke küsitlusi ja jutustusi. Enamik oli
küll hiljuti välismaailmast tulnud, kuid oli neidki, kes ei
teadnud enam palju viimaste päevade sündmusist.
Laskus varajane hämarus. Jälle süüdati aknaaugus
kõhn petrooleumilamp, mis valgustas ainult ähmaselt
kongi.
Esimesed ajad viibisin vangla välistiivas, Pika Her
manni poolses nurgas. Aken oli kõrge ja kitsas, liiatigi
sügavas müüritühemes. Aga soodsail hetkü roniti sinna
siiski üles. Palju sealt küll ei näinud: tükk halli agulit
ja niisama halli maad ning kahvatut taevast. All vallidel
liikus mõni pelglik inimkogu.
Päev või paar pärast siiasattumist kuulsime õhtul,
et taevas linna taga õhetavat tulekahjudest. Arvasime
seda ka ise oma aknast nägevat, kuigi see õigupoolest
pidi olema võimatu. Varsti hakkasid vanglasse immit
sema ka teated: maal on alanud üldine mäss ja mõisade
põletamised.
... Äkki hakkas ilmuma rohkemal arvul vange maalt.
Ja milliseid! Ühel oli pea revolvripäraga puruks pekstud,
teisel kuul õla ja kopsude vahelt läbi joosnud. öösi avati
raginal kongi *ks ja lükati verine mees sisse, selle ase
mel et ta haiglasse viia. Nende pilgud olid täis loomalikku
hirmu ja kõned kui sonimised. Ning varsti selgus, et
need olid veel haruldased õnnelapsed, kes kõigi vintsu
tuste järel nagu ime läbi olid siia sattunud. Nad pääsid
vähemalt eluga.
Ja varsti selgus ka vangisattunud maasaadik uile, kui
õnnelikud nad pidid olema, et linnas kinni kukkusid. Maal
oleks nendest mõnegagi hoopis teisiti talitatud.
Aga siis algas sõnatu ahastus koduste pärast.
Ja siis veel rohkemgi. Seni oli paistnud, et vanglasse
179
Lugu laisast poisist.
H. Adamson.
Oh, seda isa ilusakest,
ema lasta hellakesta:
õhtul õues poole ööni,
hommikul voodis vedeleb.
Hüüdis isa ilusasti,
ema-memmeke hellasti:
„Tule üles, tibukene,
karga sängist, kallikene,
juba Juku läks ja Manni,
teised kõik kooli tõttasid.
Aeg sul ka teele asuda,
kui ei taha hilineda,
tundisid maha magada,
õpihüvast ilma jääda.*4
Vedelvorst voodis vigiseb,
jonnakalt vastu joriseb,
kuni kannatused katkend,
vedelvorst voodist veetakse,
sängist sedakord saadakse
pahandusest puhkevana,
nõngelt nutta tihkuvana;
põrandal padjad paisatud,
vaibad, linad vastvisatud.
Algab alles otsimine,
tube mööda tuulamine:
„Kus mu sukad, kus mu
saapad,
kus mu siidist säärepaelad?**
Seda sigimist-sagimist
enam kui linna ehitades,
kivivalli valmistades,
182
terastorni teritades.
Viimaks valmiski saadakse,
asjad korda kõik aetakse
terve pere teotsedes,
omaksete osa võttes,
võõra väe vahele segades.
Siis saab marjuke minema,
sirguke südilt sammuma.
Kas ta kohe kooli tõttab?
Ei, see pisut aega võtab:
teel tal seda-teist on teha,
kolmandatki kohendada.
Naabrinaised, näe, naaklevad,
kõnelevad, sõnelevad,
kuluks korra kuulatada,
ega kool eest ära jookse.
Astus sammu, kõndis kaksi,
vahtis veel viivuks väravail,
luges karjamaal lattisid,
ajaviiteks aialaudu,
nägi: sõdagi on sõudmas,
merelahing metsas käimas.
Karjased künas katkises
tiigi peal olid tappelemas.
Kargas temagi kahasse,
aga — ah! — lugu haledat:
lammus laev ja katkes küna,
vette kõik vahvad veeresid,
sopasesse sulpsatasid.
Kuidas läed kooli, kuub
kärisend,
muidu üleni mudane?
Käänis koju ja kaebama,
lapsed et lõiku lükanud,
koolis kuue käristanud.
Nõnda poisu purjetabki
tagasi kodusadama
jälle magusast’ magama.
Magas terve kooliaja
ja kui tarkust tuli vaja,
teda ei terakest leidunud.
Nõnda ei kuhugi kõlvanud.
Laisast sai vaid logeleja,
vedelvorstist vedeleja,
kes ei kasuks kellelegi,
teistele ta tüütuseks,
iseenda õnnetuseks.
Lumetorm stepis.
A. S. Puškin.
Lähenesin mulle määratud kohale. Ümberringi laiu
sid nukrad kõrved, täis kinke ja järsakuid. Kõik oli kae
tud lumega. Päike vajus. Kibitka sõitis mööda kitsast
teed, või täpsemini, mööda talumeeste regede jälgi. Kor
raga hakkas postipoiss vahtima kõrvale, viimaks ta,
võttes mütsi peast, pöördus minu poole ja sõnas:
„Härra, kas sa ei käsiks tagasi pöörduda ?“
„Mispärast seda?“
„Ilm on kahtlane: hakkab tuult tõstma; näe, kuidas
keerutab lund.“
„Mis siis sellest ?“
„Aga näe, mis seal on?“
Postipoiss osutas piitsaga itta.
„Ma ei näe midagi peale valge stepi ja selge taeva.“
„Aga vaata — seal, see pilveke."
Silmasin tõepoolest taevaserval valget pilvekest,
mida algul olin pidanud kaugeks künkaks. Postipoiss
selgitas mulle, et pilveke ennustab lumetormi.
Olin kuulnud sealseist tuiskudest ja teadsin, et need
olid matnud terveid voore. Saveljitš, nõustunud posti
poisi arvamusega, soovitas pöörduda tagasi. Kuid minule
183
ei tundunud tuul sugugi tugevana; lootsin jõuda õigeaeg
selt järgmise jaamani ja käskisin sõita kiiremini.
Postipoiss kihutas, kuid vahtis ikka ida poole. Hobu
sed traavisid agarasti. Vahepeal paisus tuul tund-tunnilt
üha tugevamaks. Pilveke muutus valgeks rünkaks, mis
raskelt kerkis, kasvas ja aegamisi kattis taeva. Hakkas
sadama peent lund — ja korraga puistus räitsakaina.
Tuul hakkas ulguma; tõusis tuisk. Ühe viivuga tume tae
vas segines lumemerega. Kõik kadus.
,.Noh, härra," karjus postipoiss, „häda — lume
torm !“...
Vaatasin kibitkast välja: kõikjal oli pimedus ja lumemöll. Tuul ulgus säärase metsikusega, et tundus elavana;
lumi mattis mind ja Saveljitšit; hobused astusid sammu
— ja jäid varsti seisma.
„Miks sa ei sõida ?" küsisin postipoisilt läbematult.
„Kuhu siin sõita ?" vastas ta pukilt maha ronides.
„Niikuinii ei tea, kuhu oleme sõitnud: pole ju teed ja
ümberringi on tuisk. “
Tahtsin hakata temaga tõrelema. Saveljitš astus ta
kaitseks välja:
„ОИ sul ka tahtmine mitte kuulata/' urises ta paha
selt, „oleksid läinud tagasi postijaama, joonud teed, puha
nud hommikuni; torm oleks vaikinud, siis oleksime sõit
nud edasi. Ja kuhu ruttame? Oleks veel, et pulma!"
Saveljitšü oli õigus. Polnud midagi parata. Lund
tuli kui kotist. Kibitka juurde kerkis hang. Hobused
seisid norus päi ja värahtlesid aeg-ajalt. Postipoiss sumpas ümberringi, kohendades ajaviiteks rakmeid. Savel
jitš torises. Vahtisin igasse külge, lootes silmata mingit
märki elamust või teest, kuid ei suutnud eraldada midagi
peale ähmaste tuisukeeriste... Äkki märkasin midagi
musta.
184
„Hei, postipoiss!“ hõikasin, „vaata, mis seal mustab ?"
Postipoiss hakkas silmitsema.
„Jumal seda teab, härra," lausus ta oma kohale
istudes. „Oleks nagu koorem, oleks nagu puu, aga näikse
liikuvat. Küllap on vist hunt või inimene."
Käskisin sõita tundmatu eseme poole, mis ka kohe
hakkas meile vastu liikuma. Paari minuti pärast jõud
sime kõrvuti inimesega.
„Hei, hea inimene!" hüüdis talle postipoiss, „ütle,
kas tead, kus on tee!"
„Tee on küll siin; seisan kõval pinnal," vastas tee
line, „aga mis kasu sest?"
„Kuule, mees," ütlesin talle, „kas tunned siinset
nurka? Kas juhiksid mind öömajale?"
„Ümbrus on mulle tuttav," vastas teeline, „tänu
jumalale, läbi sõidetud ja käidud risti ja põigiti. Aga
näe, misuke ilm: vägisi eksid teelt. Parem jääda siia ja
oodata, vahest maru raugeb ja taevas selgineb. Siis
leiame tee tähtede järgi."
Ta külmaverelisus julgustas mind. Olin juba otsus
tanud end jumala hoolde usaldades ööbida keset steppi,
kui korraga teeline istus kähku pukki ja ütles posti
poisile :
„Noh, tänu jumalale, elamu pole kaugel; pööra hüva
kule ja sõida."
„Aga miks siis hüvakule sõita?" küsis postipoiss
pahuralt. „Kus sa näed teed? Või arvad: hobused võõ
rad, rangid pole omad, muudkui kihuta!"
Postipoisil näis minu arvates õigus olevat.
„Tõepoolest," ütlesin, „miks sa arvad, et elamu ei
ole kaugel?"
„Eks seepärast, et tuul puhus sealt," vastas teeline,
„tunnen suitsulõhna; teadagi, et siis küla on lähedal."
185
Ta taibukus ja terav haistmine hämmastasid mind.
Käskisin postipoisil sõita. Hobused astusid raskesti süga
vas lumes. Kibitka liikus aeglaselt edasi, kord sõites
hange otsa, kord langedes sügavikku ning kadudes küll
ühte, küll teise külge. See oli nagu laeva hällimine tor
misel merel. Saveljitš ohkis, müksides ühtelugu mulle
külge. Lasksin saani põlle alla, mässisin end kasukasse
ja suikusin, uinutatud tormi laulust ning tasase sõidu
kiikumisest.
Hämmastama — suuresti imestama panema, rabama; järsak
— järsk kallak; kibitka — kinnine, kaetud saan või vanker; osu
tama — näitama.
Tondid.
A. S. Puškin.
Pilvi keerleb, pilvi tiirleb,
tuhmleb lendav tuisuvall,
peituv kuu veel vaevalt kiirleb,
hall on taevas, öö on hall.
Sõidan, sõidan väljal vingel,
kilisedes kiljub kell__
õudne, õudne hakkab hingel
ääretutel nurmedel.
„Anna takka, mees!“ — „Ei maksa,
härra, hobused ei vea;
enam edasi ei jaksa —
silm täis lund ja teed ei tea.
Aina hangi näen, kui mingi
sorts meid kiusaks. Patt ja piin!
Kurat veab vist väljul ringi —
tantsleb seal ja tontleb siin.
186
Näe, nüüd lendab, laseb traavi,
liugleb, siugleb näkku mull’;
näe, nüüd tõukab hobust; kraavi
ründab hirmund täkk kui hull.
Äkki mustalt ette kippus
nagu verstapost või puhm;
nagu säde õhus rippus,
kustus öösse, nõrk ja tuhm.44
Pilvi keerleb, pilvi tiirleb,
tuhmleb lendav tuisuvall,
peituv kuu veel vaevalt kiirleb,
hall on taevas, öö on hall.
Raugend jõud ja süda langes,
äkki lõpeb ringlev ränd,
kell on vait. — „Mis paistab hanges?44
— „Kes see teab, kas hunt või känd!44
Maru möirgab, maru purjub,
hobud korskavad — ta sööst
tuule turjal hullub, kurjub,
põlev pilk meid puurib ööst!
Hobud kihutavad, võikjalt
kiliseb ja kiljub kell —
Vaatan: kokku tulnud kõikjalt
vaimud lumeväljadel.
Mööda õudseid tuuletube
videval ja kurval kuul
tiirleb jõuk, nii suur ja jube,
nagu lehti tuiskaks tuul...
Kust nii lõpmatud need voorid?
Kes neid piinab, morn ja julm?
Ons need tondi leinakoorid?
Ons see nõiamoori pulm?
Pilvi keerleb, pilvi tiirleb,
tuhmleb lendav tuisuvall,
peituv kuu veel vaevalt kiirleb,
hall on taevas, öö on hall.
Tonte tõuseb tuisku, uttu —
ääretu neil ulg ja ving;
määratumat halajuttu
ahastades kuulab hing.
Tõlkinud A. Oras.
Hala — hädakaebus, kurtmine; jube — õudne, hirmuäratav;
julm — halastamatu, metsik; korskama — (eriti hobustest:) nors
kamise taolist häält tegema; norskama; morn — sünge, tume;
sorts — tont, kuri nõid; sööst — tormamine, äkiline hoog; vinge
— kõle; võikjalt — võikalt, koledalt, võõralt.
Talvehommik.
A. S. Puškin.
Mis hurmav päev — nii külm, nii kirgas!
örn uinuja maailmas virgas,
oo, ärka, arm — su uned näht:
löö valla pilgu uimlev loidus
Aurorale, ja põhja koidus
siis hiilga, põhja kauneim täht!
Tuisk eile turtsus, lumi keerles,
sünk udu mööda laotust veerles,
ning taevaserval tuhmund kuu
vaid täpina kesk pilvi ruskles,
sa istusid, su süda tuskles —
ent täna, näe, kõik muutund ju:
188
Nii lai, nii sügav taevasina,
nii puutumata lumelina —
suur vaip, mis kiirgab päikse käes:
vaid mets on must, nii harv ja paljas.
Kuid härma all on kuusk veel haljas
ja jõgi helgib kirkas jääs.
Kuldsoojalt särab ahju lõõmus
me kamber. Vallatu ja rõõmus
on leegitsev ja praksuv halg.
Hea sohvalt unistada lakke.
Kuid kuule, arm, kas panna rakke
me väike kõrb? Sul naerab palg.
Kui ümber kõik on hommikhärmas,
on saani liug nii hea, nii kärmas,
nii kärsik siis mu ohje ping.
Koos näeme nurme, mis kord luhtas,
ja metsi lumikattes puhtas
ja kallast, kus lõi õide hing.
Tõlkinud A. Oras.
Aurora — koit; muistsete roomlaste koidujumalanna.
Talvine õhtu.
V. Ridala.
Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.
Üle ääretu lumise välja,
nii tühja ja palja,
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.
189
Mööda lõpmata teed
läevad reed
kuu kahvatul kumal,
eha punal,
kaugele.
Kui hea on mälestada.
H. Visnapuu.
Kui hea on mälestada lumiteed,
kaht ohjaharu isa kinnastatud käen
ja hõbehalli hobust aiste vahel.
Maailma lumist mina vaevalt näen,
maanteedeks laiaks saand kõik sood ja veed.
Kaks ohjaharu kahel pool mu kätt,
ja bangeharja! lendab meie saan,
ma käpikuten isa käte vahel.
Me saanijalased on vaevalt maan,
kui juba selja taga regedest on kett.
Lund varjulaua vastu viskab täkk,
ja vastu silmi lendab kabjalt lund.
Mäe pealt kui oleksime läinud lendu.
O-oi! mis nüüd on päev ja milline on tundi
Külm pureb põske, pakitab mu päkk.
Kui päikse perra meie sõit on just,
maailm on tehtud koldsest valgusest.
Me päike sügisel ju kottu ära läinud.
Las kipitada varvas, mis on sest:
lai sõidutee ja suurem sõidulust.
A. S. Puškini elust.
(1799—1837)
Lapsepõlve mälestusi.
Ah, vaikin kas mu memmekesest ma,
öist tulvil saladuste võluga,
kui tanus, vanaaegses riietuses
ta, vaime peletades palvega,
mulF hoolas ristitähte tegema
ja sosinaga ürgab heietusi
kord koolnuist, samas Bovast-sangarist...
Ei luba jubedus mind liigahtada,
vaid vaevu hingan, käkrudes all vaiba,
ei hooma ennast kiirust kannani.
Ees pühapildi savist öölamp lihtne
ta kortsu sügavikke näitab ihnselt,
antiikset aaret, tanu esiema east,
suurt suud, kus kolksub kokku kihva kaks.
Ma värehtin — ja isegi ei tea,
kuis uni äkki sadas silmile.
Siis laotuslasuurist sujus sulneid
roosvoodi peale tiivustatud ulmi,
võlurid, võlurinnad lennul võidu,
neist petet minu une haarab nõidus.
Ma mõtteist magusatest olin eksi veet;
Muuromi kõrbede ja laante sülest
Polkanid, Dobrõnjad otsisin üles,
noor mõistus mõeldiste käis-tallas teed.
Tõlkinud H. Adamson.
Aare — kallisvara; antiikne — vana-aegne, muistne; Воva
— muinasjutuline sangar; Dobrõnja Nikititš — vene muinassangar;
hoomama — märkama, tähele panema; kiird [kiiru] — pealagi;
Vang.
A. S. Puškin.
Mu akna ees trellid ja rõske mu kong.
Kurb kotkas noor, vangis kes kasvanud on,
tal teine pool akent tiib lehvides lööb,
seal saaki verdtilkuvat nokib ja sööb.
Ta nokib ja peatub, pilk ütlevat näib,
kui mõtted meil mõlemail ühte teed käiks,
mind kutsub ta vaade ja häälitsev hüüd,
kui ütelda ihkaks: „Siit lennakem nüüd!
Me linnud ju vabad, tund saabunud, vend,
mäed pilvede taga kus, kandku meid lend,
ta viigu meid, mere kus sinavad veed,
kus tuulel ja minul vaid vabad on teed.
Tõlkinud H. Adamson.
Ilja Muromets ja Kalin-Tsaar.
(Bõliina).
I
Sees suure sees linna sees Kiievi
man lahke man vürsti Vladimiri
peeti piduke, päris pidugi aus,
kus hulki kus vürste, bojaare koos,
192
veel Venemaa võimsaid sangareid.
Päike Vladimir, vürst linna Kiievi,
aga kiitis ju oma ta linnagi,
aga kiitis oma kanget ta Kiievit;
Venemaa vägevad sangarid
aga kiitlesid nemad ju jõuga,
ju jõuga kalevikangega;
ja kaupmehed, külalised kaugeilt mailt,
aga kiitsid kalleid oma kaupasid,
aga kaupasid neid meretaguseid,
aga nugiseid neid, reinuvadereid,
aga musti mujaltmaa soobeleid.
Ja arukas kiidab oma vanemaid,
aga arutuma huulil noor naine vaid.
Dobrõnjake hobust hääd ülistas,
Aljoša Popovitš kulda kõlistas.
Kangel kukru sees kulda on külluses,
kuld ta kukrust ei eales kahane,
vaid peenraha pihust pea pudeneb.
Kõik siis vene need vägevad sangarid
ju kõik õuestki vürstid hajusid,
iga sangar sealt siirdus ta telgisse.
II
Keset öökest pilkast ja pimedat
äkki hädakell undavalt helises,
kaikus kimedalt vürsti õue peal,
vürsti-päikese selle Vladimiri;
tuli tatarlane räpane,
käsukirja laotas lauale,
vürsti-päikese Vladimiri
lauale kas tammest tehtule,
tammest tehtule ja kullakaetule,
13
Kirjandust koolile V
193
ise sõnulla siis sahkama:
„Ai sa, päikene Vladimir-vürst,
vürst Vladimir kõrge Kiievi!
Korista kõik vürsti kodadest,
saada sangarite lossidest,
aja amburite uulitsaist,
et saaks sisse sõita Kalin-koer
suurde linna kõrge Kiievi."
Kohkus päikene Vladimir kõrge Kiievi,
kohkus kuuldes koerast Kalinist
ja ta väest suurest, vägevast,
laskis kutsu’ vene kangeid sangareid,
Ilja Murometsi, vana kasakat.
Tulid kõik vägevad sangarid,
puudus üksi vana kasakas,
vana kasakas Ilja Muromets,
Ilja Muromets poeg Ivanovitš.
Siin siis sõnab päike Vladimir-vürst,
vürst Vladimir kõrge Kiievi:
„Ent kus vana kasak Ilja Muromets,
Ilja Muromets poeg Ivanovitš?"
Toodi vana kasak Ilja Muromets.
Tema risti heidab nagu õpetet,
kummardusi teeb kuis kšrjutet,
kahte, kolme, nelja külge kummardab,
päikest, vürst-Vladimiri, vee! eraldi.
Siin siis sõnabki Vladimir-vürst,
vürst Vladimir kõrge Kiievi:
„Ai sa, vana kasak Ilja Muromets,
Ilja Muromets poeg Ivanovitš!
Ons veel kedagi, kes kaitseks Kiievit,
holaks ohust armast isamaad?"
III
Ja kas tõusis vana kasak Ilja Muromets,
Ilja Muromets poeg Ivanovitš,
tõusis ta kas kõrge tammele,
piilus ta kas puhta põllule,
kaes kaudu kiikri kaugele,
niivõrd kokkuaet räpaseid tatareid,
hunt ei piira joostes päevaga,
ronk ei piira lendes teisega.
Laskus alla vana Ilja Muromets,
Ilja Muromets poeg Ivanovitš
pealt selle pealt tamme pealt kahara
peale selle peale memmekse musta maa.
Ent kui istus oma hiigla ta ratsule,
hoost piitsakesega hirmutab,
terasnuia ta pihu peal tantsitab,
pillub nuia pallina iilesse,
heidab hetketi pilvepiirile.
Äga nui neljakümne on puudane.
Sõitis välja ta põllule puhtale
шали tatarite nonde räpaste.
Võtsid tatareid räpaseid raiuda
noore Jemiaki Timofei pojaga.
Maha lõid kõik tatarid räpased
peal selle peal põllu peal puhta nad,
man selle man jõe man Smorodina,
man tolle man tamme kas kahara;
maha loid nad kõik tatarid räpased.
Siisap süttisid sangareis südamed,
kärmelt käisid siis kangelas-künnapud.
Tõlkinud H. Adamson.
Bõliinad — (vene rahvakeeles „starinõ") — need on vene
rahvalaulud kangelastest. Neis kõneldakse Venemaa kaitsest vaen
195
laste vastu, kangelaste vägitegudest. Neis avaldub ajalooline mine
vik: kõneldakse pealinnast Kiievist, vürst Vladimirist, tatarlastest,
kes tungivad Venemaale. Bõliinades peegeldub rahva kustumatu
armastus oma maa vastu, põlev usk tõe ja õiguse võidusse. Need
lihtsad muinasrahva loodud laulud kutsuvad üles võitlusele rahva
vaenlastega, kutsuvad kodumaa kaitsele. Aljoša Popovitš — vene
muinaslooline sangar; ambur — ambumees, sõdalane; bojaar —
vürsti lähem nõunik; künnap -— lihas; nugis — väike loom, pruuni
karusnahaga; soobel — kallihinnalise mustjashallikas-pruuni
karusnahaga loom.
(,,Kalevipojast“).
Käsukandjad kihutasid
sõites juba üle silla,
lendes linna väravaisse:
sillapalgid paukunekse,
linna värav värisema.
Kalevipoeg küsimaie:
„Kes see sillal sõite’essa
sillapalke paugateli,
väravada väristeli?“
Käsukandjad kutsutie
Kalevipoja kamberi,
kus nad kohe kuulutama:
„Juba sõda sõudemassa,
vaenuvanker veeremassa,
lipulood liugumassa,
oda-okkad orjamassa,
tapriterad taotamassa.
Rannast tulnud raudamehi,
parvel põrgu poegasida
rahupõlve rikkumaie,
meie maada muljumaie.
196
Vanad raugad värisevad,
naised nurgassa nutavad,
pisarassa seisvad piigad,
lapse-emad leinatessa.“
Kui oli kuulnud sõjakäsku
Kalevite kange poega,
saatis ratsul saadikuida
sõjamehi sundimaie,
kangemaida kiirustama
vaenu vastu valmistama.
„Tutu-lutu, tutu-lutu!“
hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas,
tuulehoog jäi tukkumaie,
merekohin mõtlemaie
Kalevite kutsumisel,
rahvas kuulis Viru rannas,
Järva, Harju radadelia,
Lääne laia luhtadella,
Pärnu pärnade vahella,
Alu taga kuuldi häälta,
kuuldi kutsu Tartu rajal.
„Tutu-lutu, tutu-lutu!“
hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas,
tuulehoog jäi tukkumaie,
merekohin mõtlemaie
Kalevite kutsumisel;
kohkel vastu kostelesid,
käsuhäälta kasvatelles
kaugemalle kandelesid.
Rahvas rühkis sõdalasi
surmateele saatemaie,
vaenuteele valmistama.
Veli vihtles ahju pealla,
ema vaalis valget särki,
isa ekiteli koosta,
ouu seadis sadulada,
küla küüris kannukseida,
teine ihus mõõgatera
tahukivil teravaksi,
õde nuttis õue pealla,
teine õde põrmandalla,
tagakambris kallikene.
„Tutu-lutu, tutu-iutu!“
hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas,
tuulehoog jäi tukkumaie,
merekohin mõtlemaie,
kaljud kohkel kuulamaie
Kalevite kutsumisel;
kohkel vastu kostelesid,
käsuhäälta kasva! elles
kaugemalle kandelesid.
Sarvehüüdja hääli helkis
kaugel Viru radadella,
kostis Järva-, Harjumaale,
Lääne laia luhtadelle,
Pärnu pärnade vahele;
hääli helkis Aiutaha,
tungis taha Tartu raja,
piki Pihkva piirideni.
Tõttes tulid sõjamehed
kiirul lipukandja kannul
sõjateeda lallamaie,
vereteeda veeremaie.
Kalevite kange poega
sõitis sõjaratsu seljas
tulist Taara hiie poole,
kuhu väge kogutie;
laskis tutu-lutu lugu
sõjasarvest helkimaie,
et ei vägi eksiks teelta,
mehed metsa ei läheksi.
Emajõe kalda äärde
kogusivad sõjakarjad
Kalevite käsu peale;
Sulevipoeg tuli sinna
suure seltsi sõpradega,
Olevipoeg omastega;
sinna tuli tugevaida,
kogus kokku kangemaida.
Kalevite kange poega
laskis leeri lagedalle
sõjamehed seadaneda,
andis päeva puhkamiseks,
teise teele talituseks.
Kolmandamal enne koitu,
vara enne valge’eda
ruttas vägi rändamaie,
sõjateeda sõitemaie.
Juba teise päeva piiril
pääsis sõda põlemaie,
mässamine möllamaie
raudariides rüütlitega,
keda laevad kaugelt kandnud,
vetelained viletsuseks
meie maale mängitanud.
Kalevite kange poega
puistas ligi poole päeva
väsimata võimusega
raudameeste ridasida,
puistas, pillas raudamehi
lademesse lagedalle,
viskas vaenlast vankumaie,
pärast pakku põgenema.
Tapper — sõjakirves; vaaluna — vaalikaika ja -kurika abil
pesu rullima, triikima.
Tšapajevt surm.
(Muistend).
Ühel maal, ühes riigis, ja nimelt selles, kus elame
meie, elas kord talupoeg. Kutsuti teda Ivaniks. Tal oli
kolm last. Vanimat kutsuti samuti Ivaniks, keskmist —
Peetriks, aga noorimat — Vassiiliks.
Elasid nad väga vaeselt, ei olnud neil oma püüniseid
metsloomade tarvis ega paati, millega sõita kalu püüdma.
Ja talupoeg Ivan elas, elas ja nii vaesena surigi.
Jäi lesk lastega. Kui lapsed kasvasid suureks, juh
tus sõda. Vanemad pojad võeti sõtta, emaga jäi noo
rim — Vassiili. Viimaks tuli ka temal kord minna sõtta.
Siis võeti kõiki. Vassiili jättis emaga jumalaga ja läks
sõtta. Ja ema jäi ihu-üksi.
Läheb Vassiili mööda küla. Siinsamas lähedal elas ta
tädi, ema õde. Ja ta mõtleb;
.,Võtan kätte ja astun tädi juurde sisse, jätan hü
vasti, võib-olla ei tulegi sõjast enam tagasi.“ Läks.
„Tervist, tädi!“
„Tere, tere, õepoeg! Kuhu nüüd?“
„Nüüd, tädike, tuleb sõtta minna. Vanemad vennad
juba sõdivad; ka minul vaja minna."
Tädi ütleb talle;
„Kuule, õepoeg! Annan sulle ühe sõrmuse. See sõr
mus jäi mulle mehelt. Ta tõi selle Türgi sõjast. Sel sõr
200
musel on niisugune imejõud, et ükski kuul sind ei võta,
ükski mõõk ei raiu. Kuid sõrmus mõjub ainult kuival
maal, aga vee peal ta võim nõrgeneb, pea seda hästi
meeles."
Vassiili tänas tädi sõrmuse eest, jättis hüvasti ja läks
edasi.
Tuli väkkekutsumise kohta ja hakkas siin õppima
sõjalist tegevust. Ta õppis nii ruttu, oli nii tugev ja tark,
et läks kohe sõtta, ja ükski kuul teda võitlustes ei
võtnud.
Teenis ta sõjas kolm aastat, aga kui sõda lõppes ja
sai Nõukogude võim, sõitis Vassiili Ivanovitš koju. Aga
peale tema ükski vendadest ei tulnud tagasi. Vennad
langesid sõjas. Elas Vassiili Ivanovitš mõne aja kodus,
aga siis mõtles võtta naist. Võttis omast külast vaese
talupoja tütre, peeti pulmad. Ja Vassiili Ivanovitš hak
kas elama oma naisega. Mõne aja pärast, nii aasta või
kahe pärast, sündis neile kaks last.
Kord kuulis Vassiili Ivanovitš, et kindralid kavatse
vad hävitada Nõukogude võimu ja selle asemele kinnitada
oma. Vassiili Ivanovitšil oli kahju, et hävib kogu töötav
rahvas. Mõtles Vassiili Ivanovitš ja otsustas: ,,Pigem
lähen veel kord sõtta, kuid ei lase hukkuda oma kodu
maal:"
Ja ta ütles emale:
,,Emake armas! Lähen kaitsma Nõukogude võimu.“
Ema aga ütleb pisaratega:
„Oli mul kolm poega, oled jäänud aga sina üksi. Ka
sinul tuleb anda pea, kui lähed teist korda sõtta."
„Ei, ema,“ ütleb Vassiili, „mina lähen! Kui suren,
ära jäta mu lapsukesi väikesi."
Jättis siis ema ja naisega jumalaga, saduldas oma
musta ratsu ja sõitis Punaarmeesse.
201
Sõidab ta nõukogude vägede juurde, punaste koman
döride juurde, kummardub ja ütleb:
„Tervist, nõukogude punased komandörid! Tahan
teenida Punaarmees, tahan aidata kodumaad, tahan mi
nema kihutada Koltšaki Denikiniga, et vabastada tööta
vat rahvast."
Komandörid ütlevad:
„Tervist, noor sangar! Kes oled sa niisugune? Kui
das on su nimi?“
„Olen sellest ja sellest külast, hüütakse mind Vassiili
Ivanovitšiks, aga perekonnanimi on Tšapajev."
Ning Tšapajev tehti komandöriks Punaarmees.
Ja varsti tuligi verine võitlus. Hüppas siis Tšapajev
ratsu selga ja sööstis vastu vaenlasele. Hakkas peksma
koltšaklasi ja denikinlasi, otsekui heina niitma, kuus
tundi peksis järjest ja raius mõõgaga, torkis täägiga,
laskis nagaanist. Kogu väli oli üle külvatud kehadega.
Koltšak ei pidanud vastu ja põgenes oma ülejäänud sõja
väega kaugemale.
Aga Punaarmees hakkasid sõdurid Tšapajevist kõne
lema:
„Vaat, see on alles komandör! Tšapajeviga läheme
kuhu-tahes!“
iii möödunud nädalatki, kui Koltšak kogus kaks
korda rohkem sõjaväge ja tungis jälle Punaarmeele peale.
Hüppas Tšapajev jälle oma ratsu selga ja hakkas metsi
kult peksma, mõõgaga raiuma, täägiga torkima. Ta pek
sis neid terved ööd-päevad. Enam kui pooled koltšaklastest tapeti, keaa voeti vangi, aga Koltšak ise hädavaevalt
pääsis putkama.
Pärast taplust puhati veidi, söödi, joodi. Ja Tšapajev
läks seltsimees Frunze juurde.
Frunze ütles talle:
202
„Noh, Tšapai, noor sangar! Annan nüüd sulle terve
armee, et Koltšakit hoopis purustada. Ta kogub jälle
sõjaväge/4
Läks siis Tšapajev oma armeega Valgejõe äärde.
Asetas oma väed ühe küla lähedale, kuid kus on koltsaklased, ei tea. Vaja, mis juhtukski, teada saada: kus on
Koltšaki staap?
Ja ütlebki Tšapajev oma armeele:
»Aga, lapsed, kes sõidab minuga ühes luurele?44
Paljud, arusaadavalt, tahtsid minna temaga, ta valis
seal inimest viiskümmend ehk ka, võib-olla, sada, ja sõit
sid. Saabumas oli õhtu. Nad kohtavad teel üht naist.
„Hei, tädike, kuhu lähed?44
„Lähen, komandör, oma meest vaatama Puna
armeesse, olen eksinud teelt, näljane. Lähen juba teist
päeva, ei tea isegi, kuhu satun.44
„Mingem koos, tädike, me toidame sind.44
Tšapajev käskis teda ühes võtta ja talle süüa anda.
-Ja ta lähebki nendega. Aga see naine oli poolakas, ja
Koltšak oli ta saatnud spiooniks. Kuid Tšapajev ei tead
nud sellest midagi.
Nad jõudsid ühte külla. Küla asetses otse Valgejõe
kaldal. Mehed jutustasid, kus asuvad koltšaklased: mitte
kaugel metsa taga, nii versta kümme saab. Siis ütleb
Vassiili Ivanovitš:
„Tähendab, lapsed, siis ööbime siin, kui öö juba kord
°n meid tabanud, aga hommikul läheme oma armee
järgi/4
Asetas Tšapajev postid välja, aga ise asus puhkusele.
Kõik uinusid, ka Vassiili Ivanovitš uinus, ainult karaul
üksi jäi seisma.
Poolakas aga ei maga, ootab. Ootas, kuni Tšapajev
uinus, ja — ruttu Koltšaki juurde. Jooksis sinna ja ju
203
tustas, kus asub Tšapajev, ja et ta peavägi ei ole temaga.
Koitšak rõõmustus ja annab oma kindraieile käsu:
„Kinni võtta Tšapajev elavana või surnuna. “
Kindralid kogusid oma sõjaväed ja piirasid Tšapajevi
ümber kolmest küljest. Võtsid ära valveposti ja öösi,
kui Vassiiii Ivanovitš magas rasket und, tungisid tšapajeviasile kallale.
Tšapajev hüppas üles ning karjus:
„Üles, lapsed! Reetmine!“
No, mida ütelda: neid oli seal, võib-olla, sada —
mitte rohkem, aga koltšaklasi oli kui murdu kokku aetud.
Punased peavad vastu majades, tulistavad, ei lase lähe
dale. Kuid juba on padruneid üsna vähe järele jäänud.
Ja annab siis Tšapajev niisuguse käsu:
„Jooske, lapsed, jõele, siit on võimatu läbi murda.
Aga jõe taga on meie vägi lähedal, langeme uuesti Koltšakile peale.“
Tormasid tšapajevlased läbi jõe. Koitšak nägi, et
punased kihutasid jõele, karjub oma kindraieile:
„Ärge laske üle minna! Tulistada kõigest jõust!
Muidu ei ole meil kellelgi enam elu, kui Tšapajev pääseb
välja!“
Koltšaklased pöörasid kuulipilduja jõele ja hakkasid
tulistama. Kaua ujus Vassiiii Ivanovitš, kuid siis haavati
teda käest (vees sõrmus enam ei mõjunud). Tema aga
ikka ei lakanud ujumast. Ümberringi tulistatakse. Koit
šak aga karjub:
„Püüdke Tšapaid, et tema ei pääseks üle! Tulistada
ainult teda üksi!“
Ja, vaat, tabas ka teine kuul, vesi kattis ta pea. Siin
uppuski Vassiiii Tšapajev. Oli juba üsna kalda lähedal,
ja punavägi tuli juba appi...
Punased paiskusid koltšaklasile ja denikinlasile peale,
204
purustasid nad täiesti ja kihutasid välja Nõukogude
maalt.
Kuulsaks sai Vassiili Ivanovitš, hüüdnimega Tšapajev.
Teda austatakse kogu meie maal.
Denikin — Vene valgete kindral, oli valgete armee juhatajaks,
võitles Punaarmee vastu, sai lüüa ja põgenes Inglismaale; Frunze,
Mihhail (1885—1925) — Punaarmee organiseerijaid ja kuulus väe
juht Punaarmees, andis esimese otsustava löögi Koltšakile;
karani — vahtkond, valvepost; Koltšak — Vene valgete admiral,
organiseeris valgeid Siberis ja võitles Punaarmee vastu, hävitati
Irkutskis koos oma väega; komandör — väejuht; nagaan —
Belgia päritoluga revolver; reetmine — äraandmine; spioon —
salakuulaja; staap — sõjaväe juhtimise asutus.
Valvurid öös,
J. Kärner.
On sünge laagrituli öös,
kuid rõõmsad meie meeled.
Me karastatud teos ning töös
ja karged meie keeled.
Ei sõna huupi lausu me,
ei tühja ettekannet.
Me valmis üksnes aususe
ja tõe eest andma vannet.
Me töölissõdurite salk,
ning vahe igal oda.
On nendes nurjatuile palk,
kes häirivad me koda.
Ei tunne väsimust me rind,
vaid kestab meie valve,
et elaks üle kodupmd
kui suve nii ka talve.
205
Me tull üha läidab ööd,
ja meie vaimu lõke
on kõigile, kes teevad tööd
siin, tusa vastu tõke.
Ei salli meie noruspäid:
ei aeg nüüd norutada,
vaid päevist halvust teha häid
ja risust puhtaks rada.
Peab stalinlikuks saama maa,
kus töötand isa-isad,
tung rinnus: teisiti ei saa,
teed tulevikku visalt.
Peab saama neile, kelle tööst
ta elab, kelle künnist.
On kindlik meie kire sööst:
uus aeg saab uuest sünnist.
Ei värise meist ükski salk,
kui kostab tormi hõige.
Me mõõk on nurjatuile palk,
ja meie meel on õige.
Karge — karm. karastatud; kindlik — veenev, kõigutamatu:
sööst — äkiline (tunde-) hoog; vahe — terav.
Kallis Josif Vissarionovitš!
Oleme õnnelikud teatama Teile, et Põhjanaba triiviv
ekspeditsioon alustas oma tööd.
206
Aastakümneid on inimkonna parimad pead püüdnud
lahendada Kesk-polaarbasseini saladusi. See osutus jõu
kohaseks ainult Suurele Nõukogude maale, kes Arktika
vallutamisele on rakendanud oma suurepärase tehnika,
algatanud plaanikindlat sotsialistlikku rünnakut põhja.
I. Papanin, E. Krenkel, P. širšov, E. Fedorov.
Alustasime jaama ehitamist.
Polaarjaam „Põhjanaba", 4. juunil.
Raadio.
Niisiis on teostunud meie ammune unistus: oleme
Põhjanabal ja jääme siia elama ning töötama nõukogude
teaduse triumfiks. Terve aasta valmistusime selleks talvituseks.
Tagajärjena on jaam varustatud kõige
täiuslikumate teaduslike seadmetega, suurepärase varus
tusega, oivaliste produktidega. Parimad seadmed ja va
rustus võimaldasid kohe siiasaabumisel asuda teaduslikule
tööle. Juba mõni tund pärast maandumist sai maailm aja
loos esimese ilmateate Põhjanabalt.
Viimaseil päevil alustasime õhuekspeditsioonist osa
võtjate kaasabü jaama ehitamist. Monteerisime kokku,
kinnitasime kruvidega ja katsime riidega oma peamise
elamistelgi; seest vooderdasime nahkadega. Telgis on
soe, mugav. Siis ehitasime telgi külge köögi ja tuule
koja. — sai päris kena kolmetoaline erakorter. Telgi
lähedale on lumest püstitatud raadiojaam masinate osa
konnaga, on üles seatud tuulegeneraator, mis varustab
toele akumulaatoreid elektrienergiaga; on üles löödud
kuus telki. Nõnda on meil moodustunud terve linnake.
Kõik vara, mis lendurid on kohale toimetanud, —
teaduslikud aparaadid, produktid, varustus, riietus, relVad. põletusaine — on hoolikalt sorditud, korda seatud,
3krele proovitud. Kõik osutus ideaalses seisundis, suure
päraselt on välja kannatanud veo õhuteel ja maabumise
207
ettevalmistamata aerodroomil. Meid rõõmustas eriti, et
täpseimad teaduslikud aparaadid osutusid täies korras ja
sugugi ei ole kannatanud.
Lendurite äralennuga jääpangale Põhjanaba juures
jääb neli nõukogude inimest. Kuigi lendurid ära lendavad,
ometi ei tunne me endid üksijäetuna: teame, et triiviva
jaama tööd jälgib kogu meie suur maa. Meile on usalda
tud austav, suur asi, ja me anname kõik oma, jõud selleks,
et õigustada seda suurt usaldust.
I. Papanin, E. Krenkel.
19. juunil.
Ebaloomulikult pingutav päev. Ernst valvas vahet
pidamata, jälgis Tškalovi lendu. Jooksis telki ja ütles, et
Tškalov on poolel teel Rudolfi saarelt meile. Varsti kuul
sin selgesti lennukimootori mürinat. ,,Lennuk!“ hüüdsin
ja kargasin välja köögist. Kuid lennukit polnud näha,
tugev pilvitus varjas selle. Saatsime pilvedele tuhandeid
sajatusi. Kui pole vaja, kaovad nad kuhugi, nüüd aga
tolknevad meie kohal. Tahtsime, et Tškalov oleks meile
visanud kas või ainsagi ajalehe või kirja kodunt,
nii
ootasime neid! Mootori undamine jääb üha vaiksemaks.
Lennuk läheb kaugemale. Põhjanaba kohale saabub jälle
rahu.
J. Papanin.
4. juulil.
Pärast lõunat astusime oma polaarlossi — elamistelki. Rudolflased on tublid mehed: nad korraldasid meie
tarvis ajalehelugemise raadio teel. Saime teada rahvus
vahelisest näitusest Pariisis, kuulasime Šmidtü artiklit
polaarlasist, plaati „Kapten, kapten, naeratage!“ —
Teodorõtš seab korda mikrofoni — võib-olla meie hääled
saavad kuuldavaks Maal. Olen märganud, et ,,Rõõmus“
208
käib liiga sageli mu külmutushoone juures. Näib, et oli
jõudnud lihani. Tuli kõik käigud jääga kinni toppida.
Iga kolme tunni järel anname ilmateateid Gromovi
lennu tarvis. Jälle ootame kannatamatusega ajalehti ja
kirju, mida võib-olla Mihhail Mihhailovite viskab meile
laagrist üle lennates. Üha sagedamini kõneleme oma
vahel: „Ah, kui saaksime ajalehti!”
j Papanin
3. augustil.
Otsustasime ette võtta teekonna meie jäälõhet mööda
— läbi sõita see süstal... Mina ja Pjotr Petrovitš ra
kendusime tõmbeköitesse ja vedasime enda järel nartat
süstaga. Kui jõudsime lõhe äärde, märkasime suurt pead,
mis ulatus veest välja. See osutus lahtakiks — merijäneseks. Olime vaimustuses: veel kord leidis kinnitust
loomade olemasolu kaheksakümne kaheksandal paral
leelil. Lasksime süsta vette, istusime širšoviga sellesse
ja sõitsime. Jänes vahel ilmub nähtavale, vahel sukeldub.
Kuidas ka püüdsime teda tabada, ometi ei tulnud sellest
midagi välja. Krenkel tahtis pildistada teda kinoaparaadiga, kuid film jäi kinni. Tuli piirduda mõnede fotovõtetega. Lõhe on suur. Kõige kitsam koht — 30 meetrit,
kõige laiem — 70. Tagasiteekonnal nägime ülespöördunud jääpanka. Sellel oli palju vetikaid. Kaapisime neid
noaga pärgamentpaberile. Pjotr Petrovitš hakkab neid
uurima mikroskoobiga.
I. Papanin.
31. oktoobril.
Kuulsin raadios, et mind on seatud rahvasaadiku
kandidaadiks Rahvuste Nõukokku Petrosavodski linna
ringkonna poolt (Karjala ANSV). See on niisugune au,
niisugune usaldus, mida ma ei unusta surmani. Olen val
mis surema kodumaa eest.
j Papanin
14
Kirjandust koolile V
209
Meie telk.
16. novembril.
... Nahkvoodriga kummiuks avaneb raskesti. Seda
hoiab kinni kummi, mis on kinnitatud telgi toestikule.
Pooleaastane kogemus on õpetanud meid osavasti uksest
läbi pugema isegi tuliste teekannude ja kastrulitega.
Muide, tuleb kord jäädavalt lõpetada meie elamu nimeta
mine telgiks. See on tõeline kõva maja, millel ainult
katus on riidest. Suvel oli meie majas vähe esemeid.
Talvised tingimused sundisid märksa suurendama nende
arvu. Oleme nii harjunud oma elamuga, et leiame selle
olevat isegi avara.
Igaüks meist on omandanud oma riietumisreeglid.
Minu tarvis on kehtivad järgmised reeglid: istudes kotti
ära löö pead vastu laua teravat nurka; kampsunit selga
tõmmates ära aja Širsovi tuhatoosi ega pudeleid ümber;
kogu pikkuses püsti tõustes hoidu teravast kruvist laes;
pükse jalga tõmmates hüvaku jalaga ära tõuka lampi
ümber, aga vasakuga ära löö Širsovi käest maha ta „kir
jutuslauda". Igaühel meist on oma kirjutuslaud — see
on tükike vineeri.
Meie „maja" sissekäigust hüvakut kätt on raadio
jaama laud. All on akumulaatorid, instrumendid. Sisse
käigust vasakul, ripub seinal kast, uhkelt puhvetiks nime
tatud. Põrandal on Širsovi kastid veeproovidega, nendel
mitu mustaks suitsunud kastrulit lihtsa lõunasöögiga.
Siinsamas asetsevad ka kronomeetrid. Pikuti-seinad on
otsast otsani hõivatud kahekordseist koikudest.
širšovi jalgade läheduses ripub nööri otsas kulunud
portfell. Vaatad seda austusega. Siin säilitatakse Põhja
naba saladused. See on inimkonna unistuse teostumine.
Meile tähendab see pool aastat pingerikast elu, palju tunde
rasket füüsilist tööd. Parem kaotada pea kui see vana
portfell.
e. KrenkeL
210
28. novembril.
Meie
Kardan, et enamikul lugejaist, kes elavad Suurel
Maal, on kujunenud väär kujutlus sellest, kuidas näeb
välja meie jääpank ja mis on õieti lõhe. Meie jääpank
laotub hiiglakolmnurgana peaaegu neljale kilomeetrile.
Sellele oleks võinud vabalt mahtuda väike linnake kõigi
oma bulvarite, muruplatside, parkidega. Siin on tasaseid
väljakuid, sobivaid terve eskadrilli raskete lennukite maabumiseks; on maalilisi künkaid kõrgusega kuni kolm
meetrit. Aga suvel olid jääpangal järved, täiesti kõlvulised väikeste süsta-ekskursioonide korraldamiseks.
P. Širšov.
12. detsembril.
Viimaks olen ka mina asumas oma magamiskotti.
Telgi seina taga ulub tuul. Ilm muutus jälle pahaks.
Algas lumetorm.
Öösi võimutseb lumetorm veelgi tugevamini. Ärgates
kuulen tuule raevukat laulu. Ta küll lendab viivuks mi
nema, küll sööstab uuesti telgi present-seinte kallale.
Kuivalt ja vahetpidamata, kõlisevad lumehelvete miljonid.
Tuuleratas kriuksub kaeblikult katusel, ja jultunult pek
sab antennijuhe telgi uksele. Mingi kett heliseb sagedase
metallilise värinaga. Aeg-ajalt tabab kõrv tumedaid
mürtse ja jää, raginat...
Vaatan kotist välja. Feodorovi voodipäitsi kohal tõu
seb rahulikult hingeauru juga. Ženja magab raskesti —
teda ei ärata juba mingi lumetorm! Seevastu Ivan
Dmitrijevitš on ilmselt ärkvel. Iga minut ta pöörab kül
jelt küljele, ähib ja ohkab kuuldavalt. Kõõrdi vaadates
näen Ernst Krenkeli selga. Ta on kummargil laua kohal
ja endaunustuses rändab mööda eetrit.
,.Teodorõtš“, sosistab talle vaevalt kuuldavalt Papanin, kartes äratada mind ja Feodorovit.
211
Krenkel ei kuule kohe seda ettevaatlikku sosinat.
Siis ta pöördub ja lahkelt naeratades sosistab vastuseks:
„Miks sa ei maga, Ivan Dmitrijevitš ?“
„Pole und... Ikka mõtlen. Homme on valimised.
Sa katsu ainult kujutella: sada protsenti meie talvituspaiga elanikest on üles seatud rahvasaadiku kandidaati
deks Ülemnõukokku!“
Ja veel kaua kostab selle vestluse summutatud sosin
suurest aust, mis on osaks langenud meile neljale.
Hiljukesi vaatan kella. Osutid näitavad kuus. See
on 12. detsembril kell 6. Valimised on alanud!
P. Širšov.
Lõhe.
1. veebruaril.
Hakkasin Teodorõtšiga malet mängima, kuid partii
lõpul kuulsime telgi taga tugevat raginat. Otsustasime
mängu mitte katkestada, kuid kui selgus, et minu seisu
kord on lootusetu, hakkasime kuulatama. Ragin suure
nes. Teodorõtš väljus, vaatles kõike ümberringi, kuid ei
avastanud midagi. Ometi heitsime magama lahti riietu
mata. Varsti kuulsin telgis endas imelikku kriginat.
Äratasin Ženja ja širšovi.
„Vaja riietuda/' ütlesin, „meie all ragiseb jää."
Ženja muigas ja vastas:
„Milleks riietuda, lumi vajub. Sellepärast ka krigiseb."
Tahtsin väljuda, kuid Teodorõtš keelas mind jääma,
üteldes, et vaatab ise järele. Samal ajal širšov riietus ja
väljus telgist laternaga. Tagasi tulles ta ütles:
„Lõhe kulgeb meiega kõrvuti."
Siis riietus kärmesti ka Ženja. Väljusime kõik tel
gist. Tõepoolest, kaheksa meetri kaugusel meie elamust
möödus kitsas pragu, širšov silmitses seda lähemalt ja
nägi, et jää servad liiguvad. Tulime tagasi koju. Teodorõtš ütles:
212
,,Kõige enne vaja juua teed.“
Siis määrasime kindlaks edaspidise tegevuse kava.
širšov läks uuesti lõhe juurde ja tuli tagasi ebameeldiva
teatega: lõhe oli laienenud viiemeetriseks ja kulges laost
mööda. Ruttasime lao juurde. Raiusin kirvega läbi jäise
katuse, hüppasin sisse ja ... olin vees: ladu oli uputuses.
Oli vaja päästa kõik hinnaline vara. Kandsime selle laost,
vedasime jääpanga keskele ja katsime pealt kinni. Korral
dasime valvekorra. Tuul jätkab puhumist endise jõuga.
Elame nüüd jääpangal, mille diameeter on väiksem kui
pool kilomeetrit. Baaside alla on tekkinud kolm pragu.
Teatasime ,,Murmani“ kaudu Šmidtile laagri seisu
korrast. Püstitasime kaks telki — raadiojaama ja elamu
tarvis. Pjotr Petrovitš valmistas süsta. Ženja tassis
välja aparaadid oma observatooriumist, sest ka see täitub
veega.
Andsime ilmateateid määratud tähtaegadel. Valmis
tasin lõuna korraga neljaks päevaks, kuni meil köök pole
veel hävinud. Lähemail päevil olen ametis laagri ehita
misega, pole aega mõtelda söögile. Hommikul avastasin,
et lõhed on laienenud, lõigates meilt ära kaks toiduainete
baasi ja tehnilise lao ...
j. papanin.
0
50 korda 30 meetrit.
2. veebruaril.
... Oleme jäänud elama jäätükile 50 korda 30 meet
rit. Kõik on läbimärg, raske on uinuda. Teodorõtš vaa
tas järele naabruses asetsevad jääpangad, — kõikjal pu
runenud jää. Meie määratu suur jääväli on muutunud
tükkideks. Tuul osutus jääst tugevamaks.
Pjotr Petrovitš ja Ženja läksid vintsi juurde, hüpates
ühelt jäätükilt teisele, ja kandsid kogu vara lähemale.
Nüüd hoiame kogu laagri nartadel. Vintsi jätsime jääle
— seda üle vedada ei õnnestunud. Kahju, kuid pole mi213
dagi teha. See oli esimene vints maailmas, millega mõõ
deti Kesk-polaarbasseini sügavust alates Põhjanabast.
Pimenes. Soojendasime lõunasöögi. Kuid kõik olid
niivõrd väsinud, et isu oli kadunud. Jõime teed ja läksime
siidtelki magama. Jäin öösiks valvekorda. Tuli nähta
vale kuu. Meile on see suureks rõõmuks — valgus on
meile just nüüd väga vajalik, sest pimeduses võib läbi jää
kukkuda. Saime telegrammi Šmidtilt, et valitsuse korral
dusel on võetud tarvitusele rida vahendeid meie abista
miseks.
_ „
I. Papamn.
3. veebruaril.
Raadio kaudu saime teada valitsuse poolt abinõude
tarvitusele võtmisest meie abistamiseks. Kiiruga remon
ditakse Kroonlinnas ,,Jermakki“. ,,Taimõr“ on juba väl
junud Murmanskist sõiduks meie juurde. Väike „Murman<( püüab tungida meieni. Saatsime telegrammid pere
kondadele, et omaksed ei oleks rahutud, muidu nad, asja
ees, teist taga, hakkavad mõtlema, et me siin hukkume.
Ilmus päike ...
T «
J. Papamn.
8. veebruaril.
Nähtavus on läinud paremaks. Teodorõtš väljus tel
gist ja hõiskas:
,,Näen maad!“
Need olid Gröönimaa kõrged mäed. Kuipalju rõõmu!
Sest me polnud näinud maad 9 kuud. Kui pimenes, tuli
meile külla kolm valget karu. Ženja andis mulle püssi, ja
ma tapsin kõik kolm. Jääpangad hakkavad liituma, kokku
külmuma.
I. Papanin.
16. veebruaril.
Hüvasö> meie jaam!
Ootamatult lendas päeval meie juurde lennuk. Süü
tasin tõrviku. Lendur Vlasov leidis ruttu meie poolt juba
214
varem valmistatud väikese aerodroomi, tegi ringi laagri
kohal ja hakkas maabuma. Haarasin suusakepi ja jook
sin aerodroomile, mis asetses kahe ja poole kilomeetri
kaugusel. Vlasov tuli mulle vastu. Ei suuda kirjeldada
kohtumisrõõmu esimese nõukogude inimesega pärast
Šmidti õhuekspeditsiooni lahkumist Põhjanabal. Mina
ja Vlasov ei saanud kõnelda erutusest. Sülelesime. Suud
lesime. Läksime koos lennuki juurde. Kaua ei või teda
laagris kinni pidada — pimenes kiiresti.
Vlasov võttis kabiinist mandariine, leningradi õlut ja
andis mulle üle kuus kirja ,,Pravda“ töölistelt. See oli
esimene post, mille saime Moskvast äralennu-päevast saa
dik. Leppisime kokku, et Vlasovi lähimaks ülesandeks on
õhuluure ,,Taimõri“ ja ,,Murmani“ tarvis meie jääpangani
tungimisel.
j Papanin.
18. veebruaril.
Sel ööl magasime kõik halvasti, kuigi tundsime suurt
väsimust. Varustusin binokliga ja tõusin jäärünkale, et
vaadelda vetevälja. Korraga nägin selgesti auriku suitsu,
siis maste ja laevakorpust. Mõne aja möödudes märkasin
ka teise laeva siluetti. Nad murdsid teed laagri poole,
kuid määratu suur jääbarjäär tõkestas neile teed. Laagri
ja laevade vahet oli ainult 8 miili. Ootasime, et öösiks
jõuavad nad meie juurde.
Ženja ja Petrovitš ajasid habeme ära, pärast tegi
Ženja astronoomilise määrangu, mina süütasin lõkke, et
näidata laevadele suunda. See vahest on kõige parem —
ära viia mitte lennukitega, vaid aurikutega: laagrist vaja
välja viia mitte ainult teaduslikud materjalid, vaid ka
kogu aparatuur, varustus. Need võivad leida endale koha
muuseumis.
Ženja ja Petrovitš vaatasid veel kord üle narta tea
duslike töödega. See narta on meile kallim elust. Siin
215
säilitatakse uurimused, mis avavad Põhjanaba Keskpolaarbasseini saladused. Meie teaduslike uurimuste alu
sel koostatakse meie triivingu täpseim kaart. Me teame,
et meie andmete põhjal koostatakse meie poolt läbitud
rajooni magnetiliste deklinatsioonide kaart, mis meie
lendureile-sangareile on abiks Ameerika-lendudel üle
Põhjanaba ...
Nüüd üsna varsti saabume oma armastatud kodu
maale ja võime ütelda, et meie kohustus rahva ees on
täidetud, et stalinlik ülesanne on teostatud.
I. Papanin.
19. veebruaril.
See oli meie viimne hommik polaarjaamas „Põhja
nabad On rõõm ja samal ajal veidi kurb lahkuda jääpangast, millel elasime ... Meile lähenevad ,,Taimõr“ ja
,,Murman“, uhkelt kandes Nõukogude lippe. Nad pea
tuvad kahe kilomeetri kaugusel. Meile liginevad inimesed
lippudega ... unustamatu kohtamine!
Krenkel annab üle meie jaama viimset raadiogrammi.
See on raport: „Moskva, Kreml, Stalinile ..
Nüüd väljub Ernst lumisest majakesest. Lammu
tame selle seinad, veame välja narta raadiojaamaga ja
viimset korda jätame laagriga hüvasti. Läheme laevadele.
Läheme punase lipu juurde, mis jääb jääpangale.
Kinnitan selle kõvasti, et tuuled ei rebiks teda lahti.
Hüvasti, meie polaarjaam „Põhjanaba"! Stalinlik valve
teenistus siin lõpetatud.
T p
•
Seltsimees Papanini kõne talvitajate kohtumisel jäämurd
jate ,,Taimõr“ ja ,,Murman“ komandodega.
Meie, Nõukogude kodanike nelik, tervitame kahte
kuulsat laevameeskonda. Oma visaduse ja püsivusega on
216
nad veel kord näidanud kogu maailmale, milleks on või
meline nõukogude inimene.
Üheksa kuud töötasime siin, täites partei ja valitsuse,
armsa ning suure Stalini ülesannet. Rahulikult ja kindlu
sega teostasime oma tööd, alates maakera tipust, kuhu
sajandite jooksul on püüelnud inimene ja kuhu esimestena
õnnestus asuda ainult Nõukogude kodanikel.
Tahtmatult kerkib küsimus: Kas võib nõukogude
inimene kusagil kaduda? Meie maa hoolitsused on näida
nud, et ei! Olime veendunud, et kui saabub aeg, siis tul
lakse meile järele, ja nüüd te tulitegi. Stalini nimel,
armsa suure juhi nimel hõiskame valju ,,hurraa!“
KÕIGILE!
KÕIGILE!
KÕIGILE!
Polaarjaam „Põhjanaba", 19. veebruaril 1938
kell 16.
Raadio.
LÕPETAN POLAARJAAMA „PÕHJANABA" TÖÖ.
E. KRENKEL.
Aerodroom — lennuväljale; ANSV — Autonoomne Nõukogude
Sotsialistlik Vabariik; aparatuur — aparaatide, riistade kogunimetus; Arktika — põhjanaba-maad; artikkel — kirjutus; astronoo
miline määrang —- taevakehade asetuse täpne määramine astro
noomiliste riistadega; astronoomia — täheteadus, õpetus taeva
kehade asetusest ruumis, nende liikumisest ja ehitusest; baas —
alus; barjäär — tõke; takistussein; bassein — veekogu; binok
kel — pikksilm kahele silmale; bulvar — tänav-puiestee; eeter —
maailmaruumi oletatavasti täitev ollus; ekspeditsioon — uurimisretk, uurimisteekond; energia — jõud; eskadrill — lennuväeühik; hõivama — millegagi ametis olema, ruumi (enda alla)
võtma; ideaalne -— täiuslik, eeskujulik; instrument — riist;
kabiin — kamber; keelitama — kedagi millekski kallutama,
„auku pähe rääkima"; korpus — kere; kronomeeter — ajamõõtja,
täpne kell; mandariinid — liik apelsine; mikrofon — üsna väikestegi kahinate kuulmist võimaldav seadis; mikroskoop — suuren
dusaparaat; monteerima — kokku seadma; muuseum — raama
tute, kunstiteoste või muude esemete kogu ning hoidla; narta —
põdra-, koerasaan põhjamail; observatoorium — ilmajaam; polaar
217
— poolusel-, nabalasuv; produkt — toode, saadus; siin: toiduaine;
pärgamentpaber — vahapaber; raadiogramm — teade raadio
kaudu; raevukas — vihane, pöörane; raport — ametlik teadustus,
esitus; siluett — varjupilt; sukelduma — vee alla laskuma; säili
tama — alles hoidma; süst — kerge, teravate otstega ühe- või
kaheinimese veesõiduk; triivimine — laeva või muude esemete
edasiliikumine vett mööda tuule mõjul; triumf — võit; tuulegeneraator — tuule abil elektri tekitamise aparaat; vetikad — väga
pisikesed ühe- või mitmerakulised veetaimed; vints — ratasvinn,
bammasratastega tõstemasin, mis kerib vastavale võllile trossi, keti
või köie.
Nõukogude lihtne inimene.
V. Lebedev-Kumatš.
Laul laiemalt järjest sest kajab,
sellest kuulsusest kõlab ta,
kuis ainsana seisab teedrajav
Nõukogude võimas maa.
Käib uhkena seal, kus on poolus,
ei põrka ees mägede
ja muudab ka jõgede voolu
nõukogu lihtmime.
On heitnud kõik muistendid imest,
taeva jumalailt ära toond
lihtrahvas — Nõukogude nimel
ta igal pool imesid loob.
Ameerika jälle on valla:
läbi külma ja udude
on lennanud sinnagi alla
nõukogu lihtinime.
On võistlustel kõikidest selgeim
nõukogude viiuli keel,
naer nõukogu lastel on helgeim
ja rõõmus neil alati meel.
218
Leiab merede põhjagi rada
ja ületab Elbruse,
kõikjal võite võib saavutada
nõukogu lihtinime.
Kui kaunimas kevade-aias
õnn rahvastel õitseb me maal.
Ainsaks lootuseks maailmas laias
Nõukogude kodumaa saand.
Tähed helkjamalt näitavad sihte,
löök kiirem saab verele,
ja naeratab Stalin — me lihtne
Nõukogude inime.
Vene keelest tõlkinud J. Kärner.
Puškin kaheaastane.
(J. N. Tõnjanovi romaanist ,,Puškin“.)
Hoidja Ariina, olles mässinud poisikese riideisse ja
tõmmanud talle üle pea karusnahkse kõrvadega mütsi,
jalutas mööda tänavaid. Kõikjal oli sõdureid.
„Vaata, isandake, Aleksander Sergejevitš, ka kahurikesed. Näe, missugused! Need mürisevad ja undavad.
Justkui sinu kell. Tõmmake mütsike kõvemini kõrvadele,
pakane, ei või, külmetute. Ja-ah, kahurikesed."
Nad möödusid kahurväe kasarmust. Väravad olid
avatud, sõdurid veeretasid kahureid välja, aga kaks küki
tades puhastasid neid.
Nad läksid Ismaili peatänavasse. Ariina talutas last
käekõrval. See vaatles kõike teraselt, tähelepanuga.
,,Ai-ai, millised hobukesed — sadulais tutikesed, ja
punased kuued, sinised püksid," laulis Ariina.
219
„Ja buhhaara mütsikesed, aga mehikesed ise habe
mega."
Need olid uurali kasakad, keda imperaator pidas
Peterburis. Nad sõitsid aeglaselt mööda laia Ismaili tä
navat. Tänav oli tühi.
,,Oi, oi, milline kindrali-onuke sõidavad. Jaa, isake.
Ise väikesed, aga mundrikesed sinised, ürbike on neil
valge, ning helistab kellukesega ja tõmbab valjaist.“
Tõepoolest, väike kindral tõmbas ohelikust, ja hobune
ta all puristas ja tõusis tagujalgadele püsti.
„Onuke on vihane, vaata, kui vihane. “
Lapsehoidja peatus nagu kohale naelutatud. Kisku
des vihaselt ohelikust pööras kindral hobuse tema poole ja
oleks peaaegu talle peale sõitnud. Ta vaatas ainiti lapse
hoidjale oma hallide meeletute silmadega ja hingas ras
kelt pakases. Ohelikku hoidvad käed ja lai nägu olid kül
mast punased.
„Müts!" ütles ta kähisevalt ja viipas väikese käega.
Siin sõitis juurde veel kindraleid, mitte nii rikkalt
riietatud.
,,Maha!“
„Põlvili!"
„Müts! Lollpea!"
Nüüd alles langes Ariina põlvili ja rebis poisikesel
mütsi peast.
Väike kindral vaatas lapse linakarva käharpead. Siis
pistis ta järsku hõkerdama.
Kõik sõitsid mööda.
Laps vaatas neile järele, matkides hobuste traavi.
Sergei Lvovitšl, kuulnud sellest juhtumusest, kohkus
kalbeks.
1 Sergei Lvovitš Puškin — A. S. Puškini isa.
220
„Lollpea!" ütles ta, surudes mõlemad käed vastu
rinda, „see oli ju imperaator! Loll!"
„Oi, mul süda älgib," ütles Ariina, „see ta oli."
Buhhaara mütsid — kõrged karvamütsid; hõkerdama — pali\ akute kaupa naerma; kalbe — surnukahvatu; imperaator__
tsaar, keiser; matkima — järele tegema, aimama; süda älgib __
süda on paha; ürp — kerge ülikuub, lühike mantel.
Tsarskoje Selo1 Lütseumis.
(J. J. Puštšini mälestustest).
I
1811. aasta augustis, kuupäeva üldse ei mäleta, viis
mu vanaisa, admiral Puštšin, mind ja mu lellepoja Peetri,
ka Puštšini, tolleaegse haridusministri krahv А. K. Razumovski’ juurde.
Üle-üheksakümnene vanamees tahtis tingimata ise
esitella ministrile oma pojapoegi, kes ka tema palvel olid
kirjutatud kandidaatideks lütseumi, uude õppeasutusse,
mis juba oma nimetusega üllatas Venemaa publikut _
kaugeltki kõigil polnud tol ajal arusaamist kolonnaadidest
ateena-aedades, kus kreeka filosoofid teaduslikult vestle
sid oma õpilastega.
Meie vanaisa Peeter Ivanovitš tõusis suuri vaevu tre
pist üles, saalis aga kohe istus; meie Peetriga asusime
teine teisele poole tema kõrvale, vaadeldes oma koolivendi,
kes osaliselt olid juba siia kogunenud. Tuttavaid polnud
meil kedagi. Vanamees, nähes ministri mitteilmumist,
hakkas pahanema. Ta kutsus enda juurde korrapidajaametniku ja teatas talle, et andrei-kavaleril2 ei tule
1 Tsarskoje Selõ — linn Leningradi lähedal, nüüd kannab
nimetust ,,Puškin“.
2 Andrei-kavaler — isik, kes omab andrei
ordeni, tsaari-Venemaa kõrgemaid ordeneid.
221
oodata, et tema vajab Aleksei Kirillovitši, mitte aga tema
tualetti. Ametnik kadus, ja kohe viidi meie vanamees
koos meiega sisemistesse tubadesse, kus ta usaldas meid
ministri kõrge tähelepanu alla, ke üliagarasti palus vaban
dust. Varsti meie admiral pöördus koju, meie aga jäime
vanaisa asendama sõitnud onu Rjabinini hoolde saali, mis
peaaegu täitus siiasõitnud meie tulevaist pudrukaaslasist
ja nende saatjaist.
Mu silmad jooksid ringi: ma ei olnud häbelikust küm
nest, kuid siin kuidagi kohmetasin. — vaatlesin kõiki ja
ometi ei näinud kedagi. Ilmus mingi ametnik, paber käes,
ja hakkas välja hüüdma perekonnanimede järgi. Kuulen:
Aleksander Puškin — ja välja astub elav poiss, Iokkisjuukseiine, väledate silmadega, ka veidi kohmetu. Kas
perekonnanimede sarnasuse või millegi muu ebateadlikult
lahendava tõttu, kuid märkasin teda kohe esimesest pil
gust. Silmitsesin veel Gortšakovi, kes oli siis eriliselt
nägus. Selle ümberliikumisega saime mõnevõrra julge
maks, hakkasime käima ning ootama ministrile esitlemist
ja eksami algust. Ma ei mäleta, kes, kuid vist küll V. L.
Puškin, kes oli Aleksandri süa toonud, kutsus mind ja
tegi tuttavaks oma vennapojaga. Sain talt teada, et ta
elab lelle juures Mõikal, meie lähedal. Otsustasime sage
dasti kohtuda.
II
Lütseumi tarvis oli määratud suur neljakordne lossitüfo kõige selle juurde kuuluvate ehitustega. Ülemisel kor
ral asetsesid kasvandike toad, kokku viiskümmend
numbrit.
Igas toas oli raudsäng, kummut, kirjutuspult, peegel,
tool, pesulaud. Puldil 'tindik ja küünlajalg näpitsaga.
Kõigil maja kordadel ja treppidel oli lambivalgustus;
222
kahel keskmisel korral olid parkettpõrandad. Saalis oli
peegel üle kogu seina ja polstermööbel.
Seesugune oli meie uus elukoht.
Kõigi nende mõnususte juures oli meil kerge harjuda
uue eluga. Pärast avamist algas korrapärane õppetege
vus. Jalutuskäigud kolm korda päevas, igasuguse ilmaga.
Õhtul saalis — pallimäng ja jookslemine.
Öösiks pandi koridoris kõigisse võlvitühemeisse öö
lambid. Korrapidaja-järelevaataja käis ühtlaste sammu
dega mööda koridori.
Meie elu lütseumis langeb ühte vene rahva elu polii
tilise ajajärguga: oli valmistumisel 1812. a. äike. Need
sündmused mõjutasid tugevasti meie lapsepõlve. Algas
sellega, et me saatsime kõiki kaardiväepolke, sest need
möödusid otse lütseumist; nende ilmumisel olime kõik
kohal, väljusime klassist isegi õppetöö ajal, saatsime sõ
dureid teele südamliku palvega, embasime omakseid ja
tuttavaid; vurrudega grenaderid rivist õnnistasid meid
ristimärgiga. Siin valati nii mõnigi pisar.
Kui algas sõjaline tegevus, igal pühapäeval keegi
omakseist tõi relatsioone1; Košanski2 luges neid meile
saalis valjusti ette. Ajalehtede tuba ei olnud kunagi õppe
tööst vabadel tundidel tühi; loeti võidu nii vene kui ka
välismaa žumaale, lakkamatute arutluste ja vaidluste
saatel; tundsime kõigele elavalt kaasa; kartused vahel
dusid vaimustusega väikseimagi edu puhul. Professorid
tulid meie juurde ja õpetasid meid jälgima asjade ja
sündmuste käiku, selgitades mõndagi meile kättesaa
matut.
Nõndaviisi meie varsti kohanesime, harjusime. Kuju
nes seltsimehelik pere, selles peres — omad ringid; nendes
1 Relatsioon — aruanne;
2 N. F. Košanski — üks lütseumi
õpetajaid.
223
ringides hakkas avalduma enam või vähem igaühe isiksus;
alati koos olles õppisime üksteist hästi tundma: siin sõl
musid sidemed kogu eluks.
Üsna algusest peale sai Puškinist meie poeet. Just
nagu praegu näen toda Košanski pealelõunast klassi, kui
professor, lõpetanud loengu veidi enne tunni lõppu, ütles:
,,Nüüd, härrad, proovime sulgi: kirjeldage mulle roosi
värssides/4 Meie värsid üldse ei klappinud, Puškin aga
lõi ühe viivuga kaks neljavärsilist salmi, mis vaimustasid
meid kõiki.
Me kõik nägime, et Puškin oli meist ees, oli palju
lugenud, millest me polnud kuulnudki; kõik, mida luges,
mäletas. Kuid ta väärikus seisnes selles, et ta sugugi ei
püüdnud välja paista ega uhkeldada, nagu see sageli esi
neb nois aastais (olime kõik 12-aastased) varavalminute
juures, kes mõningate olukordade tõttu leiavad võimalusi
varemini ja kergemini midagi ära õppida. Puškini ümb
ruskond isamajas ja lelle juures, literaatide keskel
ta
loomulike annete kõrval, kiirendas ta hariduse omanda
mist, ent sugugi ei teinud teda upsakaks, 'öžigeli tuli imes
tada ta tujude muutlikkust: seal näed teda süvenenud
mitteeakohaseisse mõtteisse ja lugemisse, ja sealsamas
korraga jätab töö, laskub mingisse meeletushoogu see
pärast, et keegi, millekski paremaks võimetu, jooksis tast
ette või ühe viskega virutas pikali kõik keeglid.
Admiral — laevastiku juht: embama — kaisutama; filosoof
_ mõtteteadlane; grenader — liik sõdureid; kaardivägi — riigi
pea ihukaitsevägi; keegel — kurikas veeremängus; kolonnaad —
sammaskäik, sammaskoda; literaat — kirjamees, kirjanik; lüt
seum — gümnaasium, kõrgem õppeasutus; parkett — tahvelpõrand; poeet — luuletaja; polstermööbel — riidega kaetud möö
bel; publik — rahvas; tualett — riietus; žurnaal — ajakiri.
224
Karupoeg.
(J. N. Tõnjanovi romaanist ,,Kühhlä“.)
Karupoeg oli juba küllalt suur, tarkade silmadega,
musta koonuga ja elas kuudis lütseumi õuel. Ta kuulus
Zahharževskile, kes oli Tsarskoe Selo lossi ja lossiaia
valitseja. Igal hommikul lütseistid nägid, kuidas kindral,
asudes ringkäigule, sasis karupoja pead ja too püüdis end
rebida lahti ketist ning minna talle järele. Puškin armas
tas väga karupoega, teretas teda sagedasti. Karupoeg
andis talle oma jämeda käpa, vaatas Puškinile näkku,
paludes suhkrut.
Kord kõigi lütseistide silme all juhtus sündmus.
Karupoeg oli ära joosnud.
Kindral Zahharževski, möödudes kord kuudist, enda
ahastuseks avastas, et kuut on tühi: karupoeg oli end
ketist lahti kiskunud. Hakati otsima, — tagajärjeta, ei
õuel ega aias polnud karupoega. Kindral kaotas pea:
kahe sammu kaugusel oli lossiaed, — mis siis, kui...
kindral ei kujutelnud väga selgesti, mis võib juhtuda,
kuid oli rahutu.
Ja, tõepoolest, oli põhjust.
Tsaar jalutas aias. Olles lahti nööpinud mundri ja
asetanud käed vesti kaeluse taha, kõndis ta aeglaselt aias.
See oli õhtu eel.
Lossi peavahis1 mängis polgu muusika. Lütseistid
lossi koridoris kuulasid seda.
Äkitselt peatus tsaar. Karvane šarloo, kes alati käis
temaga kaasas, pistis äkki meeleheitel ägedasti haukuma.
Tsaar võpatas ja karjatas ootamatusest. Talle sammus
vastu noor karu. Karu tõusis tagukäppadele püsti. Ta
1 Peavaht — siin: vahipost.
15 Kirjandust koolidele V
225
palus suhkrut. Šarloo sööstis vingudes talle kallale ja
põrkas tagasi.
Siis tsaar pöördus vaikides ümber ja nobedasti traa
vis tagasi lossi poole. Karupoeg tatsus ruttamata talle
järele.
Lütseistid vaatlesid ammuli sui. Jakovlev laskus vai
mustusest kükki. Vaikides teed mööda sibava imperaatori
kuju haaras kogu ta tähelepanu. Jälgides kaugenevat
tsaari, vaarus ta, praotades suu, tahtmatult küljelt
küljele.
Tsaar kadus peitu.
Äkitselt jooksid müra ja käraga igalt poolt vahid,
unterid, kuid kõige ees, püstol käes, jooksis vapustatud
kindral.
Pauk — ja karupoeg, tumedalt röögatades, langes
maha.
Puškin pöördus sõprade poole:
„Leidus üksainus inimene, ent toogi oli karu.“
Õhtul Jakovlev lavastas isikutega „roimarliku tema
kõrgusele elu kallale kippumise4*: kujutas karu tagukäppadel, rada mööda kartlikult sibavat tsaari ja elupäästjat-kindralit.
Lütseist — lütseumiõpilane; šarloo — tõug koeri; unter —
allohvitser.
Kohtumine Deržaviniga.
(Puškini mälestustest.)
Deržavinit olen näinud ainult korra oma elus, kuid
kunagi ei unusta ma seda. See oli 1815. aastal lütseumi
avalikul eksamil. Deržavin oli väga vana. Ta oli mund
ris ja plüiiš-saapais. Meie eksam oli teda väga väsita
nud; ta istus, toetades kätega pead: ta nägu oli mõtteta,
vaade segane, huuled ripakil. Ta tukkus seni, kuni algas
226
vene kirjanduse eksam. Siin ta elustus: silmad lõid
särama, ta muutus üleni. Teadagi, loeti ju tema laule,
arutati tema luuletusi, järjest kiideti aga tema värsse. Ta
kuulas ebahariliku elavusega. Vümaks kutsuti mind ette.
Lugesin oma „Mälestusi Tsarskoe Selos“, seistes Deržavinist paari sammu kaugusel. Ma ei ole võimeline kirjel
dama enda hingelist seisukorda: kui jõudsin värsini, kus
mainin Deržavini nime, helises mu hääl nooruslikult, kuid
süda peksles joovastuses. Ei mäleta, kuidas lõpetasin
oma lugemise, ei mäleta, kuhu jooksin. Deržavin oli vai
mustuses : ta nõudis mind, tahtis mind sülelda ... Mind
otsiti, kuid ei leitud.
Puškini juures Mihhailovskojes \
(J. J. Puštšini mälestustest).
Veetnud pühad isa juures Peterburis, sõitsin pärast
kolmekuningapäeva Pihkvasse. Olin mõned päevad õel
külas ja sõitsin õhtul tema juurest Pihkvast minema.
Öisel läbisõidul Ostrovis võtsin kolm pudelit klikood12 ja
juba järgmise päeva hommikuks lähenesin igatsetud ees
märgile. Viimaks pöördusime maanteelt kõrvale, kihuta
sime mööda mägist külavaheteed keset metsa, — ikka
mulle näis, et mitte küllalt kiiresti. Laskudes mäest alla
mitte kaugel talust, mida tihedate mändide taha ei olnud
näha, kaldus meie saan jõõrdel niivõrd küljeli, et posti
poiss lendas pukist.
Jäin Alekseiga 3, mu alatise kaaslasega, kuidagi saani.
Haarasime ohjad. Hobused tormavad hangede keskel.
Kihutame jälle looklevat rada mäkke. Korraga äkiline
1 Mihhailovskoje — Puškini vanemaile kuulunud mõisa Pihkva
kubermangus, kuhu Puškin saadeti kloostriülema valve alla.
2 klikoo — sort šampanjat (veini). 3 Aleksei — Puštšini teener.
15*
227
käänak, ja otse nagu ootamatult lendasime kellahelina
saatel hooga avatud väravast sisse. Ei olnud jõudu pea
tada hobuseid trepi ees, nad kihutasid mööda ja jäid
puhastamata õuel lumme kinni.
Vaatan ümber: näen trepil Puškinit, palja jalu ja
särgiväel üleskäänatud käistega. Hüppan saanist, haaran
ta sülle ja kannan tuppa. Väljas on kange külm, kuid
mõne minutiga inimene ei külmetu. Vaatame teineteisele
otsa, suudleme vastastikku, vaikime. Ta unustas, et vaja
katta alastiolekut, mina ei mõtelnud härmas kasukale ja
mütsile.
Oli kella kaheksa paiku hommikul. Juurderutanud
vanaeit tabas meid teineteise kaisus samal kujul, nagu
sattusime majja: üks — peaaegu alasti, teine — üleni
lumine. Viimaks veeres pisar, ja me ärkasime. Oli piin
lik selle naisterahva ees; ta mõistis kõik. Ei tea, kelleks
ta mind pidas, ainult midagi küsimata tormas ta mind
kaelustama. Aimasin kohe, et see on ta hea hoidja, keda
ta nii palju kordi oma lauludes ülistanud, — ja ma pea
aegu oleksin ta lämmatanud oma embuses.
Kõik see toimus väikeses ruumis. Aleksandri tuba
asetses trepi kõrval, aknaga õue, kus ta, kuulnud kelli,
nägi mind. Ses väikeses toas oli ta voodi eesriidega, kir
jutuslaud, diivan, kapp raamatutega jm. Kõiges luule
line korratus, kõikjale pillatud täiskirjutatud paberilehti,
igal pool vedelesid näritud, ärapõlenud suletükikesed1
(ta alati, juba lütseumist saadik, kirjutas sulejupikestega,
mida vaevalt sai veel hoida sõrmede vahel).
Sissekäik tema juurde oli otse koridorist, tema ukse
vastas — uks hoidja tuppa, kus oli palju tikkimisraame.
Vaatasin ringi, kus saaksin end pesta või natukegi
kohendada. Uks sisemistesse tubadesse oli lukustatud,
1 Tol ajal kirjutati veel hanesulega.
228
maja kütmata. Kuidagi korraldati kõik siinsamas, rabeldes kogu aja katkeliste küsimuste keskel: mis? kuidas?
kus? jne. Küsimused enamasti ei oodanud vastust. Vii
maks, veidihaaval seadsime end sisse; meile anti kohvi,
istusime ja panime piibud suitsema. Vestlus arenes korra
pärasemalt.
Üldse näis Puškin mulle mõnevõrra endisest tõsise
mana, ometi säilitades endist lõbusust; võib-olla jättis
mulle säärase mulje ta seisukord.
Nagu laps oli ta rõõmus me kohtumise üle, ta tähen
das korduvalt, et ta veelgi ei usu, et oleme koos. Tema
endine elavus avaldus kõiges, igas sõnas, igas mälestuses.
Väliselt oli ta vähe muutunud, oli ainult kasvanud põskhabemesse.
Puškin tõeliselt ise ei teadnudki enda maale saatmise
põhjust; arvas isegi, et siin võisid mõjuda mõned ta jul
ged kirjad teenistuses, epigrammid valitsuse pihta ja ta
ettevaatamatud erajutud religioonist. Mulle näis, et ta
üldse kõneles sellest vastumeelselt; järeldasin seda ta
lakoonilisist, katkendlikest vastuseist mõningaile mu päri
mistele. Oli märgata, et teda mõningal määral oli nagu
tüüdanud endine kärarikas elu, milles ta sagedasti kaotas
enda. Ta ütles, et ta mõningal määral on rahuldunud
nende nelja kuu jooksul oma elukorraga, mis algul olnud
talle väga ränk; et siin, kuigi mitte vabatahtlikult, siiski
puhkad endisest kärast ja rahutusest; muusaga elab
rahus ja töötab meeleldi ning hoolega. Ta kurvatses
ainult sellepärast, et ta õde ei ole temaga, kuid teiselt
poolt ta kuidagi ei nõustuks, et õde kiindumusest temasse
igavleks kogu talve maal. Ta kiitis oma naabreid Trigorskojes1, tahtis isegi mind viia nende juurde, kuid puik1 Trigorskoje — naabermõis, kus elas Ossipovite perekond,
Puškini sõbrad.
229
lesin vastu sellega, et tulin ainult väheseks ajaks ega
jõua teda ennastki küllalt vaadata. Kõiges selles oli palju
naljatlust, anekdoote, südamlikku naerulaginat.
Me sülelesime ja tõusime: mõlemale oli vajalik hinge
tõmmata. Astusime hoidja tuppa, kuhu olid juba kogu
nenud õmblejad. Hoidja, sukk käes, kõndis ülitähtsalt
oma noore komando keskel. Vaatlesime mõnuga töid,
heitsime nalja ja pöördusime tagasi oma tuppa. Saabus
lõuna-aeg. Aleksei paugutas korgiga, algasid toastid1
Venemaa, lütseumi, puuduvate sõprade terviseks. Mär
kamatult lendas lakke ka teine kork; kostitasime hoidjat
kihisevaga, kõiki teisi — pererahva marjalikööriga. Kogu
majarahvas sai lõbusamaks. Meie ümber muutus kära
rikkamaks, pühitseti meie jällenägemist.
Tõin Puškinile kingituseks „Häda mõistusest"12, ta
oli väga rahul selle, tollal veel käsikirjalise komöödiaga,
temale veel peaaegu tundmatuga. Pärast lõunat kohvi
tassi juures hakkas ta seda kuuldavalt ette lugema.
Selle lugemise ajal sõitis keegi ukse ette. Puškin
vaatas aknast välja, sattus nagu pisut segadusse ja avas
kiiresti laual lebava raamatu pühakute elust. Märganud
ta hämmeldust ja mitte mõistes selle põhjust, küsisin
temalt, mida see tähendab. Ta ei jõudnud veel vastata,
kui tuppa astus lühike punakaspruun munk ja tutvustas
end mulle kohaliku kloostri ülemana. Astusin ta õnnista
mist vastu võtma. Puškin samuti, paludes teda istuda.
Munk algas vabandamisega, et võib-olla ta häiris meid;
pärast ütles, et kuulnud mu perekonnanime, lootis leida
temale tuttavat Velikolutskist päritolevat P. S. Puštšinit.
Oli selge, et kloostriülemale oli teatatud minu siiasõidust
ja et munk vigurdab. Vestlus puudutas üht-teist. Vahe
1 Toast (loe: toust) — terviseksjoomine, lauakõne.
2 „Häda mõistusest" („Gore ot umä“) — A. S. Gribojedovi
komöödia, naljamäng-.
230
peal kutsuti teed jooma. Puškin pakkus rummi, millele
munk oli nähtavasti väga maias. Ta jõi kaks klaasi teed,
rummi mitte unustades, ja pärast seda hakkas lahkuma,
uuesti vabandades, et katkestas meie seltsimehelikku
vestlust.
Olin rõõmus, kui jäime jälle üksi, kuid mul oli eba
mugav Puškini pärast, ta nagu koolipoiss taltsus kloostriülema tulekul. Olin endale pahane, et põhjustasin munga
külastuse. „Jäta, armas sõber! Ta ju selletagi käib minu
pool, olen määratud tema järelevalve alla. Milleks kõnelda
sellest mõttetusest!“
Siis Puškin, nagu poleks midagi juhtunud, jätkas
komöödia lugemist; kuulasin ebahariliku rahuldustun
dega ta ilmekat ning hingestatud lugemist. Pärast luges
ta mulle üht-teist oma loomingust, enamasti veel katkendeis. Aeg ei seisnud. Õnnetuseks, korraga tundus karmu.
Mu pea ei kannata karmu. Asusin kohe selgitama, millest
see häda. Osutus, et hoidja, olles arvamisel, et jään küla
liseks, oli käskinud teistes tubades kütta ahje, mis juba
talve algusest saadik seisid kütmata. Kui suleti siibrid —
kas või jookse majast välja! Kohe asusin tegema korral
dusi isamajas hooletusse jäetud poja eest: käskisin
avada siibrid, lukustasin uksed köetud tubadesse, sulgesin
kõvasti meiegi toa ukse ja avasin õhuakna. See kõik
mõjus mulle halvasti, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka
kõlbeliselt. „Kuidas,“ mõtlesin, „korraldada asju nii, et
temal, vaesel poeedil, oleks vähemalt ruume, kus liikuda
talvel paha ilmaga!“ Saalis oli piljard. See oleks võinud
olla talle meelelahutuseks. Pahameeletuhinas tegin hoid
jale isegi etteheiteid, miks ta ei käsi kütta kogu maja.
Ometi, nähtavasti, avaldas mu nurin mõningat mõju, sest
pärast minu külastust lakati puid säästmast.
Vahepeal aeg oli jõudnud üle kesköö. Meile toodi
einet; hüvastijätuks paukus kolmas kork; me sülelesime
231
tugevasti. Postipoiss oli juba rakendanud hobused,
aisakell tilises trepi ees; kell lõi kolm. Lõime veel klaasid
kokku, kuid oli kuidagi kurb: tundus nagu jooksime vii
mast korda koos. Vaikides viskasin kasuka õlgadele ja
jooksin saani. Puškin kõneles veel midagi mulle järele;
midagi kuulmata vaatasin teda; ta seisis trepil, küünal
käes. Hobused tõmbasid minema. Kuuldus: „Hüvasti,
sõber!“ Väravad kriuksusid mu taga ...
Anekdoot — naljakas looke; embus — kaisutus, sülelus;
epigramm — väike pilkeluuletusi igavlema — igavust tundma;
jõõre — vildakaks sõidetud libe koht teel; kiindumus — tugev
poolehoid; kurvatsema — kurb olema; lakkama — järele jätma;
lakooniline — lühike ning tabav; muusa — kunsti ja teaduse
kaitsja jumalanna; piljard — eriline mängulaud; religioon — usund;
rumm — alkoholne jook; säästma — kokku hoidma; taltuma —
taltsaks, vagaseks saama.
Hoidjale.
A. S. Puškin.
Mu sõbratar mu päevist rangeist
ja tuvi — tudike, tean sind
maet üksindusse männilaantes
ju ammu, ammu ootmas mind.
All kambriakna istud hardalt
kui ootehoolt täis vahimees,
ja viivuti sul vilkust vardad
on kaotamas kortsus käes.
Sa vaatad unund väravasse,
näed kaugel mustendavat teed,
eelaimust, hoolest, tusast raskest
rind alati sul ängistet.
Tõlkinud H. Adamson.
Range — karm; ängistama — suruma, pigistama.
232
Luuletuse „Hoidjale" kirjutas Puškin Moskvas pärast
ärasõitu Mihhailovskojest. Selle luuletusega ta vastas
liigutavaile kirjadele, mis kirjutatud kellegi maa-kirjamehe poolt Ariina Rodionovna etteütluse järgi. Toome
allpool ühe neist: „Mu armas sõber Aleksander Sergeje
vite, sain teie kirja ja raha kätte, mis te mulle saatsite.
Olen südamest tänulik kõige teie lahkuse eest; olete mul
alati südames ja meeles, ja ainult kui uinun, unustan teid
ja teie lahkust minu vastu. Teie lubadus tulla meile suvel
rõõmustab mind väga. Sõida, mu ingel, meie juurde
Mihhailovskojesse — saadan kõik hobused vastu. Jään
teid ootama ja palun jumalat, et ta laseks meil teineteist
näha... Jumalaga, mu kallis Aleksander Sergejevitš.
Ela, sõbrake, hästi. Olen, tänu jumalale, terve, suudlen
teie käekesi ja jään ootama teid südamest armastav
hoidja Ariina Radionovna 1827. a. 6. märtsil.
Töö on NSV Liidus auasi, kuulsuse, vapruse ja kange
laslikkuse asi.
jm y# stalin.
Tarkussõnu tööst.
I.
II.
1. öpi Stahhanovilt uut tööviisi.
2. Julge algus on pool võitu.
1. Töö kardab tegijat.
2. Meistrile rubla, aga töölisele pool.
III.
1. Mis täna tehtud, see homme hooletu.
2. Tao rauda, kuni see on tuline.
IV.
1. Ära rutta keelega, ole kärmas teoga.
2. Suuga teeb suure linna, kätega ei kärbsepesagi.
V. 1. Uni ei anna uut kuube, magamine maani särki.
2. Jalad seina, hambad varna.
233
Sõit.
J. Sütiste.
Kasuk selga, läkiläki pähe,
kaenla alla ohjad, taosed ja piits,
õues vilklevad veel hommikused tähed,
talli manu saadab lume kriiks.
Kinnitada rinnus, look ja sedulg,
rauad suhu, puhastada rähmas silm.
Puhand looma jalad erksad nagu vedrud —
metsa sihis läheb kabja piid.
Taadi raudjas kergelt nagu agan
puristab ja laseb traavi kaugel ees.
Varsti, varsti üles tõuseb selja tagant
suitsev hommik nagu uduveest.
Härmas metsa regi lauldes sorab,
põske näpistama kipub külma sõrm.
Kuuske mööda üles vilksab käbe orav,
saba sorgu, kikkis väike kõrv.
Juba kirves lajatades hõikab,
juba põlismänni tüvve särtsab saag.
Hommik pimeduse jalalt maha lõikab,
punetades kumab sügav laas.
Asuja.
Fr. Tuglas.
I
Enne oli siin ainult põline mets kohisenud, mille süda
messe harva elusa inimese jalg puutus. Kümnete verstade
kaupa venis metsik laas pimedate padrikute ja samblasoodega, kuhu suuremadki loomad ligi ei pääsnud. Pikajalg
234
sed kured elasid siin, üksikutel soosaartel ehitasid nad
pesi, kevadest kuni sügiseni püüdsid nad madalas vees
sulistades konni. Suurel arvul ilmusid siia nepid, koovita
jad, metshaned ja pardid, et sügisel jälle pikas reas halli
taeva all lõuna poole lennata. Paksus kuusepadrikus oli
hundipaari pesa. Eemal soodest ja järvedest, lüngilangenud männi mehiste juurte all elas laisk mesikäpp oma
vanaduspäevi.
Metsa omanik ei tuletanud oma omandit palju meel
degi. Kord oli mõisavalitseja talle ütelnud:
„Tarvis oleks seda metsa vähendama hakata. Saaks
puud, saaks põllumaad. “
Vana mõisnik oli käega visanud:
„Ei maksa. Ei tasu vaeva ega kulu. Las järeltulijad
teevad. “
Ja vanaviisi kohises mets pehmel suveõhtul ning mü
hises sügise tormisel ööl. Iga päev tõi sesse ääretusse
laande suuri muutusi: tuhanded ja sajad tuhanded taimed
ning loomad sigisid, sündisid elule, võrsusid ja kasvasid,
kuni oma mehe-ea üle elasid, vananesid, kodunesid, lange
sid ning surid. Kuid nende kaduvate asemele asusid kohe
tuhanded ja sajad tuhanded uued, ja nii mõnedki aasta
kümned ning -sajad ei olnud siin muutust tunda. Igal
kevadel kattis metsaalust noor rohi ja puud läksid lehte,
sügisetuul kandis need jälle ära, ja uuesti ulgus talvine
tuul metsas, kandes männi- ja kuuseokkaid ühest laane
otsast teise. Ükski uus ja võõras hääl ei pannud õhku
värisema. Vaikus kuulas vaikust, vaikus ajas vaikusega
juttu, kuid vaikus ei sünnitanud häält, vaid ainult vaikust.
II
Jaak oli juba enam kui nelikümmend aastat vana.
Juba kakskümmend viis aastat oli ta mõisa orjanud. Tema
käed olid krobelised ja otsaesine kortsus. Ära olid kadu
235
nud puna ta põskedelt ja rõõmus meel ta silmist. Kinnine
oli ta süda ja kasin ta kõne.
Kuid mida vähem ta rääkis, seda visamini haudus ta
oma mõtteid. Palju tal neid ei olnud, kuid need olid tema
omad. Kui ta võõral väljal rasket tööd tehes oli väsinud
ja silmapilguks põllupeenrale istus, kohe valdasid need
mõtted teda — mõtted kodusest nurmest. Hommikul aoajal ning õhtul eha eel norutavate mõisa härgade järel
tammudes mõtles ta sellele nurmele. Ja õhtuti, kui ta
sängi heitis ning vaiba üle pea tõmbas, siis unistas ta
oma kodust.
Ta nägi, kuidas ta raiendikul kände kaalus ja sõõrdu
põletas, kuidas karuäke üle kändude ja kivide käis, kuidas
idanevad seemned kütismaasse langesid ja kasvama hak
kasid, kuidas siis vikat vilja sees vihises ja sirp sihises,
kuidas koodid kopsisid ja puhtad, rasked terad läbi sarja
rehealuse põrandale varisesid. Ning ta suikus, silmade
ees väike kollane maja värisevate haabade vahel lagen
diku serval.
Kuid tema polnud ainult unistajaks sündinud. Juba
lapsena teadis ta, et uni ei anna uut kuube, magamine
maani särki. Aastate jooksul oli ta kopika kopika peale
ning rubla rubla kõrvale pannud, ja kui ta neljakümne
aastane oli, siis oli tal kirstu põhjas vana villase suka sees
kakssada haljast hõberubla.
Jaak palus ja sai enesele tüki maad metsasöödil. Kuid
selle lapi eest pidi ta veel paar aastat mõisa ilma palgata
teenima.
„Noh, saame näha, kuidas sina seal metsas elama
hakkad," oli mõisavalitseja lausunud. „Mõisa tööd teed
sa küll ära, aga kas sul julgust on metsas elu alustada,
seda ma ei usu."
236
„Eks ma katsu, eks ma katsu,“ oli Jaak pomisenud.
„Ei ma tööd karda. Küll ma murran, kui aga koht on!“
Ja vaikselt teenis ta need lunastusaastad ära.
Tihti nägid teised töölised, kuidas Jaak laupäeva
õhtuti pärast pikka päevatööd metsa poole hülis. Väsi
must märkamata läks ta mitme versta kaugusel olevale
lagendikule, vajus seal kännule küüru ja mõlgutas mõt
teid uuest majast.
Kärsitult ootas ta aega, mil mõisa tööst lahti saaks
jä oma terava kirvega padrikusse võiks asuda.
Ja aeg tuli. Jaak palkas külast vanamehe, viskas
leivakoti leiva ja silkudega õlale, heitis teisele õlale kirve
ning kadus nädalaiks metsa.
III
Varasel kevadepäeval, kui veel lumehanged metsa all
valendasid ja nõgusid lobjakas ning jäätis täitis, ärkas
isahunt ehmunult hommiku-unest. Lömitades hiilis ta kuusepadrikust välja, et selgemini neid imelikke hääli kuulda,
mis kostsid eemalt. Ettevaatlikult astus ta läbi võsa ja
lähenes väikesele lagendikule. Ehmunult jäi ta seisma,
pistis pea kadakapõõsast välja ja nägi imestades, kuidas
kaks uut elukat, kellesuguseid varemini metsas polnud
nähtud, põlise männi tüve tagusid, nii et laastud lendasid.
Korraga kõikus mänd hundi silme ees, taarus, vaarus,
tudises pealaest jalatallani ja vajus siis hirmsa kärina
ning raginaga läbi puhkeva haavasalu külmunud maa
peale. Hunt punus nagu kiil metsa, taha vaatamata.
Kuid kirvehoobid kestsid edasi. Uudishimulikult
tulid loomad lagendiku servale, küünitasid pead põõsas
test välja ja imestasid selle üle, mis lagedal sündis. Siis
pistsid nad ninad ja nokad kokku ning hakkasid asja aru
237
tarna. See oli midagi imelikku. Keegi polnud ennemini
midagi säärast näinud. See ei kuulutanud head. See kuu
lutas halba endistele metsaelanikele.
Kuid lugu jätkus. Jälle langes uus mänd, veel suu
rem, veel tugevam. Kurg tõusis kisendades lendu. Karu
pööras pesas pahaselt teise külje.
IV
Olid viimased kevadepäevad. Punane laupäeva-õhtu
päike oli juba ammu metsa taha langenud, õhtuvidevikus seisis lagendiku serval väike kollane, kooritud palki
dest maja. Läbi akna-augu, kus veel raame ei olnud, vaa
tas Jaak pimeneva lagendiku poole. Ühel pool sinendas
õhtu-udus kadarik, teisel pool aga mustendas kõrge metsasein. Jaak mõtles.
Ta nägi noort odraorast lagendikul lainetavat. Ta
nägi naist väikese rinnalapsega uksepakul istuvat. Aga
pisike valge peaga poisike mängis juba vihmast ja päike
sest halliks läinud seina ääres. „See on minu pere,“ mõt
les Jaak ja ta süda läks nii imelikult soojaks.
Ta astus õue ja ligines aeglaste sammudega oma põl
lule, kus kasvas paar vagu kartuleid ja natuke otri ning
kaeru. Niipalju oli ta mahti saanud maja ehitamise kõr
val põldu harida. Mõttes käis Jaak ringi põllu ümber,
vaatas oma esimest vilja ja astus siis kodu poole.
Maja lähedal seisatas ta, tõstis pea üles ja vaatas
kaua oma uut maja. Kohendavate sarikate kohal mustas
reburaigastest ja palukavartest pärg. Katust polnud veel
peal.
Kaua seisis Jaak ja vaatles maja. Ta süda oli rõõmus
ja ta oli enesega rahul. Siis astus ta sisse ja heitis vana
mehe kõrvale laastudele maha. Ta kuulis, kuidas vana
mees norskas ja laastud mullast põrandal kahisesid.
238
Varsti magas mees kõvasti ja puhkas päeva väsi
must.
Uue maja seina ääres istus aga hiline ööbik toominga
oksal ja laulis oma vanu ning igavesti uusi viise, nuttis
ning kaebas, hõiskas ning ilutses.
V
Kõrgele üle metsa hõljus kütisesuits. Kang murdis
kände, tuli põletas need tuhaks. Metsa raiuti ja laastud
lendasid. Ja nii kulus aeg.
Ühel vihmasel sügisepäeval tuli vana metsavaht
Jaaku vaatama. Nad istusid mõlemad küdeva ahju ees,
tõmbasid tuha alt küpsenud kartuleid hargiga välja, puhu
sid nende peale ja sõid. Väljas läks pimedaks ja vihma
tuli valjemalt.
„No oled sina aga tööd teinud!" kiitis metsavaht.
„Eks ikka ole," lükkas Jaak tagant, oma krobelistele
kätele vaadates.
„Nüüd on sul maja ja maa, — mis muud, kui aga
perenaine majja!"
Jaak ainult nohises vastuseks.
„Jaak künnab kesapõldu, perenaine jookseb lauda ja
aida vahet ning pojad ajavad karjapasunat, — mis
Jaagul siis viga!"
Ja metsavaht, see vana ümberluusija, üksik ja kodutu
kui susi, naeris täiest kurgust.
Kuid Jaak ei naernud.
Kui talvel tuul metsas ulgus ja keegi otsekui pöö
ningu lael kõndis, siis oli tal õudne olla. Ta mõtles kõiki
dele töödele, mis tal teha oli, käänas ühelt küljelt teisele,
kuid ei saanud rahu. Kellele ta teeb oma tööd, mõtles ta.
Kevad-talvel käis ta taludes päeviti linatöös ja keva
del mõisas. Kui ta õhtuti läbi metsa tuli, tundis ta sulava
239
maa lõhna. Ta murdis kaseoksa ja katsus sõrmedega,
kuidas vaik kleepus.
Ja ta nõu muutus ikka kindlamaks.
VI
Maja seinad olid veel valged, kuid esimese helgi olid
päike ning vihm võtnud. Uksed ja aknad olid kaseokstega
ohitud. Kõrgel õlgkatuse kohal lehvis pidulipp, lipust all
pool kõikus aga värske pärg. Läbi lahtise akna kostis
inimeste kõne kõmin metsa nagu mesilaste sumin tarust.
Jaak pidas pulmi. Need olid väikesed pulmad. Mõrsja
sugulased ja Jaagu tuttavad istusid süldikausside ümber.
Vana metsavaht istus laua otsas, viinapudel ees, ja tema
kõnedel ei olnud otsa ega äärt. Kui ühe loo lõpetas, siis
teise kohe alustas. Ja nii kestis nalja kuni hilise õhtuni.
Aga pulmapäeva õhtul läks noorpaar üksi põlde vaa
tama. Mõrsja oli tõsine ja vaikne. Ta ei olnud enam
noor, ja ta oli vaene, kuid Jaak teadis, kelle ta võttis.
Nad tegid ringi ümber põllu ja peatusid siis metsa
ääres, kust nendele nii vili kui ka maja kätte paistsid. Nad
vaatasid kõike seda mõne silmapilgu vaikides ja hakkasid
siis oma tulevikuplaanidest kõnelema.
Palju oli neil tööd teha! See oli ainult algus, mis
siin näha oh. Hooneid pidid nad ehitama ja maad harima,
karja muretsema ja majapidamist korraldama. Praegu
oli neid veel kaks, kuid kes teab, kui kauaks. Kõige peale
pidid nad mõtlema. Tööd tahtsid nad teha ja korralikud
inimesed olla, sest nagu inimese elu, nii on ka tema palk.
Nende kummagi üle võttis suur kohustustunne maad.
Nad andsid oma südames suuri lubadusi. Ja nende näod
olid peaaegu kurvad, kui nad seal niiviisi seisid.
Reburaigas — karukold, metshumur (eostaim).
240
Tentse*
H. Adamson.
Noorena nobe on eakalt arukas,
hommikul hoolsal on õdangul õnn;
laisa kaed kätkevad katkises varrukas,
seisuveel tihti on siginesid sõõn.
Ainult sel igav, kes alati haigutab,
aastatepikkune paistab tall’ päev,
ent oma parima töösse kes paigutas,
sellel aeg lennates kadus ta käest.
Ega siis muidu ei öelda, et tuluta
tohi ei kuluda ainuski tund;
halbade aegade üle miks uluda,
töö kui neist üle võib aidata sind?
„Mõtted kui kurjena koertena purevad,
vali sa nendele vastaseks töö“:
küllap ka kurjemad kõngevad, surevad,
kui selle kaikaga pähe neid lööd.
Noorena nobe on eakalt arukas,
hommikul hoolsal on õdangul õnn;
laisa kuub katkine, narmendav, narukas,
hooletus auku meil lükanud mõnd.
Nobetse, noorus, ja tuliselt teotse,
vilkalt su väljadel vagusid vea!
Kasva ses suureks, mis hinges sul eotseb,
et kord kõik jõuaksid, jõudma mis pead!
Sõõn — muatuskord veepinnal.
Kirjandust koolidele V
241
Haavatu.
Katkend romaanist „Punane tuu!“.
M. Metsanurk.
Hämariku ajal kuuldi väljas valju kõnelust, küsiti
kõvasti, „kas siin on Loo?“ Varsti tulid kaks meest kööki,
sealt edasi ja pärisid peretoas Sennilt tema nime. Siis tulid
nad võõrastetuppa. Need olid kaks soldatiriides meest,
habetunud ja väsinud, rahutud ja ruttamas. Teine neist
päris kõvasti Alma nime ja kui selle kuulnud, küsis veel
neiupõlve-nime. Siis astus ta sõjamehelikult au andes kär
mesti lähemale, võttis käise vahelt paberilehekese ja pis
tis Almale pihku. Nüüd küsiti veel leiba, aga juba ava
liku, valju häälega, et teisteski tubades kuulda võidi;
Alma juhatas nad kööki ja. käskis seal perenaiselt leiba
paluda. Oli aga tagasi tuppa tulles üsna nõrk ja pigistas
kirjakest kramplikult peos. Tulle peaks ta selle viskama,
muidu võib ta veel punaste kaastegelaseks osutuda! Ei
tea, mis sõjasaladusi temale avaldatakse või temalt nõu
takse. Ta pidi juba avama, aga rattas kööki, et end kaht
lustusest puhastada. Veel kunagi polnud ta olnud nii arg,
veel kunagi polnud ta ei perenaist ega Sennit kartnud
nõnda. Ta kõneles kõvasti Ritale ja teisedki kuulsid seda.
„Tahtsid vist Antsu kohta teateid! Nähtavasti tun
nevad siit nurga inimesi! Iseenesest mõista, et Ants val
ges väes, mis seal veel pärida! Oleksid tema kodunt leid
nud, ei tea veel, mis oleksid teinud!“
Siis läks ta tuppa, võttis sahtlist teisi pabereid, kort
sutas neistki mitut ja julges viimaks oma kirja nende
peale poetada ja lugema hakata, kui enne veel kuulata
nud, et keegi ei lähene ustele.
Ta luges mõnerealise kirja ühe pilguga läbi, tõstis siis
silmad ja ahmis õhku. Luges uuesti ja tõmbas hinge.
242
„Olen Sepa-Hansu saunas raskesti haavatud. Olen
väga nõrk. Vist verekaotuse pärast. Oleks arsti vaja,
rohtu ja sidemeid. Kui julged ja võid, tule, aita mind.
Ehk saada keegi teine, väga ustav inimene. Olen väga
nõrk! Sellepärast ei lasegi end edasi viia.
Kaarel."
Kirjal olid veriste sõrmede jäljed.
Alma hoidis paberilehte lambiklaasi otsa kohal, kuni
süttis, viis siis ahju ette põrandale ja laskis seal tuhaks
põleda. Siis kõndis mööda tuba ja katsus, kui tugevad
on jalad, kas ikka veel haiguse järel põlvist nõtkuvad?!
Hädapärast võiks minna Sepa -Налsulegi, kui mõni
kord tee ääres istuda. Vend on suremas, vöib-oiia ongi
surnud. Kes võib keelata surijad venda vaatamast! „Ehk
saada keegi teine väga ustav inimene", tuli tal venna
kirjast meelde. Kes oleks see teine, „väga ustav" ini
mene ?.. Isa on ustav, aga temale ei maksa sellest sõnagi
lausuda. Milleks talle see südamevalu ja piinlemine! Las
kuuleb poja surmast, kui see juba ammu möödas! Kui
saata Klaara! välgatas tal korraga mõte. Miks mitte
Klaara! Olgugi et võõras, ei sugulane ega omane! Aga
sidemed, mis nende kahe vahel, on ehk kõige kindlamad.
Ta teatab asjast nimelt Klaarale. See on armastuse proo
viks! Ei lähe — mis sellest, venna redupaika ta valgetele
ometi teatama ei hakka!
Alma saatis kohe Rita Rätsepale ja laskis Klaarat
siia paluda. Kui võimalik, tulgu veel täna õhtul.
Klaara tuligi veel samal õhtul, tõmbus Alma juurde
võõrastetuppa, aga tegi esiti kõrvalistest asjadest juttu.
„Kaarel on raskesti haavatud ja Sepa-Hansu saunas,"
sosistas talle Alma. „Palub mind või kedagi väga ustavat
inimest vaatama tulla .. . Olen veel haiguse järel nõrk.
Mõtlesin, et kui sina..."
KV
243
Klaara katsus erutust varjata, punastas kaelani,
pigistas oma valge käega teise käe sõrmi ja ütles viimaks:
„Mis nüüd mina! .. Hädaohtlik ka ... Ta ju punane ...
Valged on varsti siin... Või haavatud ja raskesti?!“
„Tal ei ole, kes õieti haava seoks... arsti ei saa
tuua... Hädaohtlik on muidugi minna. Aga sa oled
julge...“
„Ei minust vist küll minejat saa,“
„Ma ainult ütlesin. Et kui võtaks vaevaks...“
„Ma ei tea... Kui avalikuks tuleb, mis siis?!“ ütles
Klaara ohates, lubas mõtelda ja läks midagi lubamata
varsti minema.
Alma otsis kummutist valgeid, pikki nartse, kallas
piiritust väikesesse klaasikesse, tuletas meelde, mis haava
ravimisest kuulnud, ja jäi õhtut ootama. Vaevalt läks
Klaara Kaarlit vaatama! Parem minna juba enesel, sün
digu mis sünnib! Ei või ometi inimest abitult surra lasta!
Kui läks hämaraks, ütles ta Ritale, et Rätsepale
läheb, peitis nartsud ning piirituse põue ja läks.
Pöörduski esiti sinna. Klaara võttis ta vastu mure
likus erutuses, küsis valgeist, jutustas neist ise ja kui
nad kahekesi olid jäänud, sosistas häbelikult:
„Ega ei ole käinud seal?“
„Sepa-Hansul? .. Sina pidid ju minema ?“
„Ei saanud, ei olnud võimalik ...“
„Siis pean ikka ise kunagi minema,“ ütles Alma
ohates.
,,Tead, Alma, sinust ikka suuremat asja ei ole, sa
veel alles nõrk,“ ütles Klaara osavõtlikult. „Mine ilusti
koju tagasi. Ma lähen veel täna... Kahtlesin seni, aga
olgu, ma lähen!“
„Võtsin nartse kaasa — siin on. Piiritust ka natuke
haava pesemiseks. Peaasi, kui puhtalt kinni saab siduda.
Küll Kaarel ise juhatab. Kui ta aga veel elab...“
244
Ta hoidis lahkudes tänulikult Klaara väikest, kindlat
kätt oma peos.
Klaara tuli järgmisel õhtul. Alma püüdis ta näost
lugeda, kuidas Kaarliga lugu, aga võis ainult nõndapalju
aimata, et midagi head ei ole.
Viimaks sosistas Klaara värisevi huuli:
„Ta on väga rängasti haavatud! Arsti oleks hädasti
vaja, aga siis tuleks avalikuks ja...“
„Sellest ei või juttugi oiia!“
„Katsusime uuesti siduda, mul läks süda sandiks —
aina liha tombud ripnesid. Lõikasin mõned pussnoaga
hoopis maha... Siis pesime viinaga ja sidusime."
„Sa oled aga tubli!"
„Mis seal teha! Kaarel palus ja, sundis. Lähed sa
teda nüüd ise ka vaatama?"
„Eks peaksin minema ..."
„See kõik on natuke kardetav," ütles Klaara pead
raputades.
Mõne päeva pärast läks Alma Rätsepale, et Klaa**alt Kaarli kohta midagi uudist kuulda.
Ta leidis Klaara õuest karja talitamast. Nad läk
sid lauta ja peatusid aganiku kõrge lävepaku najale
tugedes.
„Ei ole teist korda käinud?" küsis Alma.
,,Ei ole," vastas Klaara. Tal oli valge rätik ümber
pea ja nägu külmast jumestunud, silmade julge pilk vah
tis süngelt aganiku pimedusse.
„Kui sul võimalik, sus ikka mine..." manitses Alma
Klaarat.
Klaara ohkas, pigistas huuled kokku valjult ja tõsi
selt.
„Kuidas minagi sinna lähen!" ütles ta pooleldi alis
tuvalt, pooleldi tõrjuvalt. „See on ju eluga mängimine,
ei muud midagi!.. Kui avalikuks tuleb, võib see pea
245
aegu elu maksta! Egas niisukest asja ometi kingita!
Peale selle see hirmus kära ja naer!“ Ja natukese nukra
mõtiskelu järel nagu unistades: „Võimalik, et ta siiski
ellu jääb!“
Alma luges viimastest sõnadest head ja ruttas nüüd
ergutuse ja julgustusega: õhtuti ei ole hädaohtlik ja
pärastpoole — siis saab tema ise venna eest hoolitseda,
võib-olla õige pea.
„Tal oleks puhast pesu ka vaja. Ja vanamoor loo
dab õige suurt põetusraha, egas muidu!“
„Küllap sellega ka saan. Toon pesu, enne kui
lähed!“
Alma tuli koju, küll jalgade nõtkudes ja higine, aga
südames oli tal ometi rõõm Klaara lahkuse ja julguse
pärast. Kes teine oleks oma saatuse nõnda kergesti ühe
punase pärast kaalule pannud!
Ilmad läksid pehmemaks ja Alma otsustas ühel
õhtul ise minna Kaarlit vaatama. Klaara oli mõnel kor
ral käinud, kõneles palavikust ja põletikust, asi pidi
olema õige halb, väga halb!
Tuli minna külavaheteed ja edasi Suure metsa poole.
See oli talvine tee, kahel pool hõre soo-heinamaa põõsas
tik. Siis tuli madal männik rabasool ja sealt käändus
viimaks umbne rada Sepa-Hansu poole.
Sepa-Hansu sauna, ust ei avatud, enne kui küsitud:
„Kes on?“ Väikeses eesruumis põles hundisilmake nii
vaevaselt, et seesolijaid õieti näha ei võidud. Küürus eit
taganes umbusklikult ja sõnalausumatult ukse juurest
eemale, tagaseinas laudil ajas enese keegi istukile ja
küsis mehe häälega urisedes: „Olete ikka Verihurma
Alma või?“ Lisas aga varsti rahustavalt eidele:
„Võta lamp, juhata külaline edasi!“
Alma astus läbematult ees sauna. Peened, punased
söed hõõgusid ahju põrandal ja heitsid helki vastas
246
seinale. Muidu oli täiesti pime, ei näha ega kuulda
midagi. Kange nõe lõhn, segatud mingi rohu hõnguga,
lõi ninna. Eit tuli hundisilmaga järele, aga selle valgus
ei suutnud suitsusest õhust läbi tungida.
„Ta seal taga seina ääres asemel/4 ütles eit nagu
süüdlaselt. „Magama jäänud või?!44
Nüüd märkas Alma nurgas õlgedel mingit mühakat
ja astus kärmesti juurde. Ega ta ometi surnud ole?!
Ta kummardas ja nägi seina poolt nägu enese poole
pöörduvat.
„Kas sa mind ära ei tunne, Kaarel?44 küsis Alma.
„Ah sina oled?! Väga hea, et tulid,44 vastas vend
õige nõrga häälega.
„Oled sa väga... otsas?44 küsis Alma, otsides sõnu,
kuidas haigust võimalikult õrnalt puudutada.
Kaarel kõvendas pisut häält ja vastas end mure
tuks sundides:
„Ei ole viga! Ainult see palavik ja põletik haavas,
kurat seda teab!44
„Ehk tuleks uuesti siduda?44
„Mis tast nõnda sagedasti... Aga rahu ei aima,
peaks siiski... Kui su süda aga kannab! Klaara oli
väga mehine. Ta ei ole mitu päeva enam käinud... Lõi
vahest kartma. Tõi mulle linad ja väikese padjagi.44
„Küll ta tuleb jälle. Tal ei ole see kerge!44
Kaarel viskas kaltsud pealt ja aitas Almat jala lahti
harutamisel. Ta lebas maas küliti, nägu seina poole.
„Punases väes õpetati haavade ravimist. Tean
väga hästi, mis teha. Aga puuduvad rohud ja ise ei saa
näha. Poolpime ka alati... Kui linna lähed — too
joodi ja mis ta nüüd oli — boorvaseliini! Muidu, nagu
näed, on need räbalad kui pigiga verise liha küljes kinni.
Ooo! õige valus!.. Karista siiski julgesti!44
247
Nartsud olid verega läbi imbunud, neid tuli viinaga
niisutada ja siis venitas Kaarel nad ise lahti. Alma ei
söandanud. Kui Kaarel viimased nartsud hoolimatult
rebis ja ise sealjuures läbi hammaste oiatas, purskas
haavast verd ja Alma silme ees lõi kirjuks.
„Pane nüüd lamp lähemale/' juhatas Kaarel, „ja
pese kord kõik see raieliha hunnik piiritusega põhjali
kult ära!“ Ise pööras ta näo seina poole ja ägas.
Alma nägi pikka haava jala tagumisel poolel, ülal
pool põlve, nagu ta oli, täies suuruses ja võikuses. See
ei olnud haav, see oli kämblalaiuselt harkadraga küntud
ja raudäkkega äestatud lihaväli.
Kuna Alma piiritusse kastetud nartsuga õrnalt
haava pühkis, kõneles Kaarel enam vist valu unus
tuseks :
„On rumal siin kui koer kärvata. Kui see aga sün
nib, aetagu siiasamasse kõrge haavametsa alla auku.
Võin siin üksi, rahulikult lebada ja haabade kahinat
kuulata! Palju parem on surra kui võimetult, poolsurnult lihunikkude kätte sattuda. Ei tea kas lasevadki
haavu parandada, pussitavad nõndasama poolelavalt.
See kära ei oleks soovitav, ei sulle ega isale... Kui see
palavik järele jääks! .. Ooo! .. Valus!Aga ära
sellest hooli! Pühi aga hoolega puhtaks! Niipea lahti
ei kisu, mingu või sandemaks!.. Igav on siin! Pool
pime päeval ja öösi kui haud!.. Seo nüüd, nagu mõis
tad!.. Seo aga julgesti!.. Ehk saab nüüd parem!..
Hoian kõigest väest, et mul meeleolu ei lange, — siis
oleksin varsti otsas. Tänan!.
Ta oli kui palavikus sonija kõik see aeg pool sosis
tades, pool kõvasti kõnelnud ja jäi nüüd, kui Alma oli
teinud, mis süda kandnud ja mis ta mõistnud, lõõtsuta
des ja vaikselt oiates lamama.
248
Alles tüki aja pärast küsis ta jälle:
„Mees on sul mobiliseeritud?.. Muidugi. Kirju
tab ? .. Ime, et need punased nii kaua venitavad! ..
Maata rahvas on ometi nende poolt!“
Kui Alma tulema hakkas — põlved värisesid veel
jubedusest —, sosistas vend:
„Kui võimalik, too natuke raha neile siin. Nad on
ju lahked — aga mu toojad on varjamise eest suurt tasu
lubanud ja kui nüüd seda näha ei ole — kes teab, anna
vad mu veel välja. See oleks pisut rumal...“
Kahel pool teed mustendasid noorte puude tüved ja,
nende vahelt ootas Alma iga silmapilk välja tulevat
sõjariistus mehi, kes tabavad tema ja pärivad ähvarda
des, kes ta on ja kus ta käis.
Aga metsateelt välja seljandikule jõudnud, suutis ta
peletada kõik need kujutlused.
Mõne aja pärast läks Alma jälle Sepa-Hansule.
Kaarel kaebas seekord veel enam palaviku pärast ja
aina lõõtsutas nõgise seina ääres õlgedel. Aga surmast
heitis ta kurjalt nalja, kohtles teda kui palgalist orja,
kes iseäranis nüüd, sõja ajal ööd ja päevad peab tegut
sema ja keda eriti need võivad ärritada, kes kohe ei
alistu, vaid kangekaelselt venitavad ja vastu hauguvad.
Kui aga Alma sidus — vahetevahel topsist külma
vett rüübates, et süda ei nõrkeks, — ulus ta läbi ham
maste. Enesest võitu saades ergutas ja julgustas ta
vahetevahel õde: „Võta lamp lähemale. Tee hoolega
puhtaks! Ära hooli minu valust! Ega see midagi
tahenda, et ma ägan! See on harjumatus valukannatamiees... Puhasta aga julgesti, urgitse hoolega kõik
need haava praod läbi!.. Ah jaa/' — Kaarel sosistas
tasemini — „täna kõneldi siin jälle rahast, söögi- ja
249
korterirahast! Esiti trööstisin neid, et punased tulevad
ja siis minu ilusa summa eest lunastavad. Nüüd nad,
saadanad — liuiih! Kas juba puhtaks ei saa?! Hea
küll, lase aga käia, kannatan juba otsani! Arst poleks
ka paremini teinud! — Nüüd nad, saadanad, ei usu
enam punaste tagasitulekut ja manguvad minu enese
käest. .Muidugi selle tagamõttega, et sina maksad. Sa
ju suure koha perenaine, kas sul raha puudub — nende
arvates — seda enam, et sul nüüd mees sõjas ja kõik
sinu hoole all. Saad sa natuke tuua järgmiseks kor
raks? Muidu lähevad veel valgele ülemusele mind üles
andma."
„Mul raha kaasas," ütles Alma puhastusega lõpule
jõudes ja siduma hakates! „Aga see on Antsu raha,
õiguse poolest."
„Jutt on praegu minu elust!"
„Hea küll, kui tulen, toon veelgi," vastas Alma
alistudes.
„Väga vähesega nad ei lepi! Poiss ei nõuaks
midagi, aga vanamoor, see on ahne! Hindab mu pead
kaunis kõrgelt... Mine nüüd pealegi. Aga isale veel
mitte sõnagi! Küll tuleb aeg. Kas pärast surma või
paranemise puhul, kui mul juba „valge piir" selja taga.
Missugune ilus unistus! Ela hästi! Ole terve!"
Eesruumis luges Alma eidele paberid soonilisele, kui
vanud peole.
„Meie suures rahapuuduses, ei ole enam süüa anda
haigele!" susistas eit hambutust suust. „Teil ju suur
koht käes ja suured rahad...“
„Hea küll, hea küll!" katkestas Alma kannatama
tult. „Kui terveks saab, siis ei jää me midagi võlgu!"
„Ei, kus sellega, et võlgu! Noore inimese elu on
ometi midagi väärt ka! See ju maksab midagi!"
250
Aima soovis head ööd ja ruttas välja, eemale sellest
õudsest kohast.
Ta ei läinud ise lähemail päevil venda vaatama,
kartes võib-olla leida teda koolnuna või surmaeelses
sonimises.
Klaara ei näidanud nädalapäevad nägugi ja juba
arvas Alma, et temagi Kaarli suhtes hooletuks on
jäänud.
Siis teise nädala lõpul tuli Klaara, tõsine, peaaegu
kurblik-tõsine, nii et Alma hirmunult temalt surmasõnu
meid ootas. Klaara täitis aga kõige esiti ristiema
kohuseid, mängitas Jaani, aitas tal jalule tõusta ja
mõne sammu oma käte najal astuda, alles siis sosistas
Almale, nagu muuseas:
„On juba märksa parem! Võtab toitu ja heidab
surma üle nalja. Viisin talle pannkooke ja keedist tee
jaoks! Peaks ta nüüd nõnda kaugele saama, et sealt ära
võiks minna. Nad annavad viimaks teise välja ..
„Kunas sa käisid ?“
,,Eile.“
„Alles eile!" hüüdis Alma etteheitvalt.
„Ma käisin eile teist korda," vastas Klaara häbeli
kult ja rõõm jumestas ta nägu.
„Oled juba nii hea olnud ja käima hakanud, käi siis
veel," palus Alma. „See rõõmustab mu venda! Mina
ja tema tahame sulle eluaeg tänulikud olla!"
„Mis seal tänulik olla — peaasi, et ta saaks jalule!"
Ja nagu pilku tulevikku heites sõnas ta rõõmsalt: „Küll
oleks siiski kena, kui ta paraneks!"
Klaara tõi Kaarli paranemisest aeg-ajalt häid tea
teid, aga need tekitasid Almas ikka muret. Oma viimse
raha peab ta sellele hambutule, ahnele eidele andma. Ega
251
ta seda keelaks, venna elu on ometi midagi väärt. Aga
Ants loodab varsti saada puhkust ja siis tuleb anda aru!
Nädala pärast ütles Kaarel Almale:
„Katsusin täna kõndida — ei oie viga. Limpan mui
dugi naljakalt, aga mõni käib eluaeg nõnda! Ega ma
kosja lähe, et seda häbeneda tarvitsen!“
„Tahad nüüd varsti minema hakata ?“ küsis Alma.
„Eks peaks küll, võtab muidu keltsa alt, mine siis
veel! Aga pean veel siin natuke aega oma verist sinki
suitsutama. Pole midagi parata."
Lähenes aeg lõpparvete pidamiseks eidega. Alma
luges murelikult oma raha ja sama murelikult Antsu
kirju. Varsti, õige pea lootis mees mõneks nädalaks
puhkust saada.
Kui aga Kaarel ühel ilusal ööl kaoks, natuke raha
lauale jättes — mis siis? mõtles Alma. Ilus see ei oleks!
Saunarahvas on Kaarli pärast hädaohus olnud, selle
eest on õigus „valuraha" nõuda, kuigi vahest mitte
nõnda palju!
Lumi aga sulas. Sulas päikesepaistel ja pehmete
edelatuulte mõjul, iseäranis kui need vihmapilvi tõid.
Juba mustendasid kraaviservad tee ääres, kivihunnikud
väljal ja künnivagude seljadki tulid lume alt nähtavale.
Varsti jooksid veetired nõlvakuil, õuesid mööda ja piki
tänavaid alla soo või järve poole.
Metsa- ja sooteid ei sõidetud enam hobustega, suure
vaevaga kandsid ojad ja soonetised veel jalakäijaid.
Sepa-Hansu sauna juurde pääses Alma veel säärsaapais. Tal oli raha rohkem kaasas kui eide ahnuse
rahuldamiseks tarvis arvas minevat. Ta kiirustas Kaar
lit põgenemisele. Muidu võib see oma haige jalaga kelt
sata soodesse uppuda.
Kaarel ajas end õlgedelt püsti ja katsus hundisilma
valgel mööda sauna kõndida. Oli küürus, pigistas huu
252
led kokku, hoidis paremat jalga ja lausus siis kibedu
sega:
„Ei või veel vaenlasega rinnutsi kokku minna!
Viska sellele näljasele mingi summa kurku, suurem osa
jäta minu kätte. Näitan talle, aga ei anna „ veel. Kui
kardetavaks läheb, kaon. Tahaksin küll venitada, kuni
metsad ja sood tahenevad. Eks näeme,"
„Mine niipea kui võid. Ära viida päevagi!"
Kaarel võttis taskust pliiatsi, tüki paberit ja kirju
tas pingi nurgal hundisilma lähedal mõne rea. Mõtles,
põristas sõimedega mööda pinki ja pani paberi ümb
rikusse.
„Anna Klaarale. Ja kõik muu...“ Ta lõi käega.
„Tõesti, ma ei mõista enam midagi sulle ütelda... Pean
siit võib-olla homme põgenema, kui eit kahtlaseks läheb.
Muidu venitaksin veel mõne hea nädala. Peaasi, anna
eidele raha. Ära ole liiga kokkuhoidlik. Muu osa jätad
minule. Klaara andis talle ka, et suu peaks."
Eeskambris lauakese ääres istus eit, kirju rätik
nõnda otsale tõmmatud, et vaevalt silmi võis näha. Ta
heitis vargsi Alma poole pilgu ja tegi siis mingit kaltsu
harutades tegemist. Alma lähenemisel köhatas ta ja
pakkus istet, ikka otsa vaatamata. Alma tõmbas raha
taskust ja ütles:
„Siin on venna ülalpidamise eest. Tema enese käes
on teine osa. Nii et siis oleks tasa. Muidugi oleme tänu
likud vaeva eest. Väga tänulikud!"
Eide silmad piilusid raha poole, sõrmed lasksid kaltsu
lahti ja hakkasid raha vastu võttes imeliku nobedusega
liikuma.
„Eks te võiks kohe kõik anda," ütles eit ahnust var
jamata.
253
„Та ei tea, kui kauaks veel siia jääb... Ja eks te
räägi ise temaga. Raha on tema käes. Kui kauem on,
saate rohkem."
Alma ei tahtnud kauemini kõnelda, pöördus ukse
poole, tänas veel ja soovis head õhtut.
Väljas tõmbas ta kergendatult hinge ja astus kär
mesti pehmet lobjakat mööda hämara metsa all kodu
poole.
#
*
*
Üks kerjus peatus videvikus rõdu trepi ees ja luges
seal oma värsse kurtes ja kaeblikult.
Alma läks sahvri, lõikas kääru leiba, viilaku liha ja
läks rõdule.
Trepil istus küürus kerjus, vana tolmunud ja lui
tunud kaap sügavale silmile vajutatud. Leiba vastu
võttes ja tänama hakates piilus ta kübara ääre ait, vaa
tas siis korraga nägu ülespoole pöörates Almale otsa ja
— Alma karjatas lühidalt ja laskus rõdu seina najale.
Kerjus langetas pea ja jätkas oma laulu, viisil poo
leldi ümisedes:
„Üks vaip ja lina kuluksid
mul küünis magamiseks."
Alma kummardas ja küsis sosistades: „Kus
küünis?"
„Siinsamas välja all," vastas kerjus ja osutas käega
üle nõlvaku.
„Hea küll, ma viin õhtul!"
Kui ta õhtul väikese Jaani magama oli pannud ja
Rita hooleks jätnud, läks ta vaipa ja lina suurrätiku
alla peites veel „natukeseks puhta õhu kätte", nagu
Ritale ütles.
254
Joostes ruttas ta tänavat mööda alla ja üle heina
maa küüni juurde.
„Sina oled, Alma?" küsis Kaarel pimedusest.
„Mina. Siin on sul vaip ja lina. Kuidas on jalg?"
„Ega päeva ajal kõlba niisukesega noorte neidude
ees käia. Paraadil marssimiseks ka ei kõlba."
See oli hommikul puhte ajal, kui Alma paukude
peale ärkas ja voodis istukile sööstis. Mis see siis on?
küsis ta eneselt ja katsus und täiesti peletada. Kostis
veel mitu ja mitu pauku, mõned korraga, mõned üksi
kult, lajatades maja seinte vastu. Siis jäi kõik õudselt
vaikseks.
Alma kargas voodist, haaras vaiba ümber, jooksis
Palja jalu rõdule.
All nõlvaku taga kuuldi käratsevaid hääli...
Alma ei julgenud oodata, mis sealt nähtavale tuleb,
tõmbus tagasi tuppa ja jäi kangestunult voodi servale
istuma,
Keegi tuli rutuliste sammudega läbi peretoa ja tasa
kesi uksest sisse. See oli Rita. Ta nägu oli võõrastav
ja heitunud, nii et Alma sellest sündmuse kohutavus!
võis lugeda.
„Kuulsid sa paukusid?"
„Kuulsin."
„Sinu vend Ludvig on haavatud. Ta kantud Aru
mäele. Kõik miilits on jalul. Üks kommunist või varas
olnud meie heinaküünis ja hakanud sealt laskma Ludvigi ja Vahastu Hindrekti peale. Ludvig olla raskesti
haavatud! Pandud kohe vankrile, et linna viia!"
Alma kuulas liikumatult, ei vastanud sõnagi. Ta ei
kahelnud, et nüüd kõik tuleb avalikuks, tema käigud
255
Sepa-Hansu sauna ja Kaarli varjamine. Tulgu! Pole
midagi parata!“
Oli juba pime, kui teelt vankriga õue sõideti. Alma
võttis väikese Jaani käte vahele, nagu kardaks lapseriisujaid. Varsti tulid mehed sisse, vallavanema abi
Vahi Joosep kõige ees, siis mitu miilitsameest ja kaks
ohvitserirnundris võõrast.
„Tulime selle küüni-asja pärast, “ lausus Vahi
Joosep nagu vabandades.
Ohvitserid astusid edasi ja üks neist viskas raske
mapi lauale. Küsimata võtsid nad istet, teine avas oma
mapi ja ladus sellest pabereid lauale.
„Astuge lähemale,“ ütles ta Almale käskivalt, küsis
nime, vanuse ja siis korraga:
„See oli teie vend Kaarel Verihurm seal all küünis ?“
„Kui te teate, mis seaks veel küsida!“
„Vahastu Hindrek ja Ludvig tunnistasid, et see vist
Kaarel olnud, “ lausus vallavanem. „Ludvig ütelnud
kindlasti, et Kaarel tema peale lasknud ja sohu joosnud.
Sellepärast tuldigi siia ..
„Oli see teie vend?“ küsis nüüd teine ohvitser
kurjasti.
„Kas mina tean, keda nad nägid? Ega mina seal
olnud.“
„Tooge asitõendused siia,“ käskis ohvitser.
Avati väike kimp ja sellest võeti välja vaip ja lina.
„Need on teie omad?“ küsis ohvitser.
Alma vaatas vaipa ja tunnustas omaks.
Siis näidati lina — Alma kehitas õlgu. Üks ohvit
seridest võttis lina nurga, kus olid tähed А. V., ja küsis
julmalt:
„On teie oma?“
,,Minu.“
256
Küsiti veel üht ja teist. — Alma vastas lühidalt
ja kuivalt, jäi osa vastuseid võlgu. Loeti viimaks ette
pikk protokoll, mida ta õieti kuulatagi ei suutnud, ja
kästi alla kirjutada. Kui see oli tehtud, kuulutas teine
ohvitseridest Alma vangistatuks ja käskis tal kärmesti
riietuda. Alma taganes ja küsis ahastades:
„Vangistada tahate mind?! Mis eest?“
„Teie olete tähtsat kommunisti varjanud/' vastas
ohvitser akte mappi pistes.
„See oli mu vend.“
Mõlemad ohvitserid naersid. Miilitsamees kõlistas
raudadega. Alma riietus, käed olid tal nõrgad. Kui see
oli toimunud, käskis ohvitser käed raudu panna. Alma
laskis seda teha, pilk väikese Jaani näol, kes Rita süles
rahutult häälitses ja kõlisevaid käeraudu silmitses.
„Võtan lapse enesega ühes!" hüüdis Alma korraga
ja katsus käsi sirutada.
„Kui vana on? Annate rinda veel?"
„Juba ammu enne jõulu rinna otsast ära!" lausus
Senni meeste selja tagant.
„Ei ole õigust kaasa võtta," vastas ohvitser ja küsis
siis järsult:
„Valmis?"
„Minu laps!" hüüdis Alma ja katsus uuesti käsi
tõsta. Rauad hoidsid neid koos. Rita tõstis lapse kõr
gemale, see sirutas käe ja katsus raudu, tundis külma ja
tõmbas käe kohkunult tagasi, midagi omas keeles
hüüdes. Alma suudles last, niisutas pisaratega ta põski
ja ütles vaikselt Ritale:
„Hoia teda enam kui oma elu!"
Mindi ohvitseri sunnil rutusti välja ja asetati vang
Vankrile kahe miilitsamehe ja teise ohvitseri valve alla.
Kevadeöö hämaruses liikus vanker porisel teel lõgisedes pikkamisi läbi küla linna poole.17
17 Kirjandust koolidele V
257
Tiik ja Jõgi.
I. A. Krõlov.
„Mispärast44, naaber Tiik nii rääkis Jõele:
„Kuis sind ma ka ei vaata,
su vesi aina jookseb, õeke!
Eks see sind viimaks võta väsitada?
Seejuures peagu ikka, hooman ma,
kord laevu raske koormaga,
kord parvi pikaldasi turjal kannad;
ei tule kõne alla lootsik, süst:
neid arvutult! Mil endal’ rahu annad?
Ma murest kuivaksin küll vist.
Mul võrdlemisi parem osa elus.
Ma küll ei ole kuulus,
ei küüni kaardil mina äärest ääreni
ja mulle kandlemees ei kiidukära tee:
ent see on tõesti tühi puhas!
See*eest ma mudaseis ja pehmeis kallastes
kui emand sulepatjades,
ja magus uneuim mu kehas.
Ei laevu minul tarvis
ega parvi
siin ilmas karta ole iganes:
ei tea ma isegi, kui raske pisim süst;
ja palju, leht kui tuleb lipates,
vett vaevu puudutama heitub õhu seest,
kui kandnud siia teda tuule lust.
Mis vastu vahetaksin selle elu ära?
Ei rahutuks tee tuuled mind,
vaid vaikselt vaatlen, kuulan ilmakära,
filosofeerides näen und.“
„Filosofeerides kas meenutab ka end,44
tall’ vastab Jõgi, kõnet jälgind,
„see seik, et vete värskus joostes säilib?
Ja kui ma suureks jõeks saabusin,
siis sest, et laisast rahust loobusin,
siin käisin seda seadust järgi;
see-eest ka iga aast’
ma tulvil oma veest,
toon kasu, pärin au- ja kuulsuspärgi
ja sajandeid võib-olla joostes käin,
mil sinust enam pole järel jälge
ja ammu kõigil oled meelest läind."
Ta täitus ennustus: ta voolab veelgi;
aast-aastalt ummistus ent vaene tiik
ja üha paksu mutta mattus,
läks õide, kalmustega kattus,
kuni ta ära kuivas kõik.
Nii andki tulutuna ilmas hääbub
ja haihtub iga päev,
kui laiskus peale paneb käe
ja teotsemisest elustust ei saabu.
Tõlkinud Hendrik Adamson.
Ennustus — ettekuulutus; filosofeerima — mõtisklema;
hoomama — tähele panema; hääbuma — kaduma, otsa saama;
loobuma — (millestki) ära ütlema, taganema; meenutama —
keelde tuletama; seik — asjaolu, asjalugu, asi; säilima — alal
Püsima; tulvil — ülevoolavalt- täis.
Peipsil.
J. Liiv.
Kui kesktalvel külm õige pakaseks läheb, raputab
Vangistatud Peipsi oma ahelaid. Ta tummast, jääkütke all
vaikivast põuest kõlavad nagu suurtükipaugud ja mõõt
17*.
259
matul lumelagendikul tulevad sinised viirud nähtavale:
sinav vesi paistab rannasolevale vaatajale silma, esiti lai,
kraavisamane, läheb aga kaugemale jõudes ikka kitsa
maks ja kaob viimaks kui sinine niit, kui juuksekarv halli
taevalaotusse. Need on praod, mida on külm jäässe teki
tanud. Imestades jääb võõras vaataja lõikavast külmast
hoolimata silmapilguks järvede järve kaldale seisma.
Kuula! Paukumine ja ähkimine ja siis põrin. See on
liikumatult kühmjas, tormisel sügisel kokkuvisatud jää
tükkide hunnik. Raks käib, ja otse vaataja jalgade kohalt
jookseb vaevalt arusaadav kriips noolotse üles järvele.
Peagi aga läheb ta laiemaks ja mõne tunni pärast on ta
lai pragu.
Veel kardetavam on Peipsi jäälagunemise ajal. Siis
on teda raske uskuda, raske uskumata jätta. Mõnikord
ei taha ega taha jää järele anda. ,,Tänavu ei jõua veel
jürigi Peipsist jagu saada!“ ütleb randlane, kui Peipsi
õige kauaks kinni jääb ja jüripäev juba käes. Teinekord
aga ei küsi ta sugugi kalendrist. Kui talv väga äge ei
olnud, kui lõunatuul tuleb Ema põue, see on jõesuu poolt,
ärkab surmaunes suikuja hiiglase rind üle-öö elule ja
murrab äkitselt oma ahelad ning ta vihane möirgamine
kuulutab kalameeste külade rannas, et ta lõhub oma
vangikütkeid. Hommikul paistab sinav vesi ujuvate ja
randa visatud jäätükkidega randlase silma.
Häda sellele, kes niisugusel ööl noodale läks, veel
enam sellele, kes säärasel ajal ülereisu ette võttis!
Kahekümne aasta eest seisis ühel märtsikuu hommi
kul kaks jalameest sealpool Peipsi kaldal, Oudova linna
lähedal ja pidasid aru. Mehed olid Lohusuust pärit, Kirsi
mäe Jaak ja Ristiotsa Rein, kes paar nädalat tagasi
Peipsi tagant maad olid läinud kuulama. „Venemaalt"
oli sel ajal kerge väikesi mõisu rendüe saada, ja muud
Venemaad Lohusuu ega Kodavere mehed ei tunne kui
260
seda, mis Peipsi taga on. Hirmu ja igatsust oli meeste
tõsistelt nägudelt näha, kui nad kodu poole vaatasid, kus
neid omaksed ootasid. Soe ilm, sula lõunatuul ja Peipsi
pealmise jää vesine, rabe kord ei kuulutanud meestele
head. Äkilist järvejää lagunemist oli karta, seepärast olid
mõlemad kaubaga rutanud: laguneb järv ära, mida siis
ilma rahata võõral maal, võõra rahva seas teed? Aga järv
näib väga kahtlane — mis teha? Juba pool tundi vaata
vad mehed kodu poole, teineteise silmi, kumbki ei taha
esimest sõna ütelda.
„Lähme, Rein!“ Jaak vaatab taeva poole — tal oli
raske seda ütelda.
Ta seltsimees vaatab küsides talle otsa — mitte selle
pärast, mis ta ütles, — ta ise tahtis sedasama praegu
Reinule ütelda —, vaid et seltsimehe otsa vaatamine annab
talle lohutust.
„Me upume, Jaak.“
„Kui upume, siis upume jumala nimel, Rein.“
Ja jälle mõõdavad mehed lagedat jäävälja. Tee on
märgitud, nad on mõlemad tublid käijad, nad jõuavad
õhtuks koju.
„Mina lähen, Jaak.“
„Mina ka!“
„Upume või ei, Jaak.“
„Elu või surm, Rein! ...“
Südilt ja teineteise käest kinni hoides alustavad Jaak
ja Rein teekonda. Vali lõunatuul puhub küljelt ja paks
Pilv katab taevast, aga nende süda on südi, liikmed tugeVad ja jõudsasti jääb ikka enam maad nende selja taha.
Kõik näib hästi minevat. Pilves ilm neid ei hirmuta,
lõuna ajal on nad juba arvata keset järve. Jää on küll
vesine, aga üle ja üle lõhkemata.
Nüüd hakkab paksu lumeräitsa sadama. Tuul ulub
Rängemini ja ajab lund meestele vastu silmi. Vaevalt suu261
matul lumelagendikul tulevad sinised viirud nähtavale:
sinav vesi paistab rannasolevale vaatajale silma, esiti lai,
kraavisamane, läheb aga kaugemale jõudes ikka kitsa
maks ja kaob viimaks kui sinine niit, kui juuksekarv halli
taevalaotusse. Need on praod, mida on külm jäässe teki
tanud. Imestades jääb võõras vaataja lõikavast külmast
hoolimata silmapilguks järvede järve kaldale seisma.
Kuula! Paukumine ja ähkimine ja siis põrin. See on
liikumatult kühmjas, tormisel sügisel kokkuvisatud jää
tükkide hunnik. Raks käib, ja otse vaataja jalgade kohalt
jookseb vaevalt arusaadav kriips noolotse üles järvele.
Peagi aga läheb ta laiemaks ja mõne tunni pärast on ta
lai pragu.
Veel kardetavam on Peipsi jäälagunemise ajal. Siis
on teda raske uskuda, raske uskumata jätta. Mõnikord
ei taha ega taha jää järele anda. „Tänavu ei jõua veel
jürigi Peipsist jagu saada!“ ütleb randlane, kui Peipsi
õige kauaks kinni jääb ja jüripäev juba käes. Teinekord
aga ei küsi ta sugugi kalendrist. Kui talv väga äge ei
olnud, kui lõunatuul tuleb Ema põue, see on jõesuu poolt,
ärkab surmaunes suikuja hiiglase rind üle-öö elule ja
murrab äkitselt oma ahelad ning ta vihane möirgamine
kuulutab kalameeste külade rannas, et ta lõhub oma
vangikütkeid. Hommikul paistab sinav vesi ujuvate ja
randa visatud jäätükkidega randlase silma.
Häda sellele, kes niisugusel ööl noodale läks, veel
enam sellele, kes säärasel ajal ülereisu ette võttis!
Kahekümne aasta eest seisis ühel märtsikuu hommi
kul kaks jalameest sealpool Peipsi kaldal, Oudova linna
lähedal ja pidasid aru. Mehed olid Lohusuust pärit, Kirsi
mäe Jaak ja Ristiotsa Rein, kes paar nädalat tagasi
Peipsi tagant maad olid läinud kuulama. „Venemaalt"
oli sel ajal kerge väikesi mõisu rendüe saada, ja muud
Venemaad Lohusuu ega Kodavere mehed ei tunne kui
260
seda, mis Peipsi taga on. Hirmu ja igatsust oli meeste
tõsistelt nägudelt näha, kui nad kodu poole vaatasid, kus
neid omaksed ootasid. Soe ilm, sula lõunatuul ja Peipsi
pealmise jää vesine, rabe kord ei kuulutanud meestele
head. Äkilist järvejää lagunemist oli karta, seepärast olid
mõlemad kaubaga rutanud: laguneb järv ära, mida siis
ilma rahata võõral maal, võõra rahva seas teed? Aga järv
näib väga kahtlane — mis teha? Juba pool tundi vaata
vad mehed kodu poole, teineteise silmi, kumbki ei taha
esimest sõna ütelda.
„Lähme, Rein!“ Jaak vaatab taeva poole — tal oli
raske seda ütelda.
Ta seltsimees vaatab küsides talle otsa — mitte selle
pärast, mis ta ütles, — ta ise tahtis sedasama praegu
Reinule ütelda —, vaid et seltsimehe otsa vaatamine annab
talle lohutust.
„Me upume, Jaak.“
„Kui upume, siis upume jumala nimel, Rein.“
Ja jälle mõõdavad mehed lagedat jäävälja. Tee on
märgitud, nad on mõlemad tublid käijad, nad jõuavad
õhtuks koju.
„Mina lähen, Jaak.“
„Mina ka!“
„Upume või ei, Jaak.“
„Elu või surm, Rein!...“
Südilt ja teineteise käest kinni hoides alustavad Jaak
ja Rein teekonda. Vali lõunatuul puhub küljelt ja paks
pilv katab taevast, aga nende süda on südi, liikmed tuge
vad ja jõudsasti jääb ikka enam maad nende selja taha.
Kõik näib hästi minevat. Pilves ilm neid ei hirmuta,
lõuna ajal on nad juba arvata keset järve. Jää on küll
vesine, aga üle ja üle lõhkemata.
Nüüd hakkab paksu lumeräitsa sadama. Tuul ulub
Rängemini ja ajab lund meestele vastu silmi. Vaevalt suu
261
davad nad teemärke, vitsaraage, tähele panna. Mehed
löövad veidi kohkuma, astuvad aga vaprasti edasi. Aja
järgi arvates on nad juba üle poole järve, aga hirmus
ränk on käia kange tuulega. See raputab nende riideid,
kisub hõlmu, nagu oleks ta vihane, et tema võimule järele
ei anta.
Seal — mis see on — kaugel kohab miski!
Nagu halvatult jäävad Jaak ja Rein kuulatama:
tõesti, kaugel tuule peal kohab — vesi! Järv on lagune
mas. Mehed ei näe küll veel ta lagunemist, aga nendele
on see tuntud, mis seal kaugel sünnib: vesi vahutab, jäätükid tantsivad ja raksudes murravad lained ühe tüki
teise järel lahti — hirmus, hirmus!
„Me oleme kadunud, Jaak!“ hüüab Rein, võtab mütsi
peast, loeb issameie. „Edasi, Jaak!“ hüüab ta siis.
Mehed ruttavad, kõvemaks läheb mühin. Jää ähib
ja vabiseb jalgade all. „Edasi, edasi, ruttu, ruttu!"
Silmapilgu seisatavad mehed. Vööd võetakse vöölt,
sõlmitakse kokku, ja kui arvatud pikkus välja ei anna,
lõigatakse leivakotid ribadeks, keeratakse kokku ja jät
katakse otsa. Teine mässib teise otsa enesele ümber käe.
Kui üks sisse langeb, võib teine teda välja tõmmata —
jää jalgade all ei või enam kaua lõhkemata jääda. See
kõik sünnib tulise rutuga. Nad tõotavad vastamisi teine
teise naise ja laste eest hoolt kanda, see on kui teine neist
peaks pääsma. Edasi, edasi! Mühin läheb suuremaks,
tuul täieks tormiks, lund tuleb nagu kotiga — oh jumal,
oh jumal!
„Ma kingin kirikule kroonlühtri, kui pääsen, “ hüüab
Rein.
„Oh jumal, jumal!“
Jaak ei vasta midagi, aga ta lubab oma südames ei
iial enam oma naist peksa, kui jumal teda veel päästab,
262
mitte iial linaleisikasse vett raputada, et kaupmeest petta,
ei iialgi naabri heinamaal öösi hobust sööta, ei iialgi
kirikus jutluse ajal tukkuda, mitte iialgi magasiteradesse
aganaid panna — ei midagi, ei millalgi midagi seesugust
enam.
Oleks mõni truu hingekarjane sel silmapilgul nende
südamesse võinud vaadata, küll ta oleks rõõmutsenud.
„Ruttu, ruttu, oh jumal, oh jumal!“
Kui veel tund aega antaks, siis pääseks hingega. Juba
on selgesti jää raginat kuulda — kui veel tund aega
antaks! Maa ei või enam kaugel olla. Ruttu, ruttu!...
Vett pritsib saabaste alt üles, teda on nii rohkesti jää
peal. Juba — oh, juba mustab Lohusuu kiriku torn, aga
juba paistab ka vesi!
Veel umbes viis versta...
Jää põrub, ähib, jooned löövad sisse. Kui veel pool
tundi aega antaks — oh jumal!
Verst...
Jää paindub jalgade all: selgesti on tunda, et ta on
pehme kui puder, aga hoidub veel koos, — üksainus kõva
laine, siis .võib ta lagunenud olla! Üksainus sõna on
meeste huultel, üksainus: jumal!
Pool versta ...
Ühelt jäätükilt teisele hüppavad mehed, enam kui üks
kord on teine teise veest välja tõmmanud, veel on elu ja
surm teineteisega võitlemas.
Veel —?
„Aa, kurat, maa!“ hõikab Rein, põlvini vees, kuhu ta
jäätükilt kukkunud — „Jaak, maa, kurat, jalad juba
Põhjas!“
„Lühter on lühter,“ mõtleb Rein ja kingib kroonlühtri
asemel väikese küünlajala.
263
Kui Jaak nädala pärast kaupmehele linu läheb viima,
siputab ta vihaga igale leisikale natuke kastet peale:
„Maksud suured, — kaupmehel see üks-kaks rubla roh
kem või vähem. “
Leisilt — raskusmõõt: 20 naela, ligikaudu 8 kg; magasiterad
— valla tagavara-aita viidav vili; verst — pikkusmõõt (ligikaudu
1,067 km).
Varakevad.
M. Under.
Kui oja ennast alla hõiskab kingust,
siis lumi paberina rebeneb:
veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust.
Puu paljana nüüd nagu häbeneb
ja raputab end pungi täis kui käiksest,
ning lepa urvastikust hebeneb
pruunpunast villa, kuna noorest päiksest,
kuld-udarlikust, piima voolab kõike toites,
et pakateleb muld kui tabat äiksest.
Tuul pühib ladvastikust siniloites
nüüd alla rohtu mustarästa pilli,
ning rohi tärkav kikiskõrvul, hommikkoites,
ju kuulatab ja ootab, ootab — lilli.
Kevade tulek.
Л. Gailit.
Mustjõgi on öö jooksul vabanenud jäisest kattest,
tunginud kaugele üle kallaste ning nüüd tormab ta laia
vooluna mööda orgu edasi. Suured jäätükid keerlevad ta
voolus kui valged vened, vajuvad, kerkivad ning üksteise
vastu põrgates lõhkevad tuhandeks killuks.
264
Kõik kraavid, teerajad ning mätastevahed on täis
sulisevaid niresid, mis otsekui ussikesed küüru ajades ja
vingerdades tormavad rõõmsasti kallakust alla, kibedas
jooksuhoos üksteisega ühinedes, laienedes ning teelt kaasa
haarates pehkinud lehti, okstepuru ja sammalt ning kan
des kõike seda oma turjal jõe suurde voolu kui pidutse
vasse tantsusaali. Lumi on rabe ja kilgendav, tuules ja
päikeses vajub ta kokku, jäätub, ja jäistest kristallidest
rebenevad veepiisad lahti kui tilkuvast habemest. Mets
ärkab talvisest õõtsumisest, kuuskede ladvad rohetuvad
ikka rohkem ning mändide laiad oksad on täis langevaid
veepiisku ja lindude sirinat. Alasti pihlakail on jäänud
rippuma sügisesed kobarad, jäätunud ning punased.
Kokkutuisatud hangede alt vabanevad nõlvakud ning kün
kad, pruunid joovikad ja palukate külmunud varred tõs
tavad päid kui valge jääranahast kasuka alt. Õhk on sina
kas, täis vett ja päikest.
„Tuleb vist jälle suur uputus," arvab vana metsavaht,
„kevad tuleb äkki ning metsad on täis lund."
Need metsad... pole neil äärt ega otsa! Kui kau
gele ulatub silm, ikka kuuskede kukuvad ladvad, mändide
tihnikud, rabad ja sood. Ei jõua vist hundidki talve jook
sul läbi luusida neid mõõtmatuid metsi. Kuni mereni
ulatub nende sünge ja kurvameelne õõtsumine. Kesksuve
põual, kui Mustjõgi kuivab pisikeseks nireks kui nastik
loogeldes, seisavad puud kui küünlad, tilgutades vaid kol
lakaid tõrvapisaraid. Kuiv sammal põleb pruuniks, rohi
närtsib, oksad laskuvad väsinult alla, isegi linnud lõpeta
vad laulmise ning tukuvad okstel kui surnud. Harva,
harva eksib siis siia mõni kütt või rändaja, sest siin pole
inimesi ega elamuid.
Ainult kevadel, kui veed vabanevad ummikust ning
Mustjõgi hakkab kohinaga tormama mere poole, ilmuvad
Joele parvetajad laulude ja kisaga ning mets on täis nende
265
vallatut naeru. Nad tulevad kaugeist küladest ja linna
dest ning juhivad parvesid alla merre. Mustjõe järsul
käänakul peatuvad nad, teevad kaldale tule ning ootavad
järeltulijaid. Õhtuti mängib nende harmoonika, siis tant
sivad nad hõisates ning kilgates.
Kuid siis lükkavad mehed parved uuesti vette, kustu
tavad kaldal tuleasemed ning sõidavad lauluga minema.
Mustjõgi tõuseb iga hetkega, maa vabaneb lumest ja
jääst kui linnupoeg end koorest vabastades. Nõlvakuil
hakkavad õitsema esimesed lumelilled. Vilistades ning
huigates ilmuvad üksteise järel rändlinnud: herilaseviu,
punajalgne tuuletallaja, lõopistrik, sooräts, siniraag, —
isegi musta taevahoidjat võib näha metsavahi hurtsiku
kohal tiirlevat. Mets on täis lindude vilet, sirinat ja hui
kamist. Esimene liblikas lendas vastu ruutu ning peksis
kaua jõuetute tiibadega, ööd on soojad ja tuulised, sood
auravad ning sulisevad talvisest unest ärgates. Metsad,
niidud ning põllud on täis jooksvaid ja seisvaid vesi. Hiire
kõrvul tärkab rohi ning puud kattuvad lehtedega.
Direktori peni,
R. Reiman.
I
Lehistega ja valgete kividega viiratud pargitee otsal
ootas naine lapsega. Ootas direktorit, kelle maja valendas hiirekõrvul puude vahel. Äkki võpatasid mõlemad:
teele ilmus peni, suur, punakaskollane, musta sadulaga ja
mustade käppadega. Ema kordas valmismõeldud palvesõnu, laps valmistus kätteõpetatud teretuseks, suud tuk
satasid peaaegu penile esitama, kes pöördus praegu
maanteele, astudes raskelt, otsejoones, kõrvale vaatamata.
Öiselt vahetuselt tulevad savised kaevurid andsid kes
ükskõikselt, kes vastumeelselt penile teed. Mõned laadi
266
misele ruttavad naised aga püüdsid peni tähelepanu,
mesitsedes: „Ralf! Ralf!“, mõni taotles silitadagi kas või
õhku tema seljas, ise silmanurgast pargiteele piiludes.
Salk vadistavaid koolilapsi vaikis penile lähenedes: mõnegi
poisi käsi nõksus mütsi suunas, mõnegi plika põlved kis
kusid kniksuks; kes häälitses: „Ralf! Ralf!“, kes seletas
teisele: „Verekoer!“ — „Täisverd hollender!“ — ,,69V2cm
kõrge!“ — „Sabas kaks musta tukka!“
Ootava ema-lapse hoiak hämmeldus korraga: nende
selja taga kostsid direktor Peitaki rasked sammud, kes
tuli hoopis hekiäärset jalgrada: ette-, taha- ja läbinäge
mist nõudev amet oli talle ring- ja ümbemurga-teed har
jumuseks kasvatanud.
Ehmunud naine sai päästa enda viimaks kohmaka
teretuskummardusega, poisike aga jäi vahtima pärani
silmi, kuigi ema müksas teda.
„No tere kah, noorhärra!“
Lõplikult hälbinud laps tegi parema jalaga kaabates
paar-kolm abitut noogutust ja maigutas asjata suud, kuna
silmad läksid märjaks.
Ema ruttas appi: „Ennuke teretab alati, kuid direktorihärra nii äkki...“
Direktor tõmbas jälle pea õlgade vahele ja tahtis
edasi minna.
Naine oli meeleheitel. „Direktorihärra, pai direktori
härra, mul on palve — ootasin teid — õnnetu mehe
Pärast...“ anus ta, külg ees, direktorile järele rutates.
»See pension — ise, lapsed — nälga — peavarjuta ...“
„Pole minu asi: arstid määrasid tema tööjõukaotuse.
Ja. oma ettevaatamatus!“
„Direktorihärra, lubage rääkida: ka teine käsi hal
vatud — mitte tema, õnnetu, süü, vaid minöör Piip oli
Purjus ega ...“
267
,,Mi-is? Meigas, ajage oma asju kontoris!" Direk
tori tavaliselt virisev hääl hammustas. „Ega ma harjusk
ole, kes tee peal!..
„Direktorihärra — terve nädala olen iga päev käi
nud, ei lasta teie juurde..."
„Kuid see pole minu asi — pealegi juba lõpetatud!
Kontoris — eks näe!" Ja vasaku käega õhku lõigates
sammus direktor minema.
Läksid kolm: kõige ees peni keset teed, sammu
kümme järel direktor jalgrajal, kaugemal taga naine lap
sega, kes ei julgenud enam direktorit silmist kaotada.
П
Direktor Peitak algas oma tavalist igahommikust
ringkäiku, ainult uues järjekorras, et ikka üllatada. Tee
oli täis tüütavaid teretajaid: töölisi, poodi ruttavaid naisi,
koolilapsi; ainult lugupidamine, millega ta nägi koheldavat ees sammuvat Ralfi, kergitas ta sõrme puutuma tuliuut nahkmütsi veert.
Peni jäi küsivalt tagasi vaadates ootama jõujaama
teeotsal; järelejõudnud direktori noogutuse peale astus ta
põlgavalt eesuksest mööda õue jalgväravasse, hüppas esi
käppadega selle lingüe, ja direktori pirisev „Jõudu!" tõs
tis pooltosina töölise lotid, kes askeldasid traadipundarde
ja kärude vahel, õlanukid kõrgel, sammus direktor, peni
ees, aeglaselt tööliste vahelt laboratooriumi trepi poole,
nagu kavatseks sinna minna, kuid teisel astmel peatus
äkki nagu millegi hädalise meenudes, astus ruttu külguksest eesõue ja siirdus siis läbi jalgvärava maanteele,
etteheitvalt peatudes üllatunud meeste juures, kes pidasid
traadipundardel piibupuhkust.
Väljas ootas pahandus: Meika-naine lapsega, kes
tõmbus küll elektriposti taha, ent ei pääsnud direktori
pilgust, kuigi peni teda ei hoomanud. „Nagu täid!" urises
268
direktor omaette ja astus kiireil sammel üle tee platvor
mile, kus naised kühveldasid vaguneisse põlevkivi. Kui
peatus teisel pool sadamasse minev õlirong, ronis direktor
peniga töövagunisse. Kitsas vagun oli puupüsti täis mehi
ja naisi, kuid kohe tõmbusid mõned kokku, kompsud ja
tööriistad korjati kätte ja õlule, nü et peni sai põrandal
täies ulatuses välja sirutuda, direktor aga tervel pingipoolel istuda. Taas sadas penile meelitusi ja hellitlusi.
Direktor aga naeratles, naeratles peaaegu siiralt, sest see
kõik oli määratud temale.
Pidurite rägisedes laskus ,,pülu“ mööda rannamäge
siuglevat teed sillale ja peatus nõksatades putka ees, kus
tammus kuunäoline kümnik ja hakkas tervitama, niipea
kui peni lõust ilmus vaguniuksele. Peni ja direktor astu
sid hetkeks putkasse, viimane viskas pilgu kontrolltabelisse, kuna kümnik selja taga põristas: „Veel kakssada
viiskümmend tonni — õhtuks laaditud — mis käsite ?“
„Ja-jah,“ ühmas direktor. Siis direktor ja peni ronisid
sillale, kus kääbusvedur kolistas töövaguniga pöörangul
kõrvalteele. Direktori käeviipel peatus vedurijuht, ja
paar ronis vagunisse, kus kaks kompsuga naist tõusis
ruumitegemiseks. Peni nuusutas neid kahtlaselt. Ähkides
ronis vedur vähina rannamäkke ja tossutas siis rõõmsalt
pahvides läbi kevadise võsa vabriku poole.
Ш
Ent kuri päev jätkus: kontori kojas ootas Meika naine lapsega. Direktor tahtis hoomamata mööduda.
„Direktorihärra, kas lubaksite nüüd — teie palvele?
„Te teate, et ikka tuleb rääkida asjaajajaga; kui on
tarvis, eks ta kanna mulle ette!“
„Ta ei lase mind edasi: asi olevat lõpetatud! Ma
„Te saage ometi aru, mis mina siis veel võin teha!“
269
Direktor surus autoriteetse valjuse näkku ning
häälde; peni oli astunud tema kõrvale, tema pilk tõrjus
samuti, kuid saba liikus tasa.
„Pai direktorihärra, ma ei saa asjaajajale kõike rää
kida — et minöör oli — ainult teile, sest... Ennuke, palu
sina ka direktorihärrat, et..
Virildunud näoga tõstis poisike käekesed palvepaituseks, kuid et ema seisis direktori vastas, maabus see nagu
saatuse juhtimisel Ralfi pähe. Järgmisel hetkel kajas
hele kisa: lapse parem käsi oli peni hambus, nagu oleks
see tõlgitsenud poisikese liigutust valesti.
„Ralf, lahti!“ kärkis direktor ägedasti ja haaras
uksevangust. „Välj ...“, ta sai tagasi oma väärikuse ja
uks jäi avamata.
Laps karjus, verd nirisev käsi kramplikult konksus.
Ema haaras selle: pöidlake oli imelikult ripvel, käsi
ümberringi täis tilkuvaid hambajälgi.
„Oi õnnetust — kõik puru!“
Avanes paar ust ja ilmus uudistavaid nägusid, kuid
kadusid kohe direktorit märgates.
„Ah teid küll! Koera käperdama! Enda süü!“
„Mis süü küll: me tahtsime ainult paluda — ja
nüüd...“
„Vii poiss ambulantsi — seovad kinni! Asjaajaja
ütleb sinna.“ Direktor oli minemas.
„Aga minu palve — kas tohin pärast? ...“
„Te mustlane küll — eks vaatame! Kui te ambulant
sis ei plära!...“
Naine haaras poisikese sülle ja ruttas, punatäpiline
rada järel, pool joostes kontori lähedal asetsevasse ambu
lantsi.
Direktor kõlistas teenija ja käsutas igasugust juurd
lemist tauniva tooniga: „Puhastage!“
270
Siis sammusid peniga üles, mõlema näos pahane
rahu: vaat kus veel asi! Ralf avas ukse, nad läbisid
asjaajamistoa, silmanurkadest ametnike tervitusi vasta
tes, ja sus sulgus nende järel kabinetiuks. Siin omavahel
olles kirus direktor: „Kuradi Meika-moor!“
Koputati: muidugi see püstninane asjaajaja Purre
oma igaveste talituste ja kirjadega. Nagu tüütu .vari
kannul!
„Härra direktor, Maardus oli varahommikul kaks
sisselangu, õhujuhtme lõhkemine, insener Kress nõudis
abi — saatsin tehnik Viigi töölistega —“
„Oleksite võinud oodata minu tulekuni!"
„Kõlistasin teile — proua teatas, et olite juba lahku
nud. Härra Kress ruttas väga. Saatsin õnnetusest tava
lise telefonogrammi peadirektorile."
„Sellega oleksite pidanud ootama!"
„Koolijuhataja käis, et koolimaja katus jookseb läbi
— lepingu järgi aleviga on see meie parandada. Majandusülem käskis teüe —“
„No kuhu see koolmeister siis jäi?“
„Ta ruttas tundi, palus mind teile ette kanda."
„Või nii kiire kohe teisel!“
„Siis kirjad —"
„Küll, küll ma vaatan läbi, praegu ei saa... Ah jah,
kõlistage kohe ambulantsi, et vaatavad järele Meika lapse
käe. Pärast laske naine minu jutule."
„Aga teie keelasite temaga —", kuid direktori tüdi
nenud pilk ei lubanud rohkem.
Asjaajaja väljus. Direktor hakkas kirju lehitsema,
kui asjaajaja tagasi tuli.
„Doktor Lemberg ütleb, et ilma teie loata —“
„Ma kõlistan talle ise!"
„Ühendage ambulantsiga. Doktor Lemberg — ja —
Va-adake Meika lapse käsi järele! Mis — mina keelasin
271
nendega tegelemast — ja, seda küll, kuid lapsega juhtus
õnnetus, ja me peame... Teate, doktor, astuge pärast
paariks minutiks üles, oleks mõni sõna. Nägemiseni, mul
on kiire!“
IV
*Ralf!“ Algas ringkäik kontoris. Asjaajamistoas ei
olnud direktoril suurt teha: läbi ukse oli kabinetti kõik
kuulda, näha sai võtmeaugustki.
Arveosakonnas viibis direktor meelsaimini: sün val
misid ju palgalehed, mida oli nii mõnus kabineti rahus
pikkamisi alla kirjutada, Ralf siruli jalgade ees. Siis tuli
raamatupidaja:
„Härra direktor, mitu kaevanduskümnikku käivad
oma tabeleid väljavõetud kivi ja töötundide kohta töö
liste nurisemisel tagantjärele parandamas. Nii tekib vahe
igal nädalal keskjuhatusse minevate teadete ja meie raa
matute vahel, mida iga kuu lõpul tuleb õiendada. Ja töö
liste alatine nurin —“
„Need kümnikud käivad Kressi alla, mis sellest
mulle!“ Direktor tõusis.
„Härra Kress ütles, et neist kümnikest ei saavat
üldse asja —“
„Esinegu siis motiveeritud ettepanekuga!“ pirises
ukselt, kust direktor siirdus kassasse. Siin ümmargune
vilgas Peet kirjutas laua kõrval seisvale kooliteenrile
punast kassa- ja valget laoorderit.
Direktor huvitus asjast, sest kool allus alevivalit
susele :
„Näh, mida siis inspektorihärra käsib ?“
Teener oli sooritanud vahepeal mitu asjatut teretust:
„Tere, härra direktor! Koolijuhataja palub osta puu
hoovist latti raadiovardaks — riigimets on kaugel!“
272
„No kus ta siis on ?“ Direktori suu tõmbus väga iroo
niliseks: „Ja Peet muudkui kirjutab!“
„Härra majandusülema loal!“ kogeles Peet.
„Ei, niisugused asjad jätke ikka minu otsustada! Ja
inspektorihärra ütleb oma meistrile, et meil pole vürtspood!“
Ja kergena sammus direktor läbi koridori majandusosakonda, mille juhataja insener Puusepp oli omamees,
kelle juures istudes ikka puhkasid. Kuid täna oli paha
päev. Puusepal oli käes telefonitoru:
„Tugipuid kaks korda tihedamini — meie arvestused
ei luba! Lisatööjõudu — direktor on parajasti siin,
kõnelge temaga!“ Ja Puusepp sirutas toru:
„Kressil jälle sisselang, nõuab —“
„Ah, eks te ise!“
Kuid juba kajas torust kumedalt: „Härra Peitak!“
„Noh, mis on? Uus lae varisemine ... Põhjus? Savikihid — üldse meie kindlustusviis — poole rohkem propse
— eritööna... Kuid büroos on nii tehniliselt arvestatud!
Kuidas — rohelise laua taga? Oleme sellega seotud: eel
arve ei luba rohkem materjale ega lisatööjõudu! Teie ei
saa vastutada? Mina ka mitte! Katsuge seekord kuidagi
— eks edaspidi peame nõu... Andke nõudmised majandusülemale — ta vaatab ...“ Ja koormast vabanedes siru
tas direktor toru tagasi majandusülemale: „Mul on vähe
aega — andke talle, kui muidu ei saa, eks pärast...“ Ja
direktor lahkus nii kiiresti, et peni oleks peaaegu sattu
nud sulguva ukse vahele.
Alt paistis Meika-naise ruuduline rätt. Direktor kadus
nuttu läbi asjaajamistoa kabinetti, nii et Ralf jäi ukse
taha.
,,Oeh!“ Direktor tõmbas laua taga sügavasti hinge.
Kuid juba tuli asjaajaja peniga:
„Meigas palub — kas lubate ?“
18 Kirjandust koolidele V
273
„Ei, ma pean kõnelema enne doktor Lembergiga —
ta tuleb siia. Siis saatke.“
Asjaajaja läks. Direktor kergitas tüdinult laualolevaid kirju, kui äkki helises telefon. Direktor võttis toru
ilmega: „Mis sa krõbised!“, ent järgmisel hetkel muutus
ta kehastatud tähelepanuks: „Jah, silmapilk!" Toru kõrva
ääres hüppas ta laua tagant ja avas vasaku käega kabinetiukse summutatud käsuga: „Ralf, välja!" Kui viimane
arusaamatuses veel kõhkles, kargas kõike taipav Purre
talle kikivarbail juurde ja viis ta rihmapidi minema.
„Jah, härra peadirektor, kaks — õnnetu juhus! Põh
jus? Kress arvab: nõrk kindlustus — vähe poste, töö
kaevurite arvel. Kui materjali kahekordselt. Mis mina —
eks Kressil ole vahest õigustki, aga meie kalkulatsioonid
— mis ütlevad aktsionärid! Ah, et meil otse krooniline
— jah, see on rumal! Mis teha — Kressi nõudmised on
liiga — kui osalt kindlustada, kaevurite arvel... Jah —
just nii...
Härra peadirektor, lubage tülitada. Vigastatud kae
vur Meigas arvati pensionile: väike eksitus õnnetuse põh
justes ja arstide otsuses — ta ise ei olnud süüdi, tööjõu
kaotus on suurem. Põhjused kohe — ei, täna selgus oota
matult vastupidist. Vanem-arst, tobu — aga ta ju aktsia
seltsi huvides, nagu meie omavahel... See on halb — jah,
kuid praegune aeg, tööliste meeleolu, kes kõik teavad...
Kas tohiks võtta ümberotsustamisele — tänan väga,
tänan! Ei muud midagi! Head päeva!"
Viimased sõnad saatis direktor korduvate kummardustega minema.
V
Asjaajaja tuli, Ralf käekõrval.
Koputati. (Ise koputada võisid peale Purde ja Sirgu
ainult osakonnajuhatajad ja nendeväärsed.) Asjaajaja
laskis sisse kaevanduse vanem-arsti Lembergi ja väljus.
274
„Ilus aprillipäev — njaa!" venitas arst, istudes direk
tori käeviipel tema vastu. „Käisin hommikul merel —
eile viisin esimesed õnged sisse — neli angerjavemmalt
sain! Õhtul tuuakse suitsust..." Kuid direktor katkes
tas arsti lemmikjutu:
„Muu seas, mis oli Meika poisi käega ?“
„Ah tühja: pöial oli jätkust läbi, ainult nahk hoidis
— tuli ära lõigata, muidu lihtsad haavad. Jätsin mõneks
päevaks haiglasse. Eks see ema lohakusest — ise ei tihka
üteldagi, kus ja kuidas, nutab aga. Kindlasti koera hamba
jäljed! Peavad endil igasuguseid klutte! “
„Doktor, räägime nii omavahel, seltsimeestena!" Vii
mane tiitel kutsus mõlema näole põgusa muige. „Vaadake,
see Meika Kaarli asi tuleks kuidagi ümmargusemaks teha.
Esiteks ei jäänud ta plahvatuse ette oma ettevaatamatu
sest, vaid minöör Piip — seda on kinnitanud mulle mitu
tunnistajat — saatis ta enda eest süütama, arvatavasti
oli jälle purjus. Teiseks mõlemad käed halvatud — tööjõukaotus palju suurem, kui esitasite komisjonile. Ma
muidu ei, aga praegune aeg, tööliste meeleolu, kes kõik
teavad, korterist ajame välja... !"
„Aga härra Peitak, ma toimisin ju meie tavaliste
kirjutamata instruktsioonide kohaselt, et aktsiaseltsi
kulusid vähendada. Olete peadirektoriga seda nii tihti
mõista andnud! Asjaolud olid ju kõik siis teada!“ Arst
hõõrus käsi pesemisliigutustega. „Eks nad lähe nagu ikka
alevi hooldamisele."
„Midagi sellist pole me peadirektoriga mõista andmid!“ Härra Peitaki hääl lõi teravaks, ta vaatas arstile
°tse silma. „Oleme soovitanud ainult põhjalikku ning ette
vaatlikku asjaolude kaalumist selliste juhtude otsustami
sel!“ Direktori käed tegid tõrježeste.
„Vabandage, aga see on just seda tähendanud!"
Arsti häälde oli ilmunud vastav noot. Too paljaspea läks
275
„
ägeduses julgeks ning siiraks, sest et ta oma ameti tõttu
tööstuse telgitaguste kaastegelasena ei tarvitsenud omamehi karta ega häbeneda. Ta närvitsevad sõrmed olid
leidnud rinnataskust süstimispritsi ja suunanud selle
direktorile. „Olen teie teenistuses pidanud tihtigi sülgama
kutse-eetikale!“
Direktor nägi, et oli lasknud mööda, ta kiskus suu
lepitavale naeratusele:
„Mis nüüd kohe nii, härra Lemberg, ega ma mõtel
nudki — ainult et teie väljendasite seda natuke... hm ja
peadirektorit kaasa tõmmates! Võtame asja nii — oma
vahel !"
„Aga kuidas ma tõstan asja uuesti üles? Minu prestiiž tööliste, ametivendade, peadirektori ees? Eriti looks
see tööliskonnas..
„Just tööliste meeleolu pärast on ümberotsustus tar
vilik: kõik teavad, kuidas õnnetus juhtus! Ametivenda
dele — noh: saite uusi andmeid, halvatus vahepeal laie
nes, laieneb veelgi — teate isegi! Ja peadirektoriga ma
kõnelesin täna — tema nõustus läbivaatamisega."
Arsti käsi oli vahepeal pritsi taskusse tagasi pistnud.
„Uusi andmeid — vahepeal laienes, laieneb — mjah, aga
kuidas sa siiski — see oleks —"
Ta tundis tõuget vastu reit: see oli Ralf. Ootamatu
aimus läbis tema ja ta küsis tigeda muigega, kuna sõr
med tõid jälle pritsi nähtavale:
„Härra Peitak, kas teie tänase humaansuse põhjuseks
ei ole Ralf: nood augud Meika lapse käes on täpselt tema
esihammaste järgi, kuna pöidla võtsid kihvad?"
Direktor kihvatas, kuid surus ägeduse alla ja virildas
naerda: „Vorst vorsti vastu, doktor, ja tasa! Veame üht
ja sedasama sõnnikuvankrit — tühjendame ära, saab
kaelast. Teil pole midagi — küll ma süun, kus vaja!"
276
Arst võitles veel. ,,01gu!“ Ta oli enda leidnud. „Aga
niisugusel juhul sõid-jõid vanad roomlased! Ootan teid
õhtul veerandtunniks meile — esimest angerjat mait
sema !" Ta jäi siira silmi direktori vastust ootama.
Ah sa rebane, veab sisse: hakkab jälle naisega pisi
tasa kogu maja ja aeda endale pinnima! Jaa: pealinnas
sündinud Theodolinde prestiiž ei talu, et lähed alluva,
kuigi arsti poole — sööma! Sõimab jälle korvaste mat
siks! Tusk ronis direktoril kurku, kuid ta litsus suunur
kadesse seltimeheliku muige:
„Tänan, kuid ma ei tea, kas saan: tööd palju — naine
haiglane...“
„Oleksime naisega õnnelikud ka proua direktorit
näha! Ainult veerandtunniks! Me ootame."
„Eks ma katsu... Ja millal võtate siis Meika komis
joni ?“
„Noh, ülehomme — vanem-abi sõitis täna ära.“ Ta
tõusis ja sirutas käe.
„Ah sa täi!“ mõtles direktor seda armastusväärselt
surudes.
Kui uks arsti järel sulgus, purskas direktoril tusk
°tse suhu. „Kuradi mürgiprits!"
VI
Juba koputaski asjaajaja: „Kas tohin nüüd Meika?...“
Ja Purret üllatas direktori asjalik-kiire „Jah!"
„Direktorihärra!... Mu õnnetu laps: pöial lõigatakse
ära ..Pisarad hakkasid tilkuma. „Teie Ralf...“
See algus häiris direktorit. Kuid sõbralik-valjult ütles
ta toolile viibates: „Istuge ja arutame teie asja rahuli
kult! Doktor Lemberg rääkis juba. Käsi ravitakse ter
veks. Ses õnnetus juhtumis oli teie poeg ise süüdi...
Teie tahtsite oma mehe pärast."
„Jah, direktorihärra, tema õnnetu pärast!" Naine
neelas pisarad alla, kuivatas rätikunurgaga silmad, kuid
277
ebaharilikku istumiskäsku ei julgenud täita. „Komisjonis
öeldi: oma ettevaatamatus! Kuid uskuge — paljud nägid:
minöör Piip seisis vaevalt jalul, saatis Kaarli süütama,
tal aga läks järg kuidagi segi... plahvatas ... ja ...“
„Ettevaatamatus siiski: töölistel on keelatud süü
data !“
„Kuidas ta oleks jätnud käsu täitmata! Ja siis, et
tööjõukaotus 50%: parem käsi on täiesti surnud, vasem
nõrgeneb iga päevaga... ainult jalad käivad... 10 kr.
näljapensioni... korterist tõstetakse välja
,,Ja-jah, ma uurisin nüüdsama veel korra kõike, täna
saadud uusi andmeid arvestades võime teie mehe uuesti
komisjoni saata. Pidin tülitama teie pärast koguni pea
direktorit, ja doktor Lemberg korraldab asja ülehomme.
Aga jutt purjus Piibust — sellega ei maksaks segada!“
„Ega ma kuski — ainult teile! Tänan, direktorihärra!
Tänan!“ Naise käed tegid otse kaapamisliigutusi, silmad
hakkasid otsima seda tavalist teist tänamiseks, kuid
penil peatudes märgusid jälle. „Kole — et siiski nagu
Ennukese käe hinnaga...“ pääsis tal suust nagu ise
endale.
„Ärge jaburdage!“
Naine võpatas direktori karmist toonist. „Ega ma
midagi — see tuli niisama ...“ ja naine taganes kummar
dudes ukse taha.
Ambulants — käijate haigete vastuvõtmise koht; anuma —
paluma, manguma; autoriteetne — mõjuvõimas, lugupeetav; büroo
— talituskoht; harjusk — harjakaupmees, käsikaupmees; hoo
mama — tähele panema; humaansus — inimlikkus, lahkus, sõbra
likkus; hälbima — eksima; hämmelduma — segi minema;
instruktsioon — juhend, juhatus; irooniline — pilkav; kalkulatsi
oon — kaalutlus, majanduslik arvestus; krooniline — pikaldane,
alatine; laboratoorium — ruum uurimiskatseiks; lõust — näomoonutus, kole nägu; meenuma — meelde tulema; minöör — laengute
278
panija ja süütaja; order — (maksu-) käsk; prestiiž — lugupeetavus, mõjukus; props — teatava suurusega puupakk; siiras —
avameelne; sooritama — tegema, teostama, täitma; süstima —
sisse pritsima; žest — liigutus; taluma — välja kannatama; tau
nima — hukka mõistma.
Hunt ja Talleke.
I. A. Krõlov.
On ikka vägeva ees nõrgal süüd:
seks ajaloost võiks tuua tuhat näidet,
ent meie ajaloo ei vaja väidet,
vaid valmistki meil selleks piisab nüüd.
Tall päeval palaval läks oja äärde jooma;
ja üsna õnnetuseks oma,
sest näljane seal ümber hulkus Hunt.
Ta Talle näeb ja ruttab saaki saama;
ent, asjal näiliselt et seaduslik saaks suund,
ta hüüab: „Solkida kuis oma musta suuga
mu tohid puhast joogivett
ja et
täis ajad selle sõmeraid ja muda?
Jultumuse selle eest, sa tea,
sul otsast ära kisun pea.“
— „Kui ülihiilgav Hunt ehk vaevub
mind kuulama, siis talle teate toon,
et sada sammu allpool Hiilgust joon,
ja asjata ta soostub tundma raevu,
sest tema jooki ma ju solkida ei saa.“
„Siis valetan vist ma!
Sa kõlvatu! nii häbematult vastad!
Nüüd meenub, ülemineval et aastal
mind solvasid siin mingil teel:
see lugu, sõber, värske veel!“
279
„Oo, halastust, ma pole aastanegi/*
Tall vastab. „Küllap sinu vend siis see.“
„Neid pole mul.“ — „Noh, onu, tädimees
või üldse teie soost see lurjus keegi.
Te ise, teie penid, karjased —
kõik mulle kurjast keete
ja võimaluse korral ikka kahju teete:
ent sina mulle tasud arved need!“
— „Kuid mis siis minul süüks?“ — „Vait! tõesti see mind tüütand.
Ons mulle vaja sellist vaidlust siis!
Sul süüks ju seegi, et ma tahan süüa.“
Nii ütles — Talle musta metsa viis.
Tõlkinud Hendrik Adamson.
Piisama — küllalt olema, jätkuma, „aitama"; raev — metsik
viha, maruviha; soostuma — (millegagi) nõustuma, nõus olema;
valm — õpetliku kirjanduse alaliik, kujutab inimelu nähtust, kan
des selle üle loomadele, taimedele või elutuile asjadele.
I. A. Krõlovi valmidest.
I. A. Krõlovi valm on jutustustest ja luuletustest ker
gesti eristatav. See on ühelt poolt jutustus, teiselt poolt
luuletus. See on jutustus värssides, milles on antud mingi
õpetus.
Looke, millest jutustab valm, on üsna lühike ja lihtne:
hunt juhtub oja ääres kokku tallekesega ja viib selle
pimedasse metsa; kokk jätab kassi praadi valvama, see
aga sööb prae ära; tiik mõnuleb laisalt mudaste kallaste
vahel ja kiitleb oma seisva veega, kuni ta üleni kattub
kalmustega ja kuivab hoopis.
Tegelastena esinevad valmis inimesed ja loomad,
vahel ka asjad. Tegevus algab korraga: „Ta Talle näeb
ja ruttab saaki saama. “ Või: „Mispärast/* naaber Tiik
nii rääkis Jõele, „su vesi aina jookseb, õeke?“
280
Tegevus lõpeb üsna järsku.
Krõlov kujutab oma valmides sääraseid kangelasi,
kellede karakterid on lihtsad ja kindlapürilised. Hunt on
metsik, rebane — kaval, vares — rumal, tall — nõrk ja
kaitsetu, lõvi — tugev ning loll, kalad — sõnatud.
Need kangelased tegutsevad ja kõnelevad vastavalt
oma karakterile. Rebane meelitab vareselt juustu kava
lusega. Ja kuidas ta räägib, kuidas meelitab Varest: „Mu
tuvike, kui ilus sa! Mis kaunid suled sul ja ninake!a
Aga kui tigedalt ja häbematult räägib Hunt:
„Solkida kuis oma musta suuga
mu tohid puhast joogivett
ja et
täis ajad selle sõmeraid ja muda?
Jultumuse selle eest, sa tea,
sul otsast ära kisun pea!“
Ning kui tasaselt ja alandlikult, missuguse hirmuga
vastab Hundile Talleke („Kui ülihiilgav Hunt ehk vaevub
mind kuulama, siis talle teate toon...“)!
Ilmekat kõnet, dialoogi leiame igas Krõlovi valmis.
Krõlov iseloomustab oma tegelasi väga tabavalt just
nende kõneluste abil.
Vene valmimeister annab suurima meisterlikkusega
edasi ahnete ametnike karaktereid, ministrite ja kuber
neride, igasugu vürstide ja krahvide omavoli, kes elavad
nõrkade ja kaitsetute kulul („Hunt ja Talleke“); sest
Hunt ja Rebane valmides — need on inimesed, inimesed
kindlate vastikute omadustega. Krõlov naerab neid, ja
kõik ta lugejad, korrates ta valme, teavad, kuhu viitab
kirjanik, kelle vastu ta võitleb, keda ta kaitseb.
Krõlovi valm — see on lühike kõlbelise
sisuga õpetlik jutuke värssides, tabava ja
ilmeka kõnega. Valm naerab inimeste pahesid. Valm
õpetab võitlema kurja vastu, kaitsma head.
281
Õpetus valmis antakse vahel jutustuse algul, vahel
selle lõpul. „On ikka vägeva ees nõrgal süüd“ -r— nii algab
valm „Hunt ja Talleke". „Nii andki tulutuna hääbub ja
haihtub iga päev, kui laiskus peale paneb käe ja teotsemi
sest elustust ei saabu" — nii lõpeb valm „Tiik ja Jõgi".
Krõlovi valmid on täis arukust ja terast tähelepane
likkust, nende keel on elav ja ilmekas. Paljud värsid Krõ
lovi valmidest on saanud vene rahvalikeks tarkussõnadeks.
Valme on kirjutanud mitte ainult kuulus vene valmimeister Krõlov. Tuntud on vana kreeka valmid Aisopos’elt
(proosas, mitte värssides), prantsuse valmid La Fon
tainelt (XVII saj.), eesti valmid J. Tammelt jt.
Esimesel mail.
Džambul.1
Maid esimest väljakul tervitin tuna.
Seal lehvimas lipud, mil moonide puna.
Seal sätendab päikeses siid, kiirgab kuld.
Seal naeratust, lilli ja kiirtegi tuld.
Seal sammumas, sahin kui haljaist käib lehist,
kolonnid, mis siidiste rüüdega ehit.
Seal vendlikult rivistand tihkesti end
uzbek ja grusiin ja kazahh ja ruteen.
Näol naeratus, millele päikegi kiivas,
seal Stalin on ülal mausoleumi tiival
ja, kõrgele kergites kindlat ta kätt,
seal tervitab kevadet, päikest ja maad.
1
282
Džambul Džabajev — Kazahhi rahvalaulik, (sünd. 1846.)
Metalli seal kõlksub ja kohab kui jõgi,
paraadmarsil möödub kui võidukas vägi.
On järgnemas püssi all polgule polk
ja tääkidest sähvatab sinine helk.
Siis müriseb „maksime44, „lüüse44 ja vankreid
ja linnuna lendavaid näed terastanke.
Ja ülal, nii väärikaiks osutand end,
käib kangete terasest kotkaste lend.
Mis innustus ärkab, kui näed eskadrilli
ta hiiglase tiibadel kesk sinivõlvi!
Ja punase ratsaväe siis sõjatraav
on sõjaparaadile uhkuseks saav.
Seal kappavad — kõmin ja kõlin käib kõikjal
näe, hobused kõrvid ja kimlid ja võikjad.
Ja närides suitseid kõõrdpilgu käib põrn,
vaht, suudest mis sajab, on valge ja õrn.
Tõlkinud Hendrik Adamson.
Eskadrill — lennuväe ühik; innustus — vaimustus; kappama
galoppi sõitma; kiivas — armukade; kolonn
väerühmitus,
lüüs — eestipärane nimetus inglise päritoluga kergekuulipildujale
„lewis" (loe ljuis); ,,maksim“ — ameerika inseneri H. Maximi leiu
tatud raskekuulipilduja; põrn — põmitsemine; tihkesti
tihe
dasti; tuna — möödunud aastal; uibu — õunapuu; võikjas
võik
hobune.
Mälestusi Viktor Kingissepast.
Selma Telman.
I
Kingissepp peitis end Tallinnas. Põranda alt juhtis
ta partei ja legaalsete töölisorganisatsioonide tööd, milli
sed organisatsioonid olid ta mõju all. Tallinna töölisedkommunistid hoidsid hoolikalt oma lemmikut, kuulsaimat
kuulsate hulgas eesti rahva vabastamise eest võitlejate
283
peres. Linna töölisrajoonis oli loodud konspiratiivkorter,
mis oli korraldatud nii, et see, kes sattus esimesse tuppa,
ei võinud aimata teise toa olemasolu. Seal elas Kingissepp.
Toa lävi oli äratõstetav, kust avanes käik keldrisse, mil
les seisis trükipress lendlehtede trükkimiseks.
Esimeses toas elasime „korteriomanikena “ meie,
mina, õde Juliana ja meie vana ema. Saime varsti Kin
gissepa lähimaiks abilisteks. Töötades temaga vaatlesime
ahnelt tõelise revolutsioonirüütli võluvat kuju, milles iga
joon oli tähelepanuväärne.
П
Mäletan selgesti päeva, mil Viktor Kingissepp tuli
meile. Olime parajasti oma kehva kolu paigale asetanud,
kui Kingissepp astus sisse kulunud palitus ja pruunis
pleekinud sonis. Et pead mitte lüüa vastu piita, pidi ta
üle läve astudes kummarduma.
Vabastanud end mütsist ja palitust, märkas ta mur
dunud jalaga taburetti, küsis haamrit ja naelu ning hak
kas kohe parandama meie kolimisel vigasaanud mööblit.
Asusime pärast kolimist tubade koristamisele — ja
korraga Kingissepp keelab põranda pesemise oma toas.
Ta teeb seda ise. Partei juhtimine ja — põranda pese
mine! Olime tõsiselt rabatud. Siis alles märkasime, kui
ebaharilikult karm oli Kingissepp enda suhtes.
Oma isikule kulutas ta äärmiselt vähe. Käis kulunud
riietes ja lapitud saabastes.
Seltsimees, kes talt kord metsas saapamõõtu võttis,
rääkis, kuidas Kingissepp teda sel puhul hoiatanud:
„Ettevaatust! Mul veel pikk teekond ees, saapad peavad
tagasitulekuni vastu pidama.“ Lähemal sümitsemisel sel
gunud, et tald olnud nööriga saapa külge seotud.
... Et teenisime vähe, siis sõime kehvalt. Tahtsime
seltsimeest paremini toita ja otsustasime süüa eraldi.
284
Tema aga ei nõustunud sellega kuidagi. Põhjust me ei
ütelnud, kuid ta oli äärmiselt tähelepanelik ja taipas kohe.
Ning meil ei õnnestunud panna teda eraldi sööma. Kui
me söögiajaks koju ei ilmunud, keeldus ta üldse söömast.
III
Meid üllatas Kingissepa püsivus, ta haruldane orga
niseerimisvõime ja kohutav tööjõud. Ta töötas ööd ja
päevad, magades tihti ainult 2—3 tundi. Kunagi ei kuul
nud talt nurinat, et tööd on palju. Aja jooksul, millal ta
meil elas, ei näinud ma kordagi, et ta oleks oma artikleid
paberil parandanud. Kõndides mööda tuba dikteeris ta
tundide viisi, hiljem ühtki parandust tegemata. Ta artik
lid olid kõik peas viimisteldud ja ta otsekui valas need
välja.
Tol ajal läks parteil korda legaalselt välja anda oma
ajalehte, kuid see suleti ikka jälle. Selleks juhuks olid
valmis seatud varem hangitud load lehe väljaandmiseks
uue nime all.
1922. a. enne 1. maid tuli J. Kreuks meile ja teatas,
et ajaleht on suletud. Sms Kingissepp ütles, et ajaleht
peab ilmuma ja et see tuleb veel täna öösi valmis kirju
tada. Asusid siis Kreuksiga tööle. Kreuks oli aga eel
mistest uneta öödest nii väsinud, et jäi kirjutamisel tuk
kuma. Kingissepp saatis ta magama ja hommikuks oli tal
terve ajaleht üksi valmis kirjutatud.
Ja Juliana ruttas materjalidega trükikotta. Värske
ajalehenumbri võttis Kingissepp vastu rõõmsa naeratu
sega, — ta üldse armastas naerda ega norutanud kunagi,
ka mitte mustemail ebaõnnestumise päevadel.
IV
Seltsimees Kingissepp oli haruldane vestleja. Ainult
söögiaegadel ei rääkinud ta peaaegu kunagi. Siis ta kas
ümises mõnd lauluviisi või vajus mõttesse, läbitungivad
285
silmad kaugusesse suunatud. Söömise lõpetanud, võttis
ta oma lemmikasendi — põrandale, toetades küünarnuk
kidega põlvedele — ja hakkas jutustama.
Ta oli oma elus mitmesuguste inimestega kokku puu
tunud ja võis hästi tüüpe järele aimata. Kõige põneva
mad ohd muidugi jutustused illegaalsest elust, neist võis
ammutada kogemusi edaspidiseks.
Illegaalses elus tuli Kingissepal elada mitmesugustes
tingimustes. Kord oli ta sunnitud peatuma ühe vana abi
elupaari juures, kes olid suured viinaarmastajad ja väga
räpased inimesed. Nende eluruum kubises kõiksugu putu
kaist. Et nende vastu veidi kaitset leida, tegi Kingissepp
endale lae alla laudadest riiuli, kus võis rahulikult
magada.
Kord Kingissepa väljas olles külastas teda üks seltsi
mees, ronis vanade nägemata riiulile ja jäi seal lamades
Kingisseppa ootama. Mõne minuti pärast avatakse uks —
sisse astub vanamees ja hakkab õhinal seletama:
„Kas tead, eit, — kuulsin, et siin elavat keegi Viktor
Kingissepa nimeline isik, kes ennast politsei eest varjab.
Kes tema välja annab, saab suure summa raha. Mina
arvan, et mees, keda meie varjame, ongi Kingissepp. Mis
sa arvad, eit, kui teeks õige ühe kirja, laseks postkasti ja
teataks, et meie juures see mees ongi. Saaks hulga raha.“
Seltsimehel, kes riiulil seda juttu kuulis, tuli kana
nahk ihule, mõteldes, millises ohus viibib Kingissepp.
Kingissepa koju saabudes jutustas ta sellele kuuldud loo
ja arvas, et Kingissepp peab kiires korras kolima. Seltsi
mehe imestuseks jäi Kingissepp täiesti rahulikuks ja ütles,
et tal on kavatsus seal veel mitu kuud elada. Ronis riiu
lilt alla, kutsus vanad enda juurde ja ütles, et nende
juttu on kuuldud. Vanad kohkusid. Kingissepp aga jät
kas rahulikult:
286
„Teie, vanad, eksite, kui peate mind Kingissepaks.
Olen kuulnud, et Kingissepp on haritud inimene. Mis te
arvate, kas üks haritud inimene oleks tulnud elama see
sugusesse putukakongi?"
Vanamees mõtleb, raputab pead ja ütleb:
„Ei, siia ta küll ei oleks tulnud."
Kingissepp jätkab rahulikult:
„Olen vaene ajakirjanik, kellele ajaleheartikli eest
mõisteti 4 kuud; et ma aga vangimaja kardan, siis olen
sunnitud elama redus. Minu reetmise eest ei saa teie
sentigi, küll aga saate karistada."
Pärast seda juhtumit elas Kingissepp seal 8 kuud.
V
1922. aasta 2. mai öö. Ema ärkas esimesena. Krabi
nas ja sosinas ukse taga ta aimas halba. Ta lähenes
aknale. Klaasi taga liikusid tumedad varjud. Keegi
kamandas summutatult:
„Piirata maja!"
Ema pöördus ja äratas meid hüüdega:
„Tõuske üles, meie maja piiratakse!"
Hüppasime voodist ja ruttasime Kingisseppa ära
tama. Hüüdsime. Ei mingit vastust. Ta oli kogu eel
mise öö töötanud ja nähtavasti raskesse unne vajunud.
Alles tugeva raputuse järel avas ta silmad. Taibates olu
korra tõsidust haaras relva.
Jõudis vaevalt tõmmata püksid jalga, kui eestoa uks
murti sisse, tuba valgus täis relvastatud sõdureid ja laske
valmis relvadega popo agente.
Piinavalt kaua kestis läbiotsimine, ülekuulamine.
„Kas siin elate ainult teie?"
„Jah".
„Kas praegu ei ole kedagi peale teie majas?"
„Mitte kedagi", vastan, endal aga ajus üks mõte:
287
„Et nad rutem viiksid meid ära!... Teda ei märgata,
kui meid kohe minema viiakse“ ...
Et kedagi ei leitud, siis käsutatigi meid kaasa minema.
Mind läbis rõõmujuga, ja tiivustatud lootusest, et
seltsimehe peidupaik jääb leidmata, riietusime välkkiirelt.
Kas märgiti meie ebaharilikku indu kaasaminekuks,
rõõmuhelki meie silmis või tekkis muu kahtlus. Alustati
uuesti otsimist, kuni üks politseinik leidis Kingissepa ukse,
mida viimane ei olnud jõudnud lukustada.
Kui Kingissepa peidukoha uks leiti, kähvatasin kal
beks. Tundsin, kuidas veri vajus näost. Kangestusin
hetkeks, keel muutus imelikult kuivaks. Tahtsin midagi
ütelda, kuid ei saanud. Ajus sähvis mõte: nüüd nad ta
tapavad.
Mäletan, kuidas ta istus voodi serval raudus käsi ja
püstipäi, tüübiline irooniline ilme näol.
Siis nägin teda väljuvat sõdurite vahel, palja jalu ja
särgiväel...
Eesti rahva vaenlased ruttasid arveteõiendamisega
Kingissepa üle: teda peksti, murti ta luid ja ta lasti maha
teisel päeval pärast areteerimist. Timukad argusest var
jasid kohta, kuhu maeti ta keha.
Kingissepa hauda ei teata tänini.
Artikkel __ kirjutus; illegaalne — mitteseaduslik, seadus
vastane; ind — agarus, vaimustus; irooniline — pilkeline; kons
piratiivne — salajane, „põrandaalune"; legaalne — seaduslik;
p0p0 — poliitiline politsei.
Viktor Kinglssepp.
H. Adamson.
Kel ajeks õilis aade
ja tõde tõukejõuks,
sel kõigi ilmamaade
heaks õnneks põleb põu.
288
Ja uljasti ta tõttab,
et saavutada tend;
ehk elugi see võtaks,
ei säästa taha end.
Nii ohvrimeelselt võitles
me Viktor Kingissepp,
tõtt teostama tõtles,
käis õilishingi teed.
Ühtala taga aeti
ja sala surmati;
ei tea, kus maha maeti,
kui pakilt turmati.
Läks sõdurite vahel
käed raudus, püstipäi;
ei haarand hinge ahel,
vaim ikka vabaks jäi.
Läks öhe palja jalu
ja viidi särgiväel;
jäi südamesse valu:
kas eales enam näeb?
Kakskümmend neli tundi
ja otsas oli kõik, —
said oma osa hundid,
teoks tehti toores tõik.
Ei tunne keegi rada,
kus käis all raudade;
ei ükski juhatada
tea teed ta hauale.
Ent teame kõik, et tõtles
ta leninlikku teed
ja õiget võitlust võitles
me Viktor Kingissepp.
Haud säilib tundmatuna,
kuid rahva südames
on uue koidu puna
su süttind südamest.
Turmama — hukkama.
Lapsed.
А. M. Gorki.
Raske on jutustada seda väikest lookest, — see on nii
lihtne.
Kui olin noormees, siis pühapäeviti — kevadel ja
suvel — kogusin oma tänava lapsed ja juba hommikul vii
sin nad linnast välja, metsa: mulle meeldis elada sõpruses
väikeste inimestega, lõbusatega kui linnud.
Lapsi rõõmustas jätta maha kitsad tolmused täna
vad; emad varustasid neid leivatükkidega, mina ostsin
midagi magusat, täitsin suure pudeli kaljaga ja nagu
karjane sammusin muretute tallekeste kannul läbi linna,
üle väljade — kauni ja rõõmsa kevade-ehtes rohelise
metsani.
19 Kiriandust koolidele V
289
Peaaegu alati väljusime linnast hommikul, varase
kirikuteenistuse algusel: meid saatsid kirikukellade helin
ja lastekarja kärmete jalgade poolt tõstetud tolmupilved.
Kuumal keskpäeval, olles väsinud mängimast, mu
seltsimehed kogunesid metsaveerule; pärast einestamist
nood, kes olid väiksemad, magasid rohul sarapuude ja
lodjapuude vilus, kümneaastased noorukid aga, kogunedes
tihedasti mu ümber, palusid neile midagi jutustada, ja ma
jutustasin neile midagi, lobisedes niisama meeleldi, nagu
nad ise lobisesid minuga.
Meie kohal — kevadise taeva sinine kate, meie ees —
targas vaikimises — rikkalik metsakirevus; tuuleiü läbib
metsa, kostab tasane sahin, kõiguvad metsa lõhnavad
varjud, ja uuesti paitab hinge õndsalik vaikus.
Valged pilved ujuvad aeglaselt taevasinas; päikesest
soojendatud maapinnalt paistab taevas külmana, ja veider
on näha, et pilved sulavad selles ...
Kord, kui läksin lastesalgaga linnast välja, pöördus
meile vastu kõigile tundmatu juudi poisike, paljajalgne,
räbaldunud särgis, mustakulmuline, peenike ja käharpäine nagu talleke.
Ta oli millegipärast rahutu ja nähtavasti oli hiljuti
nutnud: ta tuhm-mustade silmade laud olid punsunud ja
punetasid, teravasti eraldudes ta sinikahvatus nälginud
näos.
Sattudes vastamisi lastesalgaga peatus ta keset teed,
toetus jalgadega kindlalt hommikusse jahedasse tolmu;
ta kauni suu tumedad huuled poolavanesid hirmunult, —•
järgneval sekundil oli ta ainsa hüppega trotuaaril.
„Pidage ta kinni!“ karjusid lapsed rõõmsasti ning
üksmeelselt. „Juudi poiss! Pidage juudi poiss kinni!“
Ootasin, et ta ära jookseb, — ta kõhnuke suuresilmne
nägu väljendas hirmu, huuled värisesid, ta seisis pilka290
õliste müras ja imelikult sirgus, otsekui kasvas, surudes
end õlgadega vastu tara ja peites käed selja taha.
Kuid ta ütles äkki väga rahulikult, selgesti ja õigesti:
„Tahate, näitan teile vigureid ?“
Mõistsin seda ettepanekut kui endakaitse viisi, aga
lapsi huvitas see kohe, ja nad tõmbusid tast pisut eemale,
ainult kõige suuremad ja tooremad vaatasid väikest juuti
umbusklikult ja kahtlustavalt: meie tänav oli vaenujalal
teiste tänavate lastega, meie lapsed olid tugevasti veen
dunud mingeis endi paremusis teiste tänavate laste ees
egä armastanud, ei mõistnud märgata teiste laste eeliseid.
Väikesed suhtusid sellesse lihtsamini.
„Näita,“ hüüdsid nad.
Uus peenike poisike astus tarast eemale, painutas
tuha oma kõhna keha, puudutas kätega maad ja heites
jalad üles, tõusis kätele hüüdega:
„Hopp!"
Ta pöörles nagu tulistel sütel, kergesti ning osavasti
°ша kehaga mängides.
Läbi mulkude ta särgis ja pükste paistis kõhnukese
keha hallikas nahk; abaluud, põlve- ja küünarnukid ula
tusid välja teravate nurkadena. Ja rangluud olid justkui
suurauad.
Näis, et nüüd ta paindub kahekorra ja need peeni
kesed luukesed ragisevad murdudes.
Ta pingutas end higini, särk ta seljal märgus; soori
tades mingit harjutust vaatas ta lastele näkku sunnitud,
tardunud naeratusega, ja halb oli vaadata ta tuhme silmi,
otsekui valust suurenenuid; need tõmblesid imelikult ja
hende pilgus oli palju mittelapselikku pingutust.
Lapsed ergutasid teda käratsevate hüüetega, paljud
3õba matkisid teda, kukerpallitades tolmus, langedes, kar
ades kohmakate liigutuste valust, ebaõnnestumistest,
edust ja kadedusest.
291
Kuid need lõbusad minutid kadusid kohe, kui poisike,
lakates harjutamast osavust, vaatas .lastele kogenud
artisti heatahtliku naeratusega ja ütles, sirutades peeni
kest kätt:
„Nüüd andke mulle midagi.”
Kõik jäid vait; keegi küsis:
„Raha?”
„Jaa,” vastas poisike.
„Näe, misuke!”
„Oleksime raha eest isegi osanud...”
See palve kutsus väikeses publikus esile vaenulise
ning põlastava suhtumise artistisse, — lapsed hakkasid
pilgates ja sõimates väljale minema. Kellelgi neist mui
dugi raha polnud, aga minul oli ainult seitse kopikat.
Panin kaks mündikest ta tolmusele pihule, poisike liigutas
neid sõrmega ja ütles, kenasti naeratades:
„Tänan..
Ta läks minema, ja ma nägin, et särk ta seljal oli
kõik täis tumedaid täppe ja liibus abaluudele.
„Pea, mis see on?”
Ta peatus, pöördus, — vaatas tähelepanelikult mulle
otsa ja sama kauni naeratusega ütles selgesti:
„See — seljal? Kukkusime palaganis trapetsilt — isa
ikka veel lamab, kuid mina olen juba terve..
Tõstsin särgi üles: seljanahal vasakult õlalt alla ja
küljel oli lai tume reig; see oli kattunud paksu korbaga,
kuid harjutuste ajal oli korp mitmelt kohalt lõhkenud, ja
nüüd pragudest nirises helepunast verd.
„Praegu enam ei ole valus,” ütles ta naeratades, „ei
ole valus, aga sügeleb ainult.”
Ja mehiselt, nagu kohane sangarile, vaadates mulle
silmi jätkas ta täiskasvanud inimese tõsise tooniga:
„Mõtlete, et töötasin endale! Ausõna, ei! Isa ... meil
pole tükikestki! Ja isa on nii purunenud! Teate — tuleb
292
töötada. Aga siin oleme veel juudid, ja kõik naeravad
meid... Nägemiseni..
Ta kõneles naeratusega, rõõmsasti ja südikalt.
Noogutades mulle käharpeaga läks ta väga kiiresti
mööda silmakaist majadest; need vaatasid teda oma klaasiste silmadega ükskõikselt ning elutult.
See on nii tähtsusetu ja lihtne — kas pole tõsi?
Kuid mitte ükskord oma elus, selle raskeil päevil, ma
tänuga mäletasin poisikese mehisust.
Ja nüüd, nende kannatuste ja verise ülekohtu kurba
del päevadel, mis langevad muistse rahva hallile peale, ma
mälestan poisikest, sest temas kehastus minu arvates
inimese mehisus, — mitte orja painduv kannatus, kes elab
ebaselgeist lootusist, vaid tugeva mehisus, kes on veendu
nud oma võidus.
Lookese viimaseis sõnus peab Gorki silmas Maailma
sõja aastaid, mil tsaarivalitsus levitas laimavaid kuuldusi
rinde läheduses elavate juutide ja juudi sõdurite spionaaži
ja reetlikkuse kohta.
Selletõttu kohtlesid sõjavõimud metsikult rahulikku
juudi rahvast.
Artist — kunstnik, eriti tsirkuses; eelis — paremus; palagan
— laadateater; veiderdajate näitelava г reig — värske verine haav;
spionaaž — salakuulamine.
Kõik meie Nõukogude Liidu rahvad elavad ilma üle
kohtuta, keegi ei ela teise kulul, keegi ei ole alandatud,
kõik on võrdsed:
„Mina olen venelane.*4 — „Mina olen grusiin.**
„Mina olen karjalane.** — „Mina olen evenk.
„Mina
olen baškiir.** — „Mina olen tadžik.**
(Põhjarahvaste juttude kogust. Sergini järgi.)
293
Puu surm.
L. N. Tolstoi.
Varasel hommikul, koidu eel, võttis Sergei kirve ja
läks metsasallu.
Kõike kattis külm tuhm langev kaste, mida päike
veel ei valgustanud. Idakaar selgines märkamatult, pee
geldades oma nõrka valgust õhukeste pilvedega kaetud
taevavõlvil. Ükski rohukõrs maas, ükski leht puu üle
misel oksal ei liikunud. Ainult harva võsatihnikust kuul
duv tiibadehääl või kahin maapinnal katkestasid metsa
vaikust. Korraga kajas kummaline, loodusele võõras
hääl ja kustus metsaveerel. Kuid uuesti kuuldus sama
hääl ja hakkas ühtlaste vahedega korduma alt ühe liiku
matu puu tüve juurest. Üks latvadest hakkas ebatavali
selt värisema, ta mahlased lehed sosistasid midagi, ja
käosulane, kes oli istunud ühel ta oksist, vilistades vuris
tas tiibadega paar korda ja viibutades sabakesega istus
teisele puule.
Kirvetera kõmises üha tumedamalt, valged mahlakad
laastud lendasid kastesele rohule, ja löökide vahel kuuldus
kerget raginat. Puu tõmbles kogu kehaga, paindus veidi
ja kiiresti ajas end sirgu, hirmunult kõikudes oma juurel.
Hetkeks vaikis kõik, kuid puu paindus uuesti, taas kuul
dus raginat ta tüves, ja oksi murdes ja langetades lehti
ta prantsatas ladvaga niiskele maale. Kirve ja sammude
hääled vaikisid. Käosulane vilistas ja vuras kõrgemale.
Oksake, mida ta puudutas oma tiibadega, kiikus mõne aja
ja jäi siis liikumatuks, nagu teisedki, kõigi oma lehtedega.
Puud ilutsesid veelgi rõõmsamini uues avaruses oma liiku
matute okstega.
Päikese esimesed kiired, läbistanud õhukesi pilvi, kiir
gasid taevas ja jooksid mööda maad ning taevast. Udu
hakkas laineina voolama lohkudesse; kaste hiilgas ja
294
mängles haljusel; helenenud pilvekesed ruttasid laiali
mööda sinendavat laotust. Linnud kihasid tihnikus ja
nagu meeletud sädistasid mingist õnnest; mahlased lehed
kahisesid rõõmsalt ja rahulikult kõrguses, ja elavate
puude oksad liikusid aeglaselt ning ülevalt surnud, lan
genud puu kohal.
Kevadetunne.
V. Ridala.
Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka;
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Taevas sätendab, särab ja selgub
õilmetes aasade kohal;
õitseval lõhnaval luhal
tundmatut puhmastes huljub ja pelgub.
Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka;
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Südames midagi salaja tärkab,
paisuvat, vallale püüdvat;
midagi õrnasti hüüdvat
hellana hingesse helama ärkab.
Helama — helisema, kõlama; huljuma — heljuma, hõljuma.
Kilin-kõlin.
J. Tamm.
Täis õiehiilgust aas on nüüd,
ja igal pool on hõiskehüüd:
ilm virvendab ja voogab,
295
Ma vaatan, kuulan aasa pääl:
kõik õhk on nagu ainus hääl:
ta heliseb ja hõõgab.
Mis kõrv mul kuuleb, silm mul näeb,
see lennul hinge sisse läeb:
sääl kilin, kõlin, sära.
See eluküllus rusub mind;
mul lahti, lahti tikub rind,
et koormat heita ära.
Hääl hinge põhjast üles keeb,
vaim ilukoorma lauluks teeb;
laul välja saata vaja ...
Ja häältega, mis aasa pääl,
nüüd sulab kokku minu hääl:
üks kilin, kõlin, kaja.
Nurjunud maailmareis.
J. Vahtra.
1.
Kauksi-Peravald — see on kord olnud suure Mooste
mõisa tagamaa, mis hiljem anti rendimaana välja, mõisa
renditaludena, millede rendilepingutes leidus veel aastat
kolmkümmend tagasi punkt, mis rentnikku kohustas
tegema mõisale teopäevi sõnnikuveo, heinateo ja rukki
lõikuse ajal.
Elasid neis renditaludes rentnikud, pidades maad
mõisa poolt ettekirjutatud reeglite järgi, võideldes kivide
ja kändudega, soosoppide ja samblamätastega.
Pidi olema tööjõudu, et selles raskes võitluses peal
püsida, sest raharent mõisale oli küllalt ränk ja tööpäe
vad tulid paratamatult teha veel peale selle.
Kaugel linnadest asub Kauksi-Peravald, isegi ligema
296
koolimaja juurde saab mõni hea verst. Ei ulatunud sinna
teateid maailmaelust, ei tulnud naljalt keegi võõras sinna,
sest raske oli maanteelt pääseda sinna soosoppidesse.
Neis Kauksi-Peravalla taludes rändas aastail 1897—
1899 minu isa, kaasas neljaliikmeline perekond. Rändas
ühest talust teise talusulasena, aastast aastasse, nii kui
das kuskil leidis kasulikuma kauba.
Mõni vakk vilja, mõni rubla raha, paar korda hobust
kirikusse sõita ning toanurk või kojakamber perekonna
korteriks — need olid sulasekauba peatingimused. Aga
orjata tuli selle eest kahekesi, vähemalt suvel.
Olime vaesed saunikud, alamaks ja halvemaks peeta
vad isegi mõisa rentniku poolt, rääkimata päristalu pere
meestest. Kõneldi meiega nii, nagu kerjustega, kelledel
ei arvatud üldse olevat õigust elada ja kõnelda.
Ainult lõpmata töö jaoks arvati meid olemas olevat,
ja tööloomadena tuli alati väljas olla, olgu ilm missugune
tahes.
Kuid siiski käisin ma talviti Räpina kihelkonnakoolis,
ja paar korda kuus käis isa jalgsi Räpinas ning tõi leiba
ja kartuleid.
Kevadel 1898 lõpetasin Räpina kihelkonnakooli.
Oli kaunis kevadepäev, kui sammusin Räpinast
tulema läbi suure Toolamaa metsa, õlal kimp raamatuid.
Naeris maikuu päike ja värske roheline mets rõkkas lin
dude laulust.
Oli nii imeliselt kerge endagi kõnnak ning meeleolu
millegi pärast ülev. Kas oli see väikeselt uhkustunne,
teadmine, et oled lõpetanud kooli, et oled teadmistelt ehk
tuhandest teisest ees! Või oli see lootus, leida võimalust
pääseda mõnele inimlikumale tööle, saada kas või kirju
tajaks kuhugi kantseleisse. Sest neid mõtteid olin mõtel
nud juba varem, olin mõtelnud isegi seda, et võiks vahest
saada koguni kooliõpetajaks.------297
Korteriks oli meil kojakamber, vaevalt rohkem kui
süld lai ja pikk, väikese neljaruudulise aknaga. Minu
kraami jaoks oli antud vankrikuur, mis saigi minule täie
likuks suvekorteriks.
Kohe pärast seda, kui olin teekonnast vähe puhanud,
algas töö: tuli minna isa asemel kas kündma, äestama,
kive või kändusid kaaluma või muud tööd tegema. Sest
isa oli pisut meister puu- ja ehitustöö alal ning talus ehi
tati mõisa poolt parajasti uut rehetaret ühes kambriga,
ja isa oli selle juures paras töömees.
Läksid nü nädalad, pisut puhata sai ainult püha
päeval.
Aga hiljem, kui põllutööd ära said, oli mul vabu päevi
ja ma rändasin mööda ümbruse võsastikke ja metsaääri,
jälgisin pedastikkudes oravaid, selitades tundide kaupa
metsa all, kaasas kas mõni ammu õpitud kooliraamat või
muu sellesamane.
Mõnikord võtsin endameisterdatud õnge ja sammu
sin neli versta eemal oleva Kauksi jõekese äärde, kus sai
õngitseda särgi ja viidikaid. Või läksin läbi raba väike
sele järvele, mis nagu ümmargune silmake pilkus kesk
suurt raba kägarmändide vahel ning milles elasid mustad
rammusad ahvenad.
Paar korda suve jooksul tegin rännakuid kaugemale,
käisin Põlvas ja Räpinas, kuhu kummasegi oli üle paari
kümne versta. Tõin sealt kaasa mõne ,,01eviku“ numbri,
mida sai loetud nii, et jäi tervelt pähe.
Aga vihmastel päevadel istusin oma vankrikuuris,
kus suure kraamikasti kaas oli lauaks, mis täis pabereid
ja kooli- ning muid juhuslikke raamatuid.
Istusin seal, uks lahti, ning tegin harilikult joonistuskatseid, kopeerisin raamatutest pliiatsiga jooniseid, vär
visin akvarelliga.
298
Aga mõnikord läksin sookäärudesse ja joonistasin
loodusest.
Tuli lõikuskuu, mil valmisid rukis ja lina. Polnud
siis enam aega istuda kuuris ega rännata järvele.
Juba enne päikese tõusu äratas isa, ja kahekesi rüh
masime talu põllul kuni hilise õhtuni. Päevadel, mil omas
talus tööle natuke vahet tuli, käisin tööl naabertaludes,
kus sai teenida pisut raha — 30—50 kopikat päevas.
Nii läksid jälle nädalad raskes, vähetasutavas töös.
Kord, kui Lompe talus linu sugemas olin, tuli lõuna
ajal peremees, — raske punase näoga Lompe Jakob, —
linahunniku juurde, silmitses soetud linavima, katsus üht
peod teise järel ja mõmises siis tigedalt: „Poiss! Kas on
see kellegi töö: pooled kugarad on sisse jäetud! Silma
pilk võtad ja soed ümber, või muidu ei maksa ma sulle
krossigi. Ja pealegi oleks sul pidanud vähemalt koormaosa rohkem soetud olema...“
See oli ülekohtune ja täitsa põhjuseta nurin. Olin
igal pool mehe eest väljas olnud, olin ka siin korralikult
tööd teinud ja nii palju kui suutsin. Sain aru, et ta tahtis
mind mõnitada, mind, kes ma kord olin öelnud, et ma
eluaeg ei mõtlegi säärast tööd teha.
Pahaselt tuhnis too tige mees linapeode sees edasi
ja mõmises endasse.
Aga sel silmapilgul lõin ma harja pooleliolevasse
peosse, sülitasin omakorda, sõnades: „Siitsaadik ja mitte
rohkem! Võid sugeda oma linad ise ..
Oli lõunaaeg, kui tulin koju. Kui ema murelikul näol
küsis, miks ma ära tulin, jäin ma talle vastuse võlgu. —
Ühel pühapäeval sammusin Põlva, et värsket „Ole
vikku” tuua.
Juhtusin kiriku juures kokku Aleksander Mälberg iga
(hiljem ühistegevuse instruktor), kes ütles end Võru
linnakooli lõpetanud olevat ja kavatses mõnd teenistus299
kohta leida kuskil linnas või mujal. Jutustasin talle oma
väljapääsematust seisukorrast. Ta arvas, et võiks astuda
kuhugi ministeeriumikooli, kus on pedagoogikaklass. Seal
aasta olla, ja õpetajaamet oleks käes.
Jah! Seda plaani olin isegi mõtelnud, seda enam, et
üks minu koolivend Räpina kihelkonnakoolist kavatses
minna Jõhvi ministeeriumikooli juures olevasse pedagoo
gikaklassi. Temal olid selleks võimalused, minul aga ei
mingisugust.
Jutuajamisel Mälbergiga selgus, et Jõhvis on vastuvõtmis-eksamid lähemail päevadel.
Tulin koju, pea tuhandeid mõtteid täis. Rääkisin
kodus, et tahan Jõhvi sõita, pedagoogikaklassi astuda.
Kulusid muud ei ole kui sõiduraha ja ülalpidamiskulud
talvel.
Isa oli selles küsimuses täitsa nõuta, ema aga arutas
elavalt võimalusi, kuidas minu plaani teostada.
Nädalase vahetpidamatu arutluse järel jäi lõppeks
ometi nii, et ma Jõhvi sõidan, kooli sisse astun, ja alles
siis ehk näib, kust ülalpidamist ja väikest kuluraha saada.
Oli meelde jäänud, et Jõhvi ministeeriumikoolis on
vastuvõtmis-eksamid 9. augustil.
Selleks päevaks pidin Jõhvis olema.
Jõhvi? Kas teadsin ma üldse, kus see asub ja kui
das sinna sõita? Polnud veel kordagi käinud üheski lin
nas, polnud näinud ei raudteed ega muud säärast, mis
teekonnal võib ette tulla!
Otsisin üles vana kalendrisaba, kus teadsin olevat
mõningaid teateid raudteest.
Sain niipalju teada, et Jõhvi asub kuskil väga kaugel,
Narva ligidal, ning Tartust maksab sõit sinna kaks rubla
viiskümmend seitse kopikat, — nii siis sõit edasi-tagasi
üle viie rubla ...
300
Pidasime emaga nõu, kuidas seda raha kokku saada.
Tartusse minek oleks nalja-asi, — läheksin jala.
Siis juhtus korraga õnn: naabruses asuva Koosa talu
peremees kavatses just paari päeva pärast Tartusse sõita,
ja kui ema talle minu reisikavatsusest rääkis, oli pere
mees kohe nõus mind oma koormal Tartusse viima. Usal
das ema siis veel edasigi rääkida, ja nimelt seda, et kas
peremees ei oleks nii kallis ja laenaks poisile sõiduraha,
tasuksime tööga kahevõrra... Tüki aja mõtlemise järel
oli Koosa peremees ka sellega nõus, öeldes, et annab
mulle soovitava summa linnas.
2.
Oli soe augustikuu õhtupoolik, kui algas meie tee
kond Tartu poole, minu esimene reis linna, Tartusse, mil
lest olin palju lugenud ja mida kümmet kanti enesele
ette kujutanud. Teekond oli pikk, ligi viiskümmend versta,
ja minna tuli läbi öö, et parajaks ajaks turule jõuda, nagu
peremees soovis.
Istusin kõrgel vankril jahukottide otsas, kaenlas
valge leivakott, kus sees küll ainult leib. Aeglaselt vee
res vanker edasi, viies mind ikka kaugemale ja kauge
male. Vahetevahel seletas peremees mulle teeäärseid
kohti, nimetas mõisaid, mida näis olevat üksteise järel
lõpmata palju. Kõik oli mulle uus ja mõjus sügavasti.
Kuidas alatasa sähvatasid pähe mõtted ja lootused
minu tähtsast reisist. Sõidame Tartusse, näen seda linna,
lähen raudteele, jõuan Jõhvi ja ma saan pedagoogika
klassi. Ja aasta pärast võin valida, missugust õpetajakohta aga tahan... Las ütlevad Peravalla ihnuskoidperemehed siis veel: „Näe, kuradi konna! Nõuab igal
pool mehe päevapalka, aga ise ei oska atragi köita! Ning,
raisk, uhke pealegi, — olevat kihelkonnakooli lõpeta
301
nud... Ega tast muud ikka tule kui pops või hobuse
varas...“ Nojaa!
Tuli öö — sõitsime aeglaselt läbi pimedate metsade.
Vanker logises ta-ta-tat ning hobune puristas vahete
vahel. Peremees tukkus, kuid mina olin ärkvel ja hoid
sin ohje.
Koidu saabudes sai ka peremees virgeks, ning jälle
nägime maantee ääres aina mõisaid ja lõpmatuid mõisanurmi, valendavaid viljavälju.
Sõitsime üle Emajõe parve, ja minul oli hirm, kas
me küllalt õnnelikult üle saame. Aga kõik läks õnneli
kult, ja vaadeldes Emajõge mõtlesin, et küll oleks tore
siin õnge visata, tuleks vist rängasti kalu.
Olime Luunja kohal, tõusis seljataga horisondil
sätendav päike, valades kullaga üle otsatud viljapõllud
ja kauged, kauged metsasalud.
Ja siis avanes mu ees ootamatu panoraam: linn,
kirikuteg, majad, valged, punased, värviliste katustega.
Toomemägi, tähetorn.
Oli mõjuv kogupilt, esimene tõeline kogupilt linnast,
mis on püsinud tänaseni täpsalt meeles.
Saabusin Jaama tänava kaudu linna. Kogu elu pais
tis siin olevat lõpmata uus ja keeruline. Askeldasid ini
mesed: ametnikud, hästiriietatud härrad, naised. Oli neid
nii palju ja igal pool. Ja kaupluste akendel näis olevat
palju igasuguseid minule ennenägematuid asju.
Koosa peremees müüs oma jahu juba teel, ja me pea
tusime kuskil Raatuse tänava piirkonnas sissesõiduhoovis.
Ma jäin vankrile magama, — olin rängasti väsinud ja
päike kõrvetas; peremees oli läinud linna. Kui tagasi
tuli, äratas ta mind ja arvas, et nüüd peaksin minema
vaksalisse vaatama, millal sõidab rong Jõhvi poole. Seal
samas otsis ta taskust rahakoti ja ulatas mulle viierublase kuldraha.
302
„Katsu, ehk saad läbi, rohkem ei saa anda, ja emaga
oli niipalju kõneldud..
Ma võtsin kummalise raha, pigistasin kõvasti pihku,
raha, millist nägin küll esimest korda.
Siis võtsin oma leivakoti ja ütlesin Koosa peremehele
aitäh ja head tervist.
Kõndisin hoovist välja tänavale, linna, mida esimest
korda nägin ja kus kõik oli mulle nii võõras ja uus.
Sammusin Raatuse tänavat mööda edasi, Kivisilla
poole, hoides, et Tuttavaile inimestele mitte jalgu jääda.
Oli üllatav näha Kivisilda ja Emajõge. Kaua seisin
ma silla kivise müüri ääres ja vaatlesin ahnelt kõike, mis
ümbruses näha.
Minnes edasi üle silla nägin sealsamas paremat kätt
väikest majakest, mille ukse kohal silt „Oleviku kontor
Aa, või siin ongi see koht, kust tuleb „Olevik", leht,
mida iga kord olin nii ahnelt lugenud, et kõik jäi pähe!
Aukartuses seisin ma selle tähtsa maja ukse ees ja
oleksin hea meelega astunud sisse ja ostnud värske lehe,
kuid mul oli suur kuldraha ja ma ei teadnud veel täpsalt,
palju maksab raudteepilet Jõhvi ja tagasi. Küsinud teed
vaksali poole, läksin üle Toomemäe edasi, kust avanes
üllatav pilt üle linna. Aga tähetorni asukohta ei leidnud
ma üles, ning mis hooned Toomemäel kõik asuvad, sel
lest polnud aimu.
Jõudsin viimaks vaksalisse välja ja leidsin küsimise
peale ka piletikassa. Öeldi, et rong läheb õhtupoolel ja
pilet maksab kaks rubla viiskümmend seitse kopikat, just
niipalju, nagu kodus kalendrisabas seisis.
Ostsin pileti ja jäin vaksalis rongi ootama. Aga kui
ma järele arvama hakkasin, kui palju mul raha järele
jäi, siis selgus, et tuleb tagasisõiduks puudu neliteist
kümmend kopikat! Jäin mõttesse ega leidnud esiotsa
mingit nõu. Viimaks arvasin, et vahest ehk tagasisõit
303
on odavam või siis ehk saab sellest kuidagi moodi üle.
Kui mitte muidu, siis müün kellelegi oma taskunoa, mis
maksis uuelt kakskümmend viis kopikat...
Rongid tulid ja läksid, tegid hirmsat mürinat, ja ini
mesed ruttasid.
Ma valvasin hoolega, et Jõhvi poole minevat rongi
õigel ajal leida.
Viimaks olin vagunis ja kummaline sõit algas, esi
mene sõit raudteel.
Jälle oli siin kõik uus ja ennenägematu. Kiiresti vee
resid mööda põllud, võõrad, tundmatud maakohad. Ma
seisin vaguni akna juures ja silmitsesin ahnelt — kõik
väsimus oli kadunud.
Kaua, kaua sõitis rong, müras ja vilistas. Viimaks
saabus öö ja konduktor teatas, et tuleb Tapa, ja Narva
poole sõitjad peavad maha tulema ning teist rongi ootama,
mis neid sinnapoole viib.
Istusin Tapa jaamas pingil, pea kõigest nähtust
uimane. Ja nii palju inimesi, liikumist ja hääli oli seal,
et mul kõrvad hakkasid huugama.
Tegin poolsalamahti oma leivakoti lahti ja puresin
kuiva leiva. Üks vanaeit, kes lähedal istus, märkas mu
leivanosimist. Ta avas oma korvi ja pakkus mulle pihutäit suuri ilusaid tikerberimarju. Vaatasin küsivalt talle
otsa, kartes, et ta nõuab marjade eest raha.
„Võta, võta, ega need raha eest ole! Head marjad,
siin müüakse neid väga odavasti...“
Võtsin viimaks marjad vastu, sõin vaikides ja mõtle
sin iseendas, et kuidas see küll võib olla, et võõras ini
mene pakub mnule nii ilusaid marju.
Varsti tuli rong ja viis mind edasi.
Oli hommik, päike ei olnud veel tõusnud, kui konduk
tor teatas, et tuleb Jõhvi.
304
Astusin vagunist välja, väikese jaamahoone plat
vormile.
Oli jahe augustikuu hommik. Ma ei olnud kahel ööl
maganud, kuid väsimust ei tundnud sugugi.
Nii siis olen ma viimaks kohal siin, tõotatud maal,
kus peab minust saama õpetaja ...
Jaamahoone ümbrust silmitsedes oli mulle varstigi
selge, kuspool asub alev, ja alevis on vist ka ministeeriumikool.
Juba tõusis päike madalate metsakeste ja võsastikkude tagant, ja ma hakkasin valget, tolmust maanteed
mööda sinnapoole sammuma, kus paistis rohkem maju ja
kirikutorn. Tee ääres silmitsesin hoolega iga hoonet, otsi
des koolimaja.
Varsti leidsingi maanteest pahemat kätt poollagedal
platsil kahekordse puumaja, mille seinal asetses suur
venekeelne silt: „Jõhvi kaheklassiline ministeeriumikooli.
Oli veel vara minna koolimajja ja ma kõndisin edasi
alevisse, kus valitses hommikune vaikus.
Teist korda tulles leidsin ukse lahti olevat ja keegi
vanaeit askeldas eeskojas.
Minu küsimuse peale, kas koolijuhatajaga võib kokku
saada, vastas eit imelisel vadiseval keelel ja pooleldi aru
saamatus murrakus, et kooliõpetajad alles magavad.
Jälle kõndisin tagasi, käisin maanteel umbes tund
aega ja tulin siis uuesti.
Vanaeit askeldas ikka veel sealsamas ukse ees, ja
kui ma oma soovi kordasin, läks ta treppi mööda üles
vaatama.
Tagasi tulles teatas ta mulle uskumatut asja: kooli
juhatajat pole üldse kodus, olevat sõitnud Peterburisse,
kust tulevat tagasi alles tuleval nädalal...
„Kas siis täna vastuvõtmis-eksameid polegi ?“
20 Kirjandust koolidele V
305
„Ei ole täna mingit vastuvõtmist. Kool algab alles
paari nädala pärast ja eks siis võeta ka vastu. “
„Ehk on siin mõni teine õpetaja ?“ pärisin ma väri
seval häälel.
„Ei ole kedagi. Maja on päris tühi, ka koolijuhataja
proua on ära sõitnud. “
See jutt oli nii rabav, et ma enam sõnagi suust ei
saanud.
Seisin murtuna ja abituna seal uksepiida najal, kaen
las valge leivakott, ning kurgus hakkas valus.
Olin ma siis kuupäevaga eksinud? Ja mis pidin ma
nüüd ette võtma?!
Nähes minu murtud olekut ja murelikku nägu sai
vanaeit kaastundlikuks ja hakkas pärima, kust ma olen
tulnud.
Kui kuulis, et olen kaugelt Võrumaalt, lõi ta kahte
kätt kokku ja kutsus mind tuppa.
Seal väikeses kitsas ruumis, mis näis olevat ta kor
ter, tõi köögist suure kruusi täie kohvi ja pakkus võileiba.
„Sööge, olge lahked! Olete kaugelt, väga kaugelt, ei
ole vist mitu päeva enam kruusi kohvigi saanud...“
Ma jõin ahnelt kohvi väikesest savikruusist ja ham
mustasin maitsvat võileiba.
Vanaeit oli jutukas, kõneles vadinal, kuid murrak oli
nii imelik võõras, et ma igast sõnast jagu ei saanud. Ka
tundsin ma, kuidas mul kõrvades kohises, ikka uhh, uhh!
nagu raudteeveduri ähkimine.
Pärast söömist sai tuju natuke paremaks ja ma
jutustasin vanaeidele, kes ma olen ja missugune on minu
seisukord.
Vanaeit aina ohkas ega jõudnud küllalt imestleda
minu hulljulgust — tulla nii vähese rahaga nii kaugele
ning siit niisama targalt tagasi minna. Sest siin paar
nädalat kooli algust oodata, ja pealegi kui kodus seisu
306
kord niivõrd raske, ei — pole muud kui katsuda tagasi
pääseda.
Siis kohendas vanaeit oma magamisaseme ja arvas,
et ma võiksin seal magada kuni rongi minekuni.
Jah, magada, magada — see oli ainuke mõte, millest
ma veel aru sain, kõik muu oli mõttetus.
Ja ma heitsin surmväsinult voodisse, ning silmapilk
selt tuli uni, raske uni.------Kui vanaeit mind äratas, paistis päike juba teiselt
poolt maja. Tunni aja pärast pidi minema rong Tapa
poole.
Ma ütlesin lahkele vanaeidele head tervist ja kõndi
sin vaksalisse.
Läksin ja mõtlesin ainult ühte ainsat mõtet: kuidas
rutemini siit ära saaks, tagasi oma kodupaika Peravalda.
Aga Peravald näis mulle olevat nüüd nii päratu kau
gel isegi Tartust, ja kuidas Tartussegi tagasi saada, sest
mul puudus neliteistkümmend kopikat piletirahast.
Kui vaksalis piletikassas küsisin, kui palju maksab
pilet Tartusse, siis vastati, et kaks rubla viiskümmend
seitse kopikat.
Ütlesin siis piletimüüjale avameelselt, et tahan Tar
tusse sõita ja sõidurahast puudub neliteistkümmend kopi
kat. Kas ei ole piletimüüja nii hea ja jätaks pileti pealt
maha...
See äärmiselt naiivne soov pani piletimüüja pisut
muigama, ja ma sain ka ise silmapilk aru, et rumalust
olin ütelnud.
,,Aga teie võite võtta pileti Tartule lähema jaamani,
näiteks Voldini*), ja võite sealt jala Tartusse kõndida/'
andis piletimüüja nõu.
,,õigus, nii jah!" vastasin ma juba palju rõõmsamalt.
*) Nüüd Tabivere.
307
Sain pileti Voldini ja mõni kopikas raha jäi ülegi. —
Tapa jaamas tuli Tallinna rongi oodata. Oli aega, ja
ma lonkisin vaksali-esisel pisut ümber.
Oli öö, kui rong hakkas Tartu poole veerema. Teel
hoidusin kõigist eemale, kartes, et kes teab, kellega veel
kokku võib juhtuda. Aga vagunis, kus istusin, oli palju
inimesi ja keegi päris minult, kuhu ma sõidan. Ütlesin,
et tahan Tartusse sõita, aga et pileti jaoks raha ainult
niipalju oli, et Voldini saan, siis pean sealt jala Tartusse
sammuma. Seda juttu kuulis pealt salkkond mingisugu
seid töömehi.
„Mis? Teie mõtlete Voldist jala Tartusse minna, ja
ainult sellepärast, et teil pole piletit? Pingi alla, pingi
alla! Pugege rahulikult pingi alla, just siia, meie kohale,
toimetame teid ausal kombel Tartusse, keegi ei leia teid
siit, meie jalgade tagant."
Ma kuulasin nõuannet umbusaldusega, aga mehed
käisid kõvasti peale, et ärgu tehku ma rumalust ega
hakaku tühja pileti pärast jala minema. Nii tehtavat
raudteel ikka, ja ega see konduktor iga kord otsigi siis
välja.
Kuid — saabudes Volti vilksatasin ma ruttu vaguniuksest välja, — ei olnud enam usku kellessegi.
Oli parajasti kesköö. Vaatasin vaksali kella, see näi
tas pool üks. Mõtlesin, et istun vaksalis, kuni hakkab val
geks minema, et siis sammuma hakata raudtee sihis
Tartu poole.
Aga kohe pärast rongi minekut tuli ametnik ja ajas
mind vaksali ooteruumist välja, — ei olevat lubatud seal
ööd olla ...
Läksin välja pimedasse öösse, küsisin vahilt, kuspool
on Tartu ja teekond algas.
Sammusin otse raudteed mööda, sest see tee oli
ainuke valida ja vist kõige õigem.
308
Oli jahe öö. Sammusin pikal sammul liiprilt liiprile,
kiiresti, kiiresti, et ei hakkaks külm.
Rongid tulid ja läksid, sõitsid kõrinal, ähkides.
Ja siis jälle seisis ümberringi vaikne külm öö, kõrgel
särasid tähed ning süsimustade joontena jooksid mu ees
kaks raudteerööbast.
Juba hakkas koitma ja mulle paistis, et olen kaua,
kaua kõndinud. Hämarusest kerkisid välja metsade ja
talude kontuurid. Kuskilt, kus küla näis olevat, kostis
katkelist kauget laulu.
Istusin vahetevahel raudtee ääres ning rüüpasin
kraavist külma vett. Ning jälle läks teekond edasi.
Oli juba koguni valge, kui jõudsin välja Emajõe
äärde, raudsilla juurde. Ning nägin lõunakaares paist
vat linna.
Sillast üle jõudes pöördusin maanteele, millest arva
sin, et see viib kindlasti linna. Raudteel käimine oli hirm
sasti väsitanud ja maanteel käia näis nüüd hoopis kerge
olevat.
Päike oli juba kõrgel, kui jõudsin Tähtvere maanteed
tulles linna, puruväsinud ja üleni tolmunud.
Tulin Tähtvere tänavat mööda alla linna. Tänavatel
liikus juba inimesi.
Mind vaevas kange janu ning nälg ühtlasi. Aga mul
oli ainult veel kaks kopikat raha.
Tänavanurgalt ostsin saiamüüjalt ühe kopika eest
kringli ning kugistasin selle kohe alla, — oma viimase
leivakannika olin juba Tapal ära söönud.
Ilma, et õieti kordagi oleksin ümber vaadanud, rühkisin peatumata läbi linna, küsides teed Jaama tänava
ja Räpina maantee poole.
Mulle oli kõik täitsa väärtusetu ja huvitu, — ainult
kui saaksin rutem linnast läbi, kodu poole.
309
Peagi jäi seljataha linn, kuhu ma vist kordagi tagasi
ei vaadanud.
Jälle seisis minu ees lai tolmune maantee ning üleval
palav päike. Edasi, ikka edasi rühkisin ma, hoolimata
sellest, et kolm ööd polnud maganud, ega õieti kordagi
selle aja kestel kõhtu täis söönud.
Otsisin maanteekraavist vett, kuid sain seda alles
Emajõe parve juurde jõudes. Seal andsin viimse kopika
parvemehele, kes mind üle viis, — olin selle raha selleks
hoidnud.
Oli vist kskpäev, kui arvasin, et olen linnast juba
üsna kaugel. Istusin kraavikaldale, istusin kaua tuhmis
mõttes. Kõik näis olevat nagu kuri unenägu ja ma ise
ning kogu mu olemasolu imelik viirastus.
Oli põhjalikult nurjunud mu katse pääseda välja tol
lest viletsast, mõttetust elust seal Peravallas. Olin hoo
pis murtud ja abitu, ning pealegi oli raisatud viis kallist
rubla, mille eest emaga kahekesi peame orjama seal
Koosa peremehe talus. Ning jällegi naeravad mind need
ihnustigedad Peravalla talumehed: näe, ikkagi ei saa
sinust, poisinolgist, midagi muud kui pops või hobuse
varas. Võta parem vikat ja löö kaera.
Tulid ja läksid õudsed, õõnsad mõtted, kuni väsimus
mattis needki.
Automaatselt liikusid jalad, ere päev ümberringi
näis olevat tuhm.
Silmades tantsisid mingisugused imelikud rõngad ja
kõrvades lõi mingi hääl uh, uh-uh, uh!
See oli veduri ähkimine, mida ikka selgemini hakka
sin kuulma ning mis kostis kõvemini igas tuulepuhangus,
igas puu- või metsakohinas. Ähkis seesama vedur, mis
mind viis Jõhvi, tõi tagasi ja jättis maha Voldi jaama,
kakskümmend üks versta sealpool Tartut.
310
Nüüd olen ma sellest kõigest, kõigest jälle kaugel,
aga veduri ähkimine kostab siiagi, kostab selgesti ja
vahetpidamata.------Oli öö, kui jõudsin viimaks Kauksi-Peravalda. Komberdasin surmani väsinuna ja janust vaevatuna tuttavat
külateekest mööda, ning mulle tundus, et olen pääsenud
millestki salapärasest ja hirmsast, mis mind pidi ära
neelama.
Koguni armas ja veetlev oli nüüd vaadelda toda
kodutalu, kus elasime, kui ta seisis täielises öises rahus
seal hämaras, madalas soosopis.
Hiilisin tallu kui varas, et koerad ei kuuleks. Lohis
tasin end redelit mööda talu talli peale, kus teadsin ole
vat värskeid heinu.
Langesin heintele, raskelt nagu kivi vette. Tükk
aega seisid silmad tardunult lahti ning kõrvus lõi vahet
pidamata veduri õudne ähkimine: puh, puh-puh, puh!
Peagi vajusid kinni tardunud silmad ning tuli raske
uni.
*
Paar päeva hiljem lõin jälle ümbruse talude põldu
del valmivat vilja, nii et vikat välkus, ja ma ei lausunud
sõnagi, kui mõnikord mulle hüüti:
„Rutemini, rutemini, poiss Hoia vikati eest! Ära
jää oma kaarega jalgu!“
Sahises vikat läbi võõra vilja, kuni jätkus siin või
seal tööd, — kuni läksid kollaseks metsad seal üle suure
soo ning kuni hakkas langema kuldkollaseid lehti vanalt
leinakaselt, mis alatasa sahises üle vankrikuuri katuse.
Siis sidus ema mulle ühel päeval leivakoti. Viskasin
ta õlale raamatukimbu kõrvale ja teekond läks Räpina
poole, tagasi kihelkonnakooli, mille kursuse kevadel olin
lõpetanud. Oli hirm katkestada kooliskäimist: kartsin,
311
et sellega oleks kõik kaotatud. Seepärast tahtsin õppida
kihelkonnakoolis.
Istusin koolis veel kord aasta, kuigi vahest kõike
õpitut korrates. Vahest juhtub siiski midagi paremat, kui
see trööstitu elu siin Peravalla soosoppides ...
Lahkusin sealt Visaku talust ja iial ei saanud ma
sinna enam tagasi.
Murelikult seisis ema nurme sõrval, kui me lahku
sime. Ja kui olin jõudnud üle sookaela Kanasaare küla
põldude vahele, nägin ema ikka veel seisvat sealsamas.
Akvarell — vesivärv, vesivärvimaal; konduktor
rongisaatja, vagunijuht; kross — raha (vaskmünt); naiivne
lapselik,
lapsik, kohtlane; panoraam — vaatepilt; pedagoogikaklass
õpe
tajate ettevalmistuse klass; platvorm
jaamaesine, perroon.
Künd.
„Kalevipojast44.
Kalevite kallim poega,
märssi seljas, mõõka puusas,
seadis adra aisadelle,
pani hobu adra ette,
rakendas ruuna künnile;
hakkas sooda sahkamaie,
kuiva maada kündemaie,
arupinda pööramaie.
Kündis põrmuks mullapinna,
segas kivid sõmeraksi,
segas savi seemnekandjaks,
põrmu idu-imetajaks;
kündis paigad põllumaaksi,
vägevaksi viljamaaksi,
teised kohad karjamaaksi,
murumaaksi, heinamaaksi;
kündis väljad vöötidesse
vägeva adra valulla.
Adrasaha armidella
pidi vili voodamaie,
toitu rohkest tõusemaie
põlvest põlve paisutavaks
surevate sugudelle.
Külv.
A. Jakobson.
Sel kevadel tundis Toomas kõige selgemini oma ühte
kuuluvust tema poolt haritava laanemaaga. Varasest
hommikust hilise õhtuni ta kündis või äestas, magadeski
ta nägi vaimusilma ette kerkivaid põlde. Sagedasti venis
jälle pilvesegase taeva poole sinakat suitsu, mida tõusis
põletatavaist juurtehunnikuist. Et Reingi ilmus ühel
õhtupoolikul nurmele, et pakkuda häbelikult oma abi tal
viste raiendikkude laasimiseks, suutmata oodata peremehe
kutset, edenes töö juba üpris kiiresti.
Üle koheda nurme astudes, püksid põlvini üles kääna
tud ja paljad sääred kaetud kuivanud mullaga, tundus
Toomale tihti, nagu oleks ta talur juba ammust saadik,
nagu poleks ta teinud üldse midagi muud maailmas ning
nagu oleks ta maaharijana sündinud ja peaks sellena
suremagi. Ta mõtles, et ta sobib hästi tollesse kehva,
vaenulisse metsakurusse. Kuigi see oli tõeliselt tema esi
mene asumissuvi, talitas ta iga pisimatki talitust säärase
ennastusaldava kindlusega, nagu seisaks ta selja taga
pikk kogemusterida.
Pärast rahutute ootustega roiutavat talve näis ta
nüüd jälle elavat, tajus igal sammul virgutavat töörõõmu.
Kui ta ühelegi vaevale vaatamata ligi vakamaa suuruse
raiendikulapi peeneks sai ja sõnnikugi mullasse kündis,
tundus talle, nagu oleks ta sooritanud midagi säärast,
mille üle ta võib tõsiselt uhkustada. Oli ilus õhtu, ilm oli
veidi udune ja päike lähenes silmapiirile punasena ja
pisut lopergusena. Ning et ta kartis asjata aega kaotada
ja mõtles samal ajal, et külvama ta saab hakata vististi
juba järgmise päeva keskhommikul, rakendas ta hobuse
kohe äkke ette, et tööd silmapilkugi peatumata jätkata.
Videvik hakkas juba langema, kui ta ikka veel lõõt
sutava ruuna kannul sammus mööda põldu, kuigi naine
Marie oli käinud teda koju kutsumas mitmel korral. Kusa
gil Kalkunimäe pool hakkas karjuma öökull, magama ase
tuvad varesed muutusid aeg-ajalt rahutuks ja tõusid
kraaksudes rohelise taeva poole, kaste langes. Raba
poolt venis pikkamisi lähemale valgeid udukiude, mis ühi
nesid märkamatult kergeks halliks laineks, samm-sammult
edasiroomavaks, kuni kingul asetsevad hoonedki kaotasid
oma teravad piirjooned. Maagi hakkas aurama. Ent
mida kargemaks muutus õhk ta ümber, seda puhanumana
ta end tundis, mõteldes muiates, et nõnda ta võiks tõesti
äestamist jätkata kuni koiduni.
Kui ta viimaks otsustas koju minna, näis kogu mets
juba magavat, hääletu ning kummaliselt salapärane. Äkke
seina veerde asetanud ja hobuse koplisse saatnud, seisa
tas ta veel natukese aega keset õue. Ta suitsev piip hõõ
gus tuhmina uduses pimeduses. Siis aga läks ta tuppa,
võttis riidest lahti ja heitis ootava Marie kõrvale. Vaevalt
ta sai laud sulgenud, kui ta uinuski juba silmapilkselt
raskesti ja rahulikult nagu laps, kelle selja taga seisab
pikk ning väsitav suvepäev.
Mõne tunni teist külgegi käänamata maganud, ärkas
ta jälle, tõusis kohe voodist ja hakkas riietuma. Aknast
314
paistis sisse varase hommiku häll valgus. Ta raputas
Mariet õlast, käskis sel süüa muretseda ja läks koplisse,
ohjad üle käsivarre visatud. Ent poolel teel tuli talle
meelde, et tal pole ju praegu hobusega midagi peale
hakata, — ta pöördus kohe tagasi ja läks pööningule, kus
ta hoidis viljakirste. Sööma tuli ta alles siis, kui oli
seemnekotigi juba põllule viinud, kastesele laiandile, kust
see paistis silma nagu hall kivimürakas. Ja suure kiiru
sega mõne suutäie leiba ning külma jäneseliha alla kugis
tanud peaaegu närimata, haaras ta külimitu kaenlasse
ning tõttas pikkade sammudega minema, vihane liiga kii
resti edeneva aja üle, sest päike hakkas juba tõusma.
Et ta õhtul oli peeneks äestanud kogu põllu, võis ta
nüüd kohe külvama hakata. Teist jalga järel lohistades,
pilk pöördumatult kiindunud mullasse püsti asetatud pajuoksakesele, vedas ta hitsmed valmis. Ja kui kogu väli oli
nõnda jaotatud pikkadeks, laiuselt võrdseiks ribadeks,
avas ta kotisuu, pistis kamalud viljasse ja tõstis külimitu
täis jämedaid helekollaseid kaerateri, mida puudutades ta
sõrmedesse tekkis imeline, senitundmatu kompamismulje.
Siis hakkas ta külvama. Ühepikkuste sammudega
astudes, hetkekski silmist laskmata hitsmepiire, läks ta
põiki üle nurme, laia käehaardega seemet visates. Ta
nägi iga mahapaisatud peotäie järel mulda enda ees vae
valtmärgatavalt heledamaks tõmbuvat, ehkki üksikuid
ivasid seletamata, ja iga kord, kui ta jõudis ükskõik kum
male nurmeveerele, seisatas ta viivuks, et vaadata selja
taha. Koti sisu kahanes ning külvaja pihad jäid valusaks
paindumatust astumisest. Ja kui ta esimese vaheaja tegi,
et suitsetada ning hinge tõmmata, oli ta külvanud juba
üle poole väljast, kuigi keskhommikuni oli veel aega.
Ta jõudis kogu põllu seemendamisega lõpule kaua
enne lõunatunni saabumist ja et ta oli vaarid saatnud
315
kraave kaevama, hakkäs ise kohe äestama. Kõik näis ta
käes edenevat nagu mängides. Pärast söömist magas ta
jälle rahulikult ligi paar tundi. Õhtuni oli veel aega, kui
ta rullimisega lõpetas ning muheleva pilgu heitis üle laud
tasase põllu, kus kargles ringi mullast väljajäänud teri
nokkivaid linde, nagu vareseid ja halle laanevarblasi.
Toomas märkas sel kevadel oma suureks heameeleks,
et sõnnikut laudas tõotas üle jääda rukkimaagi tarvis, et
töö edenes korralikult ja et madalamadki kohad ta uudispõldudel olid pärast juba olevate kraavide puhastamist
ning uute juurdekaevamist tõmbunud nii kuivaks, nagu ta
polnud seda tõesti julgenud loota. Ka vihm ei takistanud
teda ta tegevuses, kuigi seda sadas tänavu palju sageda
mini läinud-aastasest. Kaerad ning kahetahulised odrad
üheksanda nädala lõpul ja kaheksanda hakul maha külva
nud, asus ta kohe täie jõuga nurmenurga kallale, kuhu
pidid tulema maaodrad. Seitsmenda külvinädala kesk
paigaks ta lõpetas sellegi töö. Ja nagu iseenesest surusid
ta hambad piibuvarresse, kui ta nägi lapikaupa haljen
dava, veest rikutud rukkipõllu kõrval asetsevast uudismaastki välja ilmuvat esimesi hapraid suviviljaitteid.
Aeglasel sammul, käed risti seljal, käis ta sel õhtul
kaua mööda kastesi kraavipervi, seisatas siin-seal, vaatas
vidusilmi enda ette maha ja litsus jalaninaga peeneks
mullakambakaid, mis olid veerenud laiandile. Läbi sooja
ning raske õhu kostis koplis sööva hobuse puristamine
kuidagi sumedana ja meeleolu loovana. Kesköö oli juba
lähedal, kuid taevas oli ikka veel valkjasrohekas nagu
kohe pärast päikese loojumist. Enne kojuminekut tegi
Toomas pika ringi ümber kogu välja, millest suurem osa
oli nüüd seemendatud ja ootas sooja vihma, et saada kätte
täit kasvamisjõudu. Pahemal, rabale lähemal, mustendasid sõnnikuhunnikud, alles täna laudast välja veetud —
kartulipõllu tarvis, mis pidi rajatama siia. Kaskede ning
316
pihlakate lehed lõhnasid mõrkjalt. Toomed õitsesid, ööbi
kud laulsid kusagil kaugemal, tasane tuul, mis puhus
lagendikult, kandis laiali kasvava rohu ning kuiva mulla
karmi hõngu. Ja siit-sealt inimelamutegi poolt hakkas
kuulduma tungivaid huikeid, neid loomusunnilisi, hinge
lõikavaid häälitsusi, mida suudab esile kutsuda kogu ürg
ses mahlakuses ainult edenev kevad.
Ümbritsev öö meenutas Toomale läinud-suvist heina
aega, mil ta oli pahurana istunud närtsivast rohust val
mistatud onnikeses. Jah, ta põllud on veel üpris kitsad,
ent iga aastaga need peavad muutuma samm-sammult
laiemaks, mõtles ta kuuldavalt huuli liigutades. Nüüd, siin
kõndides, ei kohutanud teda isegi laenuks võetud odra- ja
kaerahulk, mille ta oli lubanud tagasi maksta juba eel
oleval sügisel. Ta ei kahelnud selles praegu, ta oli selle
võimalikkuses niisama kindel nagu oma olemasolus, ta
uskus sellesse nagu homsesse päeva, mis ei jää hiljaks
silmapilkugi. Ja ses meeleolus paistsid kõik raskused
üpris tühisteks muutuvat, nii tühisteks, et ta pidi taht
mata muigama, meelde tuletades mõndagi kahtlushoogu,
mis oli teda vahetevahel vallanud.
Siis läks ta üle õue, sammus tuppa ja hakkas käsi
kaudu kobades riideid seljast kiskuma, kikivarbail siiasinna liikudes, et mitte segada magavate poiste rahulikku
und. Marie ootas teda ärkvel olles ja tegi talle vaikides
ruumi. Aknaruutudel kahises kuum öötuul.
Aga järgmisel päikesetõusul algas töö kartuliväljalgi,
mis oli seni oodanud oma korda.
Hitse [-sme] — külvirida; ite [itte] — taime noorusvorm,
alge, idand; laiand — lai põlluäär, serv.
317
Kasva, kasva!
E. Hiir.
Kasva, kasva, viljakene, —
paistab päev või kumab kuu,
sõuab taevas pilvekene,
metsas uitleb taltund tuul.
Kõrgemale kõrgu, vili,
paisutades piimjaid päid,
talvel aisakella tilin
tuisat nurmil ringi käib.
Valmi, valmi, maitsev tera:
pesevad sind vihmaveed,
kiirteraspel kuum ja terav
läikivaks su kesta teeb.
Kasvuaeg on üpris põgus,
kasvama kõik kasvav peab,
iga kink ja iga nõgu
haljendab, siis koltub pea.
Pik’neb öö ja õhtupuna
miilab pimedusesuus,
longu langeb mõtlikuna
kõrrel pruuniks raskund tuum.
Möödub öö see, möödub teine
kumendava ehaga,
tuleb põimur peale einet
niidukiga, rehaga.
Täis on lokkamist ja kila
kuldseks küpsend põlluserv,
kostab rõõmlik laulukõla,
kaugub niitjaist kraaviperv.
Pea siis kerkivad vaid hakid,
koormaid veerleb kõigil teil,
haljad üksnes metsasakid
kolletuvail kauguseil.
I
4
SISUKORD.
Märkus:
Luuletused on märgatud *-ga.
Lk.
* Noored sepad. Gustav Suits ...........................................................
3
Mälestustest. А. M. Gorki................................................................
4
Maksim Gorki ..........................................................................
11
* Hommik. Juhan Liiv............................................................................12
Ilus suvepäev oli. Juhan Liiv............................................................13
* Suveõhtu maal. Marie Under............................................................14
Minu esimesed „triibulised". Eduard Vilde.......................................14
Eduard Vilde.................................................................................................22
* Lõikuselaul. Jaan Kärner
..................................... ..... • 26
Lenni Väikejärvelt. K. G. Paustovski............................................26
* Metsatöölised. Jaan Kärner................................................................. 33
Merehädalisi päästmas. J. Parijõgi................................................. 34
Vabrikusse. Eduard Vilde.......................................................... '•
4:3
Hingemaa. Fr. Tuglas .
65
70
Mägikotkas
..........................................................................................
'
* Vabad noored. Aira Kaal...................................................................... 71
Jutustusi Dzeržinskist. Jüri Hermann............................................72
* * * * S. Nõõtama...........................................................................34
Kõige kallim.....................................
85
* Laul Stalinist. M. Isakovski ................................................................. 89
Serjožast saab punaväelane. N. Ostrovski................................. 99
* Noor maa. Ukraina keelest................................................................. 98
* Taevas ja maa..........................
97
Meri. Fr. Tuglas.................................................................................... 499
Seadusemees. Ed. Vilde.................................................................... 493
" Mehed. G. Suits...............................
4^1
21
Kirjandust koolidele V
321
Lk.
Lenini lapsepõlv ja kooliaastad. А. I. Uljanova..................... 121
* Sinu tahtmist mööda kõik on teostund..................................... 127
Viimnepäev. M. Metsanurk ...........................................................129
Kupja-Kaarli adjustaadid. Ed. Vilde.......................................... 140
* Rändaja. Juhan Liiv.......................................................................... 145
Hunt. Fr. Tuglas.....................................................*
• • • ■ 146
Fr. Tuglase elust.................................................................................... *68
Laul — välk. VI. Majakovski......................................................... 181
Lugu laisast poisist. H. Adamson.................................................... 182
Lumetorm stepis. A. S. Puškin......................................................... 183
* Tondid. A. S. Puškin...............................................
186
* Talvehommik. A. S. Puškin .
188
* Talvine õhtu. V. Ridala......................................................................... *89
* Kui hea on mälestada. H. Visnapuu...............................................190
* A. S. Puškini elust. Lapsepõlve mälestusi.................................... 191
* Vang. A. S. Puškin...............................................................................192
* Ilja Muromets ja Kalin-Tsaar...............................................................*92
* Sõda............................................................................................................. 196
Tšapajevi surm...............................
200
* Valvurid öös. J. Kärner......................................................................... 205
Triivival jääpangal...............................................................................206
* Nõukogude lihtne inimene. V. Lebedev-Kumatš..........................218
Puškin kaheaastane...............................................................................219
Tsarskoje Selo Lütseumis....................................................................221
Karupoeg....................................................................................................225
Kohtumine Deržaviniga......................................................................... 226
Puškini juures Mihhailovskojes......................................................... 227
* Hoidjale. A. S. Puškin......................................................................... 232
Tarkussõnu tööst.................................................................................... 233
* Sõit. J. Sütiste.................................................................................... 234
Asuja. Fr. Tuglas....................................................................................234
* Teotse! H. Adamson...............................................................................241
Haavatu. M. Metsanurk .................................................................... 242
* Tiik ja Jõgi. I. A. Krõlov.................................................................... 258
Peipsil. J. Liiv......................................................................................... 259
* Varakevad. M. Under......................................................................... 264
Kevade tulek. A. Gailit......................................................................... 264
Direktori peni. R. Reiman....................................................................266
* Hunt ja Talleke. I. A. Krõlov......................................................... 279
I. A. Krõlovi valmidest.....................
280
322
Lk.
Esimesel mail. Džambul..........................................
282
Mälestusi Viktor Kingissepast.Selma Telman...............................283
* Viktor Kingisepp. H. Adamson......................................................... 288
Lapsed. А. M. Gorki...............................................................................289
Puu surm. L. N. Tolstoi......................................................................... 294
* Kevadetunne. V. Ridala ....
295
* Kilin-kõlin. J. Tamm ..........................................................................295
Nurjunud maailmareis. J. Vahtra......................................................296
* Künd ,..........................................................
312
Külv. A. Jakobson...............................................................................313
* Kasva, kasva! E. Hiir...............................
318
Vastutav toimetaja E. Päll. Korrektor B. Vahi. Tehniline toimetaja H. Treumann. Trükikoja tellimise nr. 1903. MB — 2736. Laduda antud: 23. XII 1940.
Trükki antud: 11. III 1941. Trükitähtede arv trükipoognas: 29,92 tuh. Trüki
poognate arv: 9%. Autori arvutuspoognate arv: 6,8. Paber: 54:81 cm 1/32
Trükiarv: 18000 eksemplari.
Trükikoda: „Tartu Kommunist", Tartu,
Ülikooli tn. 21/23.
Печатано на эстонском языке. К. Варес. Литература для школы. V класс. ГИЗ
Педагогическая литература, Таллин. Типография „Тарту Коммунист", Тарту,
улица Юликооли 21|23,
VaataA. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
I VI...A. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
I VIHK
RK
"PEDAGOOGILINE" KIRJANDUS
TALLINN 1940
A. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
RK
"PEDAGOOGILINE" KIRJANDUS
TALLINN 1940
Toimetaja K. Taev. Korrektor B. Vahi. Tehniline toimetaja H. Treu-
mann. Trükiarv: 17 500 eksemplari. Paber: 54 : 81 cm Türi paberi-
vabrikust. Trükk: Natsionaliseeritud Eesti ühistrükikoda, Tallinn.
Laul Stalinist.
Seal, kus kõrged mäed ja kaljud,
algas võimas kotkalend...
Olgu tormid, tuisud valjud,
kõik ta võidab oma teel!
Kõrgel lendame ka ise,
rinnus loidab õnneleek...
Kotkalennul, päikselisel,
juht meil näitab õiget teed.
Sellel tiivulisel ajal
laula maa ja laula meel!
Stalin — meie õpetaja,
tema jõud me soontes keeb.
Põllud jalge all meil noored,
võidetud on vetevood,
võimsad vabrikute koorid,
uuestsünd on igal pool.
Kivikindlas rivis sammub
ehtne enamlik laviin.
Targal stalinlikul rammul,
kotkalennul juht meid viib.
Elu kiirgab meie ajal
purpurpunaselt kui leek.
Stalin — meie õpetaja,
tema jõud me soontes keeb.
Punaarmee tulek pealinna.
I
Oli soe suvehommik enne jaanipäeva. Karla, Tiiu
ja Vello läksid hipodroomi juurde vaatama Puna-
armee tulekut. Karla oli kõige vanem, Tiiu oli Karlast
aasta noorem, kuid mõlemad saavad sügisel kolman-
dasse klassi. Vello, see oli veel hoopis väike. Tema
läheb alles esimesse klassi. Tal ei olnud veel kõik tä-
hedki selged. Aga muidu on Vello julge ja arukas
poiss. Ta armastab tanke ehitada ja tahab saada sõ-
duriks või inseneriks.
Kui lapsed jõudsid Paldiski maanteele, olid kõnni
teed tihedasti palistatud inimestega. Kõik tahtsid
näha Punaarmee tulekut. Keegi ei kartnud võõraid
sõdureid, kes tulid veoautodel, soomusautodel, tanki
del, jala ja ratsa. Küll neid tuli palju, kohe mitu tundi
võis järgemööda vahtida. Lennukid mürisesid pea ko
hal, mõned olid kolme mootoriga ja sõitsid nii mada
lalt, et punane täht tiibadel oli näha. Tangid oma teraslintidega veeresid pööraselt porisedes. Tiiu hoidis
kõrvu kinni, kuid Vello kilkas heameelest naerda, sest
temale meeldis niisugune otsatu põrin ja mürin.
Kõige rohkem oli veoautosid, need sõitsid pikka
misi urisedes nagu soomusautodki. Viimasena tulid
ratsaväelased. Sõdurid olid pikast sõidust kuuma il
maga higised ja tolmused. Mõned töölised vestlesid
sõduritega sõbralikult vene keeles ja paljud hüüdsid:
,,Elagu Punaarmee!“
4
II
Vello poetas ennast ühele suurele tangile päris lä
hedale ja küsis: „Misjaoks on neil niisugused pikad
ridvad peal?44
„Need on justkui raadioantennid,44 arvas Tiiu.
Karla teadis tõendada, et need olevat tõepoolest
raadioantennid. Nende kaudu komandör juhib lennu
kilt tanke, kui tuleb sõda, sest tangid ei tea ise, kuhu
minna. Vello oli ülearu julge ja tahtis oma käega
katsuda tanki, kuigi Karla ja Tiiu keelasid. Kui Vello
parajasti uuris tangi hambulist teraslinti ja rattaid,
märkas seda Punaarmee sõdur ja võttis ua sülle.
Tiiu ja Karla esialgu ehmusid, kuid nägid varsti,
et see oli asjata. Sõbralik sõdur tõstis Vello tangile
ja ütles kõigile imestuseks selges eesti keeles:
„Kui kasvad, saab sinust vahva Punaarmee sõ
dur, kes oskab juhtida tanki. Punaarmee on maa
ilma vägevaim ja kuulsaim sõjavägi, tal on lõpmatu
palju tanke ja lennukeid/4
„Mul on kodus kolm tanki. Ise tegin niidirullist
ja kummist tegin mootori. Sõidavad väga pikka
misi/4 seletas Vello tõsiselt ja uhkelt punaväe
lasele.
Tiiu ja Karla hoidsid naeru tagasi. „Mis sest kõ
nelda, mänguasjad,44 arvas Karla. „Meie tegime ju
lennukimudeleidki, mis kohe päriselt õhus lendasid,
aga ega sellega maksa kiidelda.44
Kui lapsed õhtul kodus isale jutustasid Puna
armee tulekust, kui see tuli vabrikust töölt, üdes ta.
^Nõukogude Liidus elavad kõik rahvad sõbralikult
koos. See on väga suur maa ja seal on töötaval rah
val hea elada. Tüdrukud on poistega samaväärsed
5
ja koolis nad armastavad palju õppida ja teha elus
head tööd.“
Punaarmee on oma kodumaal kõikidest väga ar
mastatud. Ka meie armastame Punaarmeed, sest ta
toob ka eesti töötavale rahvale vabaduse.“
Hipodroom — hobuste võidusõidu väljak; armee — sõja
vägi; komandör -— sõjaväe juhataja; samaväärne — ühe
väärne.
Töörahva vabariigi sünd.
Täna on puhkepäev, sellepärast isa tööle ei läinud.
Muidu läks ta igal hommikul Keila villavabrikusse,
kus pikad iseketrajad vokid ketrasid villast lõnga.
Mõnikord, kui käisin isale vabrikusse süüa viimas,
võisin kõiki masinaid lähedalt vaadata. Iseketraja
käib elektriga. Ta sõidab ise seina äärest kaugemale
ja müriseb siis nii kõvasti, et isa midagi ei kuule,
kuigi kõnelen valjusti. Siis keerduvad sajad lõngad
ja kerivad võrinal poolidele. Mõned lõngad lähevad
ka katki, kuid isa sõlmib need kiiresti kokku.
Teises ruumis asuvad kraasimasinad ja villahunt.
Kõikide nende ümber töötab palju mehi ja naisi.
Täna aga oli isa kodus ja meie Tiiuga tahtsime
teada, miks väljas lehvivad punased lipud.
Isa võttis Tiiu põlvele ja mina istusin laua juurde.
Vello, see oli ema juures pliidisuu ees ja meisterdas
uut tanki. Ema kooris kartuleid. Isa kõneles:
„Te mäletate veel Punaarmee tulekut ?“
„Miks ei mäleta, see oli 17. juuni hommikul,“ üt
lesin mina.
„No nii. Pärast seda pöördepäeval, 21. juunil võt
6
sid eesti töölised Punaarmee abiga riigi valitsemise
enese kätte/4
„Aga need olid ju kommunistid!“ hõikas Vello.
„Just nii, kommunistid. Need ongi, kes tööliste
eest, nagu sinu isa, on võidelnud ja neile paremat elu
nõudnud. Enne seda juhtisid riiki rikkad, need ei
hoolinud töölisest/4
„Miks nad ei hoolinud?44 küsis Tiiu.
„Nad ajasid omakasu taga. Mõnel neist oli mitu
maja, suur mõis maal ja palju raha. Aga mis on ol
nud meil? Te näete, lapsed, seesama üks väike tuba,
kus kuuekesi elame, haige vanaema, kellele ei jõua
tohtrit tuua, ja mure ning puudus. Te teate, et meil
ei ole mõnikord olnud, mida süüa. Mäletate, see oli
siis, kui mul ei olnud tööd?44
„Mäletame küll. Ema tõi siis poest leiba
võlgu.44
„Nüüd aga läheb töölise elu paremaks,44 jätkas isa
ja silitas Tiiu lumivalget pead.
„Nüüd on saanud Eestist hoopis uus riik: Eesti
Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eesti kuulub nüüd
Nõukogude Liitu, kus elavad sõbralikult koos paljud
rahvad, kõik teevad tööd ja kõiki juhib nüüd suur
töötava rahva juht seltsimees Stalin. Lipud lehvivad
sellepärast, et Eesti on nüüd nõnda muutunud, lipud
on töörahva rõõmuavaldus.44
,,Isa, aga täna pidi olema Vabadusplatsil suur mii
ting, kas meie läheme ka ?44
„Muidugi. Pange kohe riidesse! Ema tuleb ka
kaasa.44
Vabadusplatsil oli kõik linnarahvas koos. Lipud
lehvisid ja muusika mängis. Suured rongkäigud pea7
tusid tribüüni ees, kus kõneldi rahvale valjuhäälda
jäte kaudu. Kõik olid rõõmsad ja hüüdsid:
„Elagu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Elagu suur rahvaste juht Stalin!“
Väike Mall karjas.
J. Oro.
Punub jaanilillest pärga,
kõrval kõnnib lambatall,
hõikab mullikat ja härga
— karja läheb väike Mall.
„Musti, Musti, tule ruttu!“
hüüab koera ärevalt.
„Vaata, vaata, vana utu
puges läbi tara alt!“
Musti jookseb, Musti tõttab,
ajab looma pahateolt.
Tallekese sülle võtab
Mall ja toidab teda peolt.
Päeval Mallekese kari
rahulikult rohtu sööb,
karjasele maitseb mari,
Musti rataskuuti lööb.
Tuleb õhtu, vajub päike,
kari kõnnib koduteed,
järel Mallekene väike,
kaelas marjust heknekeed.
Äga peagi möödub suvi,
karjamaalt kaob naerukihk,
karjalapsel teine huvi:
pliiats, sulg ja koolivihk.
8
Riia ja Indrek.
i
Orul käis sel ajal karjas Riia: madal ja matsa
kas plika, silmad teisel kui haljad teraskillud, pilk
pisut altkulmu ja valkjad salgud alati silme ees.
Temal oli kallis kass, nii kallis, et ta teda alati
metsas kaasas kandis, mõnikord teise leivakottigi pis
tis, silgu- ja võikarpide ning piimapudeli juurde, kui
leivakannikas juba otsa oli saanud. Miks Riia seda
kassi kalliks pidas, sellest ei saanud ei Indrek ega
Ants aru, oli ju Miili tokerja karvaga, kõhn, peene
kaelaga, nurgelise peaga, kondise keha ja peaaegu
karvadeta sabaga — ühesõnaga, täielik solgutatud
kass. Ei aidanud midagi, et Riia temale kõik oma pa
remad suutäied söötis, kass jäi, nagu oli, niruks.
Indrek vihkas seda kassi nagu oma kurjemat vaen
last. Miks? Seda ta ei teadnud. Aga iga kord, kui ta
tahtis Riiaga juttu ajada ja kui kass siis nende vahele
ronis ja Riia ta sülle võttis ja silitas, oleks Indrek ta
heameelega tütarlapse käest kahmanud ja otseteed
Muska lõugu visanud, kes oli kasside rappimise peale
väga maias. Üks sündmus aga ajas Indreku viha kassi
vastu sinnamaale, et ta paratamata küsimuseni jõu
dis: kas Riia kass või tema, Indrek? Teist pääseteed
enam ei olnud.
Indrek leidis nimelt piirikraavi äärest karjalinnu
pesa. Seda lindu armastas ta üle kõige, sest tal oli
nii ilus kollane kõhualune, pikk saba ja õrn hääl. Ikka
uik ja uik, ning ise kõigutab oma pikka saba kuski
puuladval, nii et rütmilisse hällimisse satub kogu
keha.
9
Seda pesa näitas Indrek ka Riiale, kuid ainult
eemalt, et emalindu pesalt mitte hirmutada. Pesa sei
sis seni puutumata, kui munadest said pojad — nõrga
kesed pika, peene kaela, suure suu ja peaga looma
kesed, kes ajasid oma noka pärani lahti, kui ligi
minna. Mõne päeva pärast leidis Indrek pesa tühja —
pojad olid läinud. Koer ei võinud neid süüa, sest tema
kraabib harilikult ikka pesa käpaga pahempidi, aga
siin oli pesa korras. Võis oletada, et ehk juhtus mõni
uss pesasse, tema saab juba udusulis linnupoegade
allakugistamisega toime.
Indrek kutsus Muska pesa juurde ja laskis tema
nuusutada, aga see omandas kohe niisuguse tegumoe,
et ussist ei või siin juttugi olla. Muska hakkas jälgi
ajama, nagu otsiks ta kedagi neljajalgset. Kraavi
kaldale minnes leidis Indrek siit palja jala jäljed:
keegi oli üle kraavi hüpanud. Ka Muska hüppas nuus
kides üle kraavi. Indrek arutas, et kas ehk need ja
lajäljed linnupesa hävitamisega ühenduses ei seisa.
Veel polnud ta mingile otsusele jõudnud, kui Muska
haukuma hakkas, nagu hauguks ta kassi või orava
peale, kes on puus. Nüüd hüppas ka Indrek üle kraavi
ja läks Muskale järele. See seisis männi all ja vahtis
ülespoole: männi ladvas istus Riia Miili.
II
Kuna Indrek männi all endamisi arutas, hakkas
Riia hääl kostma: ta kutsus oma kallist kassi, nagu
ta seda ikka tegi, kui see metsas kaotsi läks. Muska
haukumist kuuldes arvas ta kohe, et Miili hädasse
on jäänud, ja tuli vaatama.
Nõnda sai Indrek temaga männi all kokku.
10
„Keela Muska ära, muidu ei tule Miili alla!"
ütles Riia Indrekule.
„Aga Miili on minu karjalinnu pesast pojad nahka
pannud," vastas Indrek.
„See ei ole õige,“ vaidles Riia vastu. „Milli ei söö
linnupoegi.“
„Aga näe, sööb jälle,“ kinnitas Indrek. „Muska
tuli talle pesa juurest mööda haisu järele."
„Muska ei tunne õieti haisu."
„Või Muska ei tunne õieti kassi haisu," imestas
Indrek. „Ära selle eest muretse, küllap tema juba
tunneb."
„Aga näe, ei tunne," kinnitas Riia. „Milli linnupoegi ei söö. Ma olen talle pakkunud, aga ei söö, ei
võta suu sissegi, ei nuusutagi hästi."
„Mis?" hüüdis Indrek. „Sina annad talle linnupoegi?"
„Ega mina anna, ta ise võtab," vastas Riia.
„Sa ju ütlesid, et annad."
„Ma muidu katsusin, et kas sööb, ega ma siis sel
lepärast andnud."
„Kas sa käisid täna minu karjalinnu pesa vaa
tamas ?" küsis Indrek.
„Ei ole käind, mitte ei ole," kinnitas Riia.
„Aga kelle jälg seal kraavikaldas on?" küsis Ind
rek. „Tänane, päris värske jälg."
„Mina põle seal käind, mina põle üle kraavi hüpa
nud," vaidles tüdruk vastu.
„Aga kes siis käis?"
„Kust mina seda tean. Eile käisin ma küll kraavi
kaldal."
„Ei, see jälg on tänane. See on sinu jälg, sina käi
11
sid Miiliga minu karjalinnu pesa kallal, tema pistis
pojad pintslisse,“ rääkis Indrek.
„Ei ole tema pist ühtegi, Muska haugub muidu,
Muska ei tea,“ vaidles Riia vastu.
Indrek ei võinud sinna midagi parata, et ta uskus:
Riia valetab ja Muska räägib tõtt. Aga Riia ajas tulist
rauda vastu ja sellepärast kutsus Indrek koera vii
maks ära, nii et Riia oma kassi männi otsast kätte sai.
III
Tõe jälile pääsmiseks tarvitas Indrek kurja ka
valust. Tal oli piirikraavi ääres jõhvilinnu pesa, kus
väikesed pojad sees. Seda pesa näitas ta Riiale kui
oma parimale sõbrale, keda ta läbi ja läbi usaldab.
Peale seda läks ta loomadega siit eemale, jättis Antsu
neid hoidma ja hiilis ise tagasi linnupesa juurde va
ritsema. Kaua ootas Indrek kõhuli maas mätaste va
hel. Juba läks tal aeg oodates igavaks ja ta tahtis
tõusta, et ära minna, sest ta hakkas uskuma, et Riia
oma Miiliga ei tule ega ole ka varemalt temaga üle
piirikraavi hüpanud linnupesa pärast. Aga kui ta oma
pea tõstis ja ringi vaatas, siis nägi ta Riiat, kes piiri
kraavi taga põõsa varjul piilus. Indrek langes mä
taste vahele, nagu oleks talle keegi puuga pähe löö
nud. Tal oli millegipärast nagu häbi ja kahju. Peagu
oleks ta tahtnud käpuli maas eemale roomata ja
mitte ainustki korda silmi enam Riia poole tõsta.
Ometi jäi ta paigale.
Kui Riia küllalt oli oma ümbrust uurinud, astus
ta viimaks kraavikaldale, kass süles. Ta kuulatas
nähtavasti teispere karjakella. Aga need ei võinudki
kosta, sest Indrek oli nad sammalt täis toppinud. Riia
12
võttis kassi ja hüppas temaga üle kraavi. Nagu varas
öösi hiilis ta põõsaste vahele kasetuusti poole, mille
all on jõhvilinnu pesa.
Indreku süda hakkas hirmsasti peksma, nagu
oleks tema see, kes roomab linnupesa poole, kass
kaenlas. Ta tahtis end liigutada, aga liikmed ei kuula
nud sõna. Ta mõtles hüüda, aga hääl oli kurku kinni
kuivanud, kähises ainult pisut. Nõnda lamas ta endi
selt mätaste vahel. Ja kui Riia viimaks kasetuusti
juurde jõudis ja ühes kassiga sinna maha kükitas,
hakkas Indrekul nii raske, et ta kõhuli maas nutma
puhkes, poetades aina pisaraid rohtu ja samblasse.
Nõnda kestis see tüki aega. Viimaks tõstis ta oma
märjad silmad üles ja nägi: Riia seisis juba uuesti
kraavikaldal, kass süles, uuris veel kord ümbrust ja
kadus siis põõsaste varju.
Indrek ajas end üles ja istus mättale. Alles na
tukese aja pärast tõusis ta jalule ja läks linnupesa
juurde: see oli poegadest tühi.
Karjalind — lambahänilane, karjasirk, kollane västrik;
jõhvilind — pruunselg-põõsalind.
Hädaohus.
i
Seekord olime kodunt vennaga lahkunud õige vara.
Kell võis olla kolm, kui olime juba järvel, kus vah
vasti õngitsesime keskhommikuni. Siis hakkas päike
valusasti kõrvetama ja kalad, enne nii aplad, puudu
tasid harva meie ussikesi.
„Jätame,“ ütles vend. „Nad niikuinii ei võta
enam. Parem lähme suplema."
13
„Tubli,“ olin nõus. „Läki suplema!“
Keerutasime õngenöörid ritvade ümber, mina hii
vasin kivi ja sõudsin kalda poole. Vahepeal kooris
vend end riidest lahti ja seisis lootsikus alasti nagu
porgand.
„Küllalt,“ ütlesin siis, silmitsedes järve põhja.
„Hüppame siitsamast vette!“
Peab ütlema, et oma kasinaist aastaist hoolimata
ujus vend nagu viidikas. Muidugi ei ujunud minagi
halvasti — olime ju mõlemad sündinud ja kasvanud
otse vee külje all. Niipea kui hakkasime kaela kand
ma, sulistasime juba vees.
Ka mina riietusin lahti ja siis, sulpsti! — otsekui
komando peale hüppasime mõlemad vette. Ning al
gaski meie tavaline hullamine ja vigurdamine, esiti
lootsiku lähedal, siis sellest ikka kaugemal, kaugemal.
Me kumbki ei pannud tähele, et vahepeal üks rünkpilv
oli katnud päikese ja üle järvepinna hakkas äkki
käima hoogsaid puhanguid. Aga kui seda märkasime,
oli lootsik meist niisama kaugel kui kallaski, kuid
järve pool küljes, sest tuul oli kaldast.
„Näe, kus meie lootsik!“ hüüdis vennas.
,,Ai, lootsik, lootsik!“ hüüdsin minagi. „Ujume
järele!“
Olles ujunud mõnikümmend sammu, taipasin sel
gesti, et polegi nii kerge lootsikut kinni püüda. Ei seis
nud ju meie sõiduk paigal, vaid tuul ajas teda ikka
edasi teispoole kalda suunas. Ning veel natuke edasi
tekkis minus kahtlus, kas me üldse jõuame lootsikut
tabada, sest ei tohi unustada, et me oma möllamisest
olime tublisti väsinud.
14
n
Heitsin pilgu kalda poole tagasi. See oli meist
juba märksa kaugemal kui enne. Kuid see oli ikkagi
kallas, kuna eespool olid ainult vesi ja põgenev paat.
„Pöördu ümber!“ hüüdsin vennale. „Uju kaldale!
Mina saan lootsiku üksindagi kätte. “ Seepeale ei vas
tanud vend midagi, kuid ta näis mind mõistvat ja
pöördus kohe tagasi. Mina aga pingutasin jõudu ning
vahe minu ja laineil loksuva paadi vahel vähenes.
Kuid varsti tundsin lodevast kõigis liikmeis ja suurt
õhupuudust. Olin lõpuni väsinud. „Ma ei jõua loot
sikuni,“ sähvas mõte peas. „Kas ei pöörduks minagi
kalda poole ?“
Jälle viskasin pilgu kaldale ja seekord võis see
pilk olla ainult ahastav. Nüüd oli kallas minust veelgi
kaugemal, ja seal, minu ja kalda vahel, sumerdas mu
väike vennas. Nägin ühe hetkega, et ta jõudis liiga
aeglaselt edasi, et see polnud kaugeltki endine vii
dikas. Täiesti nõutult tiirlesin mõne korra ühel ja sa
mal kohal, raske roidumus ihus, surmatusk südames.
Siis äkki selgus mu pea. Ujuda kalda poole oli
meeletus, sest sinna poleks ma iialgi jõudnud. Ainus
pääsmine oli lootsikus. Võtsin kokku oma viimase
jõu ja ujusin edasi, kuid mitte enam nii hingpuhult
kui enne, vaid hoidudes igast ülearusest liigutusest.
Ning lootsik näis mulle lähenevat. Vahepeal oli
päike pilverünka tagant jälle vabanenud. Ja ühes sel
lega vaibus tuul. Juba olin lootsikust ainult mõne
sammu kaugusel, kui üle vaikineva vee kostis kisa:
„Appi!“
Jääkülm juga jooksis üle minu selja, tungides
üdini, aga järgneval silmapilgul haarasin paadiser
15
vast kinni. Kuid ei siis ega pärastki ma ei mäleta
nud sugugi neid hetki, mil tõttasin uppuva venna
juurde. Teda polnudki näha, ainult pöörlev vesi ja
laisalt eemale valguvad veerõngad näitasid, et seal
end ägedasti liigutab mingi olend. Siis — võib-olla
viimseks korraks — kerkis veepinnale märg juukse
salk. Sellest haarasin kinni.
Suure vaevaga tõmbasin lootsikusse oma venna
ega mõistnud talle anda muud abi, kui pöörasin ta
küljeli. Ja siis alles hakkas temast tulema vett. Po
leks iialgi uskunud, et see pisike keha võib endasse
mahutada nii palju vett.
Kuidagi sõudsin kaldale ja möödus tubli tund,
enne kui hakkasin toibuma. Vend tõusis istukile, vä
ristas pead ja vahtis kaua järvele, otsekui näeks seda
esimest korda.
Hiivama —- üles tõmbama, näit. ankrut; hingpuhult — äge
dasti ; komando — käsklus; roidumus — väsimus; taipama —
aru saama; tusk — vaev, mure; vaibuma — vaikima; viidi
kas — väike kala.
Kui ma olin väiksekene.
Rahvalaul.
Kui ma olin väiksekene,
kasvasin ma kannikene.
Rma viis hälli heinamaale,
kandis kiigu kesa peale.
Pani käo kiigutama,
suvelinnu liigutama.
16
Seal siis kägu palju kukkus,
suvelindu liialt laulis.
Mina meelta mõttelema,
mõtteiema, võttelema.
Kõik ma panin paberisse,
raiusin kõik raamatusse.
Heinal.
Päike magab alles, aga juba tõuseb isa ja võtab
kase otsast vikati. Nagu sõnata käsul on ka teised
jalul ja varsti langevad õrn rohi ja lõhnavad lilled
võimsate pihtade ning terase ees.
Mina pugesin isa soojale asemele ja enne kui niit
jad kaarega kaugeneda jõudsid, olin juba uinunud.
Päike paistis kõrgelt läbi rohelise leheloori ja niit
jad olid kadunud, kui ärkasin. Ainult kaared la
masid ümberringi ja kaugel põõsaste taga helkis luisk
vastu vikatitera. Lähedal põõsa vilus kõpsis hobune
jalaga vastu maad, kaitstes end parmude eest, ja
kaarte harjal siristasid rohutirtsud.
Varsti ilmusid niitjad üksteise järel metsast,
lüües löeotsaga paksemaid kaari päikese kätte laiali.
Tuldi hommikueinele. Ema laotas vankriteki laiali
rohule ja ladus silgud ja leiva peale. Kaarelt toodi
heinasületäisi istumiseks ja niitjad asusid ringi üm
ber toidu.
Minu amet oli hobust joota, vihtu ja luudi teha,
teritajaile käia ümber ajada, tuld teha, kartuleid koo
rida ning suppi keeta. Teised läksid niitma, kuna isa
tuli minule näitama paika, kus võisin joota hobust.
See oli tüki maad meist eemal olev allikasoon, kust
endalegi söögiks ja joogiks tuli vett tuua. Pärast juba
astusin Lepule üksinda selga ja sõitsin allikale.
Kui määratud kohustustest aega oli, siis oli mu
armsaim lõbu mesilastele järele lipata ja nende pesi
otsida. Kui nägin, et mesilane lendas mett korjates
õielt õiele ja tal olid vahapüksid jalas, siis oli kindel,
et tal kuski lähedal on pesa. Kui ta oli küllalt õisi
2
Emakeele lugemik III
17
läbi sorinud, pistis ta äkki meekoormaga lendu otse
joones pesa poole. Mina sikutasin järele kuni pesani.
Otsisin siis kõrre ja imesin sellega kärjeaugud meest
tühjaks. Nii oli mõne aja pärast mitu pesa lei
tud, kust iga päev kordamööda käisin mett limp
simas.
Heinategu oli raske töö, aga siiski lõbus kõi
gile. Magada sai öösiti ainult kaks ja pool kuni kolm
tundi. Niiduajal sai keskpäeva palavuse tõttu tundi
poolteist lisa, aga looaeg ei lubanud sedagi. Aga sel
lest jätkus, jäi nööril ülegi.
Õhtul, niipea kui vikatid olid oksa heidetud ja pi
sut söödud, läks kogu metsas vastamisi huikamine
lahti. Ja varsti olid poisid ning tüdrukud kuskil
küüni juures koos, kust kõlas laulu ja kilkamist.
Järgmisel päeval katsusin minagi niita. Suuruke
ma siis olin! Nagu hanepoeg, kes hakkab rohtu näp
pima: lööd vikati otsapidi mättasse ja kukud ise
jütsti istukile. Aga teiste käes läks see nii ladusasti,
et ei pidanud mätas ega auk. Mätta kooris vikat nagu
kaalika, justkui võiks ta painduda, olgu augupõhja
või kivi ja künka järgi. Noored on teravad üksteist
töös tähele panema, ja kes vikatikanda kõrgele tõs
tes või kehaga noogutades niidaks, saaks kohe pilke:
,,Tüdruk tapab ussi,“ või: „Poiss, a’a uss põõsasse,
mis sa tast tapad!“
Kolmandal-neljandal päeval algas keskpäeviti,
niipea kui kastest mahti sai, looriisumine. Väledalt
vilguvad valged ja libedad rehavarred päikese käes,
ja riisujate punetavailt palgeilt voolab higi. Saad
sao järel tekib põõsaste vahele ja maapind jääb puh
taks pühitult siledaks nagu samet.
18
Üksteise järel tirib Lepu isa käe kõrval labud
kuhjasoovale. Magada värskes heinas labude vahel —
midagi mõnusamat ei saa kujutella.
Laupäeva õhtupoolikuks on kuhi valmis nagu
muna. Isa vaatab rahul olles veel kord alt üles kuhja
otsa: „Päris mütsakas sai teine,“ ja hakkab vankrit
valmis kohendama. Tühjad sööginõud põhja, vihad
ja luuad otsa ja kord värskeid kuhjariismeid kõige
peale.
Hobune on rakkes, aga juba läheb noorte naer
kaugel ees.
Tühjaks ning nukraks jäävad mets ja niidetud
rohupind.
Isa sõidab ühes hobusevankriga rehalasse. Võtab
seal looma eest ja viib aeda köide. Heinad pannakse
nurka hunnikusse ja vihad ning luuad laotakse, tüved
allapoole, seina äärde.
„Noh, tulite nüüd ko‘o jälle ... kõik õue ja rehalse
tõite kena heina ning kase haisu täis... Tulge nüüd
sööma koa, pudru laual jahtub muide äe ...“ lõpetab
heameelel ema, kes heinalistele on vastu tulnud, ja
pöördub ise ees kambrisse minema.
Labu — saad; lüsi, loed — vikativars; rehala — ruum rehepeksmiseks; soov — kuhjapõhi.
Niidumasinal.
i
Juku läks vanaisaga rukkipõldu vaatama. Oli pa
lav, vahetevahel puhus kerge jahe tuul.
Nad jõudsid põllupeenarde vahele. Vanaisa osutas
rukist ja sõnas:
19
„No küll on aga vili tänavu."
Ja tõesti, kõik kõrred olid kõrged ja suurte vil
japeadega. Rasked viljapead aina kaldusid alla
poole.
Vanaisa võttis mõne viljapea, hõõrus neid käte va
hel, vaatas, nuusutas, maitses ja siis ütles Jukule:
„Vili on valmis, pojuke, homme toome masina ja
hakkame lõikama."
Nüüd istusid Juku ja vanaisa maha, et puhata,
aga Jukul kipitas keelel üks küsimus, kuid ta ei jul
genud midagi küsida. Viimaks võttis Juku kõik jul
guse kokku ja ütles:
„Vanaisa, kuule, vanaisa ?"
„Mis on, pojuke ?"
„Mina võiksin juba hakata õppima niidumasinal
töötama."
„Õigus, Juku, võiksid küll hakata."
Poiss sai nüüd rõõmsamaks.
„Siis homme hommikul hakkan juba tööle."
„Mitte just homme hommikul/' ütles vanaisa,
„sina ei saa veel hommikul hakkama. Hobustel on tar
vis enne mürinaga harjuda, muidu hakkavad lõh
kuma. Aga peale lõunat võib juba katsuda."
II
Teisel hommikul sõitis niidumasinal põllule. Va
nem vend Jüri istus masinal, kuid Juku kõndis taga
ja silmitses igat masina liigutust.
Niidumasin ragises ja porises nagu suur parm,
vili muudkui langes.
20
Naised ja mehed hakkasid siduma vihke, vanaisa
pani vihud rõuku. Aga Juku mõtles selle üle, kuidas
saaks Jüri asemele masinale.
„Ja mis siin siis nii rasket on? Mis siin osata. Pea
asi — hobuseid juhtida ja nurkadel keerata/4 mõtles
Juku.
Lõuna aegu heitsid teised magama, aga Jukul ei
tulnud und. Ta oli kogu aja masina juures, vaatas
teda igast küljest ja tuli otsusele, et kõik selle masina
tegevus oleneb suurest rattast, millel hambad sees.
Poiss ronis ka mitu korda pukki ja imestas: mis
sugune hea vetruv iste! Kogu eluaja oleks Juku taht
nud sellel istuda.
Vanaisa ärkas esimesena, nägi Jukut pukis ja hak
kas naerma. Ka teised tõusid. Hakati hobuseid
rakendama, aga vanaisa sõnas:
„Täna on tarvis poiss masinale panna.44
„Aga ta võiks masina alla kukkuda ja hobused
võivad lõhkuma hakata/4 ütles isa.
„Oh, ei kuku, noh, küll te näete!44
„01e ettevaatlik!44 hoiatas isa. „Kui miski juhtub,
pea kohe hobused kinni.44 Poiss pandi masinale ja anti
ohjad kätte.
„Lase käia, aga tasa!44
Juku tõmbas ohjadest. Süda peksis kõvasti. Ho
bused kippusid edasi, vaata, et jooksma ei hakka.
Taga tuli Jüri ja seletas, kuidas hobuseid juhtida.
„Pahemale poole, pahemale! Ära rukkisse sõida!
Nüüd paremale poole!44
Müriseb niidumasin ja paksult langeb rukis maha.
Kramplikult pragisevad ja kummarduvad suured re
had. Rukis on tihe. Kolmas reha viskab vihu maha.
21
Ja rõõmust väriseb Juku masinal. Ta näeb, et asi
edeneb, vanaisa naeratab, aga peaasi on veel see, et
põllul on kaks temasuurust poissi, kes kadedusega
Jukut vahivad.
Vabrik.
i
Igal õhtul, kui pimedaks läks, lõid vabrikutuled
põlema. Need tuled ei paistnud üle Salumäe meie kü
lasse, aga kuma paistis küll. Taeva-alune punetas ja
lõkendas, justkui oleks Salumäe taga suur tulekahju.
See kuma paistis veel kaugemale kui meie külasse,
ikka mitme kilomeetri taha. Kui me käisime mineval
sügisel Kalmu tädil võõrsil, siis paistis see kuma
nende õuegi. Taeva-alune oli valge, justkui hakkaks
sealt uus, teab kui suur päike tõusma.
Aga kõige toredam on neid tulesid Salumäelt vah
tida. Siis on nagu tuhat tondisilma, et araverelisel
tuleb kohe hirm peale. Põletusahju suust lööb vahel
pikk leek välja, see on nagu suur punane keel. Limp
sab paar korda ümber ahjusuu, siis tõmbub jälle suhu
tagasi. Aga mehed selle põletusahju suu ees on siis
nagu sipelgad või mustad täpid; mõnikord jälle liigu
vad justkui mustad varjud. Ja pagan teab, need tuled
nagu elaksid, vahel vaatad, vaatad ja näe — pilguta
vad sulle silmi.
Kui sedasi Salumäel istud ja tulesid vahid, siis on
üsna vaikne, aga päeval kuuldub kõik kära ja müra
Salumäele. Ja imelik küll: hunt loksutab kive süüa,
ikka krauhh-krauhh, midagi undab — aga hääled tu
levad justkui maa alt.
22
Mõnikord kukub põletusahju ees mehe käest raudlatt maha, ja siis läheb kaua aega mööda, enne kui
Salumäel kuuled, et tegi tumedalt prauhh!
II
Kui oli suvi, siis mängisime igapäev tsemendivab
rikut. Mina, Sule August, Reedu Artur ja teised poi
sid ka. Joosep ei mänginud, tema on väike ega oska
vabrikumees olla, ta vaatas niisama. Juuriku Juliust
me ei võtnud, sest tema on tige ja lõhub kõik asjad ära.
Vabrik oli Sule õues aia ääres. Esiti pidime vabriku
meie õue tegema, sest meil on suurem õu, aga nende
ema ei hakka pahandama, et: „Mis te ajate siia kolu
kokku!“ ega lahuta vabrikut ära. Seal olid siis põle
tusahjud ja veski ja muud. Kust plonnid üles läksid,
seal oli niisuke viltu sild. Vabrikus ulgus ühtepuhku,
aga kõige raskem töö oli ahjude juures. Seal jäid me
hed ühtelugu haigeks. Siis olin mina tohter, koputa
sin meestele rinna peale ja ütlesin:
„Ega seal ahjude juures kopsud üle kümne aasta
vastu pane.“
Kõige rohkem mängisime töömehi. Meil olid puu
hobused ja vankrid ja puust mehed. Kui midagi rää
kisime või tegime, siis ikka justkui oleks puust me
hed teinud või rääkinud ... mängus nii. Mustiku Villu
oli jalamees. Ta seisis plonnisilla juures ja hüüdis:
„Hii-va!“ Siis hakkasid plonnid minema. Kui plon
nid üles said, siis hüüdis jälle: „Topp!“
Mina mängus viina ei võtnud, sest nõnda ei saa
tubli töömees olla. Igal hommikul, kui isad olid vab
rikusse tööle läinud, läks August aia otsa ja tegi
vabrikuvilet, et: „Tuut... tuut!“ See tähendas siis, et
23
— tööle. Siis meie panime hobused rakke ja kihuta
sime nii, et tolm taga. Et kui hiljaks jääme, siis
saame Sitsi Antsu käest riielda. Jalamehed panid
põlled ette ning kotad jalga ja läksid jala, ise viibu
tasid käega.
Tohutu — väga suur; kontor — kantselei; plonn — toortelliskivi, põletamata.
Maidu ja Miku.
i
Nad olid esimesed, kes jõudsid esmaspäeva hom
mikul kooli. Õpetaja oli lasknud panna koolitoa ahju
juba kütte. Kui hea oli poistel istuda küdeva ahju ees!
Mäidul läks esialgu meelest seegi, et tal taskus on
tädi kingitud kummipall. Siis tuli tal see meelde ja
ta tõmbas palli taskust välja. „Hakkame mängima!“
ütles Miku. Mäidu oli nõus ja algaski pallipildumine
koolipinkide vahel. Mäng oli poistele päris huvitav.
Kuid korraga tuli asjale ootamatu lõpp: Mäidu vis
kas palli vastu akent ja tärtsti! oli selle sisemine
ruut katki. Poisid ei saanud lugeda esialgu kolmegi.
,,Mis ütleb nüüd õpetaja!“ sosistas viimaks Mäidu.
„Ärgem lausugem sõnagi!“ arvas Miku, „ega keegi
ju tea, et meie tegime.“ Varsti tulid kooli teisedki
lapsed. Et aga oli alles hämarik, ei märganud tõe
poolest keegi, et aken on katki.
II
Õpetaja silmas aga kohe klassi astudes katkist
ruutu. Algas järelepärimine. Kuid keegi ei teadnud,
24
kes on süüdi. Kui küsimine ei andnud tagajärgi, sele
tas õpetaja, et see on autu, kui kellegi süü läbi sünnib
kahju ja see ei tunnista seda üles. „Arusaadavalt ei
teinud süüdlane seda meelega/4 seletas õpetaja, „õn
netus juhtus muidugi kogemata. Aga igaühel meie
seast peab olema ometi nii palju julgust, et ei hakka
salgama oma süüd/4
III
Miku vaatas Mäidu poole. Süda tuksus tal
kuuldavalt. Ta arvas, et Mäidu tõuseb ja tunnistab
süü õpetajale üles. Aga Mäidu jäi istuma. Ta vahtis
enese ette lauale ja nähti võitlevat iseenesega. Poiss
kahetses, et ta ei tunnistanud kohe üles. Nüüd oli tal
nagu häbi tõusta. Korraga tõusis Miku püsti. Mäidu
tundis, kuidas tal kõrvad läksid kuumaks ja silmad
kirjuks. „Maksame üle hulga klaasi välja, siis olgu
süüdlane kestahes/4 lausus Miku. Mäidu süda läks
natuke kergemaks. „Mitte raha pole siin tähtis/4 vas
tas õpetaja, „selle saame kuidagi kokku. Inetu on
aga see, et süüdlasel pole nõnda palju julgust, et ta
tunnistaks üles oma süü. Annan teile viis minutit
aega. Seni kogugu end süüdlane ja ütelgu ära; ma ei
karista teda mitte.44 Nende sõnadega lahkus õpetaja
klassist.
IV
Miku võitles enesega. Et tema ei olnud just
otseselt süüdi, sest palli viskas aknasse ju Mäidu,
oli Miku süda natuke kergem. Viimaks jõudis ta aga
siiski otsusele, et tema kui Mäidu kaasmängija on
ühtlasi ka tema kaassüüdlane. Ta lahkus klassist.
25
„Mina olen süüdlane!“ ütles Miku, astudes õpetaja
tuppa, „homme toon raha klaasi eest ära.“ — Tubli
poiss!“ kiitis õpetaja, pannes lahkesti Mikule käe
õlale. Klassiuksel tuli Mikule vastu Mäidu. Viimane
ei võinud aimatagi, et Miku käis õpetaja juures. Ka
Mäidu astus õpetaja tuppa ja lausus rõhutult: „Mina
viskasin ruudu palliga katki.“ õpetaja imestas väga.
Teada saades lähema järelepärimise peale, kuidas
lugu oli tõepoolest, kiitis õpetaja mõlemaid poisse, et
nad said viimaks enestest võidu ega varjanud tõtt.
Sügise tulekul.
J. Oro.
Ma nägin täna pääsukesi
reas aialatil istumas
ja teisi laululinnukesi
end parvedesse kogumas.
Veel vaatab pilvepilust päike
ja paitab põldu leinavat.
Teeb mesilane viimseid käike
kesk kanarbikku õitsevat.
Ja veskijärves vabisedes
veel kiigub koltund pilliroog,
kui tuuleiilist rabisedes
lööb äkki alla vihmahoog.
Veel pisut päikest möödund suvest,
veel nõmmes õitseb kanarbik,
ent uduvihmast hommikusest
on tunda sügis hall ja pikk.
26
Veetilga elukäik.
i
Suure mere rüpes tantsisid tuhanded väikesed
veetilgad nagu rõõmsad lapsed päikesepaistel, lastes
endid tuulest kiigutada. Üks neist oli iseäranis üle
annetu ja püüdis ikka kõrgemale karata. Kui ta taeva
poole vaatas, mis nagu teine meri ülal kõrgel seisis
ja mille küljes päike edasi jalutas, tuli talle kange
igatsus ka üles tõusta, et seal siniõhus võiks ümber
rännata ja ülalt maa peale vaadata. Viimaks palus
ta päikest, et see ta üles tõmbaks. Päike saatis ka
kohe oma kiired alla, ja et veetilgal ei puuduks seltsi
mehi pikal reisul, võtsid kiired veel hulga teisigi tilku
kaasa.
Nähtamatuks veeauruks muutunud, tõusid til
gad kõrgemale ja rändasid seal tuulehoo juhatusel.
Nende silm nägi ülalt ütlemata palju uusi asju.
Viljapõllud, metsad, külad ja linnad, need kõik olid
neile enne tundmata olnud. Siin nägid nad talupoega
oma põldu kündmas, seal ratsanikku tulise hobuse
seljas kihutamas, siin hoidis karjane oma prisket
karja, seal lendasid ning laulsid linnud puude otsas.
Oma suures rõõmus ei pannud veetilgad tähelegi, et
päike üha enam oli madalale veerenud. Õhk läks
jahedaks ja meie veetilk ei teadnud nüüd, kust
öökorterit saada. Seal võttis ta nõuks maa peale tulla;
liugleski alla, ja lahke roos avas talle ukse.
Hommikune koidupuna äratas veetilga unest. Vee
tilk istus roosilehe serval ja palus tõusvat päikest:
„Võta mind jälle kaasa ja lase mind kaugele üle
maailma reisida!“ See sündiski. Kui aga päev pärast
27
liiga palavaks läks, lõppes veetilga jõud ja ta soovis
jälle olla oma ema rüpes, suures meres. Ja siis tõusis
kange tuul, ajas kõik veetilgad kokku, nii et neist sai
paks pilv; nad isegi ei teadnud, kuidas see sündis, aga
pea olid nad suured nähtavad veepisarad ja langesid
üksteise järel allapoole. Küll see kohises ja kahises;
inimesed aga ütlesid: „Vihma sajab.“
II
Meie veetilk sadas ühe kingu otsa; tuhatnelja
hüppas ta sealt alla, teised tema järel, justkui sõ
durid oma kindrali kannul. Pea oli neid nii palju koos,
et neist sai väike vahutav oja. Kui nad tüki aega
nõnda üheskoos olid joosnud, siis kuulsid nad suurt
kohinat ja nägid maja, mille ees seisis valge, tolmune
mees ja ladus jahukotte vankrile. Maja kõrval jooksis
suur ratas ringi, millest jõgi üle voolas. Ka meie vee
tilk pidi rattast üle minema ja arvas juba, et ta seal
kaotab oma elu, aga pääsis ikka veel. Nüüd jooksis
ta jälle edasi ja jõudis viimaks ühte tiiki; seal tõstis
neiu ta kapaga välja ja valas oma valgele pleekivale
kangale. Juba oli vaesekese jõud nõrkemas; seal an
dis päike talle uuesti tiivad, et ta edasi võiks lennata.
Seekord kandis tuuleõhk ta põhja poole. Kui ta
seal oma seltsimeestega külma üle kaebas, sai ta kor
raga ilusa kasuka selga; ta muutus väikeseks val
geks täheks, mis pikkamisi maa peale langes; rahvas
aga ütles: „Lund sajab!“ Kui kaitsev vaip katsid nüüd
külmetunud veetilgad pool aastat maapinda, kuni ke
vadine päike nad uuesti äratas ja nad oma valge ka
suka seljast heitsid. Nad rändasid mööda põllupee
nart edasi jõkke, kus neile õnneks sai aurikuid kanda
28
ja neid suure mereni saata. Siin sai meie veetilk jälle
oma vendade ja õdedega kokku ja rääkis neile, mis ta
oli oma pikal reisul näinud ning kuulnud.
Kui sinagi merekaldale juhtud ja seal ilusal suve
õhtul kõnnid, siis kuuled tasast sosistamist ja sala
jast kohinat. Need on veetilgad, kes üksteisele rää
givad imeasju, mis nad oma pikal reisul näinud.
Lõunamaale.
i
Sügis hakkas tulema. Toomingalehed muutusid
pruuniks, juba kolletasid üksikud kaselehed ja lange
sid maha. Putukaparved, mis igal suveõhtul olid
heljunud heinamaade ja soode kohal, hakkasid kadu
ma. Siis ütles ühel päeval noor pääsuke Piirik oma
emale:
„Ema, ma ei tea, mis minuga on: tunnen imelikku
rahutust, tahaks nagu ära siit, tahaks lennata kuhugi
kaugele, kaugele ...“
„See on loomusund, poeg,“ ütles vana pääsuke
Vidiit, „see kutsub meid kõiki rändama kaugele soo
jale maale. Sinna lendame varsti kõik. Püüa nüüd veel
hoolega putukaid ja harjuta lendamist. Pea meeles:
ainult tugevamad jaksavad lennata üle kaugete maade
ja merede soojale maale.“
Nüüd hakkas Piirik hoolega putukaid püüdma. Ta
lendas sooserval ja tiigi kohal, kust võis veel leida
vähesel arvul sääski ja kihulasi. Samuti tegi ta hoo
lega lennuharjutusi, korrates sealjuures ema sõnu:
„ainult tugevamad jaksavad lennata üle kaugete
maade ja merede soojale maale.“
29
Mõne päeva pärast koguneti külaservale parveks,
istuti telefonitraatidel ja peeti nõu. Mõned leidsid, et
nende pojad pole veel küllalt tugevad, et reisuga alata,
peavad veel tublisti sööma ja lendamist harjutama.
Peatuti veel mõni päev. Vanemad toitsid noori ja nõr
gemaid ning õpetasid neid lendama. Emal oli heameel
Piirikust, kes oli tugev ja osav lendama nagu vana
pääsuke, kuid muret tegi Piiriku õde Tidiit, kes oli
teistest palju nõrgem ning saamatum. Temale tõid
sääski ka teised vanad pääsukesed, kuni arvati, et
tugev on küllalt.
II
Siis ühel päeval koguneti viimast korda telefonitraatidele, sädistati ja tehti otsus ära lennata. Ühe
vana pääsukese märguandel tõusti korraga lendu,
tehti paar tiiru küla kohal, hüüti jumalaga ja lennati
lõuna poole.
Piirik ja Tidiit lendasid kogu aja ema kõrval. Mida
rohkem lõuna poole, seda enam nähti teisi ränd
linde. Suurtes parvedes tulid nad põhja poolt ja lenda
sid lõuna poole, sealjuures valjusti häälitsedes. Piirik
ja Tidiit sädistasid teistega vahvasti kaasa. Mõnikord
täitis häälitsemine õhu nii, et ei olnud võimalik kuul
da üksikuid hääli, kogu taeva-alune rõkkas koorihüüdeist. Ikka edasi, edasi! „Ainult tugevamad jõuavad
pärale,“ kordas Piirik jälle ema sõnu ja põikles osa
vasti kõrvale suurte röövlindude eest, kes hakkasid
saatma laululindude parvi.
Kui viimaks väheste peatustega jõuti kauge mere
kaldale, leiti, et paljud puudusid. Mõned nooremad
olid väsinud teel ja hukkunud tormis, teised olid lan
genud röövlindude saagiks, kolmandad olid sattunud
30
siinsamas merekaldal linnupüüdjate inimeste võrku
desse. Teiste hulgast puudus ka Piiriku õde Tidiit. Piirikul oli õest kahju, kuid endast oli heameel, et on
tugev ja jõuab teistega kaasa lennata.
Merel lennates sattusid nad tormi kätte, mis neid
vintsutas mitu tundi. Tormis hukkusid jällegi paljud,
kuid Piirik pani vastu. Peaaegu meelt heites võitles ta
tuulega ja kordas alalõpmata: „01en tugev, ei anna
alla, ei anna alla ...“
Viimaks ei suutnud enam, lendas ema kõrvale ja
hüüdis:
„Enam ei jõua, ema, enam ei jõua!“
„Katsu veel, katsu veel mõni minut!“ lohutas ema.
„Näed, seal eemal on laev, seal puhkame. “
III
Piirik pingutas viimase jõuga. Laeva kohal laskus
alla puhkama kogu parv, kattis vandid ja köied, mas
tid ja laevalaegi. Väsinult langes Piirik kajuti ette ja
jäigi sinna hingeldades lamama.
„Linnud meie laeval!“ hüüdsid madrused ja liiku
sid ettevaatlikult laevalael, et mitte mõnd väikest rän
durit jala alla tallata. „Linnud ennustavad õnne!“
Noor laevapoiss võttis Piiriku hellalt pihu peale ja
kõneles:
„Oh sa väike pääsuke, kuidas su süda tuksleb!“
Tüki aega puhkasid pääsukesed laeval, siis lendasid
jälle edasi. Piirik oli pärast puhkust jälle tugev ja len
das vahvasti ema kõrval. Kuid ikkagi väsis aeg-ajalt
mõni nõrgem, langes alla ja leidis voogudes külma
haua. Teised ei saanud aidata, nad tõusid veel kõrge
male, kus tuul on vaiksem, ja lendasid ikka edasi.
31
Vastu õhtut suurenes torm, vihma hakkas sadama.
Kuid juba paistiski taevarannal kauge lõunamaa ja
helkis tuletorni-tuli. Selle tule peale lennati, viimast
jõudu kokku võttes. Kuid viimaks maabuti lõunamaa
rannal, oli Piirik jällegi niisama väsinud nagu laevale
laskudeski.
„Kas nüüd olemq päral ?“ küsis ta emalt.
„Ei ole veel, me lendame sinna, kus paistab päike
kõrgelt ning soojalt, — kuid suuremad hädaohud on
möödas."
Piirik puhkas merekaldal ja nägi, kuidas ikka uusi
ja uusi parvi saabus lõunamaa rannale. Kõik olid sur
mani väsinud. Mõni lendas otse tule peale, lõi peaga
vastu tuletorni klaasi ja langes surnult voogudesse.
„Ei oleks võinud aimata, et kauge lõunamaa tee
kond on nii hädaohtlik,“ mõtles Piirik. „Aga mina
olen tugev, jõudsin lennata üle kaugete maade ja
merede. “
Maabuma — maale tulema, laskuma; hukkuma — otsa
saama, surma saama; rändama — see, kes rändab, rändaja.
VaataA
A. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
II VIHK...A
A. SAKK
EMAKEELE LUGEMIK III ÕPPEAASTA II VIHK
«PEDAGOOGILINE KIRJANDUS" TALLINN 1940
Sügisene. Kuldseid lehti puudelt Üle tühja välja puhub kõle tuul. langeb sahinal. Sinine on külmast Häälitsevad nukralt karjalapse huul. haned taeva all. Pole mingit rõõmu Nagu unes mööda sügisesel teel. suvi libisend. Ainult pihlakates Päike pilve varju punab kobar veel, ära peitnud end. punab nagu lootus, et kõik uuesti ärkab siis, kui tuleb kevad tagasi.
Päikese poole. Päikesele järele! Hommikud muutusid külmaks. Päike tõusis hilja ja läks vara looja, ööd muutusid pikemaks, udud las kusid endisist paksemana. Sügisepuna asendas rohe lise suve. Kord puhteajal lendas noor kurg üle märja heina maa. Kui ta astus vette, tõmbas ta kohe ühe jala tiiva alla ja tõmbus külmast kössi. Imelik, mõtles ta, kui külm vesi! Ei saa supeldagi... nagu hammustab jalgu ... Kurg tonkas nokaga pea veest välja pistnud konna, lõi aga mööda ja hüppas mättale. „Ja mihuke udu! ...“ kõneles ta. Kas läheb ilm tõesti üha külmemaks? Mis on juhtunud päikesega? Noorele kurele meenus, et sooheinad muutusid 3
Emakeele lugemik III
33
viimaseil päevil ikka torkavamaks, ikka vähem oli näha konni ning veeputnkaid ja sageli tuli heita vii masel ajal magama tühja kõhuga. Aga kui hea oli suvel, kui öö oli lühi-lühike! ... Kuidas oli lõbus, kui ümberringi hüplesid konnad, saagisid sirtsud ja pugu oli nii täis, et oli raske käia! Aga nüüd! Konn pistis jälle pea otse mätta kõrval veest ja krooksus. Kurg lõi kiiresti nokaga ja ... tõmbas välja suutäie soopori. Konn oli juba kaugel ja pistis hoopis teisal pea veest. ,,Otsas on teie võim, otsas!...“ krooksus ta. „0!ete hävitanud palju meie rahvast. Nüüd, vennas, ei ole enam nii kerge käia mööda sood ja pidada röövliametit: talv on ligidal, vennas!“ ,,Talv?“ küsis vihane ja näljane kurg. ,,Mis see on?“ „Ah kas ei tunnegi? ... Halb asi! Mina olen pida nud juba ühe vastu... Külm tuleb, sajab valget lund... vesi kaob ...“ „Kuidas kaob?“ küsis hämmastunud kurg. „Lihtsalt kaob, muutub kõvaks. Lööd nokaga nagu vastu puud... nii on asi! Meid, vennas, siis enam kätte ei saa: meie poeme niisugusesse paika, kust meid ei leia südapäevaajalgi tulega kätte... Jah! ronime mutta ja magame terve talve! ...“ „Ja kuidas siis meie? ...“ „Noh, see on juba teie endi asi. Aga mina mõt len, et see ongi teie kõigi ots.“ „Ots? Mis ots?“ „Ah seda ka ei saa aru?... Noh, head päeva! Külm on mul siin vestelda sinusuguse tobuga. “ Konn sukeldus vette. 34
Siis laskus ligidale maha parv kurgi. „Ahaa! Siin sa oledki!“ ütles kure-ema ja hakkas nokaga vees sulistama. „Ja meie otsime ja otsime sind.44 „Ajad on halvad... halvad ...“ kaebas emakurg, kes ei leidnud midagi söödavat, „aiva savi ja liiv... Kas sina leidsid midagi ?“ küsis ta noorelt kurelt. „01i siin konn, põgenes. Ja ongi külm minna vet te... Seevastu aga sain teada palju uudist/4 „Mida?“ „Konn kõneles mulle talvest, ütles, et tuleb talv, et kaob vesi...“ „Noh, mis meil sest talvest! ... talv ei tähenda midagi... Temale on talv hirmus, meie oleme tuge vad linnud, meid talv ei kohuta.44 „Aga päike! Päike ju põgeneb meilt... ööd on juba pikad ...“ ütles kurvalt noor kurg. „Meie lendame päikesele järele!44 ütles vana kurg. „Päikesele järele!44 hüüdsid heledasti kõik kured ja lehvitasid tugevaid tiibu. Ja noore kure süda läks rõõmsaks, kui ta kuulis neid hüüatus!. Kurepaar lendas tuttavale aasale. Udu harvenes, päike hakkas soojendama ja õhk täitus kurgede kisast. „Kurr-lõõ-kurr-lõõ-kurr-lõõ! ... Päikesele järele! päikese juurde!44 kajas kurgede laul.
Teeleminek. Läbipääsmatusse ja mättalisse sohu oli kogune nud kureparv. Kured olid rahutud, ringlesid ja hüple sid, lehvitasid tiibu. 35
„Miks meie rahvas on täna nii rõõmus ?“ küsis noor kurg. „Täna ootame teekaaslasi,“ vastas vana kurg. „Varsti asume teele. Tulevad juba külmad ... On aeg rännata soojele vesile ... Seal on päike, kõrged rohud. On aeg minna üle merede!“ „Aga mis on meri?“ küsis noor kurg. Ja emakurg hakkas talle kõnelema kaugeist maist, soojest meredest, suurist jõgedest, aasadest ja soo dest, kus palju mitmesuguseid linde leiab toitu ja varjupaika. „Ja kas sina oled seal käinud ?“ küsis noor kurg vaimustuses. ,,Kas oled näinud seda kõike oma silma dega? ...“ „Jah,“ vastas emakurg, „nägin kõike: küll merd, küll kõrgeid mägesid, küll põlde täis maitsvat riisi. Seal on hele-hele päike ... ja vesi on soe ... seal on hea!“ „Miks lendasite siis ära?“ „01eme harjunud nõnda. Kevadel ehitame siin pesi, kasvatame lapsi ja ootame, millal jälle tuleb aeg lennata merede taha ... Nüüd on see käes ... Vaata, seal ongi meie seltsimehed!“ Õhk kajas rõõmsaist hüüdeist: „Kurr-lõõ-kurrlõõ!“ Soo kohale ilmus suur kurepere, mis lendas kolm nurkse kiiluna ja laskus aegamisi. Kära suurenes. Kured jutustasid uudiseid, pidasid nõu, tegid plaane, valmistusid kaugele ja ohtlikule teele. Jah, hädaohurikkale! Ei jõua kõik sooja mereni. Mõne võtab haigus, mõne vihm ja sellele järgnev 36
külm, mõne tapab kuul, mõni nõrkeb ega jõua teistele järele. Aga miski ei kohuta neid. Nad igatsevad päi kest, nad lendavad läbi pilvede, läbi tuule ja vihma, lehvitades oma suuri tiibu ja hüüdes rõõmsasti alla: „Kurr-lõõ-kurr-lõõ! “ Nad lendavad järele päikesele. Noor kurg oli rõõmus: ta ei lenda ju üksi. „Kui palju on meid! Kui palju!“ sosistas ta, pin gutades tugevaid tiibu. Kurg vaatas ringi ja tal hakkas kahju soost, pesast, neist soojest päevist, mis ta oli veetnud siin, hüpeldes konnade ja rohutirtsude järele. Talle mee nus, et oli õppinud siin lendama, oli kukkunud vette ja rabelnud tiibadega. Õhtuks tuli uus parv, öösi veel uus. Kära ja müra oli soo kohal. „Kui palju on meid!“ sosistas kurg uinudes. „Me lendame päikesele järele!"
Äralend. Kurg ärkas vara. Päike ei olnud veel tõusnud kau gete metsapalistuste tagant. Kerge udu hõljus soo kohal. Sajad kured seisid mättail ühel jalal ja nokitsesid end siit-sealt. Ärev kisa käis üle soo. Teele! Teele!... Kõrgeima mätta otsas seisis vana kurg ja ta hüü deid kordasid kõik teised. Tekkis tiibade kohin ja soo ühest äärest tõusis lendu kureparv. Noor kurg jälgis seda silmadega. Parv tõusis üles kõrgele, jäi siis nagu seisma, korraldus kolmnurgaks ja hakkas sujuvasti liuglema lõunasse. 37
„Kurr-lõõ-kurr-lõõ!.. kajas taevast mahajää nuile. Noor kurg ootas isa ja ema, tammudes kannata matult ühelt jalalt teisele. „Noh, nüüd lähme meiegi!“ ütles juurderuttav isakurg. „On aeg! Lendame nüüd kõik need, kes elasid siin soos. Vaata lennul hästi ümberringi... Kui juh tud suveks lendama tagasi siia ilma minuta, pea mee les paik. Lennul vaata teed, kuidas voolavad jõed, kus seisavad metsad ja linnud, kuhu laskub päike ... Pea meeles, nüüd lendame päikese juurde. Tee sama, mis mina! ...“ Uuesti hüüdis vana kurg kõrgelt mättalt: „Nüüd meie parv! ... Üks ... kaks ... kolm!“ Noolena lendas noor kurg tugevate tiivalöökidega üles õhku. Rõõmus hüüatus tungis ta rinnust: „Kurrlõõ-kurr-lõõ!“ „Nägemiseni, soo! ... Nägemiseni, vanad pesad!“ Soo kadus ... All olid metsad ... jõgi keerles põõ saste vahel. Eemalt paistis küla ... Hele kiirtevihk säras läbi õhu. Maa serva tagant tõusis suur punane päike ja rõõmsasti tervitas teda kureparv. Pugu — söögitoru laiend lindudel; sujuvast! — liuglevalt; sukelduma — vee alla minema.
Eksinud. i
Ulla oli väga iseteadev. Oli ju üldine arvamine, et tema teab ja leiab ikka paremad marjametsad. Ainult Raudio Kalle kiitles, et selliseid marjametsi leiab temagi ja veel kinnisilmi. 38
õhtul kohtas Ulla Kallet, kes teiste poistega tuli marjult. Neil igaühel oli suur korv täis ja nii tore daid palukaid, täiesti küpsi ja suuri kui jõhvikaid! ,,Oleme leidnud hea marjametsa!“ ütles Kalle, millele teised poisid lisasid kohe seletuseks, et Kalle on selle leidnud. Kalle käskis Ullagi homme tulla nendega, et näeks kord õiget marjametsa! On niisugune pikk nõmmeseljak, mille nõlv päris punetab. Selle nõlva all on soine madalik ja seal on mattad täis, et kihiseb, ja nii suured! Ja Kalle seletas täpselt, kus marjamets on. „Tule aga varsti,“ soovitas Kalle Ullale. Ulla ütles ükskõikselt, et ta läheb oma marja metsa, sest ta teab niisugust, et paremat ei või olla. Aga otsustas eneses, et nad lähevad sinna Kalle mar jametsa õige vara hommikul, et jõuavad noppida oma nõud täis selleks ajaks, kui tuleb Kalle. Võtavad hästi suured nõud, et ei jää Kallele ega teistele pois tele midagi! „Mina tean nüüd hea marjametsa!II 14 *kiitles * ta oma seltsilistele, keda läks homseks koguma marjaretkele. Ja teised olid vaimustatud, kui Ulla seletas, et seal on nagu punane vaip ja pöidlaotsa-suurusi marju! Peab võtma suured nõud ja minema vara, sest marjamets on kaugel. II Olid käinud kaua ja igaüks oli jõudnud küsida mitu korda, kas marjamets ei tule juba. Kõigile olid teeäärsed kohad võõrad, Ullalegi, sest nad polnud veel kunagi nii kaugel käinud. Matk tundus sellepärast pikk, eriti aga et ärevalt oodati marjametsa. 39
Ulla vaatles ja uuris, tuletades meelde, kuidas Kalle oli seletanud. Tuleb pahemal pool teed nurm, mille nurgas kasemets ja küüni ees kähar mänd. Kui selle kohalt pöörduda pahemat kätt ja minna kohe risti üle tee, siis tuleb natukese maa järel see nõmm. Tuli üks nurm, mille otsas oli mets. Aga seal ei olnud mändi küüni ees. Ulla läks veel edasi. Tee tegi käänaku ja läks päris teises suunas ega paistnud üldse nii, et edasi veel tuleks nurmi. Tundus, et kau gemal edasi ei võinud marjametsa olla, sest olid juba nii kaua käinud. Ta läks tagasi nurme juurde, mida veel vaatles. Seal oligi väike mänd ühel serval, kuigi see ei olnud üsna küüni ees, vaid pisut eemal. See on see nurm. Ja seal paremal pool näib mets tõusvat nõmmeks. Ta pöördus teelt metsa. Tüdrukud muutusid elavaks, hüppasid ja rõõmutsesid. Kõik pikisilmi vaatama, millal hakkab punane paistma. Marjavarsi juba oli ja mõni marigi ikka siin ja seal. Aga marjametsa ei tulnud, kuigi olid kahlanud metsas juba kuikaua. Ei paistnud marjavarsigi. Oli ainult paljas kanarbik! Nad jõudsid viimaks ühele kanarbikunõmmele ja sealt laskusid täiesti sohu, mis ulatus nii kaugele, kui silm nägi, ja kus ei olnud puid ega ainustki põõ sast. Ulla hakkas jälle julgesti liikuma, et minna tagasi teele, kus veel vaatab, kas on õigelt kohalt kõrvale pöördunud. Aga varsti olid nad jälle kanarbikusel nõmmel ja sealt laskusid sooservale — endisele kohale. 40
Ulla jahmatas. „Kas keegi ei leia teed?“ küsis ta paluvalt teistelt. „Kas oleme eksinud ?“ „01eme...“ Lapsed, kes olid väsinud kiirest käigust, istusid kanarbikule ja mõned tüdrukud hakkasid nutma. III ,,Kuulge!“ hüüatasid kõik korraga. Kuuldus laulu, Raudio Kalle hääl! Kõik said rõõmsaks. Päris nende lähedalt kuuldus nüüd kõnelust. Seal läks Kalle teiste poistega, kelle hääli nad samuti tundsid! „Kalle! Kalle! Kalle!" hüüdsid kõik ja jooksid hääle poole kui pöörased. Mõnikümmend sammu, siis olid nad teel. Kalle oli oma seltsilistega marjule minemas. Nad vaatasid imestusega nende juurde sööstnud salka, kus kõik olid pööraselt rõõmsad, hüppasid ja kallis tasid neid, seletades, et nad olid ära eksinud. „Tulge nüüd meiega marjule! Seal on hea marjamets, et saab kasvõi sada torbikutäit. See on siin päris lähedal, tolle teekäänaku taga.“ „Aga kui me eksime," ütlesid kartlikud tüdrukud. Aga Kalle kinnitas, et ei eksi, sest nad on juba ennegi käinud samas marjametsas. Ja teised sele tasid, et nad on käinud palju kaugemalgi. Juurdunud — kindlaks kujunenud; kahlama — käima marjavartes, vees; kummalisim — kõige imelikum; lohutada — trööstida; nõlv — kallak; palukad — pohlad; pakiliselt — kii resti ; suund — siht; äsja — hiljuti.
41
Veskil. i Heino sõitis isaga Väätsa veskile. „Kas on tõsi," küsis ta teel isalt, „et veskit saab käima panna ja seisma jätta ühe käeliigutusega, muudkui tõsta või vajuta selle tarvis tehtud kangi? Väätsa Arno käis talvel minuga koolis ja ütles, et on selline kang ja sellega on tühine asi veskit käima panna või seisma jätta. Kas see peaks tõsi olema ?" „On tõsi küll." „Tea, kas mölder mind ka lubaks veskit käima panna? Ma kangesti tahaksin." „Kas ta nüüd iga poissi seda lubab teha," kahtles isa, „küllap ta oma poeg on selle küll ära õppinud." Kahju küll, mõtles Heino pärast kogu tee, et tema isal ei ole veskit. Siis võiks temagi ühe käeliigutu sega veski käima panna või seisma jätta. Tea, ehk Arno isa siiski lubab käima panna, nii kangesti tahaks ... Saaks ometi nähagi, kuidas nad seda tee vad ... ühe käeliigutusega. Kui jõuti veski ette, oli ka Arno parajasti seal, mängis koerakutsikaga. „Oo!" hüüdis ta juba eemalt. „Sina siin, Heino. Kas läheme nüüd veskijärvele paadiga sõitma või aeda koeraga hullama? Näed, meil on väike kut sikas." „Ei," ütles Heino. „Ma tahaksin veskit näha ja siis seda kangi, millest talvel rääkisid, et võib lihe käeliigutusega veski käima panna ja seisma jätta." 42
n „Noh, lähme siis veskisse/4 oli Arno kohe nõus, ehk tal endal küll suurt huvi veski vastu ei näinud olevat. „Pea, pea, ära sinna ukse alla seisma jää, sealt lastakse kohe kett alla.44 Heino taganes hirmuga kõrvale ja jäi ootama. Küll aga mürises ja klabises igal pool... et nad sel les möllus veel üksteist kuulevad. Imelik terav lõhn heljus õhus, nii kangesti kipitas ninas. Seal avatigi ülal luuk, ja kolinal langes kett ukse alla põrandale. Mis nad sellega teevad? Isa ja veskipoiss ladusid kotid keti peale. Kui paras jagu sai, siis kinnitas isa ketiotsa kottide ümber, nii et need jäid nagu silmu sesse. Siis tõmbas veskipoiss käega üht nööri, ja nüüd hakkasid kotid üles minema — rak-rak ... Kui ker gesti see siin kõik läheb! „Kuhu need kotid lähevad?44 küsis ta peaaegu kar judes Arnolt. „Üles, veski laele. Sa ära minule nii karju. Mina olen harjunud, kuulen tasematki juttu. Lähme vaa tama.44 „Kas tohib?44 „Tule aga.44 Kiiresti jooksis Arno trepist üles, kuna Heino läks ettevaatlikult käsipuust kinni hoides. Küll on ikka rihmu ja rattaid! Kus need veskikivid peaksid olema? Ja võllid keerlevad igal pool, vaata aga, et kuhugi vahele ei jää. ,,Tule siia,44 ütles Arno, kui Heino ka jõudis veski laele. „Vaata, siin on kolud, siit lastakse vili alla. Siit läheb tanguvärk, püüli täna ei tehta. Nüüd lähme tei sele laele.44 43
Heino ei jõudnud veel kõike tähelepanelikult vaa datagi, kui Arno ta käest kinni haaras ja enese järel alla vedas. „Aga mis see siin klabiseb?" „See? See laseb teri alla. Et ühtlaselt teri alla niriseks. Lähme nüüd kive vaatama.“ Jälle viis Arno sõbra alla. „Siin ongi kivid. Näed, täna käib veski kahe paa riga. “ Arno katsus siit, katsus sealt. Kõik oli tal teada. Küll on Arno ikka tark, imestas Heino. Koolis talvel ei võinud aimatagi, et ta nii palju teab. „Katsu, kui soojad on jahud, päris tulised. Kui ilma viljata kivid käia laseks, siis läheks veski põlema. Vaatame nüüd vesiratast ka.“ „Aga kus see kang on, millega ühe käeliigutu sega saab veski käima panna ja seisma jätta?" „Küll ma näitan. Nüüd vaatame vesiratast."
m Ja jälle vedas Arno teda mitmesuguseist käiku dest läbi, siis avas ühe sammaldunud ukse ja ütles: „Vaata, siin!" Kohkudes jäi Heino lävele seisatama. Hiiglasuur vesiratas, mis ulatus laeni, käis korrapäraselt ringi jämeda-jämeda võlli ümber. Kitsast renni mööda jooksis vesi ratta alla. Aa... see panebki ratta käima! Kus tuleb ikka suure hooga ülalt alla ja vahu tab pärast nii, et pea hakkab ümber käima! Ei tema oleks uskunud, et veel on selline jõud. Ja see jäme võll ulatub veskikotta ning paneb seal kõik teised võl lid ja rattad tiirlema. Ei, kus on veel ikka jõud! 44
Kogu rattakamber oli täis rõskust, peenikest vee tolmu langes kätele, näole ja riideile. Seinad olid sam maldunud ja rohelised. „Kus see kang on, millega veskit saab seisma jätta ?“ „See on väljas. Ega seal muud olegi kui üks puu. Selle tõstad üles, siis langeb klapp liigsilma ette, vesi ei pääse ratta alla, veski jääbki seisma. Tahad veskit käima panna, vajuta kang alla, klapp tõuseb üles ja vesi voolab jälle ratta alla. Ega seal muud näha olegi kui see puu.“ „Ah nii ongi!“ imestas Heino. „Mina mõtlesin esiti, et see kang paneb niisugused masinad või ... justkui käed käima, mis neid rattaid ja võlle kinni hoiavad, et nad ei saaks käia. Ei oska kohe ütelda, mis ma mõtlesin. Ah ja, et kui veski käima läheb, siis see kang kuidagi tõukab. Ma seda ei teadnud, et see ainult klapi üles tõstab." „Ha-ha!“ naeris Arno üsna rabedalt ja väristas õlgu. „Lähme välja, vaatame." Ja tõepoolest ei olnud seal muud kui üks puu. Toobripuust veidi tugevam, aga ree-aisa jämedune see jälle ei olnud. „Kas mina saaksin sellega ka veskit käima ja seisma panna ?" „Saaksid küll, ega see kuigi raske ole. Mina olen mitu korda pannud." „Tea, kas teie isa mind lubaks ...?“ „Lubab küll. Praegu nüüd küll ei või, aga pärast küsime.“ Kui Heino isa sai jahvatusega valmis, pandigi veski seisma. Nüüd lubati seda ka Heinol teha. Nii 45
kui ta kangi üles tõstis, vaikis veskikojas mürin ja rattad jäid seisma. Laskis aga kangi alla, algas mürin uuesti. Arno isa naeris: „Möldriks tahad õppida või?“ Kogu kodutee mõtles ja imestas Heino, kui lihtne selle kangiga oligi. Aga tema oli kogu aja mõtelnud, et kõik on hoopis teisiti.
Kodutuled. i
Väikeses majakeses merekaldal istuvad ema ja tütar laua taga ja ootavad isa merelt koju, kes on läi nud ühes kaaslastega võrke ära tooma. Väljas on kange torm, selgesti on kuulda tuppa, kuidas lained kohisedes tungivad vastu kallast, ulu vad ja kaebavad. Vesi on tõusnud kõrgele, aknast on näha, kuidas lained uhuvad üle valgma, ulatuvad kuni võrgukuurideni ja vahedeni. „Kas pääsevad mehed eluga maale või ei pääse,“ ütleb ema murelikult, tõuseb laua tagant ja hakkab aeglaselt talitama. „Lained on kõrged ning järsud. Aknast ei ole küll muud näha kui vahutavat vett, nii kaugele kui silm ulatub. “ „Ma lähen välja vaatama,“ ütleb Aino. „Ehk tule vad Roosna poolt. “ Ta võtab ümber ema suurräti ja astub õue. Uu ... uu... ulub tuul, keerutades õues ja ümber maja. Küll on aga ilm! Aino hoiab kõvasti suurrätti ja astub väravast välja. Tuuleiil viskab talle peenikest liiva vastu nägu, rebib rätti ja tormab jälle edasi. Suuri vaevu rühib tüdruk edasi võrgukuuride poole, kuhu 46
paistab Roosna neem. Hiigiamännid kuuride taga õõtsuvad nagu pillirood, ägavad ja oigavad. Aeg-ajalt murrab tuul ühel või teisel oksa, kannab seda veidi maad endaga kaasa ja viskab siis maha. Uu-uu... Nüüd tõstab üles Tagaküla Nigula võrgukuuri katuse ja paiskab selle hirmsa jõuga vastu maad. Nüüd pai nutab seda mändi seal... nüüd ... rak-rak-rak — murdub mänd ja langeb maha liivale. Aino seisatab kuuride juures ja vaatab merele — ei ühtegi paati, ainult vahutavad vood, nii kaugele kui silm näeb. „Pimedaks läheb,“ lausub Aino endamisi ja jook seb tagasi tuppa. II Ema seisab akna all ja muretseb: „Kas tuleb isa merelt tagasi või ei tule? Et see torm ka nii äkki tuli. Ega muud — jäävad pimeda peale, ei näe enam kalda-märke, satuvad Valgekarile. siis on otsas ...“ Jälle katsub ema toas talitada, kuid ükski töö ei edene ta käes. Tuul ulub korstnas, logistab ust ja aknaid, toas tundub õudust ja külma. Kui pimedaks läheb, teeb ema tule pliidi alla, Aino aga süütab laual suure lambi. ,,Ema, ma näitan isale tuld merele, et oskaks tule järgi koju tulla.“ Algab pinev ootamine. Tuule ulgumine kord rau geb, kord kõveneb jälle. Ema on väga rahutu, käib aeg-ajalt väljas, kuulatab iga väiksematki häält ja krabinat. Aeg venib pikka, isegi kellatiksumine näib jäävat aeglasemaks. 47
„Isa ei tule ikka .. Ema ohkab. Aino toob riiulilt teise lambi ja süü tab ka selle. „Teen suurema tule, siis paistab isale selgemini.“ Jälle venivad minutid, ulub tuul ja kohisevad lai ned. Ema langetab pea kätele ja nutab tasakesti. Seal aga ... mis see on? ... sammud eeskojas. Uks ava neb, sisse astub üleni märg isa. „Said ikka hingega tagasi," rõõmustub ema ja pühib põllenurgaga silmi. Nüüd on toas jälle soe, valge ja rõõmus. Isa vahe tab riided, siis jutustab: „Võrgud jäid kõik sinnapaika ... torm tuli ju nii äkki. Hea, et ise hingega pääsime. Küll oli häda ja võitlemist. Pimedas ei näinud ju ühtegi märki. Kart sime ikka, et satume Valgekarile. Siis vilksatas tuli, selle järgi sõitsime." „See oli minu tuli!" hõikab Aino. „Ma süütasin laual kaks lampi, et oleks heledam. Ema, ema, isa tuli minu tule peale ...!" Vabe — ritv, millele riputatakse võrgud kuivama; tuuleül — tuulepuhang; neem(e) — merre ulatuv kitsas poolsaar, maa nina; kari — kaljurahn, ohtlik koht meres.
Tuuled nüüd puhuvad. Tuuled nüüd puhuvad ja lainegi laksub, kambrikeses kaunikeses ahjukene praksub. Mäletad, kuis me metsas maasikaid sõime, haljal aasal karjasarvel lugusid me lõime. Lahkunud laululinnud, põõsadki paljad, nurmenõlvadel mustendavad, kadund aasad haljad. 48
Koltunud kaselehed langevad alla, pori matab teed ja rajad, viimse lehekulla. Väljal nüüd vuhisevad sügisetuuled, tormilinnu häälitsusi merekaldal kuuled.
Madu. i Juku, Miku ja Väldi läksid hommikul Sirtsu soo taha metsa mustikale. Kõik palja jalu, korvid käes, ja süüa midagi ei võtnud: lootsid lõunaks tulla tagasi, sest soometsas oli sel aastal väga palju mustikaid. Läksid metsa, kui päike oli juba kõrgel ja kaste kui vanud. Juku ütles: „Poisid, tulge mulle järele, ma tean need kõige paremad kohad ära.“ Ja läks ees mööda kitsast jalgrada. Miku järel ja kõige viima sena Väldi. Tee viis läbi noore männiku ja edasi üle väikese lagendiku. „Varsti olemegi mustikamaal,“ hüüdis Juku, kui olid jõudnud lagendikule. „Ärge jääge maha!“ Tulles metsapimedusest oli lagendikul väga mõnus olla. Kõrge rohi, täis lilli, seisis nagu hõl juv sein mõlemal pool teed. Lilled kõigutasid laisalt peakesi. Päike paistis palavasti. Lapsed astusid hanemarsis mööda teerada. Kõrge rohi tõusis kohati puhmastena. Ühe niisuguse puhma juures jäi Juku peatuma. „Pidage, poisid! Mis see siin sisiseb?“ Kõik peatusid kuulatama. Tõepoolest kuuldus kusagilt tasast sisinat. Kust nimelt, seda aru ei saadud. Vahel oli, nagu tuleks see eemalt, siis jälle, nagu siitsamast rohust. „Ah, las ta sisiseb. Lähme,“ ütles Juku. „See on vist mõni lind,“ arvas Miku. „Nojah, eks olegi lind. Näe, kus hüppab. “ Ta näitas halli lindu, kes 4
Emakeele lugemik III
49
rohus hüppas. Ja lapsed astusid edasi. Äkki Väldi karjatas „oi!“ ja nii valjusti, et kõik võpatasid. II Jukut-Mikut vaatasid tagasi. „Mis sul on?“ — „Uss! Uss! Näe, uss!“ hüüdis Väldi, näidates käega rohu sisse. Kõik nägid, kuidas kärmesti mööda tume rohelist maasikamaad roomas must uss. Juku jook sis talle järele ja viskas teda kõigest jõust kiviga, kuid ei tabanud. Uss roomas kõrge rohu sisse. Juku jooksis tagasi. Väldi seisis, näost kahvatu, ja värises. „Ta hammustas mind,“ nuttis ta. „Hammustas jalast. “ Juku ja Miku kummardusid vaatama. Väldi paremal jalal, kannast veidi kõrgemal, punetas kaks väikest haava. „Oi, kuidas põletab,“ oigas Väldi. „Ruttu koju,“ kiirustas Miku. ,,Sa sured ära.“ Väldi puhkes valjusti nutma ja langes rohu sisse maha. Kõigil meenus see lugu, kuidas mullu suvel vana Kitse Liisu läinud samuti marjule, kuidas uss teda ham mustanud, nii et vanaeit kolme päeva pärast surnud. „Koju on pikk tee minna,“ ütles Juku tõsidusega, „anna oma jalg siia.“ Juku võttis kärmesti oma püksi rihma ja sidus Väldi jala haavast veidi kõrgemalt tugevasti kinni. „Nüüd vaja pigistada mürk välja,4'' ütles ta. ,,Heida pikali maha, vaat nii.“ Väldi sirutas enda nuttes rohule. Juku võttis ta jala ja hakkas pöidlaküüntega haavade juurest pigistama. Haavust tulid ühes verega nähtavale rohekad piisad. „Näe, mürk tuleb välja!“ hüüdis Miku. Rohekad piisad sat tusid Juku sõrmedele. Ta pühkis käed kähku rohu vastu puhtaks ja hakkas jälle haavust mürki välja pigistama. Väldi kiskus end valust kokku ja karjus. 50
„01e tasa,“ õpetas Juku, „kannata ära, muidu sured.“ Nüüd jooksis haavast ainult verd üksikute tilkadena. „Kas ikka valutab?" küsis Juku. „Valutab jah." — „Kas põletab ?" — „Nagu pisut vähem. Aga ikka põle tab ...“ — „Noh, tõuse üles. Lähme ruttu koju." III Väldi tõusis. Kinniseotud jalg hakkas paistetama. Ta läks longates. Kuid metsas ta istus maha ja ütles, et enam ei või minna. Siis Juku ja Miku võtsid ta endi vahele, et ta võiks toetuda käies ainult tervele jalale. Iga saja sammu järel puhati. Väldi nuttis ikka edasi. Teda hakkas ajama oksele. „Oi, enam ei või. Nüüd suren!..Kohkunud poisid tõmbasid teda ikka edasi läbi metsa. Nad jõudsid viimaks maanteele. Pika punase habemega mees sõitis küla poole. Juku jooksis ta juurde. „01e nii kallis, külamees, võta see väike poiss peale, uss hammustas teda.'4 Mees peatas hobuse. „Kus? Millal? Noh, pane ta siia istuma ...“ Väldi paigutati vankrile. Juku ja Miku istusid ka vankripärasse. Mees andis hobusele piitsa. Ta vaatas Väldi jalga. See oli veel enam paistetanud. Valdil kip pus okse peale. „Tarvis viia kohe arsti juurde," arvas mees. Ei läinud poolt tundigi mööda, kui juba arst val ges üleriides askeldas Väldi jala kallal. Ta lõikas haava, laskis verd, andis Valdile pulbrit. Juku ja Miku ootasid kärsitult eestoas. Arst tuli nende juurde ja küsis: „Kes taipas siduda jala kinni?" — „Mina," kostis Juku. „Nii, nii. Tubli poiss." — „Ma pigistasin mürgi välja. Lugesin raamatust, kuidas tarvis teha." — „Tegid hästi." — „Kas Väldi sureb?" — 51
„Ei sure. Päeva kolm pikutab maas, siis läheb jälle metsa." IV Korraga oli eestoas uksel kuulda valju nuttu. See oli Väldi ema, kes külamehelt oli saanud õnnetusest kuulda ja joosnud sinna. „Kus ta on? Näidake mulle teda!" hüüdis ta. Arst ütles: „Ära karda, kõik on juba möödas. Poiss uinus praegu magama. Las magab, sa istu niikaua siin. Kui ärkab, küll siis lähed ta juurde.“ — „Kas ta sureb ?“ — „Ei, nüüd ei sure. Poiss on päästetud." — „01ge tuhandeks terve," tänas naine arsti. „Vaata, teda pead tänama. Tema päästis su poja." Ja arst näitas Juku peale. Hanemarsis — reas üksteise järel; taipama — mõistma, ara
saama.
Seenel. i Viktor ja Andi olid suured seenelkäijad. Nad tead sid kõik koduümbruse paremad seenekorjamise kohad. Juba varahommikul, kui rohi oli alles kaste märg ja ilm veel üsna hämar, kadusid mõlemad naaberpoisid metsa. Kaasa võeti eriti seenelkäimise tar vis valmistatud korvid ja teravad äsjaihutud noad. Andi algas liivaaugu juurest või kabeli taga mäelt ja Viktor sauna taga metsast. Kasumetsas nad said keskhommikul kokku, seal harilikult lõppes seente korjamine. Vahel aga, kui seeni oli rohkem, jätkati korjamist ka keskpäeval. Siis tulid kaasa ka Andi õde Milde ja Viktori õed — Salme, Marie, Linda ja Meetagi, kuigi viimasest suurt korjajat ei olnud. Üldse 52
toimus tõsine seente otsimine ja korjamine ikka hom mikul vara, siis väiksemad lapsed alles magavad. Andi teadis kõige paremini häid seenekohti. Toa taga mäel, siinpool Veskiküla Nõmme, just Antsu metsa servas, kus kasvas vägev haraline mänd ja kaugemal väiksemaid mände, leidus palju kuusikseeni ehk kuuseriisikaid. Need olid kollakaspunased see ned, lõikekohast jooksis neil nagu verd. Vanastpeast nad olid väga ussitanud. Liivaaugu juurest üle kraavi, Raiske pool küljes leidus lehtede ja madalate kuuse okste all härjakeeli ja härjaninakuid. Esimesed on paksud hallid seened, teised suured mustad, veidi rohekad. Nende lõikekohast tilkus palju piima ja korv sai neist varsti täis. Sealt edasi tuli kaasiku-alune. See oli tuntud puravikukoht. Andi teadis kõik kased, kivid ja sõnajalad, kus sambla sees istusid pruuni kübaraga päkad ehk ka kivipuravikud. Neid armastas Andi ülekõige. Karja juures võis puravikku varda otsas tulel küpse tada ja maitses nõnda suurepärane. Kaasiku all lei dus muidki seeni: punapuravikke, pilvikuid, linnuseeni. Linnuseeni leidus küll kõige enam Kasumetsas, kus neid kasvas mõnes kohas kobaras ja siira-viira reas, nagu kellegi külvatud. Tüütu on neid korjata — on väiksed ja haprad, lähevad suurte seente vahel katki. Kaasiku juurest üle kraavi Ninaküla poole olid Kõrtsimehe maad, lagendikud metsa keskel, kuhu oli istutatud noori kuuski. Vanasti elanud siin kõrtsi mees, aga tulekahju hävitanud kõik ära, isegi maad põlenud ära, sellepärast nad ei kasvatanud rohtu. 53
Kuid kahe Kõrtsimehe maa vahekohal oli salk männimetsa põliste puudega, siin reburaika ja mä taste vahel oligi hea seenekoht. Siin leidus kruusaseeni, haavikseeni, puravikke, vahelikke ja võiseeni. Võiseened kasvavad all heinamaaservas pika niiske rohu sees. Need on paksud võikarva-kollased ja äär test karvased seened. Palju neid siin ei kasvanud. Siit edasi minnakse Saali metsa — ja siis Kasumetsa, mis oli omaette maailm ... II Kasumets oli tore ja uhke kuusemets. Hommikuti vara oli siin tihedas suures metsas päris pime. Pura vike leidmiseks ei olnud palju valgust vajagi, neid võis tunda varbaga sambla sees, noored ei paistnud üldse samblast väljagi, olgugi et oli päev. Mõnes kohas keset tihedamat metsa leidus lagendikuke ilusa rohelise pehme ja lõhnava samblaga. Seal oli hea istuda ja seeni üle lugeda või suure õhinaga korjatud seent uuesti vaadata, kas ei leidu mitte usse sees. Siia metsa võis ka ära eksida. Viktor ja Andi enam palju ei eksinud, kuid juhtus sedagi vahel. Poisid armastasid seda suurt süsi musta metsa peale Veskijärve, kust nad kalu püüd sid, kõige rohkem. Siin võis näha igal sammul ora vaid, rähni ja kitsi. Kitsede tarvis olid sihiteedele tal veks üles seatud redelid heintega. Kolmandalt sihiteelt kõige sügavamasse keskmetsa oli väike lagendik suurte sammaldunud kivi mürakatega ja vaksapikkuste väikeste kuuskedega nende vahel. See oli parim puravikukoht ja Andile 54
armsaim paik. Seda ei teadnud Viktorgi mitte. Kunagi olid nad küll kahekesi seal istunud — ja Vik tor arvas, et see olevat muistne sõjaaegne kalm, kuid pärast Viktor üksi seda kohta enam ei leidnud. Kasumetsast algas harilikult tagasiminek. Mõnel sihil või teeserval vaadati teineteise seened üle, eriti tähele pannes suuremaid puravikke. Nende leidmine oli mehele auks. Viktor küll hindas peale pärispuravike ka võipuravikke, kuid Andi neid üldse ei kor janud. Päeval, kui Salme, Milde, Marie, Linda ja Meeta kaasas olid, sai rohkem mängida kui korjata. Tüdru kud kartsid eksimist ja huikasid ühtelugu. Vahel armastasid nad kaduda lagendikule, kus leidus linnumarju. Salme ütles, et need on lillakad. Olid punased väikesed ja hapukad marjad. Lindudel paras süüa. Kui seenelt koju saadi, siis algas kibe seente kupa tamine. Kõige põnevam oli silmapilk, mil ema kupa tatud seened keedupotiga välja murule tõi ja lapsed kõik ringi ümber kükitasid, et kuumast veest tutta vaid seeni õngitseda ja maitseda. Sealt siis Viktor ja Andi teadsidki, et lepikseened ja kukeseened suured asjad ei ole, et kõik piima tilkuvad seened on veidi mõrkjad ja ülekõige oma hea maitse poolest on kuuseriisikas ja puravik. Puravik, see pärispuravik arvati ikka kõige paremaks, kuigi tüdrukud hästi ei tahtnud sellega leppida ja eelistasid kuuseriisikat. Äsja — natukese aja eest; kabel — surnuaed; habras — rabe; reburaigas — karukolla; kivipuravik — päkk, pärispura vik; pimapuravik — haavapuravik; vahelik — kaseriisikas, võib ainult hästi keedetult söögiks tarvitada; eelistama — pare maks pidama; õhinaga — suure rutuga.
55
Hilissügisel. Mu akna taga närbund kasteheinas ju kurbi viise mängib tuuleplll. Aed nukralt seisab nagu vaikses leinas, seal kolletanud iga rohi, lill. Lind väikene, kes laulis lahkeid laule mu aias kevadõhtul õunapuul, on läinud juba ära lõunamaale, tal elu raske siin ju sügiskuul. Kuldpäike, väsisid suve tööst ja elust, nüüd heitnud pilvi taha puhkele. Kõik rõõmsad kilked-kõlked kadund salust, mets vaikne — ta kui uinund unesse ... Suur sügissadu vailutand maailma, kõik pilvetoobrid vihmavett täis on. Ei kuskilt paista enam ilu silma, vaid näha hall ja tume taevafoon...
Oktoobrirevolutsiooni mälestuseks. Oktoober, hämarduv ja rõske, kuldkoldseid lehti rebib puult, ja viilisemas vastu põske sa tunned kurja põhjaluult. Kui loodus leinab suve kaotust ja udus mets ning künkatipp, siis uhkelt vastu halli laotust meil heisatud on punalipp. 56
Oktoober raskes võithisvalus kord maale vabaduse tõi, oktoobripäevil pandud alus töörahva vabariigi lõi. Neid, kes siis oma elu andsid, töörahvas austab linnas, maal. Kord pühib rõhujate kantsid maailmast Internatsionaal.
Oktoobrirevolutsioon. i Vanasti valitsesid rahvast kapitalistid ja mõis nikud eesotsas tsaariga. Töörahval ei olnud siis neid õigusi ja vabadusi, mis on nüüd. Riigivalitsus ei hoo linud töörahva heast käekäigust, töörahvast põlati. Suured hulgad lapsi nälgisid kodudes ja perekonnad elasid väga suures puuduses. Riigivalitsus hoolitses ainult rikaste ja mõisnike eest. Ainult nende lapsed pääsid kõrgemasse kooli. Rikkail oli igal pool ees õigus. Nad said palju raha, kuid ei teinud tööd. Elasid laisklevalt ja pillavalt. Töörahvas pidi oma tööga neid toitma ja võimaldama neile suuri sissetulekuid, ise aga said näljapalka. Enamlased, eesotsas nende suurte juhtide Lenini ja Staliniga, nõudsid töörahva elu parandamist. Nõudsid nende lastele leiba ja haridust. Seda aga ei pandud tähele. Neid kiusati tsaari, mõisnike ja pap pide poolt taga ja karistati surmaga, vanglaga ja Siberi saatmisega. 57
Siis tuli suur Maailmasõda. Tsaar astus sõtta Saksamaa vastu. Sõda oli kasulik ainult maailma suu rile rikkaile, aga töörahvale tõi surma, nälga ja sandiksjäämist. Enamlaste juht Lenin, kes oli põge nenud tsaarivalitsuse eest välismaade, pöördus kõigi maade tööliste ja talurahva poole üleskutsega, et nad enam ei sõdiks. Ta ütles: „Ärge tapke üksteist! Teie kõik olete vennad. Teil kõigil on vaenlased, need on rikkad, vabri kandid, mõisnikud. Pöörake püssitäägid oma kurna jate vastu!“ II Veebruaris a. 1917 tekkis Venemaal revolutsioon. Tsaarivalitsus kõrvaldati ja ametisse astus Ajutine Valitsus. See ei olnud parem tsaarivalitsusest. Algul ta küll lubas vabadusi rahvaile, kuid pärastpoole võeti lubadused tagasi. Peterburi töölised ja sõdurid nõudsid riigivõimu üleandmist töötava rahva kätte. Võitlust Ajutise Valitsuse vastu juhtisid töörahva juhid Lenin ja Stalin. Sama aasta sügisel, oktoobrikuu 25. päeval (vana kalendri järgi) kukutati Ajutine Valitsus ja nüüd hakkasid riiki juhtima tööliste, talupoegade ja sõdu rite nõukogud. Kõigile rahvaile anti suuri vabadusi. Tööliste ja talurahva elu läks paremaks. Lenin sai kogu maailma töörahva juhiks. Sündinud pööret riigielus nimetati Oktoobrirevo lutsiooniks, kuigi see nüüd (uue kalendri järgi) on 7. novembril. Möödunud suvel eesti töörahvas kuku tas ka Eestis kapitalistide ja mõisnike korra. Töö liste ja talurahva nõudel liideti ka Eestimaa Nõu 58
kogude Liidu töörahva vabariigiga. Nõukogude Liit on ainuke maa maailmas, kus töörahvas ise juhib oma elu ja kus rahvusest hoolimata on kõigil tööta vad inimesil ühesugune õigus tööle, puhkusele ja õiglasele töötasule. Lastel on Nõukogude Liidus hea elada. 7. novembril pühitseme kõik Nõukogude Liidu aastapäeva ja sünnipäeva. Laste soojem tänu kuulub sel rõõmupäeval praegusele töörahva juhile, suurele Stalinile. Kapitalist — tööliste kurnaja, rahamees; tsaar — Venemaa valitseja, keiser; Siber — maakoht Nõukogude Liidus, Aasia osa; enamlane — teadlik töörahva õiguste eest võitleja; kur naja — rõhuja, omakasu püüdja hoolimatu inimene; revolut sioon — tagurliku riigikorra kukutamine; Petrograd — Lenin grad, linn.
Esimene õpilane. See oli Simbirskis palju aastaid tagasi. Kui ma jõudsin kooli, oli koridoris suur sagimine. Mina surusin end uute õpilaste juurde. Meie hoidu sime omaette salka. Seal mu tähelepanu pöörduski väikesele, kuid tugeva kehaehitusega poisile. Tal olid punakad juuksed. Kui helises kell, tormasid kõik klassidesse. Ja siin nägin, et kõrvuti minuga, ühes ja samas pingis, istub seesama poiss. Pärast õpetaja nimetas kõiki nime pidi, ja meie saime teada üksteise perekonnanimed. Tema nimi oli Uljanov. 59
Ta oli klassis kõige noorem. Mina sain varsti kaheteistkümne-aastaseks, mõned olid veelgi vanemad, aga ta oli saanud alles üheksa-aastaseks. Sellest hoo limata oli ta julge poiss. Varsti märkasime kõik, et ta oli väga andekas õpilane. Meil olid võõrkeeled väga rasked. Kui klassis keegi ei osanud mõnd sõna tõlkida, siis Uljanov aitas hädast välja. Kõik küsisid temalt nõu. Mina elasin Uljanoviga ühes uulitsas, Moskva (nüüd Lenini) uulitsas. Koduteel ta vahel peatus minu pool, siis mängisime kurni, aga rohkem siiski laptuud. Pärast mängimist läksime suplema Svijagasse. Astusime sillakese kaudu ujulasse, riietusime lahti ja — vette. Ta ujus kaugele jõe keskele. Mõnikord mul hakkas hirm, et vool viib ta ära. Aga Uljanov oli tugev ja ujus alati välja. Siis läksime tema poole. Ta toake oli trepiotsa lä hedal. Midagi liigset seal ei olnud. Seinal rippus maapoolikute kaart, voodi kohal — käterätt, akna juures rippuv riiul. Peale õpikute ja sõnaraamatute seisis riiulil Puškini, Lermontovi ja Turgenevi teoseid. Nende külastuste puhul ma nägin, kuidas töötas Uljanov. Kõigepealt torkas silma korralikkus, hool sus, innukus. Ta millalgi ei teinud midagi rutuga ja ükskõik kuidas. Kirjandit ei jätnud ta kunagi viima sele päevale, vaid asus kohe tööle. Raamatukogust võetud raamatuist kirjutas lugemisel tarvilise endale välja. Koolis oli ta kaheksa õppeaasta jooksul esimeseks õpilaseks klassis ja lõpetas gümnaasiumi kuldmeda liga. 60
Simbirsk — Uljanovsk, linn Nõukogude Liidus Volga kesk jooksul .Vladimir Uljanov — Lenini sünninimi; Puškin, Lermontov, Turgenev — kirjanikud; gümnaasium — keskkool; innukus — agarus.
Ehitame. Käsi kindel juhib sinu tüüri, oma jõu kõik suile anname. Kivi kivile me laome müüri, mida vaja — kokku kanname. Kodu kallis, tööväe hnglamaja, sind me ehitame ühiselt. Igast ilmakaarest kostab kaja: Oled meile õigeks tähiseks. Vanasõnu: Ühenduses on jõud. Kõrtest kubu korjatakse.
Sepapajas. i Kui viimane koolitund lõppes, küsis Eedi Ülolt: „Kus kandis elad?“ 61
,,Seal taga, Juhkentali pool.44 „Mis ametit sinu isa peab?“ jätkas Eedi. „Ta on sepp. Taob rauda, nii et pool linna heli seb !“ Eedil tuli tahtmine näha, kuidas töötab Ülo isa. Ta küsis, kas ei võiks tulla vaatama, kuidas heliseb alasi sepapajas. Ülol oli heameel. „Lähme kohe vaatama,“ ütles ta. Mõlemad poisid siirdusid Juhkentali poole. „Näe, seal kollases majas me elamegi,44 hüüdis Ülo. „Hoovis on sepapaja. Kas kuuled, Eedi, kuidas vasaralöögid panevad värisema maa?44 „Kuulen küll,44 vastas Eedi ja ümises laulu: „Vasarad meil vuhisegu, ääsituli tuhisegu!“ Sepapaja ehk sepikoda asus nõestunud kivimajakeses. Ukseks oli tal lai värav, korstnast tõusis paksu kivisöesuitsu. Alasi juures seisis Ülo isa ja abiline tõmbas lõõtsa. Isa oli tugev mees nagu tammetüvi, varrukad üles kääritud ja tahmahelbed habemes. Ta naljatas poisse nähes: „Oh-hoo, kaks sepaselli tuleb korraga! Eks ku kume siis rauda nüpeldama neljakesi.'4 Ta võttis pihid ja haaras nendega ääsist tulise raua, mis sädeles ja hõõgus nagu elus tuli ise. Pani raua alasile ja hõikas abilist: ,,Hakkame peale!44 Abiline kahmas suure vasara ja kukkus taguma, nii et sädemeid sadas tulivihmana ja sepikoja laest langes tahma. Ülo isa tagus väiksema vasaraga. Hoo bid kõlasid ikka: kill... kõll, kill... kõll... Alasi 62
undas ning helises, Eedi tundis, kuidas maapind värises jalge all. II
Jällegi pisteti raud tulle ja abiline tõmbas lõõtsa. Taoti uuesti ja siis visati valmis kabjaraud sepapaja muldsele põrandale. Sõitiski veovoorimees hoovi ja rakendas hobuse lahti. Ülo ütles Eedile: „Kas tahad näha, kuidas rautatakse hobust ?“ Eedi tahtis seda näha ammugi. Voorimees köitis hobuse vankri külge ja hõikas sepikotta: ,,Jõudu kah!“ „Jõudu läheb vaja!“ vastasid sepad. „Kas lööme kõrvile uued kingad jalga?“ küsis voorimees. Ülo isa vastas: ,,Kohe! Lõpetasime just praegu kabjaraudade tagumise. Vaatame siis, kui das need kabjad välja näevad!“ Abiline tõi tööriistakasti, milles olid kabjalõikamisraud, naelad ja uued kabjarauad. Siis haaras abiline hobuse jala ja käratas: „Jalga!“ „Abiline on vana sepp. Sõjaajal rautanud ta mitu kümmend hobust päevas,“ seletas Ülo. Nüüd kisti kabja küljest ära vana raud, mis oli kulunud õhukeseks ning haljaks nagu hõbe. Lõigati kabi siledaks ja seati uus raud peale. Siis hakkas isa lööma naelu. Hobune aga siputas nii tugevasti jalga, et abiline hoidis kõigest jõust, ise käratas: „Ära sa sunnik siputa! Mehe kaenlast sa oma kooti kätte ei saa.“ Voorimees ütles, et kord löönud üks vilumata sepp hobusele naelad ihhu, sest ajast loom kardabki. Kui hobune oli rautatud, kutsus Ülo koolisõbra tuppa. Seal kadus aeg ruttu koolilugemikke ja pildi 63
albumeid lehitsedes. Kui Eedi lahkus, oli ilm juba hämardumas. Sepikojas lõõmas ääsituli laialt ja vasarahoope langes taktikindlalt, ikka kill... kõll, kill... kõll... Lõõtsa tõmmates venitas abiline laulu: „Sepake ja sellike, Tee mul tinast pillike!“ Ülo saatis Eedi kuni Võiduvälj akuni, siis andsid poisid teineteisele kätt ja lahkusid. Eedi astus edasi, peas palju mõtteid ja muljeid. Ta oli täna näinud tõsiseid ning tugevaid töömehi. Oli kuulnud, kuidas heliseb alasi, näinud, kuidas sädeleb raud. Eedi oleks tahtnud näha end juba täismehena, et võiks ka midagi teha. Ta ehitaks endale ise laeva. Siis kutsuks sõitma ka Ülo. Alasi — raudne alus, millel sepp taob; undama — kumi sema; koot — jalg; siirduma — minema.
Paadisõit. i Oli augustikuu päev — tujuliku tuulega, kui Han nes istus rannakividel, sest sel päeval polnud kiiret tegemist kodus ega merel. Vabuaias liikus inimesi. Ja varsti tuli neid kalasadamassegi. Mitte kalureid, sest aeg oli vaevalt lõunane, vaid noori. Esmalt tuli sinna sulistama kooliealine Saadu Taali, kes haiguse tõttu oli saade 64
tud tagasi karjakohast metsakülast. Ning pisut pärast seda Suureõue Niida. „Hannes! Lähme purjetama!“ hüüdis see juba eemalt. „Tänasel päeval ?“ küsis see, sest tavaliselt tehti seda pühapäeviti ja siiski heinakuus. „Kas pole aega või?“ küsis tüdruk. „Aja poolest nüüd! Küllap seda ...“ „Või pole tahtmist ?“ „Mis siin tahta! Eks seda purjetamist ja sõud mist ole saadud ja tuntud. „Aita siis vähemalt tuua purigi paati!“ kutsus Niida. Hannes tõusis kividelt. Läks võrgumajani. Seal oli paar randlast võtmas vabudelt võrke. Kui Hannes tuli Suureõue võrkmajast peene masti ümber keera tud purjega, küsisid mehed: „Mis kalale nüüd?“ „Linnatüdrukud lähevad sõitma.“ „Ära sa tüdrukuid üksi lase!“ ütlesid mehed. Poiss ei vastanud. Läks nohisedes purjega paadi poole. Viis purje Suureõue paati ja seadis masti püsti. Seadis korda paadi istelauad ja tollid. Keeras hoolikalt kokku paadiköie ja asetas aerud käepära selt, sest temasugune ei unusta kunagi aere. Et tüdrukud olid mõlemad juba paadis, lükkas poiss nüüd kerge sõiduki lautrikivide vahelt välja. Ja kui see ujus juba vabas vees, sööstis ta isegi paati, haaras pihku aeru ja tõukas laeva süvavette, kus oleks aega laotada purje. „Oo, tubli!“ plaksutas Niida käsi. Siis laius valge, uus puri. Mastikand nagises ja 5
Emakeele lugemik III
65
paat heitus pisut küljeli. Poiss haaras kinni roolipuust, soot mässiti ümber peo, ja sale paat libises kii resti edasi piki rannikut. II Kui said välja Hülgelaiu varjust, jooksid vastu paadi külgi soojad sulisevad lained, mis kandsid valgeid harju. Paat hüples kergelt ja veepritsmed kirjasid pealtuult istuva Niida heledaid lokke. Taali aga istus allatuule-pardal, mis oli peaaegu vee-tasa, ja sulistas sõrmili vees. Tõstis pilguks pea ja hüüdis: „Küll on ikka, ikka tore!" ja laskus jälle vahtima merepõhja. ,,Sõidame suuremate lainete sekka!" andis Niida nõu. „Kust neid suuri praegu!“ arvas Hannes. „Sõidame siiski pisut kaugemale!" ajas Niida peale. „Vesi on vesi! Miks siis just kaugemale." ,,Noh, kas või seepärast, et ema ei ulatuks kisendama mind tagasi. Kui näeb — kohe jookseb mere äärde ja ega ta enne jäta, kui mine aga tagasi tema silma alla." Niida hakkas pritsima lainete harjalt Hannesele vett. Hoides ühe käega rooli, teisega sooti, oli poiss kaitsetult tüdruku märklauaks. Nüüd heitis ta pin guli soodi ümber tulli ja loopis vaba käega suuri veelahmakaid Niida poole. See kilkas ja naeris. Samal ajal kihutas aga nooljas paat suurenenud kiirusega edasi ja kord rüüpas juba allserv pisut vett. „Ära! Teete vett sisse!" ütles Taali, kuid teda 66
ei pandud sedapuhku tähele. Ja Hannes kummardus pritsima vett ning rool sattus sedavõrd unarusse, et paat võis pöörduda pisut allatuult. Priske tuule hoog jõudis omalt poolt jaole ja seotud soodiga paat kaldus kurjakuulutavalt küljeli. Niida kilkas ja sööstis jalule, haarates masti toe järele, ja enne kui Hannes jõudis vabastada soodi, lartsatas puri vette ning vahutades sööstis vesi paaditühemesse. Nad olid purjetanud ümber. Lühike terav kiige Taali suust, ei muud. Siis oligi kõik juba läbi. Pahmides vaba käega vees, hoidis Hannes tei sega vallandatud purjesooti. Siis nägi Niidat hoid mas kramplikult kinni paadiservast, pale veelgi kah vatum kui ikka. Ja Taali? Ah, seal oli seegi eespool masti ja vaatas otse Hannese poole. „Ma ütlesin!“ olid Taali esimesed sõnad, kui poleks tal hirmust aimugi. „Läks, sunnik,“ litsus poiss läbi hammaste ja heitis eemale nööri. Teise käega rabas ta tugevasti kinni paadiservast. Samal pilgul kisendas Niida surmahirmus, sest paat pöördus kummuli. Hannes oli ainsa pilguga Niida kõrval. Haaras ühe käega tüdruku pihast ja teise klammerdas paadi põhja külge. „Pole midagi!“ lohutas ta, ehkki lained peksid neile üle paadi põhja silmisse ja suhu ning vees libenenud paadi põhi polnud just käepäraseks pidemeks. Taali oli paadininas. Ta ronis kaksiratsi paadi põhjale. Niida aga ei teinud asjagi paadist, vaid hoidis kramplikult kinni poisist ja tema huuled ei saanud hakkama muud kui „oh jumal!“ hüüdmisega. 67
„Pole midagi! Tühja... vesi soe!“ trööstis Han nes jällegi, ja nüüd vast oli aega vaadata ümber.
III Nad olid kaldast kaugel eemal. Maatuul lükkas paati iga lainega üles-mere avaruse poole. Kuhu siis lõpuks? Ja poiss tundis sel pilgul ihul esimest värahtust. Kui oleksid kalasadama kohal — küllap mõni juba ehk oleks silmanud äpardust, kuid nad on sõitnud küla alt eemale ja kellel oli õiget tarvet ja huvi neid jälgida. Ja kui siiski keegi ei näe ega märka? Kui see tuulehoog ei möödu? Ja kui ta möödubki — kaua nad ikkagi jaksavad hoida end paadi libedal põhjal? Õud jooksis kokku südamesse. Värin vapustas keha. Mida ta peab tegema? Ja pealegi, kui pole üksinda, vaid need kaks siin tema silme all, ja Niidast pole kinnihoidjat! „Me upume! Me upume!“ halises Niida. „Oh, ei veel! Paat käe all.. “ ütles poiss, kuid tema silm jooksis samal pilgul ahastades ringi. „Me upume!...“ ja Niidalt pääsis nüüd hele, lõikav nutt. Taali oli tõsinenud. Ta huuled olid sõnatult viltu ja hambad irevil, nagu kisuks ta keha kramp. Hannese silmad aga jooksid kalda poole, mis oli kaugel ja kust tuli tuul, mis kandis neid veelgi eemale. Kalasadamas polnud märgata hingelistki. Kau gel ja väikestena lamasid paadid. Keegi polnud märganud õnnetust. Päike oli ju pealelõunal. Alles 68
õhtuks tulevad võrgumehed. Jaksavad nad senikaua hoida? Ja kui neile ei tulda appi, siis tuleb öö. Ja lõpp!... „Oo!“ murdus korraga hüüatus poisi suust. Taali mõistis. Pole vaja pikka juttu, et taibata kisenduse ja rõõmuhäälitsuse vahet. „Mis?“ küsis ta ühesõnaliselt. „Kuivad!“ ütles Hannes. „Mis neist? ...“ küsis teine. „Nad on ju ... peaaegu meie teel! Tuul veab meid üles-merre! Aga kui aidata, et viiks Tüllukuiva!“ „Kuidas seda aidata? Kui ujuda!“ „Sa ujud! Kuid Niida!“ „Jah, ta suurt ei oska!“ oli Taali nutuselt nõus. „Siis — kuidagi teisiti!“ „Kuidas siis? Pole ju aere... ega saa sõuda! Ning ta viib meid Tüllukuivast mööda!“ ,,Katsume teha, mis asi teha annab,“ ütleb noor meremees. „Hoia ise paadist kinni!“ käskis ta Niidat. „Ei, ei! Ära lase! Ära!...“ halas see, surudes küüned poisi õlgadesse. ,,Aga kuidas ma saan’s?“ küsis Hannes. „Ei! Ei!“ kordas ainult teine, sest meeletud ei mõista juttu. Jõuga rebides sai ta Niida lõpuks paadi põhjale, ehkki see kisendas ja sõdis vastu, kriimustades Han nese palet. Paat ei tahtnud oma põhjal hästi sallida niisugust koormat ja asus veerlema. Siis libises Taali sõnatult vette ja tuli Niida juurde — valvuriks ja toeks. Ruttu oli Hannes visanud seljast liikumist takis tava pintsaku. 69
„Hoidke kõvasti! Ma hakkan pukseerima.. ütles Hannes ja ujus paadininas. Kobades ja sukel dudes leidis kätte ankruköie, Selle aas ümber õla, hakkas ta vedama paati, et maatuul ei kannaks neid mööda Tüllukuivast. See oli väsitav ja raske — ujuda pea paigal, pael ümber õla ja püksid segamas jalgade liikumist. Ta kahtles, kas sellest oleks suurt abi, kui väsitab end seevõrra, et ei jaksa enam olla abiks ei neile ega endale. Kuid siiski — senikaua kui oldi pealvett, tuli teha, mis asi teha andis — olgu see siis pääst miseks või tühja. Nii see on juba kord merel ja nii ta ujubki. Mis pärast saab, ega sellegi nägemise aeg ole kaugel. ,,Kuidas läheb ?“ küsis paadilolijailt. „Pole... pole viga!“ sai nüüd Niidagi kokku klõbisevate hammaste vahelt. ,,Ma tulen appi!“ hüüdis Taali hele hääl. ,,Parem ole seal,“ soovitas Hannes, kuid juba ujus väike tüdruk tema kõrvale. Truult kui paarisveoline asus ta sikutama köiest, kiskudes oma väikeste pruunide kätega vett. Nüüd oli ujumine lõbusam ja Hannesele tundus, nagu liiguks paatki meelsamini soovitud sihis. Käed väsisid ja vahemaa vähenes. „Viib mööda!“ kaebas siis Taali. „Eks näe!“ „Juba viibki!“ ütles, sest paat oli juba Tüllulaiu kohal. Nad olid aga kuivakaridest alles hulga maad eemal, ja siitpeale algas suurmeri ning tuul kannab nad järgmisel pilgul karist mööda. ,,TJjume!“ 70
„Ma ... ma ei tea ... Ma ei jaksa ... hästi enam!“ ümises poiss. „Aga peab ju!“ „Jah peab!“ „Ja küll varsti hakkab jalg!“ „Eks näe!“ „Ja ... tema?“ küsis Taali tasakesi. „Toome... ka ära!“ „Kui sa isegi enam ei jaksa!“ „Aga siiski!.. „Kahe vahel, eks ole?“ küsis tüdruk. „Katsume!“ ütles viimseni väsinud poiss. IV Lasksid vette paadiköie. Kutsusid Niidat vette, kuid ta ei julgenud. Ehhki oli nüüd üle esimesest hir must, tunnistas ta, nagu see igaühel rannas teadagi, et ei oska ujuda peale paari meetri. Ja kui seda on vaja elu päästmiseks, kaob usk sellessegi veidikesse ning pigemini hoiad kinni paadiservast — viigu see siis juba endaga! ... Teised olid nõust lahti. Vägisi kedagi vedada on raske. Kuidas sa nii ujud, kui endalgi viimane jõud on juba raisatud. Ja aega pole pikalt kaubelda ega mõ telda. Juba on paat terakese möödagi Tüllukari nur gast. Siit oleks nüüd kõige lühem tee. Ja viimne võimalus... ,,Saa ometi aru!“ kärkis Hannes kurjalt. Aga Niida ei saanud aru, vaid hakkas jälle nutma ja hüüdma appi. Ei aidanud ka mahajätmise ähvardu sed. Siis kiskus Hannes vägivaldselt ta käed lahti. 71
Teine kisendas. Püüdis hammustada teda. Näis, et tal polnud peas enam üldse mõistust. Ja siis, kus häda kõige suurem, seal abi lähim — ujus nende pingutuste mõjul kiikuva paadi serva alt pealvette istelaud. „Võta see!“ õpetas Hannes ja surus istelaua aru ja mõistuse kaotanud tütarlapsele rinde alla. Nad said ta sel moel paadist eemale. See jäi üksinda tugevnenud maatuule hoolde, kuna inimkolmik rühkis laineist mustendavate karikivide poole. Niida hoidis kõvasti kinni istelauast. Taali ja Hannes vedasid teda kalda poole. Ja näis, nagu ei läheneks nad sammuvõrdki kaldale, Näis, nagu oleks kogu pingutamine asjatu. Nagu sõuaksid nad tühja samal paigal, kuni väsivad ja laine heidab neidki iga pilguga ulgumere poole, kus on küllalt sügavust kolme noore elu kustutamiseks. Hannes kuulis, kuidas Taali hingeldas merepool ses küljes. Tundis ühtlasi, kuidas ta oma ihu rambus; kuidas käed veel liikusid, nagu liigub laineist hällitatav pehme köietükk. Ja ometi — kivid polnud kau gel. Ja põhi?... Mõtles, et kui laskuks alla — proovimiseks, kuid ehk ei jaksa siis enam tõusta pealvette. „Tea ... kui sügav? ...“ usaldas ütelda. Juba vajuski Taali pruun keha otsejoones alla poole. Vesi tõusis üle silmade, laine libises üle kukla. Siis puristas tüdruk vett suust. „Põhi?__“ „Siinsamas!“ „Oma jalgadega!“ Niisiis — veel paar meetrit! Üks paaditäis edasi. Sest Hannes on ju tera pikemgi, ja kui Taalil tõuseb 72
vesi vaevu üle pea, siis peaks olema seda temale vaid silmini. Veel, veel lähemale karile!... Kuid siis vaju sid jalad nagu iseenesest. Poiss laskis hetkeks kokku laud, nagu tahaks magada, uinuda, ons siin põhi või ei. Samas aga puudutasid varbad põhjakive. Seal oli suuri kive ning neile toetudes oli vett ainult rinnuni. Seal peatusid viivu ning siis sammusid edasi, Niida juba oma jalul, otse lainete loksutada olevate karikivide poole. Hingeldades sumas Hannes veest välja ulatuvate kivide poole ja laskis istuli. Seal oli aga ta jõud korraga nii otsas, et vajus kivide vahele pikali. Taali asetus samasse tema kõrvale. Niida, kelle hirm oli kadunud sellest hetkest, kui tundis jalgu põhjas, vahtis aga kindla maa poole ja muretses: „Kuidas me pääseme! Kuidas me nüüd siit pää seme ?“ Korraga kilas Taali hele hääl, et sadamast sõidab välja kalapaat. Jah, sealt see laotas oma valget purje, erinedes kajakheledalt rannat aus talt. ,,Võrgumehed!“ ütles Hannes. Ja varsti märkas merehädalisi möödakihutav paat. Halama — kaebama; kilama — läbilõikavalt hüüdma; kivikari — kivine madalik meres; kuiv — madalik meres; lauter valgma, paatide maabumiskoht; mastikand — pesa masti alu misele otsale; nooljas -—noolekujuline, terav; pukseerima enda järel vedama; rambuma — nõrkema; rool — tüür, abinõu paadi juhtimiseks; soot — nöör, millega kinni hoitakse purje alumist nurka; sööstma — tormama, hüppama; taust taga sein; tullid — pulgad paadi ääres, mille vahel aer sõudmisel lii gub; trotsima — jonnima; tujulik — tujukas, muutlik; ulgu meri — suurmeri; vabuaed — latid võrkude kuivatamiseks; võrkmaja — võrguait.
73
Suur lind. i „Ema, ema, tule ruttu! Lennuk! Vist maandub siin!“ „Mis ta’s siia tuleb? Jookse aga ise pealegi, kui tahad. “ Juba Eeri jooksebki. Ema on täna kurb, nagu neil päevil ikka. Silmad on punased, on vist nutnudki. Va nem poeg Alleks on Punaarmees aega teenimas, vii mane kiri aga tuli haiglast. Varsti pärast kirja saa bumist katkes ühendus mandriga; nüüd on rohkem kui nädal aega saar eraldatud kogu muust maailmast. Ema süda valutab. Ja nüüd ilmus äkki taevast võõras olend siia. Üle lennanud oli mõni siit varemgi, sel aga näis tõesti ole vat tahtmine maanduda. Ta keeras suures kaares tagasi ja hakkas tiirlema saarekese kohal, laskudes üha madalamale. Inimesi oli kogunenud välja suur hulk. Väiksemad tegid muidugi hiiglakisa, vanemad vaatasid vaikides ülespoole, silmis tagasihoidlik imetlus. Isegi Eeri ema oli ilmunud uksele, vaatas üles poole ja salamahti pühkis põllega silmi. „Kas ma ei ütlenud — maandub!“ seletas Eeri tähtsalt. „Seda ma arvasin kohe,“ vastas Kusti. „Mina mõtlesin seda juba siis, kui esimest korda nägin. “ „Ei tea aga veel midagi/4 ütles väike skeptiline Juss. 74
,,0h, kui suur!44 hüüdis üks korraga, ja nüüd ei võinud kellelgi enam olla kahtlust, et lennuk tõepoo lest maandub siin. Levitatud tiibadega tohutu suur lind sööstis mürisedes alla ja hetkeks näis, nagu kao taks ta tasakaalu ja lendaks kukerpalli. Aga juba hakkas mürin raugema ja lennuk libises kergelt üle ranniktasandiku, tehes 6-taolise viguri. Kõik tormasid juurde; Eeri oli õnnelik, et ta oli esimeste seas ja pääsis nii lähemale, kuigi algul oli pisut hirm kõrvulukustava mürina ja kiiresti tiirleva propelleri ees. Nüüd propeller seisis ja mees lennu kist ronis välja, lükates suured prillid laubale, nii et võis näha, et ta oli ikka tõepoolest inimese nägu. „Noh, see õnnestus/4 ütles ta ja hakkas siis rapu tama ning sirutama liikmeid ja taguma käsi vastas tikku. Nüüd jõudis kohale ka vanemaid inimesi; kooli õpetaja läks esimesena lennuki juurde ja küsis, kas on ka posti. „Seepärast ju tulingi/4 ütles lendur ja kiskus len nukist suure raske koti, mille andis õpetaja kätte, kes ta omakorda andis edasi postkontoriülemale. See rut tas kohe minema, inimesed kannatamatult järel, iga üks põledes uudishimust, mida võis küll kott sisal dada tema jaoks. Siis õpetaja tegi lendurile ettepaneku tulla kooli majja soojenduma ja keha kinnitama. Enne tagasisõitu peab ometi puhkama. „Ega see minek palju aega võtagi/4 ütles lendur. „Siia jõudsin kolmveerand tunniga.44 Läksid siis minema, aga inimesed jäid ikka veel imetlema suurt teraslindu. 75
II Oli ikka kolesuur teine küll! Seda ei oleks Eerigi teadnud arvata. Ülal paistis ta ju nii pisike, nagu paljas täpp. Võttis hulga aega, enne kui võis käia ühest tiiva otsast teiseni, ja Eeri arvas, et ülemisel kandepinnal võiks terve nende klass aset leida. „Kas ta hull tõesti nii ruttu sõidab, et kolmvee rand tunniga,“ ütles üks. „Valetab vist.“ „Ei valeta midagi,“ rääkis Eeri targalt vahele. „Lennuk kohe peab nii kiiresti sõitma! Kui aeglase maks jääb, siis kukub maha.“ „Kas tõesti? Miks siis nii? Kust sa seda tead?“ tormasid nüüd teised poisid Eeri ümber. Ja Eeri oli uhke, et ta oli nüüd targem kui teised, sest tema oli selle üle ühest raamatust lugenud, ja õpetaja toas oli ta veel näinud niisugust lennukimudelit, mis oli muidu nagu päris suur lennuk. Ta seletas nüüd tähtsalt teistele, kuidas tiivad on lennukil kandjaks õhus, propeller vedajaks ja saba tüüriks. Ta ütles viimaks isegi, et teab väga hästi, kuidas lennukit juhtida, ja lubas teistelegi näidata, kui nad aitaksid tal pääseda lennukisse. Aga juba varsti, liiga ruttu poiste arvates, tuli lendur tagasi, just parajasti siis, kui Eeri oli lõpuks söandanud ronida lennukisse. „Noh, tahad mul õige kõige lennukiga plehku panna või?“ küsis lendur sõbralikult naerdes, kuna teised poisid jooksid hirmunult minema ja jätsid Eeri üksi hädasse. ,,Noh, mis siis nüüd muud, kui tuled mi nuga ühes.“ Eeri süda hakkas järsku kõvasti tuksuma, kui mõtles, et võib-olla võtabki lendur tema ühes. See 76
oleks alles tore! Aga teisest küljest tuli samas hirm, et ei pääseks ju siis enam koju tagasi ja ei tea, mis ütleks ema. „Ei — ma — ma arvan, ma parem — lähen maha," ütles ta ja ronis välja nii kiiresti, kui sai. Aga vaevalt oli ta maapinnal, kui oli jälle üsna julge ja hüüdis len durile kõva häälega: „Head teed!" Mootor hakkas tasakesi urisema, suuremad noor mehed aitasid propelleri käima lüüa ning lükkasid veel liikuma hakanud lennukit natukese maad. Siis aga tormas see juba ise suure kiirusega edasi, ja kor raga ta oli maapinnalt lahti ning tõusis järjest kõr gemale. Võis veel näha, et lendur viipas käega, ja alla jääjad lehvitasid talle järele. „Ei nüüd pea inimesi kinni enam ükski asi,“ ütles üks hallpea. „01gu vahel maa või vesi, sellega lenda igalt poolt üle nagu lind." Uksel oli Eeri ema, ja Eeri nägi, et emal olid küll pisarad silmis, aga nägu oli rõõmsal naerul. Käes oli tal kiri. „Mõtle ometi, Eeri, Alleks on juba päris terve," ütles ta. „Ja mina rumal kartsin nii kangesti. Kui meri lahti läheb, lubas tulla pühadeks kojugi." „Ah, mis,“ ütles Eeri seepeale tähtsalt. „Mina tu leksin igal ajal koju, olgu meri missugune tahes. Len nukiga lendaksin üle mere nagu midagi." Kogu õhtupooliku istus Eeri tagaõues suures vankris ja kujutles ise, et kihutab pilvekõrgusel. Aga kui ema tuli lauda juurde sigu söötma, ronis Eeri vankrilt maha, lükkas mütsi silmadelt kõrgemale ja ütles täismehe häälega: „Noh, see õnnestus!" 77
Levitama — laiali laotama; levima — laiali lagunema; maanduma — maale tulema (lennuk) ; manner ^mandri) kindelmaa, maismaa; skeptiline — kahtlev; tohutu — määratu.
Kluttkõrv. i Kluttkõrv ehk Klutt oli noore jänese nimi. Ta oli saanud selle nime oma lõhkisest kõrvast, mille ta oli pärinud ühest õudsest juhtumusest. Kluttkõrv elas oma emaga soos. Kähisev alla poole langev pilliroog tiigi kaldal oli varjuks soojale, kodusele pesakesele, kuhu Kluttkõrva ema oli peit nud oma ainsakese. Ema kattis pojukese kinni soojade rohukõrtega ja ära minnes oli ta viimane emalik nõuanne nagu ikka: „Jää vagusi lebama ja pea oma suu, peaks ka mis tahes juhtuma!" Kuigi Klutt oli soojas voodikeses, ei mõtelnud ta siiski magada, vaid uuris oma suurte silmadega seda osa oma väikesesest rohelisest maailmast, mis avanes ta pea kohal. Seal ülal sõimasid harakas ja orav teineteist vargaks. Kord oli Kluti kodupoosas olnud isegi ägeda lahingu paigaks. Vaevalt kuus tolli Kluti nina juurest haaras väike lehelind kinni liblika. Ja punase-mustatähniline lepatriinu tegi iseteadlikult oma pikka jalutus käiku rohukõrt mööda üles ja teist mööda alla risti läbi Kluti pesa ja otse — üle ta nina ... 78
Kuid Klutt ei liigutanud end. Ta jõudis isegi hoi duda silma pilgutamast ja aevastamast. Korraga kuulis ta lähemast põõsast imelikku sahinat. Ühetooniline, katkestamatu kahin, kord siit, kord sealt, tuli üha lähemale... Aga sammud need ei olnud ... Klutt oli kogu oma eluaja — ja see oli tervelt kolm nädalat pikk — veetnud soos, kuid kunagi ei olnud ta kuulnud midagi säärast. Tema uudishimu oli kangesti põnevil. Ema oli teda küll käskinud va gusi lebama jääda, aga ainult hädaohu korral. See imelik sahin ilma kuuldavate sammudeta ei võinud aga ometi tähendada mingit hädaohtu ... Tasane kahin läks just temast mööda ... esiti paremale poole, siis tagasi, ja näis lõppeks kauge nevat. Klutt teadis kohe, mis tal teha tuleb. Ega ta enam väike laps olnud. Tema kui jänesepoisi kohus oli teada saada, mis asi seal õieti oli. Tasa tõstis ta oma väikese pehme kehakese udukarvakestega kae tud väikestele j alakestele üles, sirutas oma pont saka pea pesa kaitsvast seinast välja ja silmitses uudishimulikult metsa. • Et ta enda lähedal midagi kahtlast ei näinud, astus ta veel sammu ettepoole ja. .. sattus korraga silm silma vastu kokku suure musta maoga, kes üksi silmi tema otsa vahtis. II „Ema!“ hüüdis Kluttkõrv surmahirmus, kui must koletis tema peale langes. Kõigest jõust katsus ta oma väikeste jalakestega joosta. Aga nagu välk 79
haaras madu ta kõrvast kinni ja ihaldava lõbuga mässis end väikese abitu jänesekese keha ümber, mille ta endale lõunasöögiks oli valinud ... „Ema! Ema!“ kähises vaene jänesepojuke, kui õudne koletis hakkas teda pikkamisi surnuks kägis tama ... Varsti, üsna varsti oleksid väikese loomakese appihüüded vaikinud, kui hädas abi poleks ilmunud. Pikkade, hingetute hüpetega lendas läbi metsa — tema ema... Ei see olnud enam see arg, kartlik jänes, kes alati valmis on isegi varju eest metsa põge nema. Emaarmastus oli temas põlema süttinud. Tema ainsakese hädakisa oli talle andnud kange lase vahvuse ja prauh! kargas ta koledale maole selga. Hüppamisel virutas ta oma tagumiste jalgade kõvade teravate küüntega mao kehha nii tugeva hoobi, et see valu pärast kokku tõmbus ja viha pärast kähises. „Ema!“ piiksus väike üsna kustuva häälega. Ja ema kordab oma hüppeid ikka ja ikka jälle ... ja ikka ägedamaks ja metsikumaks muutuvad nad — kuni vastik elukas viimaks Kluti kõrva lahti laskis ja jänese-ema järele haaras. Kuid ainuke asi, mis ta tabas, oli tort jänese karvu. Jänese-ema vihased hoobid hakkasid oma mõju avaldama. Koleda eluka soomuskattesse olid kistud pikad verised viirud. Asi hakkas maole halvasti minema. Ta tahtis jõudu koguda uueks pealelanguks ja laskis lõdvaks soomuspidemed, millega väike jäneseke oli kinni pi gistatud, ja — silmapilk lipsas see välja hirmsaist mähkmeist ning kadus põõsastikku — hingetu ja 80
surmani kohkunud, kuid terve ja veatu — peale va saku kõrva, mis kurjasti oli lõhki kistud mao tera vate hammastega... Jänese-ema oli nüüd kõik saanud, mida ta oli tahtnud. Tal ei olnud mingit tahtmist võidelda au või kättemaksu pärast. Nii kadus temagi metsa. Ja vabastatud jänesepojake järgnes emale, pida des silmas nagu tuletorni tema ees puude vahel vilk satavat valget karvatutti, kuni nad jõudsid soo kindlamasse kohta. Ihaldav — himukas; pilliroog — kõrkjas; pontsakas — ümmarik; õudne — kole.
Lume ootel. Tuleks juba lumesadu, lõpeks sügisene hall, kataks musti teid ja radu pehme lumesall. Rooste läinud kelgurauad, aga pole lund! Kõverduvad suusalauad sõidust näevad und. Oota, oota, — küllap tuleb varsti kibe külm, see siis pori kinni suleb kõvaks nagu malm. Kargeks jääks süs tihenevad mustendavad veed. Küll süs kelgud vihisevad mööda lumist teed. 6
Emakeele lugemik III
81
Siis saab sõita risti-põiki mäest alla — hoi! Võidu sõitma kutsun kõiki — eest — ohoi, ohoi! Malm — rauamaagist sulatatud raud, kõva ja rabe.
Hülgejahil. i Külma tulekuga kattus meri kõva jäise kattega ja kalamehed olid sunnitud oma töö lõpetama. Ühel õh tul kogunes neid meile mitu meest juttu ajama. Istu sin soojamüürile, et sealt kuulda nende kõnelust. Arutati talvisest kalapüügist. Mehed ei usaldanud veel jääd, see oli nõrk ega oleks kannud hobuseid. Otsustati oodata veel, et siis ehk on jää tugevam. Seni aga lubati veeta aega hüljeste küttimisega, pealegi pidi neid tänavu palju olema. „Hüljeste alumise lõua luu eest makstakse head hinda, “ ütles üks koosolijaist. Peale selle kõrgehinnaline nahk ja rasv, millega hea meresaapaid määrida. Lubati juba järgmisel päe val püssid, nöörid ja ahingud kaasa võtta ning asuda teele. Mul tärkas kange isu oma silmaga näha elusat hüljest ja tema püüdmist. Küsisin isalt, et kas ta lubab ka mind kaasa tulla. Isa ei teinud sellest väl jagi, vaid popsis rahulikult piipu. Kui ma pisut hil jem jälle küsisin, ütles isa: „Ei sinust kaasatulijat saa, oled veel noor, teel võtab külm su ära. Kui kas vad suuremaks, küllap siis.“ Halb oli seda kuulda. 82
Mõtlesin, et kas ma mees ei olegi, et nendega ei kõlba ühes minna. Enne magamaminekut küsisin veel: „Aga kui hommikul on ilus ilm, kas siis võtad kaasa ?“ Nüüd naeratas isa ja ütles, et — eks näe. Nüüd oli asi kindel, et saan. II
Kui hommikul ärkasin, oli isa juba riides. Mõne minutiga olid ka mul riided seljas, aga silmade pese mine jäi pooleli, sest juba tuli 8 meest. Sõime mõned suutäied ja panime lõnatoidu tasku, õues nägin, et kolmel mehel olid kaasas tõukekelgud. Küsisin endale sõitmiseks. Mees lubaski. Kaldast oli hea alla sõita. Kelk libises rannani. Seal andsin kelgu ära. Mees lubas mind sõidutada, kui mul jalad väsivad. Mulle see ei meeldinud, sest luba sin mõttes näidata, et minu jalad ei väsi ja külm ei võta. Olime juba rannast kilomeetri eemal, kui keegi märkas, et üks kogu hüppas jääauku, mille teised ka lamehed olid raiunud. See oligi hüljes. Küürutasime rüsi taha ja jäime ootama, sest hüljes peab käima õhu käes hingamas. Varsti ilmuski teine ning temale järgnes valgekarvaline poeg. Tahtsin püsti tõusta, kuid mehed sundisid mind sosinal paigale jääma. Hül ged roomasid eemale ja jäid siis end päikesepaistele soojendama. Nüüd tormasid mehed augu poole ja nende kannul mina. Kuid vana hüljes oli meist kiirem ja kadus auku. Poeg roomas piuksudes edasi-tagasi. Nüüd algas see, mis mulle ei meeldinud. Hülgepojale seoti nöör ümber keha ja nööri teine ots võeti kaasa rüsi taha, kuhu mindi luurama saaki. Poja piuksumise 83
peale ilmuski vana hüljes uuesti ja haaras poja „kaenla“, et teda ära viia, kuid siis kõlas mu kõrval pauk ja hüljes langes sipeldes jääle. Mehed asetasid „vana“ ühele ja poja teisele kelgule. Küsisin, et miks nad poega nii piinavad. Seepeale hakkasid nad naerma ja mul hakkas häbi, nii et ma enam millegi üle sele tust ei julgenud küsida. Vana hüljes oli kaetud mus tade laikudega, noor tiheda valge karvastikuga. Teel kohtasime veel ühte hüljest, selle lasksime kohe maha ja asetasime kolmandale kelgule. Mehed lubasid teinekord rohkem kelke kaasa võtta, või, kui jää tugevamaks külmub, siis reega tulla. Nii käidi kuu aega iga päev hülgej ähil ja alati toodi koju tulles kaasa 3 või 4 hüljest. Riisi — jääpuru, risu; ahing — kalapüügiriist.
Lumesõda. i Ühel päeval, pisut enne uut aastat, vene keele tun nis, vahtis Toots kibedasti aknast välja. Õpetaja oli tema tähelepanu juba mitu korda juhtinud sellele as jaolule, et see nii nagu ikka ei lähe, et ta välise maa ilmaga niipalju tegemist teeb. Aga nähes, et öeldud sõnadele ikka veel oodatavat tagajärge ei tulnud, küsis ta: „Mis seal väljas õieti on, et sa sinna nii hoolega vahid, Toots ?“ „Eijee... ei midagi ei ole," vastas küsitav. „Jää rahule. Midagi seal ikka on, ega sa muidu vahiks. Ütle aga, muidu läheme sinuga jälle tülli/' „Kangesti sula ilm.“ 84
„Aa. Noh, aga kuidas see siis sinusse nii kan gesti mõjub ?“ „Ega ta mõju kedagi, ma niisama.. „Mõjub, mõjub. Sa arvad, et küll oleks tore lume sõda teha, kas? No-no-no, ära puikle?“ „Jah.“ „No vaata, kui hästi me teineteise mõtteid mõis tame. Aga ole hea mees, istu nüüd vagusi ja pane aga nii hästi tähele, kui vähegi võid. Lumesõda ei ole jänes, et ta ära jookseb. Kui sa tubli poiss oled, teeme lõunavaheajal lumesõda. Kas oled nõus?“ „01en.“ Toots istus lõunani vagusi nagu nui, aga kui sõda tuli, siis võitles ta ka nagu lõvi. Võitlejad jagunesid kahte vaenulisse leeri. Need, kes Plevnasse ehk mäerinnakule jäid, valisid oma eestvedajaks õpetaja enese. Teine pool, mäerinnaku all, venelased muidugi-mõista, tõstsid Tõnissoni oma kindraliks. Õpetaja tahtis, et Tali võimalikult tema lähedale jääks, et tal teda parem tähele oleks panna, aga see oli juba vastaste hulka läinud ja seisis Tõnissoni kõrval. Teda rõõmustas seegi, et Tali päris ilma kut sumata teiste hulka oli tulnud. Tõnisson ei tahtnud esiti „komandot“ vastu võtta, ütles, et mis tema nüüd... valitagu Toots, tema mõistab paremini, aga kui teised peale käisid, oli ta viimati ikka nõus. II Kõik oli valmis. Äge lahing pidi iga silmapilk algama, aga üks oli veel olemas, kes kahtles, kelle poole nimelt minna. See oli Toots. Ta seisis kahe 85
vaenulise väe vahel ja vaatas nõutult kord ühele, kord teisele poole. „Noh, tule siis, Toots, mis sa seal veel vahid, kael õieli,“ hõigati alt. Samal silmapilgul lendas türklaste laagrist lume pall Tootsile otse suhu. Toots tahtis parajasti midagi ütelda, vist teiste näägutuste peale vastata, aga kuri lumetükk, veel kurjema käe läbi visatud, sulges tal suu. Ta ei saanud muud kui paar korda õk-õk teha ja siis läkastama hakata. Sellega oli aga tema otsus kindel, kuhupoole minna: pall tuli türk laste poolt, tähendab, türklased ise otsisid temaga tüli. Nad pidid tema raudset rusikat tunda saama! Lahing algas. Esimesed lumepallid lendasid vihi sedes edasi-tagasi. Veel olid vaenlased teineteisest kaugel, nii et suurem hulk kuulidest läks tuulde, aga mida lähemale venelased tikkusid kindlusele, seda kibedamaks läks võitlus ja seda rohkem tabasid lumepallid märki. Tõnisson oli täies võitlustuhinas, ehk ta esiti küll üsna visa oli peale hakkama. Ta tungis nagu pöö rane edasi, ikka üles mäe poole eg i näinud seda nagu tähelegi panevat, et teda ülalt lumega päris üle külvati. Õpetaja otsis pealetungijate hulgast Talit. See oli ikka veel üsna Tõnissoni lähedal i*a ka, nagu näha, kaunikeses võitlustuhinas. Aga niisugune ei olnud ta kaugeltki kui Tõnisson. Viimane võitles, nagu oleks ta elu kaalul, kuna Arno iga kord, kui talle mütsakas külge tuli, omaette tasa naeratas. Kui pealetungijad jõudsid mäerinnakule, juhtus õpetaja Arnoga otse vastamisi. 86
„Anna alla, Tali!“ hüüdis õpetaja. „Ei anna, ei anna!" hüüdis Arno rõõmsalt naer des vastu. Nad viskasid oma pallid korraga teine teise peale. Arno pall tabas õpetajat just otsaette, kuna õpetaja pall vihises Arnost mööda. Arno hea meel tõusis sellest veel suuremaks, ja kui ta nägi, kuidas teine puristades ja puhkides oma habet ja silmi puhastas, tõmbas ta enese naeru pärast kõve rasse. Selsamal silmapilgul tormas teine pealetungijate salk Joosep Tootsi juhatusel kindlusekaitsjaile selja tagant peale. Kostis vali hurraa! ja pallid sadasid kahelt poolt õnnetuile selga, pähe, kaeluse vahele, igale poole, kuhu aga juhtus. Toots oli lõvi ise ja kehastatud vahvus üheskoos. Tema kõrval traavis Kiir nagu kannupoiss, kartulikorv valmistehtud pallidega käes, nii et teisel muud ei olnud kui ainult pilduda. Türklased olid ümber piiratud ja lagunesid laiali; ühed põgenesid, teised andsid alla. Võit oli venelaste oma. „Kes see nupumees oli, kes meid sisse piiras ?“ küsis õpetaja naerdes, kui nägi, et iga vastupanek oli võimatu. „Toots, Toots/' vastati läbisegi. „Vaata, kus mul kindral!" naeris õpetaja. „Meie oleksime tormijooksu iilusasti tagasi löönud, aga tema juba kuklas. Noh, oota, kindral, küll teeme teine kord veel ühe lahingu." Plevna — Türgi kindlus, mille vallutasid venelased VeneTürgi sõjas.
87
Laste talvelaul. Talvetaadike, peatselt pilla alla lund nagu valget villa! Lagendikule üle laane, üle järvede jäise kaane. Toome siis välja reed ja rauad, libisema taas lumelauad hangedele, kus muud ei kuule kui vaid ulumist põhjatuule. Emad vaid tööle pangu vokid, et saaks lastele soojad sokid, käpikkindad ja täitsa uue läbivillase talvekuue! süs ei karda me küknaohtu ega kuluta köharohtu. Aina kuuldub siis rõõmsat Miku, päike peitub me lapsepilku. Talvetaadike, peatselt pilla alla lund nagu valget villa!
Lumememm. i Elas kord taat. Taadil oli memm, memmel aga kolm poega: Pirt, Pärt ja Märt. Memm talitas kodus, 88
taadil oli püss ja, kui aega sai, käis jahil. Tark koer oli tal, nimega Armi; see oli hoolas otsima jälgi. Ühel varasel laupäevahommikul võttis taat var nast püssi, vilistas Armi ja kõmpis jahile. Taat kõn dis terve päeva metsas, aga ei saanud kätte ühtki põtra. Kui õhtu saabus, hakkas taat kurvalt ning vä sinult koju kompima. Pirt, Pärt ja Märt koolist aga ammu kodus. Oota vad õhtupoolikul — ehk tuleb taat viimaks põdra liha, naha ja sarvedega. Taati pole veel kusagil. Hak kavad poisid kolmekesi suuri lumepalle veeretama, lumememme ehitama. Lumi on paras pehme ning sula, pall veereb iseenesest suureks. Teevad lumest memme, koletu suure ning laia. Koldest tuuakse kaks sütt, pis tetakse silmadeks; keldrist otsitakse suur kartul, lõi gatakse lumememme hammasteks; pihku kepp — ning hämarikus vahibki lumememm keset õue kui imekomet. Näevad poisid oma ehtsat käsitööd; rõõm rõkatab südames, kilavad naeru ümber lumememme Pirt, Pärt ja Märt kuid — taati pole ka nüüd kusagil! Ilm juba hämar, videvik ronib lumememme kul mude alla; temalgi jõuab magamistund, ent taat ikka veel koju tulemata. Rõõmustuvad poisid oma lumememme üle; ei ta haks jätta teist siia üksi ööks välja pimedasse; viik sid tuppa, kuid sulab ära. Suure kurjaga kantsitab memm pojad sööma ja magama. H
Taat jõudis koju alles südaööl. Pani püssi varna, sõi kõhu täis, andis Armilegi koorukesi ja kondikesi, 89
saatis ta siis maja valvama ja puges memme kõrvale koikusse. Läheb Armi õue maja valvama, käib tiiru ümber tare, kui äkki ehmatusest võpatub: õues seisab suur mees ja vahib maja poole. Armi tõmbab saba jalgade vahele ja kukub kurjasti haukuma. Magab memm rahulikult taadi kõrval, kuuleb äkki läbi une koera kilkamist. Kargab nobedasti koi* kust ja vaatab uniste silmadega aknasse. Suur koljat seisab keset õue ja vahib maja poole! „Taat, ae, vargad vist või röövlid!“ Kargab taatki sängist ja esimene asi — püss. Praotab ukse ja vaatab välja. Jah, tõesti mürakas meest seisab õues ja vahib maja poole! Võtab taat püssi, astub üle läve, sihib unisel sil mil ja — põmm! Ent mees ei liigutagi. Kae imekest. Laseb taat veel teise põmaka mehele. Nüüd len dab mehe pea otsast, kuid mees ei lüguta nüüdki oimu. Imestleb taat ja vaatab, vaatab ja imestleb; astub siis lähemale ja näeb pettuse. Armigi tuleb juurde, nuusutab peatut meest — tõmbab saba jal gade vahele ning häbeneb. Kahju hakkab nüüd taadil Pirdi, Pärdi ja Märdi lumememmest, läheb murelikult tuppa, istub pingile, laeb piibu ja sõnab Armile: „Vanaks vist oleme jäänud, sõber Armi. Prillid peame endile tooma linnast, enne sulle, siis mulle, sa vana koerakoon!“ Pirt, Pärt ja Märt, vaevalt kui hommikul silmad lahti said, esimene asi: lumememm. Püksid, saapad jalga ja õue. Vaatavad ja näevad — lumememm ilma 90
J
peata, ainult kere seisab keset õue püsti, kaks süsisilma aga lumel kui kaks musta tindiplärakat valgel vihulehel. Kahju oli Pirdil, Pardil ja Märdil oma lumemem mest, nii kahju, et kiskus silmad vägisi veele ja võttis suud nuutsuma. Taadilgi oli kahju lumememmest ja poistest. Ent poiste silmavesi oli kohe naeruks muu tunud, kui taat ise lumememmele uue pea otsa pani. See oli poiste omast veelgi uhkem ja ilusam. Oma piibugi pani taat lumemehele ivakeseks ajaks suhu. Poisid olid jälle rõõmsad, kui kooli läksid tarkust saama ja siiruviirulisi kirjatähti õppima. Kantöitama — kantsikuga ajama, sundima; kilama — läbi lõikavalt kisendama; koljat — hiiglane; rõkatama — hüüdma, kajama; tare — talumaja.
Mäest alla suuskadega. Mäest alla suuskadega liuglen, lendan nagu tuul, kõrvus kilkab tuulehuul, lumi keerleb, tuiskab taga. Suusad libisevad hästi, nad on siledad kui klaas. Mäest alla, mäele taas suusatan ma agarasti. Meeleldi ma suusasõitu, suusasporti harrastan, sellega end karastan, lihastesse kogun jõudu. Taas — jälle; harrastama — midagi meeleldi tegema.
91
Aino
kootud kindad. i
Kui Aino oma kindad valmis sai, siis tahtis ta kududa ka isale kindad. Nendest pidi saama sünnipäevakingitus isale. Ta avaldas oma soovi vanaemale ja palus temalt abi: „Kui sina mind aitaksid ja juhataksid, siis saak sin küll tööga hakkama." . Vanaema oli meeleldi nõus. Üheskoos korrutati siis lõnga, valiti värvid ja värviti saunakambris salaja, nii et keegi ei teadnud. Kogu töö pidi tehtama salaja, sest kingitusest ei tohi enne teada. Kui kõik oli valmis, algas kibe töö, ikka kogu aja salaja. Kui isa luges ajalehte, istusid Aino ja vana ema köögis pliidi ees ja liigutasid sukavardaid. Kui aga isa tuli kööki jooma, siis lasti kinnas kukkuda rüppe ja tehti muud juttu. Kui aga isa juhtus olema metsas hagu või heinu toomas või jäi mõnel päeval kauemaks vallamajja, siis kooti kinnast eeskambris avalikult. Ema ja tüdrukud teadsid küll, mis Aino teeb, kuid nendelt oli võetud kindel sõna, et nad asjast kellelegi ei kõnele. Mõnikord läks isa varakult tagakambrisse magama, siis posis Aino eeskambris nii kaua kinnaste kallal, kuni silmad hakkasid kipi tama ja näpud väsisid. Kõige halvem oli nende kirjadega. Vanaema soo vitas esialgu küll teha ühevärvilised hallid kindad, kuid kas Aino sellega leppis! Pidid tingimata tulema 92
kärbsekirja kindad, niisamasugused nagu on Raja isal. Vanaema näitas küll kõik kätte, kuid Ainol ei tahtnud töö kuidagi minna. Küll luges silmi, noogu tades sealjuures peaga, küll püüdis meeles pidada, kuid ikka juhtus, et mõni silm jäi vahele või langes maha. Siis harutati töö üles ja alustati uuesti. Mõni kord võttis vanaema Aino näpud enda kätte ja juhtis neid oma käega. Siis püüdis väike tüdruk nii, et higipisarad tulid laubale. Teinekord, kui töö hästi ei läi nud, pani ta pea vanaema sülle ja hakkas nutma: „Vanaema, kas ma olen rumal ja saamatu? Miks töö minu käes ei lähe nii nobedasti nagu sinul? Sina ei vaatagi kinda peale, kuid ei jäta midagi vahele, ükski silm ei lange maha... Kas minust saabki nii osavat töötegijat, nagu sina oled? Olen ehk kohe rumalamaks loodud ?“ „01e nüüd rahul,“ lohutas siis igakord vanaema. „Sul läheb ju päris hästi. Ega minagi kohe hästi saa nud, eks tulnud minulgi palju õppida.“ „Kas sul ka alguses kirjad segi läksid ja silmad maha langesid ?“ „Kuidas muidu, ikka samuti nagu sinulgi. Minu vanaema, kadunuke, oli hea inimene, õpetas kannat likult, kuni sain selgeks. Pärast õppisin ise juurde. „Ja nüüd kood nii, et on ükspuha, kas vaatad suka peale või ei vaata. Mina vist ei saa kunagi nii osa vaks." „Saad küll, saad külli" Jälle hakkas Aino hoolega püüdma, hoidis kramp likult vardaid käes ja tõmbas üle sõrme lõnga. Pöidlategemise juures oli jällegi vaja vanaema 93
abi, samuti kindaotsa kahandamise ja lõpetamise juures. Hoolega jälgis Aino, kuidas liikusid vanaema sõrmed, ja kuulas tähelepanelikult kõiki õpetusi. Siis hakkas kuduma jälle ise, ikka sõrmed kramp likult varda ümber ja pilk kindasilmadel. Kui üks kinnas valmis sai, oli Aino rõõm suur. Peitis selle oma laua sahtlisse, kuid võttis igal vabal silmapilgul välja, vaatas ja silitas. Ega ta nii ilus küll ole kui vanaema kootud kinnas, aga oma töö! Ühel päeval viis ta kinda kooli ja näitas õpetajale. Õpetaja küsis, kas on oma töö, ja oli tööga päris rahul. Teine kinnas oli palju hõlpsam teha. Siin ei läinud kirjad enam sassi ega langenud nii palju silmi maha. Ainult paar-kolm korda tuli tehtud töö üles harutada ja uuesti teha. Kahandamisega ja pöidla lõpetami sega sai Aino hakkama kerge vaevaga. Paar päeva enne isa sünnipäeva sai Aino kindad valmis. Nüüd tehti neile veel nöörid külge, et oleks võimalik paari köita, pesti lumevee ja seebiga, et oleksid pehmed ja soojad. Ainol oli tehtud tööst nii hea meel, et ei saanud naeratust tagasi hoida. Ikka võttis ta kindad välja ja küsis emalt: „Mis sa arvad, kas peaksid meeldima isale? Kas peaksid olema soojad?“ Ema arvas, et küllap meeldivad ja annavad ka sooja.
n
Isa sünnipäeva hommikul ärkas Aino vara, enne kui isa. Sedaviisi oli vanaemaga õhtul kokku lepitud ja vanaema äratas Aino peaaegu esimese kukelaulu ajal. 94
Kindad köideti isa sängisamba külge ja jäädi ootama isa ärkamist. Nüüd näis Ainole, et isa just täna magab kaua. Ta tahaks näha, mis näo isa teeb, mis ütleb. Kui isa ikka ei ärganud, kolistas Aino pinki, lõi kõvasti eeskambri ukse kinni, siis ootas hinge kinni pidades. Viimaks isa ärkas, hüüdis eeskambrisse: „Kui palju kell on?“ Kohe oli Aino uksel ja hüüdis vastu: „Kell on juba kuus. Küll sa täna magasid kaua. Soovin sulle õnne sünnipäevaks!“ Mis ütleb isa kinnaste kohta, kas arvab ära, kelle käest on? Isa tõusis üles, hakkas riietuma, ei pannud esiteks kindaid tähele. Aino tammus ukse kõrval ühelt jalalt teisele — mis sel isal ometi on, et ei vaata sängisamba poole? Vanaemagi oli asjast huvitatud, tuli Aino juurde ja ootas samuti, millal isa märkab kindaid. Viimaks siis, kui Aino kannatus oli juba katkemas, silmas isa kindaid. Võttis kätte ja luges kinda külge nööpnõelaga kinnitatud sedelilt: Isale sünnipäevaks Aino poolt. ,,Kas sa näed, kas sa näed!“ ütles isa. „Kas ise tegid? Tule siis siia, ütlen sulle aitäh.“ Aino pani käed silmade ette ja jooksis häbenedes eestuppa. Ikka nägi viimaks ära ! Tea, kas on ka heameel? Söögi ajal kõneldi kindaist. Vanaema seletas, kuidas Aino neid salaja teinud ja tema ainult veidi aidanud ja näidanud. Aga puhkepäeva-hommikul, kui isa külla läks, oli Ainol veel üks mure: kas paneb isa tema kootud 95
kindad kätte? Peab ehk halvaks, ei julge nendega külla minna? Kärsitusega jälgis ta isa toimetusi ja iga liigu tust — kas paneb või ei pane ? Kui isal juba kasukas seljas oli, lõi ta kätega vastu taskuid ja ütles: „Aga kindad? Kus kindad on? Ema, too mulle õige Aino kootud kindad kätte, need on head ja soojad." Nüüd läks Aino nägu üleni punaseks. Ta jooksis tagasi kambrisse ja sosistas vanaemale kõrva sisse: „Kas tead, isa pani minu kootud kindad kätte, ütles, et need on head soojad." Kärbsekiri — kindakiri; kärsitus — rahutus; laup esine; rüpp — süli.
otsa
Lapsepõlv. Seisin kui sinepikene, kasvin kui kanepikene, linakiudu neitsikene. Suu mul oli suhkurista, silmad kui sibulakesed, nina kui saia sarvekene,
põsed kui paistepullikesed. Veeresin kui muna murule, alla õue õunakene, rõõmu lilled mul kä’essa, rõõmu õied hõlma alla, rõõmu kannid kaendelassa.
Imelik puder. Onu Kaarel tuli kord meile ja kutsus meid endale võõrsile. Ta lubas meile pakkuda putru, mille valmis tamisest on osa võtnud üle tuhande inimese. 96
„Puder, mille valmistamiseks vajatakse tuhat ini mest! Siis peab seda olema küll terve mägi!“ „Küll te näete,“ ütles onu, „homme tuleb see lauale. “ Vaevu maldasime järgmise päeva hommikul eines tada, enne kui seadsime end valmis onu poole mine kuks. Sinna saabunud, olime kõik üllatatud, et kõik oli niisama vaikne ja rahulik kui tavaliselt. Lõpuks istusime laua äärde. Pidime sööma esimese roa, siis viidi taldrikud ära. Me jäime kõik suuri silmi vah tima köögiukse poole — ja puder toodigi sisse. Aga see oli tavaline riisipuder, mitte tera teissugusem kui harilikult. „See pole ometi see puder, mis onu meile lubas!" ütles mu vend. „Jah muidugi on see seesama,“ vastas onu. „Aga onu ütles ju, et enam kui tuhat inimest on pidanud kaasa aitama selle valmistamisel ?“ „Söö nüüd algul veidi ja võta siis pliiats ja paber, küll me siis katsume arvutada, mitu töölist läks siin vaja," ütles onu Kaarel. „Hea küll," ütles onu Kaarel veidi aja pärast. „Et valmistada seda putru, selleks vajati kõigepealt riisi. Mitu inimest teie arvates pidi olema tööl, et seda muretseda? Põldu tuli niisutada ja harida, vili kül vata ja lõigata. Selleks kõigeks oli vaja hulk inimesi. Ja neil pidi olema tööriistu, millega töötada. Nende hankimiseks pidid töötama mäetöölised, sepad ja puusepad. Sadulsepad pidid valmistama nahast hobuseriistu... Ja mõtelge kõigele muule, mis on lisatud pudrusse peale riisi: suhkur, kaneel ja teised maitseained. Ka neid on kord istutatud ja lõigatud 7
Emakeele lugemik III
97
nagu riisigi. Ja siis tuli see kõik vedada meile siia kaugeilt võõrailt mailt, mis asetsevad meist kaugel, kaugel eemal. Selleks vajati laevu, laevaehitajaid, purjeõmblejaid, meremehi, kaupmehi ja palju teisi. — Peale selle on pudrus veel mune, piima ja võid ...“ „Küllalt, onu, küllalt!“ hüüdsin ma. „Ma olen kindel, et nüüdki on juba üle tuhande inimese." „Aga ma pole veel kaugeltki kõiki loetelnud," vastas onu. „Me peame putru ka keetma ja selleks vajame puid, tikke ja pliiti. Nii peame juurde lisama veel puuraiujad, müüjad, tiku- ja rauatöölised. Aga ega sellegagi veel lõpp ole. Me vajame ka pada keet miseks ja taldrikuid söömiseks, ja lauda, ja lina, ja lauanõusid — nuge, kahvleid ja lusikaid. Ja veel palju, palju peale nende. Aga ma usun, mul pole tar vis enam jätkata." Ei seda polnud tarvis. Me uskusime niikuinii, et oleme söönud putru, mille valmistamisest oli osa võt nud üle tuhande inimese. Hankimine — muretsemine; taotlema — üles lugema; maldama — kannatama; tavaliselt — harilikult.
Torm merel. i Oli varajane hommik. Tuul puhus ning raksutas juba maja nurgas ja vingutas rradioantenni, mis sei sis väljas mastis. Oli oodata tormi. Pilverünkad kihutasid mööda taevaalust ja sulasid varsti üheks määratu suureks massiks, mis kattis terve taevalao98
tüse. Juba tulid esimesed vihma- ning rahesagarad. Tuul läks üha tugevamaks. Meil olid võrgud meres. Isa oli rahutu ja kõndis norus päi ühest toaseinast teise. Maru paisus juba kõvemaks. Polnud midagi parata, pidime minema randa, et kui on võimalik, toome võrgud ära. Rannas oli kole. Meri vahutas, kuid polnud või matu, et me veel võrgud kätte saame. Arutades ja järele kaaludes jõudsime otsusele, et tuleb paat sisse lükata ja võrkudele järele sõita. Seda tegimegi. Mää ratu suured lained aga lõid meid paadiga randa tagasi. Oli meretuul ning isa ütles, et täna on idajooks. Suurte vintsutuste tagajärjeks oli, et pääsime viimaks rannast eemale. Meie mõlemad sõudsime. Esimene õnnetus tabas mind kohe rannas. Tuli kõvasti sõuda, sest tugevad lained oleksid meid muidu jälle löönud tagasi randa. Nii räheldes olin lasknud aeru lahti ja — see kadus paadi alla. Sain isalt peapesu, kuid asi lõppes sellega, et suur laine lõi paati mitu pange vett ning pani isa hääle kinni. Paat keeras end põigiti ja tagant tule vad lained peksid meid randa, kuigi isa kahe aeruga sõudis ja mina aitasin kolmandaga kaasa. Isa jäi paati, mina hüppasin vette, jooksin randa ja tõin umbes 100 meetri kauguselt aeru ära.
n Asusime uuesti mereretkele. Seekord pääsime ker gesti murdlaineist välja. Kuid kõrgemal olid lained suuremad kui rannas. Pikapeale rauges mu jõud, ja isa käskis mul aerud paati tõsta, et ma jällegi ei laseks neid merre. Isa sõudis üksi. Olles küllalt puha 99
nud, asusin uuesti tööle. Juba paistis võrkude märk. Veel paar-kolm aerutõmmet ja me jõudsime pärale. Jsa võttis märgist kinni ja tõmbas üles. Mina aga sõudsin. Äkki lõi suur laine meie paadi nii tuge vasti vastu võrgunööri, et see katkes. Isa vihastus. Mina ei lasknud end sellest eksitada. Viimaks haaras isa ise aerud ja sõudis sinna, kust paistis veel mõni kork veepinnal. Saime jällegi võrguseli otsa kätte ja mina asusin uuesti sõudma. Nii saime ühe jada võrke kätte. Kuid teine jäi saamata, sest tuul üha kõvenes. Asusime koduteele. Tagasi sõita oli hea, sest suu red lained tagusid meid ilma vaevata randa. Tuli ainult pidada tüüri ja seda tegin mina. Vahel lõi suur laine meie paati vett, kuid sellest me enam ei hoolinud. Oli juba pime, kui paadinina põrkas vastu kivi. Ma arvasin, et on juba maa. Jätsin tüürimise ja tõu sin püsti. Kuid samal ajal lõi suur laine paadi püsti ja mina kukkusin paadi põhja. Seal tundsin ma peas valu. Järele katsudes tundsin ja nägin, et pea oli verine. Nüüd sõudis jällegi isa ja tüürimeest ei olnudki. Panime paadi ankrusse, sest meie kahekesi ei suutnud paati üles tõmmata. Viisime võrgud rannas olevasse ühisputkasse, sest öösi ja kange tormiga on võrke raske kanda.
Talvine jalutuskäik metsa. i
Ilus on talvel metsa vahel kõndida. Loodus on kaetud valge lumikuuega. Puud sirutavad külmas 100
õhus oma lehita oksi, mis samuti on suikunud talve unne. Kuid loodus ei ole talvel hoopis nii vaene, nagu ta meile esimesel pilgul näib. See, mis mitme poolt jääb tähele panemata, millest paljud ükskõikselt mööda lähevad, paistab loodusearmastajale selgesti silma: ta kõrv kuuleb helisid, mida teised ei kuule. Talvises looduses on palju ilu ja elu! Võtame näiteks linnud. Paljud neist ei lahku meilt talveks ja elusta vad oma siinolekuga ühetaolist kurba talvist maas tikku. Talvine jalutus looduses on ilus, meeltülendav nagu suvelgi. Astume tänavale. Lumi rudiseb jalge all, värske õhk tungib kosutavalt rindu. Mõlemal pool tee ääres kasvavad pikad pajude read, kaetud tiheda hõbehär.matislooriga. Lähme metsa, mu sõbrad! Lähme ja vaatame linde, kes on talveks meile jäänud.
II
Tee kõrval lume alt väljaulatuva pajupõõsa oksal istub ilus leevike ja laseb vahetevahel oma ühetooni list häält kuuldavale tulla. Ta ilus sulestik paistab valgelt lumefoonilt selgesti silma; punase rinna järgi otsustame, et meie ees on isalind, emalinnul on pruunikas-hall rind. Nälg ajab leevikese talvel metsast välja inimeste elumajade ligidale, kuhu meelitavad teda viljapuude õiepungad, milledega ta ennast toidab. Seepärast pea vad mitmed teda viljapuudele kahjulikuks linnuks. 101
„Piik, piik!“ kostab äkitselt meie lähedal ja mingi lind tõuseb otse meie jalge eest lendu, lendab pisut edasi ja laskub uuesti teele. See on ju talvik, mu sõbrad! Nälg ajas ta siia tee peale oma seltsilistega toitu otsima. Talvikul ei ole enam seda ilusat kollast sulgkuube, millega ta keva del uhkustas; kollane kuub aina hiilgas nagu kuld päikesepaistel—nüüd aga märkasime ainult kollakas rohelist kõhualust ja pead, tumehalli selga ja saba. „Kidio!“ kostab vilistamine meie kõrvu. Tee ääres kivihunniku otsas istub linnuke, sulgtutike peas, nagu noorikul vanasti tanu. Tõuseb lendu, las kub teele oma „kidiot“ kuuldavale tuues ja lendab siis teispool tee ääres olevale lumehangele. See on talilõoke, meie harilik talilind. Me jätkame oma jalutuskäiku talvises looduses.. Ilm on nii ilus, meeleolu hea. Kui ilus on see okaspuu mets sealpool jõge! Nagu tumesinine müür paistab ta selgesti valgelt pinnalt. Puude ladvus silmame väi kesi ilusaid linnukesi rohekas-kollase seljaga ja samasuguse rinnaga, pugu valkjas, sabatüürsuled ja tiivaalused kollased, nokk punakas ja musta otsaga. See on ju meile kõigile tuntud siisike. Siisike lendab meile peaaegu ühes talvikutega, kui juba külm vee kogusid kaanetab — oktoobri lõpul või novembri algul. Elavad on siisikese liigutused, laul lõbus: „tserrtsettertsetet“ või „tjäi, tjäi-tüdilei“, nii et neid tüdi mata võib vaadelda ja kuulata, kui nad tumedal sügise- ehk talvepäevil karjadena kaseoksis vidista vad ja endale toitu otsivad. Nende toiduks on puuseemned, iseäranis lepa- ja kaseseemned. 102
Ilusad linnukesed! Elu ja jõudu hoovab neist tumesiniseist latvu taeva poole sirutavaist mändidest! Ilusad ja head linnukesed, ka talvel jääte te meile ja elustate igavat talveloodust. Suurt muret teevad aga teile toidupuudus ja külm. Kuid head inimesed ei jäta teid, oma paremaid sõpru, toitmata ja mõnigi hea süda paneb teile kättesaadavasse kohta kanepija päevalilleseemneid, kuivatatud leedripuu- ning pihlakamarju või teri. Tihaseile aga liha-, rasva- või pekitükke. Kaitske linde, mu sõbrad! Kõigist metsas ning luhal elutsevaist loomist armastagem kõige rohkem linde, kaitskem neid, lubagem neile oma abi. Lumefoonilt — lume tagapõhjalt.
Mets talvel. Vaikselt seisvad kuused sirged, habemetes särab lund. Noored kasekesed virged uin’vad rahus talveund. Männioksad lumme maetud, ähvardavad murduda. Kadakad on kinni kaetud paksu valge tekiga. Haavakesed värisevad läheneva külma ees. Lepa okstelt varisevad lumepallid veeredes. 103
Mets nüüd rahus lumme maetult puhkamas on talveund. Lillekesed kinnikaetult ootVad hiügvat päiksetuld.
Suuskadel Vallastesse. i
Uueks aastaks said Mäe Juku ja Rebaste Eedi kingituseks suusad. Jukul olid pikad pruunid, Eedil kollased, veidi lühemad ja laiemad. Mäe Kusta tak seeris, et Jukul on esimest sorti rootsi suusad, Eedil soome suusad, ka esimene sort. Suusakepid olid mõ lemal bambusest ja käerihmad hallist põdranahast. „Mis nüüd muud, kui teeme reisu ümber Eesti,“ otsustas Juku, kes oli väga kärsitu ja hakkaja poiss. „Siis kirjutavad sellest ajalehed ja trükivad meie päevapildid. “ Eedi oli aeglane ja kaalus kõike enne põhjalikult. Tema nõu oli: „Ümber Eesti nüüd küll ei maksa kohe kihutada, laseme enne oma kihelkonna läbi, eks siis näe.“ Lõplikult otsustas asja Kusta, kes leidis, et poi sid ei ole veel täies vormis nii pika teekonna tarvis, peaks enne kodu lähedal harjutama, treenima. Kohe teisel päeval algas treening. Sõideti ilusaid suusajälgi täis kõik põllud ja metsaalused, Rebaste mäenõlvakul õpiti selgeks mäest allakihutamine. Siis leiti, et ollakse juba küllalt vormis, nii et võib ette võtta pikema teekonna. Taheti suuskadel 104
sõita Vallastesse Juku tädipoja juurde. Sinna on teed mööda kõvasti viisteist kilomeetrit. Kui aga suuskadel lasta otse läbi metsa üle Kuresoo, on ehk kümme-kaksteistkümmend. Selle otsema tee poisid valisidki. „Mis see meil suusameestel on! Selle maa sõidame maha tunni ajaga,“ seletas Juku ja lõi käega vastu rindu. Eedi esiti kahtles, aga pärast jäi nõusse. „Kodustelt ei maksa luba küsidagi. Tund kulub sinnasõiduks, tund tagasi, õhtusöögiks oleme tagasi nagu midagi,“ seletas Juku edasi. „Ainult kompassi võtame kaasa ja sina pane põue isa kihelkonnakaart, siis pole eksimist karta. “ Nii tehtigi. Eedi jooksis koju kihelkonnakaardi järele, Juku tõi toast kompassi, pidi veel taskusse panema leivaviiluka, kuid lõi käega: „Pole vaja, selle lühikese maa sõidavad meie me hed ilma teemoonata.“ Rebaste väravast algas sõit, esiti läbi kopli Koivametsa poole, sealt üle Kuresoo ikka edasi, ja seal eemal sinise metsaviiru taga ongi Vallaste. Kui oli jõutud koplist läbi sooveerele, peatus äkki Juku ja ütles: „Pea, Eedi, võta kaart välja, vaatame, kuhu kom pass näitab. Kas oleme ikka õigel teel!“ Kaart võeti välja. Seal olid täpselt kõik kihel konna teed, külad ja mõned üksikud taludki, aga Re baste koplit ja seda suurt mändi sooserval, kus nad praegu seisid, ei olnud. „Oot, oot, kuidas selle järgi õiget suunda leida,“ kahtles Eedi ja keerutas kaarti käte vahel. Kus kohal meie kaardi järgi juba oleme ?“ 105
„Siin kuskil ikka oleme,“ seletas Juku, „ega siis iga täppi kaardile märgita, kus sa sellega... Aga Vallaste küla, näed, on siin selle lageda koha taga. Pea, pea, ära rebi kaarti katki! See lage koht ongi Kuresoo, siit peame üle sõitma. Siis tuleb mets ja metsa taga Vallaste/* „Hea küll/1 jäi Eedi nõusse. „Aga vaatame, mis kompass näitab. “ „Kompass näitab ühe otsaga põhja, teisega lõuna poole ... Kas sa siis seda ei tea? Näed, siin ta on ... Põhja.pool on kodu, aga Vallaste hoidub sinna lääne poole, sinna näitavad ka meie suuskade otsad. Me oleme õigel teel. Edasi!“
II Poisid vajutasid suuskadele peale. Mööda lagedat sood läks sõit nii, et lumi tuiskas ja tuul vuhises kõr vus. Mõnikord jäi küll ühe või teise suusk lume all peituva kännu taha kinni ja poiss lendas ninali lumme, kuid sest polnud suuremat viga. Naerdes tõusti üles ja jätkati teed. Aeg-ajalt võttis Juku tas kust kompassi ja vaatas, kas suusaotsad näitavad lääne poole. Eedi koputas sõrmega tühjale kohale kaardil ja lausus: „See on Kuresoo, siin me praegu oleme/* „Kui kõik nii läheb, siis oleme varsti Vallastes/’ Ikka edasi ja edasi kihutasid suusatajad ega pan nud tähelegi, et taevaservalt ajasid üles hallid pilvemürakad ja tuuleiilid hakkasid puhuma üle lageda lumevälja. Juba vingerdasid soopinnal valged lume106
maod, kuna suusajäljed lumel kustusid kohe mõne sammu järel. „Kuule, tuiskama hakkab/* ütles Eedi ja tõmbas mütsikõrvad maha. „Pole viga/* rõõmutses Juku, „nüüd sõidame tui suga võidu.** Veel enne kui poisid jõudsid metsa, kattus taevas paksude pilvedega, lund heitis alla nagu kotiga, kuna tuisk mattis taevaviiru ja metsa. Poisid rühkisid vahvasti edasi. Aeg-ajalt võttis Juku kompassi välja ja vaatas, kas suusaotsad on ikka lääne poole. . „Pole viga, pole viga/* lohutas ta kaaslast. „Mis sellest, et ei ole näha metsa ega midagi ümberringi... Kuidas meremehed kompassi järgi teed leiavad? Kül lap leiame meiegi.** Kuid Eedi hakkas juba hingeldama, aeg-ajalt jäi ta Jukust mõne sammu maha ja pühkis vahetpida mata kindaseljaga nina. Juku ootas teda järele ja pahandas igakord: „Võta jõud kokku! Sinu pärast nurjub viimati kogu see sõit.** Eedi võttiski viimase jõu kokku ja rühkis kui dagi metsani välja. Kuid siin osutus ka Juku nõu tuks, sest ilm oli läinud vahepeal pimedaks ega olnud enam võimalik kompassi järgi vaadata, kuhupoole on pööratud suuskade otsad. „Nüüd on temp/* lõi ta esimest korda kõhklema, „sedasi kaota veel õige suund ja tambi siin ühe koha peal mitu päeva.** Kohkunult vaatas Eedi kaaslasele otsa. „Ära siis sellepärast kartma löö,“ oli Juku jälle endiselt julge ja ettevõtlik. „Tuleb rühkida huupi, 107
kuhugi ikka välja jõuame. Need pikemad reisid, need on ikka kõiksugu hädade ja äpardustega ühenduses. Eks sa ole lugenud raamatuist, missuguste hädadega on tulnud võidelda maailma-reisijail. Mis meil siin pole veel midagi... Arvad, et meie reis ümber Eesti niisama hõlpsasti läheb, nagu suusatamine toa taga või allalaskmine Rebaste mäelt. Ole aga nüüd mees, võta jõud kokku, rühime aga edasi!“ III Kuid sellest edasirühkimisest ei tahtnud midagi välja tulla. Iga põõsa tagant keerutas lund vastu nägu, nii et tahtis hinge matta. Siin satuti sügavasse hange, suusk tuli jalast ära, ja andis enne otsida, kui see lumehangest kätte saadi; seal kukuti uper kuuti põõsasse, suusad läksid risti, murra või jalad. Aga iga põõsatagune nagu elas; näis, nagu oleksid kõik pahad vaimud siia kogunenud poisse kimbutama. Keegi vilistas siin nii kõvasti, et tahtis kõrvad lukku panna, teisal uluti nii kaeblikult, et judinad jooksid üle selja. Ei, kui on tõesti olemas halvad tuisu- ja tormihaldjad, siis on nad praegu kõik siin koos... Kihutavad nähtamatuina põõsaste vahel siia-sinna, puhuvad lund üles, vilistavad ning uluvad. Juku rühkis vahvasti edasi ega teinud suuremat väljagi, kui lumehange ninali kukkus või suusk põõ sasse kinni jäi. Tasakesi tihkudes sumas Juku jäl gedes Eedi, südames kirudes oma ettevõtlikku kaas last, kelle algatusel kogu reis ette võeti ja kes teda nüüd kindlasti viib ei tea kuhu. Mitu korda jäi ta puutüve najale seisatama ja kinnitas, et enam ei jõua. 108
Juku sundis teda aga edasi rühkima, seletades seal juures õige mehiselt: „Meil poleks siis viga midagi, kui meil oleksid niisugused magamiskotid kaasas, nagu on põhjamaareisijail. Siis poeksime aga kotti, sööksime keha kin nituseks mõnikümmend grammi lihakonserve või šokolaadi ja magaksime nagu kodus ahju taga. Või oleksid jälle niisugused karusnahkadest telgid... Võiks ju katsuda lumest onni ehitada. Eskimod ela vad kogu talve lumionnides, pole viga midagi...“ „Ah, jäta oma tuisukotid ja onnid... Siin surm silme ees, tema plaanitseb tuisukottidest,“ ütles Eedi üsna vihaselt ja peaaegu meelt heites. „Mina enam ei jõua ...“ „Jõuame küll,“ lohutas jälle Juku. „Võtame õige suusad jalast ja katsume sumbata niisama. Nende suuskadega siin põõsaste vahel hanges pole midagi peale hakata. Võta suusad kaenlasse ja anna käsi. Nüüd mehemoodi edasi!“ Näis, et jala oli tõepoolest parem liikuda. Tuli küll sumada mõnes kohas peaaegu rinnuni lumes, kuid ei olnud enam seda igavest kukkumist ega ta kerdumist põõsaisse. Ei, mis niiviisi viga liikuda. Kahju, et Jukul pole kaasas elektrilampi, vaataks kompassi järgi teed ja läheks ikka Vallasteni välja; nüüd peab aga katsuma ükspuha kuhu elumaja juurde jõuda. „Mis küll isa ja ema ütlevad ...“, tegi Eedi mõne aja pärast jälle juttu. „Mis nad ütlevad,“ lausus Juku üsna üleolevalt. „Sauna saame, kui asi halvasti lõpeb. Eks ole sauna ennegi saadud, või see esimene kord oleks...“ 109
IV „Vaata, Juku, vaata — sealt vilgub tuli!“ hüüdis äkki Eedi ja tundis, et temasse tuleb nagu uut elu. „Kus? Mis?“ „Tuli, näe, tuli jah!" „0n küll. Eks ma ütelnud, et kuhugi ikka välja jõuame." Nüüd rühiti rüsinal tule poole. Eedil tarretusid pisarad põskedel, jalgadesse tuli uut jõudu. Esime sena koputas ta uksele, kui majakese ette jõuti. See oli metsavaht Siimu maja. Kulus enne tükk aega, kuni vana Siim tuli avama. „Kes seal on?“ „Meie, Juku Mäelt ja Eedi Rebastelt." „Mis ilmaimet teie siit otsite tuisusel õhtul?" „Ei midagi," seletas Juku, „tahtsime sõita Val lastesse. Teel sattusime tuisu kätte ja eksisime teelt... Ehk on vana metsavaht nii lahke ja annab meile öömaja?" „Vaata, kus on vanderid!" imestas vana metsa vaht. „Või nemad lähevad Vallastesse. Kas teate ka, et sinna on teilt tubli kaksteist kilomeetrit maad? Ja nüüd olete hoopis kõrvale läinud. Kuidas te sinna siis pidite minema?" „Ikka suuskadel üle soo. Eedil oli kaart, minul kompass — sedaviisi läksime. Vallaste hoidub meilt sinna lääne poole ... kogu tee seadsime suusaotsi kompassi järgi sinnapoole, aga tuisuga eksisime teelt." „Hee," naeris metsavaht oma laia rõõmsat naeru. 110
„Või kompassi järgi. Kus mul meremehed või maa ilma-reisijad! Mitu kraadi te lääne poole võtsite ?“ Nüüd tuli uksele metsavahi perenaine ja viis poi sid tuppa. Pani nad ahju äärde sooja ja keetis vaari kateed. „Kas kodused teavad ka, et ära tulite ?“ „Ei tea, meie pidime õhtusöögiks tagasi minema. Ehk jääb tuisk üle, laseme jälle üle soo tagasi," sele tas Juku. „Palju kell võib olla?" „Vaata ikka, kus on mehed!“ naljatas metsavahi perenaine. „Katsuge, et saate voodisse. Eks homme näe, kuidas on tagasiminekuga. Sina, Siim, mine Ra jale ja ütle telefoniga Kruusimäele, et Mäe ja Rebaste poisid on siin, et kodu ei muretsetaks." Järgmisel hommikul oli tuisk üle. Päike sätendas Kuresoo kohal. Vana metsavaht saatis poisid metsa ääreni, siis näitas tähise: „Nüüd sõitke just selle männi suunas, mis pais tab üle soo. See on Rebaste mänd, sealt edasi oskate juba isegi minna. Kui teinekord veel reisule lähete, võtke parem kompass kaasa... mis otse sinna näi taks, kuhu tahate sõita." Vaikides liuglesid poisid üle lumemere kodu poole. Juku kihutas nii, et Eedil raske oli teda jälgida. „Kuule, oota, kuhu sa nii ruttad? Ega täna tuisku karta ole!“ hüüdis ta Jukule. „01i ikka tore sõit eile... ja siis veel see eksimine/' Juku krimpsutas nägu ja lausus poolpahaselt: ,,01i tore küll, ainult sina ei olnud vormis."
111
Bambus — lõunamaine tugev pilliroog; eskimo — PõhjaJäämere saarte elanik; huupi — hea õnne peale; lihakonserv — lihahoidis; rühkima — vaevaga edasi liikuma; rüsinal — hooga; tihkuma — vaikselt nutma; treening — harjutus; vander — rändaja.
Suusatee. Üle valendava lume, üle mäe ja orgude, üle külmand suurte soode, läbi metsa rajade vüb meid vaba suusatee — silmasihii kaugele. Ei meid köida lumehanged ega peata metsapuud. Kõrged kingunõlvad, ojad, marulised tuulehood alistuvad suuskadele, mille turjal liugleme, Loodus hiilgav talveilus avaneb me silmale. Erilises valges võlus ülendust toob hingele. Sinikõrge taeva all, päiksepaistel hiilgaval.
VaataA. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
III VIHK
...A. SAKK
EMAKEELE LUGEMIK III ÕPPEAASTA III VIHK
"RK ..PEDAGOOGILINE KIRJANDUS" TALLINN 1940
E. H. KIRJANIKE LIIDü 0??5ANISE£ PIV TCI/AKON r>
(ffy. /5 53Retk jääle. Oli jaanuarikuu, kui minul ja Indrekul tuli taht mine minna merejääle. Indrekul olid aga suusad, mul neid ei olnud. Leppisime vennalikult kokku: mina võtsin ühe suusa, tema teise, ning läksime. Ilm oli meelejärele. Päike paistis lumele, kuid sellest hooli mata oli lumi kõva ning suusk libises hästi. Varsti jõudsime merekaldale. Nüüd oleks olnud hea alla sõita, kuid ühe suusaga oleks võinud kaela murda. Kui oleks alla lasknud kahe suusaga ja korda mööda, siis oleks võtnud kaua aega. Sidusime siis suusad kokku, istusime peale ja kätega tüüri pida des lasksime alla. Esialgu oli hea, kuid keset mäge kaotas Indrek tasakaalu ja me lendasime mõlemad lumme, suusad aga liuglesid rahulikult alla, nagu po leks juhtunud midagi. Tõusime üles. Indrekul jook sis ninast verd. Käskisin teda selili heita ja hakka sin andma esimest abi. Asetasin lund nina alla ning kukla taha. Varsti oligi mees terve. Liikusime suus kade poole, mis lebasid kalda all, peaaegu mere lähe dal. Meie tuju läks veelgi halvemaks, kui nägime, et ühel suusal oli rihm katki. Õnneks oli mul aga kaks papinaela taskus. Metsa alt „koukisime“ kivi ja varsti oli meil suusk terve. Rannas jätsime suusad suure kivi juurde, mis oli nende ülesleidmiseks kindel märk. Esiti ei julgenud jääle minna, tagusime suusakepiga enda ees jääd ning astusime aral sammul. Hil jem saime juba julgemaks, nii et mina oleksin praosse tormanud, kui Indrek poleks minust kinni haaranud. Pragu oli teiselt poolt kitsam, nii et võisime üle 8
Emakeele lugemik III
113
hüpata. Komistasime suurte jääpankade taha, kuid tõusime üles ning sammusime jällegi edasi. Viimaks jõudsime suure rüsi juurde. Ma ei jõudnud veel ümber vaadata, kui juba nägin, et Indrek oli jääpanga otsas. Minagi ronisin sinna. Ülalt avanes meile tore pilt — suured jäähunnikud olid kui jääkarud jäämerel. Rand paistis mustava viiruna, sest olime sellest 3—4 kilomeetri kaugusel. „Küll oleks siin hea peitu män gida,“ ütles Indrek. Mul oli hea isu öösiks sinna jääda, et kordki maitseda eskimote elu, kuid Indrek hoiatas, et meile tullakse järele. Enne lahkumist raiusime oma nimed jäätahvlisse, et kui teinekord tagasi tuleme, teiste poistega „peitu“ mängima, on hea vaadata. Liikusime kodu poole. Prao juures kohtasime hüljest, kes meid nähes lupsas vette. Indrek kahet ses teel, et ei saanud teda kepiga visata. Kodus selgus, et saapatallad olid teekonnast pea aegu läbi kulunud. Riisi — jääpuru, risu ; eskimod — elanikud Põhja-Jäämere ääres; retk — matk, jalutuskäik.
Hunt ja kass. Hunt jooksis metsast külasse. See pole hundi viis külasse võõrsile joosta. Ta teeb vahel küll jalutuskäike sinna, kuid mitte armsa, oodatud külalisena, vaid kui varas ja röövel, et murda koduloomi. Täna ta jooksis külasse surmahirmus, et päästa oma nahka hagijate ja küttide eest. Tal oli nõu pöör duda kuhugi õue, aga õnnetuseks olid kõik väravad kinni. 114
Ta näeb kassi aiaroikal kükitavat ja palub: ^Ar mas Ints, mu kalleim sõber, ütle ruttu, kes on siin külameestest parim, kelle juurdei võiksin sisse astuda ses lootuses, et ta mind kaitseks minu tigedate vaenlaste eest! Sa kuuled isegi koerte vihast hauku mist ja jahisarve häält! Need kõik on mu kannul. Nad nõuavad mu elu.“ ,,Pöördu ruttu Oti poole sisse, see on kõige mõist likum ja väga hea südamega mees meie külas, pare mat ei tea ma sulle juhatada," rääkis kass. „See ei lähe, ma murdsin tal rasvase oina,“ arvas hunt. ,,Noh, siis katsu Antsu juures õnne!“ „Kardan, et ta on mulle vihane, sest ma röövisin talt kitsetalle/' „Siis jookse ruttu Jürile!" „Ei julge, sest ta ähvardab mind kevadest saadik kutsika pärast." ,,Paha lugu, aga ehk annab sulle kaitset Mart?" „Oh," õhkas hunt, „temai kägistasin vasika." „Nagu kuulen," ütles Ints, „oled sa siin igas talus enesele nahatäie sisse soolanud. Mis kaitset sa siis siit veel tahad? Kuidas töö, nõnda palk!"
Meie maa. Meie maal on palju mulda, põllupinda viljakandvat. Meeste töö teeb sellest kulda, jõukust, rõõmu, rahu andvat. 115
Meie riigis sadu rahvaid! Olgu suur või olgu väike, tema tütreid-poegi vahvaid juhib vabaduse päike. Käies töö- ja võiduteid ühendame miljoneid! Meie pinnast toodab kaevur rusket sütt ja rasket rauda, üle vete vüb neid laevur — puudusele kaevab hauda. Kerkib käitis, tõuseb tehas, merest kogub saaki kalur, hommikkoidus, õhtuehas laulab tööline ja talur: Käies töö- ja võiduteid ühendame miljoneid! Tehas — vabrik.
Kohtamine juhiga. See oli Moskvas. Suure maja õuel, liivasel väljakul mängib väike koguke lapsi. Korraga jooksevad õue Juura ja Saša, Kratsevi pojad, ja hüüavad rõõmsasti: „Teate, lapsed, keda meie nägime!“ Kõik pöörduvad uudishimulikult nende poole. „Keda, Juura, jutusta ...“ Juura ja Saša istusid palgile ja hakkasid vaimus tusega jutustama: „Meie läksime päeval ühes Koij aga parki ja sealt edasi, et minna jõkke suplema. Kell oli umbes viis ... 116
Korraga, näeme, sissekäigu poolt läheneb parki suur kogu inimesi. Meie mõtleme, et mis on juhtunud. Jookseme sinna. Vaatame — ees sammub naeratades meie riigi juht Stalin,, tema kõrval Molotov, Kaganovitš ja teisi riigijuhte. Äkitselt neid ümbritseb suur hulk lapsi. Meie Sašaga, üksteise käest kinni hoides, tungime kuni nende keskele ja jõuame Stalini lähedale. Meid silmit sedes ja meie poole kummardudes küsis ta minult: „Mis on su nimi?“ — Mina vastasin: „ Juura." Siis ta jutles minu noorema vennaga, oktoobrilase Sašaga. „Ja veel,“ lisab Saša juurde, „Stalin, pani oma käe Juura õlale ja nii läksime edasi. Siis kogunes sinna rahvast rohkem ja kõik hüüdsid — „hurraa!“, lehvi tades rõõmsasti kätega. Stalin tervitas neile vastu. Siis Stalin märkas kedagi vanemat töölist, kelle õlal istus lapsuke valges mütsikeses. Ta läks juurde, andis lapsele tervitamiseks käe ja ütles lahkesti: „No, tere, väike!“ Sel ajal mina ümber vahtides kaotasin Saša sil mist. Mul oli teda tarvis otsima minna ... Mõned lapsed ei uskunud, et Kratsevi pojad nägid Stalinit ja küsisid: „Kuidas ta välja näeb?“ „Nii nagu pildil, väga sarnane .. .“ „Mis tal seljas on?“ „Valge kuub, jalas säärsaapad ja peas on sõjaväekübar. Aga Kaganovitš oli riietatud nagu raudtee lane/* Sel ajal kui Juura ja Saša jutustasid oma kohtu misest armastatud juhiga, tulid sinna juurde onu 117
Suura ja palju teisi majaelanikke. Nad kuulasid suure huviga laste jutustust sellest huvitavast kohtamisest.
Mihhail Kalinini elust. Palju aastaid tagasi sündis Ülem-Troitsa talupoja Kalinini peres poeg Miša. Ülem-Troitsa küla oli suur. See asetses ilusas kohas jõekaldal, oli ümbritsetud tihedate metsade ja haljendavate aasadega. Talupojad selles külas elasid väga kehvalt, sest maad ja karja oli vähe. Tööd käidi otsimas kaugel asetsevast linnast. Kalinini pere elas väga vaeselt. Väikesse, ühetoa lisse hurtsikusse oli kokku surutud suur, lapserikas perekond. Kuue-aastaselt hakkas Miša Kalinin hoidma oma nooremaid õdesid-vendi ja emale töös ja talituses abiks olema. Jalutamisele ja mängimisele ei saanud mõteldagi. Üheksa-aastaselt läks Miša isa soovil vana sõduri juurde lugemist õppima. Sõdur õpetas Mišat vana moodi, mis oli raske ja vaevaline viis. Niisugust tähestikku ja hääldamisviisi, nagu seda nüüd tun takse, siis ei olnud. Kolm kuud pidi Miša vaeva nägema, enne kui sai selgeks lugemise. Üheteistkümne-aastaselt õnnestus Mišal kooli minna. Pärast kaheaastast hoolsat õppimist lõpetas Miša kooli neli klassi. Ta luges läbi kõik raamatud, mis leidusid kooli raamatukogus, ja lõpetas kooli esimese õpilasena. 118
Et Miša oli vaene, siis ei saanud ta õppimist jätkata, vaid läks linna, tööd otsima. Ta tahtis Peter buri vabrikusse tööliseks minna, kuid ei pääsnud. Neli aastat töötas Kalinin jooksupoisina jõukas pere konnas ja kasutas kõik vaba aja lugemiseks ja õppimiseks. Kaheksateistkümne-aastasena pääseb ta vabri kusse, kus ta maailmavaade lõplikult kujuneb. Ta mõistis, et on olemas rikas ja vaene — täissöönud kodanik ja näljane tööline. Ta sai aru, et rikkad ei maksnud töölisele õiglast töötasu, vaid näljapalka, et sedaviisi ise üha enam ülekohtuselt rikastuda. Kalinin selgitas seda teistele töölistele ja kutsus neid kapita lismi vastu võitlema. Tsaarivalitsusele ei meeldinud säärane kapitalis tide paljastamine ja Kalinin pidi aastaid rändama vangimajast vangimajja. Pärast suurt Oktoobrirevolutsiooni pääsis Kalinin tagakiusamisest ja sai töötava rahva juhiks. Kalininit armastavad palavalt kõik töötava rahva liikmed meie suurel kodumaal. Peterburi — Leningrad, linn Nõukogude maal; Mihhail Kalinin — NSVL Ülempresiidiumi esimees.
Talve veetmine põhjanabal. Põhj anaba-j aam. Kare ja mittemeeldiv Põhja-Jäämeri. Tohutu suured jäämäed ja jääväljad ujuvad ta laineil. Udune põhjataevas oleks nagu laskunud alla jääle. Midagi nagu paistaks kaugelt? 119
Suurel jääväljal on tumehall majake. Selle kõrval tõuseb ülespoole kaks raadioantenni masti, samas kõrval lamavad mitmesugused muud abinõud ja mõned kergemad telgid. Punane Nõukogude lipp lehvib rõõmsasti raadioantenni mastis. Nähtavale ilmub nahkriietuses tüse mees. Teda nimetatakse Ivan papaniniks. Rõõmsa haukumisega jookseb ta juurde koer. Telkide tagant ilmub veel kolm meest: Krenkel, širšov ja Feodorov. Kuidas nemad sattusid siia? Nõukogude laevad toimetasid maikuus neli seltsi meest ja mustavärvilise majakese kaugele Põhja naba piirkonda jääväljale. Siin tuleb neil veeta talv ja õppida tundma ja teha teaduslikke uurimusi ilmastiku, ookeani sügavuse ja merehoovuste kohta. Nende tähelepanekud aitavad meie kodumaal rajada õhuteed Nõukogude Liidust üle põhjapooluse Amee rikasse.
Kohutav öö. Veebruarikuus möllas tuisk 6 päeva vahetpida mata. Majake oli katuseni maetud lume alla. Papaninlased vaevu pääsid välja, et toimetada uurimusi ja tähelepanekuid. Seitsmendal päeval heitsid nad magama öösi kell üks. Nad uinusid ruttu. Magamis kottides oli soe. „Jevgeni Petrovitš, tõuske üles!“ äratas teda Papanin kell 6 hommikul. „Mis on juhtunud ?“ „Aga kuulake, kuidas raksub meie majake, köök hõljub ühest kohast teise ... Ronige välja, vaadake!“ 120
širšov riietus ja pääsis suure vaevaga telgist välja. Tuul ulgus, kõrvetas palet ning tuisk mattis silmad kinni. Telgi kõrval paistis mingi tume viirg. See oli lõhe jääs, mis läks kord laiemaks, kord kitsa maks. Tume lõhe läks kuni toidulaoni. širšov teatas sellest kohe oma seltsimeestele. „Noh, vaadake, vennad,“ ütles naljatades Krenkel, „milleni oleme jõudnud!“ Tunni aja pärast lõhe jääs laienes kahe meetrini. Toidulaost üks sein rippus juba vee kohal. Oli tarvis päästa toidutagavara. Tuul paiskas inimesi jalgadelt pikali ja püüdis matta neid lume alla. Papanin pääsis läbi katuse telki ja hakkas välja pilduma toidutagavarasid. Teised ladusid need koerakelgule ja vedasid eemale. Töö läks rahulikult ja asjalikult. Hommikul tuul vaikis. Suurest jääpangast oli järele jäänud ainult umbes 50 ruutmeetri suurune jääpank. Krenkel teatas sellest raadio teel Moskva. Nõukogude valitsus otsustas neile viibimata jäälõh kuja abiks saata.
Hüvasti, jääpank! Talvitajaile tõi raadio iga päev teate, et jäälõhku jad on lähenemas, ja teatas sellest, et kogu Nõu kogude maa rahvas ootab ja on rahutu nende pärast. Aga Papanin vastas rahulikult: „Meil on hea, meie võime kaua vastu pidada.“ Üha lähemale tulevad laevad „Taimõr“ ja „Murman“. Punalaevnikud valmistuvad kohtamiseks: nad ehtisid laevad lippudega, puhastasid kajutid ja kokad 121
valmistasid maitsva lõuna. 19. veebruaril hakkas kaugelt vilkuma tuluke. Südamed põksusid. „See on Papanin! Papaninlased!“ teatavad nad üksteisele. Jäist õhku läbistavad jäälõhkujate viled. Hele dasti kiirgavad prožektorid. Nüüd on nad peaaegu lähedal. Igalt laevalt jooksevad mehed laagri juurde. Neile tuleb vastu vapper nelik Nõukogude Liidu lipu ja sms Stalini pildiga. Kohtamine oli rõõmus. Rõõmukisad, hüüded, kaisutusi. „01ge tervitatud, kodumaa vennad!“ ütles Ivan Dimitrevitš. Ta hääl värises. „Valvel!“ kõlas käsklus. Pääste-ekspeditsiooni ülem ütles: ,,Seltsimehed, Ülemnõukogu saadikud, valitsuse korralduse järgi on jõudnud laevad „Taimõr“ ja „Murman“ teie korraldusse. Ootan teie käsku!“ Selle järel Papanin tänas valitsust ja kogu Nõu kogude Liidu rahvast ja oma sütitava kõne lõpetas sõnadega: „Meie isamaa suur juht Stalin — elagu!“ Talvitajate varandus kanti laevadele ja Krenkel teatas raadio teel, et Põhjanaba-jaam on suletud. Papanin tõusis kõrgendikule, mis koosnes jääst ja lumest ja asetas sinna lehvima punase Nõukogude Liidu lipu. Nüüd on juba vahvad papaninlased aurikuil. Antakse signaal ärasõiduks. Hüvasti, jääpank! Üheksa kuud töötasid jääpangal meie kodumaa vahvad ja mehised pojad polaaröös, loojumata päi kese valguses, tuisu mürinas ja jääpanga raksumises. 122
See tehti kõik teaduse nimel kodumaa ja kogu inim konna hüvanguks.
Meil on suusatada tore. Meil on suusatada tore, Suusad libisevad ruttu, maa on lumest sinivalge, taha jättes paralleeli, päike paistab, ilm on helge. Rõõmutunne valdab meeli Meil on suusatada tore! meil, kui suusatame ruttu. Küll on suusatada ilus: ülal sinab õhumeri, lumel helgib pärliteri. Küll on suusatada ilus! Paralleel — kõrvuti, teineteisest ühekaugel asetsevad joo ned; pärl — kalliskivi.
Juhtumus raudteevagunis. i Lugu juhtus mõne aasta eest väikeses linnakeses, mis asetses mägede vahel. Lapsed armastasid sageli jaama lähedal raudteel mängida. Ega nad õieti toh tinud seal mängida, aga vana roopaseadja, kes elas raudteevahi majakeses, ei saanud ju neid nobedaid poisse kätte. Ta ainult hirmutas neid, kui ta neile järele hüüdis: „No oodake aga, te võrukaelad! Küll ma teile näitan!“ Lapsed aga teadsid, et see vanamees polegi nii kuri, ja kui ta oli silmapiirilt kadunud, läks raudteel mäng jälle lahti. Ja mis seal siis nii karta oligi? 123
Sõite käis seal ju nii harva. Ja lapsed tahtsid ju ka sõidu tulekut hoolega valvata. Kuid ühte hädaohtu nad ei olnud silmas pidanud. Ja see oleks peaaegu kogu lastele elu maksnud. Mä gedes ei seisa nimelt rööpmed vesiloodis, vaid tee on seal kallak. Ja vagunid ei seisa pidurdamata teel paigal, vaid hakkavad veerema. Seda poisid ei olnud silmas pidanud. „Kõik vagunisse!“ käsutas poiste juht, ise uhkelt pehmel kruusateel edasi-tagasi marssides ja oma toredat, läikivat vahariidest reisitaskut silmitsedes, mida ta kandis üle õla. Silmapilk tormasid poisid krabinal igast küljest ning nurgast üles vagunisse. See oli kaubavagun. Ühes otsas oli tal vahiputka, kust võis vagunit pidur dada. Küll oli poistel lõbu, kui vagunisse jõudsid. Siin ülal oli ju nii tore olla! Poisid hõiskasid, käratsesid, tõukasid üksteist — nagu seda säärane lõbus laste kari ikka teeb. Et raudteevaht hoopis koju oli läi nud, see aina tõstis poiste tuju. „Kõik vagunisse!“ käsutas poiste juht teist korda ja ronis nüüd ise ka üles. „Hei, platvormilt minema!“ hüüdis ta poistele. „Mina ise pean pidurdamisputkas istuma. “ Ja siis puhus ta suuga, nagu tehakse rongi ära sõidul. Oh sa aeg, kuidas poisid jäljendasid nüüd iga suguseid vedurihääli ja seejuures ise trampisid jal gadega. Keegi heleda häälega poiss hüüdis juhile: „Aga 124
sa pead ju piduri lahti tegema, et rong saaks ära sõita!“ Nojah, selle oli ju rongijuht unustanud tegemata! Ja seda ta nüüd kohe üsna kiiresti tegigi. Aga kui ta seda oli teinud, tuli tal kange hirm, ta kargas putka juures alla trepile ja sealt maha raudteele ... „Hüpake ruttu vagunist maha! Seda me ju ei toh tinud teha!“ hüüdis ta teistele järele. Kuid need ainult kriiskasid ja kisasid talle vastu. Neil polnud mingit himu maha hüpata, sest vagun hakkas tõesti liikuma, ja poiste huraa-hüüded ei tahtnud lõppeda, kui vagun üha kiiremini hakkas veerema... No küll oli see tore! Vagun keeras end lähemal pöördekohal pealiinile, nagu oleks tal vedur ees olnud! Ja siin kiirus üha suurenes. Näe, seal on raudteevahi majake! Kui ruttu see möödus! Ka viimane signaalpost vilksatas mööda! Kuid siis hakkas lastel hirm... Veeremine aina kasvas ja kasvas! Laste kisa jäi ikka vaiksemaks ... „Oh, kui vagun ometi seisma jääks... !“ Kuid vagun ei mõtelnudki seisma jääda. Ta jooks läks kord-korralt metsikumaks. Tee jõudis mägede vahelt välja lagedale, kus kallak oli veel suurem. Vaguni kiirus pidi siin muidugi veel suurenema! Sa armas aeg! Kui nad ometi vagunit pidurdada saaksid! Kuid nad ei saanud ju vagunist välja ro nida ja treppi mööda piduri juurde jõuda. Oh! Keegi ei võinud neid aidata, ja vagun sõitis üha kiiremini. Lapsed hakkasid südantlõhestavalt karjuma. Kuid mis see aitas! 125
II Tuli vastu raudteevahi-majake nr. 2. Juba eemalt oli raudteevaht kuulnud vaguni mürinat ja laste nuttu. Hirmunult vahtis ta möödakihutavat vagunit. Mis pidi ta tegema? Enne kui ta minagi mõteldagi suutis, oli vagun juba mööda jõudnud ning tuule hoog mattis endasse laste hädakisa ja nutu... Kuid iga raudteevaht võib telefoonida — ja mõ lemale poole. Kuhu peab ta telefoonima? Kas sinna poole, kust vagun tuli, et sellele järele kihutataks, või sinnapoole, kuhu ta läheb, et nad ta vastu võtak sid? Raske oli tal kohe kiiresti mõtteid koguda — nii kohutavalt oli temasse mõjunud laste hädakisa. Need olid ju kadunud! Nad pidid paratamatult alt poolt sõitvale rongile otsa tormama — ja vagun puruneks siis ühes lastega tuhandeks tükiks ... Korraga oli ta ühe hüppega telefoni juures. Äge helistamine — veel kord — veel kord — ja lõppeks ometi hüüti talle vastu: „Mis seal siis ometi lahti on?“ ,,Ruttu parem liin vabaks!“ kisendas raudtee vaht torru. „Üks vagun on lahti pääsnud, see on lapsi täis ja tormab alla!“ Võite endale kujutella jaamaülemat, sest tema see oli, kes seisis telefoni teises otsas. Aega oli ju kõigest paar minutit! Kui aga vagunit ei suudeta teisile rööpmeile juhtida, siis on see kadunud ühes las tega, sest alt oli lähenemas sama liini mööda reisijaterong ja kokkupõrge sellega oleks möödapääs matu. 126
Otsekui hullumeelne tormas jaamaülem jaamast välja. Imestunult vahtisid talle järele inimesed, kes olid kogunenud jaamaesisele rongi ootama. Jaama ülem tormas pöörangu juurde ja haaras selle pide mest kinni. Hetkel olid rööpmed ära pööratud. „Soo! Nüüd on tee rongile vaba — ja küll me ka jooksiku vaguni kinni püüame!“ Seal tuligi vagun suure mürinaga. Tormas pöörangukohalt üle, nii et see raksus, ja jooksis teisele liinile. Hädaoht ei olnud aga veel ammugi möödunud, sest kuidas saad kinni tormava vaguni. Tee läks ikka allamäge ja vagun võis järgmise jaama juures mõne teise rongiga kokku põrgata. Kohkunult vaatasid inimesed jaamast mööda tormavale vagunile järele. Kuid jaamaülem teadis head nõu. Inimesed mui dugi ei suudaks oheldada hulluksläinud vagunit. Ainult üks jõud suudaks abi tuua — jõud, mis kiiremadki rongid suudab taltsutada. Vedur peab appi tulema. Ja sellest teataski jaamaülem kohe telefoni teel järgmisse jaama. Õnneks oligi kohal üks vedur auru all. Vedurijuht aga ei olnud kohal. Ainult noor ahjukütja oli seal, kui tuli hirmus teade. Julgesti viis ta veduri välja liinile, mida mööda tormas va gun, — ja otse vagunile vastu. Kui vagun hakkas juba lähenema, hakkas vedur eest tagasi põgenema, esiti pikkamisi, siis kord-korralt kiiremini. Vagun sai veduri kätte ja hakkas teda enda ees lükkama. Kuid nüüd oli ka veduril paras aeg kätte jõud nud oma jõudu proovima hakata. Ahjukütja pidur127
das vedurit, esiti õrnalt, siis ikka kõvemini ja kõve mini — ja viimaks ometi pidi metsik vagun seisma jääma... Küll need lapsed vist kogu oma eluaja mäletavad seda juhtumust... Oheldama — taltsutama, kinni pidama; pidur — abinõu sõiduki kinnipidamiseks; pidurdama — peatama; platvorm — lahtine seisukoht; rööpmed — raudtee-rööpapaarid; signaalipost — post märguandmise seadeldisega; vesiloodis — tasane nagu veepind.
Väike leidur. i Juku tahtis saada suureks leiduriks. Eriti huvi tasid teda lennukid. Tal oli joonestatud suur vihik enese väljamõeldud lennukikavandeid, kuid seda vihikut ei näidanud ta kellelegi — leidus peab olema saladuses seni, kuni see on täiesti valmis. Sel talvel oli aga koolivend Karla Jukule lähene nud. Seda soodustas üks raamat, mille Karla tõi ühel päeval kooli. Selles raamatus leidus väga palju näpu näiteid asjaarmastajaile mudellennukite, purilennukite jne. ehitamiseks. Selles asjas olid siis Karla ja Juku mõtteid vahetanud. Lõppude-lõpuks arenes nende vahel sõprus nii kaugele, et Juku usaldas Karlale näidata kord hommikul enne õppetööd oma vihikut. „Minul on ka kogutud palju materjali, millest suvel hakkan tegema lennukiosi," seletas Juku sõb rale, „tead, tule mõni päev minu juurde koju, ma näi tan sulle oma töökoda." 128
Karla kuulas asjalikult pealt ja ütles siis kaalu tult: „Minus võid olla kindel, tulen sulle abiks igal ajal, kui on tarvis, suvel hakkan iga päev käima sinu juures." Kuid aega sel hommikul polnud kuigi palju asja põhjalikuks arutamiseks. Varsti hakkasid kogunema teised õpilased, ja Juku kui korrapidaja pidi tooma õpetajatetoast klassi esimeseks tunniks tarvilikud abinõud, nimelt mõned loomade topised ja pildid, sest algas loodus teaduse tund. Nende talitustega jäi tal unustusse vihik, mida vaatles Karla, iga pilti ja joonist tõsiselt uurides. Varsti algas tund. Karla aga aina süvenes vihiku uurimisse ja teadusmehelises süvenemises ei pannud ta tähelegi, kui ligines õpetaja. „Noh, Vetik, mis sina siin uurid?" küsis õpetaja. Poiss kargas nagu unest ärgates püsti ja katsus vihi kut peita, kuid oli juba hilja. Õpetaja võttis vihiku enda kätte. Selle kaanel seisis nimi — Juku Kirsipuu. „Kas sa siis ei tea, et koolitöö ajal ei tohi kõrva liste asjadega tegemist teha?" ütles õpetaja ette heitvalt. „Selle vihiku annan kooli juhatajale, las ta siis ise otsustab, mis ta sellega teeb." „Küll saab täna nalja," sosistasid poisid, uudis himulikult vaadates, et näha, mis värk sattus õpe taja kätte. Muidugi juhtus ennemgi, et mõnelt poisilt võeti ära mõnikord vägagi kallis asi, näiteks komp vekipaberite kogu, kumminöörid jne. Nähes, et see kord on tegemist ainult lihtsa vihikuga, rahunesid poisid varsti. 9
Emakeele lugemik III
129
n Tunni lõppedes oli õpetajatetoas järgmine kõne lus. Kooli juhataja ees seisid Karla ja Juku. Viimasel olid pisarad silmis, kuna Karla nägu oli punane ärri tusest, et tema süü läbi saab nüüd sõber kannatada. Juhataja küsis: „Kuule, Kirsipuu, mida need joo nistused siin tähendavad, kas sa oled siis nii suur asjatundja lennukite alal?44 „Ma tahtsin suvel ehitada juhitava lennuki, et sügisel võtta osa mudellennukite võistlusest, ja Vetik pidi mulle abiks olema,44 seletas Juku läbi pisarate. ,,Sina ära nuta, ega õige mees tohi kunagi nutta, ise veel tahad lenduriks saada/4 rahustas juhataja poissi. „Mina olen kõiges süüdi/4 seletas Karla, ,karis tage mind, palun väga, aga andke see vihik Kirsi puule tagasi.44 „See on muidugi sinu poolt suuremeelne. Lugu on nii, et see lennuki ehitamise kavatsus on iseenesest kiiduväärne asi, mina võin teie algatust ning isetege vust aina tervitada. Katsuge siis suvel oma asjaga hiilgavalt lõpule jõuda, et võiksite meie kooli nimel võita, milleks soovin teile õnne.44 Nende sõnadega andis juhataja vihiku Juku kätte, ja viimane, särades õnnest, tormas õpetajate toast välja. Tema kannul läks Karla, kes oli samuti rõõmus, et sõber Juku sai juhatajalt noomituse ase mel kiita, mida see ka väärt oli.
130
Lumimees „Hõissa, hõissa!“ hüüdeid kajab, „nüüd on lõbu jälle hoos; väljas värsket lund ju sajab, — teeme mehe üheskoos!1* Palle rulliti ning veeti, õhinal siis aru peeti; leiti paras paik ja nõu, töödel aina rõkkas õu. Kõige enne tehti kere, otsa pea ja pähe lott, käedki voolis lastepere, kätte anti paras nott. Kas te näete, mees mis mees: nööbirida rinna ees; sütest silmad, ninatrüp, all on suu ja suus veel piip. Aga naabri väike peni nalja enam mõistnud siis, haukus, kargles kallal seni, kuni mehe ümber viis. Oi sa sõge, mis ta tegi, ajas laste töö kõik segi! Kuid las olla, mis sest nüüd, lõbu küllalt, rõõmus hüüd.
Hunt. i Oli just parajasti pühapäeva hommikupoolik. Kari oli koju tulemas ja sõi veel viimaseid suutäisi 131
sauna taga metsa ääres. Ilm oli ilus ja vaikne. Kor raga käis kõik see vaikus, ilu ja loomad segamini. Tihnikust viskus välja suur hall koer, kargas kallale ühele kevadisele tallekesele, lõi sellele hambad kaela, ja ma nägin selgesti, kuidas nad järgmisel silmapil gul kadusid metsa. Nagu oleks pikne löönud karja sekka, nii mõjus see jultunud lambavargus. Karja sed pistsid karjuma, koerad haukuma ja lambad jook sid laiali. Kodunt tuldi kisa peale appi. Koerad aeti ette ja mindi otsima murdjat. Kõik mets oli kisa ja kära täis. Leitigi sügavas metsas, soo ääres, murtud lamba jäänused: sisikond, nahatükid ja üks tagu mine jalg. Metsaline oli teinud oma ohvri suure ru tuga kergemaks ja edasi kandnud parajasse paika, kus võis rahulikult süüa. See oli esimene kord, kus ma sain näha elusat hunti nii lähedalt. II Kord tulin isaga veskilt koju. Sõitsime tühjalt, terad jäid veskile. Tee läks läbi suure metsa. Saime metsavahi kohale. Sealt natuke edasi on paremat kätt väike lage söödimoodi koht. Hobune jäi äkki seisma, norskas ja taganes paar sammu, — ja otse risti teel ees — vana vollerus, hunt ise! Mul jäi kõik kinni: süda, hääl ja suu. Isa karjatas kohkunud hää lega ja võttis vankrist piitsa. Metsaline astus pikka misi teelt kõrvale ja näitas hambaid. Isa ütles, et ta olevat kuulnud urisemistki. Siis läks isal süda täis, ta hüppas vankrilt maha ja hakkas otsima parajat malakat. Leidiski kohase malaka ja tormas hurjuta des hundile vastu. Hunt laskis jalga ja kadus metsa. 132
Küll oli õudne sõita pärast seda! Kõnelesime isaga terve tee kõva häälega ja lasksime tulist sõitu. III Sootuks teissugune tunne on aga, kui oled hundijahil. Siis pole peaaegu mingit hirmu. Meil peeti hundijahti üsna tihti. Kui vana murdja oli jälle kusa gilt varastanud mõne lamba või koera, aeti ümber kaudne rahvas jalule, jagati ajajaiks ja küttideks ning peeti jahti. Viimane suur jaht, mida mäletan, oli naabertalu koera pärast. Koer oli öösi ära viidud ja värskele lumele olid jäänud hundi jäljed. Meile tuldi kokku. Kõigepealt tehti kindel jahiplaan. Püssi mehed pidid asuma sihile, muidugi mõista puu taha varju, ja ajajad, keda juhtisid metsavaht ja veel mõni teine püssimees, pidid umbes poolteise kuni paari kilomeetri kauguselt ajama neile saagi ette. Enne aga oli tarvis hunt ümber piirata. Seal tuli olla ettevaat lik ja seda tehti nõnda. Oli kindlasti teada, et hunt ei söö tervet koera kunagi korraga ära, ainult poole paneb nahka,, teise poole aga peidab lumme. Ise ronib siis kuhugi paksu tihnikusse puhkama. Uni on tal täiskõhuga kindel. See magaja piiratigi siis ümber. Kaks vilunud kütti sõitis lahtisel reel metsa, tegid selle koha ümber, kus hunt võis magada, paarikilomeetrise ringi, sõitsid reejäljed igale poole ette, et kui hunt peaks ärkama enne parajat aega, ta siis näeb värskeid jälgi ega julge minna neist üle, kartes, et teda võidakse varitseda. Ümberpiiratud hunt käib ringi sees ümber ja ajajad sunnivad teda teatavas kohas kardetavaist jälgedest üle minema, otsekohe 133
küttide suhu. Kui hunt oli ümber piiratud, algas jaht. Ajajad kadusid salgakaupa metsa ja targu asu sid kütid oma kohtadele. Siis anti ajajate leerist märgiks üks pauk ja selle peale tõusis kole kära. Iga üks karjus omamoodi. Poisikesed peksid nuiadega vastu puid ja kisasid kõigest jõust, vanemad mehed olid natuke vaiksemad. Mehisus täitis kõikide rinda. Vahel sekka lasti mõni pauk, see julgustas. IV Ma käisin kõrvuti meie küla rätsepaga. Ta oskas kõvasti vilistada ja teha kurja häält. Kostis pauk, kaugelt, mitte ajajate seisukohtadelt; see pidi olema ees, küttide kohal; teine, kolmas — mets kajas tervi tades vastu. Veri hakkas rutemini käima; kiirendati käiku, kõik rühkisid üksteise võidu läbi sügava lume sihi poole. Uued paugud, uus hoovõtmine ja vaimus tus: igaüks tahtis olla esimene. Jõudsime ligemale, veel mõni ainus samm, — väsinud ajajad ruttasid nagu tormijooksvad sõjamehed sihile. Maas lamas sõjasaak: kaks surmatud hunti. Kolmas, surmavalt haavatud, hakkas hammastega nuia otsast kinni, mille üks ajaja talle nina alla pistis. Uhkustundega kanti jahisaak koju.
Kuuske toomas. Vaata seda haljast kuuske metsaserval õõtsuvat; tüvi sirge, oks tal kerge, nägu lahkelt naeratab. 134
Hõissa, taati! Kiirel sõidul hobu sinna juhata, kuusepuuke saani tõsta ja siis koju kihuta!
Lumi karjub, hobu hirnub, saanitallad välguvad; meie taat ja väike poisu kuuse koju kannavad!
Metsatööliste juures. Suusatan mööda metsavahelist teed. Tahan jõuda metsatööliste juurde. Puud ja maa on kaetud valge lumivaibaga, kus on näha varese- ja jänesejälgi. Suusatan edasi. Äkki kuulen tiivalööke õhus. Vaa tan —f see on vares, kes lumelt lendu tõuseb ja kidu ral männil „maabub“. Teisel puul nokitseb rähn: toktok-tok. .. Varsti kuulen hobuse puristamist tee käänaku tagant. Suusatan kiiresti ja siis kerkib mu silme ette pilt: kaks hobust regede ees on seotud tee äärde, heinad ees ja söövad. Taamal aga mehed, kes saevad noori mände maha — lattideks. Langetatakse ainult need puud, mis on jäänud teiste varju, s. o. kidurad. Meestel on tehtud suur lõkegi, kus põleta takse oksad: ei tohi keegi ju neid jätta metsa vede lema ja puude haigusi levitama. Suusatan edasi. Jõuan sügavasse metsa. Siin on suured männid ja kuused. Nende oksad on kaetud tohutute lumelahmakatega. Teel ja metsa all on hämar. Teise tee ääres on latt-tara, mis tähistab riigimetsa piiri. Sil-' man veel jänest ja vaatan rähni ,,sepikoda , siis jõuangi päris „metsameeste“ juurde. Juba eemalt tunnen suitsuhõngu ja siis näen, et meestel on mitu tuld ülal. Soovin jõudu. Mehed võt sid just suurt mändi maha. Saeti hulk aega ja siis 135
langes puu rägisedes lumme. Puu kukkumisel puru nes palju noori mände ja teisi puid. Nüüd raiuti pee nemad oksad ära ja visati tulle. Raginal ja kärinal tõusis leek kõrgele. Paksu suitsu oli kogu mets täis. Jämedamad oksad saeti ära ja need lõhutakse halgu deks. Tüvi jäeti sinnasamasse, kuhu ta kukkus. Nii oli mets palke risti-rästi täis. „Eks siis saa nad parajaks saagida, kui pr aaker metsa tuleb,“ lausus „metsamees“. Suured hunnikud oli ka propse. Oli jõudnud lõunaaeg ja mehed hakkasid lõunas tama. Okste alt toodi silgupütt ja leivakott lihaga. Tuli oli jäänud väikeseks ja, sellel hakati küpsetama silku. Isuäratav silguküpsetamise lõhn levis natukese aja pärast minunigi. Pärast söömist hakkasid mehed jälle tööle ja ega minagi enam pealt vaadanud, vedasin ka oksi tulle, et sooja saada. Nii võeti veel mitu suurt kuuske maha, enne kui ma lahkusin. Kuuse peenemad oksad jäeti järele. Need lubasid mehed koju tarapulkadeks viia. Küsi sin meestelt veel: ,,Kus te öösi magate ?“ „Magame siin lähedal olevas talus. Maksame • 15 senti öö pealt.“ Jätsin meestega hüvasti ja hakkasin koju minema. Tohutu — väga suur; propsid — teatava pikkuse ja paksu sega puupakud, kasutatakse peamiselt kaevanduste tugipuu dena; praaker — asjatundja, kes metsatööde alal sordib ja praagib metsamaterjali.
136
Talvine tihane. Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane, nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see —, kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab seal lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema. Järele jään neid vaatama; mõtlen ma: tuli ta lahtistel tubadel lennuga — teine ka!
Illimari talv. Oli käre külm, kuid päike helendas ja lumi säten das silmipimestavalt. Oli juba ammugi öeldud, et päev on nüüd kuke sammu võrra pikem. Kuid nagu kukesammu, nii polnud ka päeva keegi mõõtnud. Ainult teissugune oli ta küll kui talve alguses. Sest eluallikas päike meenutas jälle oma olemasolu. Ja inimesed varjasid ta helgi ees silmi, hõõrusid külmetavaid kõrvu ning rõõmustusid. Nende tuju oli hoopis teine. 137
Illimar vedas parajasti oma kelku üle koha, kus pidi olema pleekaia pistand, kuid kus praegu läbi hange paistis ainult mõni teibaots. Nii tohutult oli sel aastal lund tulnud. Kuid see polnud enam kohev jahuhunnik, vaid oli vaheajal sulanud ja siis kõva koore peale kahutanud. Ning selle peale oli ainult niipalju värsket tulnud, et minnes ilusad jäljed järele jäid. Need olid parimad liulaskmise päevad. Jõudes üles hangeharjale nägi Illimar kauge malegi enese ümber. Talv muutis kõik vahemaad, tõi mõned asjad lähemale, kuid lükkas teised ka kauge male. Põõsastest ja aedadest polnud palju jälgegi, puud ning majad näisid hoopis madalamaina. Silm võttis laiema kaare, aga saladusi oli ometi vähem. Ainult üks salapärane ime oli lisaks tulnud. See oli õrn härmakoend iga oksa ja rao, iga teiba ning tüve ümber. Päike sätendas selles tuhandevärviliselt. Ja karge õhk isegi oli nagu täis seda sädelust. Siit hangeharjalt laskus nüüd lumelagendik alla linnumaja poole. Kuid ta ei paistnud kaugeltki ühe tooniliselt valgena. Ega olnud vaja kaua vahtida, kuni selgus, et siia olid laotatud ema ja tädi linased kangad, tänavuse ja vahest mõne varemagi talve omad. Kõige selle hallika ja kollaka pidid päike, lumi ning külm ühteviisi valgeks tegema. Pleekaed! — nüüd vastas ta täitsa oma nimele ja ülesandele. Äkki paiskus endise kartulimaa kohalt parv pisi kesi hangelinde õhku. Need olid nagu varblased, kuid palju väiksemad ja heledamad, peaaegu roosakadki. Neid ei nähtud iialgi suvel, vaid ainult talve külmi138
mai ajal. Ja ka siis jäid nad ainult paariks nädalaks ning liikusid ikka parvedes. Eile oli isa neid esma kordselt näinud. ,,Nüüd on tõeline taiv,“ ütles ta. „Hangelind on meie juurde sooja tulnud.“ Pidi siis arvama, et kuskil oli veelgi külmem. Linnuparv tegi ringi, üks parve äär kõrgel, teine peaaegu ligi maad, ja laskus siis jälle hangele. Sätendav lumepuru tõusis ta liikumisest õhku. Ja siis ei eraldanud silm teda enam valgel lagendikul. Xllimar oli rinnuli kelgul ja laskis kahe pleekiva kanga vahelt alla linnumaja poole. Lausak oli aeg lane, ja sellepärast lükkas ta kord ühe, kord teise jalaga tagant, punastes labakinnastes käed ümber kelgu äärte klammerdatud. Saapasääred võtsid enes tesse aeg-ajalt lund, hang rudises kelgu jalaste all ja valge liikuv pind oli otse silme ees. Oh, see oli hea! Ta väike eluke riietesse mässituna, kinniseotud kõr vadega, kargest õhust õhetava näoga ikka kiiremini libiseval kelgul, — see oli nii hea! Ja lennates linnumaja järsakult alla järvele tundus südame all otse magus-põnevat tõmmet.
Lendur Vodopjanovi kirjad. i
See oli kaugel Põhjamaal. Meie sattusime lumetuisku. Meie ümber keerleb lumi. Kus taevas, kus maa — ei saa aru. Lumetuisk ümbritses meid korraga nagu tihe udu. Lendad nagu piima sees. Viimaks jõudsime õnnelikult tuisust läbi. 139
Meie lendasime jõe poole, paremalt paistis linn. Jõest üle lennates nägime aerodroomi ja inimesi seal punaste lippudega. Maandusime õnnelikult. Niipea kui lennukist välja olime roninud, tulid minu juurde oktoobrilased ja pioneerid. Nad kinkisid mulle kolm. väikest puust valmistatud põhjapõtra, mis olid kaetud põdrakarvadega ja rakendatud väi keste saanide ette. „Sa lenda nii, et saad selle eest „väga hea“, ütlesid nad mulle, „meie püüame ka õppida nii, et saame selle eest „väga hea“. Kui tagasi lendad, siis veendud selles.“ II Me lendame oma kahe lennukiga põhjamere tüh jade kallaste kohal. Ilm on ilus ja selge — kaugele ette on näha. , Olles lennanud üle ühest saarest, saame raadio kaudu teate: meil algas tugev tuul ja torm. See teade oli linnast, kuhu me pidime saabuma. Otsustasime jätkata teed ning mitte tagasi pöör duda ja ootamatult ilmusime linna kohale. Linna elanikud olid veendunud, et tormi tõttu pöördume teelt tagasi, sellepärast ei olnud süüdatud aerodroomil märgutulesid ja maandumise märki — tähte T ei olnud välja pandud. Selleks et maanduda, on tarvis sõita lennukiga vastutuult, sest muidu puhub tugev tuul lennuki tiiva alla ja ta hakkab kukerpalli tegema. Näen: asulast sõidab inimesi hobuste ja koer tega aerodroomi poole märkide ülespanemiseks. Aga tuul ja lumetuisk segab ka neid tugevasti ja neil läheb palju aega aerodroomile jõudmiseks. Meie aga len 140
dame ja lendame. Ring ringi järele, aga millalgi ei jõua ära oodata nende päralejõudmist. Korraga märkas lendur Mahhotkin ühe linnaäärse maja korstnast suitsu ja tegi kindlaks selle järgi tuule suuna. Ta lendas maandumiskohale. Mina jälgisin teda hinge kinni pidades: võib-olla ta maandumine äpardub. Aga ta oli arvestanud täp selt ja maandus hästi. Kohe hüppasid Mahhotkin ja teised kaaslased lennukist välja ja heitsid pikali nii, et sai täht T valgele lumele. Seda märki arvestades maandusin oma lennukiga õnnelikult nende lähedale.
Juhtumus Jassiga. i
Ükskord väike Jass — väga tubli inimene! — istus merekaldal ja õngitses. Õngitsemine on väga igav töö. Päev oli palav, Jas$ jäi igavuse pärast tukkuma ja kukkus sulpsti vette. Kukkus, kuid ei kohkunud, vaid hakkas ujuma tasakesi, pärast sukeldus ja oli kohe põhjas. Istus veetaimedega kaetud kivile, vaatas ümber — päris kena! Pikkamisi ronib mööda kivi punane meritäht, vähid kõnnivad tähtsate nägudega; igal pool kas vavad meriliiliad; seal liigub kilpkonn, kelle kilbi kohal mängleb paar väikest rohelist kala, päriselt kui liblikad ülal õhus. Korraga nagu oleks klarnet piiksatanud Jassi pea kohal: „Kes teie olete?“ Vaatab: pea kohal vahib 141
määratu suur pungissilmaline kala, hõbedane soo mus seljas; hambad paljad, naeratab lõbusasti, nagu ta oleks juba praetult laual taldrikul. „Kas teie kõnelesite ?“ küsis Jass. „Mina — a .. Jass imestas ja küsis pahaselt: ,,Kuidas? Kalad ju ei räägi!“ Ise mõtles: „Säh sulle! Saksa keelt ei oska, kuid kala keelt mõistan kohe! Olen vast mees!“ Ajas rinna ette, vaatas ümber: kirjud kalad hul lavad vees ta ümber, naeravad ja ajavad juttu: ,,Vaadake! Tuli alles koletis — kahe sabaga! „Soomuseid ei ole — ptüi!“ „Ja oime ainult kaks!“ Mõned, julgemad tulid päris nina alla ja õrritasid: „Küll oled ilus, küll oled ilus!“ Jass vihastus: ,,Häbematud! Nagu ei mõistaks, et nende ees on päris inimene .. Ta tahtis neid kinni püüda, kuid nad lipsasid käte vahelt ära ja laulsid, kiusates suurt vähki. ,,Elutseb all kivi vähk. Söögiks kuiv tal kalanahk. Kalanahal halb on maik, vähist kaugel kärbsepüük.“ See liigutas vihaselt vurrusid ja urises sõrgu siru tades: ,,Oodake, ma lühendan natuke teie keeli! „Kui tõsine ta on,“ mõtles Jass. II Suur kala rääkis edasi: ,,Kust te võtsite selle, et kalad on tummad?“ 142
„Isa ütles." „Mis on isa?“ „Noh nii... Nagu mina, ainult suurem ja vurru dega. Kui ta ei ole pahane, siis väga armas .. „Kas ta sööb kala?“ Jass kohkus: katsus ütelda, et sööb. Ta vaatas üles, nägi läbi vee helerohelist taevast, kust paistis päike nagu vaskne kandik; poiss mõtles veidi ja valetas: „Ei, ta kalu ei söö, liiga kondised.. „Milline rumalus!" hüüdis kala pahaselt. „Egas kõik ole kondised! Näiteks, minu perekond .. .“ „Tarvis teist juttu teha," mõistis Jass ja küsis viisakalt: „Kas teie olete olnud ülal meie juures?" „Mis veel!" pilkas kala. „Seal pole, mida hingata/' „Seevastu — millised kärbsed!" Kala ujus ta ümber, jäi seisma ta nina all ja kü sis korraga: ,,Kärb-sed? Ja miks teie siia ujusite?' „Algabki!" mõtles Jass. „See loll sööb mind ära!" Ja vastas nagu muretult: „Niisama — jalutan..." „IIm?" tegi kala. „Kuid võib-olla teie olete uppu nud juba?" ,,Noh, veel!" hüüdis poiss. „Mitte sugugi! Ma tõusen kohe üles . . III Katsus tõusta, ei suutnud; nagu raske vaip ei lasknud vesi teda liikuda ega pöörata. ,,Hakkan nutma," mõtles Jass, kuid tuli meelde, et nuta või mitte, vees ei ole näha pisaraid, ning otsus143
tas mitte nutta — võib-olla pääseb kuidagi teist viisi sellest loost. Ja ümberringi — sa taevas! — vahib hulk mere elanikke, arvutu hulk! Merikurk ronib üles mööda jalga, viriseb: „Soovin teiega lähemalt tuttavaks saada.. Millimallikas väriseb nina ees, ähib ja noomib: „Küll oled kena! Ei vähk ega kala, ega limukas, ai-ai-ai-ai!“ „Oodake, ma võib-olla hakkan veel lenduriks/4 uhkustab Jass, kuid põlvele ronib vähk ja pööritab silmi niidi otsas. Siis küsib ta viisakalt: „Vabandage, kui palju peaks kell olema ?“ Tindikala ujus mööda, ise kui märg taskurätik; vilkusid millimallikad kui klaaskuulid, mööda pead ronisid vähikesed, kiskusid juukseid, kõrvu kõdistasid mingisugused uudishimulikud loomad. „Ai, ai, ai!“ hüüdis Jass endamisi, kuid püüdis teha muretu näo nagu isa, kui ta süüdi on ja ema tõreleb. Ja ümberringi vahivad kalad — suur hulk! — lii gutavad oime ja vahtides igavate ümmarikkude sil madega pomisevad: „Kuidas ta võib elada ilma vurrude ja soomus teta? Meie, kalad, ei saaks poolitada saba! Ta ei ole vähi ega meie moodi! Kas ta ei ole kaheksaj algse koletise sugulane ?“ „Lollid,“ mõtles Jass vihaselt ja tahtis teha näo, nagu ta kuuleks midagi. Tahtis vilistadagi, kuid ei saanud: vesi sulges suu nagu kork. 144
IV Kuid kala lobises edasi: „Kas meeldib teile meil?" „Ei... see tähendab: jah, meeldib ... mul kodus on ka väga hea," vastas Jass ja kohkus ise: „Mis ma jälle ütlesin? Korraga ta vihastub ja nad hakkavad sööma mind.“ Kuid ta ütles valjusti: „Hakkame mängima, muidu on väga igav .. See meeldis lobisevale kalale, ta hakkas naerma, nii et paistis roosa kida ümmarikust suust, liputas saba ja hüüdis: ,,See on hea — mängida! See on väga hea — mängida." „Ujume üles," pani ette Jass. „Miks?" küsis kala. „Ei või ju olla siin all! Ja ülal on kärbsed." „Kärbsed? Kas teie neid armastate?" Jass armastas ainult isa, ema ja vahel maiustusi, kuid ta vastas: „Jah..." „Noh, ujume siis!" vastas kala, pööras pea üles poole, ja Jass lõi talle küüned kidadesse kinni ning hüüdis: „Mina olen valmis!" „Oodake! Teie, koletis, ajasite käpad liiga kaugele kidade vahele .. „Pole viga!" „Kuidas pole viga? Korralik kala ei saa elada hingamata." 10
Emakeele lugemik III
145
„0h sa aeg!“ hüüdis poiss. „Mis te vaidlete! Män gida, siis mängida ..Ise aga mõtles: „Viiks ta mu veidi ülespoole, küll ma kuivale pääseksin. Kala hakkas ujuma nagu tantsides, ujus, ujus, ning korraga Jass tundis, et pea oli veest väljas. „Oh!“ Vaatab — selge päev, päike paistab, roheline vesi loksub vastu kallast; õngeritv ujub kaugel merel, ning Jass ise istub kivil, millelt ta kukkus. ,,Muh!“ ütles ta naeratades. „Pääsin ometi üles:“ Klarnet — muusikariist; millimallikas sukelduma —• vee alla minema.
mereelukas,
Jussi kitsetall. i Juss oli koolivaheajal olnud isa ja emaga sugu laste pool külas. Seal oli ta esimest korda elus näinud kitsi ja neid väga armastama hakanud. Olid ju nende pikad sarved ja edasi-tagasi kõikuvad habemed väga naljakad! Nende mökitamist jäljendas Juss veel koduski sageli, ikka: „Mökk-mökk-mökk!“ Ja naljakas oli Jussi meelest ka nende lüpsmine. Ta oli kodus küll näinud lehmi lüpstavat ja oli mõni kord ka ise katsunud, kuigi viletsate tulemustega. Esiti ei saanud ta sugugi piima välja. Kord, kui ta üsna kõvasti kiskus, tuli natuke piima, kuid seegi jooksis käsivart mööda käisesse. Pealegi oli ohtlik kummarduda peaaegu lehma alla. 146
Teisiti oli kitse lüpsmine. Siin võis seista, nagu ise tahtsid, ja ta väikesest udarast sai ka piim varsti otsa. Kõige lõbusam oli see, kui Jussi onupojad raken dasid pikasarvelise soku kelgu ette. Kelgule istuma mahtus ainult üks korraga. Kuid siis oli ka sõit! Ei hoolitud midagi sellest, et vana sokk teekäänakul tihti koorma ümber ajas ja siis tühja kelguga edasi lippas. Teised poisid aga naer sid õues sõitjat, kes ronis hangest valgena kui lumimees. |! M Fliff Kui külast lahkuti, lubas onu Jussile järgmisel suvel kinkida väikese kitsetalle. II Jussi kodu oli raudtee ligidal. Ühel päeval maikuu algul oli Juss parajasti jaa mas, kui rong tuli. Ta nägi, kuidas vagunist tõsteti jaamaesisele korv, millest kuuldus nõrk „määmä-mää.“ Jussi süda võpatas. Kiiresti jooksis ta lähemale, et näha, mis korvis on. Läbi pragude nägi ta midagi valget. Nüüd Juss mõistis. Aadressilehel nägi ta oma nime. Onu oli täitnud lubaduse! Juss sai korvi varsti kätte. Enne seda pidi ta aga veel kirjutama oma nime suurde raamatusse. Jussil see küll hästi ei õnnestunud, ja koolis oleks ta sellise kirjutamise eest kindlasti tõrelda saanud, kuid jaamaametnikule kõlbas see küllalt, olgugi et nimi polnud sugugi ühel real ja et tähed olid päris varesej alad. 147
Juss aga ei hoolinud nüüd millestki. Ta katsus aga, et saaks koju näitama kõigile oma kitse. Joostes ruttas ta minema. Naabri Eedi, kes oli ta koolivend, aitas tal korvi kanda. Kodus avati korv ja valge kitsetall hüppas sealt õue. Alguses oli kitseke pisut arg. Kuid Juss tõi talle leivapalukesi, kratsis teda väikeste sarvetüügaste juurest ja kõneles temaga mahedasti. Paari päeva pärast oli kitsetall täiesti kodune nud. Jussi järel ronis ta juba köögitrepi kõrgeile ;astmeilegi. Nii mõnegi lõbusa tunni veetis nüüd Juss oma väi kese kitsetallega.
Vanas koolis. i Koolimaja oli just neljakandiline, vist oma neli sülda pikk ja neli lai. Võib-olla oli see ehk ka natuke suurem. Nüüd seda enam mõõta ei saa. Kui eeskoja lävest sisse astusid, heldeke — hulga inimlaste pärast, kes siit läbi sisse ja välja käisid, oli selle põrand jalgadega kaasatoodud lumest alati lödine ja sula ilmaga päris poritiik, seda enam veel, et eeskoda oli ühtlasi ka näopesemisruumiks. Ja kes nüüd pisikese kapa või kibu seest — nagu meil pese mise otstarbeks oli igal mehel säärane riist kodunt kaasa võetud — saab pesta nõnda, et vett põrandale ei lirtsu! Sealsamas kõrval, eeskojast lauakestega lahutatud ruumis, oli koolmeistri sahver ja ühtlasi 148
ka neljakümne kuni viiekümne koolilapse söögikottide hoiuruum. Seal seisid meie „veersekid“. „Veersekk“ oli kitsas kott, mille mõlemad otsad kinni õmmeldud ja mil suu külje peal. Ühes otsas leivapäts, teises pudrukarp, keskelt oli säärane siis hea õlale visata. Leib, liha ja kartulipuder — mis nüüd kellelgi vanemate jõudu mööda oli kodunt nädalamoonaks kaasa pandud — see külmas seal enamasti kivikõ vaks, et murra kas nuga katki ja hambad suust välja. Et asi oleks pisutki hõlpsam, viidi söögikotid öösiks koolituppa sulama; seal nad seisid üksteise otsas riidas. II Eeskoja taga see must ruum — oi, see oli kole! See oli niinimetatud köök, roovialune, alt laia öösiga, ülalt kitsaksminev korsten. Seal rippus raudkonksu otsas koolmeistri keedukatel, suits ja paja aur tõusid püsti üles. Soojus muidugi ka. Ruum oli alt oma tubli ruutsülla lai, seinad läikisid paksust nõekorrast. Kui alt üles vaatasid, kuidas see must toru läks ikka kitsamaks, kuni viimaks ülalt sisse paistis väike neljakandiline ruuduke taevasina, siis kippus nagu hinge rinnus kinni pigistama. Koolmeistri päralt olevad paar seareit, mis olid pandud üles singiks suitsema, näisid meie meelest nagu sinna raudkonksude külge rippuma jäänud tondid. Nojaa — kahmus oli sinna roovi alla minna, aga ometi tuli seal igal hommikul enne valget juba ära käia — toobrist pesuvett toomas, sest sealsamas 149
pesema oleks mahtunud meid kõigest neli kuni viis; kuhu pidid jääma teised nelikümmend? Veetoobrile oli muidugi jää peale külmunud, aga mis sest! Kes aga kätte sai oma kapatäie vett, kus jäätükid sees kolisesid, oli õnnelik, pani eeskojas või koguni õues läve ees — tung oli muidugi suur — korra-kaks vett näole; kes selle järele küsis, et jää külm vesi pakase ilmaga näol ja kätel kippus koori kuks hanguma, — seevastu said põsed punased!
III Kui eeskojast läbi tahtsid minna koolituppa — ega see kerge olnud: kartsas ehk redel oli põigiti teel ees. See kartsas viis pööningule, kus koolmeistri hobuse talvine heinatagavara ja meie magamiskotid seisid. Suur see pööning ju ei olnud, aga heintele ja meie umbes nelja- kuni viiekümnele magamispõhukotile seal ikka ruumi leidus, kui kotid laoti hästi üksteise peale virna. Nüüd ku j ütelge endile seda sõda ja seda tolmu, kui õhtul magama minnes pilluti kotte ülalt alla. Kas see ei olnud midagi väikeste jõngermannide ja val latute tütarlaste tarvis otsekui loodud, — midagi, mille juures võis hästi kilgata! Sada kätt sirutus vastu, et oma küljealust juba lennul ära tunda ja vastu võtta, et see alla porri ei patsataks. Muidugi, mis sealt tuli, kui ta oma ei olnud — ruttu jalgadega otsa. Ja neil seal ülal, kes pildusid kotte alla, nende kõige suurem lõbu oli pilduda kotte mitte sinna, kus olid käed püsti vastu võtmas, vaid vastuvõtjaile pähe, 150
suhu ja silmi, kuklasse. Nõnda tekkis all ometi hea suur püherdamine — poisid ja põhukotid läbisegi, ja nali oli seda suurem. Hommikul oli kottide pöö ningule koristamisega muidugi seesama sõda. IV Koolituba oli vist oma kaks ja pool sülda igapidi suur ja tublisti oma kaheksa jalga kõrge. Neljan diku osa ruumist võttis ilmatu suur ahi nurgas ära. See oli ahi mis ahi. Soojaks seda kergesti ei saanud, aga kui ta kord oli soe, siis ka soojendas. Koolmeistri vana isa käis selle peal magamas. Ahju ümber andis päris joosta. Mul praegu veel suur arm kulmukarvade all, mis Kuuda-Juku peaga kokku põrgates sain. Võite arvata, kui suur see ahi oli, et ümber selle nurga joostes võis võtta nii suurt hoogu, et peanahk läks lõhki. Siin koolitoas oli peale väikese oreli, mis oli natuke suurem kui kummulikäänatud viljavakk, ja kaljaastja — kaks pikka koolilauda. Nende ümber pidi neli-viiskümmend last ära mahtuma — ja mahtusidki. Kui lugesime, olime ikka kahelt realt laua ümber. Esimesed istusid, teised seisid selja taga püsti ja vaatasid üle esimeste õlgade. Kirjutamistunnis mahtusid need, kes kirjutasid paberile, kõik laudade ümber; kes kirjutasid tahvlile, neil oli ju igal pool mujal mahti kükitada küllalt. Rehkendustunnis tuli muidugi seista püstijalu keset tuba. Neilsamul kahel pikal laual ka söödi. Õhtul val gustas tuba kummagi laua kohal kaks koolmeistri enda kastetud rasvküünalt. 151
Kõige lõbusam oli muidugi magamisega. Siis tõsteti koolilaud ja pingid üksteise otsa. Kahel jalal seistes piisas meile maad ikka kõigile, aga pikaliheitmiseks oli vaja rohkem ruumi. Magasime üle kogu põranda ja laudade all, nii et seal siis enam maad ei olnud jalaga astuda. Halva õhu peletasime vähemasti kaks korda päe vas kadakate suitsetamisega toast välja või — nagu ma nüüd tean — peitsime halva õhu kadaka suitsu taha. Kadakaid metsast toomas käisime mui dugi ise. Ka see oli lõbu. Teisi sääraseid lõbusid oli talve jooksul veel: üldine juukselõikamispidu, kus koolmeister oma käega pügas kõigi koolipoiste pead, mis võeti ette paar korda talve jooksul. Suur sügelistest puhasta mise pidu, kus koolmeister keetis kogu kooli tarvis salvi ja andis igale lapsele pütiga kaasa. Siis haises kogu vald kadaka, loorberimarjade ja väävli järele.
Uiskudel. Uisele vajutad tallad — siriseb jõgi ja perv, milline lendlemisrõõm! jää all kui prahvataks lauad Mööda vajub külmunud kallas Edasi, edasi, rauad, ning libiseb härmatiskõõm madala päikese suunas! iidsetelt pajudelt pähe. Näkku lööb kuumavat verd Uiskude sähvides jähe ja pisaraid silmisse tuulest. Iidne — põline; perv — kallas.
152
Soo põlemine. i
Kuidas ta põlema läks, seda oli raske kindlaks teha. Aga korraga põles üks ots soost — see osa, mis oli vastu suurt metsa ja mäenurme. Kodurahvas löödi justkui elektriga välja. Oli parajasti hommikune söögivahe. Mehed lesitasid murul aia ääres ja tegid väikest unetoksu. Sõnnikuvankrid seisid lauda ukse ees karjaaias. Osalt tühjad, osalt koormaga, nii kuidas lokulöök nad tabas. See oli selge, et esimese lokulöögi peale käis hobune eest lahti ja koorem jäeti sinna, kus ta just sel tõsisel silmapilgul viibis. Tee peale ei tohtinud jätta, siis said sõimata. Poisike võis ka saada naha peale. Mina olin ainult hobuseajaja ja mulgi vajusid väsimusest silmad kinni. Äkki pandi kisama: „Suu palas. Mehe, mis tii makkad!“ Ilm oli hõõguv ja päike põletas juba hommiku poolikul üsna kõvasti. Sood ja metsad olid kuivad nagu Koobasaare vana kõrts, nagu ütlesid mehed. Ei ole imeks panna, et tuli lahti pääsis niisuguse põuaga. Muudkui metsa kustutama! Üle põllu valasid mehed, poisikesed ja naisterah vad sinnapoole, kust ajas suitsu üles, kellel käes kirves, kellel labidas või sõnnikuhark. Õnneks tuul oli metsa poolt. Puhus üle mäenurme ja ajas tule soo peale. Soo ei olnud kuigi suur. Vahest 153
viis-kuus vakamaad, nii nurmesuurune. See polnudki raba, kus muud ei kasva kui sammal ja mõni puujändrik, vaid oli vesisepinnaline mätlik maa-ala, kae tud tiheda pajuvõsaga, üksikute mändide ja päris suurte lehtpuudega. Õigemini oli see padrikutaoline mets, mis ulatus põldude keskele, harimiseks kõlb matu ja seepärast hooletusse jäetud. Oli teine jäneste kodukoht, usside ulualune ja jõhvikate kasvumaa. Põlluäärel kasvasid maasikad ja lopsakas rohi valge ristikheinaga segamini. Kut suti seda metsaosa sooks ja keegi ei oleks hakanud seepärast nutma, kui mõni võõras oleks tulnud ja soo ära viinud. Ka tulesurm võis soo võtta. Aga mis ajas inimesi kartma, jooksma ja jalule, see oli hirm pietsa pärast. Kui tuli metsa pääseb! Ümberringi mets nagu kroon, mis on punutud põllu ümber. Kolesuur mets. Kuhu ta välja jõudis, seda ei võtnud meie silm ega pea kinni. Igatahes üle Koiva sirutasid Karula metsad kätt. Laanemetsa, Koiküla ja Taheva kaudu võisid sõita metsateed kaugele. Ühtki tõket ega piiri ei olnud ees. II Tuli oli juba üsna mehine, kui kohale jõudsime. Väike töö oli juba tehtud: vana kulu, rohi ja muidu rämps, mis maas vedeles, oli kõrvaldatud. Leegid tungisid tugevamate kallale. Kõigepealt nopiti välja kuivanud oksad ja puud, nõrgemad võsaelanikud, ja tulekeeled haarasid neist kinni. See andis hoogu suu 154
remate ülesannete jaoks — asuda toreda, elava metsa kallale. Isa käsutas kõik kustutajad suurt metsa kaitsma. Sammal eest üles keerata, väiksemad puud maha lüüa, kraavisorksid ette tõmmata! Nii kõlasid kõmandosõnad. Nagu tiigrid asusid kõik mehed-naised kohtadele. Tuli läks järjest suuremaks, tuul viskas metsa aluse suitsu ja vingu täis. Selg oli kuum nagu saunakeris ja otsaesine ajas vett välja. Soo ragises ja oigas hirmsa murdja käte vahel. Tuli paukus ja raksus. Ta tundis oma jõudu. Minu isa vihtus mitme mehe eest. Käis soos, raius puid eest maha, tuli välja, kuivatas higi otsaesiselt ja läks uuesti sohu, et töötada vastu metsikule taas tajale. Isa andis järjest uusi käske teistele kustu taj aile. Ei oska ütelda, kui kaua me sedaviisi olime tööd teinud, kui tuul äkki tegi järsu pöörde ja virutas lõõ mava tule hingeõhu suurde metsa. Põgenesime eemale. Jooksime tüki maad edasi ja ajasime uue jõuga labidad, kirved, orgid mulla sisse ja puude külge, et kaitsta metsa elu. Suits tikkus silmi ja suhu. Tüdrukud vadistasid ja kaebasid, et suits matvat neil kurgu ja hinge kinni. Muidu olid inimesed kõik tõsised ja tundsid vastutuse raskust, mis lasus nende õlul ja kätel. Palavus hakkas liiga tegema. Nõrgemad jooksid metsast nurme äärde ja otsisid sealt kosutust, olgugi et päike sinna aina kuumust maha saatis. 155
Kõige kenam oli see, et tuli juurde abilisi. Nagu tagavaraväelased kihutasid üle põldude ratsa ja vankriga uued jõud. Tuli metsaülem oma perega. Neile oli toodud sõna, et mets põleb, ja kohe olid inimesed jalul. See oli meil nii viisiks. Kui kuski tõusis üles tihe dat suitsu, kohe visati töö kus seda ja teist ja kihu tati tuld kustutama. Metsaülem ladus meestele kätte uued valjud käsud: puid eest maha võtta niipalju kui saab! Neil endil olidki saed kaasas. See oli põrgutöö, suitsu ja kuumuse käes jala pealt puid maha lasta. Mehed ei kohkunud, ajasid saed külge ja võtsid puude elu, enne kui tulesurm neile ligi sai. Oli juba julgem olla, kui abi tuli. Metsaülema tütred olid tulnud ühes isaga. See oli väga armas, et tütarlapsed ei raatsinud koju jääda niisugusel tähtsal tunnil. Vanem neist rääkis elaval sõnal, kuidas neile sõnum tulnud ja kuidas nemad kohe inimesi ja hobu seid hakanud otsima. Tüdrukul põlesid seejuures silmad, nagu oleks neis ka olnud tulekahju. Varsti said kõik lapsed ligikaudu niisama mus taks ja määrdinuks, nagu meiegi olime. Tüdrukud sikutasid tööd meiega võidu. See tegi metsa veel palavamaks. Mul tuli varsti ka väike sõnavahetus metsavõimu lapsega. Temal oli üsna terava otsaga keel ja ta küsis keset kuumust, suitsu, raginat ja kisa, et miks ma nende koerale pihid hända olevat pannud. 156
Koer vadinud koleda kisaga koju ja tal olnud saba külge seotud lõhkiaetud puuoks. Koer lonkis sageli meie kodu läheduses, lõhkus linnupesi ja tuli kogunisti meie õue meie koertega asju ja piiritülisid õiendama. Looma oli vaja häda sunnil õpetada. Ma vastasin metsapiigale, et tegime seda tööd armu pärast. Tüdruk ei saanudki pahaseks. Naeris ja ütles, et me olevat väga koerad poisid. Veel koeremad kui nende koer, kes oli saanud tangid sabasse. Jutt läks järjest soojemaks, ei pandud tähelegi, kui kiiresti põles soo, kuidas tuli tegi puhta töö ja surmas suure tüki metsa. Kõikjal valitses soojus, lõõtsus tuul, ja inimesed kisendasid kähiseva häälega üksteisele suitsuseid sõnu. ,,Suud ei saa ämp pästä,“ ütlesid mehed. „Suu palas maani maha.“ Ja ta põles tõsiselt. III Istusime vanema metsalapsega eemale puu alla ja vahtisime tule kätetööd. Kole murdja. Oleks ta andnud mõnele üksikulegi armu, halastanud kas või noortele lastele, kes taht sid ka saada suurteks puudeks. Kõik pidid surema. Enne jooksis suits ja lämmatas nad, siis haaras tuli ohvri kinni ja põletas kõigepealt lehed küljest. Tal ei olnud nii paljugi aega, et oleks tüve läbi söönud — kõrvetas muidu mustaks ja ruttas edasi. Kurvad raod jäid järele. 157
Naabri tütar jutustas, et ta armastavat koledasti metsa. Tahtvat alati jääda metsa elama, ei mõtlevatki kodunt ära minna. „Aga kui mõts palas, ka sis ka armastõt,“ küsisin mina. Ja sain vastuseks: „Armastan ka palavat metsa.“ Istusime kaua puu all ja puhkasime raskest tööst ja vaevast. Suur mets päästeti. Tuul oli armuline ja pöördus ikka jälle tagasi soo peale, kui oli teinud keeru suures metsas. Lõi haavu, aga ei tapnud. Metsakustutajad lõpetasid töö. Töötegijad muu tusid pealtvaatajaiks. Minu isa istus metsaülemaga soo nõlvakule ja mehed hakkasid arutama selle päeva sündmusi. Ka teised tuletõrjujad silmitsesid põlevat metsa. Ei olnud enam midagi päästa! Aegamööda valgusid mustad nõgised inimesed kodu poole. Vahid jäeti kohale. Metsapiiga surus lahkudes minu kätt ja ütles, et ma ei tohtivat kunagi enam nende koera piinata. Noorem õde päris järele, kus kohal meie nii kaua olevat olnud: nemad olevat otsinud meid metsas ja arvanud, et kas meist mõni tulle ei jäänud. Olime elus ja terved. Süda ainult peksis kõvasti tuliste sündmuste pärast. Jäi järele suur tükk põlenud metsa, ja me hak kasime seda kutsuma ,,palanuks sooks“. Imeruttu ajas rohi musta maa seest välja ja põle nud soo peale hakkas tulema uus elu. 158
Ja mõtelge, praegu on seal jälle mets. Samasugune harimata, metsik võsa vesise pinnaga. Aga kord ta põles ... Händ — saba; kraavisorksid — väikesed kiiresti kaevatud kraavikesed; lesitasid — pikutasid, lamasid; lokk e. lokulaud — serviti ülesriputatud laud, mida löödi vanasti pere kokkukutsu miseks, nüüd lüüakse mõnel pool tulekahju märguandena; nõlvak — kõrgem kallak koht; pihid — näpitsad; vadima — jooksma.
Töösangar jutustab... Kaugel metsatuka ääres seisab väike majake. Sinna juurde viib ainult kitsas kääruline jalgtee, mis vahel hoopis kaob kõndija silme eest, et hiljem kusagil kivi või põõsa äärest uuesti alata. Seda teed mööda on nähtavasti väga vähe käidud, ja palju jõuabki vana rauk kõndida, kes on andnud oma pari mad aastad ja jõu rahvale. Varemail aastail käidi sageli metsamajakese juurde, kui oli vaja virka töökätt või mõnd lauda või kappi, siis otsiti ikka vanaJuhan üles. Ja kõike tegi ta väga hästi. Aga nüüd enam ei jaksa väljas tööl käia, nokitseb oma kodus niisama üht-teist. Vana-Juhanile käib ka külalisi, peamiselt Aru Tõnu, sealt ligidalt väike töölise poeg, kes käib juba keskkoolis. Ta on hea, mõistlik poiss, seepärast ta meeldibki Juhanile, kes elus on läbi elanud palju torme ja tuuli. Tänagi, kui päike nii palavasti põletas, sammus noor poiss mõtlikult mööda tuttavat jalgrada väikese 159
majakese poole. Vanake istus maja juures kasvava puu varjus ja vaatas oma väsinud silmadega kaugete põldude poole. Ta oli nii mõttes, et ei märganudki noort külastajat enne, kui see teda tervitades kõnetas. Naeratus lehvis hetkeks üle vanakese näo, et siis jälle anda aset mõtlikule ilmele. „Noh, Tõnu, mis uudiseid sa täna tood?“ kõnetas ta noorukit. „Vanaisa,“ — Tõnu kutsus teda ikka „ vanaisaks" — „räägi mulle täna oma elust ja tööst, mida sa oled oma pikal eluajal teinud ning korda saatnud. Mu meeleolu on väga halb, lugesin ajalehest, kuidas kapitalistlikes riikides möllav sõda kurnab ja hävitab noori, kes selles vähimatki süüdi pole.“ „Jah, Tõnu, meie võime seda ainult ajalehest lugeda, tänu Punaarmeele ja meie töötavale rahvale, kes sama saatuse sidus võimsa NSV Liiduga. Muidu oleks meilgi sama möll olnud. — Sa soovisid minu tööst ja elust kuulda, olgu; siis, räägin sulle, mida ma kogu aja olen salajas südames pidanud hoidma. Ma pole selle nurga mehi, vaid tulin kaugelt põhja poolt, põgenesin siia. Sa oled kuulnud 1917. a. töörahva katsest ka meie väikesel sünnimaal võtta võim enda kätte. Üks neist meestest olin mina. Tahtsime ka sel lest maast teha ilusat sotsialistlikku riiki koos NSV Liiduga. Kuid neid teadlikke mehi ja naisi ei olnud siis nii palju. Andsime tõotuse jääda truuks oma ees märkidele. Mina jäin vanaks, aga meie antud tõotus ei vananenud; noored tulid ja täitsid töörahva unis tuse aastakümnete pärast. Palju sain vintsutada nende aastate jooksul, võõrana pidin siin elama. Pida160
sin need aastad vastu ainult suurest õhkuvast mõttest paremale tulevikule, töökale õnnele. Ka mälestus neist võitudest ja võitlusist, milles sündis tugev töö liste ja talupoegade sõjavägi — Punaarmee, hoidis mind. Olin ju ka üks neist nois suuris võitlusis. Saagu ka meie senine sünnimaa tugevaks kantsiks teel kom munismile !“ Vana revolutsionäär lõpetas oma jutustuse, ta oli sirgunud nagu pikemaks, muutunud vägevamaks. Pilk juhituna kaugusse, nagu suures ootusärevuses mingile ilusale ja õilsale, istus ta seal. Tõnu, kes oli kuulanud hinge kinni pidades, tõusis tasa ja sammus jalgrada mööda põldude poole. Ta tundis, nagu oleks mingi uus lill ta rinnus tärganud, nagu oleksid uued mõtted vallutanud meeled ja mõtted. „01in ka üks neist!“ kõlas ta kõrvus. „Ka mina tahan saada üheks neist!“ otsustas Tõnu ning kiirel, elaval sammul suun dus ta koju. Revolutsionäär — teadlik võitleja uue sotsialistliku ühis konna korra eest.
Sepp. i
Kas pean teile jutustama ühe loo, mille ma kusagil kuulsin ? Keegi töömees sepitses raudlatti, ta tahtis selle teha tugevaks ja pidevaks ning töötas rõõmsasti tundmatuile vendadele, kes seda tarvitaksid, ja ta tervitas ja õnnistas neid oma südames. 11
Emakeele lugemik III
161
Töömehe haamer tõusis ja vajus kõmades, raudlatt pildus igal löögil tuhandeid sädemeid, ent mehe palavast südamest, kes töötas oma vendadele, lendas palju enam armastuse ja headuse nägematuid leeke. Juba laienes ja omandas teise kuju latt haamri all. Varsti on töömees oma töö lõpetanud ja ta võib jälle pärast pikka töötamist koduteele asuda. Kuid sepp peatub, ta silmitseb tähelepanelikult rauast latti. Ta märkab keskpaigas väikese prao, nii väikese, et see kindlasti jääks varjule iga silma eest, kuid mis sellest. Tema silma eest ei jäänud see var jule ja sellest jätkub. „Halb töö,“ ütleb ta, „võib mõnele inimesele elu maksta.“ Ja kuna ta laupa pühib, mis higist nõretab, haarab ta uuesti lati, heidab selle leegitsevasse tulle ning algab tööd otsast peale. II Uesti needib ja taob haamer metalli. Raudlatt on valmis, ta viiakse ja antakse arhitektile ning läheb silla ehitamiseks. Mõni päev hiljem vabises sild ühe rügemendi marssimisest. — Vaadake, kuuesajameheline raskus on painutanud rauast talasid. Silla keskpaigas siiski on üks, mis kõiki teisi kannab ja toetab. Oo, kui selles oleks ainuski pragu, siis murduks ta ja kõik murduksid temaga ning mehed langeksid jõevoogudesse! — Aga ei, ta peab vastu. Kõik, kes teie üle silla sammute, olge julged! Raudlatt on nii tugev kui töömehe süda, kes ta on tagunud. 162
Sepp ei saanud kunagi teada, et ta oma julge tublidusega oli päästnud kuuesaja inimese elu. Kuid milleks pidi ta seda teadma? Ta oli oma kohuse täit nud, oma täie kohuse, ja sellest jätkus talle. Meie kõik võime niisama vähe kui see seppki tunda kõiki oma tegude tagajärgi. Kui sageli on, ilma meie teadmata, ligimese elu meie kätes! Mõni tähele panematus, mõni hooletus võib saada roimaks. See pärast ütelgem igas tegevuses, millest algame, lak kamata: „Ma ei või ette näha selle teo loendamatuid tagajärgi. Mida ma aga võin ja mida ma tingimata tegema pean, on see, et ma sellele pühendan täie hoole ja sellesse töösse täiesti süvenen. Kõik hüved, mis mul on, peavad kanduma sellesse töösse, nii et igas töös võib tunda meistrit, kes ta on loonud.
Kuidas õppis Lenin. Lenin õppis väga hästi, isegi imestamisväärselt hästi. Gümnaasiumi lõpetamisel sai ta kuldmedali. Ja ka kõrgemas koolis oleks ta kindlasti õppinud väga hästi. Kuid, kahjuks, võimumehed heitsid ta ülikoolist välja. Sest ta oli ju revolutsionäär. Aga seda ülemus ei sallinud. Ja ka tsaar ei lubanud revo lutsionääridel õppida. Üldiselt, Leninil ei lubatud õppida ülikoolis. Teine inimene Lenini asemel olekski niiviisi jää nud ilma kõrgema hariduseta. Aga Lenin seda ei talunud. Ta ütles emale: „Ma kindlasti lõpetan ülikooli." 163
Aga aeg venis. Juba oli möödunud kaks aastat ülikoolist väljaheitmise ajast. Viimaks andis Lenin ministrile avalduse. Ta palus luba ära anda kõik kõrgema kooli eksamid korraga. Minister imestas ja mõtles endamisi: Kuidas suudab ta sooritada kõik eksamid kor raga? Ta ju ei õpi kõrgemas koolis. Olgu. Ma luban tal seda, kuid eksamid ta niikuinii kõiki ära ei tee.“ Saanud ministrilt loa, hakkas Lenin hoolega töötama. Päevad läbi istus ta raamatute taga, luges, kir jutas, õppis keeli, tõlkis ja nii edasi. Suvel meisterdas ta endale aeda pärnade alla päris töökabineti — kaevas seal maa sisse laua ja pingi. Ja igal hommikul kadus ta sinna. Ja seal ta töötas täielikus üksinduses lõunani. Pärast lühikest puhkust ja suplemist läks ta uuesti sinna. Ja jällegi töötas ta kolm või neli tundi. Aga õhtul, pärast jalutamist ja suplemist, nähti teda jälle raamatute taga. Ja omaksed imestasid, kuidas suudab ta ometi nii palju töötada. Ja nad isegi kartsid juba ta tervise pärast. Ent Lenin lausus neile: ,,Inimene võib imestamisväärselt palju õppida ja töötada, kui ta oskab õigesti puhata.“ Ja tõesti, Lenin puhkas õigesti. Ta töötas tunni, siis võimles. Selle järel kirjutas ta tunni või kaks ja jooksis siis jõkke suplema. Siis, veidi puhanud ja metsas jalutanud, siirdus ta tagasi raamatute juurde ja jälle õppis. 164
Oma lehtlasse pingi ja töölaua lähedusse ehitas ta võimlemiseks rööbaspuud. Ja aeg-ajalt tegi ta neil harjutusi. Hea ilmaga suples ta päevas kaks või kolm korda. Ta ujus imehästi. Ta ujus nii, et pani kõiki imestama. Üks tema tuttavaist, meenutades möödunud aegu, kõneles, et Šveitsis olnud väga kohutav järv, kus sageli uppunud inimesi. See järv oli väga sügav. Selles olid külmad voolud, äkilised hauad ja vee keerised. Aga Lenin ujus ja suples selles järves kartmatult. See tuttav lausus talle kord, et on tarvis olla ette vaatlik, — siin alati uppuvat inimesed. „Upuvad, ütlete ?“ küsis Lenin. „Pole viga, mina aga ei upu.“ Ja otsekohe ujus ta nii kaugele, et vaevalt võis teda veel näha. Ja, vaadake, tänu suplemisele ja kehakultuu rile, tänu õigele puhkamisele, muutis Lenin palju töö tada ja suutis valmistuda ette kõigile eksameile. Ligemale kaks aastat töötas ta niisuguse pin gega. Ja selle ajaga jõudis ta läbi võtta kogu ülikoolikursuse, milleks teistel kulus neli aastat. Ta andis ära kõik eksamid korraga ja sai esimese järgu diplomi. Kõik professorid imestasid ja ütlesid: „See on üllatav. Teie ei õppinud ju ülikoolis ega kuulanud meie loenguid. Kuidas võisite ometi nii suurepäraselt õppida? Teid kindlasti aitas keegi." Lenin vastas: „Ei, mitte keegi, üksinda töötasin." 165
Ja siis professorite imestus oli veelgi suurem. Ja minister ei mõistnud imestusest teha muud kui ainult lahutada käsi. Kuid professorid ja minister ei teadnud, et Lenin, peale suure mõistuse ja hiilgava andekuse, evis veel tugevat töövõimet. Ent see töövõime sõltus keha kultuurist ja õigest puhkamisest. Vaat’ mispärast Lenin lõpetas oma õpingud nii suguse hiilgava eduga. Meenutama — meelde tuletama; diplom — tunnistus; revolutsionäär — vana riigikorra kukutaja, töölisklassi eest võitleja; minister — valitsusliige; laup — otsmik, otsaesine.
Ahvid ja kuu. Oli vaikne öö. Kuu vaatas hõbeselgelt üle metsa ja lagendiku ning nägi vees teist kuud endale vastu vaatavat. Väike ahvide seltskond, kes koosnes mõnest ahvide perekonnast, rõõmustas end suurema metsa serval. Puult puule ronides, üksteist taga ajades ja võidu tõrusid ning pähkleid püüdes lõbutsesid nad siin keset ilusat ööd. Noor ahvipoeg tundis aga janu ja jooksis kae vule, mis asetses väikesel lagendikul kõvera palmi all. Jõudnud kaevule, nägi ta kuud kaevus suplevat. Noor ahv oli ehmatusest keeletu. „Appi, appi!“ karjus ta viimaks. „Kuu on kaevu kukkunud!“ Mäng ja rõõm jäeti sedamaid ning kõik ahvid jooksid kaevule. 166
Vanad kaevurakked ägasid raske ahvide koorma all, kuid tõesti — kuu oli kaevus, seda nägi igaüks. „Oh häda, häda, kuu on kaevus!“ hädaldasid nad. ,,Mis meie nüüd teeme ?“ „Peame ta välja aitama!“ ütles üks. „Muidugi, muidugi peame välja aitama, aga kuidas ?“ karjusid teised. „Sõbrad,“ hüüdis üks vanem ahv, „teate kuidas? Me loome ahvidest aheliku ja toome siis oma armsa kuu kaevust välja!“ „Nii, jah,“ hüüdsid ühed vaimustusega. „Kuidas? Mis aheliku ?“ kisasid nooremad, kes aru ei saanud. „Vaadake,“ seletas targem, „sellest kõverast pal mist kuni veepinnani ehitame ahvidest aheliku. Ja nüüd — mina olen kohe esimene. Tulge!“ Kõik ronisid üles palmi otsa. Üks hoidis palmi oksast kõvasti kinni, teine selle sabast, kolmas jälle teise sabast või jalgadest jne. kuni alla kaevuni, kus kuu surmaga võitles. Kaks ahvi jäi kaevu räketele tarvilikke käske andma, millal viimane ahelikus olev ahv kuu peab sülle haarama. „Kui ma ütlen kolm,“ seletas kamandaja viima sele, „siis tõmbad kuu kohe veest välja ja ulatad ta teisele edasi!... Valmis! Üks, kaks —“ praks! Palm ei suutnud nii palju ahve korraga kanda ja murdus ning rumalad ahvid langesid kuu juurde vette. Üleni märgadena ronisid vaesed loomad veest välja. Kuid keegi ei teadnud, mis oli saanud kuust kaevus. Kuu kõrgel taevas aga hiilgas veel rohkem ning naeris ahvide tembu üle. 167
Karjamuska. i
Muska oli suur musta karva karjakoer. Ta kar vad olid hästi käharad, justkui oleksid nad lokitud olnud. Tüdrukud pügasid teda paar korda aastas ja tegid endile Muska karvadest sukki. Naljakas oli Muska pöetuna: kogu keha oli paljas ja nahk valgendas karvatüügaste vahelt; pikad karvad olid alles jäetud üksnes suu juurde nagu habemeks, ja ka saba otsas oli oma tutt. Muska oli ise siis häbelik ja otsis varjulisi paiku. Mis sa teed neile tüdrukuile, nad tahtsid ju sukki! Ega need sukad just head küll saanud: nad olid ju karused; kanda neid aga ikka võis. Tüdrukud hoidsid seepärast Muskat ka nagu oma villalammast. Muska oli hästi õpetatud ja tark. Nii viisakas oli ta, et ta iialgi tuppa ei tulnud. Mis tuppa! Ka kööki ei tõstnud ta oma jalga. Mõni tegi temaga nalja ja tiris ta kööki. Küll pani siis Muska vastu, hoidis küüntega maast kinni ja urises ka. Aga ta ei ham mustanud ja nõnda tiriti ta ikkagi kööki. Siis oli tal aga nii häbi, et saba jalgade vahele tõmbas ja lahti pääsedes otsekohe köögist välja tormas, nagu oleks teda põletatud. Kaua põikles ta siis sellest inimesest eemale, kes temaga niisugust nalja oli teinud ja teda sinna veda nud, kus tema arvates ei olnud koera koht. Köögi ukse ette oli paigutatud suur lame raudkivi nagu trepiuks. Selle peal oli Muska oma vabal ajal kõhuli maas. Kui uks lahti oli, pani ta käpad ukse168
pakule. Nõnda lõõtsutas ta seal koeramoodi, lõuad pärani, keel hammaste vahelt väljas. Lähemale ta inimeste elukorterile ei tulnud. Mõnikord pandi sinnasamasse ukseläve juurde, köögi poole ust Muska lakkepiitt. Ei ta puudutanud seal oma sööki. Kass võis rahuga seal kallal süüa. Pütt pidi ikka pandama välja ukse kõrvale; sinna juba kass ligidale tulla ei tohtinud. Seal väljas lakkus Muska siis oma sööki. II Kui lapsed magamast tõusid ja keskhommiku paiku köögiuksest välja läksid, leidsid nad Muska uksekivil süüa ootamas, käpad lävel. Seal teretas ta igaüht, kes tuli. Kui mõni ütles: „Tere, Muska!“, siis sirutas ta oma parema käpa kohe inimese peosse. Aga hüüdmatagi tegi ta hommikul seda alati. Ta pakkus oma käppa ka võõrastele inimestele. „Vaata, kui tark koer! Oskab teretada!“ ütlesid inimesed: „Mõni mees ei oska tere vastugi võtta, rä#äkimata veel sellest, et ise teretada. Näe, koer on nii sugusest targem." Tõesti, selles oli ta mõnestki täiskasvanud inime sest targem, rääkimata paljudest lastest, kes tere tada ei oska. öösi magas Muska harilikult aida all. Kui väga külm oli, läks ta loomalauta kõlgusesse, kus hoiti kolkaid ja põhku. Seal magas ikka ühes ja samas nurgas, nagu ta aida allgi ühe kivi kõrval põõnutas. Kui aga keegi juhtus õues liikuma, siis oli ka Muska 189
kohe jalul. Mitu korda ajas Muska vargad minema. Ta ei võtnud niisuguste käest meelituseks ühtki suu täit vastu. Pakkusid vargad temale kas või kõige paremat lihatükki, ta ei võtnud seda hammaste vahele enne, kui varga püksid lõhki ja kints verine. III Aus loom oli ta täiesti. Juhtus kord, et põldpüü oli kätte saadud, patta pandud, ära keedetud ja nelja aastasele Aadile süüa antud. Poisike läks ukse poole, kus seekord oli Muska ja Muska kõrval suur must kass. Nende kahe vahel oli parajasti sügav rahu, nagu ei olekski nad olnud kass ja koer. Keedetud püü kukkus poisikese käest kogemata maha ja otse Muska käppade vahele. Ei Muska seda puudutanud. Kass nägi lindu ja oli juba seda haaramas, sai aga Muska käest käpaga patsti! mööda silmi. Poiss sai linnu kätte. Muska aga tormas nüüd kassile kallale. Kass oli õnneks seekord hästi väle ja sai õues kas vava pihlaka otsa. Muska ootas tüki aega pihlaka a\l, aga kass ei tulnud alla. Kasski tundis, et Muska ei salli vargaid. IV Hoolas oli Muska. Hommikul kella nelja või viie paiku läks ta ühes karjapoistega karja, keskhommiku ajaks tuli ta köögiuksele süüa otsima ühes karja poisiga. Pärast söömist läksid mõlemad karja tagasi. Ei olnud Muskale tarvis ütelda: „Kasi karja!“, nagu mõnele laisale karjakoerale käratatakse, kes parema meelega alati kodus magaks, kui karja hoida aitaks. Kui karjas mõni loom oli teiste etteotsa asunud ja 170
tahtis liiga kaugele minna, teisigi enese järele vedada, et siis üheskoos üle aia kurja peale karata, kas rukkipõllule või mujale, siis oli karjapoisil tarvis üksnes hüüda: ,,Võta, Muska, eestotsast!“ ja kohe aeti ülean netu loom tagasi. Mõnikord jooksid lehmad kiini ja kadusid, sabad seljas, paksu kuusetihnikusse. Seal nad seisid paigal mõne kuuse all, mille okkad kaitsesid nende selga hammustavate parmude eest. Karjapoisil oleks nüüd väga kerge põli olnud, sest loomad seisid paigal, aga nõnda oleks ju nende kõht tühjaks ja piimaand vähe seks jäänud. Loomad pidi metsast lagedale aetama. Kus sa neid aga kätte saad! Jällegi anti Muskale käsk: „Muska, otsi metsast!“ Üksteise järel ajas Muska loomad metsast lage dale. Ei tema neile iialgi kurja teinud. Ta haukus ja hirmutas küll, aga ei hammustanud kunagi. Nõnda oli Muska karjahoidja, öövaht, laste ja täiskasvanute sõber, ka villaandja tüdrukuile puu duva lamba asemel. Kõigis asjus oli ta ustav, hoolas ja aus.
Sula. Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Sulistab jalgteil ja sõiduteil. Iga nireke liputab saba, voolab ja kaasitab: „Vaba, vaba!“ Toast sööstnud lapsed laotavad käsi: „Sula on tulnud! Vesi! Vesi!“
171
Tuisuga. Kui ma aknast vaatan välja, puid näen metsas kiikuvat. Lumepiivi tmnehalie kiirelt, kiirelt liikuvat.
Lumehelbed hirmul väga tuulest aetud keerlevad. Pelgupaika püüdes aga metsa poole veerlevad.
Minu tuba soe ja vaga: väga mõnus kuulata, kui tuul ulub akna taga, nukul paluks tuppa ta.
Talvel. Täna järvel libe jää, järvekaldal lumi hää. Juku kelgu välja tõi, Miku uisud alla lõi.
Äkki jääle tormas Krants, Miku kukub maha prants! Juku naerab: „Ha-ha-haa! Sa ei oska liuelda!“
Miku liugleb järvejääl, Juku kelguga on mäel, säält ta alla vuhiseb, lumi tuiskab, tuhiseb.
Lendab kelk kui mängupall. Salakänd on lume all, viskab kelgu kummuli, paiskab poisi rinnuli.
Neli ratsanikku sõitis auli (mäestikukülasse). Kolm neist olid paksudes vammustes, neljas sõdurisineiis. Neile vastu läks vanamees külast. „Kus on küla valitsus ?“ küsis sinelis ratsanik. Vanamees näitas kondise käega küla keskkoha poole. „Kas võib teie poole panna hobuseid? Meie oleme punaväelased/4 Vanamehe töntsides silmades lõid lõkkele rõõm sad tulukesed. Ta läks tundmatu ratsaniku juurde, ulatas talle käe ja sõnas: „01e hea, astu sisse!“ Mees sinelis oli julge Kirov. Kangelane-sõdur — nii kutsuti teda Kabarda ja Balkari külas. Läbi mur des oma vapra salgaga valgete arvukaist tõkkeist, mis olid piiranud seda mäestiku-maad, tuli ta siia eri liste ülesannetega Lenini ja Stalini juurest. Ta ruttas siia selleks, et anda põllud ja aasad töötava rahva kätte, luua külades partisanide rühmad ning viia neid võitlusse vürstide ja mõisnike vastu, kes veel või mutsesid Kabardas ja Balkaris. Maja, kuhu vanamees ratsanikud viis, oli tühi, lõhnas niiskuse ja mädanemise järele. 173
Toa nurgas kaminas põles tuli. Kirov käis aegla sel sammul mööda tuba. Siis läks ta vanamehe juurde, istus tema kõrvale ja hakkas pärima ta elu-olu, lõikuse, põllu, karjamaa ning mägede kohta. Vanamees imetles. Kunagi tema pikal raskel elu ajal ei olnud keegi temaga rääkinud nii lihtsalt ja südamlikult. Ja siis jutustas vanamees talle nagu muinasjutu kibedast elust. II Elas inimene Kabardamaal. Raske oli ta saatus. Ei olnud õnne ta onnis. Paljas ja surnud oli maa ta ümber. Päike ei paistnud. Kogu aja käis inimene mööda maad ja otsis oma õnne. Ta läks itta ja küsis: „See maa on päikese loodud. Ütelge, kas inimene elab siin õnnelikumalt ?“ ,,Ei ole õnne siin maai“, vastati talle. Läks lääne poole, küsis: „See pool peseb oma silmi päikeses. Ütelge, kas on siin inimelu õnnelik ?“ „Ei ole rõõmu siinpool/* vastati talle. Läks lõunasse, küsis: ,,Teie maa on päikesest rikas. Ütelge, kas elavad siin inimesed hästi ?“ „Ei leidu õnne siin,“ vastati talle. Läks põhjakaarde, küsis: ,,Ütelge, kas elab siin inimene õnnelikult ?“ ,,Kibe on siin inimese elu,“ vastati talle. Tuli tagasi mees oma onni ja suri. „Aga kus on su muinasjutu lõpp?“ küsis Kirov. ..Selle teeb aeg/* vastas vanamees. 174
III Mööda küla nagu lind levis kiiresti kuuldus: „0n jõudnud Lenini saadik.“ Küla valitsuse koosolekule kogunesid inimesed. Saal oli juba inimestest tulvil täis. Osa inimesi seisis tänaval ega läinud minema, vaid tahtsid kas või ühe ainsa kõrvaga kuulda selle häält, kes oli saadetud Lenini enese poolt. Inimesed olid relvastatud — neil rippusid hõbe daga ilustatud vöödel põueodad. Esimestes ridades, nagu nõudis komme, istusid vanad mehed. Kergelt ja kindlalt sammus Kirov läbi tihedate ridade ja astus laua juurde. Kõik tõusid püsti esime sest kuni viimaseni. Kirov naeratas ja palus neid istuda. Siis tõstis ta üles parema käe, näitas seinale, kus kullatud raamis rippus tsaaripilt. Koosolijad mõistsid ilma ütlemata, mis tarvis teha, ja pilt läks käest kätte uksest välja. Kirov silmitses uuriva pilguga ridu ja hakkas kõ nelema. Ta kõneles tuliselt, rõhutades iga sõna. Ta teatas, et revolutsioon on andnud rahvale kasutami seks mäed, karjamaad ja põllud. Et nüüd on töötavad rahvad peremehed oma saatuse juhtimisel, hakkavad ise valitsema vaba ja prii maa üle. Kunagi ei olnud külas nähtud sellist koosolekut. Keegi polnud kunagi rääkinud selliselt lihtrahvaga. Kirov lõpetas, aga inimesed ei läinud laiali. Vanad mehed astusid kangelas-sõduri juurde, võtsid ta kä test kinni ja kaua hoidsid neid, uuesti käsitelles revo lutsiooni üle, maa üle ja Lenini kohta. Nad nutsid rõõmu pärast ja kaisutasid Lenini saadikut. 175
Hulk liikus tänavale. Kirov läks vanameeste hul gas, hoides käes oma sõdurimütsi. Ülima austuse ja sügava kummardumise märgiks võeti tal käe alt kinni. Küla ääres ootasid Kirovit ratsanikud ja sadul datud hobune. Ta hüppas kiiresti ja osavalt sadulasse ja kummardudes nende poole nagu poeg, rääkis ta vanameestele: „Vihake orjust nagu surma. Armastage revolut siooni nagu elu!“ ,,Tõotame ja võidame!“ vastasid nad temale. Saabus juba õhtu. Ratsanikud jätsid küla taha. Nad sõitsid tiheda seinana, Kirov ees. Ratsanike kes kel olid küla vanemad mehed. Nad ei olnud paljude aastate jooksul istunud sadulas ja tegid seda sellise suure kohtamise pärast. Tõusis kuu. Kirov vaatas kella. Oli juba poolöö ja saatjad pöördusid tagasi. „Kas leiate teed ellu?4' hüüdis Kirov kaugenevaile ratsanikele. „Leiame!“ vastasid nad.
Vorošilovi küttide laul. Noorte küttide lahingupataljon, Vorošilovi küttide read, üleskutsele vastama valmis on, valmis kaitsma Nõukogude maad. Read sirgu! Otsejoones edasi! Read sirgu!
Marsitaktis edasi! 176
Las’ särab päike palav iile kodumaa. Ja alati me valmis kaitsma kodumaad. Read sirgu! Kõik read! Valmis kaitsma Nõukogude maad.
Rongil. i
Eku sõidab oma tädi Mallega linna onule külla. Tema tuju oleks ülim, kui ei segaks tädi oma alatiste hoiatuste ja kartustega — justkui oleks Eku mõni saamatu laps, kes kuskil liikuda ei oska. Algul tädi kartis, et eks me ikka hiljaks jää, ega rong oota, siis suur askeldamine piletitega ja lõpuks rongil: ära vahi välja — pea hakkab valutama; ära mine plat vormile — vahest jääd alla; ära mine sinna, ära kummardu sinna — muudkui üks alatine keelamine. Eku aga pole sugugi kindel, kumb neist on õieti teisele kaitsjaks ning saatjaks. Pidi nagu olema tädi Ekule, aga Eku meelest nad tädi aruga küll Tallinna ei jõua. Juba vagunisse minnes jäi tädi see likusaba ukse vahele ja kulus üsna tükk aega, kuni ta sealt lahti suutis rabelda. Siis pillas ta piletid pingi alla, ja kui konduktor tuli neid küsima, oli häda suur. Tuuseldati ja tuhniti kõik kompsud, taskud, seeliku voldid läbi; lõpuks tädil oli juba üsna nutt varaks, kuni viimaks Eku piletid pingi alt leidis. Konduktorgi kiitis siis teda ning ütles: 12
Emakeele lugemik III
177
„Tubli poiss oled! Võta aga nüüd piletid enda hoolde, sinu käes on nad kindlamini alles.“ Lõpuks saab Eku siiski veidi ümber vaadata, sest tädi on leidnud endale jutukaaslasi. Vahetevahel kostavad Ekule kõrvu katkendid nende kõnelusest: et vaata, kuidas ikka enne oli, ja vaat, kuidas nüüd kõik on nii kole ning paha, ja kus neil inimestel nüüd rutt, puha muudkui autod ja rongid, ega keegi oma lõpu eest ära jookse. „Päh,“ mõtleb Eku, „teie ajal, kui polnud len nukit, autot ega trammi, kas maksis siis ka elada? Aga nüüd: võrrdi! mootor käima ja sõida mõne päe vaga maailm läbi. II Nüüd on Ekul vaba voli, hiilib vaguni kotta, avab uksegi ja naudib, kuidas viuh! ja viuh! lendavad mööda telefonipostid, talud ja metsad, põllud ja inimesed. Jaamades läheb mahagi ja just meelega kargab rongile, kui vile on juba käinud ja punasemütsimees ärasõiduks märku andnud. Inimesi tuleb ja läheb, kompsud ja kohvrid käes. Mõni müksab Ekut ja toriseb, et poiss, mis sa siin koridoris tõlgendad jalus reisijail. Eku pahandab mõttes, justkui tema polekski reisija — on tal ju koguni kaks piletit taskus. Pikapeale läheb koridoris vahtimine igavaks. Eku ronib vagunisse tagasi, istub tädi kõrvale. Väl jas pimeneb. Mõni reisija juba norskab teisel korral. Ühe eidekese korv kõigub kahtlaselt ülemisel riiulil. Kui õige läheks ümber ja kui seal munad sees olek sid! Küll saaks nalja! 178
Üks noorem naine istub Eku kõrvale. Ta varjab hoolega konduktori tulles oma korvi. Eku on uudis himulik, mis tal seal korvis õieti võiks olla; tõukab nagu kogemata korvi: rätt libiseb korvilt, kukk pis tab pea välja ja suurest ehmatusest hüüab üle vaguni kukeleegu-uu!, vehib tiibadega ja kipub vägisi kor vist välja. Nüüd on kuke omanikul tööd küllalt, enne kui kisakõri jääb jälle rahulikult räti alla magama. Veel mõni peatus, ja ongi Tallinn. Tädil jälle suur piletite otsimine ning hädaldamine, et nüüd on piletid kadunud, mis nüüd saab, tuleb trahvi maksta, kuni Eku võtab rahulikult piletid taskust välja ja annab konduktorile. Kõik kahmavad oma pakid ja kompsud kätte ja trügivad välja. Onu on jaama vastu tulnud ja viib tädi ja Eku voorimehel koju. Tramm — tänavraudtee.
Kolm poega. Taadil oli kolm poega. Vanim läks teenima me re väkke, keskmine õppis lenduriks, aga noorim as tus piirivalvesse. Teenis vanim poeg oma aja ära mereväes, tuli koju kangelasena. Rõõmutses isa, rõõmutses ema. Varsti tuli koju ka keskmine poeg. Lendas len nukiga isakodu lähedale väljale. Jällegi olid vanemad väga rõõmsad. Jäid ootama noorimat poega. Aga noorim vend ei tulnud ega tulnud. Teenis edasi piiril. Oli tubli ja ustav sõdur. Kõik pidasid temast lugu, ainult vaenlased piiri taga ei armasta nud teda. 179
Kord öösi nägi Jegor (nii oli noorima venna nimi), kuidas keegi hiilib üle piiri. Jegor võttis salakuulaja kinni ja viis komandöri juurde. Vaenlased olid aga sellepärast väga vihased. Teisel ööl tuli nende salk salaja üle piiri, vangistas Jegori ja viis oma ülemuse ette. See hakkas kohe küsima, kui palju on teil sõja väge, kus need väed asuvad, milline on neil varustus. Jegor aga ütleb, et ta ei tea midagi. „Valetad!“ kärgib vaenlane. „01ed sõdur ja pead teadma. Kui sa ei taha ütelda, siis karistame sind.“ Jegor vastab: „Tehke, kuidas tahate! Kuigi ma teaksin meie sõjasaladusi, teile ma neid ikkagi ei avaldaks." „Ah niisugune sa oled!“ vihastus vaenlaste ülem ja käskis oma sõdureid hakata Jegorit piinama. Piinatigi noormees surnuks, aga sõnagi nad talt yälja ei saanud. Viimaks visati elutu laip üle piiri tagasi. Kodus aga ootasid vennad ja imestasid, miks Je gor ei tule. Viimaks saabus kiri: „Teie sangarlik vend Jegor on surnud. Langes pärast piinamist alatu vaenlase ohvrina." Nutsid ja leinasid isa ja ema. Aga keskmine, vend ütles vanimale: „Sõidame seltsimees Stalini juurde ja palume luba minna sinna, kus meie vend suri!" Istusid lennukisse ja sõitsidki Moskvasse. Nad said loa piirile sõita. Neid võttis vastu piirivalve komandör ja näitas neile Jegori laipa. See oli üleni haavades. Siis ütles lendurist vend: 180
„Peame lendama mägedesse. Räägitakse, et seal on igasuguseid allikaid, ka eluveeallikas olevat seal. Kui valada seda vett haavadele, siis need paranevat ning inimene saab terveks. “ Istusidki lennukisse ja sõitsid mägedesse. Otsisid, otsisid ja viimaks leidsidki väikese allika, milles vesi oli selge ja külm nagu hõbe. „See vist ongi eluvesi ?“ „Peaks tegema katset!“ Näevad: põõsa taga istub jänes. Vanim vend võt tis püssi ja laskis jänese maha. „Nüüd teemegi katset." Keskmine vend võttis allikast pudeliga vett, valas jänese kuulihaavale, haav kasvas kinni. Valas teist korda, loom hakkas liigutama. Valas kolmandat korda, jänes kargas üles ja lippas metsa, nii et kan nad välkusid. Vendadel oli heameel. Võtsid allikast lähkritäie vett ja lendasid noorima venna laiba juurde tagasi. Nad pesid eluveega Jegori haavu, kuni ta avas vii maks silmad ja ütles: „Oh, vennad, kui kaua ma magasin!“ „01eksid igavesti maganud, kui me poleks sulle appi tulnud. “ Kõik kolm venda istusid lennukisse ja sõitsid isakoju. Vanemate rõõm oli kirjeldamatu. Puhkasid vennad kodus nädala, puhkasid teise ning siis otsustasid: „Peame sõitma seltsimees Stalini juurde. Sõidame kõik kolmekesi!“ Isa ja ema paluma: 181
„Las vähemalt Jegor jääb koju! Ta veel haiglane ja nõrk.“ „Ei! Ka mina lähen. Olen ju täiesti terve “ Vennad lendasid Moskvasse. Stalin kutsus nad Kremlisse ja palus jutustada, kuidas päästeti noo rim vend. Vennad jutustasid. Lõppeks ütles noorem vend: „Nüüd, seltsimees Stalin, tahame kõik kolmekesi ühes elada. Palun, saada meid Kaug-Ida piirile, et võiksime seal piirivalves teenida !“ Stalin vastas: „01gu nii! Teiesuguseid sangareid ma austan ja armastan!“ Ta surus neil käsi, andis ordenid ja saatis piirile. Kui vaenlased nägid piiril Jegorit, imestasid nad väga: „01ed ikka sina see, Jegor ?“ „Mina ise!“ „Aga me ju tapsime su.“ Jegor naeratas: „Teie võite tappa niipalju kui soovite, aga meie ei hävi.“ Vaenlased ehmusid ja läksid seda oma ülemusele teatama. Ülemgi muutus väga rahutuks ja kirus: „Paha lugu! Väga paha lugu! Tähendab, neid ei saa kuidagi hävitada!“
182
Lõvi ja kutsikas. Londoni loomaaias võeti külastajailt raha ase mel tasuks ka kasse ja koerakesi. Need anti kiskja tele loomadele toiduks. Kord tahtis keegi mees näha võõramaa loomi. Raha tal ei olnud. Sellepärast püüdis ta tänavalt võõra kutsika kinni ja viis loomaaeda. Mees lasti sisse, aga kutsikas visati lõvipuuri. Koerake tõmbas hänna jalge vahele ja puges hir munult nurka. Lõvi lähenes talle ja nuusutas. Kutsikas heitis seljale ning liputas käpakesi ja saba. Lõvi puudutas teda käpaga. Kutsikas kargas püsti ja istus tagujalgadele. Lõvi vaatas, vaatas koerakest, vangutas oma suurt pead, aga väikest külalist ei puudutanud. Kui siis talitaja tõi lõvile toiduks liha, rebis kiskja selle küljest tükikese ja viis kutsikale. Kui lõvi heitis magama, puges kutsikas ta lähe dale ning surus oma peakese suure looma külje alla. Jäigi kutsikas elama lõvipuuri. Nad said kisk jaga suurteks sõpradeks ning elasid rahus ja rõõ mus. Sagedasti nähti neid mängivat ja isekeskis val latlevat. Kord külastas loomaaeda kutsika õige peremees. Ta tundis oma koerakese ära ja palus loomaaia omani kult teda tagasi. Omanik nõustus. Aga kui mindi kutsikat puurist ära tooma, sai lõvi vihaseks, märat ses ja näitas oma vägevaid hambaid. Teha polnud midagi: kutsikas ja ta suur sõber jäeti rahule. 183
Aasta pärast kutsikas haigestus ja suri. Lõvi puudutas koerakese laipa, nuusutas ning kui ta aru sai, et sõber on surnud, hakkas märatsema. Kiskus küünte ja hammastega puuri raudset võret ja oli otsekui hull. Nõnda kestis see õhtuni. Teisel päeval oli lõvi vaikne ja nukker. Lebas oma sõbra laiba kõr val, ei võtnud sööki ega jooki. Talitaja tahtis surnud koera kõrvaldada, aga lõvi ei lasknud. Siis arvas peremees, et lõvi vahest siis unustab oma kurbuse ja leina, kui talle tuuakse uus seltsiline. Otsiti linnast täpselt niisamasugune kutsikas kui eelmine ja lasti see lõvi puuri. Lõvi vihastus ja rebis uue kutsika tükkideks. Siis ta läks jällegi oma surnud sõbra juurde, lakkus ja silitas teda hellalt ning heitis pikali ta kõrvale. Seal lebas ta nõnda viis päeva. Kuuendal päeval lõvi suri.
Nälg. Talusse tulnud uus peremees. See olnud küll suur ja tugev mehekolakas, aga igavene laiskvorst: pole viitsinud midagi teha. Aelnud päevad otsa ahju peal või logelnud õues. Seda näinud nälg ja tulnud tallu. Esiteks vaada nud tänavalt, siis uidanud õues ringi, pärast läinud tarre. Asunud viimaks parsile, heitnud sinna ma gama, jalad rippunud parte vahelt alla. Nüüd lagunenud majas kõik riistad, põllud jää nud sööti, aiad langenud maha ja inimestel pole olnud midagi suhu panna. 184
Mees hakanud nälga ära ajama — ei nälg tee väl jagi, põõnutab pealegi parsil ja kooditab kondiseid jalgu. Viimaks kurtnud mees oma häda naabreile: „Nälg tuli tuppa ega taha kuidagi enam ära minna.“ Naabrid andnud mehele nõu tööle hakata, siis nälg minevat ära. Siis mees hakanudki majas hoolega tööle: paran danud riistu, kohendanud sänge ja teinud ustele uued põõnad. Nüüd polnud näljal majas enam midagi teha, läinud toast välja ja asunud lehmalauta. Ka sinna läinud peremees järele, kohendanud sõimi ja haka nud hoolega talitama. Siis läinud nälg ka sealt ära ja hakanud jälle luusima õues ja põldudel. Igale poole läinud aga peremees oma tööga järele. Viimaks pole näljal enam mujal asu olnud, kui läinud aiamulkudele kükitama ja vahtima. Peremees teinud ka aiamulgud üles. Nüüd pole näljal enam kusagil asupaika olnud ja ta lahkunud talust. Vaadanud küll veel tänavalt tagasi, aga siis läinud kaugele soomülgaste vahele. Aelema — vedelema; aiamulk — aiaauk; kooditama — sirutama; miilgas — poriauk; parred — latid rehetoas lae all, millel kuivatatakse vilja; põõn — ristjaud, mis ühendab ukse üksikuid laudu; söötis — ülesharimata.
Pardiema mured. i
Punasemäe tiik oli kuiv. Kus enne vesi lainetas, mustendab nüüd suur lai porimülgas. Emand Pritspart peab tahestahtmata oma kümne noore pojaga lähimasse tiiki jalutama minema. See reis on üksin185
dagi kardetav. Kuid nüüd peab hoolitsema ka abitute poegade eest. Abiks pole kaasat — selle haaras kull kevadel oma küünte vahele. Ema katsub poegi või malikult ruttu üle lagendiku viia ja tillukesed piilud vänderdavad emale agarasti järele. Pardiema suu reks rõõmuks on üks tiigisopp üsna lähedal, otse lageda maariba taga. Aga oh häda! Lage riba pole muud midagi kui see, mida inimesed kutsuvad kraa viks. Esimesse kraavi kukub juba neli väiksekest. Teised ronivad sellest küll vaevu üle, kuid kukuvad järgmisse kraavi. Oh sa taevake, küll see on hirmus! Väikesed pii lud on nõrgad kraavi järsust seinast ülesronimiseks. Kummalgi poolel ei näi aga sügavad kuristikel lõppu olevatki ja vaene ema ei tea, kuidas oma lapsi aidata. Ema ise kui ka lapsed on ahastuses, ja kui ta edasitagasi jookseb, poegi julgustades, ilmub korraga keegi, keda ta kõige rohkem kardab — suur pikk mees. Mees kükitab maha ja tõstab väikesed piilud oma kübarasse. Vaesed väikesed linnukesed, kui hale dasti nad piiksuvad! Vaene väike ema, missugust ahastust ja hingepiina ta oma väetikeste pärast kan natab! Ta ei kahtle sugugi, et nad kõik tema silma all ära hävitatakse. II Nüüd läheb see südametu hirmutis tiigi kaldale, küürutab maha, ja hetk hiljem sulistavad väikesed udusulekerakesed vees. Kiiresti ujub ka ema veepin nal kaugemale ja kutsub poegi endale järele. Prits186
pardi ülim püüd on oma poegi selle kahtlase hiiglase eest võimalikult kaugele ära viia; seepärast valib ta kõige õigema tee — otse üle lageda tiigi. Aga uus, hoopis hirmsam vaenlane ilmub silmapiirile. Suur sookanakull on neid silmanud ja tuleb nüüd, kavatse des vähemalt iga jala kohta ühe väikese piilu kinni rapsata, liueldes ruttu lähemale. Ka väike koeraraks on neid märganud ja klähvib kaldal. „Ruttu kõrkjaisse!“ hüüab ema Pritspart, ja kii resti ruttavad pojad käsku täitma. Nad ujuvad nii kiiresti edasi, kui nende väsinud jalad vähegi lubavad. „Ruttu! Ruttu!“ hüüab ema, aga kull on juba üsna ligidal; ruttamine ei näi enam aitavat. Aga just siis, kui kull noolena alla laskub, lööb part enese, tiibu ja jalgu appi võttes, kõigest jõust vastu vett ja pritsib kulli üleni veega märjaks. See tuleb kullile ootamatult ja ta tõuseb ruttu üles õhku, et ennast veest kuivaks raputada. Kangelane ema aga kiirus tab poegi: edasi, edasi! Nad tõttavad ka edasi, kuid uuesti tormab saagiahne kull neile järele, aga uuesti kihutab vihmavalang tema tagasi. Kolm korda katsub kull õnne, kolm korda kastab part ta läbi- ja läbimärjaks, kuni ebemetombukesed kõik õnnelikult kõrkjasse jõuavad. Vihasena tormab nüüd kull ema kallale, aga see oskab ju vee alla laskuda. Otse kõrk jate lähedal kerkib ta veepinnale ja hüüab rahuli kult: kuak, kuak! Hetk hiljem kogunevad väikesed pojakesed ema ümber, et ometi kord rahus hingata. Nüüdsest peale elavad nad õnnelikult üheskoos suurel tiigil, kuni pojad kõik suureks kasvavad ja 187
ise oma tugevail tiivul kaugele laia maailma lennata võivad. Ebemed — udusuled; hetk — silmapilk; klähvima — hau kuma ; rnülgas — soine lomp; piilu — part; vänderdama — taa rudes käima.
Sõitsin omnibusel. Nüüd on pannud teised meie maanteed mööda ka omnibuse käima. Iga keskhommiku ajal, kui lähen viima karjapoisile võileiba Levaste kaasikusse, mü distab linna poolt tulla. Sinna kaasikukünkale hak kab teine juba kaugelt paistma justkui punane täpp, läheb ruttu suuremaks ja juba ongi Pärtli käänakul. Seal hakkab kõvasti tossutama, vist on raske üles mäge tulla, puhub pasunat — see mood tal on — ja varsti ongi Levaste kaasikus. Siit läheb õõtsudes ja taarudes mööda, siis vügub veel põõsaste vahelt ja kaobki silmist, muudkui podinat on veel tükk aega kuulda. Õhtul, kui tuleb Sillavere poolt tagasi, ei pane tähelegi, kui vurab põõsaste vahelt välja ja kohe jõuab Pärtli käänakule, ei siis ole enam aega tuututada, paneb aga edasi. Eks ta ilus on ikka küll ja ruttu jookseb ka. Katus peal ja aknad ees, justkui pisike punane maja. Muud kui vaarub veidi ja keksib teel. Mina olen nüüd selle omnibusega ka sõita saanud ja tean küll, kuidas ta raputab ja edasi kihutab. Käi sin emaga Sillavere-tädil võõrsil, kaks krooni maksis. Esiti pidime küll minema hobusega, aga mina hak 188
kasin peale ajama, et sõidame aga omnibusega, siis viimaks jäi ka ema nõusse ja sõitsime. Läksime tee äärde ootama. Kui tuli, hakkas ema käega viipama, siis jäi seisma ja võttis meid peale. Vanem inimene peab viipama, siis jääb seisma; kui karjapoiss viipab, siis ei jää. Sees olid pingid, ja üks nahkkotiga tüdruk võttis raha ja andis pileteid. Omnibusel on niisugused uksed, mis käivad kahele poole lahti, muudkui lükka aga — meil kodus säära seid uksi ei ole. Kui lahti loksuvad, siis peab see nahk kotiga tüdruk need kinni lükkama. Juht ei tee sellega tegemist, tema hoiab aga ratast käes ja vajutab ja laga sellele raudkonksule, mis on ta jalgade ees. Teinekord vajutab jälle muna, siis pistab omnibus huilgama. Seal oli ka teisi sõitjaid. Keegi paks mees muud ei teinud, kui pühkis aga taskurätikuga higi, ise ähkis ja puhkis. Ühel vanal naisterahval oli muna korv süles, seda ta hoidis kogu aja ega pannud minutikski maha. Kui omnibus küla vahelt läbi sõitis, siis tulid koe rad suure larinaga haukuma, auto tegi paar korda tuut-tuut! ja pani edasi. Kus koerad nüüd meid kätte saavad! Mina mõtlesin, et tea, kas peaks siis seisma jääma, kui mõni lehm või lammas ette jääb, või kihu tab aga üle, justkui raudteerong, — aga ühtegi lehma ega lammast ei tulnud ette. Tee ääres sõid küll mit mel pool lehmad ja lambad, aga ükski ei usaldanud tulla teele. 189
Ühe hobusemehega oli häda küll. Tuli teine kartulikoormaga meile vastu. Mina nägin juba eemalt, et valge hakkab hädaldama ja tagasi ajama. Juht nägi ka, vajutas muna, pani vile hüüdma — seda rohkem valge hädaldama hakkas. Ei siis aidanud juhil muud, kui pani masina tasemini käima ja jät tis pärast hoopis seisma. Mees ronis koorma otsast maha, läks hobuse suu kõrvale, hobune lükkas ikka tagasi ja pelgas. Oli aga saamatu mehe-näss, suur viltkübar peas, mis ulatus tal üle kõrvade: kui tahtis meie või hobuse otsa vaadata, siis ajas habeme püsti ja piilus kübara ääre alt. Juht läks autost maha ja hakkas mehega riidlema. „Miks valgel raudu suus ei ole? Määruse järgi peavad rauad suus olema!“ Mees ei lausunud meile sõnagi, patsutas aga ho bust ja laulis läbi nina: „No Minka, Minka, mis sul on!“ Ei hobune hoolinud „minkatamisest“ midagi, pres sis veidi tagumise reiega aisa peale, ja ais oligi katki. Nüüd tuli juht kohe oma kohale tagasi, võttis ratta kätte, ja meie panime minema. Ühes kohas oli liivane tee ja veidi ülesmäge, seal võttis jõu välja, buss jäi seisma. Juht hüppas keksti! maha, jooksis ette ja hakkas masinavärki katsuma. Tõstis eest kaane üles, väntas ja katsus; tüki aega mässas. Viimaks ajas veidi tagasi ja pääsis minema. Mina kartsin, et kui kõik jõud otsa saab, jääb veel teele. Aga ei, minema sai. Sillavere kiriku juures tulime maha; seal buss pisut puhkas, siis läks jälle edasi. 190
Tagasi sõitsime jälle omnibusega. Siis oli paha. sõita. Omnibus oli puupüsti rahvast täis. Nüüd ma enam ei tahagi omnibusega sõita, olgu siis, kui saaksin ise juhtida. Nüüd tahaksin lennu kiga sõita võõrale maale.
Arno esimene reis. Niipea kui koolitöö lõppes, sõitis Arno maale onu poole. Onu elas Tuliveres Paluoja talus, seda Arno teadis ammu, sest kodus räägiti alati Paluoja-onust ja sealt tulid sügisel suured punased õunad. Arno teadis veel, et sinna saab Pikasilla jaamast neli kilomeetrit, Pikasilla on aga linnast viies jaam. Paluojal on suur koppel, mägi ja väike j õeke, kus võib supelda ja vähke püüda. Seda kõike oli kirju tanud onupoeg Kalju juba maipühade aegu. Kõige huvitavam oli aga see, et Arno pidi sinna sõitma päris üksi. Jaamast neli kilomeetrit — on see temasugusele mehele mõni maa! Ja reisupaun ei ole sugugi raske, selle kannaks ta kas või kümne kilo meetri taha. Kodus oli talle tee kätte õpetatud: jaamast läheb tee mõnisada sammu raudtee kuusehekiga rööbiti edasi, siis käändub vasakut kätt. See ei ole aga veel Paluoja tee. Tuleb minna Risu metsatukast läbi, ja sealt käändubki tee Paluojale. Esiti veel on talusid ja põlde, jõuab ta aga üle silla, siis pidagu silmad lahti, sest sinna paistavadki Paluoja vinnaga kaev ja talu hall katus. 191
Seda kõike ema oli seletanud mitu korda, kuid isa oli heitnud käega ja ütelnud: „Mis sa niipalju seletad, küll keel tee juhatab, küsigu vastutulijaile kui meelest läheb. — Ja vaata, et sa maal vastutulijaid teretad, maal peab kõiki teretama, olgu peale, et võõras." Ema tuli Arnot jaama saatma ja kandis pampu, kuigi Arno seda ei tahtnud. Pidi sellega ometi lep pima, kuid selle tingis ikka välja, et pileti ostab kas sast ise. Vaguniuksel ema andis reisupauna Arnole üle ja lisas veel juurde: „01e siis viks poiss ja kirjuta mõnikord!" Kuid Arno kaduski vagunisse, tahtis koha saada vaguniakna alla," kust võiks välja vaadata. Siis hakkaski rong minema. Vagunirattad tegid klapat-klapat, kuna majad, puud ja põõsad nagu len dasid mööda. „Ei," arutas Arno, „kui see niisuguse tuhinaga läheb, siis saab maa varsti otsa ja ma ei saa kuigi palju sõita." Oi, kuidas kõik liigub ja jookseb! Ime, rong nagu seisaks paigal ja maa nagu jookseks rongile vastu. Ja seal eemal pöörleb kogu mets, kõik põllud ja heina maad! Nüüd tuleb tuuleveski, nüüd punase katusega maja ... juba ongi möödas! See on nüüd kõik silma pete, seda teadis Arno kindlasti, imelik siiski, kuidas ta paneb pea pööritama. Seal lendab vares rongi kõrval — no kus sa rongi vastu ikka saad! Praegu sõidab rong üle silla, kogu vaguni võtab kumisema ... juba ongi üle, jällegi ühe192
VaataА. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
IV VI...А. SAKK
EMAKEELE
LUGEMIK
III ÕPPEAASTA
IV VIHK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1941
tooniliselt klabisevad rattad. Jõgi paistab niitude
vahelt nagu hõbedane pael, nüüd kaob põõsaste ja
mäeküngaste taha. Ikka uued maad ja kohad! Mõni-
kord sõidab rong mägede vahelt läbi, mis varjavad
aknad ega lase kuigi kaugele näha. Kuid see on ainult
mõneks minutiks, siis tulevad jälle uued metsad ja
maad ning teissugused talud. Kui nii saaks sõita
kaugele, kaugele!
Rong peatus jaamades, uusi reisijaid tuli juurde,
vanu lahkus rongilt, Arno seisis ikka akna juures ja
vaatles võõraid kohti.
II
Kui rong viimaks Pikasillal peatus, oli Arnol
kahju, et maa nii ruttu möödus. Pamp seljas, astus
ta vagunist välja ja teretas kohe kõiki jaamaesisel
viibijaid, sest nüüd oli ta ju maal, ja siin on säärane
komme, seda teadis ta isa õpetuse järgi.
Jaama tagant otsis Arno kohe üles tee, mis läheb
mõnisada sammu rööbiti kuusehekiga, ja hakkas
vahvasti edasi sammuma. Endal lõpmata heameel,
et sammub üksi mööda võõrast teed nagu mõni maa-
ilmareisija. Tulgu mistahes, tema ei karda kedagi!
Kahju, et tee ei ole nii pikk, et tuleks ööbida teel. Siis
oleks ta kindlasti kaasa võtnud telgiriide ja õhtul
oleks võinud telgi üles lüüa metsa ääres ... Oleks
teinud tule ja küpsetanud liha vardal — see oleks
olnud alles tore!
Juba käänduski tee vasakule, kuid see ei olnud
veel Paluoja tee. Kui jõuab läbi Risu metsatukast,
siis alles hakkab otsima Paluoja teed.
13
Emakeele lugemik III
Tee ääres äestas mees kartuleid ja poiss hoidis
kesaväljal siga. Mulla- ja sõnnikuhõngu tundus õhus.
Kuskil haugatas koer, kuskil kriuksus kaevuvinn.
Kui vaikne siin ikka on! Iga üksikut häält võib
kuulda, kuna linnas muutub kõik üheks käraks ja
müraks.
Nii sammus Arno peaaegu lauldes kuni Risu
metsani. Seal tuli esimene takistus, sest tee läks
kaheks. Kumba haru mööda minna, seda ei olnud
kodus öeldud. Isa oli ainult õpetanud, et küll keel tee
juhatab, aga kuidas saab siis teed küsida, kui ei ole
kedagi, kellelt küsida. Tagasi minna ja lähimast
talust küsida? See viidab palju aega. Peab katsuma
minna hea õnne peale, otsustas poiss viimaks ja sam
mus edasi.
Kuid varsti jõudis tee metsast välja ja lõppeski
ühe talu õues. Paluoja see kindlasti ei olnud, märkas
Arno kohe, sest siin oli rattaga kaev, Paluojal pidi
aga olema vinnaga kaev, seda mäletas ta kodusest
õpetusest selgesti.
„Pole viga,“ lohutas ta end mõttes, „küll keel tee
juhatab. “
Teretas kaevu ääres piimariistu küürivat pere
naist ja palus juhatada, kust viib tee Paluojale.
Nojaa, Paluojale viib ikka too teine tee. Teine tee
viib Risumetsast läbi ja sealt käändub Paluoja tee.
Polnud teha midagi, tuli minna tagasi tuldud teed
kuni teelahkmeni. Kuid Arnot ei kurvastanud see
sugugi, õigele teele jõuab ikkagi.
„Küllap keel tee juhatab,“ kordas ta mõttes isa
sõnu ja lisas sammu. Aga nüüd tarvitas ta seda s.ee194
juhti igal pool. Teelahkmel kohtas naist ja küsis sel
lelt jälle teed — ikka nii, nagu öeldud. Ja kui siis
nägi tee ääres karjast või kraavipuhastajat või kün
nimeest, ikka küsis igalt seda õiget Paluoja teed. Ja
kõik tõendasid, et ta just õigel teel ongi.
„Haa, mis nii viga, niiviisi käi või kogu maailm
läbi, kui igaühelt teed küsid. Ei, isal oli ikka õigus:
küll keel tee juhatab."
Kui jõudis Risu metsast läbi, oligi kõik täpselt
nii, nagu oli kõneldud kodus ja juhatatud teiste
poolt. Paremale käändus Paluoja tee, siis oli veel
põlde ja talusid, aga sillalt paistsidki Paluoja hall
katus ja vinnaga kaev.
Kui Arno Paluoja õue astus, oli onu õues ega
suutnud oma imestust varjata:
„Siis üksi tulidki? Miks sa ei kirjutanud, oleksime
vastu sõitnud? Kuidas sa oskasid tulla?"
Arno ajas enda sirgu ja lausus nagu vana mees.
„Pole viga, onu, pole viga, küll keel tee juhatab.
Onu pistis naerma laia ja rõõmsa häälega, kuid
seal avaneski toauks ja onupoeg Kalju jooksis välja:
„Arno, sina siin, tule!"
Seltsimees.
Enn oli kümne-aastane. Mina olin temaga pea
aegu ühevanune. Kord pani Enn ussi õnge otsa, süli
tas sellele selleks, et kala ,,lõhna“ tunneks, ja vis
kas meie kodu lähedal olevasse väikesse jõkke kõrk
jate keskele.
195
„Siin ka nüüd mõni kala,“ ütles ta põlastavalt ja
nina krimpsutades. „Kas siin võib ka olla head kala,
vaat’ veski juures, tammi kõrval, missugused seal
on ahvenad!“
Veski oli kaks kilomeetrit külast eemal. Enn oli
seal tihti käinud ja jutustas imelugusid kaladest
veski paisjärves. Ahvenad olevat pool meetrit pikad,
särjed kahekilosed ja havid määratu suured.
„Lähme veski juurde 1“ ütlesin Ennule. Tema
nõustus.
Et jõuda rutem veski juurde, otsustas Enn minna
otsemat teed jalgrada mööda läbi metsa.
Meie jõudsime kohale. Suur must lootsik kõikus
kalda lähedal. Enn jäi seisatama põõsaisse ja sosis
tas saladuslikult:
„Nüüd tasa, tarvis on lootsikut saada! Sina oota,
mina lähen otsin mõlad!“
Enn tuli tagasi ainult ühe suure, poolenisti mur
tud mõlaga ja rääkis rutuliselt:
„Nüüd lootsikusse ja minema, kiiresti, et mitte...
Jookse ruttu ja hüppa lootsikusse!“
Mina ruttasin lootsiku juurde, viskasin sinna
õnged ja hüppasin üle tõrvatud ääre lootsikusse.
Enn haaras lootsikupärast kõigest jõust ja temal
läks korda lootsikut kaldast lahti kangutada. Ta
tõukas selle minema ja hüppas ka ise sisse.
„Nüüd läheb,“ rääkis ta rõõmsasti, sõudes mõlaga
üha kaldast kaugemale.
Me õngitsesime seal umbes paar tundi, sõites
ühest kohast teise, aga saime vähe kalu. Kogu aja
jooksul püüdsime kinni ainult kolm ahvenat.
196
„Needsamad vihmad,'“ seletas Enn meie ebaõn
nestunud püügi kohta.
„Need on ajanud vett niipalju, et hirmus, ja kala
kardab."
Vett oli tõesti palju. Segase, mudase tormika
ojana keerles vesi meie lootsiku ümber ja selleks, et
lootsikut kohal hoida, oli tarvis teda kõvasti kõrk
jate külge siduda. Oli juba pime, kui meie otsusta
sime tagasi sõuda veski juurde.
„Siin ei ole midagi, see ka mõne kala," ütles haa
vunult Enn, „aga seal tammi juures, seal on tõesti
ahvenaid missuguseid."
Veski tuli nähtavale ootamatult. Kõrgete pajude
tagant vaatasid vastu õlgkatus, lai veteväli ja kõr
ged tammipostid, mis välja paistsid, nagu näis, otse
vee seest. Vesi haaras korraga meie lootsiku ja see
nagu lendas. Ümberringi keerles vesi. Kiiresti kan
dusid sinna-tänna teibakesed ja pikad oksad, mis
veevoolu poolt olid ära uhetud kaldal olevaist põõsaist. Mingid laastukesed ujusid vee peal. Äkki ma
märkasin, et Enn ei juhi lootsikut siiski tammi
juurde, vaid mustendava veski poole.
„Kuhu sa sõidad, kas mitte tammi juurde?"
Enn ei vastanud kohe. End küüru tõmmates ja
alumist huult närides sõudis ta kõigest jõust, et
püüda võita tormakat voolu.
„Ei saa, vett on liiga palju, see kisub kaasa,
vastas ta katkendlikult. „Hoia kõvasti kinni!"
Korraga ma tundsin, et minus nagu midagi lan
ges. Mind hirmutas hääl, kuidas Enn rääkis. Kuid
ka tema ehmus veevoolu jõust. Ta kartis veevoolu
197
jõudu, ei saanud juhtida lootsikut — tähendab asi
on halb.
„Enn,“ hakkasin ma rääkima, kuid mu hääl kat
kes ja ma olin peaaegu nutmas.
„Vaiki!“ ütles Enn kurjustavalt. Korraga ragi
ses mõla tema käes ja ta kukkus rinnaga teravale
lootsikuäärele. Aga ta hüppas kohe üles, kargas lootsikunina juurde ja hüüdis:
„Hoia kinni!“
Meie nagu lendasime otse tammi poole. Tamm
oli veest nagu üle ujutatud ja valgest vahust veeväli
peksis selle vastu. Vesi ei mahtunud minema ava
tud lüüsidesse ja ähvardas lõhkuda tugevat kividega
kindlustatud tammi. Videvikus langeva vee mürin
lämmatas sõnad. Meie lootsik hüples, keerles ja
nagu tõugati ühest äärest teise.
„Enn, Enn!“ kisendasin ma meeleheitlikult, tun
des et pole pääsmist ja lootsik puruneb. Meie olime
juba valges veekeerises, kui Enn korraga hüppas
ettepoole. Ma ei jõudnud veel kisendada ja hetkel
mõtlesin, et ta hukkub. Kohe lõi mind hirmus löök
lootsiku põhja, aga järgmisel sekundil tundsin, kui
das vesi raske, jäise lainena jooksis minu jalgadele.
Enn, hoides ühe käega kõvasti kinni mingist puu
oksast, mis ripnes välja tammist, haaras teise käega
mind kuuekraest. Ma ei näinud ta nägu, aga läbi
vee mürina kuulsin ta hüüdu:
„Ära karda!“
Minut aega rippusime nii, siis Enn, toetudes jal
gadega märjale, libedale palgile, haaras kõrgemalt
tammi äärest kinni ja tõmbas ka mind kaasa. Minuti
198
pärast lebasime mõlemad tammi kividel. All müri
ses vesi ja valges vahus ujusid meie purunenud loot
siku tükid. Nüüd alles avanes meile see kohutav
võimalus, mis meid oleks võinud tabada.
Ma ei uskunud, et olin pääsnud. Arvasin, et näen
seda kõike unes. Ennu hääl äratas mind sellest mõt
test, kes kisendas:
„Lähme ruttu, võib-olla tuleb mölder!“
Ta aitas mind üles tõusta, võttis kaenla alt kinni,
viis tammile ja sealt kaldale. Koju minnes ta rapu
tas tihti oma käsi. Hämaruses ei saanud ma aru,
milleks, ja küsisin. Ta vastas, et olevat poolenisti
küüned ära rebinud, kui lootsikust välja hüpanud.
Karl Marx.
Elust, kus ei tunta orje ega orjastajaid, rõhu
tuid ega rõhujaid, kus inimene on inimesele sõber,
kus töö on kõigile vaba ja rõõmuks, on pika ajaloo
jooksul paljud ja paljud parimad inimesed unistanud
ja mõtelnud.
Jah, paljud on niisugusest õnnelikust elust mõtel
nud ja väga palju sellest kirjutanudki. Aga nad ei
ole suutnud näidata teed, kuidas pääseda niisugusele
õilsale elule. Nad ei suutnud mõista, et niisugune
elu ei tule iseendast, et seda ei saavutata mitte ilma
võitluseta vana, vihatud ühiskondliku korraga.
Selle tee avastas Karl Marx oma õpetusega. Ta
esimesena näitas, et sellest on veel vähe, kui nä
hakse ainult halba, vaid et see vana, halb maa
199
ilmakord tuleb muuta jõuga. Ja seda on suute
line tegema ainult eesrindlik, revolutsiooniline rahvaklass — proletariaat.
Seda õpetust uuris ja jätkas Lenin ning täiendas
seda oma isiklike rikkalike revolutsionääri koge
mustega. Ning koos teise geniaalse töölisliikumise
juhiga, oma parima sõbra Staliniga, viis ta Karl
Marx’i poolt näidatud teed kaudu sajad ja tuhanded
võitlejad tormijooksule, algul tsarismi vastu ja siis
lõpuks — kodanlikkapitalistliku Ajutise Valitsuse
vastu.
Talvepalee langemisega Petrogradis oktoobri
päevil hakkasid teostuma parimate inimeste
unistused ja tõestus Karl Marx’i õpetus uue,
õnneliku elu saavutamiseks inimkonnale.
Seepärast teie, noored, õppides ja valmistudes
iseseisvale elule, võtke loosungiks Marx’i sõnad:
„Töötada inimkonna kasuks !“
Uus kodumaa.
Uus kodumaa on tõusnud mineviku tuhast,
ja hallist udust kerkinud on päik’se lõõsk,
niiiid näeme meeste silmis võitlusindu puhast,
ja naiste põski katab rõõmupuna rõõsk.
Me töötav rahvas oma turja sirgu ajas
ja vägivalla-võimu vääras üle öö.
Nüüd vastset võitlusvaimu igas kodus, majas,
saand tuleviku pandiks aus ja hoolas töö.
200
Ei ole teada sihti teist nii suurt ja üllast
kui muuta uueks, kauniks oma kodumaa;
me tulevikus näeme kõikjal rõõmuküllast
tööd tehaseis ja nurmel, värskeil uudismail.
Uus kodumaa, mis tõusnud mineviku tuhast,
meid toidab nagu hoolitseva ema rind.
Ei ole terves ilmas midagi nii puhast
kui töös ja vabaduses õitsev kodupind.
Neljajalgsed sanitarid.
Metsas käis lahing.
Mitte kaugel metsatukast lamas põllul punaarmeelane. Teda oli raskesti haavanud vaenlase
kuul.
Punaarmeelane oli verest juba tühjaks jooksmas,
aga abi ikka veel ei tulnud. Keegi ei teadnud, kus
ta on.
Tõusis tuul. Lumi kattis varsti haavatu. Ta hak
kas külmuma.
Ja korraga, nagu läbi une, kuuleb haavatu, et
keegi hingab raskesti ta kõrval. Vaevu avab ta sil
mad. Kahe sammu kaugusel seisis suur karvane
lambakoer. Kaelarihma küljes rippus tal mingi puust
kepike.
Haavatu sai rõõmsaks. Nüüd polnud ta enam
üksi!
„Kutsuke! Siia! Siia!“ kutsus ta koera.
Koer liputas sõbralikult saba. Siis haaras ta
kepikese, mis tal rippus kaelarihma küljes, ham
maste vahele, keeras ümber ja jooksis minema.
„Ah! Läks ära!..ohkas haavatu ja sulges
silmad.
Kuid koer tuli tagasi. Ja mitte üksi! Ta tõi kaasa
kaks inimest kelguga. Need olid sanitarid. Nemad
saatsidki koera põllule haavatuid otsima.
Koer tormas punaarmeelase kui oma ammuaegse
tuttava juurde ja paitas teda oma õrna keelega.
Siis silitas punaarmeelane koera ja lausus:
„Mul on kotis šokolaadi. Andke see koerale.
Tema leidis mind ja päästis mu elu.“
Sanitarid sidusid punaarmeelase haavad kinni ja
viisid ta laatsaretti. Nüüd on punaarmeelane täiesti
terve.
Kuidas said sanitarid teada, et koer leidis haa
vatu? Väga lihtsalt. Kepikese järgi. Kui koer ilmus
tagasi oma ringkäigult kepikesega hammaste vahel
— tähendab, ta leidis kellegi. Nii on teda õpetatud.
Kus aga koer seda õppis?
Leningradis on üks imelik kool. Selle kooli õpi
lased ei oska lugeda ega kirjutada, ka ei ole neil
sugugi raamatuid ega vihikuid.
Need õpilased on — päris tavalised koerad: laika,
lambakoer ja teised.
Tervelt kolm kuud ühtejärge õpetavad neid õpetajad-dresseerijad, kuidas vaja otsida lahingu ajal
haavatuid.
Neid nimetatakse sanitar-koerteks. Nad ei
karda laskmist ja võõras inimene ei saa neid oma
teelt ära meelitada.
Sanitarideks ei võeta igasuguseid koeri, vaid
ainult sõbralikke ja lahkeid.
202
Neljajalgsed sanitarid päästavad palju inimesi
sõjas.
Vaat’ missugusele tublile tööle õpetatakse neid
koolis!
Lambakoer, kes leidis lume alla maetud haavatud
punaarmeelase, oli ka lõpetanud niisuguse kooli.
Merest ja majakast.
i
Nina ees, mis laineid kaevab,
käivad merel aurulaevad.
Tuuled ulgumise saatel
kihutavad purjepaate.
Õhtuti
ja ööde varjul
raske sõita lainteharjul.
Kõike katab kaljuvöö,
kaljuvöö ja pime öö.
Päevalgi ju
nõuab vaeva
karist
mööda viia laeva.
Kaptenil binokkel käes,
aga abi sest ei näe.
Kaptenil see raske kanda —
ei ta aimagi veel randa.
Laine ümberringi veereb,
oht,
et laeva põhja keerab.
Äkki —
rõõmus meremees:
majakas tal süttib ees.
Helgib üle musta vee
nagu silm see punane.
Pilgutab —
ja kaob ta viir,
ja siis jälle süttib kiir.
Justkui kutsub —
laevad kõik
siia seadku oma sõit.
П
Torm käib üle vee ja maa.
Mööda keermiktreppi taas
igal õhtul
ööle vastu
töömees majakasse astub.
Ülal latern hiiglasuur
põleb
nagu tulikuul.
203
kes on merel —leiab lahe.
Unustades
tormi, äikest,
kodus kuivalt
lapsed väiksed.
III
Saagu laul see kajavaks;
— Lapsed,
olge majakaks!
Kõik,
kes öös ei oska sõita,
valgusele võtke võita. —
Et sest teile kõnelda,
tegi oma laulu ja
joonistes neidsamu sõnu
kordas
Majakovski-
omi.
Iljaningen,
Mitte kaua aega tagasi tulid kord julge polaarlenduri Ljapidevski juurde naabruses asetseva kooli
õpilased. Nad ütlesid:
„Onu Doolja, jutusta meile midagi julgusest ja
leidlikkusest!“
Lendur mõtles pisut ja jutustas:
„Kui mind saadeti kord kaugele Põhja, ülesan
dega päästa Tšeljuskini maadeuurijad, sattusin ma
Uelleni asulasse. Seal elavad karusnahkadest tehtud
204
rändelamuis tšukšid. Ma sõbrustasin seal kellegi
väikese tšuktši poisiga, keda vanemad hüüdsid Iljaningeniks. Mina kutsusin teda Iljušaks. Ta oli seitse
aastat vana, aga rakendas juba koeri saani ette ja
mõnikord võttis kaasa ka püssi ja läks jahile nagu
suured inimesedki.
Kord läks Xljaningen kahe koeraga välja ja jäi
kadunuks. Möödus päev ja teine, aga teda ei ole.
Isa läks välja onnist ja hüüdis teda nime järgi:
„Iljaningen, Xljaningen!“
Uhuu, uhuu... kuuldus ainult tuule ulgumist.
Ka ema jooksis välja ja hüüdis teda. Ju-huu, huu ...
vastas tuul. Ka mina aitasin teda otsida. Väike kütt
jäi aga kadunuks.
Kord ühel hommikul kiunusid rõõmsasti koerad
ja onni astus väike Iljaningen.
„Kus sa oiid?“ küsiti.
Selgus, et ta oli jäänud jahil olles lumetuisu kätte
ega olnud võimalik tagasi pöörduda koju. Iljanin
gen ei kaotanud julgust. Ta kaevas end lumme, mäh
kis end seljas kasukana kantavate nahkade sisse ja
kutsus koerad enese kõrvale. Nende kõigi peale tuis
kas suur lumehang. Neil polnud seal külm. Nii lebas
ta ühes koertega lume all kaks ööd-päeva. Kui torm
vaikis, kaapis Iljaningen end lumest välja ja tuli ühes
koertega koju. Mina küsisin temalt:
„Kas ära ei ole külmanud, Iljuša?“
„Ei, ainult nina natuke."
„Aga koerad ?“
„Ei, neil on soojad kasukad ja nad soojendasid
mindki."
205
Ma ei uskunud, et niisugune julge kütt on ainult
seitse aastat vana, kuid seda juhtub siiski sageli seal
kaugel Põhjamaal.
Lendur vaikis. Lapsed ütlesid:
„Meie arvasime, et teie enesest räägite, teie tegite
kangelasteo, päästsite Tšeljuskini seltsimehed/4
Lendur naeratas:
„Kas väike Iljaningen ei ole kangelane?44
Lapsed olid vaikides temaga nõus.
Tšuktšid — kaugel Põhjamaal asuva rahva nimetus.
Noortele sõpradele.
Noored sõbrad — pioneerid,
käes teil võimas punalipp.
Sammute nüüd tulevikku,
kus on eluõnne tipp.
Noored sõbrad — pioneerid,
kõrgel taevas särab täht,
kes ei tahaks kõrgel seista,
kellel oleks põrmus koht?
Noored sõbrad — pioneerid.
Sammuge nüüd julgelt teed,
mis on seatud kõrgel ette.
— Siilid suured, õilsad need.
Noore kure juhtumused.
I
Soos elas kure perekond: isa, ema ja paar poega.
Noore kurega juhtus ebaharilik seiklus. Tema
206
püüdsid kinni külalapsed ja läksid teda müüma
metsnikule. Metsnik ostis kurepoja ja hakkas teda
taltsutama. Kurepoeg harjus ruttu eluga metsniku
juures. Ta käis metsnikul ja ta lastel järel, kes teda
toitsid ja Kurnikeseks hüüdsid. Kurepoeg õppis
mõndagi: tantsima, istuma, kummarduma ja ühe
koha peal hüplema. Ka õppis ta endale palukesi toi
duks küsima. Varsti oli ebamugav teda toas hoida.
Kureke viidi elama õue.
Õues oli ka palju teisi igasuguseid elanikke: kanu,
parte, hanesid, kasse ja koeri. Kureke harjus ruttu
ka nendega ega kartnud kedagi.
Kord jooksid metsniku lapsed suure kisaga tuppa,
üteldes, et kureke on lendama õppinud. Ta olevat
lennanud katusele. Metsnik tuli õue, võttis taskust
peotäie herneid ja näitas neid kurele. See tuli kohe
katuselt alla ja hakkas maiustama hernestega.
Metsnik silitas teda, võttis siis kure ja viis tuppa.
Siin käskis ta ühel metsavahil kurge kinni hoida ja
pani ise sel ajal talle jala külge valge alumiiniumist
plaadikese. Plaadikesel olid graveeritud järgmised
sõnad: kinni püütud Pilliroo järve juures Moskva
ringkonnas. Sinna juurde olid graveeritud veel kuu
päev, aasta, nimi ,,Kurn“ ja metsniku nimetus. Noh,
nüüd, kui keegi teda kinni püüab, teab, et ta on meie.
Ja metsnik laskis Kurni jällegi õue.
II
Kurnike hakkas juba pikemaid jalutuskäike
tegema. Ta lendas üle katuse põllule ja aasale. Aasal
207
noppis ta heinaritsikaid ja kilke. Siis aga paterdas
sohu ja hakkas nastikuid ja konni püüdma. Aga ta
tuli ikka iga päev tagasi metsniku juurde. Sügisel
lendasid rändlinnud lõunasse, soojale maale.
Ühel selgel septembrikuu päeval nähti kõrgel
taeva all kureparve. Nad olid reas kolmnurgana ja
kisendasid kurlii, kurlii, kurlii... Kurnike tõstis pea
üles ja jälgis neid kaua. Kui kured silmist kadusid,
lehvitas Kurnike tiibu ja tõusis aasalt lendu, kuid
laskus jälle maa peale. Kord nähti jällegi suurt kur
gede parve. Juba kaugelt oli kuulda, kuidas nad
kisendasid. Kurnike tõusis aasalt lendu ja lendas
kureparvele järele. Kuni ta püüdis tõusta kõrgemale,
jätkas parv oma teed. Korraga hakkas parv tiirlema
ja tegi aasa kohal suure ringi. Neil oli tekkinud sega
dus. Sel ajal tõusis Kurnike juba kõrgemale ja liitus
tagant parvega. Kuhu lendasid kured?
Nad lendasid kaua — ikka lõuna poole. Nad len
dasid üle metsade ja steppide, läbi mägede ja üle
merede ja jõudsid soojale maale. Siin laskusid nad
määratu suurele jõele ja selle jõe saarekesele, mis oli
kaetud põõsastiku, pilliroo ja kõrge rohuga. See oli
Aafrikas. Seal ei ole külma ega lund. Siin elasid
kured mõne kuu. Nad toitsid end konnade, rohutirt
sude ja igasuguste viljadega. Iga päev lendasid kord
viljapõldudele ja tulid tagasi oma saarekesele. Siin
oli kõik teisiti kui meil. Jões ujusid krokodillid ja
jõehobud, õhus lendasid imelikud linnud ja puudel
hüplesid ahvid. Ka inimesed olid siin teissugused.
Nad olid musta nahaga ja elasid õlgedest valmistatud
majades.
208
ш
Kord tuli majast välja noor neeger. Teda kutsuti
Bongoks. Tal oli punutud vöö, rohelistest lehtedest
äärega ja ilus põlleke täpilisest kassinahast. Kogu
ta kehanahk oli täis joonestatud punaseid ringe ja
ilustusi. Juuksed peas olid kähardunud lühikeste sal
kudena nagu oinavill. Kaelas rippusid tal helmed.
Bongo istus jõel paati, võttis ridva ja sõitis saa
rekesele. Siin ta jälgis kurgi. Ta vihastus nendele,
et nad lendavad tema põldudele ja tallavad ära tema
hirsse. Saarekesel punus Bongo pilliroost lehtla.
Sellest lehtlast võis jälgida seda, mida teevad kured.
Bongo tõmbas paadi kaldale ja hiilis saarel lombikese
juurde. Siin ta võttis kotikese teradega ja puistas
lehtla lähedale maha. Siis pani rohule nöörist sil
muse, mille otsa sidus tugevasti põõsa külge. Pärast
seda ronis oma peidukohta ja hakkas ootama.
Õhtuks lendasid kured kokku ja hakkasid aeg
laselt lombil edasi-tagasi käima. Üks lindudest leidis
teri ja kohe kutsus ka teised juurde. Kõik hakkasid
nokkima ja tulid üha lähemale. Korraga jäi üks kur
gedest silmusesse kinni. See oli Kurnike. Vaene Kurnike rabeles kogu jõust, et jalga vabastada. Ta leh
vitas tiibadega ja tõstis kisa. Kogu parv tõusis õhku.
Lehtlast hüppas välja Bongo. Ta lehvitas piigiga ja
tahtis oma vastast läbi pista. Aga korraga laskusid
käed alla ja kurg jäi elama.
IV
Bongo lidus külasse ja kohe haaras suure trummi
ning hakkas kogu jõust trummi lööma, et küla alar14
Emakeele lugemik Ш
209
meerida. Trummipõrin äratas kogu küla. Kõik jooksid kokku küla koosolekule: vanamehed, naised,
sõdurid ja lapsed. Kui kõik olid kokku kogunenud,
jutustas Bongo, kuidas ta oli suure halli linnu kinni
püüdnud, kes ei ole harilik kurg, vaid kellel on jala
ümber hõbevõru.
V
Kokkukogunenud neegriküla koosolekule jõudsid
samal hetkel ka mõned eurooplased. Neegrite koos
olek jooksis laiali. See oli ka arusaadav, sest euroop
lased lendasid nende juurde määratu suurel koletislinnul — lennukil, mis nii kõvasti mürises, et hirmu
tas kõik neegrid laiali.
Üks eurooplane tuli Kurnikese juurde ja käskis
temale mantli peale visata. Lind tõugati maha ning
seoti tiivad ja jalad kinni, õpetlane võttis temalt
võru ja luges, mis seal oli kirjutatud. Pärast seda
ta võttis sulenoa ja kriimustas võrule järgmised
sõnad: kinni püütud Valge-Niiluse jõel sei ja sel kuu
päeval ja aastal, õpetlane pani jälle rõnga kure jala
külge ja käskis linnu vabaks lasta. Kureke jooksis
minema ja tõusis kisaga õhku.
„Lenda!“ ütles õpetlane, „ja kui sind jällegi kinni
püütakse Moskva lähedal, siis nad teavad, kus veet
sid talve.“
Graveerima — sisse lõikamas alarmeerima — hoiatussignaali andma.
210
Karupojad.
i
Tuul ulus. Kuused rägisesid. Tuisk keerutas
lund. Emakarul oli koopas mugav ja vaikne.
Nüüd oli koopas suur sündmus. Ennem oli koo
pas kaks, aga nüüd sai viis. Alles eile veel magasid
ainult emakaru ja tema kaheaastane pojake. Aga
täna sündis emakarul kolm poega.
Uh, uh ... hakkasid karupojad nutma.
Selle peale ärkas emakaru. Ta nuusutas oma pcjakesi, lakkus neid ja karupojad hakkasid end toitma
sooja emapiimaga. Karupojad olid väikesed ja pime
dad. Nad ei mõistnud midagi teha, ainult magada ja
piima imeda. Seevastu aga nad kosusid ja kasvasid
mitte päevade, vaid tundidega. Pojad kasvasid, aga
ema jäi nõrgemaks. Kolme nädala pärast avanesid
karupoegadel silmad ja veel kolm nädalat, siis hak
kas rnaa sulama ja koobas läks märjaks. Emakaru
ühes poegadega kolis kuivale kohale. Kevad oli täies
hoos. Rändlinnud tulid parvedena sooj eit mailt
tagasi. Metsas kõlasid linnulaulud. Kevadlilled pist
sid oma peakesed maa seest välja. Põldudel haljen
dasid sügisel külvatud orased. Emakaru ühes va
nema pojaga veetis päevad tihnikus. Nad kaevusid
kuivade lehtede hunnikusse, milles vallatlesid karu
pojad. Vanem karupoeg kaevas end maasse, kraa
pis põõsaste alt pehmeid juurekesi, sõi õrnu võililleja hapuobiikalehekesi. Vahel lõhkus sipelgapesa ja
pistis käpa sisse. Lakkus sipelgad käpalt ja pistis
jällegi käpa pessa. Niiviisi korjab kõik sipelgad
211
välja, öösi jättis emakaru väikesed pojad suurema
poja hoolde, aga ise läks orasepõllule ja sõi seal nagu
lehm. Alles hommikul tuli ta poegade juurde tagasi.
Kuni ta nendega puhkas, kasutas suurem poeg või
malust minna kaugemale tüütavaist vennakseist.
Temagi tahtis jalutada ja süüa, niipalju kui isu, iga
sugust värsket rohelist. Maikuus olid karupojad
juba hästi ümmargused, villaga kaetud. Nüüd nad
enam ei tahtnud istuda lehtede hunnikus, vaid vee
resid igale poole nagu niidirullid. Emale tuli nüüd
hoolt kahekordselt. Kogu päeva pidi ta nende järele
valvama. Kord kukkusid nad peadpidi ojja, kord
vajusid sohu, kord ronisid sipelgapessa ja said sipel
gate käest tugevasti pureda. Vähimagi kahina pu
hul põõsais tõuseb ema tagumistele käppadele. Ta
haistab õhku ja vaatleb ümber, kas ehk ähvardab
mingi oht. Karupojad kasvasid üha suuremaks.
Neid oli kerge üksteisest eraldada. Paksuke paisus
kõigist paksemaks, Kõverjalake lonkas paremat
jalga ja Valge-Kraekesel oli kogu kael valge ja
seljal õlgade taga läikis kaks suurt valget täppi.
Ta oli püsimatu ja võitlushimuline. Emal tuli kõige
sagedamini just teda otsida.
II
Ühel hommikul märkas emakaru, et ValgeKraekest ei ole. Ühe minuti pärast aga kuuldi teda
kusagil põõsa taga karjuvat. Emakaru jooksis kisa
suunas.
Valge-Kraeke seisis ühel kännul põllu ääres, ja
teisel pool kändu, suu ammuli, seisis pikk noormees,
212
kimp puukoori õlal. Nagu maru paiskus emakaru
kutsumata külalise peale. Noormees hakkas jooksma,
aga kuhu — emakaru eest juba ära ei põgene. Hüpp,
hüpp, hüpp — ja juba on ta selja taga. Hirmu pä
rast viskas noormees ära koorekimbu, aga ise puu
taha ja põõsaisse. Koorekimp peatas emakaru. Ta
jäi kinni, vihastus ja tormas uuesti edasi. Noormees
viskas talle mütsi vastu. Emakaru lõhkus ka selle
ja hakkas uuesti poissi taga ajama. Joostes heitis
poiss ka särgi seljast. Karu jäi seisma ja hakkas
särki tükkideks lõhkuma. Lõhkus selle ja hakkas
jälle jooksma. Ta sai noormehe kätte kuristiku ser
val. Emakaru tõusis kahele jalale, et poisile käpaga
kuklasse hoopi anda, kes vajus aga samal hetkel
kerana liivast kallakut mööda alla. Ei elus ega sur
nud, lamas noormees kuristikus, mõteldes: nüüd on
mul lõpp. Ainult karu ei olnud kusagil näha. Möö
dub aeg. Poiss ajas end püsti. Näeb: ei ole ümber
ringi kedagi ja metsas rahulik. Ta tõusis tasakesi
üles ja jooksis ruttu külasse. Tema õnn seisis sel
les, et Paksuke ja Kõverjalake hakkasid häälitsema.
Emakaru kuulis seda ja jooksis tagasi poegade
juurde.
Tütarlaps ja seened.
Kaks tütarlast läks seentega koju. Neil oli tar
vis minna üle raudtee. Nad arvasid, et rong on kau
gel, ronisid tammile ja hakkasid üle rööpmete
minema.
213
Korraga mühises rong. Vanem tütarlaps jook
sis tagasi, kuna noorem jooksis üle tee. Vanem tütar
laps karjus õele:
„Ära tule tagasi!“
Aga rong oli lähedal ja mürises nii kõvasti, et
väiksem tütarlaps ei kuulnud seda; ta mõtles, et
teda kästakse tagasi joosta. Ta jooksis tagasi üle
rööpmete, komistas, puistas seened maha ja hakkas
neid üles korjama. Rong oli juba lähedal ja masi
nist vilistas. Vanem tütarlaps kisendas:
„Viska seened ära!“
Väike tütarlaps mõtles, et temal kästakse see
ned üles korjata, ja ronis korjates raudteed mööda
edasi. Masinist ei võinud enam rongi peatada. Vedur
vilistas kogu jõust ja sõitis tütarlapsele peale. Va
nem tütarlaps kisendas ja nuttis. Kõik reisijad vaa
tasid vaguniakendest ja konduktor jooksis rongi
lõppu, et näha, mis tütarlapsest sai. Kui rong möö
dus, nägid kõik, et tütarlaps lebab rööpmete vahel,
peaga allapoole ega liiguta.
Pärast, kui rong oli juba kaugel, tõstis tütarlaps
pea üles, hüppas põlvedele, kogus seened kokku ja
jooksis õe juurde. Ta oli terve.
Silmad ja kõrvad.
Elas kobras (piiber) käärulisel metsaj õekesel.
Mugav oli ta onnike: ise ta saagis selleks puud, ise
kandis vette, ise ehitas seinad ja pani katuse peale.
214
*
Hea on ka kopral kasukas: talvel soe ja vees soe
ning tuul ei puhu läbi. Kopral on ka head kõrvad:
laksutab jõekeses kala sabaga või kukub leheke
puult — kõike ta kuuleb.
Aga silmad on tal halvad: nõrgad silmad. Ta on
peaaegu pime ega näe saja lühikese koprasammugi
peale.
Kopra naabruses selgel metsajärvekesel elas
luik. Ta oli ilus ja uhke ega tahtnud kellegagi sõb
rustada, isegi tervitas vastumeelselt. Ta tõstab kõr
gele valge kaela ja vaatab kõrgilt alla, kui teda tervi
tatakse, ja vaevalt noogutab peaga.
Kord töötas kobras jõekese kaldal. Ta saeb ham
mastega haavapuid. Ta närib puu ümberringi kuni
pooleni, siis ootab, kuni tuleb tuul ja murrab haava
maha. Kobras saeb selle palgikesteks ja kannab palgikese palgikese järel jõele. Ta tõstab selle enesele
selga, ühe käpaga hoiab puud kinni — ja astub nagu
mees, ainult piip puudub suus.
Korraga näeb — jõel ujub luik ja päris lähedal.
Kobras seisatas, heitis palgikese seljast ja sõnas
viisakalt:
„Usja, usja!44 — Tähendab: tere!
Luik tõstis uhkelt pea üles, vaevalt noogutas
peaga vastuseks ja sõnab:
„Lähedalt näed sa mind! Mina märkasin sind
juba jõe käänakult. Sa hukkud niisuguste halbade
silmadega.44 — Ja hakkas naerma kopra üle: „Sind
pimedat kütid püüavad kinni paljaste kätega ja
pistavad tasku.44
Kobras kuulas, kuulas ja sõnas:
215
„Ma ei vaidle vastu, sa näed paremini kui mina.
Aga kas sa kuuled tasast vee loksumist seal, kol
manda käänaku taga?“
Luik kuulatas ja sõnas:
„See on väljamõeldus, mingit loksumist ei ole.
Metsas on vaikne. “
Kobras ootas, ootas ja küsib jälle:
„Nüüd kuuled loksumist ?“
,,Kus?“ küsib luik.
„Aga jõekese teise käänaku taga.“
,,Ei“, vastas luik, „midagi ma ei kuule. Kõik on
vaikne metsas.“
Kobras ootas veel. Küsib jälle:
„Kuuled ?“
,,Kus?“
„Aga seal, jõe esimese käänu taga.“
„Ei,“ vastab luik, „midagi ma ei kuule. Metsas
on vaikne. Sa meelega mõtled midagi välja.“
,,Siis,“ vastab kobras, „head päeva. Las sind
teenivad sinu silmad nõnda nagu mind minu kõrvad/4
Seejuures sukeldus ta vette ja kadus. Aga luik
tõstis oma valge kaela üles ja vaatas uhkelt ümber.
Ta mõtles, et tema teravad silmad igal pool õigel
ajal märkavad hädaohtu, ega kartnud midagi.
Korraga hüppas metsast välja kerge paat. Sel
les istus kütt. Kütt tõstis püssi — ja ei jõudnud
veel luik lehvitada tiibu, kui kõlas pauk. Ja luige
uhke pea langes vette.
Vaat’ mis räägivad metsainimesed: metsas on
esimese tähtsusega kõrvad, teiseks silmad.
216
Eskimo koer.
Papanini jutustuse järgi.
I
Kui meie valmistusime reisi vastu Põhjanabale,
tekkis meil mõte endaga kaasa võtta üht seltsilist
eelolevaks talveks. Jutt oli koerast. Tarvis oli hea
iseloomuga koera, kes oleks alati valmis meid lõbus
tama ja meile meelelahutust pakkuma. Peale selle oli
tähtis, et oleks talveks niisugune seltsiline, kes oleks
võinud polaarkliimas valvet pidada kogu öö-päeva
läbi. Meie ei kahelnud, et sellel uurimisretkel tuleb
kohata ka karusid. Ei oleks halb varustada end
niisuguseks juhuks teravapilgulise valvuriga. Meie
valik langes mustale eskimo koerale, keda hüüti Rõõ
mus. Ta meeldis meile kohe oma lahke iseloomu ja
vallatuse poolest. Ta käitus jääpangal küllalt rahu
likult, nagu oleks ta kodus. Eskimo koer Rõõmus
täitis hästi valvuri kohuseid. Mäletan juhtumust
jääpangal suvel. Kui sms Krenkel oli valvekorras,
tuli jääpangale kolm karu. Rõõmus oli seotud põdrasaani külge. Meie ei märganud midagi. Korraga
kostis äge koera haukumine. Krenkel haaras püssi
ja jooksis telgist välja. Ta avas karudele püssist
tule. Karud eemaldusid. Rõõmus päästis sel päeval
meie toidutagavarad. Kui teda poleks jääpangal
olnud, oleksid karud rahulikult ära lõhkunud saanid
ja purgid toiduga.
Mispärast oli tarvilik siduda Rõõmsat saanide
külge? Selle pärast, et teda süüdistati varguses.
See juhtus järgmisel viisil. Mina peitsin meie värske
217
liha tagavarad — vasikaliha ja tapetud sea — koo
passe, mis oli raiutud jäämäkke. Rõõmus haistis seda,
kus peitub meie lihaladu, otsis selle üles, kaevas
lumest paljaks ja viis tüki liha ära. Selle eest karis
tasime teda kinnisidumisega. Me tegime kindlaks,
et Rõõmus tegeles produktide vargusega ka tel
gist. Mitte üks kord ei juhtunud seda, et ta kõhuli
roomates hiilis meie võikasti juurde ja näris ära
tugeva portsjoni. Mõnikord tabasime ta kohe teo
pealt, aga mõnikord saime teada vargusest ham
maste jälgedest, mis olid jäänud või peale.
Huvitav, et eskimo koer Rõõmus kunagi ei söö
nud terveni ära seda, mis temale anti või mis
temal õnnestus ära viia. Harilikult poole sõi ära,
aga teise poole peitis ära. Ta kaevas augu kõvasse
lumme ja pani sinna oma tagavarad. Isegi siis, kui
ma kaua telgist välja ei tulnud ja ka koer nälga
võis tunda, ei puudutanud ta siiski oma toidutaga
varasid. Nähtavasti sai koer aru, et asub jääpan
gal, kus kõike võib juhtuda. Seepärast otsustas ka
tema luua endale baasi, nii nagu meie tegime.
II
Rõõmus elas alati õues. Soe loomulik polaarkoera
kasukas soojendas teda väga hästi. Ainult väga
suure lumetormi ajal ei pidanud ta vastu, palu
des sisselaskmist telki, andes sellest teada vingu
misega. Meie lasksime ta eeskotta, kus ta end
sisse seadis küllalt mugavasti. Suurte pidupäe
vade ajal võtsime Rõõmsa telki. Ta istus siis
meiega reas laua juures ja igaüks pidas oma kohu
218
seks kostitada teda praetud vorstikesega. Õhtust
söönud, jäi koer lebama soojadele, kuivadele nah
kadele ja suikus. Meie lubasime tal nautida und
ega seganud teda. Aga kui meil tuli aeg magama
heita, ütlesin talle:
„Tuvike, mine valvama meie rahulikku tööd!“
Rõõmus ei protesteerinud. Ta nagu oleks mõist
nud, et on kohustatud töötama hea ülalpidamise eest,
mis ta sai meilt Põhjanabal, ja läks telgist välja.
Meie neljajalgne seltsimees võimaldas meile
palju lõbusaid minuteid. Pikil polaaröil lõbustas
ta meid oma vallatuste, hüpete ja imelike tantsu
dega. Mõnikord ta lihtsalt astub minu juurde, vaa
tab silma, liputab sabaga — ja kohe läheb süda
rõõmsaks. Ta nimi Rõõmus oli täiesti õigustatud.
Koer ei jätnud meid kunagi maha ja alati saa
tis meid teekondadel jääkõrves. Ta jooksis ka
širšovi ja Feodorovi järele, kui need läksid luurekäigule 10—15 kilomeetrit laagrist kaugele. Polaar
ööd talus Rõõmus väga hästi. Ta peaaegu kunagi
ei kaotanud oma head meeleolu. Aga kui polaar
öös kuu paistma hakkas, kui kuuldus jäärüngaste
mürinat ja praginat, istus Rõõmus tundide viisi
naabruses oleval jääpangal ja haukus öisesse kuu
valgusesse või põhjamaa virmaliste valgusesse.
Üheksa kuud ei kohanud Rõõmus peale meie kedagi
ja täielikult võõrdus inimestest. Võib kujutella meie
koera imestust, kui jääpangale korraga ilmus 80
inimest. Imestunud ja ehmunud Rõõmus põgenes.
Suure vaevaga läks meil korda ta üles otsida ja kinni
püüda, et laevale viia. Pikkamisi harjus Rõõmus uue
219
olukorraga — esiteks laeval ,,Taimõr“ ja pärast
,,Jermakil“. Ja alles sõidu lõpul sai ta jällegi
seltskondlikuks ja rõõmsaks nagu ennegi. Nüüd
tuli Rõõmus tagasi ühes meiega Suurele maale.
Keegi meist ei tahtnud temast lahkuda. Aga mis
teha: olime neljakesi, tema aga üksi. Seepärast
tulime otsusele: et olla üksteise vastu ka edaspidi
sõbrad, on tarvis ta ära anda. Aga kuhu?
Raadio teel saime lõpmata palju küsimusi,
ettepanekuid ja palveid: „Kas ei annaks meile
Rõõmsat ?“
Küsiti pioneeride majast, mitmesuguseist kooli
dest, organisatsioonidest jne.
Siis kutsusime kokku meie nelja nõukogu, et
otsustada koera saatust. Ühel häälel otsustasime:
anda Rõõmus Moskva loomaaeda. Seal koheldakse
teda hästi. Seal võivad Rõõmsat vaadata tuhanded
lapsed ja täiskasvanud, kes tunnevad huvi meie
Põhjanaba uurimisretke vastu. Ja meie võime
igal ajal külastada oma neljajalgset sõpra ja uuri
misretkest osavõtnud seltsimeest.
Laul Vorošilovist.
Me meeles on laastatud laaned
ja lõõmavad lahinguteed,
kus võidelnud partisanid
ja leninlik töölisarmee.
Me teel olid verised verstad,
kus märatsend valgete tääk.
Ja rivide eesrinnas erksalt
me seltsimees komandör läks.
220
Ta silmades kartus ei hõõgund,
kui piiras meid vaenlaste leer.
Ta meiega jagas kõik rõõmud
ja raskused võitluse teel.
Surm tinane tuiskudest hiilis
ja irvitas hangede rüüst.
Käest ära ei and’ Vorošüov
me Doonimaa nisu ja sütt.
Ja seal, kus kord tinaga niitsid
meid vihaselt vaenlaste väed,
jäi püsima verev Tsaritsõn
ta vahvate roodude käes.
Ja ükskord, kui kerkib me piiril
veel veriste pilvede tüb,
vnb võitlusse meid Vorošilov,
kui komandör seltsimees viib.
Rändurid,
Kui olin kuueaastane, ei teadnud ma, et maa on
kerakujuline. Aga Stepka, pererahva poeg, kelle
vanemate juures me suvitasime, seletas mulle, mis
on maa. Ta ütles:
„Maa on ring. Ja kui minna ikka otse, siis võib
käia kogu maa ümberringi ära ja ikka tuled sa
masse kohta tagasi, kust läksid."
Aga kui ma ei uskunud, lõi Stepka mulle kuk
lasse ja ütles mulle ja mu õekesele Loljale:
„Homme, kui teie vanemad sõidavad linna ja
minu memm läheb jõele pesu loputama, siis läheme
221
meie matkale ümber maakera. Me läheme ikka
otse edasi, üle mägede ja läbi kõrbede. Ja läheme
niikaua otseteed, kuni tuleme siia tagasi, kulugu
meil selleks kas või terve aasta.“
Lolja küsis: „Kas kolmest rublast jätkub sel
leks rännakuks? Ma võtan veel oma hoiukarbistV
Stepka ütles: „Kolmest rublast jätkub meile kind
lasti, sest raha on meile tarvis ainult seemnete ja
kompvekkide ostmiseks. Mis puutub söögisse, siis
tapame teel igasuguseid väikesi loomi ja praeme
nende õrnpehmet liha tulelõkkel.“
Stepka jooksis kuuri ja tõi sealt tühja jahukoti. Ja sellesse kotti panime leiba ja suhkrut
ning veel mitmesuguseid asju — taldrikuid, klaase,
nuge ja kahvleid. Siis, järele mõteldes, panime
sinna veel pildilaterna, värvpliiatseid, savist pesu
kausi ja suurekstegeva klaasi lõkke süütamiseks.
Ja peale selle surusime kotti kaks tekki ja padja.
Omalt poolt valmistasin kolm lingu, õnge ja kahva
troopikaliblikate püügiks.
Teisel päeval, kui vanemad linna sõitsid ja
Stepka ema jõe äärde läks pesu loputama, lahkusime
Peskii külast. Läksime teed mööda läbi metsa. Kõige
ees jooksis Stepka koerake Tuusik. Tema järel käis
Stepka, maailmatu suur kott pea peal. Stepka järel
keksles Lolja hüppenööriga. Ja Lolja taga käisin
mina kolme lingu, kahva ja õngega.
Käisime ligemale tunni.
Viimaks ütles Stepka:
„Kott on pagana raske. Ja mina üksi teda ei
kanna. Las kannab teda igaüks kordamööda,“
222
Siis võttis Lolja koti ja hakkas kandma. Kuid
ta ei kandnud teda kuigi kaua, sest tal polnud
jõudu. Ta viskas koti maha ja ütles:
„Nüüd kannab Minka.“
Kui kott upitati minu selga, jahmusin otse, sest
kott oli üsna raske.
Ent veel enam imestusin, kui hakkasin käima
selle kotiga mööda teed. Mind koolutas ta päris
maa ligi ja ma kiiklesin kui kellatikats ühelt poolt
teisele. Kuni viimaks, astunud sammu kümme,
lendasin kraavi kõige kotiga.
Sealjuures kukkus kraavi esiteks kott ja siis,
koti otsa, ka mina ise. Ja kuigi ma olin kerge,
siiski sain hakkama sellega, et purustasin klaasid,
peaaegu kõik taldrikud ja savist pesukausi. Siis
käskis Stepka meil kanda seda kotti ühiselt.
Haarates kinni soppidest hakkasime kandma
kotti üheskoos. Äga halb oli kanda ja raske. Ent
siiski käisime veel kaks tundi. Ja viimaks jõud
sime metsast välja heinamaale.
Siin otsustas Stepka teha puhkuse. Ta ütles:
„Iga kord, kui me puhkame või magama heidame,
sirutan jalad välja selles suunas, kulm meil on
tarvis minna. Kõik kuulsad matkajad tegid nii ja
tänu sellele ei eksinud nad kunagi oma õigelt teelt.“
Stepka istus maha tee äärde, sirutades oma
jalad ettepoole. Avasime koti ja hakkasime sööma.
Sõime leiba suhkruga. Korraga hakkasid lendlema
meie ümber erilased. Üks neist, soovides maitsta
minu suhkrut, nõelas mind põsele. Sellest tursus
mu põsk üles kui pirukas. Tahtsin pöörduda tagasi
22ä
Icoju. Aga Stepka ei lubanud mul sellele mõteldagi.
Ta ütles:
„Igaühe, kes tahab koju minna, seon ma puu
külge ja jätan söödaks sipelgaile.“
Enne seda kui otsustasime edasi minna, loopis
Stepka kotist välja kõik, mis seal oli, ja me asu
sime kergendatult teele. Mina käisin kõige taga,
lõgistades hambaid ja hädaldades. Mu põsk põles
ja tuikas. Ka Lolja polnud vilgas matkama. Ta
ohkas ja unistas tagasiminekust koju, üteldes, et
ka kodus on küllaltki hea olla. Me jätkasime teed
halvas tujus. Ainult Tuusiku tujul polnud midagi
viga. Lüües saba selga kihutas ta joosta lindude
järel ja tekitas oma haukumisega üleliigset lärmi
meie rännakus. Viimaks hakkas hämarduma.
Stepka viskas koti maha. Otsustasime siin ööbida.
Korjasime hagu lõkke jaoks. Ja Stepka võt
tis kotist suurekstegeva klaasi, et need süüdata.
Et aga päike ei paistnud, jäi Stepka kurvaks. Ka
meie kurvastusime. Purenud veidi leiba, heitsime
magama pimedas. Stepka viskas uhkelt end pikali,
jalad ettepoole, üteldes, et hommikul on meil selge,
kuhupoole minna.
Stepka hakkas kohe norskama. Ja ka Tuusik
nohises. Kuid meie Loljaga olime kaua ärkvel ega
saanud kuidagi uinuda. Meid hirmutas pime mets
ja puude kohin. Kuiva oksa oma pea all pidas
Lolja korraga ussiks ja hakkas hirmu pärast
kisama. Puult langenud käbi heidutas mind nii,
et lõin end maast lahti kui kummipall. Viimaks
jäime tukkuma.
.224
Mina ärkasin seepärast, et Lolja mind õlast
tõukas. Oli varahommik. Ka päike polnud veel
tõusnud. Lolja ütles mulle sosinal:
„Minka, seni kui Stepka veel magab, keerame
ta jalad vastassuunda. Muidu võib ta meid viia
veel ei tea kuhu maailma otsa.
Vaatasime Stepka poole. Ta magas magusa mui
gega. Haarasime tal jalust kinni ja keerasime need
kiiresti vastassuunda, nii et Stepka pea tegi pool
ringi. Kuid Stepka sellest ei ärganud. Ta ainult
oigas ja hakkas kätega vehklema. Kindlasti nägi
ta unes, et võtab indiaanlasi vangi, aga need ei taha
seda ja panevad ägedasti vastu.
Ootasime, kuni Stepka ärkas. Ta ärkas päikese
esimeste kiirtega ja, vaadates oma jalgadele, ütles:
„Me oleksime kenad matkajad, kui ma magama
oleksin heitnud, jalad ükspuha kuhupoole. Vaat,
me poleks teadnud, kuhupoole meil minna. Aga
nüüd, tänu minu jalgadele, on meile kõigile selge,
kuhu vaja minna."
Ja Stepka äigas käega tee suunas, mida mööda
eile juba käisime. Sõime veidi leiba, jõime kraa
vist vett ja asusime teele. See oli eilsest rända
misest tuttav. Ja Stepka muudkui aga imestas,
ajades suud-silmi pärani. Ent siiski ta lausus:
„Matkamine ümber maailma selle poolest eri
nebki teistest matkamistest, et kõik kordub, sest et
maa on ring." Selja taga kostis vankripõrin. Keegi
vana onuke sõitis tühjalt. Stepka ütles:
„Kiireks matkaks ja et rutem ümber maa jõuda,
poleks meile halb sellesse vankrisse istuda."
15 Emakeele lugemik III
225
Hakkasime paluma, et meid edasi viidaks. Hea
südamlik onuke peatas vankri ja lubas meil peale
istuda. Me liikusime kiiresti edasi. Ja sõitsime
ligemale kaks tundi. Korraga hakkas meile paistma
Peskii küla. Stepka, ajades suu imestusest pärani,
ütles:
„Kas tõesti oleme ära käinud ümber maa?
Lolja pahvatas naerma, ka mina naersin. Van
ker sõitis sadamasse. Ja siin me nägime oma vane
maid — nad olid parajasti laevalt maale tulnud.
Nende kõrval nägime oma hoidjat, kes neile mi
dagi seletas. Me jooksime vanemate juurde. Ja
vanemad naersid rõõmu pärast, et nad meid nägid.
Hoidja ütles: „Ah, lapsed, ma mõtlesin, et te eile
ära uppusite." Lolja ütles:
„Kui me eile oleksime ära uppunud, siis me ei
oleks saanud minna matkale ümber maailma."
Memm hüüatas:
„Ah, olete mul rumalad lapsed. Minna matkale
ümber maailma, teadmata geograafiat ja ühtkordüht, — noh, mis see tähendab?"
Isa ütles:
„Vähe veel geograafiast ja ükskordühest! Et
minna matkale ümber maailma, on tarvis evida
kõrgemat haridust viie kursuse ulatuses. Tarvis
kõike teada, mis seal õpetatakse. Aga neil, kes
lähevad pikale teele ilma nende teadmisteta, lõpeb
matk kurbade tagajärgedega." Nende sõnadega
tulime koju. Istusime sööma. Vanemad naersid ja
ahastasid, kuuldes meie vestlusi eilsest seiklusest. Isa
* ütles:
226
„Kõik on hea, mis hästi lõpeb."
Ta ei karistanud meid meie ümber-maailmamatka pärast ja ka selle eest, et padja ära kao
tasime. Mis puutub Stepkasse, siis ta oma ema
pani ta sauna luku taha, ja seal meie kuulus rän
dur istus kogu päeva koos oma koera Tuusikuga.
Aga teisel päeval laskis ema ta välja. Ja me
hakkasime temaga mängima, nagu poleks midagi
olnud.
Sepp.
Sihvatab, sähvatab pihtide vahel,
sädemeid lennutab vasar ja ääs.
Puruneb põrmuks see terasest ahel,
töölist mis seni hoidnud on maas!
Katkevad ahelad, needidki kaovad,
võimsalt neid purustab vasara sööst.
Toonased tumedad varjud kõik vaovad,
pääseb vang pimedast muredeööst.
Tõusvale päik’sele vastu ta sammub,
ühes käes vasar ja teises on piht.
Süda tal vaba ja kätes on rammu.
Edasi! Päikeses sätendab siht!
Tuul ja mänd.
Põhjaranniku järsul kaldal seisab üksik mänd
nagu vahimees. Madal on ta, kuid jändrik.
Puhub küll tuul, lõõtsutades pingutusest, aga
mänd seisab vankumata, ainult veidi sahistades
22?
tiheda tumerohelise kähara krooniga. Ja kui tuul
vihastudes kõveneb, all rannal vahused lained kõr
gelt hakkavad murduma liivale, püsib mänd endises
rahus. „Kuidas ta julgeb mind mitte karta,“ mõtleb
äge tuul, „ma talle näitan!“ ja tormab puu kallale.
„Painuta oma ülbet pead!“ hüüab tuul, „siis jätan
sind rahule.“
Mänd ei vasta midagi. Ons ta tumm? Oh ei, oma
sõpradega — linnukeste, kivide ja kadakapõõ
sastega — jutleb ta lahkesti, aga uhke, kergatsliku
tuulega, kes tavatseb teda pilgata, ei kõnele ta sõna
kestki. Uhke, kinnine pilkaja vastu! Nii on mehine
mees.
Seisab julge Põhjaranniku valvur, juured süga
vasti paesse surutud. Juured litsus läbi kõva pae! Ja
kel jalad kindlad kodumullas, ei see vangu! Kui palju
tuiske, torme, sügisrajusid üle männi on lennanud!
Tuul puhub valjemini, ulgudes. Ta ründab mändi
hooti. Tuiselnud üle puu, taandub ta eemale, puhkab
hetke ja tormab jälle vaenlase kallale.
Nii võitleb lõõtsuv, kangekaelne tuisupea lageda
kaldajärsaku veerul. All pekslevad lained kividel,
vaht pritsib kõrgele, meri möirgab, rümiseb.
Vihasena tormab tuul peadpidi segametsa ja mur
rab siin mõned puud maha. Puude hävitamisega oma
viha raugestanud, pöördub ta kaldale tagasi — väsi
nud, nõrkenud. Käharpäised lained rannal kihistavad naeru: „Rumal, rumal tuul, ei sa männile mi
dagi tee.“ Kuuleb seda tuul ja mõtleb loiult: „Küll
ma teid homme vastu kive pillutan/* Hõljub, uitab
tuul veel ja siis poeb tihnikusse magama.
228
Lainekesed-õekesed tasast õhturingmängu kivide
ümber mänglevad, kuni öö tulekul pehmelt mererüppe sänglevad.
Kes see tuli?
Kui ma varahommikul lipsasin rabale,
nägin kangelt külalise astuvat üle hangede,
põhjapiirilt tulevat meie põllule.
Veli mult kohe küsima: kes see tuli,
kes see astus üle hangede, ütle, kulla veli? —
Ütle, ütle, kulla veli, oli tal rõõmune pale? —
Veli, mu veli, nägus ta oli, neitsi nooruke,
pale tal punetas, helge, vallatu, naerune;
tulija, keda nägin oli — kevade.
Kevad.
Kui lumi on läinud, tulid alles kõige kenamad
ajad. Metsad ja luhad lõhnasid, otsekui oleks maast
välja sulanud kõige haruldasemaid õlisid. Kuid see
polnud midagi muud kui maa enda lõhn. Maa ja mulla
lõhn, mis imbunud läbi kevadevetest ja mis niisutas
omakorda taime- ning puujuuri.
Päike oli nüüd juba täiesti soe ja sõbralik. Metsalagendikel, kus polnud tuult, paistis ta nii paitavalt,
õrnalt ja pehmelt, et meelitas maast välja esimesed
valged vareslilled ja kollased lumelilled. Ning sarapuupõõsaisse ja pajudesse ilmusid pikad vahakarvalised urvad, kuna teised lehtpuud olid helepruunid,
iga päev valmis minema heleroheliseks.
229
Iga päevaga kasvas lindude koor. Nad siristasid
ligidal puudel ja häälitsesid — metsatuikesed — ku
sagil kaugel ning see kostis saladuslikult eemalt pad
rikust, otsekui oleks mets lõputu ja tema elanikeks
tundmatud-nägematud loomad.
Õhtuti aga hakkasid lendlema suuremad veelinnud. Partide karjad kihutasid vihinal üle metsade
sinna, kus asetsesid nende armastatud veed, soised,
mädakaldalised, seisvad, täis raskeid lõhnu, konni ja
tigusid. Sukelduvad sinna metsikute partide karjad
ja langevad paginal alla. Kiiguvad pikad luitunud
kõrkjad ja mättal kisub uss sisinal kerra, kuna vil
kad pardikaelad sirutuvad igale poole — mutta ja
roostesse, aga jäävad puhtaks kui läikiv metall. Ja
sisalikud sahistavad sookalda kulus, kuna üksik isa
põder seisab kui kivistunud kuju — kaua, liiku
matu — keset sood kerkival mäekingul ning ta sar
viline pea on tõstetud õhku.
Ga-ga-ga — lendab haneparv. Kuhu? Küllap on
nendegi veed kusagil. Aga kus ? Seda ei teata samuti
täpselt kunagi. Kuid ometi peatuvad nad kusagil —
mõnes järvesopis, mõnes jõekäärus — ujuvad kiiresti
ja asjalikult, püüavad midagi, räägivad midagi, õien
davad — ning tõusevad siis jälle õhku nagu komando
järgi, ja lendavad vilkalt edasi. Kuhu jälle? ...
Läbi haraliste paljaste puude aga vilgub kevadine
tulipunane õhtutaevas. Ei ole kurbust selles taevas
nagu sügisel. Vägevat rõõmu ja lõõmavaid tootusi
sisaldab see taevas. Ja haraliste puude paljad oksad
joonistuvad taeva värvilisel tagaseinal niisama jõuli
selt ja saladuslikult.
230
Imbuma — läbi nõrguma; kulu — läinud-aastane rohi;
kõrkjas — pilliroog; luituma — pleekima; paginal — tiibe laksutades; sukelduma — vee alla laskuma; vareslill — kesalill;
vilgas — väle.
Juhan-Kull ja rebane.
i
Lapsed, ärge arvake, et minu elu on nii muretu,
et muudkui istu varjulises kohas, söö jänesepraadi ja
jutusta juttu. Minulgi on raskeid muresid, ja ühest
niisugusest õnne- ning mureajast jutustan teile
praegu.
Möödunud suvel oli see õnnetus, et koos emaga
tegin pesa valmis, kuid siis alles leidsime, et seal
samas läheduses oli ka reinuvaderi kodu.
Reinuvader on kaval loom. Ta teeb oma kodu
maa alla koopasse, millel on mitu väljakäiku.
Olime suures mures rebase pärast. Valvasin alati
oma pesa, et kui tarvis, siis langeda rebasele küünte
ja nokaga kasukasse kinni.
Rebane oli kaval küll. Minu asupaika puu otsas
ta teadis, aga pesapaika ei teadnud. Sellest temal oli
nagu hambavalu ja ta kratsis pead mõlema käpaga.
Ta arutles nii, et kevadisel ajal kõikidel lindudel
on pesad, aga ei tea, kus see minu oma peaks olema.
Tal oli kange isu minu munade järele, tema hambad
sügelesid ka minu enda järele. Küll ta oli luusinud
ümbruses, varitsenud mind, et kuhu ma lendan oma
saagiga, kuid alati, kui lendasin oma pesa poole, vaa
tasin hoolega ümber, kas pole kuski rebast näha.
Mõnikord ei saanudki viia poegadele toitu, sest siis
231
rebane oleks näinud, kuhu läksin, ja asi oleks olnud
halb. Pojad nälgisid siis pesas.
Kui rebase luuramine ei aidanud, siis ta katsus
õnne kavala jutuga. Tuli minu puu alla ja hakkas
rääkima:
„Noh, va naaber, mis teed seal kõrgel ?“
„Oh, mis minul teha või olla? Pole mul pesa ega
muna ega ühtegi noort armast juhan-kullikest. Olen
leskmees ja seepärast istun puu otsas oma kurvad
päevad/4
„Mis? Sinul pole pesa? Mis sa räägid! Tean küll,
kus su abikaasa praegu haub poegi. Iga päev käin
ta juures juttu ajamas. Ja mul on praegu aega, lähme
nüüdki sinna/4
„Ei, paike,44 ütlesin, „ei minul ole pesa ega abi
kaasat. Kui sa aga tõesti tead kuski mõnd hauduvat
juhan-kulli, siis see pole minu naine ja mina ei käi
tüütamas teiste perekondi. Mine aga ise, minul on
niigi hea.44
„Vaata, kus loll,44 vastas reinuvader, „kardad
mind hoopis asjata. Arvad, et mina olen nii näljane
ja hakkaksin rüüstama sinu pesa? Sa ei teagi, kui
palju mul on toitu. Vaata, taludes on terved õrretäied rasvaseid kanu, kodujäneseidki on siginud
hulk hoonete ümbrusse. Mul on neid kerge võtta. Ja
talve jaoks mul on juba valmis suur tagavara. Kui
tahad, tule aga vaatama, annan sinulegi seda toidu
poolist, niipalju kui soovid. Tule aga alla!44
„Tänan kutsumise eest, ma saan varsti isegi. Eile
nägin siin hulga noori rebaseid. Kui nad tänagi tule
vad välja, siis võtan nad kõik ära.44
232
„Tohoh, need on ju minu pojad!“
„Vist on küll, aga vahest nad sellegipärast kõlba
vad süüa."
„Ära neid söö. Tule alla, ma annan sulle kana- ja
jäneselihad
П
„Ei tule, tule aga sina ise üles ja vaata, mis ma
siit näen!"
„Ei saa. Tule, aita mind üles!"
„Ulata saba mulle küünte vahele, siis tõmban
üles!“
„Ah, mul on ilus saba, ma ei taha lasta seda
sasida. Räägi siis parem, mis sa näed."
„Ma näen siit linna. Turul on palju rahvast ja
kõik müüvad rebasenahku. Naistel on rebasenahad
ümber kaela. Küllap sinugi nahk jõuab varsti sinna.
Üks naine nagu ongi veel ilma. Sellele sinu kasukas
sobiks väga hästi."
„Või nii, või inimesed kauplevad jällegi järele
tehtud rebasenahkadega, ega need ole õiged nahad...
Kuid ole hea mees, vaata, kas seal müüakse ka mõnd
täistopitud juhan-kulli, nii mõnda sinu venda. Sinu
täistopitud nahk olevat ka üsna kõrges hinnas. Mõni
loll ostvat ka niisuguseid tühje asjakesi.4'
Kuri keel oli tal, raske oli vastata.
„Aga mis näen veel — kolm kütti tuleb siia ja
hulk väikesi koeri kaasas. Kui ma nüüd hüüan uhhaa!
siis nad tulevad siia, koerad leiavad sinu jäljed, sind
suitsetatakse pesast välja ja homme sinu nahk juba
kuivab õrrel."
23$
„Ei, seda sa ei tohi teha,“ lausus rebane hirmuga
ja puges oma urkasse.
Niimoodi elasime vaenus kogu aja, kuigi just ei
kiselnud vastamisi. Rebase luusimise pärast minu
pojad kannatasid tihti nälga, kuid kasvasid siiski.
Ühel päeval aga minu poegade tiivad pidasid juba
tuult ja nad suutsid lennata. See oli nii ilus päev, et
rõõmu pärast ma ei teadnud, mida teha. Ei nüüd
enam olnud hirmu rebase eest.
Koondusime siis kõik ühtekokku ja karjusime
kogu perekonnaga: „Uhhaa! uhhaa!“ Vana rebanegi
tuli välja oma urkast ja küsis imestusega, et kuidas
meid äkki on nii palju.
„Ikkagi mul oli pesa ja pojad nüüd on juba suured.
Aga sina ei leidnud minu pesa, ehk küll otsisid ja
lüürasid. Kuri oled, aga rumal kah!“
Rebane tegi väga hea ning lahke näo:
„Mis siis muud, kui soovin õnne. Ma olen alati
tahtnud, et õhus oleks palju juhan-kulle ja maa
peal palju rebaseid. Aga kus mul on nina! Lõhnast
tunnen ära kõik linnupesad ja saan nad kätte kõik,
aga teid ma ei tahtnud tülitada, sest oleme sõb
rad ...“
„Peta kedagi muud, aga tarka juhan-kulli sa ära
katsugi ninapidi vedada. Teame kõiki su vigureid.
Kuid nüüd meid on palju ja valvame siin ühtelugu.
Ja kui sa oma pojad peaksid tooma välja mängima,
siis jääd kõigist ilma. Kui mõni ilmub koopasuule,
kohe tõmbame üles.“
Nii lõppes minu läinud-suvine tutvus rebasega.
Tema elu läks meie läheduses kibedaks ja me ei soo234
vinud ka halba naabrit enda lähedal. Ta kolis tänavu
ära hüvasti jätmata.
Juhan-kull — öökull; varitsema — luurama; õrs — rõhtsalt
asetatud latt, millel magavad kanad.
Kolhoosiväljad.
On pikad ja laiad viljade väljad,
ei seleta silm nende piiri.
Ja väljadel vili, see mühab kui meri,
ning päikene pillub siin kiiri...
Ei sammunud adraga rakuskätel
siin kehvikud higisel palgel.
Vaid traktori abiga künti põllud
ju varasel koidikuvalgel.
Ja vili tuule käes lainetab võimsalt
ning kohiseb nii nagu meri.
Ühiselt põllud on haritud hästi —
pea tugev, täis raskeid on teri.
Jah suured ja võimsad viljade väljad,
ei seleta silm nende piiri.
On kadumas puudused, kadumas näljad —kui astume kõik — kolhoosi.
Kolhoos — ühistalund.
Rebasepoegade elu urus.
i
See urg, kus rebasepere elas, asetses väikesel
mäekünkal keset sood ja ümber kasvas mets. Vara235
kevadel, kui rebasepojad olid alles väga väikesed,
lebasid nad tukkudes uru põhjas hunnikus ja ema
soojendas neid oma ihuga. Oma isa ei näinud nad
kunagi. Kuhu ta oli jäänud või läinud, seda ei saa
nud nad kunagi teada. Õieti ei teadnud nad üldse oma
isa olemasolust midagi.
Ilmade soojenedes ja poegade kasvades jättis ema
oma pere ikka kauemaks üksi, et otsida toitu endale
ja lastele. Siis harjusid väikesed rebased omaette
olema ja ema ootama. Nad ei püsinud aga enam liiku
matult hunnikus koos, vaid ronisid urus ringi, män
gisid, purelesid, kaklesid ja otsisid endile muudki aja
viidet. Esialgu ei julgenud nad urust väljuda, sest
hirm välismaailma ees oli neil veres — ja ka ema
õpetas neid kartma kõike seda, mis asus väljaspool
pimedat koobast. Nii olid üles kasvanud nende esi
vanemad ja nii kasvasid ka nemad. Tuhandeid
rebasepoegi enne neid oli harjutatud pelgama uruesist valgust ja usaldama vaid oma pimeda koopa
kaitset.
Aga mida suuremaks kasvasid väikesed rebased,
seda julgemaks nad said — nii nagu see oli olnud
nende esivanemategagi. Nende jõud ja osavus andis
neile julgust. Sest jõud ja osavus olid kõige parem
kaitse vaenlaste ja hädaohtude vastu.
Ja nii saabusid ka päevad, kus rebasepojad endast
mõistetavalt ronisid välja uruesisele, mängisid seal,
soojendasid end päikesepaistel ja julgesid isegi veidi
kõndida koopa ees.
Kuid — oi! — niipea kui kuuldus mõni kahtlane
kosin, nähtus mõni hirmutav vari või tundus võõris236
tavat lõhna — kohe kadusid noored rebased urgu,
ronisid selle sügavaimasse soppi ja istusid seal nii
vaikselt, et kui mõni inimene või loom seisis uruesisel, ta ei kuulnud ega näinud midagi, kõik ümbrus
oli elutu ja tühi, nagu surnud.
See oli neil jälle veres, neil väikestel rebasepoegadel. Ja ka ema oli seda õpetanud: iga kahtlase hääle,
varju või lõhna eest pidi kohe peitu pugema! Sest
vaenlasi oli palju. Neid vaenlasi polnud rebasepojad
veel näinud, aga nad teadsid, et neid on.
Inimesed, koerad, hundid, ilvesed võisid ümber
luusida. Ülalt õhust võis varitseda kull. Isegi tõhk
julges teinekord rebasepoegade kallale karata, kui
tal oli kange nälg ja rebasepojad olid veel väetid.
Kõike tuli karta. Ja ainus pääsetee — kohe peitu!
Urgu ei pääsnud inimesed ega koerad, hundid ega
ilvesed. Urg oli selleks liiga kitsas. Urg oli kindel
koht. Ei kull ega kotkas sinna ligi saanud. Ja tõhk,
kui ta oligi häbematu, ei julgenud iialgi ronida
rebaseurgu. Ta kartis, et langeb lõksu, sest urus võis
istuda vana rebane — ka võis see igal ajal tulla. Ja
tõhul sattuda vana rebase hammaste ette — seal pol
nud pikka juttu!
Meie väikestele rebastele rääkis ema küll, et ole
vat koeri, kes ronivad rebaseurgu. Kuid see olevat
eriline tõug koeri ja neid olevat vähe. Pealegi olevat
koera eest urus hea end varjata uru keerdkäikudes,
kus koer ei saa nii ruttu edasi kui rebane.
Nii et meie väikesed rebased ei kartnud lõpuks
enam nii väga, kui mängisid uru ees, soojendasid
end, jälgisid hiilgavate silmadega ahnelt mõnd oksal
237
hüplevat lindu, lõid ronivale putukale käpaga või
kargasid järele möödalendavaie liblikale, et seda
maha tuua ja proovida, mis maik tal on.
П
„Oi, väljas uru ees oli mitu korda huvitavam ja
ilusam olla kui urus! Juba päike, see imetaoline ole
vus— mis asi ta küll oli seal kõrgel?! Nii mõnigi noor
rebane katsus talle vastu vaadata, et uurida tema
kuju, et näha, milline loom ta on. Aga ülalt tuli silma
nii palju magusat lõõma, nii palju kuldset rõõmu, et
see oli päris valus! Võimatu oli avastada päikese
saladust! Ja talle tuli alistuda kui tundmatule suu
rele sõbrale. Ning karv tõusis turri tema paiste all,
saba tegi õhus rõõmsa looga — oli elukest selle suure
sõbra paistel, oli rõõmu ja lusti tema valguses ja
soojuses!
Oli seal uru ees veel muidki ilusaid imesid. Seal
kasvasid saladuslikud puud ja põõsad, mis aina kut
susid luusima endi keskele. Оjaa, seegi võis olla suur
lust, kui kord tuleb aeg jälgida nende kutset ja
kaduda võsastiku ning metsa rohelisse sülle avas
tama saladusi, otsima saaki, kõndima, hiilima, elama
ilusat, veetlevat vaba elu! Ojaa! Iga puu ja põõsas
otsekui ärritas! Mis on kõik nende taga! Mis peitub
seal, mida varjavad nemad!
Ja pikad rohukõrred kõdistasid noorte rebaste
ninasid! Kõsisesid tasakesi, kui tuul tuli, paindusid,
mänglesid. Ojaa! Kord hiilitakse nende rohukõrte
keskel saagi poole. Ja rohukõrred on kastes. Nende
pärline vesi langeb noorte rebaste punaseile kasu238
kaile, nende sabad veavad kastesse heinasse väikese
tumeda vao. Ojaa! Kord tuleb seegi aeg.
Vihmavaianguii uuriti selle kummalise asjaolu
põhjusi. Vaadati ainiti üles. Turtsuti. Puristati. Leiti,
et see lugu on naljakas. Aga pärast läks see lugu
päriselt ligedaks. Ja tuju läks pahaks. Löödi tujukalt
käpaga õhku. Ja kehitati õlgu. Raputati ligunud
värki oma turjalt. Ja kui see ei aidanud, koliti pettu
nult urgu. Noh, see oli vast lugu ilusal päeval! Urus
lakuti oma märgi käppi ja saba ja otsiti kasuk&kesest kirpe, kes — ime küll — selles ligedas märjas
hakkasid end rahutult liigutama ja koguni purema.
Vaata maitu!
Kui aga vihm lakkas ja kuldse päikese hele kuma
hakkas jälle paistma urgu, siis roniti uuesti lagedale,
seisti uru lävel, pilutati silmi, nuusutati vihmast
puhastatud õhku, heideti pilk päikesegi poole ja leiti,
et olemine on jälle ilus. Mõnust urisedes laskuti
siruli, kõhuke vastu heledat taevasõõri, ja tunti, et
karvad hakkavad kuivama ning kirbud rahunema.
Ja väike uinak tuli ühes magusa valuga kõhus;
hea isu pärast vihma hakkas end tunda andma värs
kes õhus ning sellest kasvas välja unistus — ema!
Ema, ema tuleb varsti, suus rasvane part, teder,,
jänes või vutt. Ja siis algab päeva ülim rõõm!
Ainiti — ühtesoodu; alistuda — end alla heita; kosin —
kahin; lakkama — lõppema; lebama — lamama; lige — märg;
luusima — hulkuma; lõõm — soe õhk, leek; pelgama — kartma;
pilutama — (silmi) poolavali hoidma; taevasõõr — (ümmar
gune) taevas; tõhk — umbes kassisuurune kiskja loom; urg —
koobas; vutt — lind.
Kägu.
Suurt elevust ja rõõmu oli märgata Arnos ja
Liias. Selle õnneliku meeleolu tekitajaks oli isa, kes
kutsus lapsi metsa jalutuskäigule.
Oli ilus kevadeilm. Puud olid juba kergesti vir
vendavas rohelises rüüs, siin-seal kraavikestes kuul
dus veevulinat. Ja üle kõige säras päike oma täies
hiilguses keset sini-sinist taevast. Linnud lendlesid
siia-sinna; oli neil ju kibe rutt pesade ehitamisega.
Sealjuures nad aga sädistasid alatasa, nii et lust
kuulata.
Ja korraga kuulsid lapsed: „Kukku, kukku!“
Kohe hõikas Arno:
„Kägu, ennusta mulle, mitme aasta pärast saab
minust kapten!“
Kägu ennustas: „Kukku, kukku!“ ja jäi vait.
„Nüüd luiskasid,“ ütles Arno. „Kahe aasta pärast
olen а11ез 10-aastane. Nii noore kapteni kätte ei
usalda keegi oma laeva.**
„Aga nüüd, kägu, ennusta, kui kaua elab veel meie
koer Muki!“ ütles Liia ja jäi ootama käo kukkumist.
Kägu kukkus, ja näis, nagu ei mõtlekski ta oma
kukkumist lõpetada.
Lõpuks, kui Liia juba luges Тб-ni, vaikis kägu
viimaks.
Arno ja isa naersid.
„Ei see kägu oska ennustada. Mina saan kahe
aasta pärast kapteniks ja Muki elab veel 76 aastat.
Päris võimatud asjad mõlemad/*
240
„Kuule, isa, kas see on tõsi, et kägu viib oma
munad teiste lindude pesadesse ja laseb neil oma
munad välja haududa ?“ küsis Arno.
„On küll/'
„Aga miks ta siis ise ei hau? Kas ta on nii laisk?"
„Ei, laiskusest see ei tule. Aga ta on juba kord nii
loodud, et ta ainult iga kaheksa päeva tagant ühe
ainsa muna muneb, kuna teised linnud iga päev mune
vad, kuni arv täis, ja siis need kõik korraga välja
hauvad."
„Aga ma ei saa ikkagi aru, miks ta oma mune ise
ei hau, miks ta need kannab võõrastesse pesadesse?"
küsis Arno.
„Lihtsalt sellepärast, et üks muna juba selle ajaga
halvaks läheb, kuni ta teise muneb, ja et ta neid
kõiki korraga välja haududa ei saa, siis muneb ta
oma muna kuhugi kuivale kohale, pärast kannab
selle noka vahel mõne linnu pesasse, annab ta niiütelda kasulapseks."
„Kas siis teised linnud sellega lepivad?" imestles Liia.
„Et linnukeste arvutamisoskus on päris nõrk,
siis nad ei märkagi, et nende pessa üks ülearune
muna on juurde tekkinud, ja hauvad ühes oma poe
gadega ka käopoja välja. Pärast, kui pojad hakka
vad kasvama, siis võib-olla nad imestlevad, kuidas
üks poegadest ometi nii jõudsasti kasvab ja nii hir
mus palju süüa nõuab, aga nad toidavad teda kan
natlikult, lendavad hommikust õhtuni ringi virgasti
toitu otsides ja seda pessa kandes. Juhtub ka üsna
tihti, et käopoeg osutub tänamatuks kasupojaks ja
16
Emakeele lugemik III
241
tõukab teised linnupojad pesast välja, nii et need
surma saavad."
„Kui jõle elukas!" pahandas Liia.
„Seda ei või ütelda," vastas isa. „Kägu on koguni
üks kasulikumaid linde meie metsades. Oma võrdle
misi suurele kehale tarvitab ta palju toitu. Käo pea
miseks toiduks on mitmesugused liblikaröövikud,
keda ükski teine lind ja loom ei söö ega puuduta, kes
aga aplalt hävitavad taimede lehti. Kägude kaas
abita need röövikud muutuksid meie metsadele tõsi
seks hädaohuks. Seepärast on iga inimese kohus
kägude eest hoolitseda. Oma välimuselt on kägu väga
sarnane kulliga, ja mõned inimesed arvavad koguni,
et kägu pärast jaanipäeva, millal ta lakkab laulmast,
muutub kulliks. See pole muidugi õige. Kägu kukub,
kuni ta veel muneb: on munemine lõppenud, siis vai
kib ka tema rõõmus laul."
Ennustama — tulevikku kuulutama; jõudsasti — kärmesti;
lakkama — lõpetama; röövik — ussike.
Esimest korda linnas.
i
Kui Väino sai üheksa-aastaseks, sõitis ta isaga
esimest korda linna.
Õhtul aitas isal vankrit määrida ja hemu võrku
toppida, et kõik oleks aegsasti valmis, sest pidi min
dama väga vara hommikul. Pärast aitas veel emal
võipakke kaaluda ja laduda korvi mune, mis tuli viia
turule.
242
Varahommikul siis mindi. Väino istus isa kõrval
bitnavõrgul ja ootas huviga, millal jõutakse tutta
vaist kohtadest mööda võõraisse paikadesse.
„Missugune see linn küll päriselt võiks olla?“ aru
tas Väino endamisi kogu pika tee. Piltidelt ta on
näinud, et linnas on uhked, tornidega majad, palju
autosid, ka voorimehi. Linnast saab osta kõiksugu
seid asju, seda ta teadis kindlasti. Kust aga võtavad
linnainimesed kõik need asjad, seda ta ei teadnud.
Küllap on kohe selle peal, et muud ei teegi kui mitme
suguseid asju, mida siis maainimesed võivad osta.
Lehmi ja kanu neil ei ole. Piima, võid ja mune oste
takse maainimestelt. Saab näha, kes ostab ära nende
munad ja või.
Kui viimaks jõuti ühe metsatuka tagant välja*
näitas isa piitsavarrega kaugemale ja ütles:
„Vaata, juba linna saiasarved paistavad."
„Kus? Mis?"
„Juba linnatornid paistavad... siis öeldakse, et
saiasarved paistavad."
Nüüd Väino sirutas kaela 'õieli ja nägi tõepoolest
taevarannal tornide, katuste jfc suitsvate vabrikukorstnate rägastikku. Siis küsis ta isalt:
„Kas see ongi linn? Kas see ikka ongi linn? Ah
säärane ta siis ongi!"
Kus nad neid asju peaksid tegema? Tema ostab
endale nüüd kohe liigendnoa, kui linna jõuab, — sel
leks on tal ammu raha kogutud. Kust ta peab saama
kõige parema?
Nüüd ei saanud ta enam silmi linnalt. Ei pannud:
tähelegi, kui jõuti maanteelt kiviteele, mis põrutas;
243<
üsna kurjasti. Alles linna ees märkas, et nad ei olegi
ainsad linnasõit]ad, nende ees läheb pikk voor hobu
seid ja taga tuleb nii palju, et lõppu ei olegi näha.
„Küll täna läheb palju inimesi linna."
„Eks neid käi iga päev."
„Aga kus siis on linna värav ja väravavaht...
nagu raamatuis ikka on?" küsis ta jälle isalt, kui
jõuti esimeste majade vahele.
Isa naeratas:
„Ei nüüdsel põlvel enam olegi linnal väravat ega
väravavahti. See oli vanasti nii. Küll ma sulle linnas
näitan mõnd vana väravat ja linnatornid
II
Sõideti edasi majade vahel. Nii palju uusi maju
ja kauplusi igal pool, et silmad võttis kirjuks! Ja kus
oli ikka hobuseid ja autosid! Isegi jalakäijaid nii
palju, et ei jõua loendadagi. Ime, kuhu nad kõik peak
sid ruttama. Et nad ka hobuseile ja autodele alla ei
jää ega eksi selles rägastikus ja möllus. Naljakas, kui
toredad jalgteed on ehitatud linnainimeste tarvis
majade äärtele, just nagu nende rehealuse põrand
kodus või... ühismeierei tsemendist trepp.
Kõik see tantsis Väino silme eest mööda nagu
värviline ning kirev kangas. Ei saanud üht asja veel
õieti vaadatagi, kui teine tuli juba silmade ette. Kus
on ikka aknad, ja kõiksuguseid asju täis!
„Isa, vaata, vaata!“ hüüdis ta äkki valjusti ja
näitas sõrmega ühele aknale. „Koorelahutaja „Diabolo“, just nagu meilgi kodus. Aga karvapealt sama
sugune, muudkui uuem ja läigib rohkem. Kas meie
oma ongi siit ostetud? Ja vaata seal... isa, vaata,
seal seisab üks roosa näoga naisterahvas aknal ja
hoiab pitse või mis asju käes. Miks ta seal seisab ?"
Kus? Ah see! See on kuju,“ seletas isa, „vaha
kuju, pandud sinna toreduse pärast, et inimesed
jääksid asju vaatama ja läheksid ostma."
„Naljakas küll," mõtles Väino. Saab näha, kus on
see pood, kus seisab aknal vahast poiss, liigendnuga
käes. Seal jääb ta asju vaatama ja läheb pärast
sisse ostma.
Küll on aga teravad lõhnad igal pool, nina võtab
kirvendama ja kurgu kipitama ... kust need peaksid
tulema? Ja küll on ikka kära ja müra kõik kohad
täis! Siin sõidab veoauto, raudlatid põrisevad peal,
nii et pealuust käib läbi. Nüüd tuututab üks sõidu
auto— juba ongi möödas. Ei, ega seda kära siis sõidu
kid üksi tee, seda on täis kõik tänavad, kogu õhk...
ime, et need linnainimesed ei jää selles müras kurdiks l
„Isa, vaata, seal laseb üks mees torust vett täna
vale, vaata, mis ta teeb!"
„Peseb tänavalt kõik tolmu ja mustuse ära."
„Vaata, kus on ometi! Või pesevad tänavaid
Noja, mis viga neil niisugust kivist tänavat pesta,
aga katsugu nende karjatänavat... Vaata, isa, vaata^
siin on ka omnibusi, just nagu Reiu maanteel."
„Muidugi on. Aga vaata — sealt tuleb tramm.^
Väino unustas omnibuse ja vaatas, suu ammuli,
järele kahele suurte akendega vagunile, mis vurasid
sealtsamast mööda, inimesi täis.
Siis keeras isa hobuse suurele platsile ja ütles:
„Soo, olemegi turul."
245
ш
Siin oli nii palju rahvast, et Väino ei usaldanud
vankri juurest sammugi kaugemale minna. Kus siia
oli ikka kraami kokku veetud, igal vankril oli ikka
ihidagi! Nende vankri kõrval müüs üks mees peete
ja kartuleid, teine — nisujahu, võid ja mune oli igas
'vankris. Peale selle võis eemal näha laudu, mis olid
täis aedvilja ja marju. Kas linnainimesed jõuavadki
kõike ära osta, kas saavadki oma munad ja või kau
baks? Aga ostjaid oli ka küllalt, sõelusid vankrite
vahel, korvid käsivarrel, vaatasid kaupu ja küsisid
hindu. Mõni harutas võipaki otsast lahti, võttis väikesõrme küünega võid, maitses ja ütles siis, et andvat
veidi nagu haput maitset. Vaata, kus ometi! Väino
ise sõi kodus võileiba, kui ema tegi värsket võid, pol
nud mingit haput maitset, nüüd siis korraga ... hapu
maitse. Mõni katsus mitmekümnest vankrist võid*
enne kui ühe paki ostis. Mine tea, kas kõik ostmise
pärast turul olidki. Poisid sagasid ostjate ja maa
meeste vahel niisama ümber ja pakkusid ajalehti
müüa.
Lõuna paiku saadi võist ja munadest lahti ja
võidi turult lahkuda. Nüüd märkas Väino, et turg oli
jäänudki hõredaks, vist linnainimesed olid saanud
kõik, mis neil oli vaja.
IV
Nüüd aeti hobune Veltsbergi hoovi, isa tõi kõr
valt poest teevorsti ja saia. Istuti vankril, söödi kõhud
täis ja mindi pärast poodidesse kaupu ostma. Ema
246
oli andnud isale paberilehe kaasa, kuhu kõik oli kir
jutatud, mis tuli linnast tuua. Isal endal oli vaja
rauda, nahka ja kipsi.
Väino käis isaga igal pool kaasas ja imestas ikka,
kuidas isa ja linnainimesedki selles murrus oskavad
minna, kuhu tahavad, ega eksi. Kõik need tänavad,
majad, aknad ja sildid on nii ühtemoodi, et tema siin
küll vahet ei teeks ega kunagi omapead käia oskaks.
Aga пае, käivad, käivad kõik. Isegi pisikesed poisid
saalivad rahvamurrus edasi-tagasi, keegi ei komista
nagu tema ega tiku jääma teistele jalgu.
Kui käidi ühest poest teise, vaatas Väino iga vaateakent, kas ei ole seal vahast poisikuju, läikiv nuga
käes, kuhu võiks sisse minna ja endale osta liigendnoa. Kui säärast kusagilt ei leidnud, küsis isalt:
„Kust me noa ostame! Sun polegi sellist kauplust,
kus oleks vahast poisikuju aknal, läikiv nuga käes,
kus teaksime vaataiha jääda ja siis sisse minna,
et nuga valida. “
„Kas nüüd säärast akent ongi,“ kahtles isa. „Aga
ostame noa ühingust, sealt, kust ma võtan raua ja
kipsi.“
Sealt siis Väino ostiski noa ja maksis ka ise. Oli
tore kahe teraga ja korgitsaga nuga, plaksus kinni
pannes. Kes teab, kui toreda noa oleks veel siis saa
nud, oleks leitud niisugune kauplus, kus on vahast
poisikuju aknal?
Viimaks saadi valmis ostudega. Kõik pakiti ilu
sasti vankri vahele heinte ja õlgede sisse. Siis anti
hobusele juua ja hakati koju sõitma. Nüüd Väino oli
väsinud. Kogu tee kumises kõrvus linna kära, kuna
247
silme ees virvendasid autod, jalakäijad, vaateaknad
ja trammid.
Kodus Väino jutustas emale, et nägi linnas sama
sugust ,,Diabolo“ koorelahutajat, nagu on neilgi ko
dus, muudkui palju uuem ja läikivam. Ühel aknal sei
sis naisterahva vahakuju, mis hoidis käes pitse. Aga
säärast kauplust linnas ei ole, kus oleks aknal poisi
vahakuju, mis hoiaks liigendnuga. Linnas on küll
palju toredaid asju, aga seal tema elada ei tahaks,
sest kodus on palju parem.
Tänavat sillutatakse.
Kui Ilmar hommikul ärkas, kuulis ta tänavalt
imelikke hääli. Seal kopsiti ja haamerdati, nagu seda
varem harilikult kunagi ei olnud. Keegi hüüdis
midagi valju häälega, keegi nõõtas hobust, siis pea
tas jälle.
„Ema, mis seal tänaval täna lahti on?“
„Tõuse aga üles, küll siis näed, mis seal all
tehakse/4 lausus ema ja ulatas Ilmarile puhta pluusi.
Ilmar jooksis särgiväel aknale ja surus näo vastu
ruutu. Kuid ta ei saanud midagi õieti näha, nägi
ülalt ainult seda, et kõnnitee kivid olid üles kistud.
Söönud ja joonud, läks ta kohe alla. Seal ta nägi,
et kogu tänavasillutis oli üles kistud. See pidi uuesti
tehtama.
Vankrid tulid ja viisid vanad tänavakivid ära;
liivavankrid tõid värsket jõeliiva. Keset tänavat oli
pandud laud, seda mööda kärutati uusi kive ja liiva
kohale.
248
Kajandu Villi seisis ka oma maja uksel ja viipas
käega, siis tuli Vellami Elsa. Nad läksid töölistele
lähemale ja vaatasid pealt, kuidas tänavasillutajad
oma kangidega vanad kivid lahti kangutasid ja uusi
asemele panid. Hobused liivakoormate ees ei suut
nud tihti enam seda rasket koormat vedada, kui nad
sinnapoole läksid, kus sillutis oli juba üles kistud.
Mõnikord jäid rattad rummuni liivasse kinni. Siis
hüüdis voorimees tosina töölisi appi, need haarasid
rattakodaraist ning rummudest kinni ja kangutasid
vankri kõvale maale.
„Kas veetorud kaevate ka lahti ?“ küsis Ilmar töölistelt. Ta teadis, et tänava ääres sügaval maa all on
veetorud.
„Mis me neist lahti kaevame,“ seletas vanem töö
line sõbralikult, „need on terved. Tänava teeme teile
küll uue kuni Pärna tänava nurgani.u
„Kas teete asfalttänava, nagu on südalinnas ?“
päris omalt poolt Villu. „Siis oleks tore: kui piimavankrid mööda sõidavad, kuuleks ainult hobuste kap
jade plaginat, rattad veereksid aga hääletult nagu
mööda nahka. “
,,Haa!“ naeris jälle vanem tööline. „Vaata, mis
nemad tahavad! Kes siis igasse linnasoppi jõuab
asfaltteed teha. Hea, kui on kiviteegi.“
Lapsed vaatasid tööd veel tüki aega. Siis ütles
Ilmar:
„Lähme nüüd meie hoovi mängima. Hakkame
mängima tänavasillutamist. Aga teeme ikka asfalt
tänava, kus piimavankrid ei koliseks."
249
Tulekahju.
i
Karli isa parandas parajasti hoovis kuuriust, kui
hakkasid hüüdma tulekahju-kellad. Kohe jättis ta
töö ja jooksis väravasse vaatama. Tagasi tulles ütles:
„Kuski on tulekahju, ma pean minema. Korista
sina riistad ja vii tuppa!“
„Kas mina võiksin ka tulla vaatama?** tingis
Karli.
„Vii enne riistad tu$ppa, süs võid tulla ja eemalt
vaadata.*1
Kui Karli riistakastrga tuppa jõudis, oligi isa
tuletõrjuja-mundris, läikivate nööpidega kuub seljas,
nöör üle õla, kirves vööl ja vaskkiiver peas. Siis tor
mas ta kohe välja.
Karli pani riistad ära ja jooksis isale järele. Juba
oli teada, et tulekahju on Kaevumäe tänavas, sinna
voolas rahvast ja jooksid tuletõrjujad. Praegu tuli
ühest majast välja vanem tuletõrjuja, kohendas jook
sul vööd ja pani nööpe kinni.
„Till-till! till-till!“ kostis Pikast tänavast. Sealt
tuligi suur punane mootorprits, kõik andsid talle
teed, ja täie hooga kihutas prits õnnetuskohale.
Ühest põiktänavast sõitis käsiprits hobustega, siis
tuli suur tuletõrjeredel, tuletõrjujad kahel pool peal.
Kui Karli viimaks jõudis Kaevumäe tänavassej
nägi ta, et suure kahekordse maja katusest lõid lee«
gid välja. Autoprits ja mitmed käsipritsid olid kus
tutamisega kibedasti ametis, tugevad veejoad saa
deti tulle. Mõned pritsid kaitsesid naabermaju.
250
Karli ronis ühe maja trepile ja nägi nüüd sel
gesti, kuidas ronij ad-pritsimehed kandsid põlevast
majast kraami välja. Korrapidajad olid tõmmanud
nööri üle tänava, et kõrvaline rahvas ei pääseks tule
tõrjujale tööd häirima.
II
Eemal kraamihunniku juures istusid lapsed ja
nutsid. Nüüd tuli üks ema, rätik õlgadele langenud
ja juuksed lahti, otsis oma last.
„Kus on Elli? Kas olete näinud Eliit? Elli jäi vist
majja! Ta mängis köögis, kui meie välja tulime. Kas
Elli ei tulnud meiega kaasa?"
Karjatades jooksis ema põleva maja poole ja tah
tis tormata sisse. Tuletõrjujad hoidsid teda tagasi.
„Ärge pidage mind kinni, lähen oma last otsima.
Elli jäi sisse!“ hädaldas ema ja püüdis tungida
majja»
„Kus su korter oli?“ küsis tuletõrjuja ja lükkas
naise ukselt tagasi.
„Seal, teisel korral... kolmas aken. Köök on
hoovi pool... seal ta vist mängis. Laske mind, laske
mind sisseIм
Tuletõrjujad viisid naise eemale teiste laste
juurde. Siis aeti redel püsti kolmanda akna alla. Noor
tuletõrjuja jooksis redelit mööda üles. Kui ta aknast
sisse läks, lõid esimesest ja teisest aknast leegid
välja.
„Nüüd saab see ka otsa!“ ohkas rahvas ja ootas
hinge kinni pidades. Selgesti oli kuulda, kuidas vee
joad pladinal langesid põleva maja seintele. Pealik
251
koondas kolm veejuga sinna kohta, kuhu kadus noor
tuletõrjuja. Minut venis, teine — rahvale tundus see
igavikuna. Ikka veel ei tule ... Nüüd langes kuski
midagi raginal... nüüd lõid leegid välja ka kolman
dast aknast... Kolm veejuga juhiti aknast sisse.
„Otsas ... otsas vist kõik ..ohkasid pealtvaa
tajad.
Samal hetkel ilmus aknale noor tuletõrjuja, hoi
des midagi tekisse mähituna käes.
„Tuleb! Tuleb!“ hõisati alt.
Ettevaatlikult astus noor tuletõrjuja redelile ja
laskus oma kandamiga alla. Viis selle ahastava ema
juurde, pani maha ja lausus nagu muuseas:
„Siin on su Elli.“
Pealik surus noore tuletõrjuja kätt. Tuletõrjuja
kadus häbelikult teiste hulka, et jätkata kustutamistööd.
Karli ronis trepilt maha ja sammus kodu poole.
Kus oli ikka mees — elavast tulest tõi lapse välja ...
Ja tänust ei tahtnud kuuldagi. Ei, kui tema suureks
saab, hakkab ka tuletõrjujaks ja päästab mõne lapse.
Ja kui pealik tänab, siis kaob temagi teiste hulka ega
tee oma teost väljagi.
Haikala.
Meie laev seisis ankrus Aafrika ranna läheduses.
Oli ülikena ilm. Mere poolt puhus karastav tuul. Kuid
õhtuks ilm muutus lämmatav-palavaks: tuul kandis
252
meile Sahara kõrve poolt kuuma õhku nagu tuliseksköetud ahjust.
Päikese loojumise eel astus kapten laevalaele ja
hüüdis:
„Suplema!“
Hetke jooksul madruked hüppasid vette, lasksid
sinna alla purje, sidusid selle kinni — ja valmistasid
nii mõnusa supelkoha.
Laevas oli ka kaks poisikest. Esimestena hüppa
sid nemad vette. Kuid purjes tundus neile liiga vähe
ruumi ujumiseks. Nad otsustasid minna lahtisele
merele võidu ujuma.
Mõlemad olid head ujujad. Nad ujusid kõigest
jõust sinnapoole, kus ankru kohal vee peal ujus tünn.
Üks poistest ujus algul teisest mööda, kuid
pärastpoole väsis ja hakkas taha jääma. Poisi isa,
vana kahurväelane, seisis sel ajal laevalael ja tundis
heameelt oma poja osavuse üle. Kui poeg hakkas
taha jääma, hüüdis ta:
„Ära anna alla! Võta kõik jõud kokku!“
Äkki kõlas laevalaelt hüüe:
„Haikala! ...“
Ja kõik nägid selgesti vees merekoletise selga.
Haikala ujus otse poiste poole ...
„Tagasi! Tagasi! Ruttu tagasi! Haikala!“ hüüdis
kahurväelane.
Kuid lapsed ei kuulnud teda, vaid ujusid ikka
edasi. Nad naersid ja kilkasid veel rõõmsamini ja
rohkem kui enne ...
Surnukahvatult ning tardunult vaatas seal kahurväelane laste poole.
253
Madrused lasksid lootsiku vette, hüppasid loot
sikusse ja sõitsid, nii kiiresti kui jõudsid, poistele
appi. Kuid nad olid veel kaugel, kui haikala oli pois
test eemal veel ainult paarkümmend sammu...
Poisid algul ei pannud tähelegi, et neid hüüti.
Nad ei näinud ka haikala. Pärast üks poistest vaatas
kõrvale. Kuuldus meeltheitev kisa — ja mõlemad
poisid ujusid teine teisele poole ...
See kisa otsekui äratas tardunud olekust kahurväelase. Ta kargas kohalt ja jooksis kahurite juurde.
Kiiresti pööras ta kahuriotsa haikala poole, sihtis ja
aadis tuld.
Kõik meie, niipalju kui meid oli laevalael, otsekui
kivistusime hirmu pärast ja ootasime, mis nüüd
juhtub...
Kõlas pauk — ja me nägime, et kahurväelane lan
ges maha kahuri kõrvale ja kattis oma näo kätega.
Mis oli saanud haikalast ja poistest, seda me ei näi
nud, sest suitsupilv kattis kõfk esialgu kinni.
Aga kui suits vee kohalt kadus, siis igalt poolt
kuuldus esialgu arg kõmin, mis aeg-ajalt kõvenes ja
viimaks muutus vägevaks, hõiskavaks rõõirfuhüüdeks...
Vana kahurväelane võttis käed näo eest, tõusis
ja vaatas merele.
Laineil õõtsus surnud haikala kollane kõht...
Mõne minuti pärast oli lootsik juba poiste juures
ja nad toodi laevale.
254
Kevadine suurvesi.
i
Kerad oli tulnud äkki niisuguse hooga, et pühkis
mõne päevaga lume niitudelt ja võttis põllud mustendama. Teeäärtes, karjamaal, isegi õues ja aias niri
sesid igal pool ojad, pane või tuhat vesiveskit käima.
Kuid selleks ei olnud poistel aega, sest igal sammul
oli nii palju uut ning huvitavat, et ei olnud aega
mõteldagi veskite ehitamisele. Kõigepealt kogunes
suur tiik Saare sauna ümber, nii et saun paistis veest
nagu tuletorn meres. Kui siis emal läks vaja kerilauda, ehitasid poisid parve ja tõid kerilauad saunakambrist ära veeteed mööda.
Sama päeva õhtupoolikul hakkas üle ajama
karjamaa kraav, vesi ulatus kopli mulguni, viis
alla truubi ja kõik lahtised tarakivid. Küll kat
susid poisid parvel sõites roikaid kinni püüda,
kuid see ei läinud neil korda. Kui hakkasid tulema
metsade veed, ujutas Mägiste altkopli nii üle,
et see lainetas nagu järv; sinna aga ei saadud juurde,
ei jala ega parvega.
Kärsitusega oodati, millal murrab kevad jõe ahe
lad. Siis alles saaks näha loodusjõudude mängu, nagu
ütlesid vanemad poisid. Igal vabal hetkel joosti jõe
äärde vaatama, kass jää juba läheb, kuulatati hinge
kiESni pidades iga väiksematki häält Veltsimetsa
poolt. Kauaks see enam kull ei jää, oli poiste otsus,
sest jääle kogudes lahtist vett, siia-sftma lõid süga
vad praod, mõnel pool võis kalda ääres näha lausvett,
sest jää oli tõusnud kõrgemale.
255
п
Ühel hommikul teatas Mägiste isa õuest tuppa
tulles:
„Juba Veltsimetsa pool laulab ... jää vist läheb.“
Seda ei lasknud Mägiste Ruudi endale kaks korda
ütelda; silmapilguga oli ta väljaminekuks riides ja
jooksis välja. Saare väraval hüüdis Kaljole:
„Tule ruttu, jää läheb! Juba Veltsimetsa pool
laulab."
Ise jooksis ta aga Kaljot ootamata jõe äärde. Vesi
oli öö jooksul palju tõusnud ja ujutas luhapoolse
kalda kaugelt üle. Üksikud jääpangad eraldusid jõe
kohalt ja kandusid laiali mööda luhapoolset veevälja.
Suuraasu käänu kohal oli aga jõgi veel täiesti kinni,
vesi voolas üle jää, osalt valmistas uut teed kõrvalt.
Veltsimetsa poolt kostsid saladuslikud hääled, seal
nagu undas ja laulis midagi... aeg-ajalt kohises
summutatult, siis jälle praksus ja paukus.
Juba tulid jõekaldale Saare poisid ja Mägiste isa,
kogunes muudki rahvast, sest jääminekut ruttas
vaatama igaüks.
Ikka rohkem ja rohkem jäätükke tuli alla ja ujus
laiali mööda luhta, kuna vesi näis tõusvat silmanäh
tavalt. Juba olid Suuraasu lepad mitu head jalga
vee all. Ülaltpoolt tulevad jääpangad ei pääsnud
enam luhale, vaid jäid peatuma leppade taha, mõne
jääpanga kangutas vesi jääla ja sinna see jäigi
lamama.
„Tänavu tuleb siin jälle ummistust," arvas Mä
giste isa. „Ja kui see siis kord siit pääseb, on ka Ala
saare veskipais läinud."
256
Tükil ajal ei muutunud aga midagi. Üksikuid jää
panku tuli endiselt Suuraasust alla, veski keerles
endiselt luha kohal, ei saadud aru, kas ta tõusis või
alanes. Saladuslikud hääled Veltsimetsa poolt kord
vaibusid, kord jälle kõvenesid. Poisid jooksid jõekal
dal edasi-tagasi, pildusid kaikaid vette ja püüdsid
lattidega jääd kalda küljest lahti kangutada.
III
Ja siis see algas. Lepad hakkasid tugevamini
õõtsuma jääpankade ja veesurve all. Keset jõge
murdis vesi tee läbi ja kohises nagu koses. Praginal
andsid kokkukuhjunud jääpangad järele, mõnele sai
veevool serva alla, kangutas siis kogu panga serviti
üles, vajutas veel tugevasti peale, kuni purustas tük
kideks hirmsa raginaga. Siis tulid uued pangad, ummistusid ja purunesid jälle. Tugev vool jooksis käänu
kohal vastu kallast, uuristas sinna sügava koopa,
siis langes pealt kõik pahinal sisse. Eemal, luha pool
murdusid lepad, jäid esiti põiki jäätükkide vahele,
siis tuli taga tugev hoog ja kandis kõik allapoole.
Nüüd ei kostnud hääled enam Veltsimetsa poolt, kõik
undas ja mühas siinsamas.
„Küll on veel ikka jõudu* küll on jõudu!“ imes
tasid poisid. „Kas said Alasaarel vesiväravad eest
ära või ei saanud? Säärane voog pühiks kogu paisu
jõelt."
Vastu õhtut oli ummistus läbi. Vesi alanes, kuid
vool oli ikkagi kiire ning rahutu, üksikuid jääpanku
läks alla vahetpidamata. Mõnikord kandsid vood
notte ja murdunud, isegi juurtega üleskistud puid.
17
Emakeele lugemik III
257
Siis tuli mõni lumelabidas, vana luud, kast... kes
teab, kust vesi nad kaasa oli võtnud. Nüüd oli jõgi
täis heinapepri — vist on kätte saanud mõne kuhjapõhja. Ei, ta on koguni heinaküüni kallal käinud, seal
ujub küünivärav. Ja mis kühm too sealt tuleb? Maja
vees? Ei... heinaküüni katus ja kokkumuljutud
seinad.
Esimesed lõokesed.
Lumi oli juba sulanud, ainult üksikud valged lai
gud paistsid põldudelt ja niitudelt, öösiti külmetas
veel veidi ja hommikuks oli see sulanud. Päike käis
kõrgelt, õhk oli selge ja seal eemal helendas ning
virvendas.
Meie ei püsinud enam toas, jooksime maja ümber,
aias ja käisime koplis ning metsas. Ühel hommikul
jooksime jälle tänaval — mina, Anni ja koer Pontu.
Meie kiikasime, Pontu haukus. Olime ülemeelikult
rõõmsad, ajasime üksteist taga ja käratsesime.
Sauna taga kukkus Anni maha, veeres selili ja jäigi
ülespoole vahtima.
„Mis sa seal vahid? Aja meid taga!“
Anni ei teinud meist väljagi.
„Hei, mis sa vahid seal? Tõuse üles, hakkame
jälle jooksma!“ hüüdsin talle teist korda.
Nüüd näitas Anni sõrmega taeva poole.
„Vaata ikka, vaata, mis ülal on!“
Seisatasin ja hakkasin vaatama ülespoole. Esiti
ei näinud midagi, aga siis silmasin seal ülal paljupalju tumedaid täppe. Neid oli suur parv. Kust nad
258
äkki ilmusid, seda ei tea, kuid keerlesid meie kohal,
siis hajusid üle meie peade, üle talu ja põldude, üks
siia, teine sinna ... Ja siis algas laul. Nüüd mõistsin.
„Anni, lõokesed on siin! Esimesed lõokesed on
siin! Kuule, kui laulavad!“
Anni tõusis üles. Kuulatasime — kogu taevaalune
kajas lookeste laulust: liiri-lõõri, liiri-lõõri... Siis
hakkas päike paistma veel soojemini, valgust nagti
heitis ülalt alla, meie nägudele, kätele, talukatusele ...
x
Jooksime tuppa ja hüüdsime juba ukselt:
„Ema, isa, esimesed lõokesed on siin! Küll lõõri
tavad!“
Varajane kuldnokk.
Õues nutab leinakask —sajab lund ja talv on vilu,
puudub kevadine ilu,
laanes luusib tuulispask.
Kase küljes Himukast.
Sajab lund ja sajab lund...
Seal on kuldnokk-linnukene, Aga linnukene väike
külmetumas tillukene —ootab, millal tuleb päike —
ta ei väsi ootamast.
ainult päikesest näeb und...
Kuldnokk väike kevadliud, Oota, oota, väike lind,
lendas siia, lendas sinna,
küllap peagi päike tuleb,
polnud kuhugi tal minna — talvetaadi silmad suleb,
lume all veel mullapind!
tõttab rõõmustama sind!
Leinakask — rippuvate okstega kask; luusima — käima
sihitult.
Vana varblane.
i
„Peremees kavatseb midagi/' tähendas kukk esi
mesena, sirutades uhkesti rinna ette.
„Aga mina tean, mida!" sirtsus vana varblane
kase otsast.
„Noh, arva ära, va tark! Ei, parem ära katsugi:
niikuinii ei oska sa arvata."
Kukk tegi näo, nagu ei saaks ta haavavaist sõ
nust arugi, ja et näidata varblasele oma põlgust, lak
sutas ta tiibu, sirutas kaela õieli, ajas noka pärani
lahti ja kisendas läbilõikavalt oma ainsat laulu:
„Kuke-leegu!"
„Oh sa rumal kisakõri," naeris varblane, kiigu
tades oma väikest keha, „on kohe näha, et arusaa
mist vähe, — sirts-sirts!"
Peremees oli tõesti ametis millegi kallal. Ta tõi
toast väikese plekk-katusega kasti, siis kuurist pika
ridva ja hakkas taguma kasti naeltega sinna külge.
m
Peremehe viie-aastane poeg seisis seal juures ja jäl
gis tähelepanelikult iga liigutust.
„Saab üsna tore, Sulev!“ ütles isa viimast naela
sisse lüües, „päris loss!44
„Aga kus on kuldnokad, isa?44 küsis poiss.
„Need tulevad varsti/4
„Ahaa, kuldnoka kast!44 hüüdis kukk, pannes tä
hele nende juttu, „seda ma mõtlesin kohe.44
„Oh sa rumal!“ irvitas varblane; „minule valmis
tatakse korterit. Sellest elust seal räästa all saigi
juba küllalt: tuul puhub seal läbi, on niiske ja õudne»
sugugi mitte mõnus. Tahtsin juba ammugi vahetada
korterit, aga ikka ei olnud mahti. Väga hea, et pere
mees ise aru sai. Tal hakkas piinlik ja siis valmistaski mulle selle majakese.44
Kõik panid peremehe teotsemist tähele: tallist
vaatas hobune, karvane Muri ronis oma onnist välja,
isegi vana hall kass tuli nähtavale.
„Eh, vana kelm!44 sirtsus varblane, silmates oma
vihavaenlast, kassi. „Mis sina, päevavaras, tulid siia?
Nüüd, vennas, ei saa sa mind enam kätte — jah!
Püüa oma hiiri ja vaata, kuidas mina löön omas maja
keses lulli!44 Nende sõnadega lipsas varblane ülessea
tud kasti, ainult saba vilksatas veel. Oma naisegi kut
sus varblane sinna järele.
П
Kastis oli varblasel väga hea ja soe korter. Ei
puhunud seal tuult läbi ega sadanud vihma peale, ja
sissekäigu ette oli kinnitatud kuiv kaseoks, kus nii
mõnus oli puhata. Varblase-paar seadis enda uues
261
korteris hästi koduselt sisse. Vanast räästa-alusest
pesast toodi kõik suled ja pehmemad osad siia üle.
Soojas pesas istudes tuletas varblase-taat nüüd
heameelega meelde oma mitmesuguseid õnnetusi.
Kord pidi ta kuski korstnas soojendades peaaegu ära
põlema, kord jälle uppuma, kord külmuma, siis juh
tus ta kelmi kassi käppade vahele ja pääsis vaevalt
eluga, — jah, palju häda ja muret oli ta läbi ela
nud ... Peaasi oli aga, et ülalt kasti juurest on kõik
näha. Kui kanadele tuuakse teri, jõuab varblane ikka
kõige enne juurde. Sööb oma kõhu täis ja viib oma
eidekeselegi terakese. Tal läheb korda natuke varas
tada isegi Muri söögist, kuni see ronib oma onnist
välja. Ja nii igal pool. Tükib hobuse ette, sigade küna
kallale, isegi köögis on ta käinud mitu korda.
Ш
Kevad jõudis ikka lähemale. Puhus nii soe tuu
leke, et sulas isegi varblase süda.
„Isa, kastis istub vana varblane," kaebas Sulev.
. „Oota, küll tuleb tema aule varsti lõpp!“ tähen
das isa, „hakid lendasid juba eile siia: tähendab,
varsti ilmuvad kuldnokadki.“
Ja tõesti, naabruses olev aed oli üle külvatud
mustade täppidega: need olid esimesed külalised
kaugelt lõunamaalt. Kogu öö ei saanud varblase-taat
magada, vaid pidas vahti. Aga ei juhtunud midagi
iseäralikku. Hommiku tulekul lendas mööda parv
vinte. Need olid rahulikud linnukesed, puhkasid, istu
sid kaskede otsas ja lendasid edasi. Nende järel tulid
hänilased — veel tasasemad: kõnnivad teid mööda,
262
kõigutavad sabu ega puutu kellessegi. Varblane oli
isegi rõõmus, nähes läinud-aastasi tuttavaid:
„Noh, vennad, kaugel käisite ?"
„Oi, kui kaugel! Kas siin oli talvel ka külm?“
„Väga külm!"
,.Noh. head aega, varblane! Meil ei ole aega."
IV
Hommik oli üsna vilu, kastis oli aga nii soe, et
varblase-eit magas magusasti. Vaevalt heitis varblase-taat kõhuli, ei saanud veel kinni silmagi, kui
kasti juurde lendas esimene salk kuldnokki.
„Hei, sina, roni välja!" käratas üks kuldnokk,
pead august sisse pistes. „Noh, liiguta end rutemini!"
„Kes sa niisugune oled?" kärtsus varblase-taat
vastu. „Mina olen siin peremees! Kasi edasi, või
muidu ... Ma ei armasta nalja!"
„Ah, sa pruugid siin veel suud!" Mis edasi sündis,
seda on hirmus isegi jutustada: üks kuldnokk hüppas
kasti, haaras varblase-eidel oma terava, naasklisarnase nokaga kraest kinni ja tõukas ta aknast välja.
„Appi, appi!" karjus vana varblane kõigest kõrist,
taganedes nurka ja kaitstes end kõigest väest; „röö
vivad — appi! Ära tapavad!" Kuidas ta ka vastu pani,
kuidas ta ka kiskles ja karjus, aga viimaks visati
temagi kastist häbiga välja.
V
Jah, häbi, see on halb! Iseäranis siis, kui teiste
ees kiitled, keksid, lobised. Kukk irvitas tema üle ja
ajas lõuad nii pärani, kui vähegi andis.
263
„Mis üle sa naerad?" sõimas varblane vastu; „ma
jätsin kasti ise maha: ta oli mulle liiga suur ja pra
gude vahelt puhus tuult sisse." Vaene varblase-eideke
istus aga katusel täiesti mahalöödult ja abitult. See
ärritas vana varblast veel enam. Ta lendas eide juurde
ja lõi talle nokaga pähe.
„Mis sa istud? Teed mulle ainult häbi! Läki va
nasse pessa ja lool lõpp!" Aga sugulased olid juba
asunud vanasse pessa ega lasknud vanameest lähe
dalegi.
VT
Siis kadus varblasepaar äkki kui maa aua. JNeid
ei nähtud tervel nädalal.
„Surid teised vist mure kätte," arvas kukk. Möö
dus terve nädal. Ühel hommikul aga ilmus vana varb
lane jälle tuttavale katusele.
„See olen mina, vennad!" sirtsus ta rõõmsasti;
„kuidas elate?"
„Sina, vanamees, oled ikka veel elus?"
„Tänan küsimast! Nüüd kolisin hoopis paremasse
korterisse."
„Võib-olla valetad jälle?"
„Ei valeta ühti! Head tervist!"
Seekord ei valetanud vana varblane küll mitte.
Ta oli tõesti asunud uude korterisse. Põllul seisis
hernehirmutis. Teiba küljes ripnesid mõned riidenärud, ülemisse otsa oli pandud vana kübar. Sinna
ehitaski varblane oma pesa. „Siin ei puuduta meid
keegi!" rõõmutses varblase-taat, kuid seegi ta ette
võte lõppes kurvalt. Varblase-eit haudus küll pojad
kübaras välja, aga korraga tuli kange tuul ja viskas
264
kübara ühes varblase pesa ja poegadega põldu mööda
laiali. Vana varblane oli parajasti kodunt ära. Tagasi
tulles leidis ta surnud pojad ja murest murtud eide
eest. Eit ei elanud pärast poegade surma enam kaua:
ei söönud enam, vaid istus kuski oksal terved päevad.
Nõnda surigi ta mure kätte. Oh, kuidas vana varb
lane teda leinas ja nuttis!
VII
Jõudis kätte hilissügis. Rändlinnud olid kadunud.
Vana varblane elas üksi lauda räästa all. Ta tundis
enese haiglasena ja jõuetuna, ei sirtsunud ega lobi
senud enam. Oli sadanud esimest lund. Väike Sulev
jooksis kelguga õue. Esimene asi, mis ta silmas valgel
lumel, oli vana varblase surnukeha. Vaeseke oli ära
külmunud. „Siiski on temast kahju,“ tähendas kukk
kanadele; „on nagu midagi puudus. Lendas teine
ikka igal pool ringi, sirtsus ja tükkis igale poole...
Õues on vana varblaseta isegi igav.“
Johannes Kõivomägi.
i
Johannes Kõivomägi — see on pikk nimi nii‘ väi
kese isiku jaoks. Veebruaris sai ta kaheteistkümne
aastaseks, ja vanem õde nokkis teda ikka, et ta kasv
minevat enam laiusse kui pikkusse. Kuid koolis tegi
see talle vähe peavalu, sest tal olid tugevad lihased,
ta võis kõige suurema poisi klassis põlvili panna. Et
ta aga oli rahuarmastaja ja esimene õppija klassis,
tundsid seltsimehed lugupidamist tema vastu.
265
Johannes Kõivomägi võis nii mõndagi välja kan
natada, ainult üht asja mitte, ja see üks asi oli kiitus.
Kui teda kiideti, sattus Johannes segadusse, punas
tas, vaatas abitult ümber; lühidalt — tal oli halb olla.
Kodus, isa ja ema juures, ei hellitanud teda keegi.
Vanemate arvates oli see iseendastki mõista, et
nende Hannes toob koju kõige paremad tunnistused.
Ja täna, sel märtsikuu pealelõunal, istus vana
Kõivomägi pilves otsaesisega supivaagna taga.
Praegu lõi kell pool neli, aga Johannes ikka veel ei
tulnud. „Vahest peab ta järele istuma/' ütles Anna
naerdes, „meil pidi hiljuti ka terve klass pärast tunde
kinni jääma, kuid õpetaja süda läks viimaks meie
palvete peale pehmeks."
Supp kanti ära, ja lauale ilmus seapea klimpi
dega — Johannese lemmikroog. Ema kuulatas, kas
uksekell heliseb. „Nüüd läheb talle kõik külmaks.
Kus ta ometi peaks olema?"
„Kes õigel ajal ei tule, selle söök võib jahtuda,"
porises isa.
Ema tahtis parajasti laudlina puhtaks raputada
ja seisis palkonil, kui ta silmas Johannest. See jook
sis, mis jõudis. Kui ta tuli lähemale, nägi ema, et
poiss oli üleni märg ja porine. Saapad ja riided —
kõik olid ühteviisi hallid, isegi ranits seljas oli porine.
Ema jooksis pojale vastu, kuid ka vana Kõivomägi
oli Johannest näinud ja astus aeda. „Noh, sa näed ju
peenike välja, mu poiss!"
Hannes tõstis oma siniheledad silmad ema poole
üles, kuid laskis nad kohe jälle süütundel langeda.
„Kus sa siis olid?" küsis isa rahuga. „Ah, seal, vee
266
ääres/' pomises Hannes kõrvale vaadates. „Sa tahad
vist ütelda: vees; ja see on sinu uus kooliülikond,
mille alles uueks aastaks said?" Hannes tõmbas
käega üle märja käise ega vastanud midagi. „Sul ei
ole aimugi, mis üks asi maksab ja et riideid ei tohi
rikkuda. See tarvis su juurest ära harjutada. Tule
minuga, mu poiss!" Ja isa Kõivomägi haaras Han
nese käsivarrest kinni ja tõmbas poisi tuppa.
Seal sai ta isalt tublisti riielda, ja kui riiete vahe
tusel ilmsiks tuli, et poisil ka hamba all kuiva kohta
ei olnud, pistis ema ta sängi, ilma et talle enne lõuna
sööki oleks andnud. Midagi ei saanud ta peale kolme
tassi kuuma kummelitee, ja Anna tõi talle salaja sii
rupiga määritud saiakese; Anna oli ikka kõige parem
Hannese vastu, kui selle käsi käis halvasti.
Kell seitse tahtis Hannes tõusta, oma ülesanded
ära teha ja õhtust süüa, — siis pidi ta kohe jälle
sängi pugema, ja enne magamajäämist tõi ema talle
veel tassi kummeliteed. „Et sul tahtmine kaoks
märtsikuus jääle joosta," ütles ema, kuna ta talle
„head ööd" soovides karmi suudluse vajutas higiniiskele otsaesisele.
II
Kolm päeva hiljem astus korraga direktor keset
joonistustundi teise klassi, mingi paber käes. Ta rää
kis mõne sõna õpetajaga ja näitas sellele paberit;
siis astus ta kõnetooli ning ütles iseäraliku, püha
liku häälega: „Pange pliiatsid käest; mul on teile
midagi ütelda." Väikestel võrukaeltel langes süda
saapasäärde, see lõhnas mõnest juurdlusest. Kui nad
267
aga märkasid direktori rahulikku nägu, said nad
jälle julgust.
„Johannes Kõivomägi, tule siia!“ ütles direktor.
Kõigi silmad pöördusid Johannese poole, kes oli
tumepunaseks läinud ja väga aeglaselt ronis oma pin
gist välja. Kui ta direktori ees seisis, tuli see kõne
toolist alla, pani oma käe väikese Hannese õlale
kusjuures tal tuli üsna madalale kummarduda — ja
ütles siis: „Armsad lapsed! Mul on teile jutustada
midagi ilusat. See puudutab teie priimust. Meie
Johannes Kõivomägi on esmaspäeval koduteel oma
elu kaalule pannes päästnud vallikraavist algkooli
õpilase Põllusaare. Tema isa kirjutab mulle siin seda.
Me oleme ikka teadnud, et meie Hannes on tubli
poiss, eks?“ — ,,Jah!“ hüüdsid poisid nagu ühest
suust.
„Võin ma nüüd minna oma kohale ?“ küsis Jo
hannes, kes kangesti häbenes. ,,Kohe,“ ütles direktor
naeratades, „anna mulle ainult oma käsi, mu poiss.
Sa oled toiminud kui tubli mees, ja ma tahan sinu
kui tubli poisi kätt raputada. “
Hannes vaatas suurte silmadega direktori otsa;
üheks silmapilguks lehvis rõõmus uhkus üle ta ümmariku punapõselise lapsenäo. Siis raputas ka klassi
õpetaja ta kätt ja ütles: „On küll alles pool, aga pange
vihikud kinni; täna pikendame vaheaega veerand
tunni võrra. “ Direktor kutsus Johannese veel kord
enda ette. „Mis ütles su isa selle kohta? Rõõmutses
muidugi väga?“ Johannes naeratas häbelikult. „Ah,
tema — ta ei teagi sellest midagi...“ Direktor vaa
tas imestudes poisi otsa. „Isa ei teagi sellest? Miks
268
sa talle siis ei rääkinud ?" — „Ah, mis sellest ikka
rääkida/' ütles Hannes ja kadus kaasõpilaste hulka.
Majakavaht.
i
Juta oli viieteistkümne-aastane, kui nad emaga
määrati majakavahtideks. See oli ennekuulmatu asi
ja juhtus nii:
Majakas oli ehitatud liivakünkaile, millest sõit
sid laevad mööda, öösi hoiatas majakatuli merimehi
ohtlike kohtade eest, sest laevad oleksid võinud
joosta liivakünkaile ja minna puruks. Majakaülemaks oli kapten Simm, kes elas siin oma naise ja
tütre Jutaga. Kapten Simm jäi aga kord laeva pääs
tes jalast ilma ega saanud sestsaadik liikuda trepist
üles ega alla. Juta ja ema käisid õhtuti süütamas ma
jakas tuld ja valvasid terve öö selle järele. Kõik läks
hästi ja kaevata polnud midagi. Kuid kapten Simm
suri, ja majakavalvuriks määrati uus vaht Tallin
nast. Teade sellest ehmatas kõvasti Jutat ja ema.
Nad pidid nüüd muidugi siit ära minema, aga kuhu?
Mure ja puudus ähvardas nende tulevikku. „Te peak
site saatma palvekirja," andsid naabrid neile nõu,
„ehk antakse majakavahi koht teile!" — „Kes meid
usaldab!" vastas Juta ema murelikult.
H
Mõne päeva pärast juhtus aga järgmine lugu. Õhtu
eel tõusis kange torm. Hakkas sadama, lõi välku ja
269
müristas. Enne keskööd pidi majakast mööduma rei
sija telaev, kus peal oli palju reisijaid. Ema ja
tütar istusid poole ööni oma toakeses ja käisid iga
veerandtunni pärast majakas tuld seadmas ja korral
damas. Kell pool kaksteistkümmend kärgatas õues
kõrvulukustav pikselöök ja kõik lõi valgeks. Juta ja
ema kohkusid väga. Korraga karjatas ema: „Juta,
vaata, majakalamp on kustunud: välk lõi vist torni.1
Mine, too ruttu köögist lamp!“ Tüdruk jooksis kööki
lambi järele. Sel silmapilgul kostis merelt kolme
kordne laevavile. „Laev annab märku, et tuld pole
majakas näha!“ hädaldas ema ja jooksis treppidest
üles. Juta oli ka varsti tornis, lamp käes. Laeva hädavile kostis veel paar korda, kuid juba seadis Juta
lambi peeglite vahele, mis heidavad tuld merele, ja
ema ning tütar ohkasid kergendatud südamega: laev
võis nüüd määrata oma kursi ega olnud enam häda
ohtu, et ta jookseb kinni madalikule. „Ema, laevatuled on juba eemal, liivakinkudest möödas!“ hüü
dis Juta, vaadates aknast rõõmsa ärevusega merele.
„Küll on tore!“ vastas ema käsi kokku pannes. Sel
lest, mis sündis sel ööl majakas, said kõik teada.
Avaldati üldiselt imestust, et naisterahvas ja laps
ei kaotanud pead ja päästsid laeva õnnetusest ja võib
olla hukatusestki. Sellest saadi teada pealinna maja
kate valitsuses, kuhu laeva kapten teatas sünd
musest ametlikult ja nimetas ema ning tütre tegu
kiitusega. Mõne päeva pärast sai ema Simm teate,
et uuesti nimetatud majakavaht on määratud teisele
kohale, selle majaka ülevaataja koht antakse aga te
male, ema Simmile, ja ta kohusetruule tütrele. Ka
270
lubati neile laeva päästmise eest rahalist tasu. Ema
ja tütar täitsid majakas korralikult ja hoolsasti oma
kohuseid ligi kakskümmend aastat.
Laevaõnnetus.
i
Tormisel ööl äratas kahuripauk rannaküla elani
kud. Kõigile oli selge, mis see tähendab. Mehed
jooksid randa. Eemalt paistis karilejoosnud laev.
Meeskond oli roninud mastidele. „Päästepaat vette!“
korraldas keegi julgemaist meestest. Mõne hetkega
oli lootsik vees ja mitu meest hüppas sisse, kuid puu
dus nende julge tüürimees Mihkel. Teda polnud ko
dus. Teda ootama jääda ei olnud aega, sest lained äh
vardasid iga silmapilk purustada laeva pihuks ja
põrmuks. Kaheksa meest sõudis mässavaile laineile.
Nad pääsid õnnelikult laeva juurde ja päästsid kõik
merihädalised lootsikusse peale ühe, kes istus kõrgel
masti otsas külmast kangena. Päästjad ei julgenud
minna teda alla tooma, sest torm läks järjest kõve
maks ja nende lootsik ei kandnud ka enam inimesi.
Nad sõudsid tagasi ja pääsid õnnelikult kaldale.
II
Vahepeal oli jõudnud koju tüürimees Mihkel. Ta
küsis, kas on kõik päästetud. Kui ta kuulis, et üks
mees oli jäänud veel masti otsa, ütles ta: „Mina lähen
teda päästma! Kes tuleb kaasa?“ Keegi ei olnud nõus
ühes minema. „Võimatu on teda päästa,“ arvasid nad.
271
Mihkel hüppas lootsikusse. „Siis ma lähen üksi,“
otsustas ta. Siinsamas jooksis mere äärde Mihkli
vana ema ja palus poega mitte minna. „Mõtle sellele,
et su isa hukkus meres ja, kes teab, ehk on Villemgi
juba merepõhjas, ja nüüd tahad minna sinagi!“ Villem oli Mihkli noorem vend. Ta oli läinud aastate eest
merele ega olnud andnud endast juba kaheksa aastat
elumärki. „Mõtle oma vanale emale!“ hädaldas ema.
„Aga see seal masti otsas!“ hüüdis Mihkel, „võib-olla,
ootab tedagi praegu tema ema!“ Ema jäi vait ja neli
meest hüppas lootsikusse. Torm möllas hirmsasti ja
lootsik pääsis väga visalt edasi. Kui nad jõudsid pä
rale, oli laevakere juba vee all. Mihkel ronis masti
otsa, et tuua alla külmast kangeks jäänud mees. Suure
jõupingutusega õnnestus tal see ja ta kandis õnnetu
lootsikusse. Nüüd sõuti kiiresti kaldale. Jõudes maale
hõikas Mihkel: „Mõtle, ema, see oligi Villem!"
Kevad.
Nüüd juba tulnud kevad kodutalus,
ja aiast koplisse on vooland veed.
Nüüd õues joosta võib ju paljajalu,
ning vabad põllud, mängumaad ja teed.
On mahlakaske vares pesa punund,
ja hõiskab laulurästas karjamaal.
On erksalt hiirekõrvul lepikud ning salud,
ja õhtutaevas kaua valendab.
272
Nüüd jälle ärkab karjarajal rohi,
ja juba lambaid välja lasta saab.
On vanal lõhmusel nüüd teine kohin,
ja päiksepaistel sirutab end maa.
Samm aeglane ning põues lootus vaga,
nii pehmel mullal astub külvaja...
Kes käib nüüd kodunurmel adra taga,
kus iga peenart, kivi tundsin ma?
Kuis tugevalt siis käsi ohje pidas,
ja kevadpäikses läikis hobu selg!
Kui linnuparv mul ikka kannul sibas,
nokk ussikesi täis, kuid silmis — pelg!
Ja kui ka kaugele on jäänud kodurajad
ning adra järel astub võõraski,
mu südames nüüd kevadkutse kajab,
mis hüüab kodukohta tagasi.
Vihm.
Pilv teise pilve varju kaob,
päev hele heitleb, vilgub.
Süs krabisevad puude raod,
vihm juba alla tilgub.
Veetorust kostab vulks ja vulks,
vett kogub toobrikere.
Ja rentslis jookseb sulps ja sulps
nüüd kogu lastepere.
Vihm tuleb, läheb, äkki kaob,
jääb niiskus taime juurde.
Päev vihma hallid pilvepraod
viib taevapõhja suurde.
Õhk sädeleb kui kiirtevihm,
päev helgib pilverünkal.
Õrnroheliseks mullakiht
pea muutub põllukünkal.
18
Emakeele lugemik П1
273
Aprill.
Päike särab, rohi tärkab,
metsakünka! üksik liii,
ojas kalakene ärkab, —
meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi, —
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
„Palja jalu veel ei või!
Maa vast hakkab tahenema,
päike vaevalt lume sõi.
Veel on kiiSma ööde põues,
hämar-halla koidikul,
olgugi et päeval õues
päike soe kui juunikuul/*
Tahenema — kuivama.
Karjalask.
Lükati pärani lahti
lauda logisev uks,
väraval pidasid vahti
Eno, Allu ja Tuks.
Äkki käis vadin ja värin,
lendas sõnnik ja põhk —
lammaste must-valge kari
jooksis õue kui õlile.
274
Päikese kõditus villas,
aega polnud neil teps,
õues kui ringi neid pillas
käbe karglus ja keps.
Kari veel kärsitult ammus
just nagu pasunakoor,
iõgistas lõõgu ja tammus —
kutsus kevade noor.
Vaevalt, näe, tulema mahtus
uksest jõuline härg —
lõpmetest pudeneb vahtu,
nina künast veel märg.
Kaabib künnismaad kalki,
rüüpab räästavee-nõust,
keerutab kaela kui palki —
sarved lõhkemas jõust.
Ammub, et küla sest rõkkab,
lehmi kui õues näeb.
Karjamaa päikeses lõkkab —
sammud sinna nüüd säeb.
Karjamaa värav ju käuksus
alla tanumast Imik!
Järel veel penide läuksn,
vitsa vihin ja hõik.
Taas nende maailm on valla,
lõõg nüüd hoida ei saa —
rüsinal rinnakust alla,
nii et müdiseb maal
Võsikus vadin ja värin,
looka painduvad puud,
kahlab kus kärsitu kari,
lahti sõõrmed ja suud.
Tervitus kevadele.
Tervitan kevad, sind — päikest säravat
kõrgel sinava taeva teel!
Avasid külluses kuldsed väravad
metsadel, mägedel, veereval veel.
Päike, sa soojendad, äratad, elustad —
sinult see looduse uuestisünd!
Talised hanged vetena surevad,
vabadel põldudel algamas künd.
Kohtamine Staliniga.
Vanal Arinal oli poeg Vasja. Vasja sõitis steppi
kündma ja külvama. See oli suurte lahingute päevü
Tsaritsõni all. Kogu stepi lagendikul oli näha jalaja ratsaväepolke, kes seadsid end valmis lahinguks.
Neid juhtis seltsimees Vorošilov.
Täna tuli Vasja põllult tagasi varem, saduldas
hobuse ja läks ühes teistega lahingusse.
Nüüd algasid vanal Arinal töörikkad päevad. Ta
hoolitses haavatute eest, küpsetas kukleid punaarmeelaste jaoks ja kandis neid ka kaevikuisse. Ta
leidis seal oma Vasjagi, toitis teda, kostitas teisi
sõdureid ja isegi seltsimees Vorošilovit ennast kos
titas mõnikord oma maitsvate kuklitega.
„Mu armsad pojakesed/* rääkis ta lahkesti punaarmeelastega.
Ta tuli otsima kaevikuisse, aga seal polnud ke
dagi __ seisis seal ja ruttas siis minema, vanadusest
vankudes, komps käes, steppi — kaarikute ja hobuste
jälgede järele — läks otsima oma Vasjat.
276
Ta rändas kompsuga mööda raudteed ja igal pool
nägi sõja jälgi, Kord peatasid teda madrused. Ärina
teatas neile, et otsib oma poega Vasjat. Lustilised
madrused esitasid eidele ühte, teist, kolmandat Vas
jat. Aga ta ütles, et tema Vasja on parem. Siiski kos
titas kuklitega neidki ja läks edasi — jaama poole.
Raudteejaamas valvas ta poeg Vasja väikese punaste
partisanisalgaga. Sinna raudteejaama sõitis soomusrong, millel oli seltsimees Stalin.
Soomusrongist möödudes kuulis Ärina korraga,
et keegi rongil nimetas tema poja nime. Ta vihastus
ja hakkas nõudma, et tal lubataks näha oma lihast
Vasjat. Kära peale tuli välja staabivagunist sms
Stalin. Naine jooksis tema juurde.
„Pojake!“ palus ta Stalinit. „Aita mul leida
Vasjat!“
Naeratades käskis Stalin tunnimehel lasta staabivagunisse õnnetu naise. Ema ja poja kohtamine sün
dis Stalini juuresolekul. Poeg rääkis emale, et neil on
tähtsad lahingud ja pole aega palju rääkimiseks
koduste asjade üle.
Aga Stalin pani eide laua juurde istuma, valas
temale ise kruusi teed, ja liigutatud ema tegi lahti
oma kompsu maiustustega, kostitas poega, kostitas
Stalinit ja kõiki staabi seltsimehi oma kuklitega, ise
sealjuures rõõmsasti rääkides:
„See on sulle, pojake, aga see on sulle, pojake ..
Kaua ei saanud emake olla külalisena oma poja juu
res. Soomusrong hakkas valmistuma lahingusse ja
liikus edasi.
277
Hei, seltsimees!
Leek südames, hinges, ei alandust näos,
me julged, ei paindu me piht.
Meid innustab võitlus! Meid ühendav seos
hüüd võitlusse. Selge me siht.
Eks punalipp võimsalt me julgusta marssi.
Hei, seltsimees, siht saabub varsti!
Suur sõprus, töövennad, -õed, ühendab meid,
leek südames, hinges ja näos.
Pea küsimus otsustav kohustab meid.
Süs vastuse anname teos!
Eks punalipp võimsalt me julgusta marssi.
Hei, seltsimees, siht saabub varsti!
Innustab — õhutab.
Adra tagant lenduriks.
Kuulus lendur Vodopjanov jutustab oma eluloost
järgmist:
„Sündisin kehvas talupoja-perekonnas. Seitsme
aastaselt oli mul suur igatsus karjaseks saada,
sest mulle meeldis piitsa plaksutada. Karjast minust
siiski ei saanud.
Algas kodusõda ja ma astusin vabatahtlikult
punaväkke. Liinil nägin alles esimest korda autot ja
otsekohe tekkis mu peas soov õppida autojuhiks.
Hakkasin hoolega õppima ja aasta pärast saingi auto
juhi kutse.
278
Kahe aasta pärast avanes mul võimalus lennu
kiga sõita. Olin siis kakskümmend kolm aastat vana
ja mul tekkis suur tahtmine õppida lenduriks, kuigi
puudus haridus. Teatavasti aga peavad lenduril olema
suured teadmised, ja et seda puudust kõrvaldada, hak
kasin hoolega õppima. Mind aitasid heatahtlikult
meie valitsus, partei ja seltsimehed. Käisin neli aas
tat koolis ja töötasin nii, et tundsin põhjalikult iga
lennuki pisimatki osa. Minu hea õpetaja Spirini abil
töötades omandasin varsti kõik vajalikud teadmi
sed — ja eksamite sooritamisega sai minust lendur.
Meil on palju lendureid ja nad lendavad hästi. Mul
aga tekkis soov lennata kõrgemale ja kaugemale kui
keegi teine. Püsida kõige kauem õhus ja lennata
sinna, kuhu veel keegi pole lennanud, s. o. Põhjana
bale. Hakkasin tegema ettevalmistusi Põhjanabalennuks, mis kestsid kaheksa aastat. Muuseas luge
sin läbi hulga raamatuid, mis rääkisid põhjamaadest.
Siis tõusin ühes oma hea õpetaja Spiriniga lennu
kil H170 õhku ja lendasin Põhjanabale. „Meie all Põh
janaba !“ — See teade lõi maailmas laineid.
Minu suurim unistus oli täidunud!“
Nõukogude lendurite marss.
On muinasjutud hävitanud võitlus,
nüüd meie päralt pilvedeni ruum.
Meie lennuks terastiivad andnud mõistus,
ja linnu südameks on mootor uus.
279
Nüüd üles,
üles ja üles viib terasest lindude lend,
ja iga propelleri süles
me piirid on kindlustand end.
Kui tõuseb õhku lendurite rinne,
lend algab enneolematult pikk —
las’ näevad kõik, et võitmatu ja kindel
on proletaarne õhulaevastik.
Nüüd üles,
üles ja üles viib terasest lindude lend.
ja iga propelleri süles
me piirid on kindlustand end.
Hei, küttur, tehasahju süsi pillu!
Tükk-tüki haaval murduvad söekillud
mu jalge ette musta pigina.
Mul pale kattund halli higiga:
kild mulle killult tahma näkku pillub.
Ma võimsaid jagan hoope visalt
söekihtidesse tundes tulises:
malm tehaskatlas rutem sulaks keeb,
kui süsi ahjudele anda lisa.
Tükk-tüki haaval murduvad söekillud
mu jalge ette kihist — kisaga.
Laest savi karastavaid pisaraid
mu kaela tilkadena alla pillub.
Kui keerulistes muti aetud käikes
mu ümber vagonetid vuravad.
Kett söega kaste kerib põravalt
maapinnale, kus helendamas päike.
280
Tükk-tüki haaval murduvad söekillud
kui rõõmukisal, kurus raksuvas
ja haamrilöögi vastukajas praksuvas:
Hei, küttur, tehasahju süsi pillu!
1. mail.
Punane me lipp on eel,
Üks meü süda, üks meil meel,
lippu kannab kindel käsi.
üks meil kindel võitlustahe.
Tulgu vastu kuulirahe,
Ruttamast ei meie väsi.
töölisklassi jõud on vahe.
Julge jalg ja kindel käsi,
Hulki liitub, lütub veel!
käime tuleviku-teel!
Punane me lipp on eel,
töölisvägi võitu sammub.
Lahingut me oodand ammu.
Murdma vägivalla rammu
lähme tuleviku-teel!
Kolhoosilaul.
Veel ei vaikinud ööbikud võsas.
Veel ei värvinud päikene maad.
Rõõmsa lauluga hommikul rõõsal
astus põllule künnibrigaad.
Kajab julge lauluhüüd,
koos brigaadis sõbrad nüüd.
Tugev, noor ja võitmata
meie enamline maa!
Meie laulud on lahingus hoitud,
meie rõõmud on valminud töös,
et me väljad kui kumavad koidud
viljakullaga kiirgama lööks.
281
Iga tööpäev, iga päev
kaalukam on meie käes.
Tugev, noor ja võitmata
meie enamline maa!
Tõusku koidud kui lauludki südid,
meie rõõmul ei leia nad äärt.
Ja kolhooslik hoolikas sügis
astub jõukana nurmede päält.
Saabub rikas viljasaak,
viljavoorid otsata... !
Tugev, noor ja võitmata
meie enamline maa!
Mahlalaskmine.
i
Minul juhtus kevadel üks üsna veider lugu, millest
teile siin tahan jutustada. Tegelasteks selles loos
oleme kahekesi sõber Juntsiga.
Olen varemail kevadeil vahel käinud maal onu
pool ja seal näinud mahlalaskmist kaskedelt. Seda
tehakse nii, et kõigepealt valmistatakse mahlajooks
mise tila parajast puutükist: selle üks ots on ümmar
gune, ümmargust otsa läbib paras auk, mis avaneb
tila lahtisesse rennisarnasesse ossa. Kui nüüd puu
rida kase sisse paras auk ja lüüa tila ta ümmarguse
otsaga selle sisse, siis hakkab läbi tila augu nõrisema
kase sisemusest mahla, mis mööda tilarenni tilgub
allaasetatud nõusse. Kui on hästi krobelise koorega
kask, siis on mahl magus, et tahab keele alla viia.
282
II
Meie tagaaias kasvaski hästi jäme kask ja sel oli
krobeline koor. Päeval meisterdasime tila valmis.
Päris mahlalaskmine jäi järgmiseks päevaks. Aga
sel päeval juhtus nii, et isa askeldas kogu aja aias
— juuris külmavõetud põõsaid ja istutas uusi. Tema
nähes me aga ei julgenud puuriga minna kase lähe
dalegi.
Ja leppisime seepärast kokku, et läheme ja paneme
mahla jooksma alles õhtul pimedas, kui keegi ei näe.
Et nii ongi parem: saame hommikul enne kooli
minekut juua magusat kasemahla.
Kui siis õhtul kell oli juba kaheksa läbi, hiilisime
kumbki oma kodunt meie aeda. Minul oli kaasas tila
ja puur. Juntsil aga ämbrisarnane mannerg mahla
jaoks.
Aias oli juba pime; polnud karta, et keegi meid
näeb. Seevastu aga oli üsna külm, nii et võttis nina
vett jooksma — nagu oleks see mahlakask ise — ja
sõrmed kangeks. Aga kõik see ei takistanud meid.
„Kas arvad ikka tõesti, et su isa ei hakka kiruma,
kui ükskord näeb meie mahla-allikat?“ päris Junts
ärevalt.
„Mine ikka!“ rahustasin mina.
Ning siirdusime siis aia tagaäärele, sinna, kus
kasvab kask. Pidime tegema ruttu, et meie kauane
äraolek ei ärataks kahtlust ega tuldaks meid otsima.
Ning mis seal siis nii pikka aega sekeldada oligi.
Teadsin ju, kus see kask seal aia ääres teiste puude
hulgas kasvab, läksin sinna ja panin puuri käima.
Puurimine läks mu käes, nagu oleksin vana puusepp283
meister — isa tööriistade hulgast võetud puur oli
hästi terav ja kohe nagu ise kiskus kase sisse. Polnud
teha muud kui aga pöörata teda. Ja toores puutüvi
ise oli ka päris pehme ning mõnus puurida, auk nagu
aina sulas sügavamaks.
Mahlaauk kases oligi valmis. Nüüd uuristasin
sellest veel puurimislaastud ja lõin tila sisse. See
sobis sinna parajalt tihedasti — kõik oli korras.
Kähku veel ämber tilaotsa alla ja hakkasime ootama
mahlatilkade ilmumist.
Ootasime ja vaatasime, katsusin näpugagi ■
aga tila jäi niisama kuivaks, kui ta oli olnud enne
sinna löömist. Mida hullu pidi see küll tähendama?
Raputasin pead ega osanud midagi arvata.
Junts, vilgas ja nupukas mees, aga arvas teraselt:
„Ära muretse midagi. Ma tean küll. Kas sa siis
ei märka, et täna õhtui on päris külm
eks see
mahl ole ka seal puu sees kinni külmunud nagu
iga vesi...“
Mul läks süda kohe kergemaks. Otsustasime oma
mahlasaaki tulla korjama alles järgmisel päeval
pärast kooli, sest päeval on juba soe ning mahl liikvel.
Ш
Järgmisel päeval koolist tulles, veel enne tuppa
minekut, oli meie esimene käik kohe aeda — vaa
tama mahlakaske.
Ja mis me nägime? Minu isa askeldas seal
mahlakase lähedal — endal imelik poolnaerune, poolpahane nägu peas. Meie kahekesi tahtsime kaduda,
aga juba oli isa meid näinud ja hõikas:
284
„Hei, võrukaelad, tulge aga nüüd siia ja vaadake
ise, mis te olete teinud. Ning seletage, miks te mu
kastanipuu ära rikkusite!“
,,Ka-ka-ka-kasta-kastanipuu-u!“ kogelesin lähe
nedes. „Mis kastanipuu? Me ju panime kase mahla
jooksma!“
„Kase? Mis sa räägid? Näe, kask siin kastanipuu
kõrval on päris terve.
Mahla jooksma? Aga kes seda on ennem kuulnud,
et mahla lastakse kastanipuust, millesse olite puuri
nud augu ja löönud tila! Kiskusin selle välja ja top
pisin augu torvatakkudega täis, et puu ei hakkaks
põdema. Kui te tahtsite kasemahla saada, miks te
siis tila lõite kastanipuusse ?“
Oi seda häbi, oh häbi! Õhtul pimedas ja käsi
kaudu polnud ma osanud teha vahet kase ja kastani
puu tüve vahel ning olin kase asemel puurinud augu
kastanipuusse ja löönud sinna ka tila. Seepärast
sealt siis nüüd ei hakanudki mahla nirisema! Sele
tasin nüüd isale puhtast südamest kõik. Isa naeris
— ning tõmbas siis äkki sealt aia äärest kase tüve
najalt risud, — ning oi imet! Isa ise oli pannud ikka
selle päriskase mahla jooksma ja ulatas nüüd täisnõrgunud mannergu meile, et proovige ja jooge...
Ema süda.
Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on pelgupaika leidnud seal.
285
Kas ema südant tunned sa?
Nü õrn, nii kindel, muutmata!
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab.
Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
kui kõik sind põlg’vad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad:
Siis ema süda Ilmsiks lä’eb,
siis veel üks paik suli’ ilmas jääb,
kus nutta julged igal a’al
truu, kindla ema rinna na’al.
Mõnd kallist südant kaofsln,
mis järel nuttes leinasin.
Aeg andis teised tagasi:
ei ema südant — iialgi.
Üks suu
286
Üks suu, nii vana
kui mullake;
ja mõttes nägu,
nii vagune.
NII aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kollane.
Ja mõttes nägu,
nii aus ta,
nü vaikne, valul
ja sõnata.
See on mu ema,
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake!
Sinilill ja nurmenukk.
Metsa all üksi sinililleke...
Nooruke nurmenukk tõstis pead,
küsis: „Kuidas elad ka, velieke?
Kas kevadeiimad on ilusad, head?“
„Tänan küsimast, kulla-kukuke!
Küllalt sooja ja küllalt päiksekest.
Nüüd sa seltsiks mul, nurmenukuke,
ootame pääsusilmakest väiksekest/*
Sinililled.
Väike Heli ootas igatsusega kevadet. Ja nüüd ta
peaaegu on saabumas, sest vend Ain viis juba puhke
päeval pudeli vahtra otsa. Ta pistis värskelt murtud
oksa otsa pudelikaela ja sidus pudeli siis oksa külge
kinni. Oksast hakkaski kohe tilkuma suuri pisaraid
kui pärle. Seda nähes Heli süda läks kurvaks, la
mõtles, et vaher nutab sellepärast, et nad talle haiget
tegid, murdes ta oksakese katki.
Helil oli sellest kahju ja ta silitas hellalt vahtra
krobelist koort oma väikese käekesega ja palus, et ta
kannataks nendega, sest nad tahtsid ju nii väga
maitseda tema mahla, mis pidi olema imeväärselt
magus ja karge ning puu lõhnaga.
Hang, mille otsas nad seisid ja kust nad talvel
nii mõnegi toreda allasõidu olid teinud, oli veel prae
gugi aiakõrgune ja nad said temaic puuciutada isegi
kõrgemaid vahtra oksi. Suvel nad ei Küündinud
madalamatenigi, ka üles hüpates mitte. Kõrgest
hangest hoolimata vaher juba elas. Seal tilkus tema
287
elumahl pudelisse, tähendab, kevad pidi olema päris
lähedal.
Varsti saabus päev, kus päike oli varjulistest
kohtadest sulatanud lume ja seal oma soojade kiir
tega välja meelitanud esimesed õrnrohelised rohu
libled. Nüüd pidi kindlasti juba metsaserval olema
ka sinililli.
Julgesti astub Heli suure metsa poole, mille all
hämaruses valendab veel lumekoorik. Ta teab, et seal
teisel pool metsaserval leidub sinililli, sest sinna ei
pääsnud külm põhjatuul juurde ja sealt ajas ka soe
päike varem kui mujalt lume minema.
Oo, sealt paistabki juba valgust suurte puude
vahelt ja on kuulda ka linnukese laulu, kes vist seal
päikese käes puuoksal kiikudes vidistab: di-di-di-dindin-diit. Seal on see koht, kus peaks Heli arvates
leiduma sinililli. Ja nagu ta arvas, vaat avadki talle
siit sinililled vastu. Nad on arglikult pistnud oma
ninakesed sambla ja kulu vahelt välja. Helil on pisut
kahju neid noppida, sest nad vaevalt ju alles said
välja mustast mullapõuest päikesesoojuse kätte. Heli
otsustab neid ilusasti hoida, panna nad kodus külma
vette. Noppima peab neid siiski, sest emal on sünni
päev ja siis on emale rõõm anda lilli. Varsti on peoke
lilli täis, esimesi ilusaid kevadelilli, ja Heli läheb koju.
Vurinal mu ette teele
lendab sõber ammune,
sinipea ning punapugu,
kärmas, väike linnuke.
Mis sa piilud mind, pea viita? Pesa sui vee! praegu alles
Tunned ära? Muidugi!
vana kirsi harudes.
Olime ju naabrid mullu.
Ootasin sind mõnda aega,
тя.ы-я.п sind, linnuke!
kus sa olid, väikemees?
Aga väikemees ei vasta,
Kuulan vaikselt, süda paisub,
vurinal ta jälle puus.
Ümberringi lõhnab maa.
Kohe kostab laulusärin.
Sõber puult kui kulda külvaks
Tuttav laul, kuid—kevad imslKevade, oh kaunis sa!
selga. Must astus pikkamööda edasi, aga oh häda,
kuidas Juku kisendas! Väikesed käsivarred põimusid
Musta kaela ümber, müts kukkus maha ja ratsanik
ise oleks mütsile järele läinud, kui mina poleks appi
jõudnud.
Kõik naersid ja Must vahtis hämmastunult meie
kangelast.
Hiljem aga sai vennas kõik trikid selgeks ja istub
nüüd hobuse seljas kui päris ratsanik.
Suvi lähenes lõpule ja me pidime kolima linna
tagasi.
Kui hommikul hakkasime ära sõitma, sattus
vennake veel kord kimpu. Ta jooksis lauta vaatama
emist, kel olid põrsad. Ei tea, mis ta seal koperdas,
aga siga pääsis aedikust välja ja kippus Juku kallale.
Poiss jooksu, siga taga. Tige emis on väga ohtlik
vaenlane ja juba oli püstihäda käes, kui Juku viimaks
pääsis värava taha.
Karjane tuli naerdes vastu ja viis notsu tagasi
põrsaste juurde. Karjasele siga ei olnud tige.
Kui sõitsime talust, paistis päike. Järvepind
virvendas, puud kohisesid ja linnud laulsid.
Kanaaias askeldasid virgad kanad. Kukk käsutas
neid ja hüüdis oma kanaprouale:
Kogu kokku, kogu kogu!
Kana küsis:
Kogu kogu, kokku? Kogu kogu kokku?
Kogu, kogu, kogu, kogu, ütles kukk.
Tee tegi käänaku ja kaunis suvikodu kadus kol
tuma löönud puude taha.
290
Pääsukese laul.
Midli-Madli,
Kudli-Kadli,
tiivad valla:
räästa alla
teeme uue maja!
Savi, kõrsi vaja:
kraavilt ja niidult nopi,
mõõda ja loo ja kopi,
nokas helin,
päikse kõlin —
viidit-viit,
sealt ja siit,
virr!
Midli-Madü,
Kudli-Kadli,
sulgi toome,
vaipu koome!
Laulan metsa uue:
eit, sa mune, mune!
Haume siis lauldes pojad,
söödame suureks pojad:
tiivad õue,
laulud põue:
tsiivit-tsiit,
nurm ja niit,
tsirr!
Midil-Madli,
Kudli-Kadli:
hiilib sügis,
murdja nugis,
kannul tuuled kanged,
pakane ja hanged!
Põgeneb kuldne päike.
Kokku nüüd, suur ja väike,
järgi tema,
isa, ema,
piirit-püt,
ära siit,
põrr!
291
SISUKORD.
Märkus: Laulud on märgitud *-ga.
Lk.
* Laul Stalinist............................................................................................
3
* Punaarmee tulek pealinna. A. Sakk ...............................................
4
Töörahva vabariigi sünd. A. Sakk ...............................................
6
* Väike Mall karjas. J. Oro ...................................................................
8
Riia ja Indrek. А. H. Tammsaare......................................................
9
Hädaohus. O. Luts.................................................................................
* Kui ma olin väiksekene. Rahvalaul.................................................. 16
Heinal. Redik Soar............................................................
17
Niidumasinal. M. Nurmik ....................................
19
Vabrik. J. Parijõgi................................................................................. 22
Mäidu ja Miku. Mait Metsanurk ...................................................... 24
* Sügise tulekul. J. Oro........................................................................... 26
Veetilga elukäik. C. R. Jakobson...................................................... 27
Lõunamaale. J. Parijõgi ....................................................................... 29
* Sügisene. Jaan Kärner .................................................................. .. • • 93
Päikese poole. J. Šmelev ....................................................................... 33
Eksinud. Teuvo Pakkala...........................
38
Veskil. J. Parijõgi.................................................................................... 42
Kodutul’ed. J. Parijõgi........................................................................... 46
* Tuuled nüüd puhuvad ........................................................................... 4S
Madu ............................................................................................................ 49
Seenel. August Sakk................................................. ...................•••
52
* Hilissügisel. O. Amon ........................................................................... 56
* Oktoobrirevolutsiooni mälestuseks. Kersti Merilaas................. *56
Oktoobrirevolutsioon. A. Sakk .......................................................... 57
Esimene õpilane.........*.............................................................................. 59
* Ehitame. A. Lükin.................................................................................. 61
Sepapajas. T. Braks......................................................................
61
Paadisõit. A. Mälk .................................................................................. 64
Suur lind. Ivo Kari.................................................................................. 74
Kluttkõrv ................................................................................................... 78
293
Lk,
* Lume ootel. Heino Tepp....................................................................... 81
Hülgejahil. E. Moldov..................................................... ................... • 82
Lumesõda. O. Luts.................................................................................. 84
* Laste talvelaul. Leo Mõtus.................................................................. 88
Lumememm. A. Kivikas ....................................................................... 88
* Mäest alla suuskadega. O. Amon...................................................... 91
Aino kootud kindad. J. Parijõgi........................................................ 92
* Lapsepõlv. Rahvalaul
........................................................................... 96
Imelik puder.............................................................................................. 96
Torm merel. E. Moldov......................................................................... 98
Talvine jalutuskäik metsa. G. Põldmaa ......................................... 100
* Mets talvel. A. Randvere....................................................................... 103
Suuskadel Vallastesse. J. Parijõgi...................................................... 104
* Suusatee. H. Nääris ............................................................................... 112
Retk jääle ...................................................
ИЗ
Hunt ja kass ............................................................................................ 114
* Meie maa. J. Mikiver.............................................................................
115
Kohtamine juhiga.........................
116
Mihhail Kalinini elust............................................................................. 118
Talve veetmine põhjanabal.................................................................. 119
* Meil on suusatada tore. O. Amon...................................................... 123
Juhtumus raudteevagunis. Fr. Gansberg......................................... 123
Väike leidur. E. Erk ............................................................................. 128
* Lumimees. Ed. Visnapuu....................................................................... 131
Hunt....................................
131
* Kuuske toomas. Paul Leevi .............................................................. 134
Metsatööliste juures. Z. Jürisson ..................................................... 135
* Talvine tihane. J. Liiv........................................................................... 137
Illimari talv. Fr. Tuglas...................................................................... 137
Lendur Vodopjanovi kirjad.................................................................. 139
Juhtumus Jassiga. M. Gorki.............................................................. 141
Jussi kitsetall. A. Laitakari.......................................................
146
. Vanas koolis. A. Kitzberg..................................................................... 148
* Uiskudel. J. Sütiste .......................................*...................................... 152
■ Soo põlemine .......................
153
! Töösangar jutustab ............................................................................... 159
* Sepp ........................................................................
161
Kuidas õppis Lenin. M. Zoštšenko...................................................... 163
. Ahvid ja kuu. E. Prima......................................................................... 166
294
Lk.
*
*
*
*
*
Karjamuska. A. Köögardal ................................................................
Sula. M. Under........................................................................................
Tuisuga. Tagarand ...............................................................................
Talvel. J. Oro..........................................................................................
Uisutamas. A. Taar................................................................................
Lenini poolt saadetu...............................................................................
Vorošilovi küttide laul.............................................................................
Kongil. E. Mariste ...........................................
Kolm poega ..............................................................................................
Lõvi ja kutsikas......................................................................................
Nälg. J. Parijõgi............................................................................. .. • • •
Pardiema mured ......................................................................................
Sõitsin omnibusel. J. Parijõgi..............................................................
Arno esimene reis. J. Parijõgi............................................................
Seltsimees ...................................................................................................
Karl Marx...................................................................................................
* Uus kodumaa. Leho Soerd ............................................................ 200
Neljajalgsed sanitarid. E. Boronina ............................................... 201
* Merest ja majakast. Vladimir Majakovski..................................... 203
Iljaningen ........................................................................................ 201
* Noortele sõpradele. H. Kallus...............................................................206
Noore kure juhtumused......................................................................... 206
Karupojad................................................................................................... 211
Tütarlaps ja seened. L. N. Tolstoi...................................................... 213
Silmad ja kõrvad...................................................................................... 214
Eskimo koer.............................................................................................. 217
* Laul Vorošilovist .................................................................................... 220
Kandurid. M. Zoštšenko......................................................................... 221
* Sepp. Enno-Lembit Mihkelsaar.......................................................... 227
Tuul ja mänd. A. Aret............................................................................. 227
* Kes see tuli?
E. Kolks............................................................................229
Kevad. R. Roht........................................................................................ 229
Juhan-Kull ja rebane. J. Jäik.............................................................. 231
* Kolhoosiväljad. A. Saar ....................................................................... 235
Kebasepoegade elu urus. R. Roht...................................................... 235
Kägu..................................................................
240
Esimest korda linnas. J. Parijõgi........................................................ 242
Tänavat siliutatakse............................................................................... 248
Tulekahju. J. Parijõgi................................................................
250
295
Lk.
Haikala. L. Tolstoi...............................................
Kevadine suurvesi. J. Parijõgi ......................
Esimesed lõokesed. J. Parijõgi ........................
* Kuku, kuku. käokene! Rahvalaul...................
* Varajane kuldnokk. J. Oro ................................
Vana varbiane ........................................................
«Johannes Kõivomägi ...........................................
Majakavaht ............................................... ..
Laevaõnnetus ..........................................................
* Kevad. A. Leht ......................................................
Vihm. JK. Maid ......................................... ............
* Aprill
.........................................................................
* Karjalask. M. Raud......................................... • •
* Tervitus kevadele. J. Hermann.........................
Kohtamine Staliniga ...........................................
* Hei, seltsimees! P. Rummo................................
Adra tagant lenduriks.........................................
* Nõukogude lendurite marss ..............................
* Hei, küttur, tehasahju süsi piilu! Aug. Lükin
* 1. mail.......................................................................
* Kolhoosilaul ............................................................
Mahlalaskmine.......................................................
* Ema süda. L. Koidula...........................................
* üks suu. J. Liiv.....................................................
'* Sinilill ja nurmenukk. J. Oro............................
Sinililled ................................................................
* Vint. A. Leht............................ ...........................
Suveks maale. A. Lydeeken.............. .
* Pääsukese lauL R. Reiman..............................
Vastutav toimetaja E. Päll. Korrektor B. Vähi. Tehniline toimetaja
H Treumann. Laduda antud 22. X 1940. Trükkida antud 27. I 1941.
'Trükitähtede arv trükipoognas: 23,8 tuh. Trükipoognate arv: 6%.
Autori arvutuspoognate arv: 3,9. Trükiarv: 20 000 eksemplari. Paber:
54 : 81 cm х/з2. Trükikoja tellimise nr. 972. MB-2707.
Trükikoda: ,,ühistrükk“, Tallinn, Narva maantee 15.
Печатано на эстонском языке.
А. Сакк. Хрестоматия по родному языку III.
;ГИЗ „Педагогическая Литература”, Таллин. Типография „Юхистрюкк”, Таллин, улица Нарва 15.
Toimetaja J. Käis. Korrektor A, Miller.
Tehniline toimetaja H. Treumann. Trüki
arv: 16500 eksemplari. Paber: 54:81 cm
Türi Paberivabrikust. Trükk: Natsionali
seeritud Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse
trükikoda, Tallinn.
Suur tulevik.
J. Palm.
Meil edasi vaid minna:
Suur tulevik on eel.
Töörahvas maal ja linnas
ei peatu poolel teel.
Said sihid, eesmärk selgeks:
me päralt leib ja töö.
Ei varja lootust helget
must mineviku öö.
Kes oli madal, väike,
see jälle suureks sai.
Nüüd paistab talle päike
ja maailm — avar, lai.
Me maa nüüd õigust kiidab,
meist kaugel vaevamäed.
Töö üheks rahvad liidab,
au sees kõik loovad käed.
Ja rahva põlisvaraks
sai meri, mets ja maa.
Kes astus häbis aralt,
nüüd töötab rõõmuga.
Jääb edasi vaid minna:
Suur tulevik meil eel.
Töörahvas maal ja linnas
ei peatu poolel teel.
Helge — hele, selge, mõnus.
Ema viis hälli heinamaale . . .
Ema viis hälli heinamaale,
kandis mu kiigu kesa peale,
pani parmaste vahele;
pani käo kiigutama,
suvilinnu liigutama.
Maha jäi ta, märjukene, päkapikupoisikene. Ei
oln’d pea paitajat, üle läve aitajat. Isa matsid nad ja
ema panid nad mulla rüppe puhkama. Surnud unu
nesid peagi.
Vanaisa pühkis silmi ja eideke kuivatas pisaraid.
„Orvuke, kuidas sina ka maailmast läbi saad?“
ohkas vanaema.
Aga pisike vaatas võõrastades mõlemale otsa ja
justkui küsis suurte siniste silmadega:
„Millal on mu emale kortsud palgele tulnud ja
kunas on mu isa juuksed halliks läinud?“
Aga need olid vanaisa ja vanaema: ta kortsunud
põskedega ema ja ta halliksläinud isa.
Ainult üks põlv tagasi, üksainus põlv.
Ja nad ütlesid: „Kes sind siis aitab, kui mitte
mina?“ — „Kes sulle siis ema eest on, kui mitte
mina?“
Teisel päeval silus taat kätkivibu ja mõtles, mitme
aasta eest ta seda viimast korda oli teinud.
Ja teisel päeval pühkis eit põllenurgaga silmi, kui
läbi saunaukse kuulis lapse nuttu.
Mõlemal, nii eidel kui taadil, oli imelik tundmus,
nagu oleksid nad uuesti nooreks saanud; ja mõlemad
imestasid, et nende kössivajunud sauna katuse all oli
jälle pisike laps.
Nõnda asus väike Aidu suitsunud seinte vahele ja
paindunud parte alla, mis ammu enam lapse nuttu ega
4
kilkamist polnud kuulnud. Sest Aidu isa ja ema, kes
siin olid nutnud ja hõisanud, olid suureks sirgunud
ning noortena mulla varju vaibunud.
Nädala pärast uskus ta isegi, et isal olid hallid
juuksed ja emal kortsunud pale.
❖
„Sihka-sahka, sihka-sahka!“ tõmbas taat osmiku
ees laastuga üle vikati. Lüsi oli otsapidi maas, naputi
vastu põlve, ise hoidis ta vitsa äärest kinni ja laskis
laastuga lehte mööda, ikka paremalt ja vasakult poolt:
„Sihka-sahka, sihka-sahka!“
Ja nõndasama tõmbas kuskil aiakurus ka rohu
tirts vastuseks, pikkamööda ning tõsiselt: „Sirr-sorr ...
sirr-sorr...“
Taat pani vana Ungase puutelgedega vankri ette,
lapsekiigu pära peale, mässis vikatilehe narmasse, pis
tis püti heintesse, ja siis läksid nad heinale.
Siis oli nii:
Karjatüdruk läks lammaste ja lehmadega võsastikku. Poolpime koer tolgendas heinaliste taga. Aga
koju ei jäänud ihu-hingegi. Väike see koht ju ka oli.
Koomitsauksele suruti puutaba taha, aga osmikuväratile tõugati ormis ette. Nii oli siis. Nii olid ajad.
Ja nii inimesed.
Versta viis oli heinamaa eemal. Mätlik oli ta ja
kühmuline. Metsa ääres kasvas tedremaran ja ju
mala- ning kuradikäpp, väljaspool võttis väriseja
võidu. Künkal valendas kassikäpp ja sinetas palusibul,
kuusiku ääres roomas reburaik ning kerkis karusammal. Säärane oli heinamaa.
Juba kolmkümmend aastat tuli taat igal suvel siia
eidega heinale, niitis, pani kuhja, aga talvel reeteega
vedas koju.
5
Ime, et kaseladvad nüüd päid kokku ei pistnud
ega juttu hakanud sahistama, kui eite Aiduga nägid.
Võib-olla nad tegidki seda, nagu külaeided lau
päevaõhtuti vennastemaja juures pajude all istudes
või põlvini Veriojas seistes ja lambaid pestes,
kui
nad pead kokku pistavad ning sündinute või alles sün
dimata laste üle sosistavad.
Ega nemad siis teadnud, et väike Aidu oli orb ja
et see oli vanaema, kes teda süles hoidis.
„Niukee!...“ venitas vanataat, kui hobune jäi äkki
seisma.
Siin olid eite ja taati harilikult peatumas. Siin
võttis vanamees Ungase rataste eest ja pani emalep
pade alla sööma.
Päike helendas puude ladvus, aga selged kaste
piisad särasid veel rohuhelbeil. Tuhandes hääles
hõiskas linnukoor haljas lehekojas.
Aga tema naeris ja naeris, see pisuke Aidu. Naeris
vastu haljale metsale ja sinetavale taevale.
Ilus oli see koht. Poolakas ja Roots olid siin sõ
dinud. Veri oli ojas vee asemel voolanud. Maad oli
ta niisutanud, see soe, punane veri. Ja seepärast õhetasidki need kaldad kevadepäevil punaste lilledega
nagu kirjud kangad päikesepaistel.
„Vanamiis, tii nüit äll valmis!"
Ja eit kobis ratastelt Aiduga maha.
Aeglaselt nohises taat: „Pole koskile ruttu...
ega ilm iist ärä j oose ... aiga küllält..."
Kuidas kiiku valmistada, seda teadis vanamees
hästi. Oli ta seda siin ju nii mõnigi kord teinud —
neile, kes mullas puhkasid. Nõnda ka nüüd.
Sirged olid Verioja kased. Kogu ümbruses polnud
teisi selliseid. Ühe noore kase otsa ronis taat aegla
selt, raskelt, kohmakalt ja kaalus selle ladva oma ras
6
kusega maha. Eit tõmbas alt. Nii oli painduv vibu
käes, koorimata, leheline. Kõigest jõust pidas vana
mees oksist kinni, et puu jälle sirgu ei läheks, aga eit
köitis kätkikorvi nööriga ladva külge.
„Tuu nüit väikemiis, kaemi, kuis lätt,“ lausus taat.
Eit võttis mähkmeis lapse ja pani selle kätki nöörpõhjale. Siis laskis vanamees kase ladva lahti.
„Ee-hh!“
Ja ta venitas suu lahti ning unustaski lahti.
Viuh! viskus kask nagu vibu sirgu, ja laps lendas
otsekui lahtipääsnud lingukivi õhku.
„Esä, pojake, pühä vaimuke!“ kiljatas eit hirmuga.
Kask õõtsus vihaselt, nagu oleks praegu midagi
halba oma kaelast raputanud. Tühi häll kõlkus ta
küljes siia ja sinna.
„Taevas, nüit tä katte!“
öeldakse, et suuredki maailmast välja ei saa, väi
kesed seda vähem. Pisike Aidu lamas just Verioja
kalda kohal kasvava paju oksil. Veel jalg maad —
ja ta oleks olnud all ojas. Aga ei, — ta kiikus peh
med oksil.
Asi oli nii imelik, et vanamees pärast esimest koh
metust täiesti tõsiselt pajatas:
„No küll veli lennäs!“
„Sina, mõtsaline, ka midägi mõistat!“ hakkas nüüd
eit kõnelema. „Väändse nigu karu. Tõse elo õlle
joba juussekarva küllen. Panda su endä kah niisama
lendämä!“
Väike oli ainus, kes vaatas sellele juhtumusele
enamvähem rahulikult. Ta ei kavatsenud nuttagi,
otsekui poleks need inimesed tema pärast nõnda eh
munud. Ta naeris ainult suvisele taevale. Aga taevas
sinetas ja helendas.
*
7
Kui õhtu-udu juba luhalt tõusis ja heinasaadude
piirded videvikus ähmusid, köhatas taat kõvemini kui
muidu ja tegi tööle lõpu. Kaugelt luhtadelt heljus
magusat heinalõhna ja kajas lauluhäält. Aeglaselt ra
kendas vanamees Ungase ette.
Vikat seljas, astus vana soldat, keda ka Ungaseks
kutsuti, niidult kodu poole. Vanarahva juures peatus
ta, vestis paar sõna juttu ja kuulis, kuidas väike Aidu
oli õhureisu ette võtnud.
„Njaa,“ noogutas Ungas — ikka see vana soldat
asjatundlikult peaga. „Njaa, võib juhtuda
Ja ta kuuekümne-aastane keha läks sirgeks kui tikk.
„Kaugeie lendab see poiss! Kui juba nüüd, kus
veel a’d ega b’d ei oska, nii kaugele kargab, mis veel
siis, kui kord meheks kasvab! Kõrgele lendab see
poiss!“
Vana Ungas — see hobune ikka — ohkas aisade
vahel, otsekui tema ainult oleks vana soldati sõnades
kahelnud.
Kaugel eemal mustasid heinasaod selgelt, justkui
oleksid nad videvikus elavaks läinud. Rohus tõmbas
keegi aeglaselt ja ühetooniliselt: ,,Sirr-sorr... sirrsorr
Orb — isatu-ematu; kätki — häll; vibu
paindun ritv,
pars (mitmuses: parred) — pikad puud, millel kuivatati vilja
rehetares; na püti — käepide vikaitivarrel; vikativits
katilehe jämedam osa ehk roots; aiakuru
aiasopp, aianurk,
k oomi ts — väike kerge ehitis; osmik — väike viltuvajunud
onn; ormis — tugiteivas; tedremaran — kollaste õitega taim,
jumalakäpp — valge juurega taim; kuradikäpp
musta
juurega taim; väriseja — värihein; kassikäpp
kassikäpataoliste õitega taim; palusibul — sibulakujuliste lehtedega
nõmmetaim; vennas te maja — vennastekoguduse palvemaja;
jalg (maad) — pikkusmõõt: umbes 30 cm; väändama — vää
nama; heina saad — heinahunnik; ä h m u m a — ähmaseks, sega
seks minema.
Põllu veerul.
V. Ridala.
Põllu nõlval rohu haljus,
tulilille helkjas kuld,
kasteheinad, õite paljus,
rohu hõng ja lõhnav muld.
Eemal meri sines särav,
laine läik ja hõbehelk,
ülal kõrgel taeva värav,
kumm nii ülev, sinitelk.
Lõo laul nii rõõmus hele
lapse valge pea pääl,
taevas kõrge üle selle,
kuld nii selge, kevadhääl.
Laul nii hell kui taeva värav
helgib kõrgel üleval,
maailm ümber kuldne, särav,
rõõm nii suur on üll ja all.
Hõng — lõhn; kumm — võiv, kumerus; üll — ülal.
Punane vaip.
i
Eemal suurlinna uhkeist majadest elas Tõnu oma
naise Epu ja tütre Siirega. Nad ei olnud varakad. Ela
sid väikeses majakeses, toidu ja kehakatte hankimi
seks isa käis tööl metallivabrikus. Igal hommikul enne
vilede huilgamist kobistas isa tasakesi voodist välja,
sõi ja läks. Väike Siire vahel kuulis seda, teinekord
aga oli tuba tühi, kui ta ärkas. Emagi kadus hommi
9
kuti sageli — teadmata, kust täna tööd saab. Isa tuli
küll koju alles õhtuhämaras, ema aga kuidas juhtus:
kord keskpäeva ajal, vahel õhtul, mõnikord ei näi
nudki Siire ta saabumist.
Enamiku päevi veetis tütarlaps siiski üksipäini
olles. Aga ta oli nii harjunud sellega, et tal ei tulnud
mõttessegi nuriseda üksinduse üle, kaevata igavust või
pahandada isa-ema peale. Nii oli see ikka olnud sellest
ajžfst alates, kui ta hakkas nägema oma silmaga ja lii
kuma oma jalul.
Siire-taolisi oli siin palju teisigi. Sealt vastastänava aknast paistab sageli poisi pea, kes lukutatud
vangina oma toas vahib tühjale tänavale. Kõrvalmajast aga kostab laste omavaheline mänguvada, mis
mõnikord muutub lärmakaks tüliks, vaibub ajutiselt
ja siis algab jällegi kas mängu või riiuga.
Need on siin kõik töölislapsed, kelle isad ja emad
käivad seal eemal suitsva korstnaga tehases tööl.
Vabrikuvile järgi teavad lapsed, millal isa tuleb, vab
rikuvile vabastab siinsed vangid lukustatud uste tagant
ning laseb neid õhtu eel välja jooksma.
Ka Siire jääb ootama, kui kuuldub lõikav tuu-tuu!
Isa tuleb siis ju koju.
Siirel on siiski oma seltsiline, mis teeb talutavaks
pikad ootamistunnid: see on vaar-ema poolt kingitud
vaip, suur punane vaip. Sellel on välja õmmeldud ilu
said vabrikuid, maju, muruväljakute ja värviliste lil
ledega ning rõõmsate lastega mängimas keset haljust.
Vaar-ema õmmelnud seda kogu oma eluaja, sest
sellest pidi saama õnnevaip. Kelle majas see ripub,
sinna peab ükskord õnn tulema.
„Hoidke, lapsukesed, seda vaipa, see viib õnnele!“
nii oli vaar-ema surres ütelnud.
10
II
Üksi olles vaatles Siire sageli vaipa ja ta silme ette
kerkisid laste mängumurud, lillelised väljakud, ja ta
läks igakord mõttes sinna mängima. Toa kitsad sei
nad kadusid, päikest voolas kõikjale, ja Siire kuulis,
kuidas mängukaaslased teda hõikasid: „Siire! Siire!
Täna mängime küllasõitu!... sõidame õnnemaale!“
Õnnemaa! Kus asub see? Missuguse rongiga ja
kust jaamast võiks sinna pääseda? Kas see on
kaugel?
Vaar-ema sõnad olid nii imelikud! Kui kaua on
Siire juba oodanud! Kus juba mõtetega rännanud, —
aga õnnemaa . . . ilusad linnad, mängukohad! Ei,
need on ainult vaibal. Siin aga, Siire kodus, on hallid
majad hallide elanikega. Hall argipäev vabrikuvilega,
korstnasuitsuga... Kitsas tuba, kivine õu — see on
Siire „õnnemaa“.
Isa on küll vahel emaga kõnelnud, et peaks ometi
see elu kord paremaks minema. Ei tohiks olla õige, et
nii palju masinaid ja nii palju inimkäsi töötab öödpäevad läbi, aga ikkagi räägitakse kitsast ajast ja puu
dusest. Kas töötad palju või vähe, ei tähenda midagi:
häda ja puudus on töörahvale nagu külge laulatatud.
Siire ei mõistnud alati seda, millest isa ja ema kõ
nelesid, kuid ta märkas siiski, et nemadki ootasid mi
dagi. Juhtus mõnikord, kas puhkepäeviti või õhtuti,
et nende tuppa tuli isa seltsimehi metallivabrikust.
Siis venisid jututunnid hilisööni, ja Siire ei kuulnud
enam, millal need lõppesid. Kapp ja sirm varjasid ta
voodi lauast, mille ümber vesteldi. Ja kui uni vajus
hämara varjudemänguna Siire silmile, siis ta erksad
kõrvad tabasid veel üksikuid valjemaks paisunud sõnu.
Kuid needki sulasid varsti arusaamatuks jutukõmi11
naks. Ja siis uinuv Siire kadus sinna punase vaiba
mängumurudele, jõudis päikesemaale, igatsetud õnne
keskele ... kuni hommik ta tagasi kutsus kapi taha
oma voodisse.
III
Ühel laupäeval tuli isa erilises meeleolus koju. Sää
rasena polnud Siire teda varem näinud. Tavaliselt vis
kas isa harjumusest sinise tööpluusi varna, pesi näo
ja käed puhtaks, istus siis veidi aega voodiserval ja
silmitses ajalehte, kuni ema ta sööma kutsus. Seega
piirduski harilikult isa osa perekonnas.
Täna aga näis, et isal on erilisi uudiseid. Muidu ei
oleks ta hakanud end pesema nii kärsitult, ei oleks
vaadanud oma lauasahtlit, kus ta hoidis kirju ja
ajalehe-väljalõikeid, ei oleks käinud mitu korda köö
gis, siis toas, istunud natukese aega voodiserval ja jälle
asunud oma lauasahtlit sorima. Kui Siire midagi küsis
ki uudishimutsedes isalt, siis vastas viimane põiklevalt
või ei kuulnudki küsimust.
Kõige kummalisem aga oli see, et isa jäi kauaks
ajaks punase vaiba ette seisma ja vaatles seda üksijäri. Siirele oli see üllatuseks.
Pärast õhtusööki ei heitnud isa vana harjumuse ko
haselt kohe magama, vaid kutsus ka ema köögist. Ja
Siire imestuseks jäädi seisma punase vaiba ette.
„See oli aastat 35 tagasi, kui, Siire, sinu vaar-ema,
minu vanaema, suri ja kinkis mulle oma vaiba," alus
tas isa juttu. „Selle punumise oli ta lõpetanud siis, kui
meie linnas alustasid töölised võitlust endise kapita
listliku korra vastu, hakkasid nõudma endile paremaid
töötingimusi. Sinu vaar-isa käis samas vabrikus tööl,
kus praegu minagi. Ta vangistati mässu õhutamise
pärast, ja me ei teagi, kuhu ta jäi. öeldi, et mässu12
mehi saadeti Siberisse, kuid agaramaid ka hukati.
Vaar-ema on kujutanud sellel vaibal töörahva tule
vikku ja siia on õmmeldud õnnemaa, kuhu meie peame
püüdma.
Aga Siireke, ära arva, et välja jõudes õnnemaale
võib istuda lillede vahele ja mängida kogu päeva. Ei!
Vaata, too suur vabrikuhoone seal taamal — seal töö
tatakse palju suurema innuga kui siin, mille vile meid
igapäev lahutab teineteisest. Sinu vaar-ema ütles, et
see, kes teeb tööd, maitsku ka ise selle vilja! Tulevikuvabrik peab olema töörahva teenistuses. Ja see sinine
taevas ja helendav päike peavad paistma kõikjal —
ka inimeste südamesse seal, kus on kadunud vahe
peremehe ja sulase vahel. Need lilled aga saatku
kevadelõhnu ja ilutsevat rõõmu kõikide tubadesse. Ise
peremees ja käskija, ise tegija ja ise saaja olla — seda
tahame! Oma tööga jõuda õnnemaale — see on meie
püüd!
Seepärast käskis vaar-ema seda vaipa hoida ja enne
mitte loobuda võitlusest, kui on jõutud oma õnnemaale.
Nüüd on kolmas põlv tollest ajast siin vabrikus tööl.
Võitlus on käinud kogu aja teerajamiseks vanaisade
unistuste poole. Homme heiskame punase võitluslipu
vabriku korstnale — nii oli kõigi tööliste ühine otsus.
Homme kuulutatakse kõik vabrikud, suurkäitised, maa
ja loodusvarad rahva omaks. Homme asume kõik
teele punaste lippudega oma õnnemaa poole,“ lõpe
tas isa.
Siire jäi huviga ootama homset päeva ega uinunud
niipea.
Vaar-ema — vana-vanaema; üksi j äri —ühtejärge, vahet
pidamata.
13
Pedastiku Jaagup.
i
Jaagup tuli vallamajast, kuhu oli viinud sooviaval
duse maasaamiseks. Ta oli jõudnud Kokemäe pedas
tiku taha, kust paistsid tema osmiku pehkinud seinanurk ja kaevuvinn. Põllud laiusid rohekaskollakate
lintidena kahel pool teed, piirasid Jaagupi eluaseme ja
jätsid ainult kitsa raja vabaks, mida mööda päästi
popsimajja ja välja.
Jaagupi pea oli mõtteid täis nagu sügisene tähk.
Need olid täna kummalisemad kui muidu. Vilks, vilks!
sähvisid need üle Kokemäe laiade põldude, jooksid
mööda piiripeenraid ja imetlesid nende otsatust.
Jaagupile näis, et Kokemäe on nagu võlts-kaalud:
ühele poole on antud nii palju, teisele poole hoopis
vähe. Üks ei näe oma maa-alade piire, teisel pole niigi
palju, et saaks hakata vaatama.
Aga kui lind oma poegi söödab, siis annab ta kõi
gile võrdse mõõduga; kui päike paistab -— siis kõigile
ühtlaselt; ja kui tuulgi puhub, siis ikka sama hooga üle
Jaagupi onni katuse ja Kokemäe karjalautade, üle pe
dastiku ja põldude ...
Nii ei olnud ta veel kunagi mõtelnud. Talle meenus
ammune koolis-kuuldu: kellel on, sellele antakse; kellel
ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on. Nii oli ka
Jaagup elanud. Maad tal ei olnud, kuigi ta ammu
seda ihaldas. Needki väikesed soovid — saada natuke
aiamaad — ei täitunud, sest Kokemäe peremees ütles
endalgi olevat nii vähe, et vaevalt tulevat läbi. Pea
legi polnud Jaagupil kogunenud sedavõrd palju raha,
et kohe osta endale tükike maad. See oli nii lõpmatu
14
kallis! Ja rahake pudenes ikka enne näppude vahelt,
kui oleks täis saanud vajalik summa.
II
Aga tänane käik vallamajja oli nagu uskumatu jutt:
Jaagup peab maad saama! Jaagub on kogu aja end
elatanud põllutööst Kokemäe talus ja mujalgi. Kuid
maad pole keegi talle selle eest pakkunud. Nüüd aga
luges kirjutaja ette seaduse, uue sotsialistliku korra
seaduse, kus neile, kes end elatavad põllutööst, luba
takse anda maad kasutamiseks — päris põliseks.
Jaagup tundis, et nii on justkui õigem. Miks vili,
mida ta külvas, kasvas Kokemäe põllul? Miks terad,
mis ta kevadel oli külvanud ja mida ta nüüd masindas,
viidi Kokemäe aita? Ja siis, kui Jaagup vajas leivajahu või kartuleid, pidi ta minema Kokemäele ostma
seda, mis tema kätetöö ja vaevaga oli saanud oma
väärtuse. Ta oli ju saanud küll raha töötasuks, aga
või siis oli nii kui poemehe kaaludel: ühele poole nii
sama palju vihte kui teisele poole kaupa — et õigus
oleks. Kes võis ütelda, et — vaat just nii palju raha
on su töö väärt!
Jaagup tundis ikka nii, et raha oli nagu liiga kallis
ja seda saadi väga kasinalt. Tööd aga tuli teha hommi
kust õhtuni, — päevist kippus puudugi tulema.
„Võib-olla antaksegi siitsamast tare tagant,“ arut
les Jaagup. „Ega mulle palju vaja olegi. Kui nii, noh,
et lehm oleks, hobuse jõuaks pidada ja...“ Jaagupi
silmist helkis lapselikku rõõmu. Ammune unistus
läheb täide: Kokemäe peremehe kurnav vahetalitus
tema ja maa vahel kaob nüüd ometi kord! Ja Jaagup
arutles edasi:
„Jaa! Siia rajaksin uibu-aia; siia istutaksin kaks
kaske, sest siit peab tee keerama „Pedastiku!e“, ja siia
15
teisele poole tuleksid väikesed põllulapid: rukki, kar
tuli, odra, kaera ja natuke ka tatra alla.“
Imelik, väga imelik tundmus valdas Jaagupit, kui
ta seisis nii seal põllukäärul. Midagi nagu kaua-otsitut oli Jaagup leidnud, mida ta nüüd väriseval südamel
oma mõtteis lahti harutas.
III
See oli olnud suur päev. Pööripäev. Taevakaares
lõpetas päike oma tõusutee. Kevadine idanemine ja
pakatav loomine oli lõppemas, sädelev linnulaul oli
jäänud vaiksemaks, pleekinud lillevaip niidukäärul oli
muutunud. Algas suvi — küpsemine ja viljakssaamine.
Jaagupi silme ette kerkis mõne nädala eest korral
datud rongkäik lippude meres, voogav rahvahulk — ja
tema ise kõige selle elevuse keskel... See oli esimene
töötava rahva meeleavaldus, kes nüüd vallandunud
pakitsust olid põues kandnud palju aastaid. „Justkui
järsk suurvee voolamine üle kallaste, tammide, truu
pide, mis uhab kogu talvise kõntsa,“ — nii mõtles
nüüd Jaagup tagantjärele endise kapitalistliku korra
kukutamisest.
21. juuni — see oli Jaagupilegi suureks pööripäevaks.
Kõik see, mis aastaid idanes ta hinges, arenes päev
päevalt tunglevalt pakitsuseks, oli nüüd vabanenud.
Jaagupi hinges hoitud mõtteterad pääsid valguse ja
päikese kätte. Ammune unistus: töötegija olgu ise
oma töösaaduste otseseks kasutajaks, sai tõelisuseks.
Igasugused vaheltkauplejad ja teenimatult töömehe
vaevast kasusaajad olid nüüd ta õlgadelt jäädavalt
kadunud.
„Jah, töötav rahvas on jõudnud üle kevadisest hal
jusest, on saanud küpseks, et ise määrata oma saa
16
tust,“ mõtles Jaagup, heites veel kord pilgu üle nurmekääru pedastiku ja niidu vahel.
*
Kokemäe nurmed olid tühjad ja viljarõugud kadu
nud põllult. Jaagup läks vaatama uut ristikivi „Pedastiku“ ja „Kokemäe“ piiril. Ta libistas muheleva pilgu
üle oma onni, niidunõlva ja nurmekääru ning lõi püsti
kaks teivast sinna kohta, kuhu istutab kevadel uue
maareformi mälestuseks kaks kaske, sinna, kust kee
rab tee Pedastikule.
Pedastik — männistik; tähk (om. täha) — viljapea;
kummaline — imelik; uibu-aed — õunapuuaed, viljapuuaed.
Lõikusaegne.
B. Kangro.
Ju rukis peksab vastu õue aeda,
pikk valkjas kõrs on vajund juba liingi.
Ning kandes viljapäid, mis päik’ses sündind,
põld valmilt kahiseb ja raskust kaebab.
Nüüd suure ööni lõikab vahe vikat,
kaar kaare järel kärmelt koondub vihku.
On pälguvalgus hommikuni valvel.
Ei olnud lõikusaegsed uned pikad,
öö läbi kuldset vilja voolab salve,
kust tõuseb seeme vastseks külviks pihku.
Lüngi — viltu; pälk — põuavälk; salv — vilja panipaik;
vahe — terav; vastne — uus.
2 Emakeele lugemik IV
17
Lina.
i
Lina õitses. Ilusad sinised õiekesed olid tal, peh
med kui ööliblika tiivad, ning palju peenemad. Päike
paistis teda, pilved niisutasid, ning tal oli nii hea kui
lastel, kui ema nad puhtaks on pesnud ja lõppeks suu
delnud; sellest nad muutuvad ikka ilusamaks. Nii oli
linagagi.
„Inimesed ütlevad, ma kasvavat eriti hästi,“ ütles
lina. „Ma olevat kõrge ja minust saavat hea riie. Küll
ma olen õnnelik! Kindlasti kõigist õnnelikum. Mul
läheb hästi ja minust saab midagi. Kuidas rõõmustab
mind päikesepaiste, kui maitsev on vihm ja kuidas ta
kosutab! Olen otsatu õnnelik, olen kõigist õnne
likum!"
„Ja-j a-jaa,“ ütlesid tarateibad. „Sa ei tunne maa
ilma! Meie tunneme teda, meie oleme okslikud." Ja
siis raksusid nad valusasti:
„Priks, prõks-praks!
Kar-raks!
Rohkem mitte üks naks!"
„Ei, see pole veel kõik!" ütles lina. „Päike pais
tab, vihm värskendab, ma kuulen, kuidas kasvan, ma
tunnen, kuidas õitsen, mina olen kõigist õnnelikum."
Kuid ühel päeval tulid inimesed, haarasid lina ja
kiskusid ta maast välja; see tegi talle valu. Siis ta
pisteti vette, nagu oleks tahetud uputada, ning sealt
tulle, nagu oleks tahetud küpsetada. See oli kole.
„Ega alati või hea olla," ütles lina. „Tuleb hankida
kogemusi, siis saab targaks."
Kuid asi läks päris halvaks. Lina lõugutati, rop
sid, seoti, ja jumal-teab kuidas seda kõike nimetati,
18
mis temaga tehti! Siis hakati ketrama — vurr-r-r! —
mõtted ei tahtnud enam koos püsida.
„Ma olin väga õnnelik," mõtles lina nende piinade
pigistuses. „Peab rõõmutsema hea üle, mis olnud.
Rõõ-mutsema!“ Ning ta kordas seda kangastelgedelgi;
seal ta muutus ilusaks linase riide tükiks. Kõik lina,
viimse taimekeseni, kooti sinna kangasse.
„See on ju tore! Iial poleks teadnud arvata, et on
nii tore! Mul on õnne... Rohkem mitte üks naks!...
ei, nüüd alles algab see kõige toredam! Tuli mõndagi
läbi teha, kuid nüüd minust ikkagi sai midagi. Ma
olen kõigist õnnelikum! Ma olen nii tugev ning pehme
ja valge ning pikk ja... See on juba midagi muud
kui olla rohi, isegi õitsev rohi. Keegi ei hoia sind, ja
vett saab ainult siis, kui sajab. Nüüd mu eest kan
takse hoolt. Igal hommikul pööratakse mind ümber ja
igal õhtul kastetakse. Ma olevat kõige ilusam riide
tükk kogu külas. Õnnelikum ma enam olla ei saa!“
Nüüd viidi riie majasse ja asuti kääridega ta kallale.
Oh sa armas aeg, küll teda siis järgiti ja torgiti! See
polnud enam kellegi lõbu. Temast sai kaksteist ilusat
särki.
„Vaadake nüüd, nüüd alles olen miski! Tähendab,
selleks ma kasvasingi. See on imekena! Nüüd olen
kasulik siin maailmas, ja see ongi õige lõbu! Meid on
kaksteist, kuid me kõik oleme üks — me oleme tosin.
See on kirjeldamatu õnn!“
II
Aastad möödusid — särgid kulusid.
„Ükskord ikka peab olema lõpp," sõnas üks neist.
„01eksin meelsasti veel vastu pidanud, kuid ei või ju
nõuda võimatut." Ning nüüd nad käristati pihuks ja
2*
19
puruks — nad arvasid juba, et kõik on otsas — siis
neid tambiti, peksti, pigistati, keedeti, ning lõppeks
sai neist kaunis, peen, valge paber.
„See on üllatus, see on rõõmus üllatus," ütles paber.
„Nüüd olen peenem kui enne, nüüd isegi kirjutatakse
mu peale. Mida kõik võidakse kirjutada! See on võr
ratu!" Ja tõesti kirjutati paberile, kirjutati kõige ke
namad lood, ning inimesed lugesid, mis oli kirjutatud;
see kõik oli ilus ning hea, ja tegi inimesed targemaks
ning paremaks. See oli suur õnnistus, mis oli usalda
tud paberile.
„See on enam, kui julgesin unes näha siis, kui
olin väike sinine lilleke põllul; kuidas teadsin arvata,
et võin kord inimestele kanda rõõmu ja teadmisi? Ma
ei mõista seda, kuid see on nii. Ma ei püüdnud seda,
kõik läks olude sunnil. Ning nüüd tuleb rõõm rõõmu
järel. Niipea kui arvan: rohkem mitte üks naks! —
kohe järgneb midagi paremat ning kõrgemat. Nüüd
vist tuleb pikem teekond, mind saadetakse kõikjale
maailma, et kõik inimesed loeksid. See on väga või
malik. Enne mul olid sinised õied, nüüd on iga õie
asemel ilus mõte. Ma olen kõigist õnnelikum!"
Ent paberit ei saadetud maailma reisima; ta viidi
trükikotta, ning kõik, mis ta peale on kirjutatud,
trükiti ja sellest sai raamat, mitusada raamatut. Sel
lest võib hulk inimesi saada kasu ning rõõmu, sest
üks paber inimese käes oleks varsti rebenenud, ja
vähesed oleksid saanud seda lugeda.
„Tõesti, nii on kõige parem," mõtles paber. „Seda
ei tulnud mulle meeldegi. Mina jään koju, ja mind
austatakse siin kui vanaisa. Minu peale kirjutati, minu
peale voolasid sõnad sulest. Mina jään koju, ja raa
matud jooksevad ringi. Kui rõõmus, kui õnnelik ma
olen!"
20
Paber seoti kokku ja pandi kõrvale. „Pärast tööd
on hea puhata,“ ütles ta. „On hea veidi süveneda ja
järele mõtelda, mis sus peitub. Nüüd alles tean, mis
minus on. Ennast tundma õppida — see on alles edu.
Mis nüüd edasi tuleb?“
Ühel päeval pandi kõik paber ahju, ta pidi ära põle
tatama. Teda ei tahetud müüa vürtspoodi vorsti ja
heeringate pakkimiseks. Lapsed seisid ahju ees, nad
tahtsid näha, kuidas paber leegitseb, nad tahtsid näha
nobedaid sädemeid, mis kiiresti tulid ja kadusid —
need olid koolilapsed, ning kõige viimane säde pidi
olema õpetaja. Tihtipeale näis, nagu oleks ta juba tul
nud, kuid alles tüki aja pärast ilmus ta.
Paber lebas hunnikus ahjus. Oi, kuidas leek põ
letas! „Puh!“ ütles paber ja plahvatas korraga suu
reks leegiks, mis sööstis nii kõrgele, nagu lina väike
sinine õis ei olnud iialgi tõusnud, ning läikis silmi
pimestavalt, nagu valge riie iialgi ei suutnud. Kõik kir
jutatud tähed läksid korraga punaseks ja kõik sõnad
ning mõtted lendasid leegina üles.
„Nüüd lendan päikesesse!" kuuldus leegis, nagu
oleks kõnelnud tuhat häält, ja leek kadus korstnasse.
— Ning peenemad kui tuleleegid, nähtamatud inim
silmale, hõljusid tillukesed olendid üles — neid oli täp
selt nii palju, kui oli olnud õisi linal. Nad olid kerge
mad kui tuleleegid, mis nad tekitanud, ning kui pabe
rist oli jäänud ainult must süsi, siis nad tantsisid veel
korra üle selle, ning kus nad sütt puudutasid, seal
nähti nende jalajälgi — sädemeid. „Lapsed tulid
koolist, ja kõige viimaks õpetaja." Oli suur lõbu
seda vaadata, lapsed seisid ümber ahjusuu ning laulsid:
„Priks, prõks-praks!
Karr-raks!
Ja rohkem mitte üks naks!"
21
Kuid väikesed nähtamatud olendid ütlesid: „Ei
ole iialgi lõppu — see just ongi ilus! Meie teame seda
ja seepärast oleme kõigist õnnelikumad!44
Lapsed seda muidugi ei kuulnud ega mõistnud,
ning ega lastel olegi vaja kõike teada.
Tara — püst-aed; lõugutama — (lina) murdma; rop
sima — (lina) rabama, linaluid eraldama kiududest; sugema —
(lina) harjama.
Viljapeksumasin.
H. Visnapuu.
Suhti! auru, vett ja auru korraga.
Tõrde tõstetakse jooki karraga.
Ahju-uksest sisse turbaid puudega,
heidetakse murdmatute luudega.
Rattad keerlevad, veet ümber rihmaga,
teri sõeladele langeb vihmana.
Tuulajatest kümne palli rõhuga
aganaid koos viskab põhuga.
Ikka hoog veel nõrk ning kasin.
Jõurab vägevasti, kõmab bassina
ning siis kurrutab ja ketrab kassina,
sügavasti veeturbiinina,
sekka heliseb raudsiinina
viljapeksumasin.
Uusi koormaid tuleb. Lõuad pärani,
kisub trummel joriseva käraga.
Põhust mäed tõstab taeva laeni,
kotti terad raputab, ei vaegi
rehepeksumasin.
Pihlamarjad pea peal juba punased,
salve viiakse kui külvid tunased.
Sügis põllult tuleb täie kõhuga,
udu, roostega ja külma õhuga,
magab talve õlesasis.
Agan — viljapeadest tulevad kerged libled; kard — plekk,
plekkriist; pall — tuule tugevuse mõõt; raud siin — raudrööbas; trummel — viljapeksumasina osa; tunane —
viimasekordne, endine; vaagima — kaaluma; veeturbiin
— eriline vesiratas.
Tl
Kandimees.
Kui taevas hakkas valgenema, tõusis kandimehe pere
jalule. Kõik olid veel väsinud, roidunud, unised. Nohi
sedes ja urisedes kisti narmendavad, poolmädad riidehilbud selga, mähiti mudased räbalad jalge ümber ja
nende otsa topiti lapitud pastlad.
Söödi sedasama, mis eilegi. Noorem vend viskas
kirve õlale ja läks kuhugi tööle. Kandimees võttis ka
leivakoti selga ja astus mõisa poole: veel viimased
päevad olid teha.
Remmelgas, kes ööbis siinsamas ja oli teel uuele
õpetajakohale, läks temaga kaasa, — oli ühine tee.
„Eh-eh, seda elu!“ ohkas kantnik ja kergitas leiva
kotti õlal. „Nõnda ta läheb, aga parandust ei näe
kusagilt. Hommikust õhtuni, õhtust hommikuni, kuni
viimaks pikali langed ja — kärvad! Uut ega paremat
ei tule midagi.“
„Siin on need põllud,“ algas ta natukese aja pärast
uuesti ja näitas käega üle lagendiku. „Nagu sea songermaa. Kevadel ja sügisel ei kanna jalga, külvates vajud
põlvini sisse. Ega ta muidu kandile oleks antudki, kui
mitte nii vilets ei oleks. Aga pead pidama, kui nälga ei
taha surra."
„Kas ei saaks mitte mõnda teist ametit ... ükskõik
mida... mis aga kergem ja kasulikum oleks," tähendas
Remmelgas.
„Teist? Mõisa moonakaks saaksin veel, — mujale
mitte kuhugi. Sinna aga lähen alles siis, kui nöör
poomiseks kaelas on... Kui inimene juba kord pärimäge minema hakkab, siis ei aita teda enam ükski
vägi endisele järjele. Teie ärge arvake, et ma kogu
eluaja kandimees olen olnud. Ei ole. Olin kord
23
ka renditalu peremees. Naisega sain paarsada rubla
ühes, endal oli ka poissmehepõlves natuke kogutud.
Selle rahaga võtsingi talu. Kuid mis sa maidaga teed!
Rent kõrge, vili odav, ikaldus-aastad... Kolm aastat
maadlesin ära. Siis ei olnud enam muud järele jäänud,
kui ainult osa talu kraami. Ei olnud midagi teha, —
asusin kandikohale. Siin orjad päevast päeva ja aas
tast aastasse, kuid näed, kuidas ikka vaesemaks ning
viletsamaks jääd. Talu loomad on ammu kadunud,
reed-rattad kaovad, isegi riided seljas kuluvad ning
rebenevad, — uut aga ei ole enam kusagilt võtta.
Vaesus tuleb! Purele kas või hammastega vastu, —
tuleb aga teine ja tuleb! Miski ei aita. Tunned, nagu
vajuksid aegamööda rappa, rabeled ja kisendad vastu.
Rabelemine ajab veel sügavamale sisse, appi aga ei tule
keegi...“
„Kaua siis niiviisi peab vaevlema?" lausus Remmel
gas mõttes. „Kole lugu, tõesti kole!"
„Kaua? Moonakaks tuleb viimaks ometi minna.
See on aga viimane koht. Ei sealt enam välja saa,
sinna oled nagu tinutatud, ehk kui lähed, siis ainult
veel vaestemajja, — kui vald võtab ... Omale jalale
sealt enam ei pääse. Praegu olen siin veel kandimees,
olen veel nagu vana usu peale. Teises kohas ei suudaks
sedagi olla. Ei usalda end sellepärast enam liigu
tadagi."
Mehed sammusid mõttes rööpalist teed mööda
hommikuhämaras.
„Praegu mõtleb mu vend veel mõnegi asja peale,"
ütles kantnik jälle. „Las aga saab, saab vanemaks, võ
tab naise, tuleb pere, tervis kaob — küll siis näeme,
kui kaugele tiivad kannavad! Moonakaks läheb tema
niisama nagu minagi. Kuhu sa kahe palja käega ikka
jõuad!"
24
„Kas ei paraneks lugu siis, kui maad kergemini
saaks?“ päris koolmeister.
„Eks ikka paraneks muidugi. Aga kust ja kuidas
kergemini? Jõudu on ikka vaja. Osta ma ei jaksa.
Rentida? Noh, mina ju ka praegu rendin. See ei ole
rentimine, see on võllas kõikumine! Ostmiseks on
palju raha vaja; rentimisega oleks teine lugu, kui aga
maksud oleksid teissugused. Räägitakse, et kui kroonu
käest rentida saaks, või kui need rendimaksud, mis
mõisnik võtab, kuidagi seaduse poolt ära oleksid mää
ratud, — siis ikka kergem oleks. Niisama ka hinge
maa ... eks ole teda oodatud küllalt... Kuid kes õige
annab...“
„Ei tule hingemaast midagi välja!" viskas Remmel
gas käega. „Kui ta ka antaks, — ega ta kedagi ometi
elata! Seal nälgib praegu kogu Venemaa ühes kõige
oma hingemaaga! Setudel on ka hingemaa. Miks nad
siis meie juures närusid käivad korjamas? Meil ei
oleks enam kuhugi pottidega kauplema minna. Ei
suuda sel hingemaal ei elada ega surra."
„Küllap teda siis liiga vähe on, või on maksud
liiga kõrged," arvas kantnik. „Aga kõneldakse — Sibe
ris ... Vaadake, seal saada inimene alles elada! Vahest,
kui enam muu ei kanna, lähen ise viimaks ka sinna...
Kui aga jõudu oleks!... Ei suuda kuidagi pärale
saada...“
Mehed sammusid sõnalausumata edasi. Pime, näriv,
aastatepikkune näljamõte pöörles ja keerles kantniku
pulstunud peas, rabeles ning otsis pimedas teed välja.
Aga teed ei olnud. Kohutava tondina viirastus moonamehe-põlv ja vaestemaja silme ees. Mööda neist pää
seda pole võimalik. Ehk vahest siis ... kui ühel heal
päeval koorma alla jääd... või mõisa adra taga ho
bune su surnuks lööb... või tuleb ise mõni äkiline ja
25
teeb korraga otsa peale ... nagu rabandus või lendva ...
Aga siis läheb pere maailma mööda laiali... naine
koltub vaestemajas... lapsed paneb vald karja... va
namees sureb kuskil maantee-kraavis ...
Ka naine
sureb ... lapsed kasvavad suureks, on noored ja jul
ged, asutavad oma elamist, mõtlevad pilvedele lennata,
... aga ei, — seesama kandikoht, töö, vaev ja viletsus
ning viimaks vaestemaja ootavad neid... Ja nii edasi
... nagu on öeldud: „Orjaks oled sa loodud ja orjaks
pead sa jääma," või jälle: „Kes on pandud orjama,
see or...“ ho-ho-hoo!... „orjaku hea meelega"...
Põlvest põlve, igavesest ajast igavesti...
„Nõnda!“ ütles kandimees korraga, mõtteist ärga
tes. „Mõistaks veel midagi, otsikski. Kuid mis sa, pime
ja rumal inimene, teed: oled ainult oma nurka, oma
aiatagust näinud, ei oska kuhugipoole pöörduda. Võib
olla on mujal maad paremad, rendid odavamad, —
kuid kes seda sinule ütleb!"
„Oh, mis mujalgi on!" ohkas Remmelgas, kellele
kandimehe lootusetu meeleolu külge hakkas. „Kus
meid ei ole, seal on hea."
Mehed astusid jälle vaikides edasi.
Hommik koitis. Vihm oli öösi lakanud. Kõikjal
läikisid laiad lombid. Kõrrepõllud ja künnimaad nõretasid veest. Raagus mets seisis norgus. Kuuldus, kui
das keegi märjas lepikus raius noori võsusid.
„Näe, siin on meie küttemets," alustas jälle kandi
mees, käega põõsaste poole näidates. „Mõisa poolt
saab kolm sülda hagu, enamasti lepa- ja haavavõsu.
Jalal seisab — toores; raiud maha, paned virna —
hakkab kopitama, mädaneb, — ära ometi ei kuiva.
Mis sa teed säärase asuga! Paned paja alla — susiseb
ja ajab pilli ainult, aurab ja annab suitsu. Tuleb nii
välja, et küta rehi, aja haod parsile, kuivata ära, ja
26
alles siis võid samade hagudega reht kütta, et vilja
kuivatada. Nali ainult ja muud mitte midagi. Kaevaku
siis mõisnik, et kantnikud varastavad metsa! Mis sa
muud ikka pead tegema, kui ära ei taha külmata!“
„Kas siis muidu kuidagi ei saa ... õigusega? ...“
„Õigusega! Kirikus loetakse küll: „Sina ei pea mitte
varastama.“ Aga küllap kandimees säärast käsku läks
tegema! See on mõisahärra tehtud. Üks petab ühte,
teine — teist. Mõisnik koorib mind, eks mina või siis
samaga vastata. Teda peetakse koorimise pärast osa
vaks majapidajaks, mind aga pannakse varguse pärast
vangi. Muud vahet ei ole. Ütlevad ja hirmutavad aga,
et pärast surma tulla kõige kurja pärast kuri nuhtlus.
Kes seda nüüd teab, mis seal tuleb, või teda keegi
on näinud. Aga ühte peab ütlema: kui seal tuleb, siis
peaksid need hirmutajad, kirikhärrad ja teised tematao
lised, seda küll kõige rohkem kartma. Ei näi aga nii
olevat. Vaat, see paneb sind ennastki kahtlema.“
„Kuid usk...“ alustas Remmelgas.
„Mis see minule head on toonud? Või ta süüa an
nab? Uskuda ja käske täita võib ainult see, kellel on,
mida suhu pista. Aga meie...“ Kandimees viskas
käega. „Minul pole aega oodata, kuni kord taevas
kõhu täis saan. Mina tahan juba siin, maa peal süüa!“
Mehed olid teelahkmele jõudnud.
„Jällenägemiseni siis!“ ütles Remmelgas ja lahkus.
Kandimees — pops mõisamaal; mõisa moonakas —
mõisatööline, kelle töö tasuti moona ja korteriga; hingemaa
— maatükk end. Venemaal, mis anti kogukonna liikmeile kasutada
perekonnaliikmete arvu järgi; Siber — Põhja-Aasia, mis kuulub
NSV Liidule; rabandus — järsk surm südametegevuse lakkami
sest; lendva — valud selja alumises osas; süld — vene pikkusmõõt: umbes 2 meetrit; ask — risu, sodi.
Tl
Teomees ja mõisnik.
Elas kord härra rikkas mõisas. Tema juurde tuli
teomees asja pärast. Ligines härrastemajale, sealt aga
sööstis tema peale härraste armastatud peni. Mees
kohkus koledasti. Tal oli kaigas käes. Kui peni viskus
mehe peale, lõi mees kaikaga vehkides peni surnuks.
Sai siis isand sellest teada, mees tunnustas süü ja pa
lus andestust. Isandal oli kange kahju koerast. Valvas
ju peni tema mõisa ülihästi. Isand ei tahtnud andes
tada, vaid kaebas mehe kohtusse.
Kutsutigi nad kohtusse. Kohtunikud kartsid isan
dat ja püüdsid kohut mõista tema meele järgi. Küsivad
siis kohtunikud:
„Mis te, isand, sooviksite temaga teha?“
Isand vastab:
„Vaat, mis ma mõtlen: et mul oli hea peni, mulle
nii armas peni, kaitsis kogu mu mõisa ja päästis mind,
seepärast siis soovingi ma, et see mees oleks mul peni
asemel, elaks samuti õues ega tohiks kõnelda inim
häälega mitte midagi, vaid hauguks ikka peni moodi,
valvaks mu mõisa ja hoiaks mind ennast. Mina aga
riietaksin teda soojemalt ja käsiksin hästi sööta, nagu
käskisin sööta armast penigi. Tema aga ei tohiks
öösiti magada, vaid hauguks ja kaitseks mu mõisa.“
Kohtunikud nõustusid sellega, aga mees ei tohti
nud vastu piiksatadagi.
Hakkaski mees elama isanda õues ja haukuma
koera kombel. Mees haukus hästi, ei maganud öösiti,
kolas kõik õuenurgad läbi ja sageli klähvis isanda
akna all veelgi agaramalt. Isand oli „peniga“ väga
rahul.
Käskis siis isand:
28
„Söötke „koera“ kenakesti!"
Haukus nii mees koerana pool aastat ja veelgi
rohkem. Tutvus varastega ja õpetas neid:
„Tuige pimedal ööl isanda kalli varanduse järele,
küll mina lukud lahti teen. Te ärge peljake, kuigi ma
nobedasti klähvin. Rahmake kähku ja kihutage siis
rõõmuga minema. Pärast aga ärge unustage ka mind."
Vargad tegidki nii. „Peni“ aga sellel ööl haukus
veelgi valjemini, kogu õue jooksis läbi ega lasknud
isandatki magada — nii käredasti haukus. Isand ar
vas: Hästi haugub see „peni“; vaja lasta teda veelgi
paremini toita.
Kui hommikul sulased ärkasid ja nägid, et aita oli
sisse murtud ja varandus varastatud, teatasid nad
sellest isandale. Isand vihastas koledasti „koera“ peale,
et see polnud hoidnud ta varandust, ja kaebas ta
kohtusse.
Kutsusid siis kohtunikud isanda ja „koera“ koh
tusse.
Seal lausub isand:
„See „peni“ laskis vargad õue tulla."
Kohtunikud aga küsivad:
„Aga mis, isand, kas ta öösi haukus ka?"
„Kõvasti haukus," vastas isand, „isegi magada ei
lasknud: mõtlesingi teda rohkem veel toita lasta."
Nüüd pajatavad kohtunikud:
„Näete, isand, sel ööl haukus ju „koer" tugevasti.
Oleksite pidanud mõne sulase välja saatma vaatama,
mida see „koer“ nii tugevasti haugub. Kõnelemine oli
tal ju keelatud."
Ja kohtunikud otsustavad:
„Me leiame: „koer“ ei ole süüdi."
Isand oli kole tige mehe peale. Vanade seaduste
29
järgi võis isand talupoja ka ilma kohtuta vanglasse
heita. Isand mõtlebki:
„Sõidutan ta ise sinna ja pistan ta pokri oma
silme all.“
Asusidki mõlemad teele. Sõita oli vanglani kuni
viiskümmend kilomeetrit. Tuli neil sõita vastu ööd
pimedas metsas. Isand ise juhtis hobust. Mees märkab
— eespool tee ääres lebab tormist murtud kuusk, suu
red haralised juured püsti. Vaatab seda mügerikku
ja tuleb kavalale mõttele.
Haaras järsku ohjad ja karjus:
„Tpruu, tpruu, tpruu!“
Isand kohkus rängasti.
„Mis lahti?"
Mees sosistab ehmunud häälel:
„Isake-isand, isake-isand, vaata-näe: karu seisab
seal kahel käpal püsti!"
Isandki nägi seda ja kohkus hirmsasti. Isand kiirus
tama:
„Pööra tagasi, pööra tagasi!"
„Ei või, ei või, isand!" vastab mees. „Karu näeb, et
me teda pelgame, kihutab meile tagant järele ja mur
rab meid maha.“
„Mis nüüd teha? Mis nüüd teha?“ hädaldab isand.
Mees aga seletab:
„Isand, karu kardab väga koera haukumist."
Isand karjuma:
„Haugu, sina säärane!"
Mees seletab:
„Ei minust enam haukujat ole, mul pole enam
häältki." Isa aga hirmutab isandat:
„Isand, isand, karu tuleb lähemale."
30
Isand näeb — pole midagi parata, ja hakkas hau
kuma koera kombel.
Mees sõnama:
„Vaja valjemini haukuda, isand.“
Isand hakkaski valjemini klähvima.
Mees ütleb:
„Karu kardab, juba taganeb."
Isand väsis haukumast ja ütleb:
„Haugu ometi, sina säärane!"
Mees katsubki haukuda:
„Hamm, hamm!"
Kuidagi ei lähe mehel haukumine, ja ütleb see
pärast:
„Isand, isand, jällegi ligineb karu."
Haukus nii isand kogu öö läbi. Kaotas oma hääle
hoopis ega saanudki enam haukuda.
Hakkas koitma. Mees ütleb:
„Isand, see ei olnudki karu."
„Aga mis siis?"
„See ju tormist murtud kuusk; juured püsti taeva
poole... Teadsin küll, et see ei ole karu."
Isand pragama:
„Ah, sina säärane! Küll ma sind nüüd vangimajas
nüpeldan!"
„Tee, mis tahad, isand. Sina, isand, oled nüüd
„peni“, sest haukusid kogu öö koera kombel."
Isand vihastus veelgi rohkem. Mees aga kõneleb:
„Nüüd ma seletan kõigile, et isand haukus mul
peni moodi! Ja et mina panin ta haukuma!"
See ajas isanda veel rohkem vihale. Ta ei tahtnud
rahva pilke alla sattuda. Kuidas ta ka meest ähvardas,
see ikkagi kõneleb:
„Tee mistahes, isand, ikkagi kõnelen ära."
31
Isand näeb, et asi on paha, ja ütleb mehele:
„Mida sulle anda, et sa sellest ei lobiseks?“
„Andesta mulle ja ära pista pokri!“ vastab mees;
„peale selle kingi mulle hea lehm ja kaks kotti nisu,
ning las ma elan oma kodus. Sind siis, isand, ma tänan
ja kiidan kõigile ning ütlen: „Ei, isand ei haukunud
koera kombel!““
Teomees — mõisniku tööline-ori; pogri — vangikong;
mügerik — ebamäärane kogu; pragama
pahandama,
tõrelema.
VaataR. TABA
EMAKEELE
LUGEMIK
IV ÕPPEAASTA
II VIH...R. TABA
EMAKEELE
LUGEMIK
IV ÕPPEAASTA
II VIHK
'KK
«PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
Sügisene.
J. Palm.
Nüüd põllud jälle paljad
ja kasin päeva tee.
Läind kulda metsad haljad
ja rehes käimas töö.
Lind jätnud oma pesa,
läind lõunasse ta tee.
Tuul sõidab mööda kesa,
külm kaanetanud vee.
Ja tinapilv nüüd vaeb
lund, rahet taeva all;
päev-päevalt tüki saeb
aeg sügisene hall.
Sügis.
Värvid metsades on kadunud, põllud kollakashallid, nõmmed tumepruunid. Sügiseküllus on oma pil
lerkaari pidanud laantes ja lagedal. Selle pidutsemise
jälgi võib veel näha: puudealused on täis kõdunevaid
lehti, pruune, kulla- ja verekarvalisi, mille värvid juba
luitunud ja rännanud kõige kaduva teed; väljadel võib
lokkava ja valmiva vilja külluse asemel näha veel mõnd
üksikut kuhilat või saadu; kärbiste teravad otsad pais
tavad nagu luunutid, kuna mõni üksik vares nokitseb
oma sulgi nende vihmast ligunenud pulkadel.
Kõige esimestena läksid kured. See oli juba rukki
külvamise ajal, kui metsad veel haljad olid ning ainult
mõned üksikud kollakad värviplekid helendasid haa
vadena puude rohelistes kroonides, kuna heinamail
3 Emakeele lugemik. IV
33
valmis lainetav heleroheline ädal ja tõuviljad lõhnasid
kui uimastavad sügislilled, mille rohkus oli katnud mää
ratu lilleaiana kogu maa: kõik põllud olid nagu külva
tud lilledega, kuid iga lill kandis oma kollakaks muutu
nud varre otsas leiba — see oli valminud vili, lõhnav
leib.
Noil päevil keerlesid taeva all esimesed kureparved. Taevas ise oli valkjassinine, avar, selge ja
kume. Põldudel hakkasid juba vikatid vilkuma ja
värvilisis riideis töörahvas pingutas oma lihaseid õr
nas, soojas õhus, kuna silmad heitsid mõnikord pilgu
kõrge taeva poole, miile tagasihoidlikust klaarunud ja
hedusest kostsid kurgede hüüded nagu hoiatused.
Nood päevad on ammu läbi. Rukkiorased haljen
davad juba — need hilissügise ainsad põlluehted —
ja ometi nägid kurgede kolmnurgad, kuidas langesid
pruunhallid rukkiterad sooja suvisesse mulda, kuna
kündjad heameelel nõõtasid hobust ja tundsid hinges
maa emalikku heldust võrdselt kõigile, kes teda hari
vad. Must muld jalge all, see oli leibaandev maa; kuid
kaugused, kuhu kadusid kured, — seegi oli maa.
Pärast kurgi möödusid nädalad, kuna sügis nõudis
ikka rohkem ja rohkem õigusi. Elu muutus jälle iga
päevaseks kohusetäitmiseks, tööks igapäevase leiva
eest, võitluseks olemise eest. Inimesed tundsid jälle
ainult üht maad, seda, mis nende jalge all — leiva
maad, mulda. Vili pandi kokku, kartulid kuhjadesse,
ja ikka madalamalt tõusev päike närvutas noore ädala.
Siis ühel ööl... Ühel ööl läksid haned. Need, kes
teel olid või kes hilja õue astusid, kuulsid imelikke,
pisut veidraid hääli, mis nagu peened sarvepuhangud
tulid taeva kõrgustest ja ennustasid maailmale uusi
tulevaid sündmusi. Ja need, kes olid teel, tundsid, kui
das nende näole ja juustele kooti mingit ämblikuvõrku,
34
kuna need, kes õue astusid, värahtasid ja tundsid ime
likku külma — see oli esimene hall. „Kured läevad —
külmad taga, haned läevad — hallad taga.“ Pilku
tõstes nägid inimesed öises kuuvalges niitudel ja luh
tadel midagi valendavat, midagi enneolematut — see
oli valgem kui kuuvalgus, see oli külmas tarretunud
rohi, esimene talve eelkuulutaja, hele hall.
Nii tuli sügis.
Nüüd sajab vihma ja loodus ootab viimast suurt
sündmust, endassevajunult, tummalt. On igav metsa
des ja väljadel. Halla ei lange enam, päevad on võrd
lemisi soojad, täis sadu, ööd pisut jahedamad, kõledatuulelised. Kui minna metsa, siis on see tühi. Kadunud
on sealt suvine linnulaul ja ülivaikselt oodatakse
talveund.
Kuhil — viljahunnik; kärbis ed — viljaredelid; laas
suur, tihe mets; kume — nõrgasti läikiv; ädal — pärast heinaniitu samal aastal järelekasvanud rohi; värahtama — kord
järsku värisema.
Eesti pastoraal.
A. Alle.
Vihma küll valab ju pilvede vinas,
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel mihklikuul.
Karjalaps vaeseke kuhja all kükib,
kaelani märg, külm kallale tükib.
Tuule ja vihma käes elajad norus,
karjakrantsilgi saba on sorus.
35
Tarvis on hoolega
pereme’ hääl ei anna
„SihändseP karjatseP
kuhja om pusatu —
kuhjasid vahti’,
mahti:
vaja om malka:
massa veel palka!“
Tuleks kord õhtu, poeks ahjule tarre,
rätid ja pastlad riputaks parde,
peagi süüa saaks soendet suppi,
paelu veel pastlail’ punuks hea jupi.
Õhtu nii veniks ... Käes uinakutund ...
Varakult peremees peletab und:
„Latse, maast valla! — Re’i tuleb maha!
Tõistre perest nii jääme taha!“
Tahtes või tahtmata üles punni:
karjast ja koera võib igaüks sundi’!
Rehi on maas — ei ole sul vahet:
tarvis on valgeni lõpeta’ ahet!
Puru veel suus — pead võtma märsi:
perenaine ei oodata kärsi!
„Karjalaps nooruke — ega ta väsi! ..
Nii käib sügisel karjase käsi...
Ahtma — täis tuupima, vahele suruma; ahe — parsile
pandud vili; pastoraal — karjaselaul; puskama — kae
vama, sarvedega tõukama.
Vee kohal.
I
,,Nii väga olen unistanud lennata pilvedeni, aga
nüüd on hirm, hirm —“ kõneles naine, keda tüse mees
reisumantlis seadis istuma aeroplaani kajutisse.
„Pole midagi, nagu raudteel, isegi parem, ei mingi
suguseid rööpaseadjaid, ei kokkupõrkeid ega lume
tuiske," rahustas mees.
36
Neile järgnes kannatlikult punaväelane pakkidega,
portfelliga ja revolvriga vööl.
Pikakoivaline, sünge näoga reisija uuris umbuskli
kult aparaati igast küljest; aru ta küll midagi ei saa
nud, kuid mõtles siiski, et on ikka kindlam, kui oma
silmaga oled järele vaadanud.
Ta astus lenduri juurde, kes askeldas tüüride juu
res, ja küsis asjalikult:
„Ütelge, kas juhtub seal ka torme? Ja need augukohad õhus? Öösi pole neid ju näha?“
Lendur naeratas.
„Ka päeval pole neid näha.14 — „Noh, kui kukume
sisse, siis...?“ — „Lendame pisut allapoole, pole
häda — lendame ju kõrgel-11 — „Kas õige kõrgel?'1
küsis noormees sinises nokkmütsis, ka reisija. „See
on väga meeldiv!11 ütles ta julgesti, tahtis ise naera
tada, aga naeratus tuli veidralt viril. Pikakoivaline
mõõtis teda tigeda pilguga ja läks kajutisse, kus istus
tüseda mehe kõrvale.
„Hei, poisid! Ärge bensiini maha ajage!11 hüüdis
lendur poistele, kes täitsid plekknõudest bensiinipaake.
„Küllalt,“ ütles üks neist ning võttis osavasti paagi
avausest võrguga klaasi, miile läbi voolas ja filtreerus
bensiin.
Viimaks oli kõik valmis, kümme reisijat istus koh
tadel. Aeg oli tõusta. Mehaanik vaatas veel korraks
kõik üle.
„Aga mind võtate kaasa?11 küsis õpilane Jürka
mehaanikult.
„Ei, sina lenda siinsamas. Suurele sõidule pole sinu
suguseid vaja. Parem juba kaasa võtta midagi muud.11
„Noh mis õppimine see siin on! Võtke kaasa —
ehk olen kasulik.11
37
„Sinust ka kasu. Oled ainult asjatuks ballastiks,“
lõpetas mehaanik.
Lenduril hakkas Jürkast kahju.
„Riietu — lendad kaasa.“
Jürka lippas riietuma.
Algas tõus.
II
Aparaat töötas, lend läks kõrgemale, ikka kõrge
male, lähenes lumepilvele, mis horisondi ulatusel mäs
sis taevast tiheda kuplina. Seal pilvedest kõrgemal
on hele, hele päike, all aga pimestavalt valge väli —
need on needsamad pilved ülalt vaadatuna.
Kaks mootorit panid liikuma kaks propellerit.
Nende mürinas oli kajutis istujail raske kuulda üks
teist. Nad vahetasid paberitükikestele kirjutatud
kirju. Mõned vaatasid pead pööramata aknast välja,
teised jälle püüdsid vahtida põrandale, et mitte näha
ja kohkuda peadpööritavast kõrgusest. Ometi tund
sid nad, mis oli nende jalge all, ja see ei lasknud mille
legi muule mõtelda. Naine võttis raamatu, vahtis
üksisilmi, aga ei saanud sõnagi lugeda.
,,Me tõuseme järjest,“ kirjutas lõbus tüse reisija,
kes vaatas kogu aja aknast välja, oma kohmetule
naabrile. See luges, lõi ärritatult käega, surus mütsi
veel sügavamale ja kummardus veel rohkem põran
dale. Tüse reisija võttis reisukohvrist võileiva ja hak
kas rahulikult sööma.
Ees juhikohal istusid lendur, mehaanik ja õpi
lane. Kõik kolm olid soojalt riides, kõik nahkkasukais. Mehaanik näitas märkidega õpilasele instru
mente: altimeetrit, mis näitab kõrgust, manomeetrit,
mis näitab õli ja bensiini rõhumist. Õpilane jälgis tema
liigutusi ja kirjutas oma taskuraamatusse, kõverate
38
tähtedega, sest käed olid suuris sooj es kindais. Altimeeter näitas 800 meetrit ja tõusis veelgi. Juba on
pilved lähedal.
„Kuidas on pilvedes?" kirjutas Jürka.
„Ei midagi erilist, küll näed," vastas mehaanik.
Õpilane ei kartnud, kuigi ta polnud kunagi varem
pilvedes olnud. Ta oli varem arvanud, et peab
tulema ikkagi midagi kokkupõrke taolist. Ees oli
päris udune, minuti pärast sattus aparaat aga lumekihti. Lumi näis sadavat mitte ülalt, vaid otse vastu.
Lumi kleepus lenduri ees olevale aknale — ka all
polnud midagi näha. Nüüd juhtis lendur kompassi
järgi, ta jätkas tõusu ikka kõrgemale ja kõrgemale.
Pimenes.
Mehaanik kirjutas Jürkale:
„01eme pilvedes."
Neid ümbritses tihe udu, pimenes nagu videvikus.
Aeg oli ka hiline — puudus ainult pool tundi loojakust.
Siis aga hakkas valgenema, veel, veel ja ikka veel.
Juba mängleski hele päike otse horisondilt lumiseil
aknaklaasidel. Isegi reisijad, kes vahtisid põrandale,
elustusid.
Aparaadi liikumisest tekkiv tuul pühkis aknailt
lume. Nüüd võis näha all kaugele silmapiirini ula
tuvat heledat välja, näis, nagu lendaks aparaat ääretu
lumevälja kohal.
Lendur vaatas kella ja arvestas mõttes, kus kohal
nad praegu asuvad- Päike läks looja. Mehaanik
süütas tuled — seetõttu muutus kajutis reisijad muga
vamaks. Oldi juba harjunud mootori ühetoonilise
müraga ja tuule ulgumisega. Kajutis oli soe. Võis
unustadagi, et aparaadi all on poolteist kilomeetrit
tühja ruumi, et kukkudes vareski ei leiaks konte
ja et kõigi elu sõltub juhi osavusest ja mootori
39
korralikust tegevusest. Paljud muutusid juba lõbusaks
ja tüse reisija saatis kõigile naljakirjakesi.
III
Äkki tungisid mingisugused tõuked mootorimüri
nasse. Reisijad muutusid rahutuks. Pikakoivaline
kahvatas ja vaatas esimest korda aknasse, — sealt
vahtis vastu tühi pimedus, ainult lambi peegeldus
värises klaasis.
Tõuked lakkasid ja endiselt mürisesid mootorid
ühetooniliselt.
„Ärge kartke,“ kirjutas paks. ,,Mis sest, et moo
torid lakkasid töötamast. Me maandume/4
„Merel,“ lisas pikakoivaline ja andis kirjakese
tagasi.
Ja tõesti lendaski aparaat praegu mere kohal. Pin
gutusega kuulatas mehaanik mootorimürinat, nagu kuu
lab arst haige südant.
Ta taipas, et arvatavasti on ummistunud karbu
raator, mille kaudu läheb bensiin mootorisse. Seda
korda läks mööda, aga ta teadis nüüd, et bensiin pole
puhas, ja kartis, et karburaator ummistub lõplikult
ning mootorid jäävad seismaJürka küsis, milles asi seisab. Mehaanik ei vasta
nud, lõi käega ja jätkas ärevalt kuulamist. Õpilane
püüdis ise taibata, miks mootor turtsus. On tuhat
põhjust — magneeto, küünlad, klapid — ja õieti kumb
mootor, kas parem või vasak? Ka Jürkale tuli mõt
tesse — kui viimati ummistub.
„Noh,“ mõtles Jürka, „hakkame planeerima ja
parandame õhus.44
Imestles ainult, miks kohkus see kogenud mehaanik
nii väga. Ons ta selline argpüks või on midagi tõsist,
40
mida lennus ei saa parandada? Ainult tema, Jürka,
on võhik ega taipa!
Äkki nõrgenes mootorimürin kahe võrra. Len
dur käänas tüüri ja katkestas ühenduse vasaku moo
toriga. Jürka taipas, et parem jäi ise seisma.
Mehaanik kahvatas ja hakkas käsipumbaga bensiinipaaki õhku pumpama. Jürka taipas, et ta tahab
bensiini survega puhastada ummistunud karburaatorit;
ta teadis isegi juba, et see on asjatu.
Lendur karjus mehaanikule kõrva, et see läheks
tiivale korraldama seisma jäänud mootorit.
Altimeeter näitas 1200 meetrit.
Kajutis vaatasid reisijad üksteisele kohkunult otsa,
isegi tüse kirjutas ebakindlalt, tema käsi värises
veidi.
„Me planeerime, mootor parandatakse kohe, ja me
lendame jälle.“
Mõttes aga lisasid kõik juurde: pea alaspidi —
merre.
Reisijad ei teadnud, kui kõrgel nad on; kõik kart
sid allolevat merd ja samuti kohutas neid kõrgus.
Pikakoivaline reisija kargas äkki istmelt, tormas
kajuti ukse juurde, tõmbas ukse käepidet nii, nagu
tahaks ta pageda põlevast majast- Uks oli aga sule
tud väljastpoolt. Naisel langes raamat käest, ta kar
jatas metsikult, läbilõikavalt. Teised võpatasid, kar
gasid kohtadelt ja hakkasid mõttetult tõuklema.
Tüse karjus, ise mõistmata oma sõnu.
„Käsin, et lendaksid, kohe käsin!“
Naine pöördus akna juurde ja hakkas jõuetult
rusikatega aknale taguma, kukkus aga varsti minestanult pikali.
Mees, kahvatu kui lina, kiindus tardunud silma
dega tumedasse aknasse. Põlved võbisesid, vaevalt
41
seisis ta jalul, ise võimetu pöörama pilku aknalt. Noor
mees sinises nokkmütsis kattis näo kätesse, nagu valu
taksid tal hambad. Ees nurgas võngutas vanaldane
reisija pead ja oigas: Ho, ho ho... Taktis õigeile
tugevnesid ukselingi tõmbamine ja noormehe võbinad.
Ho-ho-ho muutus metsikuks möirgamiseks, korraga
hakkasid kõik ulguma, oigama südantlõhestava koorina.
IV
Mehaanik aga askeldas: pumpas, tagus, sõrmega
manomeetri klaasi. Lendur müksas teda õlaga ja
andis range pilguga märku väljaminemiseks- Mehaa
nik pistis pea korraks välja, pöördus aga kohe tagasi.
Siis hakkas otsima tööriistu kastist, kus need lama
sid täpses järjekorras, igaüks oma pesas. Haaras ühe
võtme, heitis selle kõrvale, kõigutas peaga, pomises
midagi ja otsis edasi.
Jürka nägi nüüd selgesti, et mehaanik kardab ega
lähe mingi hinna eest tiivale. Ärritunult tõukas len
dur mehaanikut rusikaga ja näitas näpuga altimeetrile.
See näitas 150.
„Sadaviiskümmend meetrit on mereni? “
Jaatavalt noogutas mehaanik peaga, aga hakkas
ainult kiiremini kolama tööriistades. Lendur karjus:
„Võta tüür!“
Tahtis tõusta ja ise minna mootori juurde, mehaa
nik vehkles tõrjuvalt käega, aga jäi ise jõuetult istmele.
Jürka kargas püsti.
„Anna võti!“ karjus ta mehaanikule.
Väriseva
käega pistis see talle pihku mutrivõtme.
Terav, läbilõikav tuul kandis külma udu — see
tarretus libeda kirmena tiibadel, vahepuul, traadikinnisteil.
42
Mootori juurde.
Igal hetkel võis libiseda ja alla kukkuda. Jürka
jõudis mootorini. See oli veel soe.
Jürka kuulis ulgumist reisijate kajutist. Tähele
panelikult kobas ta käega karburaatoril vajalikku
mutrit.
„Käes!“
Libe on seista, tuul pöörleb ja tõukab tiivalt. Juba
liigub mootor. Töö edeneb.
Jürka tõttab. Kuulda on, kuidas möirgab all meri.
Veel minutit kaks — ja aparaat kõigi inimestega lan
geb jäisesse vette.
„Valmis!“
Nüüd mutter kohale! Käed on kohmetud, mutrinäru ei satu kohale. Kohe, kohe, veidi veel pingutada.
„Valmis!“ karjus Jürka kogu kopsude ulatuses.
Ühendati elektrivool, mootorid hakkasid mürisema.
Kajutis vaibus korraga kisa, kõik langesid kuhu juh
tus: põrandale, istmele, üksteise sülle. Esimesena toi
bus tüse reisija ja hakkas ellu äratama meelemärkuse
tult lamavat naist.
Libedal jäätunud kandepinnal roomas Jürka juhi. kabiini poole. Äge torm ähvardas ta ära pühkida.
Kuid veel mõni hetk kõike jõudu nõudvat pingutust,
ja Jürka ronis uksest sisse, väsinud, kuid õnnelik oma
teo kordaminekust.
Altimeeter — kõrgusmõõtja; ballast — kasutu hsakoorem; filtreerima — kurnama, puhastama; horisont —
silmapiir; karburaator — bensiini gaasistaja; magneeto
mootori osa, millega tekitatakse elektrisäde; manomeeter survenäitaja; paak— anum; planeerima — liuglema; range
__ vali, karm; propeller — veskitiivataoline seadis, mis len
nukit edasi veab.
43
Teoorja kaebus.
Oi meie ilusa härra,
oi meie punane proua,
oi meie saleda saksa,
hõbenuppu noorihärra,
kuldapitsi preilikene!
Tõuske üles tooli pealla,
tõuske valda vahtimaie,
kuidas valda vaevatakse,
kihelkonda kiusatakse,
pisukesi piinatakse,
P i 1 k u m a — välkuma; tutjuma — helkima; eiergane
õispuine.
Mitu halba ilma pealla?
Mitu halba ilma pealla?
Viis on halba ilma pealla:
üks on poeg, kes isata,
teine tütar, kes emata,
kolmas halba orjakene,
neljas halba vaenelapsi,
viies halba leskiname.
Kus nutab poega isata,
sinna kaevu kaevatakse;
kus nutab tütar emata,
sinna uhkab allikake;
kus aga nutab orjakene,
sinna tiigike tehakse;
kus aga nutab vaenelapsi,
sinna jäänud järvekene;
kus aga nutab leskinaine,
sinna jooksemas jõeke.
44
Stalini õppeaastad vaimulikus seminaris.
i
Josif Džugašvili lõpetas hiilgavalt Kaukaasias Gori
linnakeses vaimuliku- kooli. Talle kui andekamale
võimaldati' endise kooli poolt edasiõppimine. Kuid
õpinguid võis ta jätkata selles koolis, kuhu teda
määras kooli juhatus.
1894. a. sügisel sooritas ta väga heade tulemustega
sisseastumis-eksami Tiflisi vaimulikku seminari.
Noorele Josif iie, tulevasele Stalinile, ei tee õpingud
raskusi: ta loeb ilmekalt, jutustab soravalt, joonistab
ja laulab oivaliselt ja esineb hoogsalt näiteringis. Ta
unistab rikkalikest teadmisist, mida ta loodab oman
dada uues koolis, ja edaspidisest tõhusast kultuuritööst
selles linnas.
Kuid juba esimesil koolipäevil tekib talle eba
meeldivusi.
Vaimulikus seminaris valitses väga vali kord. Õpi
lased elasid internaadis, kus kasvata j aiks olid vaimu
likud — papid ja mungad. Et õpilased ei tegutseks
selles koolis keelatud asjadega, nagu ajalehtede ja
ilmliku sisuga raamatute lugemine, teatri külastamine,
valvati neid väga teraselt. Isegi salajast järelevalvet
teostati mõne agarama õpilase üle. Koolipiirkonnast
lahkumine pärast kella seitsetteistkümmend oli kee
latud.
Küll oli lubatud tuupimine ja palvetamine. Palvetati hommikul ja magama minnes, enne ja pärast
sööki, õppetöö alguses ja lõpus. Laupäeviti ja püha
päeviti käidi kirikus. Need olid tähtsaimad talitused
koolis, ja õpetajad jälgisid piinliku hoolega, et õpi
lased neilt toiminguilt ei puuduks.
45
II
Stalini õppimise ajal oli seminari inspektoriks munk
Abašidze. See märkas kohe, et muidu nii andekat
Josifit ei huvita põrmugi vaimulik kirjandus.
Ikka sagedamini märkis inspektor klassipäevikusse:
Josif Džugašvili hilines õhtupalvusele. Luure Josifi
järele tugevnes nüüd iga päevaga.
Kuid Stalin sai varsti aru, et temal, töölise pojal,
pole võimalik käia eluteed, mida juhatavad mungad
ja papid. Kuigi koolis oli keelatud ilmlike raamatute
lugemine, ei suutnud Stalin vastu panna nende veetlu
sele. Ta hankis salaja väljastpoolt kooli loodusteadus
likku ja ühiskondlikku elu käsitleva sisuga raamatuid
ja luges neid nii suure innuga, et piibel ja palveraamat
hoopiski ununesid. Usuõpetuse tunnis — vargsi pingi
all, kirikus viibides või palvetunnil seistes — salamahti
teise selja taga — ammutas tulevane suurmees endale
teadmisi loodusloost ja ühiskonna elust.
Inspektor märkas, et Josif il on keelatud kirjan
dust, ja ta otsustas, maksku mis maksab, tabada teda
„kuritöölt“ — keelatud raamatute lugemiselt.
Kord, kui Josif karistuseks seisis nurgas, ühes tüh
jas ruumis, võttis ta põue peidetud raamatu, mille
oli kirjutanud kuulus Tolstoi, ja hakkas seda lugema.
Ruumis polnud kedagi. Peagi süvenes lugeja niivõrd
loetavasse, et unustas nurgasseismise. Ta ei kuulnudki,
kuidas korrapidaja munk oli juurde hiilinud. Alles
siis, kui too haaras raamatu tema käest, sai ta seisu
korrast aru.
Seminari klassipäevikusse tekkis jällegi märkus:
Josif Džugašvilit on nähtud keelatud raamatuid luge
mas. Talle tehti hoiatus. Kuid see ei suutnud peletada
Stalinit tema huvide ringist.
46
III
Peagi hakkas seminaris ilmuma Stalini toimetusel
õpilasajakiri. Ta kirjutas seda käsitsi ja levitas salaja.
Ei võinud ju niisugust asja näidata õpetajaile. Agaramaist kaastöölisist organiseeris Josif revolutsiooni
lise ringi.
Inspektor Abašidze märkas, et mõned poisid on vii
masel ajal muutunud kuidagi salapäraseks. Ta hakkas
neid nüüd hoolsamini jälgima. Mida tugevamaks muu
tus järelevalve, seda ettevaatlikumad olid poisid.
Stalini ettepanekul üürisid nad omavahel kokkupandud
rahaga linnas toa. Seal käidi salaja revolutsiooniliste
kirjanike teoste ettekandeid kuulamas või lugemas
tsaarivalitsuse poolt keelatud raamatuid, mida olid
muretsenud poisid ja nende sõbrad.
Väga huvitavad olid Stalini enda ettekanded töö
liste kehvast olukorrast tsaariaegsel Venemaal. Tol
ajal ta oli juba lugenud Marxi töid ja temas kasvas
iga päevaga tugevamaks püüe — ükskord revolut
siooniga hävitada ülekohtune tsaarivõim.
Kõigis ringi liikmeis, kes olid koondunud siia
Stalini juhtimisel, kasvas arusaam, et rikaste loodud
maailmakord ei ole õige, et see tuleb kukutada väe
võimuga — revolutsiooni teel.
„Ma astusin revolutsioonilisse liikumisse 15-aastaselt,“ — nii mäletab seltsimees Stalin.
IV
Suvevaheaja veedab Stalin maal. Ta käib tööl koos
teiste talupoegadega, et hankida elatust ja raha talvi
seks kooliskäimiseks. Jõude- ja puhketundidel on ta
oma töökaaslasile huvitavaks jutusõbraks.
47
„Millest on tingitud/4 alustab Stalin, „et teie nii
kehvalt riietute ja sööte? Te ju kiinnate, külvate, lõi
kate ja koristate. Kogu töö on tehtud teie kätega.“
Talupojad mõistavad seda ja jäävad mõttesse. „Nii
see on: me külvame ja koristame. Aga mis jääb meie
omaks lõikusest? Maksunõudjale vaja tasuda, preest
rile tuleb anda ...“
Ja talupojad jutustavad neist kitsendusist, mille
alla nad on surutud tsaarivalitsuse poolt,
Noor seltsimees Stalin seletab, et talupojad peavad
koos linnatöölistega välja astuma maksva halva korra
vastu ja ühiselt selle purustama. Rikastel ei ole sugugi
eesõigust paremale elule. Just need, kes töötavad, kes
ausalt teenivad endale ülalpidamist, on selleks õigus
tatud.
Ja kogu suvevaheajal kasutab Stalin võimalusi polii
tiliseks selgitustööks.
Kuid sellest jõuavad kuuldused ka kooli. Eriti aga
raks muutub inspektor Abašidze, kes on väga vaenu
line Stalini vastu. Ta korraldab Josifi isiklikus kapis
läbiotsimise ja saab kätte värskelt-kirjutatud poliitilise
kõne. Kohe viib ta selle kooli juhataja kätte. Nüüd
on asja käik kiire. Õppenõukogu ees loetakse kirju
tatud kõne ette. Mungad ja papid otse raevusid.
„Vaat kus mässaja! Vaat kes on kõigi segaduste
peasüüdlane! Vaat kus ongi see mees, kes veab
teisi õpilasi poliitikasse!44 karjub Abašidze.
Stalin heidetakse koolist välja. Loodeti,
et ta
kohkub ja astub tagasi revolutsiooni teelt. See oli aga
suur eksitus. Miski pole suutnud murda Stalini raudset
tahet ning vankumatut usku töölisklassi võidusse.
Kaukaasia — mägismaa Kaspia ja Musta mere vahel;
vaimulik seminar — kool, kus valmistati ette õigeusu
48
preestreid; tõhus — mõjuv; m uuk
kloostrisse asunud
ning ilmlikust elust loobunud mees; papp — õigeusu vaimulik;
inspektor — koolijuhataja abi; T o 1 s t o i (Leo) — kuulus vene
kirjanik; Marx (Karl) — töölisliikumise põhjendajaid, filosoof,
teadlane; raevuma — meeletult vihaseks minema.
Laul Stalinist.
Seal, kus kõrged mäed ja kaljud,
algas võimas kotkalend ...
Olgu tormid, tuisud valjud,
kõik ta võidab enda teel!
Kõrgelt lendame ka ise,
rinnus loidab õnneleek ...
Kotkalennul, päikselisel,
juht meil’ näitab õiget teed.
Sellel tiivulisel ajal
laula maa ja laula meel!
Stalin — meie õpetaja,
tema jõud me soontes keeb.
Põllud jalge all meil, noored,
võidetud on vetevood,
võimsad vabrikute koorid, —
uuestsünd on igal pool.
Kivikindlas rivis sammub
ühtne enamlik laviin.
Targal stalinlikul rammul,
kotkalennul juht meid viib.
Elu kiirgab meie ajal
purpurpunaselt kui leek.
Stalin — meie õpetaja,
tema jõud me soontes keeb.
Laviin — veeremisel kasvav (lume) mass, siin: kasvav
inimhulk.
4 Emakeelne lugemik IV
49
Revolutsiooni eelõhtul.
Mu isa oli sõduriks 12. Siberi küttide rügemendis.
See rügement asus Saksa liinil Riia piirkonnas.
Õppisin reaalkooli teises klassis. Mu ema, velsker,
oli alati tegevuses, ja mina kasvasin omapead.
Kord septembris klassivend Fedja istus minu pool
hilisõhtuni. Valmistasime koos tunde ette.
Olime vaevalt lõpetanud, ta pakkis kokku raama
tud ja vihikud, kavatsedes joosta koju, kui ootamatult
algas vihmavalang. Ruttasin sulgema aiapoolset akent.
Tuuleiilid tõstsid ulgudes maast õhku kuivanud
lehti; mõned jämedad piisad paiskusid mulle näkku,
suuri vaevu tõmbasin ühe aknapoole ligi, sirutusin teise
järele, kui äkki kogukas savikamakas kukkus akna
lauale.
„On aga tuul,“ mõtlesin, „sedasi murrab kõik puud
veel maha.“
Tagasi tulles kõrvaltuppa ütlesin Fedjale:
„Tõeline torm. Kuhu sa säärasega lähed? Säher
dune vihm ladiseb väljas. Vaata, mihukese tüki mulda
keerutas aknasse."
Fedja vaatles umbusklikult.
„Mis sa petad: kas siis säärase kamaka virutas?"
„Sa ei usu," solvusin mina, „ma ju ütlen sulle: vae
valt hakkasin sulgema, kui rapsatas aknalauale."
Silmitsesin savikamakat. Vahest viskas mõni tõe
poolest selle meelega? Kuid sealsamas jõudsin otsusele
ja ütlesin:
„Milline rumalus! Ei saanud ju keegi visata! Kes
siis säherduse ilmaga aeda tikub? Muidugi tuul."
Ema istus kõrvaltoas ja õmbles. Sõsarake magas.
Fedja veetis minu pool veel pool tundi. Taevas selgines.
50
Läbi märgunud akna vaatas tuppa kuu, tuul hakkas
vaibuma.
„Noh, nüüd ma lippan," ütles Fedja.
„Mine, ma ei lähe sinu järel ust sulgema. Sina löö
kõvemini kinni, uks läheb ise lukku."
Fedja surus nokatsi pähe, pistis raamatud põue, et
need ei liguneks, ja läks. Kuulsin veel, kuidas kõmatas uks.
Hakkasin jalgu lahti võtma, valmistudes magama.
Fleites pilgu põrandale, märkasin mahakukkunud vihi
kut, mille Fedja oli unustanud. Vaja see hommikul
kaasa võtta.
Riietunud lahti, lipsasin teki alla, kuid ei jõudnud
end veel pööratagi, kui esikus helises tasane, ettevaat
lik kell.
„Kes seal veel tuleb?" küsis üllatunud ema. „K*as
mitte telegramm isalt? ... Ei, postiljon raputaks linki
tugevamini. Mine õige ava!"
„Ema, mina olen juba riidest lahti. See kindlasti
ei ole postiljon, vaid Fedja. Ta unustas siia vajaliku
vihiku, mida märkas ehk alles teel."
„Vaata veel, kas ta hommikul ei oleks võinud
sisse joosta? Kus vihik on?"
Ema võttis vihiku, tõmbas paljastele jalgadele tuhv
lid ja läks.
Kuulsin, kuidas tuhvlid lohisesid trepiastmeil. Lõksatas lukk. Kohe kandus minuni alt summutatud,
mahasurutud kiljatus. Kargasin püsti. Esimesel hetkel
mõtlesin, et röövlid tungisid emale kallale ja, haarates
laualt küünlajala, tahtsin sellega purustada akna ja
röökida üle kogu tänava. Kuid alt kostis ei naer ega
suudlus, vaid kiire, tasane sosin. Siis kõpsisid trepist
üles kahe paari jalgade sammud.
4*
51
Uks prahvatas pärani, ja mina liibusin sängi külge,
riieteta ja küünlajalg käes.
Lävel, silmad täis pisaraid, seisis õnnelik, naeratlev
ema. Aga kõrvuti temaga — habemesse kasvanud,
saviga määrdinud, läbimärg, mulle kalleim sõdur —
minu isa.
Üks hüpe — ja ma olin surutud ta tugevate krobeliste käte vahele.
Seina taga sängis liigutas end kärast häiritud sõsarake. Tahtsin söösta tema juurde ja äratada ta, kuid
isa pidurdas mind ja ütles pooli hääli:
„Ei ole vaja, Boris... ära ärata teda... ja ärge väga
käratsege.“
Seejuures ta pöördus ema poole:
,,Varjuša, kui plika ärkab, ära ütle talle, et saabusin.
Las magab. Kuhu võiks teda selleks kolmeks päevaks
saata?“
Ema vastas:
„Saadame ta hommikul vara Ivanovskojesse. Ta
on ammugi palunud luba vanaema poole minna. Taevas
nähtavasti on selginud. Boris saadab ta õige vara hom
mikul sinna. Ja sina, Aljoša, ära kõnelegi sosinal, tema
magab väga sügavasti. Vahel öösiti tullakse minu
järele haiglast, nii et ta on harjunud.44
Ma seisin, suu ammuli, ega tahtnud uskuda kõike
kuuldut.
Kuidas? Väikest suuresilmalist Tanjakest tahetakse
juba koidikul ära saata vanaema poole, et ta nii ei
näekski koju tulnud isa. Mis see siis tähendab? Mil
leks seda?
„Borja!“ ütles ema. „Sina heidad magama minu
tuppa, ja hommikul kella kuue paiku võtad Tanjakese ja saadad ta vanaema poole... Aga ära kõnele
seal mitte kellelegi, et isa sõitis koju.44
52
Ma vaatasin isale otsa. Ta surus mind tugevasti
enda vastu, tahtis midagi ütelda, kuid selle asemel
embas veelgi tugevamini ja vaikis.
Heitsin ema sängi, kuid isa ja ema jäid söögituppa
ja sulgesid endi järel ukse. Kaua ma ei saanud uinuda.
Vähkresin küljelt küljele, püüdsin loendada viieküm
neni, sajani — kuid und ei tulnud. Ainult hilisöösi
suigatasin.
Ärkasin kergest kriginast. Tuppa astus isa, põlev
küünal käes.
Ma avasin vaevalt-vaevalt silmad. Isa oli saabas
teta. Tasakesi, sokkides, ta ligines Tanja sängile ja
langetas küünla. Nii seisis ta minutit kolm, vaadeldes
magava plika heledaid lokke ja roosakat nägu. Siis
kummardus tema kohale. Temas heitlesid kaks tund
must: soov silitada tütart ja hirm äratada teda. Vii
mane jäi peale. Ta ajas end kähku sirgu, pöördus
ümber ja läks välja.
Uks kriiksatas veel korra — ja valgus toas kustus.
II
... Kell lõi seitse. Avasin silmad. Läbi kase kollase
lehestiku akna taga säras hele päike. Ma riietusin kii
resti ja heitsin pilgu kõrvaltuppa. Seal magati. Praotades ust hakkasin äratama õekest.
„Kus on ema?“ küsis ta hõõrudes silmi ja laskudes
tagasi tühja voodisse.
„Ema kutsuti haiglasse. Kui ta ära läks, ütles mulle,
et ma viiksin sind vanaemale külla."
Õeke naeratas ja ähvardas mind kelmikalt sõr
mega.
„Oi, Borja, valetad! Alles eile õhtul palus vanaema
mind enda poole, aga ema ei lubanud."
53
„Eile ei lubanud, aga täna mõtles ümber. Riietu
rutemini... Vaata, kui ilus ilm. Vanaema võtab sind
täna metsa kaasa pihlamarju korjama."
Uskudes, et ma ei naljata, hüppas õeke nobedasti
püsti, ja kuni ma aitasin tal riietuda, vadistas ta:
„Tähendab siis, et ema mõtles ümber? Oi, kuidas
mulle meeldib, kui ema mõtleb ümber!"
Ja kähku riietunud, asusime teele vanaema poole.
Teerada Ivanovskojesse kulges mööda Teša jõe
kallast.
Nüüd juba see tüütav mõte, mis mind piinas öösi,
kinnistus tugevasti mulle pähe, ja ma ei püüdnudki
enam sellest lahti saada.
Mulle meenus aknalauale visatud savikamakas.
Muidugi ei visanud seda tuul. Kuidas võis tuul peen
rast välja kiskuda sellise juurtega põimunud tüki?
Selle viskas isa, et köita mu tähelepanu. Tema oli see,
kes vihma ja tormi ajal peitis end aeda, et oodata, kuni
Fedja minu juurest lahkub. Ta ei taha, et õeke teda
näeks, sest ta on väike ja võiks välja lobiseda tema
siiasõidu... Sõdurid, kes sõidavad puhkusele, ei peida
ega varja end mitte kellegi eest... Polnud enam
kahtlust — mu isa oli desertöör.
Tagasiteel peaaegu põrkasin ootamatult
kokku
kooli inspektoriga.
„Gorikov,“ ütles ta rangelt, „mis see siis on?...
Miks te pole tundide ajal koolis?"
„01en haige," vastasin masinlikult, mitte märgates
oma vastuse mõttetust.
„Haige?“ kordas inspektor. „Ärge kõnelge ruma
lusi! Haiged lebavad kodus ega tolkne tänavail."
„Ma olen haige," kordasin kangekaelselt, „ja mul on
temperatuur."
54
„Igal inimesel on temperatuur/4 vastas ta tigedasti.
„Ärge luuletage lollusi! Marss! minuga koos kooli!..
„Vot sulle säh!44 mõtlesin ma sammudes tema järel.
„Miks ma valetasin talle, et olen haige. Kas ma ei või
nud koolist puudumise tõelist põhjust nimetamata
välja mõtelda mingit tõepärasemat seletust?44
Vanamees, kooliarst, pani käe mu laubale ja —ilma
et oleks mõõtnud mu temperatuuri — diagnoosis kuul
davalt:
„Tugevasti haigestunud laiskusse. Arstimi asemel
soovitan panna käitumine 4 ja pärast tunde jätta ka
heks tunniks lõunata.44
Inspektor nagu õpetatud apteeker kiitis selle ret
septi heaks. Ta hõikas kooliteenija Semjoni ja käskis
mind viia klassi.
Vahetunnis astus minu juurde Fedja.
„Miks sa oled raamatuteta ja miks tõi sind Semjon
klassi?44
Ma valetasin talle midagi vastuseks.
Viimase, maateaduse-tunni ma veetsin nagu pool
unes. Mida kõneles õpetaja, mida talle vastati — kõik
see läks minu teadvusest mööda: ärkasin siis, kui kõli
ses kell.
Korrapidaja luges palve. Lapsed, kolistades pinki
dega, lendasid üksteise järel uksest välja. Klass tüh
jenes. Mina jäin üksi.
„Mu jumal,44 mõtlesin ma igatsedes, „veel kaks
tundi... tervelt kaks tundi!... kui isa on kodus, kui
kõik on nii kummaline
Laskusin alumisele korrale. Seal õpetajatetoa kõr
val seisis pikk kitsas pink, mis oli üleni ära lõigatud
taskunugadega. Sellel istus juba kolm poissi. Üks esi
mese klassi poiss, kes oli jäetud tunniks sellepärast, et
oli kaasõpilasele virutanud näritud paberinutsakuga,
55
teine — kaklemise pärast, kolmas aga — ei mäleta,
mille eest.
Istusin pingile ja jäin mõtteisse.
Väljus korrapidaja-õpetaja, kes aeg-ajält jälgis
karistatuid ja, laisalt haigutades, kadus jälle.
Ma tõusin tasakesi ja vaatasin kella läbi õpetajatetoa ukse. Mis see tähendab? Möödunud oli üldse ainult
pool tundi, aga mina olin veendunud, et istun juba
mitte vähem tundi.
Äkki kargas mulle pähe kuri mõte:
„Tõepoolest, mis see õige on? Mina ei ole varas
ega istu vahi all. Kodus on mul isa, keda ma pole näi
nud kaks aastat ja nüüd pean nägema nii kummali
ses ning mõistatuslikus olukorras. Ent mina nagu
vang pean istuma siin ainult sellepärast, et inspekto
rile tuli pähe säärane rumal mõte.“
Tõusin, kuid samas lõin kahtlema. Omavoliliselt
lahkuda, olles jäetud istuma, — see oli üks rängemaid
koolikorra rikkumisi.
„Ei, ootan siiski,“ otsustasin ja suundusin pingi
poole.
Siin aga valdas mind arusaamatu vihahoog. „Ükskõik, mõtlesin, „näe, isa jooksis ära frondilt...“ nae
ratasin virilalt, „ja mina kardan siit ära joosta.“
Lippasin varna juurde, viskasin ülle palitu ja, viru
tades ukse raskelt kinni, sööstsin tänavale.
III
Tol õhtul püüdis isa mul silmi avada nii paljudele
asjadele.
„Isa, sa ju enne, kui jooksid tulema frondilt, olid
julge; ega sa ometi hirmu pärast ära joosnud?“ küsi
sin ma.
56
„Ma ei ole nüüdki argpüks.“ Ta ütles seda rahuli
kult. Kuid ma pöörasin tahtmatult pea akna poole ja
võpatasin.
Üle tänava otse meie maja poole tuli politseinik.
Ta sammus aeglaselt. Ta astus tänava keskkohani,
pöördus hüvakule, suundudes turuplatsile piki sõidu
teed.
„Tema ... ei tule ... meile," ütlesin katkendlikult,
peaaegu silphaaval, ja hingeldasin kiirendatult.
Järgmisel õhtul kõneles mulle isa:
„Borja, iga päev võivad meile sisse karata külali
sed. Ole vapper. Sa oled mul juba, vaat, suur poiss.
Kui sul koolis minu pärast tuleb ebameeldivusi, ära
seepärast kohku. Jälgi hoolega kõike, mis toimub su
ümber, ja sa taipad siis, millest ma sulle kõnelesin.
„Kas näeme veel teineteist, isa?“
„Näeme. Ma olen mõnikord siin, kuid mitte teie
juures. “
„Aga kus siis?“
„Saad teada. Kui tuleb vaja, teile teatatakse."
Oli juba päris pime.
„Pean lahkuma. Aga kust ma pääseksin minema
märkamatult?"
„Ma saadan sind. Tunnen kõiki auke naaberaedades, kustkaudu pääsed varjatult eemale."
Ma saatsin isa kuni esimese aiaauguni, kustkaudu ta
pääsis orgu. Siin me jätsime jumalaga.
Seisatasin veel mõne minuti. Okste pragin isa ras
kete sammude all jäi üha vaiksemaks.
IV
Kolme päeva pärast kutsuti ema politseisse ja tea
tati, et ta mees on deserteerunud sõjaväe-osast. Emalt
57
võeti allkiri selle kohta, et tal ei ole teateid mehe
praegusest asukohast, aga neid saades on ta kohusta
tud viibimata sellest teatama võimudele.
Politseiülema poja kaudu sai järgmisel päeval kogu
kool teada, et mu isa on — desertöör.
Kahe päeva pärast teatati mulle, et omavolilise koo
list lahkumise pärast on õppenõukogu otsustanud vä
hendada mu käitumist kolmele.
Number kolm käitumises tavaliselt tähendas, et
esimese märkuse puhul heidetakse õpilane koolist
välja.
Kolm päeva hiljem pisteti mulle pihku teatis, milles
öeldi, et mu ema peab viibimata tasuma minu õppe
maksu täies ulatuses esimese poolaasta eest, millest
ma varem pooles osas olin vabastatud kui sõduri
poeg.
Saabusid rasked päevad. Häbistav hüüdnimi de
sertööri poeg" jälitas mind nüüd pidevalt. Paljud õpi
lased lõpetasid minuga sõpruse. Teised, kuigi kõnele
sid minuga ega võõristanud, kohtlesid mind siiski
kuidagi kummaliselt, justkui oleks mul jalg maha lõi
gatud või kodus mõni ära surnud. Järk-järgult ma
eemaldusin kõigist, loobusin kaasamängimisest ja sõp
rade külastamisest.
Pikad sügiseõhtud veetsin kodus või Timoša Štukini pool tema lindude keskel.
Ma sõbrustasin südamlikult Timošaga selle aja
jooksul. Ta isa, kalmistukiriku vaht, oli mulle väga
lahke. Ainult jäi mulle arusaamatuks, miks ta mõni
kord piilub mind kõrvalt, astub mu jalgadele, silitab
mu pead ja eemaldub jälle, kõlistades võtmetega, lausu
mata sõnagi.
Isast polnud meil mingeid teateid.
58
V
Kord talvel tuli Timoša Štukin koolis minu juurde
ja kutsus mind tasakesi sõrmega, Mind pigem üllatas
kui huvitas ta salapärasus, ja ükskõikselt ma sammusin
tema järel nurka.
Vaadanud ümberringi, ütles Timoša sosinal:
„Tule täna pärast lõunat meile. Mu isa käskis tin
gimata tulla.“
„Milleks ta mind vajab, mis sa luiskad!"
„Ei luiska. Tule tingimata, küll siis näed."
Timoša nägu oli seejuures tõsine, näis isegi, et veidi
kohkunud. Nüüd ma uskusin, et ta ei naljata.
Õhtul läksin kalmistule. Keerles tuisk, lumistunud
tuhmid laternad peaaegu ei valgustanudki tänavaid.
Komistasin hauaplaadile ja kukkusin üleni lumme.
Vahimaja uks oli lukustatud. Ma koputasin — ust ei
avatud kohe; pidin koputama teiskordselt. Ukse taga
kuuldus nüüd samme.
„Kes seal on?" küsis minult karm tuttav vahi bass.
„Avage, onu Fjodor, see olen mina."
„Kas sina, Borja?"
„Jah, mina... Avage kiiremini!" .
Ma astusin soojaksköetud vahimajja. Laual seisis
samovar, kausike meega ja viilukas leiba. Timka —
justkui poleks midagi juhtunud — parandas linnupuuri.
,,Keerdtorm?" küsis ta, nähes mu punetavat, märga
nägu.
„Jah, ja veel milline!" vastasin. „Jala vigastasin
endal; mitte midagi ei näe."
Timoška pahvatas naerma. Mulle oli arusaamatu,
mida ta naerab, ja ma vaatasin teda imestunult. Ti
moša naeris veel laiemalt, ja ta pilgust ma taipasin, et
ta naerab mitte mind, vaid midagi muud mu selja
taga.
59
Taha vaadates nägin kalmistu vahti, onu Fjodorit,
ja oma isa.
„Ta on juba kaks päeva meil,“ ütles Timoša, kui
istusime teelauda.
„Kaks päeva ... ja sa ei kõnelnud mulle varem
mitte midagi. Mis sõber sa mulle pärast seda veel oled,
Timoša? “
Timoša vaatas süüdlasena algul oma, pärast minu
isa otsa, justkui otsides nendelt toetust.
„Kui kalju,“ ütles vaht, patsutades raske käega
poega õlale. „Kuigi ta ei paista välja, võib temas päris
kindel olla."
Isa oli erariides. Ta oli lõbus ja elav. Päris minult
kooliasju, naeratles ja ütles mulle:
„Pole viga ... pole viga... ära hooli millestki. Kas
tunned, vennas, milline aeg on liginemas?"
„Isa, miks oled sa nii lõbus ja hõiskad?" küsisin
temalt. „Siin pidas papp sulle juba hingepalvet, kõik loe
vad sind siit maailmast lahkunuks, ja sina, näe! milline."
Sellest ajast, kui sain tahtmatult ta saladuste kaas
teadjaks, kõnelesin temaga hoopis teisiti: nagu vane
maga, kuid võrdsega. Märkasin, et isale see meeldib.
„01en seepärast lõbus, et liginevad lõbusad päevad.
On juba küllalt nutetud. Hüva. Mine koju! Varsti
näeme."
Oli hilja. Jätsin hüvasti, viskasin palitu ülle ja väl
jusin trepile. Vaht ei jõudnudki veel alla tulla minu
järel ust sulgema, kui tundsin, et keegi tõukas mind
kõrvale sellise jõuga, et lendasin uperkuuti. Samas
kuuldus esikust jalgade müdinat, vilesid ja hüüdeid.
Kargasin püsti ja nägin enda ees kordnikku.
Mõni hetk hiljem tiriti vahimajast välja mu isa ja
kalmistuvaht. Nende taga sörkis Timoša, palitus ja
palja päi. Ta ei nutnud, ainult vabises imelikult.
60
„Timoša!“ lausus isa karmilt, „ööbid täna ristiisa
pool ja ütle talle, et ta valvaks maja järele, et pärast
läbiotsimist midagi ei kaoks.“
Isa sammus vaikides, langetades sügavale pead.
Käed olid tal seotud seljale. Märgates mind ajas ta
end sirgu ja hüüdis mulle julgustavalt:
„Pole viga, poju! Nägemiseni seniks! Suudle ema ja
Tanjat. Ja ära kurvasta väga: aeg, vennas, tuleb ...
lõbus!“
VI
Kahekümne teisel veebruaril 1917. a. mõistis sõja
kohus surma mahalaskmise läbi 12. Siberi küttide rüge
mendi reamehe Aleksei Gorikovi tema põgenemise eest
sõjaväljalt ja kahjuliku, valitsusvastase propaganda
pärast.
25. veebruaril viidi kohtuotsus täide.
Teisel märtsil saabus Petrogradist telegramm, et
vastuhakanud sõjavägi ja töölised on kukutanud tsaari
valitsuse.
Esimeseks hästi nähtavaks loitma lööva revolut
siooni koidupunaks oli mulle Polutinite mõisa põlemise
kuma. Majapööningult vaatlesin poole ööni tulekeeli,
mis õrritasid värsket kevadetuult.
Muigasin läbi rängast kaotusest veel mitte tahene
nud pisarate ning rõõmutsesin, et nüüd ligineb „lõbus
aeg“.
Lapsama — lohisema; liibuma — ligi litsuma; emba
ma— kaisutama; desertöör — väejooksik; temperatuur
— poisi ütluses: palavik; inspektori ütluses soojus; diagnoo
sima — haigust tunnuste järgi määrama; retsept — rohusedel; nutsak — kokkusurutud mütsak, paberikuulike; front
— väeliin; pigem — ennem, parem; bass — madal mehehääl;
samovar — teemasin; täht-täheit: „isekeetja‘£; tahenema —
kuivama.
61
üles noored!
K. Teilberg.
Üles, noorte võimsad parved,
rahva pojad paremad!
Murtud vägivalla-sarved,
langend orjaahelad.
Üles, noored, hoidke lippu,
sirp ja vasar meie teel,
tõmmake lipp mastitippu,
et ta paistaks maal ja veel.
Üles, noor, sa valva võitu,
. valva rahva vabadust!
Ei nüüd taha unel’ suiku’
see, kes hindab vabadust.
Üles, noored, aatepinge
sütitagu põlema
iga noore meele, hinge,
et ta tuleks meiega.
Julgus, rahu, meelekindlus
olgu ikka noorte seas;
seltsimehelikkus, vendlus
liitku tugevaks me read!
Viiuldaja.
I
Anton Martuzov tuli ootamatult meie juurde. Ta
saabus tuisuses veebruaris, kui olime kaevikuis Minski
lähedal.
Meie ees laius valge lagendik mõningate kuplitega.
Neil kupleil asusid valged-poolakad, Vaenlane oli
hästi riietatud, kuna meie riietus koosnes tuhvleist,
rebenenud soe-pihikust ja vanast palitust.
67
Püüdes näidata, et meis pole veel raugenud jõud,
katsusime kahel korral künkaid vallutada rünnakuga.
Kuid külmanud, nälginud võitlejad ei suutnud tagasi
tõrjuda vasturünnakuid — ja taandusid.
Just sel ajal ilmus meie juurde Anton Martuzov.
Algul me nägime kitsa helendava koiduriba valgel
ainult mingisugust kätkisse rätikusse mässitud pun
dart. Hiljem ilmus sealt nähtavale väga nõrk ning
kahvatu inimene. Ta vaatles meid külmast punetavate
silmadega ja soojendas hingeauruga oma käsi. Haru
tanud natuke end lahti, hakkas tundmatu silmitsema
teist pundart, mis oli temast endast pisut väiksem.
Sealt ta harutas välja viiuli, silmitses ärevuses keeli
— ja korraga helkis lai naeratus üle ta näo.
„Ei olegi katkenud?" imestles ta. „Küll on tore!"
Ta hääl oli peenike, kähisev. Pühkinud lapiga oma
muusikariista, asetas ta selle uuesti kasti ja mässis ette
vaatlikult tekiräbalasse.
„01ge head, lubage esitella: Anton Martuzov. Saa
detud siia rügementi poliitilise selgitustöö tegijaks.
Kuid ma suudan ka heita granaate, lasta püssi, koorida
kartuleid."
Ta võttis mütsist mõningad paberid ja asetas need
kolme j algsele lauale meie komissari seltsimees Fedotovi ette. Komissar luges paberid läbi, heitis pilgu
viiulikastile ja kõneles asjalikult:
„01e nii hea ja mängi!"
„Keeled..." ütles Martuzov tõsiselt, „külmunud
keeled võivad rebeneda."
Kolmandast, väheldasest puntrast Martuzov tõi
päevavalgele korralikult lõigatud paberi ja värvi
pliiatsid.
„Ajalehe toimetus," ütles ta. „Välikants asetseb
siin. Seltsimees komissar, kas ma ei võiks aset võtta
63
selle laua juures, et hommikuks välja lasta värsket
numbrit? Mul on uudiseid kõigist ilmakaartest."
Ta asus meie kolme j algse laua taha ja asetas sinna
liimi, paberi, pliiatsi ja käärid.
Teda vaevas imelik kuiv köha. Aeg-ajalt puhus
ta hingeauru külmast tursunud sõrmile. Ent hommi
kuks ilmus korralikult ning selgesti kirjutatud ja
värviliste piltidega ajaleht. Selles väikeses lehes leidus
kõiksugu teateid — Denikinist, Koltšakist, Moskvast,
Piiterist, Harkovist ja Kiievist; seal oli salmikesi ja
karikatuure vaenlasest, kes asetseb eespool kün
gastikul.
Esimese seinalehe ilmumine oli nagu sooja, vallat
leva laine randumine, mis nüüd pahinal voolas päike
selisest maailmast hämarasse kaevikusse. Komandokaevikus tungles punaarmeelaste rühm, oli kuulda
naeru.
Seinaajalehest peegeldus rügemendile kogu maailm,
ja näis, et ka sõdureid nähti ja et neile naeratatakse
vastu. Igaüks meist teadis, et töötavate naiste kaed
koovad meile sooje kampsuneid, et taandub Denikin
ja et partisanide salgad purustavad küdudeks jvoltšaKi
armee.
Rügement nägi kogu maailma ja ta nägi Anton
Martuzovit. Ta kõhetu kuju, mässitud räbaldunud
tekki, oli liigutav.
Kärsitult oodati nüüd ajalehte, mida kordamööda
kirjutati igas kaevikus.
_
............................
Martuzov oskas kaastöölisiks leida joonista j aia,
luuletajaid, kunstnikke. Toimetajasse suhtusid sõdurid
lugupidavalt ning armastusega. Nad nägid kogu päeva
kestes väsimatut Martuzovit. Ta oskas vesta kentsa
kaid anekdoote ja vastata lõbusalt mistahes küsi
musele.
64
II
Alles kolmepäevase kohalviibimise järel me kuul
sime Martuzovi viiuldamist.
Oli külm. Kollane, uttu mässitud päike rippus
horisondil, ümberringi aga laius valge lumi. Sõdurid
kuulatasid tundmatut laulu. Nad istusid liikumatult,
võlutud senikuulmata helidest. Oli nõiduslik. Justkui
laulaks meid piirav valge lumine lagendik. Viisid
tõusid kollase uduni, langesid äkki, siis hajusid laiade,
vägevate vooludena ning kajasid vastu all orus. Kuid
Martuzov mängis. Vaenlase künkaile ilmusid sõdurite
kujud. Needki kuulatasid, peites nägu sooja kasukakraesse, ning olid võlutud selles kohas ebaharilikest
helidest.
Martuzov tõi poognaga esile viimase tooni, mis
kaua veel helises külmas õhus.
Viiul muutus rügemendile hinnaliseks aardeks. Ta
paigutati iga kord ettevaatlikult sinna kaevikusse, kus
oli soojem. Justkui last mässiti teda sooja pihikusse.
Ent tuisk möllas. Tõusis tuule-iile, mis pillutasid
lumetolmu mööda välja.
Tuisk mattis meie kaevikud. Me lamasime ja mõt
lesime, et sellises tormis võib vaenlane igal hetkel
alustada rünnakut. Raske oli vastu panna, kui külm
ja valge lumetolm tungisid üdini; sõdurite sõrmed
tursusid ega paindunud enam.
Rügemendi komandör väljus kaevikust. Ta haiglast
keha kiskus külm kägarasse. Komandör suunas pilgu
vaenlase küngaste poole — oli vaja taibata vaenlase
kavatsusi. Hommikul oligi antud rünnakukäsk. Meie
pidime näitama, et oleme ikka elus, et vahvus ja tuge
vus ei hülga meid iialgi.
Torm lakkas. Horisondile ujus punane päike.
Kraadiklaas näitas 40° alla nulli. Sõdurid tõmbusid
5 Emakeele lugemik IV
65
kägarasse, mõned istusid koopais, surudes põlvi vastu
lõuga — olles ükskõiksed ning roidunud.
Täpselt kell seitse jooksid kompaniide ja pataljo
nide komandöride juurde käskjalad. Kuuldus komando.
Kaevikuist ronisid välja lõdisevad ja külmast kössi
kiskunud inimesed. Esimesena hüppas rinnatisele
komissar Fedotov. Tema järel haiglane rügemendikomandör. Siis nägime Anton Martuzovit. Siputades
jalus tolknevate suurte viltsaabastega ta ronis lõõtsu
tades üles. Aeglaselt tõusid ka sõdurid rinnatisele.
Mõningail libisesid püssid kaenla alt ja langesid tagasi
kaevikusse. Ma vaatlesin oma kompaniid. Oli selge,
et see polnud lahinguvõimeline.
Vaenlase künkail algas liikumine. Oli näha, kuidas
gianaadiheitjate salk laskus allapoole ja viskus pikali.
Ilmusid nähtavale pahaendelised kuulipildujatorud.
Need vaenlase toimingud mõjusid rusuvalt Keegi
meist hüppas järsku kaevikusse tagasi.
Kohe kuuldus kaevikust mingi lõbus viis. Ja siis
vaikis kõik. Mõne hetke möödudes märkasime Mar
tuzovit. Ta hüppas uuesti välja, hoides ühe käega
kõrgel oma mänguriista. Asetanud viiuli lõua alla, ta
mängis tantsulugu. Mütsi alt oli näha ainult sinetavat
minaotsa ja kelmikalt naeratavaid silmi — sammudes
piki üles-aetavaid kompaniisid.
Äkki kahmas Martuzov käega, ja viiulipoogen lebas
korraga kõikidel keeltel. Lõbus, naeratlev mäng
muutus järsku segaseks kriginaks. Ma ei mõistnud,
mida mängis Martuzov, kuid ma tundsin ootamatut
uhkust hinges. Mulle näis, et pole olemas minust tuge
vamat, ilusamat ega vahvamat inimest. Ma tahtsin
kisendada kogu kõrist, et nii väljendada oma jõudu.
Mu kõrval kuuldus kõrge ning võidukas hüüe:
,,Hurraa ...!“
66
Seda kisendas komissar Fedotov, haaras mütsi ja
tormas edasi.
„Hurraa...“ kandus edasi piki rivi, ja mind valdas
piiritu tegutsemistung.
„Hurrraaaa...“ ulgus valge lagendik, ja tihedalt
valgus inimlaviin küngastiku jalamile. Tuul tormas
metsast lagendikule, keerles valge tolm, raksatasid
granaadid, rägisesid kuulipildujad ... Viimasel hetkel
nägin veel Martuzovit. Ta jooksis püssiga — minust
pisut eemal. Viiulit ei olnud tal kaasas.
Mõne minuti pärast meie ründajate laviin vallutas
vaenlase küngastiku. See oli nii võimas löök, et mitte
ainustki vaenlast polnud enam künkal leida.
Pärast lahingut leiti meie toimetaja viiul, see mässiti hoolega rätikusse ja toodi künkale. Kogu rügement
oli hirmul, et keeled ehk rebenevad...
Ent — polnud kedagi, kes oleks mänginud viiulil.
Minsk — Valge-Vene NSV pealinn; välikants — kin
nine kindlustus maastikul; rinnatis — vall kaeviku äärel,
kaitseks vaenlase kuulide eest; jalam — mäejalg.
Stalin ja Vorošilov purustatud
raudteejaamas.
Piilurid olid jõudnud jaamani, kust vaenlane äsja oli
lahkunud. laamahoone aknad olid purustatud, tele
fonitraadid ja -aparaadid katki taotud. Remonttöölised
ögvendasid kaardunud raudteerööpaid ja asendasid
purunenud liipreid uutega. Kiisitelles tagasitulnud piilureid tegi Vorošilov Stalinile ettepaneku — minna
jala kuni jaamani.
Ta viskas karabiini õlale, Stalin aga lõikas endale
sarapuust kepi. Nii nad sammusid kahekesi raudtee
5*
67
tammil. Rohtla tasandikul puhus palav tuul. Eemal
õige kaugel paistis tuulik.
Stalin vaatles nende lähedal noolena üsna maa ligi
laskuvat haugast — arvatavasti mõne august väljuva
hiire kallale. Stalin naeratas ja koputas kepiga vastu
saapasäärt.
„Kunagi õpime ehitama sääraseid lennukeid,“ ütles
ta. „Inimesed võivad ju lennata paremini. Meie teeme
seda kindlasti/4
Nad jõudsid mahajäetud jaama. Õnneks oli pumbamaja säilinud tervena. Kui avada kraan, voolas sealt
karastavat vett, ja mõlemad pesid oma märga keha
ning jõid. Vorošilov tõi redeli, asetas selle ühekordse
jaamahoone seinale ja ronis katusele, et sealt binokli
abil hoolega ümbrust silmitseda. Stalin jäi alla.
Vaevalt oli Vorošilov saanud käed binokliga üles
tõsta, kui justkui herneid visati vastu kardkatust.
„Alla! Imeruttu!44 hõikas Stalin.
Kuuldusid paugud. Kuulid puurisid jaama puuseintesse. Vorošilov hüppas katuselt alla. Ta suutis siiski
näha, et tulistati umbes kilomeetri kauguselt mäekünka
tagant.
„Kasakad kavatsevad meid ehk rünnata ratsa
väega ... parem lähme tagasi...“ ütles Vorošilov.
„Lähme.“
Vorošilov võttis karabiini õlalt. Pöördunud ümber
jaamahoone nurga, nad hoidusid kõrvale raudtee
tammist. Kuulid vingusid peade kohal. Stalin sammus
endise rahuga, koputades kepiga saapasäärele. Voro
šilov vahtis ärevuses kord tema poole, kord eemale
mäekünkale. Järsku tekkis künkale kollakas pilveke,
siis vuhises mürsk ja kuuldus pauk.
„Idioodid!44 pahandas Vorošilov. „Kahurist tulis
tavad üksikut punkti; lollid.44
68
Nad läksid edasi — mitte kiirendades samme.
Järgmisel hetkel paiskas mürsk nende selja taga mulla
pilve taeva poole. Teine kukkus samas nende ette.
Stalin peatus ja — varjates palituhõlmaga tuult —
süütas tikuga piibu.
Piilur — julgestusülesannete täitmiseks väljasaadetud
sõdur; kaardunud — kõveraks paindunud; liiper — raudteerööbaste kinnitamiseks asetatud puu; karabiin — lühen
datud vintrauaga püss; raudteetamm — raudtee muldkeha;
rohtla — tasane, rohuga kaetud lagendik; kard — plekk;
haugas — kanakull; mürsk — kahurikuul; idioot — totter
inimene.
Rabade keskel.
Septembri keskpaik, aga metsas on veel suviselt
soe. Kaks jahimeest sahistavad jalgadega. Ees läheb
Maksimõtš, tugev, keskmist kasvu talumees. Metsa
vahi pojana ta sündis ja kasvas üles metsas, huvitu
des jahist juba varajasist aastaist peale. Ta tunneb
kõiki siinseid kohti, kõigi jahiloomade eluviise. Tema
järel, sageli komistades, astub neljateistkümne-aastane
poiss Kolja.
Maksimõtš ja Kolja on sõbrad juba teist aastat.
Ühel ilma teiseta on raske läbi saada. Kolja muretseb
vajaliku proviandi, aga Maksimõtš tutvustab teda
käesoleva jahiga. Nad suunduvad Kuradipesa poole.
Poole kilomeetri laiuselt ümber selle — kohati isegi
rohkem — on läbipääsmatu raba, pajupõõsastikud,
lepapadrikud. Maksimõtš teab ainult ühte rada sinna,
kus on puhas veepind ja kus, tulnud tagasi öiselt
toiduretkelt, istuvad pardid.
Kummalgi on käes kepp. Kobades sellega soist pinda,
liiguvad nad aeglaselt edasi. Väiksemagi valesammu
69
puhul vajuvad jalad üle põlvede sisse. Alatasa tuleb
pöörduda, millal hüvakule, millal vasakule, et pääseda
edasi mööda mahalangenud puu tüve või hüpata
ühelt põõsastikult teisele. Kõik on siin ebakindel.
Pind jalge all, läbi kasvanud sooheintega, kõigub sü
gavalt, ähvardades käijat neelata kleepuvasse, kititaolisse mutta, sisse imeda kõige peaga. Jahimeeste
taga, seal, kust nad tulid, sirtsub raba veel kaua.
Et lühendada teed, Maksimõtš otsustab minna otse.
Tema ees rohus lamab teivas, läbi mädanenud, kaetud
hallitusega. Maksimõtš kobab seda jalaga — kõva.
Astub.
Järsku teivas ta all praksatas. Maksimõtš ehmus
ja, selle asemel et tagasi pöörduda, viskus ettepoole.
Tal õnnestus põõsaist kinni haarata, aga mõlemad
jalad jäid rappa kinni.
Kolja kuulis karjatust. Nähes Maksimõtši silmi,
mis olid tardunud õudusest, taipas ta, et on juhtunud
midagi koledat. Jäi seisma avali sui, tummalt, väri
sevi põlvi.
Maksimõtš taipas, et kõigepealt vaja visata kirves
poisile. Siis ainult võib temalt oodata abi. Sihtis.
„Hoia kõrvale!"
Kolja hüppas võpatades puu taha.
Kirves kukkus otse juurikale.
„Raiu leppa! Äärmist minupoolset!"
Poiss lõi kirvetera puutüvve.
Lepa latv värises.
„Pea!“ hüüatas Maksimõtš. ,,Raiu nii, et lepp lan
geks minu suunas. Võta mu nahkrihm, köida end
teise puu külge. Muidu libised kindlalt kohalt alla,
siis on lõpp meil mõlemal."
Lepp on kõige äärmine. Et teda raiuda, tuleb kõl
kuda lauka kohal.
70
Maksimõtšit hoiavad külili-va j unud põõsad. Kui
neid poleks, oleks ta juba ammu kadunud mutta. Nüüd
on ta vajunud ainult vööni, aga tunneb, kuidas raba
imeb teda järjest allapoole.
„Oota, Kolja!“
Poiss peatus.
„Mis?“
„Kui ma hukkun, siis mine Kuradipesast välja
sama teed mööda, kust tulime. Teist väljapääsu siit
ei ole. Peaasi, vaata meie jälgedele ja ära eksi teelt."
Koi ja vehkis kätega.
„Ei, eh Maksimõts, seda ei juhtu. Ma pääs
tan su.K
Koljal on särk märg, nii et pigista või välja, aga ta
kogu aeg raiub ja raiub. Lepp pole tugev, aga vilu
museta edeneb töö aeglaselt. Kuivanud kurgus krat
sib ja torgib, silmad muutuvad ähmaseks. Aga ta
vaatab aegamisi vajuvale Maksimõtšile ja asub uuesti
tööle.
Värsked laastud lendavad. Raiub ja raiub. Veidi
puudub veel, aga lepp ei kuku. Koljal pole enam jõudu
edasi raiuda. Lõõtsutab. Abitult veeretab ta end
teise puu juurde. Rind hingeldab sügavalt, süda peksIdb, käed värisevad. Kõrvades kumiseb.
„Raiu ... raiu rutem!“
Lepp raksatas ja langes kohinal, purustades omi
ja võõraid oksi.
õudselt ohkas Kuradipesa.
„Ruttu siia!“
Koi ja sööstis vapralt seltsimehe kutse peale. Rihm
käes, ta ruttas peaaegu joostes mööda puutüve ja
peatus Maksimõtši kohal. See oli kaetud otsmiste
okstega, millest jõudis kinni haarata. Ta kriimustatud nägu nõrgus verest. Maksimõts katsus end vinnata
71
puutüvele, aga mülgas hoidis teda kõvasti kinni ja
rabedad oksad murdusid.
Poiss ei tundnud nüüd enam hirmu. Üksainus soov
kees temas. See oli — aidata kiiremini seltsimeest.
Heitis talle rihma otsa, aga ise haaras teisest.
„Hoia, Mäksimõtš, hoia kõvasti kinni!"
Poiss, toetudes jalgadega lepa tüvele, sikutas jahi
meest enda juurde, aga raba ei lasknud teda vabaks.
Väikese mehikese keha tõmbus lepal küüru.
Lõppeks Maksimõtši kere hakkas aegamööda järele
andma. Tal õnnestus juba haarata jämedamast ning
kindlamast oksast.
Ta lõõtsutas pingutusest. Värisevail kätel tõmbusid
sooned naha all pingule. Oli vaja veel natuke pin
gutada.
Näe, juba vabanes rind, roomates aeglaselt välja
kleepuvast mudast. Koi ja jõudis oksipidi vaevaga te
mani ja haaras teda põiki vööst. Uus tirimine, pingu
tus. Silmade ees lendlesid tulised rõngad.
„Oh!“ ohkas lõppeks Mäksimõtš, ronides lepa tü
vele.
Mõlemad liibusid puu külge, hoidsid okstest kinni
ja lõõtsutasid. Mäksimõtš oli päästetud.
Proviant — toidumoon; laugas — kinnitkasvarnata koht
rabas.
Kanakullij ähil.
Paša istus rõdul ja luges isa „Jahikalendrit“. Siia
paksu raamatusse olid kogutud kõik jahiga seoses
olevad küsimused: kuidas ja millal metsloomadele
jahti pidada, jahiriistadest ja jahiseadused. Aga Paša
tahtis tingimata saada heaks jahimeheks.
71
Tal ei tulnud kaua lugeda. Ootamatult hüppas üle
tara Matveika ja hüüdis, vehkides pea kohal vibuga:
„Jahile! Näe, kus mul on nooled!“
Ta tiris endatehtud tupest terve kimbu pikki, pain
duvaid nooli ja ulatas need Pasale.
Pasa võttis nooled, vaatas ja ütles tähtsalt:
„Nooled on korralikud — sõdimiseks! Aga jahile
ma ei lähe: linnud alles hakkasid hauduma, neid ei
tohi tappa — seaduse järgi."
Samal ajal kukk laksutas tiibu, kires: Ki-ke-rii-—...
ja vaikis järsku.
Välgatas midagi halli. Kanad lendasid hullununa
laiali, hirmunult kaagutades.
„Pea!“ möirgas Pasa, rutates rõdult alla.
„Kanakull, tedrevaras!... Nägid, mis tegi!"
„Ruttu metsa! Näitame talle!"
„Aga seadus?" küsis Matveika kartlikult.
„Kahjulikele loomadele ja lindudele on luba jahti
pidada igal ajal. Seaduse järgi!"
#
Küla, kus elasid Pasa ja Matveika, asetses suure
metsa ääres. Mets oli tihe, seal elutses palju rööv
linde. Päeval kana- ja öösi öökullid röövisid kodu
linde otse pererahva silma alt.
„Kui püüame kinni kanakulli, oleme kangelased,
arutas Matveika, sammudes Pasa järel metsa poole.
„Vaata, vaata!" katkestas Pasa, näidates käega
ettepoole.
Kase rohelises lehestikus välgatas kukesule kuld.
Jahimehed haarasid nooled tupest ja jooksid pin
gul vibudega puu juurde.
Kanakull lendas metsa sügavusse.
„Lase!“ kisendas Matveika.
73
Kuid Pasa langetas vibu.
„Kaugel. Parem las istub uuesti maha: hiilime lä
hedale. Kukega tal on raske meie eest kaduda.”
Ja tõesti: lennates mitte kaugele, röövel laskus jä
medale lepaoksale.
Joostes ühe puu juurest teise juurde, peites end
tüvede taha, hiilisid jahimehed talle umbes kolme
kümne sammu kaugusse.
„Näeb,“ sosistas Matveika. „Lähemale ei lase,
anna siitsamast.”
„Korraga,“ hoiatas Pasa, ,,üks, kaks..
,,Kolm!“ komandas ta valjult.
Kaks noolt, vihisedes kõrgele õhku, lendasid le
pani, kuid saabudes sihtkohta, kaotasid jõu ja valgete
madudena tungisid oksa, millel istus röövel.
Kanakull tõusis üles ja lendas edasi.
Nad jälgisid teda kaua.
Jõudnud okasmetsa, kull kadus kui vette.
Pärast kauast kasutut otsimist istus Pasa kännule
ja laskus mõtteisse.
„Eksime ära, Pasa,” katkestas teda aralt Matveika.
,,Mets on suur...”
„Ei eksi,” kinnitas Pasa. „Külast tulles käisime
kogu aja päripäikest. Nii on kerge tagasiteed leida.”
Matveika seisatas suure sipelgapesa-kuhila kõrval.
„Vihma tuleb,” teatas ta korraga.
,,Riimalus,“ vihastus Pasa, ,,kust sina tead!"
„Aga vaat,” näitas Matveika sipelgapesale: ,,Näed,
sipelgad on kinni toppinud kõik sisse- ja väljakäigud.
Läheb vihmale. Tuul on ka kõvemaks muutunud, ajab
mööda taevast pilvi.”
Nad olid käinud tüki aega mööda padrikut. Lõpuks
ütles Pasa:
„01eks vist juba aeg jõuda Kuivanud laande?”
74
„Kes teda teab,“ vastas Matveika areldi. „Peame
ööseks siia jääma. Hakkab sadama ja läheb pimedaks.“
„Siia?“ kohmetas Pasa, nähes, kuidas tuul raputas
põõsaid raismikul.
„Miks siia? Näed, möödusime jämedast puutüvest.
Temas on õõs, mahume mõlemad sisse.“
Videvik tihenes kiiresti. Tõusis tuul. Matveika
jäi seisma jämeda puutüve juurde, mis oli seest tühi.
„Heida pikali!“ komandas Matveika.
Jahimehed ronisid õõnde otsekui telki.
Kaua aega ei saanud Pasa uinuda. Ta mõtles
omastele: need olid tema puudumist juba kindlasti
märganud ja võib-olla ei saa kogu öö magada.
Nii valus hakkas hinges, et pisarad voolasid ise
endast silmist. Ka tahtis ta hirmsasti süüa.
Pasa nuuksatas. Matveika pomises läbi une.
„Näeb veel, et ulun, ja hakkab naerma,“ mõtles
Pasa, pühkis pisarad ära ja hakkas vahtima läbi
õõne ava.
Taevas pimenes kiiresti. Tähed kadusid. Pasa
mõistis, et läheneb pilv.
Saabus tugev tuulehoog. Puud hakkasid kõikuma
ja kohisema. Valas vihma.
Järsku näis Pasale, et keegi vaatas õõnde ja kadus
kohe. Ta võis isegi vanduda, et nägi kellegi pead
teravate sarvede ja kõrvadega.
Hirmunult surus ta käed Matveika külge.
„S-s-s!“ sosistas Pasa. „Kuuled? ... Praegu keegi
vaatas meie poole ja kadus.“
Matveika ei vastanud midagi, kuid Pasa tundis,
kuidas temagi värises kogu kehast.
Mets kohises vägevalt. Tuul undas, puud oigasid
ja ägasid otsekui elavad. Vihm peksis õõne seintele.
75
Järsku otse laste peade kohal keegi huikas tume
dalt ja talle vastuseks kostis kohe hõle kisa.
„01eme kadunud!"
Päris lähedal keegi turtsus kõvasti ja kuuldus hul
lumeelset itsitamist. Siis kõlasid tumedad löögid ja
terav, luine koputus.
„Kes, kes see on?“ küsis Pasa, lõgistades hambaid.
„Vaiki, need on luukered," sosistas Matveika.
Ootamatult vaikis imelik koputus. Polnud kuulda
õudset irvitamist ega turtsumist.
Veel kord kuskil kaugel keegi huikas süngelt ja
veel kord. Siis kuuldus ainult nähtamatute puude
kriiksumist, tuule kohinat ja vihmapiiskade pehmeid
lööke õõne seintele.
Tuul vaikis niisama ootamatult kui algas. Vihm
lakkas. Taevas sirasid uuesti tähed.
Alles nüüd meenus jahimeestele, et neil on ju relv
kaasas. Nad seadsid vibu valmis ja istusid, pööra
mata silmi tumedalt avalt.
Must vari kattis õõne ava ja otse laste nägude
juures kõlas kõva luude klõbin.
Pasa karjatas ja laskis noole otse ettepoole. Tume
vari kadus kohe.
Lapsed ronisid õõnest välja alles siis, kui oli juba
täiesti valge. Esimene, mis neile silma puutus, oli
nool märjal rohul, kakskümmend sammu puutüvest
eemal.
„Vaata," ütles Pasa, „ta ei võinud otse õõnest
siia sattuda, ava on ju, näeh, kus."
Tõepoolest, nool lebas sellest joonest kõrval, mille
kaudu ta võis õõne avast välja lennata.
Pasa kadus põõsaisse. Minuti pärast kostis sealt
tema hüüd:
76
„Siia kiiresti! Ta on siin!“
Matveika viskus sõbrale appi ja samuti ei saanud
hoiduda hüüatusest: kõrgest rohust vaatas talle vastu
õudsete kollaste silmadega ümmargune, kõrvadega
öökulli lõust.
„Seisa!“ hüüdis Pasa, nähes, et Matveika tõstab
vibu üles. „Võtame elusalt kinni: ta ei saa ära lennata."
Aga vaevalt jõudsid nad ettepoole astuda, kui öö
kull ajas suled turri ja laksutas tigedalt nokaga.
„Oi sind skeletti!" naeris Pasa. „Nüüd pole öö —
ei sa hirmuta meid enam."
„Anna rihm!" komandas ta Matveikat. „Seome ta
kohe kinni."
öökull viskus selili ja kaitses end küünte ja
nokaga.
„Valetad, ei lähe kuhugi!" kisendas Matveika,
visates osavasti rihmast lingu tema mõlemate jalgade
ümber. „Sisse kukkusid!"
„Nüüd läheme koju," pani ette Matveika. „Süüa
tahaks koledasti."
„Mitte mingi hinna eest," vastas Pasa otsustavalt,
„pigem näljast hukkuda, kui minna tagasi ilma kana
kullita."
„Ja hukkumegi," pomises Matveika, „kindlasti
hukkume."
Pasa jäi mõttesse. Siis järsku laksatas sõbrale
õlale ja ütles rõõmsalt:
„Valmis! Sellest on juttu „Jahikalendris“. Ruttu
Kuivanud laande!"
Jahilised tõukasid rihma alla kuiva oksa ja, haara
nud selle otstest kinni, tõstsid üles raske öökulli.
Pasa määras suuna: nad läksid otsejoones sinna
poole, kust parajasti tõusis päike, ja varsti nad saa
busid Kuivanud laande.
77
„Noh, Matveika, nüüd on kanakull meil käes,“
ütles Pasa kindlalt. „Vaata, siia meisterdame onni, aga
öökulli asetame siia, sellele kuivale puule. “
Keset tihnikut seisis üksik kuivanud puu. Jahi
mehed ehitasid sellest umbes kümne sammu kaugu
sele onnikese, öökulli nad asetasid lagedale oksale
ja sidusid ta kõvasti jalgupidi rihmadega kinni.
Siis nad peitsid end onni ja seadsid vibud valmis.
„Varsti tedrekull lendab külla kanu varastama,“
seletas Pasa, „ja kindlasti istub sellele puule.“
„01e valvel!" kostis Matveikalt pahaselt.
Terav sädin summutas ta sõnad. Metsast lendasid
üksteise järel kolm valgete külgedega harakat, kes
tungisid elavale hirmutisele ägedasti kallale.
Kuivanud puu ümber korjus varsti kümneid linde.
Nad kõik lehvitasid tiibu, keerlesid, lendlesid hiig
lasliku öise röövli ümber, kisasid, vilistasid, sirtsusid
igal häälel, nagu tahaksid talle oma hüüetega põlgust
avaldada. Aga kinniseotud öökull pöördus ainult
igale poole, puhkis ähvardavalt ja laksutas nokka.
Järsku kõik väikesed linnud lipsasid kiiresti põõsaisse ja kadusid metsa.
„Lennust ära lase!" hoiatas Pasa.
Ja kohe nägi Matveika halli kanakulli, kes tormas
ülalt vilistades otse öökullile. Aga ka kanavaras ei
julgenud lüüa kardetavat vaenlast, ta keeras tema ees
järsult ringi, tegi õhus pöörde ja istus kõrgemale ok
sale, päris jahimeeste lähedusse.
„Lase!“ sosistas Pasa, ja kaks noolt välgatasid
päikeses, tungides kanakullile külje sisse.
Kramplikult tiibu lehvitades kukkus ta maha.
Kui jahimehed juurde jooksid, oli ta juba surnud.
„Seal nad on!" kostis kõlav hääl metsast. „Noh,
nii see ongi — peavad jahti."
78
Tihnikusse laskus Pasa isa ja temaga veel neli
inimest.
Nähes isa, tõstis Pasa kõrgele tapetud kanakulli
ja astus talle julgesti vastu.
Vanduma — kindlat tõsiasja sõnaga kinnitama; h õ 1 e —läbilõikav; turri — püsti, kohevile; skelett — luukere.
Hunt.
i
Hundi silmad põlesid rohekalt, sest ta nägi aasal
kitsekarja. Tema küljed vabisesid ärevusest. Suurte
sarvedega sikk oli vasakul ja pooleldi tema taga olid
mõlemad kitsed talledega, kes lõbusalt kepslesid.
Hunt luuras, kuni ühelgi loomal pead püsti polnud.
Siis hiilis ta tüki maad ligemale, kuni ainult väike
männisalk jäi tema ja saagi vahele. Seal ootas ta veidi,
libises siis mändide varju — ja kui talled jälle kepsu
lööma hakkasid ja teine neist tema lähedusse sattus,
tegi ta kolm hüpet ning haaras loomal kõrist. Teine
kargas hirmunult eemale, ja kogu kari kihutas üle
okste ja läbi tihniku, nii et pragin taga.
Hunt oli peaaegu päral, kui teda valdas hirm. Ta
laskis saagi kukkuda ja kargas pika hüppega võsasse,
sest ta kuulis inimese häält. Hunt hiilis arglikult
eemale. Surnud talle juures seisis aga metsavaht, kes
parajasti koera saatel jalgrattal oma vahtkonda läbi
sõitis. Ta kuulis küll hundi hüpet, arvas aga mõne
kitse põõsais liikuvat.
Aga koer hakkas niuksuma, puges mehe lähedale,
ajas karvad turri, värises nagu surmahirmus ja vaatas
mehele paluvalt otsa. Mees kargas rattalt, najatas ratta
79
puu kõrvale ja sammus koera kannul, kes hirmunult
ja lõdisedes edasi liikus, sinna, kus hunt äsja saagi
maha pillas. Surnud talle ees tõmbus tema laup kipra.
Ta võttis koera rihma otsa ja sundis teda jälgi mööda
edasi minema, kuigi loom hirmust vaevalt liikus. Kui
ta viimaks pehmel lumel hundi jälgi nägi, ruttas mees
ratta juurde tagasi, tõttas kiiresti koju ja teatas tele
foniga metsaülemale: „Minu vahtkonda on ilmunud
tugev hunt.“
Kriimsilm aga hiilis segasemalt kui enne mööda
tihedat laant. Metsik nälg piinas teda; kui ta paar
hiirt alla oli neelanud, läks see veel hullemaks. Talle
juurde ei julgenud ta enam tagasi minna. Alles vide
viku eel õnnestus tal rebast murda. Selle sõi ta saba
otsani. Siis puges ta väsinult tihnikusse magama.
II
Ta ärkas, kui oli juba valge. Üles tõustes nuusutas
ta iga ilmakaart ja hakkas saiakesi võsaäärt mööda
vantsima, alatasa sinna-siia nuhkides. Talle tundus,
et kaugelt kostsid mingid hääled, millest ta aru ei
saanud. Siis tabas ta haisu, mida harilikult metsas
ei ole. Imelikke hääli kuuldus kõikjal! Ja kuhu ta ka
pöördus, ikka tuli võigast haisu vastu. Ta liikus ühe
võsa varjust teise varju. Üle raja või söödi minnes
tegi ta end madalaks nagu rebane; aga kuskil polnud
õhk puhas. Hundil oli tunne, nagu varitseks teda surm.
Mõne aja pärast kõlas hele, kestev hääl läbi metsa
ja sellele vastas jalamaid teine niisamasugune. Siis
algas tume kahin, mis näis aina lähenevat. Hunt sei
satas ja kuulatas: kära ligines tõesti, kuigi aeglaselt.
Ta kohmetas, hiilis siia-sinna, hakkas siis aegamööda,
kuidas kära ligines, teisele poole taganema, ikka hoi
dudes allatuult jäämast. Juba oli ta jõudnud võsa
80
servani, seal aga kargas ta tagasi, sest arusaamatu
lõhn oli otse tema ees. Ta hiilis võsaveert mööda
kõrvale, kuid lõhn tuli ühes. Ja kui ta ettevaatlikult
katsus võsast välja piiluda, nägi ta ees hulga kirjusid
nartse õhus lipendamas.
Päris kohkunult taganes ta, roomas jälle piki võsaääri ja katsus teises kohas, kas õhk on puhtam. Aga
sealgi hilbendas ja lipendas midagi kirevat, pealegi
tundus selgesti inimesehaisu. Jälle taganes hunt süga
vamale võsasse, sest kobin ja kärin aina ligines.
Lõpuks ei mõistnud ta enam edasi ega tagasi minna.
Kuhu ta ka hiilis, kuskil polnud õhk puhas. Siin
tundus inimesehaisu, seal lipendas midagi, kolmandalt
poolt kuuldus kahinat. Äkki ta mõistis: teda püütakse!
Kära abil taheti teda ajada sinna, kust tuli inimesehais ja kus siiski valitses nii eriline vaikus. Seal pidi
järelikult kõige kardetavam olema. Mitte seal, kust
kostis kahin. Kui inimene tuleb käraga, siis pole tal
kurja nõu; kui aga inimene päris vaikne on, siis haub
ta kurja — seda teadis hunt oma kogemusist. Selle
pärast pidas ta kõige targemaks ettevaatlikult kärale
vastu minna.
Ta vantsis mõne sammu sinnapoole, peatus, nuuskis, ajas kõrvu kikki, tegi kaare paremale, läks siis
jälle vasakule, hoidudes allatuult sattumast ning püü
des end varjata niipalju kui vähegi võimalik. Kui
võsa jälle lõppes, hiilis ta niikaua mööda võsaserva,
kuni ta söödil mände märkas. Ühe hüppega oli ta
mändide all ja teisega tihnikus — nii ruttu, et kuul,
mis teda pidi tabama, vihises mööda.
Kuigi teda kohutas pauk, mis õige ligidal lajatas,
ei hakanud ta ometi uisapäisa tormama, vaid hiilis
õige aeglaselt edasi naksumisele ja praginale vastu,
mis otse temale ligines.
6 Emakeele lugemik IV
81
Ta oli seda ettevaatlikum, et ta pidi minema päri
tuult ega saanud sellepärast kaugele nuusutada. Kuigi
ta oli hirmul, läks ta siiski edasi, kuni tihnik jälle
lõppes.
Seal ta peatus. Ees nähti veel suuremat võsa, kust
nüüd kostis kõva kärinat ja praginat. Ta luuras ja
luuras, kuni kärin jõudis päris lähedale. Siis taganes
ta pisut ja puges kahe ligistikku seisva männi vahele.
Varsti kuuldus kära ka paremal ja peagi ka vasakul:
siit kostis köhatamist, sealt sosinat. Siis hakkasid sam
mud kaugenema ja kuivade okste naksumine jäi vaik
seks. Eespool oli kõik vaikne, ainult kuli huikas ja
linnud laulsid. Hunt ootas veel pisut, hiilis võsa
servale ja nuusutas, kargas ainsa hüppega üle sihi,
surus end vabarnapõõsasse, kogus hinge, kuulas pine
valt ja piilus kuivi sõnajalapuhmi, mida tuul liigutas.
Aga kõik jäi vagusaks. Ainult rähn toksis männiladvas. Väsinult ja roidunult jäi hunt mahalangenud
männi laia juure alla peitu lamama, kuni videvik puud
ja võsa ühte sulatas. Siis tõusis ta. Ruttu, kuid ette
vaatlikult lippas ta läbi metsa.
Lajatama — kõlama; laup — otsaesine, puhmas
põõsas; vahtkond — valve alla kuuluv maa-ala; valdama
— oma võimuses pidama; võigas — vastik, jälk.
Hunt hobuse sabas.
Hunt sai rebasel karjamaal kasukast kinni ning
käratas: „Nüüd, vana naaber, nahk maha! Olen sind
juba ammugi otsinud ja püüdnud, sina kelm!“
„Mis sa, vana onu, minust nüüd saad! Näed isegi,
et olen kuivanud ja luine kui puutükk. Vaata ometi
karjamaal ringi. Iga päev tuuakse rammus täkk sinna
S2
rohtu sööma; katsu see suutäis kätte saada! Kui ma
oma armsale onule meelehead võin teha, siis aitan
homme ihust ja hingest ka saaki kinni püiida!“ ütles
rebane.
„Hea küll!" sõnas hunt, „ma tean, sa oled ju kaval
loom ja ma ütlen sulle: head maksu saad sa oma abi
eest! Tule aga homme jälle siia, siis hakkame kahe
kesi nõu pidama. Ilma nõupidamiseta ei julge ma tööle
minna; alles möödunud suvel andis mulle veel üks
mära, kelle varssa ma püüdsin, Kikerpära soo ääres
tagumise kabjaga niisuguse müraka vastu pead, et
kõrvad mitu päeva pärast seda pilli aj asid.“
„Ärgu kartku onu midagi! Küll mina tean, kuidas
saak kindlasti onu suhu satub,“ ütles rebane, jättis
hundiga hüvasti ja lippas metsa. Naeris ja irvitas tee
peal nagu koer.
Teisel päeval vara toodi uhke hobune metsa. Hundi
suu jooksis head sööma nähes vett nagu räästast
vihma.
Ei kestnud kuigi kaua, kui tuligi rebane.
„Ma lähen hobuse juurde, valetan tal suu-silmad
täis, ning siis tuleb onu ja võtab sälu ära.“
„Väga hea, väga hea, sugulane!“ rõõmutses hunt.
Rebane läks hobuse juurde, teretas ja ütles:
„Kuuie, sõber, sa tead isegi, et hunt on sinu vaen
lane ning niipea kui mahti saab, siis murrab maha sind
ja sinu vendi-õdesid. Praegu luurab ta võsas ning
ootab parajat silmapilku, millal sulle kõrri hakata.
Teeme talle natuke pussi. Ma petan ta sinu kallale
ja seon ta sabapidi sinu saba külge, vea siis ta koju,
kus ta pererahva käest hea nahatäie saab ehk veel
koguni jätab oma kurja tossugi õrrele."
„Hea küll!" vastas hobune. „Lase aga vanamees
tulla ja köida sabad tugevasti sõlme!"
6
*
83
Rebane lippas hundi juurde ja seletas talle kõik
karvapealt, kuidas hobune tema küüsist enam ei pää
seks, kui ta sabapidi käes on. Palus siis veel hunti:
„Onu, mõtle siis ka minu peale, kui sul hea saak
käes on!“
„Miks ei, sugulane! Pea ja jalad saavad sulle!
ütles hunt.
Läksid nüüd mõlemad hobuse kallale. Rebane sidus
sabad tugevasti sõlme ja ütles siis hundile:
„Onu, soovin sulle palju tuhat tervist teele! Ära
sa kõhtu liia söömisega ära riku!“
Selsamal silmapilgul hakkas ka hobune hunti saba
otsas kodu poole vedama. Küll karjus ja vandus hallkuub, aga see ei aidanud midagi, sai pealegi veel
hobuse käest tagumiste jalgadega mitu vopsu.
Jänes vennike hüüdis võsast:
„Ah-ah, Võsavillem viiakse hobusega kirikusse!
„Mis sa irvitad!“ kisendas hunt. „Kes teab, kuhu
poole minu kael täna veel käänatakse!
Rebane aga jooksis nagu koer hobuse kõrval ning
irvitas:
„Onu, onu! Toeta aga jalg väravatulpa!“
Kas aga onu veel eluga pääsis, sellest ei räägi meie
jutt midagi.
Kui valgus tuli.
I
See oli paar nädalat enne aastavahetust. Suures talutoas põles peerg tulehargis, viskas vahetevahel enesest
naaskelteravaid tulekeeli sisinal välja, pööras oma söe
rõngasse, laotas halle suitsupilvi laiali, mis katsid ini
meste ihud ning hinged paksu nõekorraga.
84
Tule ümber oli terve pere koos. Masinlikult liikusid
töömees Mardi käed maarjakasest püssilae kallal, tüd
rukud sõtkusid järelejätmatult vokki, kuna isa lamas
selili voodis ja vahtis mustavasse lakke. Nõnda roo
masid need pikad pimedad talveõhtud nagu nälginud
ning laisad maod üksteise järel, täpipealt ühesarnaselt.
Seal kuuldus äkki õuest hobuse hirnatust.
„Ema on linnast tagasi,“ ütles isa. „Mart, mine võta
sa hobune eest!“ Sõna lausumata pani töömees oma
maarjakasest püssilae kõrvale ja astus raskel sam
mul õue.
Kui ema tuppa astus, tõi ta hulga värsket, elustavat
õhku ühes. Lapsed läksid talle rõõmutsedes vastu,
lõid endid ta lumiste riiete külge rippuma, ja ta kangenud, kohmakad liigutused ajasid naerma. Aga ema
hoidis midagi süles. See oli hoolega kinnipandud
kastike, ja suure ettevaatusega pani ta selle lauale.
„See on hiirelõks!“ hüüdis väike poiss kõveraid
traate nähes. Selleks oli tal igatahes põhjust, sest
hiljuti oli linnast külla tõepoolest toodud traatidest
punutud hiirelõks.
Nüüd ei suutnud isa ennast pidada. „Mis pagana
lõkse sa tood?“ ütles ta ja astus lähemale.
„Oh ei,“ vastas ema. „See on laelamp.“
„Sina ikka — niisugune raiskamine! Milleks seda
nüüd vaja läheb! Õige mul teil mõni tantsusaal, kus
ei näe keerutada/* Isa häälest kuuldus tõepoolest paha
meelt.
„Mis siis on,“ ütles ema. „Kaks rubla maksab. Ega
see nüüd vaeseks tee. Üsna uued lambid. Kaupmees
ütles, et külarahvas neid rohkesti ostvat. Ma võtsin ka.“
Selle aja sees oli Mart ligi astunud. Ta vaatas tõsi
selt uue asja peale, mis seisis väga armetult ta ees
laual. Ta näole ilmus vaenuline ilme. Ta tundis lambi
85
vastu vaenu ja see kasvas ta hinges niisuguse kiiru
sega, et ta ei suutnud seda enam vaigistada. „Lamp
tuuakse — noli — mis sellega nüüd tehakse? Peerg ei
ole teile hea küllalt. Ega sellega muud ole teha kui
maja põlema ajada.“ Ja ruttu läks ta peerutule juurde,
istus pingile ja hakkas peerge lõhestama. Nähtavasti
oli ta sattunud seevõrra suurde ärevusse, et ei suutnud
taltsutada oma tugevaid konarlikke käsi, ja kuivad
peerud murdusid nende all katki. Ta viskas peeiulõmmud vihaselt kõrvale.
Väga ettevaatlikult hakkas ema ise lampi üles
seadma. Kõige enne seoti pikk, tugev nöör laeparde,
mille külge köideti lambitraadid. Siis pandi üksikua
osad oma kohale. Peagi kõikus uus lamp mustavas,
hämarusega täidetud talutoas.
„Kõike sa linnast vead,“ võttis isa uuesti sõna, aga
ta häälest ei kuuldunud enam endist tigedust. „Aga
ega seda tea, kas põleb teine iihli,“ lisas ta juurde.
II
„Oodake ikka veidi!" tähendas ema. „Ega ta muidu
põle, talle tuleb ju õli sisse valada. Ka seda tõin. Tooge
õlipudel õuest ära!" Ema häälest oli juba argus kadu
nud, sest ta mõistis, et uus lamp suutis ise enesele
lugupidamist võita. Ainult see erutas veel suuresti
ta hinge, kuidas esimene valgus talutoas heledasti tun
gib igale poole, ka kõige kaugemaisse nurkadesse.
Kaupmees oli talle seda valgust korraks prooviks näi
danud, ja see seisis kogu aja tal silmade ees. ,,Oh,
et ka sel lambil oleks niisugune võimukas valgus!"
Isa astus ise ligi, võttis õlipudeli ja valas kõige
suurema ettevaatusega õli lampi. „Oi, see neelab ju
poole toopi korraga ära," tähendas ta ja jättis vala
mise seisma. Isa jäigi nüüd lambi juurde talitama.
86
See on imelik. Algatus saadakse nõrgast jõust, aga
varsti võtavad tugevad käed asja juhtimise enda
hooleks. Ema astus siin ka heameelega kõrvale ja
vaatas isukalt isa talitust pealt. Isa oli aga tõsine, ja
igaühe käsi oleks võinud halvasti käia, kes teda nüüd
oleks läinud eksitama. „Pilpaga tuld!“ Kui lühike
ning tõsine käsk! Mitu inimest ruttas seda täitma.
Ainult Mart ei liikunud paigalt.
„Mis sul, hullul, meeles on!" hoiatas Mart. „Sa
nüüd sellega jändad! Paned viimaks öösi maja põlema.
Ega see ole mänguasi. Ise valasid ligemale pool toopi
õli sisse.“
„Kuule, olgu nüüd peale,“ ütles ema. „Eks teisel
päeval jõua siis katsuda."
„Noh, mis sa tast siis muidu tõid kõlkuma?" Isa
jäi kindlasti oma tahtmise juurde. Selle mehe mehiselt
näolt paistis oma tahtmise murdumatu täidesaatmine.
„Sa kardad maja põlemaminemist. Mina aga ei karda,
ja sellepärast panengi lambi põlema."
Isa süütas pilpaga tahti põlema. Pikk kollane leek
tõusis üles. Aga valgem see tuli ei olnudki kui peerutuli, ilusam ka mitte. Ta viskas enesest hulga paksu,
musta suitsu lae alla.
„Ennäe nende tuld!" irvitas Mart vihaselt. „Mitu
korda viletsam kui peerg. Ja niisuguse asja eest
antakse kaks rubla."
„Oota ikka, Mart, oota!" ütles ema. „Ei ole ju
veel klaas peal!"
„See teda nüüd paremaks teeb!"
Isa hakkas klaasi peale panema.
„Oota!“ tähendas ema ja ruttas juurde. „Kaupmees
käskis tule pisikeseks keerata. Alles siis võib suureks
teha, kui klaas on läinud soojaks." Ja ema keeras
tähi hoopis alla, nii et tuld vaevalt võis silmata.
87
Eemalt kuuldus õudset, vihast, kahjurõõmu avalda
vat naeru. „Nüüd on siis klaas peal!“ See oli töömees.
Ta võttis ruttu uue, kõige laiema ning õhema peeru
ja süütas põlema. Tuli haaras isukalt kuivast puust
kinni ja peerutuli loitis kõrgele. Tuba oli haruldaselt
valge, ja Mardi hinge täitis magus võidurõõm.
„Nüüd on ehk soe küll," tähendas ema ja hakkas
tuld natuke-haaval suuremaks keerama. Ja toas sündis
valguse ja pimeduse võitlus. Ikka heledamaks ja hele
damaks läks lambituli, ja pimedus, mis aastakümneid
pikil talveõhtuil oli talutoas valitsenud, põgenes uue
valguse eest kõrvale. Esmalt kükitas ta korraks laua
alla, voodi varjule, aga varsti sundisid uue valguse
kiired ta ka viimastest peidukohtadest taganema.
„Noh, nii on hea küll," ütles ema ja jäi uhkelt
ning võidurõõmsal pügul vaatama heledasti valgus
tatud talutuba.
Sellest õhtust peale jäigi lamp talutoas ainsaks
valguseandjaks.
Lõmm — kooritud puupakk, millest kistakse peerge;
maarjakask — kõva pruuni lainelise süüga kask; rubla
— rahaühik; õudne — hirmuäratav, kohutav.
„No räägi, räägi, on siin aega kuulata," sosistas
pisike pakk, mis lebas laual.
„Kuidas, sina oskad kõnelda?" küsis laud hämmas
tunult. „Mis sa õieti oled? Ei ole sind kunagi näinud.
Alles täna pandi sind minule magama."
„Mind nimetatakse Vello uueks pluusiks. Seda
kuulsin Vello emalt, kes sai mu parajasti õhtuks val
mis. Seni olin ma riie. Ja enne seda — oi, ma olen
palju läbi teinud."
„Kui jutt tuleb kogemustest, siis on neid teistelgi,"
sosistas punane siidpael, mis oli laual pluusi kõrval.
„Kas sinagi oled riie?" küsis pluus.
„Ei, ma olen palju peenem," sosistas pael. „Mina
olen siidpael. Homme sõlmib Anni mind juustesse, kui
läheb kooli. Aga kui te teaksite, mida mina olen koge
nud, siis imestaksite."
„Või teilgi on kogemusi ja teadmisi," ütles ajaleht,
mille isa oli õhtul lauale pannud. „Võib-olla on teile
elus midagi juhtunud. Aga minu elujuhtumused on
siiski kõige imelikumad. Kui te teaksite, mitmes lee
mes mind on keedetud. Ja nii olen saanudki targaks,
olen targem kui ükski teist. Ma tean kõik."
„Näid olevat ülbe ja ninatark," ütles laud tõsiselt.
,,Aga pea meeles, et uhkus käib enne langemist! Sul
võib veel halvasti minna siin maailmas."
„01en tark, ja targal läheb alati hästi," sisistas aja
leht. „Aga sina oled va puupea, kes ei oska austada
tarkust."
„Mulle tundub, et oled häbematu," ütles laud.
„01en tähele pannud, et häbematutel läheb lõpuks
ikka halvasti. Aga ei tasu tülitseda tühjade asjade
pärast. Teen ettepaneku, et igaüks jutustaks oma elu
juhtumistest, sest igaüks ütleb ennast palju kogenud
olevat."
89
„See on hea ettepanek," ütles pluus. „Et laud on
kõige vanem ja et tema pealegi leiutas selle mõtte,
siis jutustagu tema kõigepealt."
„Hea küll," ütles ajaleht. „Mina jutustangi meelsa
mini kõige viimaks. Sest minu jutustus on nii imeline,
et te jääte hämmastusest keeletuks."
Laua jutustus.
„Minu noorus oli kaunis," algas laud. „Mina olin
metsamänd. Minu ümber kasvas palju teisi mände.
Kui tuul puhus, kohisesime me männid ja see kohin
oli kauneim laul, mida ma kunagi olen kuulnud. Küll
laulavad inimesedki ja see meie Anni-plikagi laulab
õige ilusa häälega, aga ei see siiski ole nii ilus, kui oli
meie mändide laul. Me kõigutasime latvu, õõtsutasime
oksi ja laulsime.
Aga oli seal metsas teisigi lauljaid. Kollaserinnaline
tsiitsitaja istus sageli minu okstel ja viserdas rõõm
salt. Ööbik hõiskas hommikuti ja õhtuti oma kõlavaid
lugusid minu okstelt. Ja sageli tuli laulurästas minu
latva j ütlema. See oli lõbus lind. Tema laul oli kaunis,
see kõlas kaugele ja tuletas veidi meelde inimeste
kõnet.
Kord tegi orav pesa minu okstele. See oli tore
võrukael, aina heas tujus. Ja kui tal olid pojad, kes
mängisid, hüppasid ja kiikusid minu okstel, küll oli
siis tegevust ja rõõmsat elu! Aga siis kadusid nad,
ainult pesa jäi järele. Lõpuks puhus tuul sellegi maha.
Nii möödusid aastad ja minust oli kasvanud tore
puu. Siis käis ühel päeval metsas mees, kes uuris
metsa puid ja lõi mõne küljest väikese laastu. Minagi
sain oma tüvve väikese hoobi. See tundus väikese
kriimustusena ja ma ei hoolinud sellest midagi. Kuid
90
1
siis tuli korraga palju mehi metsa. Neil olid kaasas
kirved ja saed ja nad langetasid kõik need puud, mille
küljest olid löödud laastud. Mindki raiuti maha. Lan
gedes kaotasin meelemärkuse.
Alles pika aja pärast ärkasin ja märkasin, et kõik
minu oksad olid ära laasitud ja minu punane koor
maha kistud. Mulle tundus, nagu oleksin hoopis teine
olend. Ja nüüd nimetati mind palgiks.
Ühel talvepäeval tuli taas mehi minu juurde.
Need tõstsid mu rekke ja hobune vedas mu jõe äärde.
Kui kevad tuli, tõugati mind ühes sadade teiste palki
dega vette. Ja nüüd sai ujuda. Pikad maad viis vool
meid edasi. Ja üha uusi palke liitus rännakul meiega.
Puhuti oli meid nii tihedalt üksteise kõrval, et jõe
pinnal näis olevat põrand, millel parvepoisid jooksid
palgilt teisele. Mõnikord juhtus koskki. Siis oli koli
nat ja pursklemist, kui me palgid üksteist pusates
sööstsime selle lainetest alla. Teinekord takerdusime
kinni kose kivisse ja siis ummistus kogu tee. Tagapool
tulevad palgid ei pääsnud edasi, moodustus suur palgikuhjang. Siis reipad parvepoisid jooksid meid üks
teisest lahti kiskuma ja sageli tuli mõni palk katki
raiuda, et ummistus pääseks lahti.
Kui jõudsime järveni, koguti meid parveks ja vedur
laev vedas meid üle järveselja. Jões aga lahutati parv
ja me saime lahtiselt ujuda nagu varemgi. Nii jõuti
lõpuks tehasesse, mida nimetati lauavabrikuks. Seal
pandi mind masinasse, mis saagis mu laudadeks. Nii
lakkasin olemast palk.
Lauad veeti raudteejaama ja sealt vagunites mit
mele poole laiali. Osa sattus mererannale ja sealt
suurisse välismaa laevadesse, mis viisid need kauge
tele võõrastele maadele. Mina jäin kodumaale, kus
lõpuks jõudsin laudsepa töötuppa. Seal tehti minust
91
laud. Ja siis ostis mu selle pere isa. Olen olnud siin
juba mitu aastat. Kui mind siia toodi, ei olnud veel
Vellot ega Annit olemaski. Olen näinud neid kasva
vat ja minu ääres on nad söönud ja oma õppetükke
õppinud. Nad peavad mind vaid selliseks vanaks
lauaks ega aimagi, kui palju seiklusi ma olen läbi
teinud. “
Puuvillase pluusi jutustus.
„Imelik on tõesti olnud laua saatus," ütles pluus.
„Aga kas tahate nüüd kuulda minu minevikust?"
„Jutusta!“ ütles laud.
„Kuulan meelsasti," ütles siidpael.
Ajaleht ei lausunud midagi. Aga uudishimulikult
ootas temagi pluusi jutustust.
„Mina olen pärit kaugelt, kaugelt. Seal Kaspia mere
ääres riigi lõunaosas on suuri puuvillavälju. Neil kas
vavad puuvillapõõsad. Kui te teaksite, kui kaunist
vaadet pakub õitsev puuvillapõld! Igal põõsal on puna
seid või kollaseid õisi. Kui õied on varisenud, kasvab
nende asemele vili. Viljas on õunaseemnesuurusi seem
neid ja neid ümbritseb pikk tihe karvakate.
Kui vili on valminud, avaneb see. Seemned ühes
karvadega paisuvad sealt välja ja töölised koguvad
need suurtesse korvidesse. Seda valget pehmet karvamassi nimetataksegi puuvillaks.
Nii avanesid needki viljad, milledest mina olen
pärit. Pruunikspõlenud lõunamaa töölised olid puuvillapõllul lõikust korjamas. Nad lobisesid omavahel
rõõmsalt ja naersid nii, et valged hambad särasid.
Nad kogusid puuvilla kottidesse, mida nad aeg-ajalt
tühjendasid suurtesse korvidesse. Need saadeti istan
diku juures olevasse masinaruumi.
91
Sinna viidi seegi puuvill, millest mina olen valmis
tatud. See pandi masinasse, kus eraldusid seemned.
Nõnda puhastatud puuvill pandi pressmasinatesse,
kus see suruti tihedateks pallideks. Puuvillapallid viidi
siis raudteejaama ja sealt ühte sadamalinna.
Nii jõudis minugi puuvill suurde aurikusse. Selle
laadungiks oli tuhandeid puuvillapalle. Laev sõitis
Moskvasse, mille puuvillatehaseisse viidi suurim osa
palle. Osa toodi sealt Eestisse. See puuvill, millest
mina olen tehtud, viidi Narva. Puuvillatehases tuli
mul sõita läbi mitmesuguste imelikkude masinate. Ja
lõpuks tulin neist kangana välja. Siis saadeti mind
ärisse. Vello ema ostis viimaks minu ja õmbles oma
pojale pluusi.
Aga kui Vello läheb homme kooli, ei aimagi ta,
milliseid kummalisi teid tema pluus on käinud. Ta ei
aimagi, kui suurt inimhulka oli vaja, et selline tava
line pluus võis sündida. Esiteks seal kaugel Nõukogude
Liidu lõunaosas pidid paljud mehed põldu harima.
Siis oli jälle palju töölisi vilja noppimas. Siis arvurikkad puuvilla puhastajad ja pallitajad, veomehed
ja raudteelased, kelle tööd oli vaja, enne kui puuvill
jõudis sadamasse. Siis laadijad ja laevamehed, lossijad ja jälle uued laadijad ja lossi j ad, puuvillatehase
töölised, insenerid ja kontoristid, riide veoks vajalised
inimesed, siis kaupmehed ja lõpuks Vello ema, kes
õmbles pluusi. Ei Vello teagi, et tema pluusis peitub
lõunamaalaste naeru ja laulu, masinate müra ja pal
jude rataste tiirlemist.“
Siidpaela jutustus.
„Ka mina olen tulnud kaugete maade tagant ja on
kulunud palju tööd ja vaeva, enne kui mina olen selli
93
seks saanud,“ ütles siidpael pluusi jutu jätkuks. „Hea
küll, ma jutustan siis ka.
Olen õieti sündinud Itaalias. Aga te ehk teate,
kus on Itaalia? See on siit kaugel
„Teame küll," katkestas ajaleht. „See on LõunaEuroopas, seal Alpide taga.“
„Vaata, küll siin on haritud rahvast! See on meel
div, et siin minu sünnimaad tuntakse. Kas olete ehk
seal käinud? “
„Ei, aga ma olen sajad korrad õpetanud inimestele
seda asja. Olen neile palju jutustanud Itaaliast.
„See on huvitav. Või nii. Seal Itaalias on nii kau
nis. Soe, päikesepaisteline, taevas kirgas-sinine, ilusaid
puid ja lilli. Lombardia tasandik, mille läbi voolab Po
jõgi, on nagu suur aed ia põld. Seal kasvab muuseas
puid, mida nimetatakse mooruspuudeks. Need puud
kaitsevad nende all kasvavat vilja kuuma lõunapäikese
eest. Nende tüvi toetab viinamarjaväätide roomavaid
värsi, mis nende varjus kannavad mahlakaid kobaraid.
Ja nende lehed on sellele loomale toiduks, kes minu
on sünnitanud.
Mina olen, nagu ütlesin, siidne. Minu sünnitaja
on ussitaoline liblikatõuk, keda inimene kasvatab ja
hoiab. Ja minu elulugu on järgmine:
Keegi vaene itaallane hankis enesele väikesi, vae
valt nõelapea suurusi siidiussimune. Neid oli paar
tuhat. Need hoiti terve talv jahedas toas. Kevadel
ilmus neist ussi-taolisi tõuke, kes vajasid kohe toiduks
mooruspuu vastpuhkenud lehti. Nad sõid ja kasvasid,
sõid ja kasvasid, ja alati tuli neile hankida värskeid
lehti. Neid hoiti erilistel tõukude riiulitel. Kui nad
olid kasvanud nii suureks, et nende nahk enam ei
veninud, ajasid nad vana naha maha ja selle alt tuli
94
nähtavale uus. Jälle nad sõid, kasvasid, ajasid nahka,
sõid, kasvasid, ajasid nahka.
Nii kestis umbes kuu aega. Need paar tuhat tõuku
sõid selle aja jooksul umbes sada kilo mooruspuulehti, nii et nende toitmine nõudis palju tüli. Nad
olid kasvanud umbes 10 sentimeetri pikkuseks. Siis
lõpetasid nad söömise ja asetusid väikeste õlevihu keste külge, mis olid puistatud nende riiulitele. Tõugud
hakkasid eritama suust ila, mis õhu käes hüübis peenpeeneks siidlõngaks. Kui nad kaks öödpäeva olid
keerelnud ja pöörelnud ja järjest kedranud seda siidlõnga, moodustus nende ümber tihe siidne tupp. See
oli moodustunud ühestainsast umbes kahekilomeetrilisest lõngast.
Pererahvas kogus nüüd nukud kokku ja tappis
nende sees olevad loomad kuumas veeaurus. Siis müü
sid nad nukud siiditehasesse.
Tehases haspeldati siidlõng kerilaudadele. Lõng
jooksis korraga kaheksast, mõnikord isegi kaheteist
kümnest nukust korraga ja keerdus üheks lõngaks.
Nii saadi siidiliblika nukkudest toorsiid. Seda kee
deti, uhuti ja värviti. Seda lasti läbi paljude masinate
ja paljud käed hoidsid seda, enne kui see jõudis sinna
tehasesse, kus ma sain lõpliku siidpaela kuju.
Kui Anni homme kooli minnes seob mu oma juus
tesse, siis ei tea ta, et mina olen toonud talle tervitusi
väikesest Itaalia majapidamisest, mille lapsed korjasid
siidiussile lehti, ja tehaseist, kus itaalia tüdrukute väle
dad sõrmed sidusid osavasti kokku tuppedest haspeldatud siidlõngu, kui need kerilaudadele joostes mõni
kord katkesid. Väikesed liblikatõugud valmistasid esi
teks minu tooraine, aga pärast kulus palju usinat tööd,
enne kui minust sai selline siidpael.“
95
Ajalehe jutustus.
„No küll teie olete maailmas palju näinud/4 imestles laud. „Pluus on õieti pärit kaugelt lõunamaalt ja
siidpael Itaaliast. Kui kaugelt siis sina, kõrgesti hari
tud ajaleht, pärit oled? Ehk saame nüüd kuulda sinugi
elujuhtumisi.44
„Asi on küll nii, et mina ei ole nii palju matka
nud kui need kaks eelkõnelejat. Mina olen saanud
oma hariduse kodumaal, nagu kohe kuulete.
Minu noorpõlve saatus on väga sarnane laua
omaga. Olen kasvanud metsas. Seal olin sihvakas,
kaunis puu ja mind nimetati kuuseks. Hüplevad
oravad ja laulvad linnud käisid sageli mind tervita
mas. Eriti mäletan üht hallrohelist lindu, kes meel
sasti istus minu okstel ja laulis aina sama laulu:
„till-till-till-tall-till, tipp-tjapp-tjapp44.
Siis käis minu käsi samuti nagu männilgi, millest
valmistati laud. Mind raiuti maha, oksad laasiti ja
tüvi veeti järve rannale ja sealt vett mööda paberi
tehasesse. Seal kooriti mind ja lõigati pakkudeks.
Neid ihuti puuihumismasinas; selles oli suur kiiresti
pöörlev tahukivi, mille vastu suruti pakud. Pakud
muutusid pudruks, mis siis veejoa abil uhuti kivist
lahti. Sellest kördist kõrvaldati vesi teises masinas.
Nii saadi kuusest puumass. See viidi paberitehasesse,
kus oli võimsaid ja suuri paberimasinaid. Seal jahvatati puumass kördiks ja siis sai ta paberimasinas läbi
teha palju seiklusi, kuni ta masina teisest otsast välja
tuli suurteks rullideks käärduva valge paberina.44
„No oli aga seal keetmist ja körditamist ja masi
nate pöörlemist,44 sõnas laud.
„See oli alles algus,44 ütles ajaleht. „01in ainult
tühi valge paber, ei teragi targem kui juhm pruun
96
pakkimispaber, mida ärides mässitakse kauba ümber.
Aga nüüd ma olen ajaleht. Ja kas te teate ka, et see
on hoopis midagi muud kui laud, või pluus, või siidpael! Aga mis teie sellest ka mõistaksite!
Paberitehasest viidi mind ühe ajalehtede ühingu
paberilattu ja sealt varsti trükikotta. Seal oli palju,
palju inimesi, kes tegid tööd ainult minu jaoks.
Seal olid kõigepealt ajalehetoimetajad. Nad kirju
tasid toimetusetoas kirjutusi ja uudiseid igasugustest
küsimustest. Nad valmistasid sõnumeid spordivõist
lustest, õnnetustest ja muudest päevauudiste st, üldse
kõigest, mis oli juhtunud kodu- ja välismaal sellist,
mis nende arvates võis huvitada lehelugejaid. Neil
oli igas vallas kirjasaatjaid, kes kirja teel või telefoni
kaudu teatasid, kui kuskil oli juhtunud midagi tähtsat.
Eriti õhtuti oli ajalehetoimetuses kiire ja palju askel
damist. Telefon kõlises järjest. Helistati toimetajaile,
ja toimetajad helistasid mitmele poole. Teinekord
tuli telegramme välismaalt. Kõik need teated ja need
kirjutused, mis toimetajad ise olid kirjutanud, pidid
järgmisel päeval lehte tulema.
Aga ajalehte tuli ka kuulutusi. Kui äri tahtis ostjas
konnale anda teateid kaupadest, mida tal oli müüa,
saadeti ajalehte kuulutus. Kui poleks kuulutatud,
poleks inimesed teadnud ostma tulla, vaid oleksid
läinud mõnda teise ärri, kes kuulutas ajalehes. Ja
kui keegi tahtis korterit välja üürida või vajas kor
terit või soovis osta maja, kuulutas ta ajalehes.
Selline kuulutuste avaldamine ajalehis maksis, aga
neist oli tavaliselt kuulutajal kasu.
Kõik kirjutused ja kuulutused viidi käsikirjadena
ladumissaali, kus ladujateks nimetatud naised ja
mehed korraldasid metallised tähed käsikirjale vasta
vaiks ladudeks. Laoti suuremalt jaolt masinatega.
7 Emakeele lugemik IV
97
Paljud kuulutused laoti siiski käsitsi. Nii valmistatud
laod trükiti pikkadele paberiribadele. Neid ribasid
nimetati paranduslehtedeks. Need viidi paranda j aile,
kes parandasid neis juhtunud vead. Nende ribade
järgi parandasid ladujad vead. biis seati laod nii, nagu
neid taheti ajalehte trükkida, ja pandi trükimasinasse.
Te olete kõik kõnelnud imelikest masinatest, millest
olete läbi käinud. Aga trükimasinat pole te näinud.
Mina olen sellest läbi tulnud ja tean, et see on imelik
masin. Nii imelik, et inimesed vaevalt on imelikumat
leiutanud. Tühi paber muutub selles ajaleheks. Valge
paber, mis ei tea midagi, muutub nii targaks, et ta
võib nõu anda ja õpetada kõige targemaidki ini
mesi.
Palju inimesi on minugi valmistamiseks vajatud.
Mehi ja naisi. Tarkust, jõudu ja hoolt. Ja imelikke
masinaid. Selsamal ajal kui mina muutusin ajaleheks,
sündis sessamas masinas tuhandeid minusuguseid aja
lehti. Hommikul me levisime mitmele poole. Paljud
jäid kodulinna, kus väikesed poisid ja tüdrukud kand
sid meid hommikul vara tellijaile kätte. Mitmed
tuhanded ajalehed viidi raudteejaama, sealt rongidel
igale poole maa jaamadesse ja sealt taludesse ja sauna
desse. Kõikjal oodati meid ja kui mõnikord hilinesime,
nurisesid inimesed, et kuhu see ajaleht täna on
jäänud.
Nüüd teate minu eluloo. Ja nüüd vist saate aru,
et mina olen targem ja võimsam kui ükski teist.
Järgmisel hommikul.
Hommik valgenes. Inimesed ärkasid ja riietusid.
Isa läks tööle, Vello ja Anni kooli. Vellol oli uus
98
viisakas puuvillane pluus seljas ja Anni juukseis lehvis
kaunis siidpael. Lauale jäi ainult vana ajaleht.
„Vii sina, Vello, kooli minnes ema kingad king
sepa juurde!" ütles ema.
„Kust ma saan paberit neile ümber?" küsis Vello.
„Võta kas või sealt vanast ajalehest laual!"
Vello rebis tüki ajalehte, mässis selle kingadele
ümber ja läks kingsepa juurde ja kooli.
„See on häbematu," sisistas ajaleht vihasena. „Mõtelge ometi, kuidas te kohtlete mind, kes olen tark ja
haritud! Ma pole ju pruun pakkimispaber. Minu aule
ei sobi olla vanade kinganärude paberiks."
Aga keegi ei mõistnud, mis ta krabises.
Mõne aja pärast tegi ema tule pliidi alla, et keeta
toitu koolist koju tulevatele lastele. Aga et tuli ei
tahtnud süttida, pistis ta lauale jäänud ajalehetüki
tulle. See pahvatas heledalt põlema ja hetke pärast
oli ta ära põlenud.
„No ei sind päästnud see tarkus, millele sa nii
uhke olid," mõtles laud endamisi. ,,Sina olid tark, äga
sinu tarkus oli selline, et seda tarvitati ainult üheks
korraks. Siis ta oli kasutu. On parem olla kasulik
teistele kui tark iseenesele."
Askeldus — tegevus; eritama — nõristama; hankida
— muretseda; haspeldama — vihti kerima; hämmastu
nult — üllatunult, ehmunult; hüübima — tarduma; kon
torist — kirjutaja, ametnik, kummaline — veider; laasi
ma — oksi maha raiuma; lossima — tühjendama (laeva);
meenutama — meelde tuletama; mooruspuu — lõunamaine
puu, mille lehist toituvad siidiussid; puumass — peeneks
jahvatatud ja kuivaks pressitud puukiud; reibas — julge, hak
kaja; taas — jälle; tahukivi — liivakivi, käi; tehas —
vabrik; tsiitsitaja — laululind; u h t u m a — loputama, pese
ma; üha — järjest; ülbe — häbematult uhke.
7
*
99
Lumelaul.
Johannes Barbarus.
Sajab sädelevaid helbeid,
õblukesi, üsna kergeid,
räitsakana — kindakirja ...
Maale karusnahad kallid
laotet, puude kaelul sallid
valged pimestavad silma.
Kui siis taevakurust päike
pilve vahelt koondab läike,
maale lisab silmasina ...
Vaatan: eemal majad, talud
silmad sulevad kõik valus,
katteks puhtaim surilina.
Kuru — pime vaheruum, kitsas tänav; valu — valgus,
kuma; õblukene — nõrgake.
Esimene lumi.
„Luiged läevad, lumi taga!“
Ja tõesti, õhtu tulles suureneb taevaaluse karedus,
jahe hingus laskub ülalt alla, märg muda krabiseb,
kui teda pealt jalaga puudutada, ja lõikudele ilmub
õhuke kirm. Taeva sinakus läheb sügavamaks, tume
damaks, maa lõhnad teravamaks, puhtamaks. Justkui
pühiks keegi luuaga taevaalust, nii avaraks tundub
ta muutuvat; nagu kumiseks ta kellana, ja kõik hääled
hakkavad kõlavalt ja heledalt kostma. Õhk on puhas,
on puhas saastast, sompsust.
Siis — hämarus on vaevalt algamas — hakkavad
esimesed valged lumeräitsakad kukkuma. Inimesed
jahmuvad pisut ja tõstavad imestades pea, vaatavad
heitunult ringi, kui tunnevad mingisuguste imeõrnade
ning pehmete, kuid jahedate liblede puudutamist oma
100
palgel: justkui külmad peened sõrmeotsakesed libi
seksid üle näo. Aga aru saades, mis sündimas, naera
tavad nad, kes huultega, kes südamega, ja kõigi sil
mist käib mingi sära üle.
Esimesed libled keerlevad nagu teed otsides, lange
des lamavad nad nii abitult, nagu oleksid nad mingi
suguste õhuliste olendite hinged, kel pole püsi maa
peal, kes värisevad ja külmetavad oma puhtuses maa
karedal, mudaselt mustal pinnal. Aga liblede hulk
kasvab. Tõstes silmi taeva poole, mis nüüd sõbralikult
koduseks ning halliks on muutunud, võib näha, kuidas
taevas on läbi torgitud, auklik nagu sõelapõhi, ja igast
augukesest liugleb alla tuhandeid halle tombukesi, mis
allapoole tulles valgeks muutuvad.
Juba on kõik üleni valge, puudki on valged ning
erksad, nagu pildid lasteraamatust, ja inimesed on
pilguks, vähemalt südames, jälle lapsed.
Kogu öö kestab lume langemine, tuuletult ning
vaikselt. Vahel ajuti tekib mõni väike õhupöörang,
mis lagedal kaugenedes kuskil metsaäärel lõpuks vai
bub. Tuulepöörisesse sattunud räitsakad tantsivad
esiteks kergelt ning mängeldes, nagu nõrgad õhulised
olendid kunagi. Nad pöörisklevad nagu puigeldes siia
ja sinna, tõusevad üles, alla, et siis lõpuks ikkagi
saavutada oma sihti — maad. Võtab aga tuulepuhang
hoogu ning kurjust, siis muutub ka lumeliblede tants
ähvardavamaks. Nad ühinevad siis loendamatus roh
kuses ja moodustavad jõu, mis tormises vihas paiskub
siia, sinna, vuhisedes, vingudes. Paisuks tuul, paisuks
ka nende viha. Kõik mataksid nad, kõike takistaksid
nad, hulluksid, mässaksid, teeksid õudseks ning sün
geks kogu maailma.
Aga tuul ei paisu, vaid raugeb peagi, öö on vaikne
nagu uni, mida vaevalt kuuldavas sahinas läbivad
101
miljardid lumekehakesed. Need, kes õue astuvad, kuu
latavad asjata — midagi ei kuule nad peale lume
langemise kahina, milles on nagu oma viisid ja rütm.
Ei enam sega seda viisirikast vaikust isegi rändavate
lindude häälitsused — kõik linnud on nüüd läinud,
isegi luiged on nüüd juba lumesaju piirist väljas, need
suured, targad linnud, kes loodussündmusi täpselt ette
aimavad. Ainult jõed ja ojad häälitsevad nagu unis
tajad läbi saju halli müüri.
Hommikul tõusevad inimesed vara. Miski kisub
neid ruttu oue. Puleb väike vaheaeg, sadu harveneb,
lumelibled kahandavad oma leegione, nende langemise
rütm on katkestatud, viisid kustunud.
Varsti aga sajab jälle. Kuid keskhommikuks on
päike pilvede taga saanud oma õigused, sadu vaibub
täielikult, pilved tõmbuvad kõrgele üles, on jälle tume
sinised, kauged ning võõrad. Maas on jalapaksune
lumi, paras esimeseks lumeteeks.
Kõigil pool õuedes on näha mehi regede kallal.
Kõik on seda lund nii kaua oodanud. Kus olid puud
ja haod otsas, kus heinad, kus tahetakse linu naaber
tallu masina juurde viia. Ega vankriga enam midagi
õiendada saanud, hea, kui veskil sai käia; sigagi alles
tapmata ja linna viimata. Olid ju põhjatud teed.
Nüüd on teine asi. Nüüd on talupoegadel ja töö
meestel näod rõõmsad. Veri nagu käiks kiiremini ja
peopesad nagu sügeleksid uuesti tööhimust. Hobused
pistavad ninad lumme ja proovivad seda oma peh
mete huultega. Poisikesed on juba platsis. Reekesecl
on laudilt maha otsitud, vanade pastlate küljest uus
nöör sõiduriista külge kinnitatud. Väikesed mehed
seisavad suurte meeste regede juures, isa vana kuub
seljas, nina ja sõrmeotsad punased, ja kuulavad suurte
meeste juttu. ,,Kas sa saad külmetamast tarre!“ ütleb
102
isa nagu moeks, sest kes siis tõsiselt söandaks kedagi
praegu värske lume juurest ära ajada. Sellest saavad
poisid aru, nohisevad ainult natuke ja traavivad vilet
lastes kopliservale, kus algab esimene liulaskmine.
Koerad sörgivad neil rõõmsalt taga, sabad püsti kui
rõngad, torkavad koonu lumme ja turtsuvad ning
püherdavad.
Heituma — kohkuma, hirmuma, leegion — määratu
hulk; miljard — 1000 miljonit; püsi — paigalseis; püsima
__ paigal olema; rütm — reeglipärane kord töös, liikumises;
saast — mustus; somps — udu, segadus; söandama
julgema, raatsima.
Talv.
J. Sütiste.
On jälle talv. Nii erk ja puhas
on maa ja taevas nagu malm.
Üks käeviibe — mööda vuhab
su kõrva äärest lumepall.
Puud kannavad kui udusulgi.
Ja poistel kelgud kisatulvil
nüüd alla kihutavad mäest.
Reed välja kihutavad talust, —
oi sööstu, mis nüüd kooste jalus,
et lendu kipub händ ja lakk!
Nad peagi vaatepiirilt kaovad,
kus vinetamas metsarakk;
päev lumme kuldse jume laotab.
Päev peagi kummardab end maani
ja katustele kollast laob.
Silmnäolt üle luha traavi
taas kodu sihis sõitvad haod.
Tuhklumi jalaste all keerleb,
poolpidulik on talvel ree-tee
ja koorma otsas mustab kuusk.
Händ — saba; kisatulvil — kisa täis; sööst — hoog.
Lume all.
Sügaval maapõues, lume all, uinuvad loendamatud
taimejuured vaikset talveund. Jääkatte all tiikides,
järvedes ja jõgedes puhkab arvutu hulk veetaimi.
Pooleldi lumehange tuisatuna tukuvad heinamaal,
karjamaal ja metsades paju-, lodja-, kadaka- ja sarapuupõõsad. Tardunult seisavad valgetüvelised kased,
rahutud haavad, tüsedad tammed, aga ka igihaljad
männid ja kuused. Kogu haljas loodus on kaotanud
oma elus-ilme.
Puhaku loodus, ta väärib seda. Pool aastat töö
tasid taimed ööd kui päevad, luues meile kasu ja
naudingut. Töötasid põldudel, aedades, heinamaal ja
metsas, andsid õisi silmale iluks, rohtu loomatoiduks,
vilja leivaks, palke eluhooneks ja puid nende kütteks.
Kõik töötasid, alates väikesest rohuliblest põlispuuni.
Ja nüüd nad puhkavad.
Palju taimi elutses ainult lühikese aja — kevadest
sügiseni ja hävis siis. Enne aga levitasid nad seemneid,
mille kaudu jätkavad oma elu järgmisel aastal. Teised
taimed, enamik meie heinamaataimi, puud ja põõsad,
vaibusid talvepuhkusele, kui olid valmistunud keva
disele ärkamisele.
Kui me mõne puupunga terava noaga läbi lõikame,
siis näeme, et see on kaetud vaiguste kestadega. Eriti
palju kesti on vahtrapungal. Kestad on pungale talveriideks. Ja kui kevadel ilmad soojenevad ning pungad
paisuvad, avanevad ja enam katet ei vaja, siis lange
vad kestad maha ja pung hakkab arenema.
Kestade all leidub paljudel pungadel veel hõbesiidseid karvakesi. Kes meist ei tunneks ilusaid pajuhanesid! Needki on loodus varunud talvekaitseks.
Lõppeks avaneb meie pilgule pungas rida haljaid
104
väikesi kokku-rullunud lehekesi, isegi õiealgmeid.
Kastani õiepungas võime näha isegi tervet õiekobarat,
milles õnnestunud lõike korral saab eraldada üksi
kuid õisi.
Nad kõik ootavad kevadet.
Rukkioras puhkab samuti lume all ja ootab...
ootab kevadepäikest, ootab lõokest...
Igihaljas — alati haljas; levitama — laiali laotama;
varuma — hoidma, tagavaraks panema.
Põhja talv.
J. Sütiste.
Taevas tohutumast salvest
puistas lund ju mitu päeva,
lisaks võttes pikad ööd.
Nüüd on maailm sinivalge,
külm kui rammumehe väega
aiateibad pooleks lööb.
Majad nagu maasse langend,
katusteni tõusnud hanged
seal, kus sõelund tuulesõel.
Tarretuvad põlislaaned,
järved peale tõmmand kaaned,
paugatavad jäätanud jõed.
Pühalikult lume sülest
mõneks tunniks tõuseb üles
külmust hõõguv päiksepail.
Selles valguses on uhkust,
süütust, säravust ja puhtust —
see on võimas Põhja talv.
Tohutu — hiiglasuur; rammumees — jõumees; või
mas — tugev.
105
Õnnetus jääl.
i
Ainult Toots ise ja tundmatud targad teadsid, kui
das ta sai tüdrukud niikaugele, et need tulid jõele
vaatama noort jääd. Küllap ta valetas neile ette, et
jää on tänavu helevalge ning sitke nagu saapatald.
Nagu Tootsil olid üldse kõik asjad sirged nagu oinasarved, nii võis tal päikegi minna looja rukkilillsiniselt
ja villavabriku kraasijale kasvada vorst nina otsa, mis
siis veel see, et jää on valge ning imesitke. Kui tüd
rukud tulid jõele, olid poisid seal juba ees, lõid suurt
lärmi ja tegid tanderanti, nagu nad ise ütlesid, Tootsil
oli siin tuhat tegemist. Tuhande esimene oli see, et
ta sulpsatas teist reit pidi jääst läbi ja lippas, märg
nagu rääbis, rikkiläinud „sõjariistu“ uute vastu vahe
tama. Kui ta oli tõmmanud jalga kuivad „sõjariistad‘\
mis olid Müta omad, kes oli pärit kaugelt kihelkonna
servast ja kel olid alati koolis kaasas kahed riided,
läks ta jälle teiste hulka.
Pidutuju tõusis kõrgema tipuni, kui punase peaga
Kiir kruvis endale „tritsud“ alla ja hakkas uisutama
oma kepitaolisil jalgadel. Toots oleks lasknud ära
lõigata oma teise kõrva, kui Kiir oleks laenutanud
talle uiske natukeseks ajakski. Ta käis teise järel nagu
vari ja pakkus talle lössitaotud püssiraua-otsa, mida
ta ise nimetas „pantikristuks“, ja üht tomahoogi-nimelist riistapuud, kui see aga annaks natukenegi oma
uiske. Kiir vastas, et uiske natuke anda ei saa, et
kui anda, peab andma juba terved, ja laskis ise edasi
nagu vaim teiste keskel... Tüdrukud seisid kaugemal,
jooksid ka väikestes keerdudes ja sädistasid omavahel.
Tootsil, kes nad õieti siia oli kutsunud, polnud palju
aega nende tarvis, nad pidid katsuma läbi saada ilma
106
temata. Ja ta oli ju toonud nad jõele, et lasta minna
pilliroo vahele, sinna, kus jää veel ,mustas, et siis
oleks tore vaadata, kui mõni neist kukub sisse. Vii
maks tuligi ikka nii välja, et Kiir ei andnud uiske
Tootsile ja see pidi oma esialgse plaani manu tagasi
pöörduma.
Ta läks tüdrukute juurde ja alustas nende hulgas
oma misjonitööd: „Vaata, mis te, narrid, kratsite siin
oma saapaid," ütles ta „minge sinna pilliroo vahele,
seal on jää selge nagu klaas." — „Miks sa ise ei lähe?"
küsiti temalt. „Ah mina? Mina lähen ka, ma tahtsin
aga enne ütelda, et teiegi teaksite." — „Küll me sind
tunneme: küllap sa tahad teha jälle mõnd vigurit.
Ütlesid, et jää on tänavu valge nagu suhkur,, noh,
kus ta’s nüüd valge on? Sa valetad ju nii, et suu
suitseb." — „Kas siis jää valge ei ole?" — „No eks
vaata, kus ta’s valge on?" — „Mo hea küll, ärgu
olgu siis valge. Minge pilliroo vahele!" — „Ei lähe,
võid ise minna." — „Muidugi lähen. Käisingi juba;
seal on tore vaadata, kuidas vähid ronivad jõepõhjas.
Üks oli suur nagu kinnas ja õgis teisi nahka. Siis
tuli suur kala, vist säga, sääraste suurte punnis silma
dega, ja sõi vähi ära. Ei, seal on näha sihukesi loomi,
et ajavad kananaha ihule." — „Uh! Päris hirm tuleb
peale. Aga kui sa valetad?" — „Õige narrid, mis
häda mul on valetada! Kas te siis ei tea, et jõe põh
jas on kõiksugu hirmsaid loomi? Mullu, kui meie
naabrimees õngitses jõe ääres kalu, näeb teine kor
raga, et kork läheb lupsti vee alla. Tema sikutab,
sikutab, tõmbab viimaks ja — madu-uss! Aga sihuke
hirmus must ise nagu süsi ja valged rõngad kaela
ümber." — „Oh heldus!" kostis kuulajate keskelt.
„Aga mis te arvate," jätkas Toots, „sulane tõmbab
välja selle hirmsa ussi, uss plaksti talle ümber kaela.
107
— „Oi, oi, oi! Mis siis sai?44 — „Noh, mis siis sai!
Eks naabrimees osanud jälle ussisõnu. Ütles korra
et: „Ussikene, ussikene, lase kaela ümbert lahti, mine
metsa lepa otsa, või mine jõkke tagasi/4 Ja uss löönud
korra õhus ringi ja olnudki kadunud.44 — „Kuhu ta’s
jäi?44 — „Kes seda teab kuhu, aga kadunud kui tina
tuhka... Noh, aga pilliroo vahele parve vaatama ei
usu keegi minna?44 — „Ei. Kui seal ronivad nii hirm
sad loomad, siis küll ei lähe.44 — „Narr, ega’s nad teile
läbi jää kallale saa: olete ju jää peal ja nemad seal
all põhjas.44 — „Aga kui see säga viimati... see hir
mus suur!44 — „Oh, ega ta’s nii kesteab kui suur olegiOn nii... heeringast natuke suurem.44
II
„Mina lähen vaatan,44 sõnas viimaks keegi tüdru
kute hulgast. Kõik vaatasid ümber, et kes see nii südi
on. Kõigi imestus oli suur, kui Raja Teele astus teiste
hulgast välja ja sammus pilliroo poole. „Ära mine!44
hoiatasid tüdrukud. Teele pöördus ümber ja vastas:
„Tulge ühes! Läki vaatama,. Aga seda ma sulle ütlen,
Toots, kui sa nüüd jälle valetasid, siis sa kolkida
saad! Tule ise ühes ja näita, kus see koht on.44 —
„Mine, mine, küll ma tulen ka,44 ütles Toots ja nihkus
sinnapoole, kus poisid jääl hoidsid üksteisest kinni
ja liikusid kisades elava puntrana. Siis jäi ta seisatama
ja vahtis oma ümmarguste öökulli-silmadega Teele
poole. Ta võitles iseendaga. Et tüdruk kukub sisse,
oli kindel, sest pilliroo vahel oli jää veel päris nõrk.
Kui ta aga tahtis seda vältida, pidi ta tema nüüd kohe
tagasi hõikama. Peaaegu olekski ta juba hõiganud,
aga seal käis tal mõte läbi pea, et see on jäänud
juba hiljaks, ja nüüd ei saa enam midagi teha. Teele
108
ligines pilliroole, kus rohukontsude vahel mustasid
mulgukesed, milles virvendas vesi.
Mitte kõik koolilapsed polnud jõel. Neli-viis poissi
ja niisama palju tüdrukuid istus klassitoas ja veetis
õppides ja kõneldes aega. Viimaste hulgas olid ka
Arno ja Tõnisson. Nad seisid akna all ja vahtisid
aeg-ajalt välja jõele, kust kostis kära klassituppa. Kor
raga kahvatas Arno, ja enne kui Tõnisson sai midagi
mõtelda, veel vähem ütelda, tormas ta koolitoast
välja: „Ta kukub sisse!“ Arno teadis, et jõgi pilliroo
juures, kus vesi jooksis käredamalt, oli veel pooliti
lahti, ja nägi nüüd, et Teele sammub just selle koha
poole. Poiss jooksis kõigest jõust jõe poole ja hüü
dis juba kaugelt: „Ära mine, Teele, sinna: seal on jõgi
lahti! Ära mine, Teele!“ Kui ta jõudis parajasti poole
maa peale, koolitoa ja jõe vahele, murduski jää, ja
Teele langes vette.
Tüdrukud kiljatasid ja poisid jooksid kohkunult
lähemale. Arno jõudis jõe äärde. Ta oli kahvatunud
ja lõõtsutas kangesti. Nagu ulmas nägi ta teisi edasitagasi jooksvat ja kätega vehklevat. Siis ta nägi,
kuidas Teele ronis veest pooliti välja ja toetus jää
servale, kuidas jääserv murdus ja tüdruk langes vette
tagasi. Edasi kuulis ta, kuidas Teele karjus vees
appi. Arno seisis silmapilgu liikumata kaldal, siis jook
sis ta otse Teele poole, laskus jääservale külili ja ula
tas Teelele käe. „Nüüd kukuvad mõlemad!“ hädalda
sid teised läbisegi. Ja nad kukkusidki. Parajasti, kui
Teele haaras Arno käest kinni, murdus jää uuesti ja
siis suples juba kaks last külmas talvises vees. Kisa
algas uuesti. See pidi vist küll olema väga vali, sest
isegi kooliõpetaja ja köster tulid vaatama. Õnnetust
silmates haaras kooliõpetaja seina äärest kätte saelaua ja jooksis sellega jõe äärde. Tema järel sibas
köster manades ja kätega veheldes.
109
Just samal ajal jooksis ka teispoolt jõge, Kooli
talu poolt, üks mees jõe äärde. Ta tuli otse üle künni
ja jõudis pärale just ühel ajal kooliõpetajaga. See
oli Lible. Käes oli tal nööripundar. Ta oli parajasti
minemas üle välja metsa poole, et tuua luuahagu,
kui kuulis kisa, ja sai aru, et mõni koolilaps on
kukkunud jõkke. Ruttu harutas ta nööripuntra lahti,
tuli õige pilliroo lähedale ja viskas nööriotsa uppu
jate juurde. Arno sai sellest kinni. Toots püüdis para
jasti selgeks teha, kui väike asi on päästa Arnot ja
Teelet; kui aga oleks säärane sild, mis ulatuks kal
dalt otse nende juurde. Nähes, et Lible päästmistöö
edeneb hästi, otsustas Toots jalamaid sellele appi
minna. Ta läks kaugelt ringi teispoole kaldale, võttis
ka nöörist kinni ning hakkas kisa ja hüüete saatel
sikutama. Kui Arno sai viimaks kaldale ja temaga
ühes ka Teele, kes hoidis kogu aja kramplikult Arno
ümbert kinni, siis . . . siis oli Toots üks nende pääst
jaid! Isegi köster näis olevat liigutatud Tootsi vap
rusest ja tragidusest. Ta tähendas, et Toots, kuigi
vahel üleannetu, on siiski tubli poiss.
Arno talutati ruttu magamistuppa; seal võeti tal
märjad riided ült ja anti köstri kuivad riided asemele.
Sedasama tehti Teelega. See viidi köstri tuppa, kus
ta puges emanda kuiva kesta sisse. See oli esiteks.
Pärastpoole soojendasid nad endid ahjusuu ees. Tüki
aja pärast tuli Saare noormees hobusega, võttis peale
niihästi Saare poisi kui Raja tüdruku, mähkis mõle
mad vaipadesse ja sõitis minema. Laste märjad rii
ded anti talle ühes. Sest Lible oli jõudnud juba käia
Saarel ja viia sõna, et saadetaks lastele järele.
Misjonitöö — ristiusu levitamine paganate hulgas; (siin)
kihutustöö; ulm — unenägu; manama — esile nõiduma.
110
Korra elasid rikas mees ja vaene mees. Rikkal
olid suured põllud ja laiad väljad, vaesel aga väike
põllulapike. Sügisel tuli külm ja võttis vaesel viimase
kui rukkitera ära. Vaene mees jäi suurde hätta. Ei
olnud enam midagi suhu pista. Hädaga läks vaene
mees viimaks külma taga otsima. Rändas seni ikka
edasi põhja poole, kuni leidis üles kiilmapere. Astus
sisse oma häda kurtma. Ei olnud aga vana-külma
kodus, vaid külma-moor istus laua taga. Naine käskis
meest õhtuni oodata, millal saabuvat ka vana-külm
koju. Ehk see võivat vaest meest aidata. Vana-külm
tuligi õhtul poegadega koju. Mees külmale häda kae
bama. Vana-külm kuulas mehe juttu pealt. Hüüdis
pojad enda juurde, käratas peale:
„Poisid, mis te olete teinud? Miks te vaese mehe
rukkid olete võtnud? “
Poisid vastu vabandama:
„Ega me palju võtnudki! Võtsime ainult natu
kese!"
Vaene mees vastu:
„Natuke võtsite küll, aga see natuke oli kõik, mis
mul hinge taga!"
Vana-külm meest trööstima:
„No-noh, ära väga kurvasta, küll me nõu leiame!
Nüüd mine ahju peale magama, et sul enam külm ei
hakkaks."
Mees läks ahju peale ja magas seal hommikuni.
Siis andis vana-külm vaesele mehele musta kotikese ja
ütles:
„Kui sul rooga vaja, siis ütle: „Kott lahti!" ja
kohe saad kõik, mida tahad. Ei ole sulle enam vaja,
siis ütle: „Kott kinni!" — ja kohe kaob kõik!"
111
Mees tänas ja läks oma teed. Mis mehel nüüd
viga elada!
Kotilugu kuulis ka rikas mees. Tahtis kotti ära
osta, pakkus peotäie kulda. Vaene mees müüs koti
rikkale.
Teisel sügisel tuli jälle külm ja võttis taas vaese
mehe rukkid ära. Vaesel tee tuntud. Kohe põhja
poole külma juurde, külmale häda kaebama. Külm
mehe vastu lahke nagu eelmiselgi korral. Andis aga
mehele teisel hommikul valge koti kaasa. Mees läks
rõõmuga koju. Mõtles, et valge kott annab niisama
süüa nagu must kott. Kõht mehel tühi. Mees hüüdma:
„Kott lahti!'4
Kott kohe lahti. Ei tulnud aga enam kotist häid
sööke välja, vaid kolm meest nuiadega. Need mehele
valu andma, et küll saab. Vemmeldasid mehe tublisti
läbi. Suures hädas tuli viimaks mehele meelde hüüda:
„Kott kinni!" Siis alles pagesid mehed oma nuiadega
kotti tagasi.
Rikas mees ostis sellegi koti ära. Kutsus kõik oma
sõbrad ja tuttavad kokku ja hüüdis:
„Kott lahti!"
Kohe kargasid nuiamehed välja ja hakkasid pidulisi kolkima. Kõigil suur hirm valge koti pärast. Ei
tea keegi, kuidas kotist vabaneda. Ometi leidis rikas
ise nõu. Võttis kirve ja andis sellega kotile pihta.
Aga näe, koti mulgust kargasid nuiamehed välja ja
hakkasid valu andma. Visati kott ahju. Seesama
lugu: tuli põletas kotile mulgu sisse, nuiamehed kotist
välja ja jälle vemmeldama.
Viimaks viidi kott jõe äärde ja visati vette. Sinna
see jäigi. Ei tulnud nuiamehed enam välja vemmel
dama.
Alla on kinnitet suusk,
libav ja läiklev kui vask.
Kaugelt lehvitab härmatund kask,
taamal sirgena rohetab kuusk,
eks ahvatle, kutsu sealt need,
oksad harali otsekui käed.
Ole uljas, ole virk!
Kerged su jalad on täna.
Mööda lumes nurmi ja luhti
ühti! —
kepilöögil võid alata sõitu.
Pilgul kirkal
tähistes teed
hangelt hangele, mäele mäelt
nüüd lennata võid!
Tuul kõrvades vuhab,
pea kohal huiskab.
Lume säravas tuhas
su ümber tantsiskleb tuisk.
Kirgas — hele; taamal — kaugemal; uljas — julge.
Tihane.
I
Oli parajasti vana aasta viimne reede. Kool oli
juba lahti, kodus aga käisid kibedad uueaasta-ettevalmistused. Vend ja ema vedasid kaugelt heinamaaküünist heinu koju. Perenaine tatsutas kärmesti toa,
köögi, aida ja keldri vahet. Mis oli siis loomulikum,
8 Emakeele lugemik IV
113
kui et sigade söötmine jäi minu, poisipõnni hooleks.
See toiming ei olegi nii lihtne. Näljased harjasloomad
astuvad sulle jalgadele, hammustavad säärest ja lük
kavad ninaga toidupange käest ümber. Suure kirumise
ja pahandusega sain tolle reede lõuna ajal selle asja
siiski korda. Ja kui ma tulin siis tühjade pangedega
elumaja juurde tagasi, näis talveilm palju ilusam ole
vat kui enne.
Astusin eeskotta ning lükkasin tagasikätt enda
järel ukse kinni. Ja siis kuulsin korraga eeskoja lae
all vurinat. See oligi tihane, tore kollase puguga lind.
Ta oli nähtavasti eeskotta tulnud toitu otsima ja lan
ges nüüd lõksu. Ma ei pidanud pikka aru. Panin
panged ruttu käest ja ajasin köögiukse lahti. Kohe
lendas külaline kööki truubisimsile. Mina otsemaid
toauks lahti. Tihane viivitas pisut ja lendas siis tuppa.
Seal luges vanaonu parajasti ajalehte. Kaunist küla
list nähes pani ta kohe lehe käest ja hakkas teda
silmadega jälgima. Lind keerutas lae all ja lendas siis
aknale. Seal toksas ta nokaga paar korda vastu klaasi,
aga taipas kohe, et aknast välja ei saa. Siis tegi ta
veel toas ringi ja kadus ahju peale nii et tolm lendas.
Sinna jäi ta tükiks ajaks. „Selle jätame aastavahe
tuseks tuppa,“ ütles vanaonu. Minul muidugi oli väga
hea meel. Nõnda tuligi tihane meile.
Natuke aega hiljem keksis lind juba mööda ahjuäärt. Siis lendas ta varnale, varnalt kapi otsa. Kapipealse uuris ta läbi, siis lendas akna juurde toalillede
sekka. Kui vanaonu ajalehega krabistas, pages ta jälle
kiiresti ahju peale. Aga nähes, et keegi talle kurja
ei tee, tuli varsti uuesti lagedale. Tema on kord juba
selline lind, kes pilkugi paigal püsida ei taha. Sel
päeval meist siiski veel sõpru ei saanud. Kui keegi
käis toas ja liigutas, kohkus ta ja pages. Õhtul kadus
114
ta ära, keegi ei näinud, kuhu. Aga hommikul valmis
tas meile palju nalja, kui nägime teda välja tulevat
vanaonu viltsaapast, mis kapi otsa oli kuivama pan
dud. Vana-aasta laupäeval oli meil linnu tarvis vähe
aega. Nii palju siiski panime tähele, et ta kiiresti
kodunes. Ta püüdis juba toas talvitajaid kärbseid ja
sõi ära ämbliku, kes kavatses seinakella peale võrku
punuda.
Sõprus tihasega algas uue aasta esimesel päeval.
Istusin parajasti laua juures ja lugesin, kui teda hak
kas ka kirjatarkus huvitama. Ta tuli kapi otsast ja
kopsatas mulle keset raamatut. Pööras oma peakese
viltu, vaatas mind, vaatas raamatut ja lendas jälle
kapi peale tagasi. Kui ma vagusi jäin, lendas ta mulle
lagipähe. Kole kõdi oli ja naer tikkus peale, aga ma
sundisin end rahule. Siis tundsin, kuidas ta nokaga
paar korda mu pead toksas. Peast lendas ta juba
õlale, sealt käeseljale. Ta ei kartnud enam, kui ma
end tasakesi liigutasin.
Vanaonu pikutas voodis, lambanahkne kasukas kat
teks peal. Temale tegi palju nalja, kui tihane keksis
mööda seda kasukat, kasukas aina kobises. Ja see
näis ka tihasele meeldivat, ta lendas sinna jälle tagasi.
Lõunasöögi ajal lendas tihane lõunalauale ja istus
otse keset leivapätsi. Aga perenaine ajas ta sealt
minema, kartis, et linnuke kargab kuuma vorstipanni
ja kõrvetab jalad.
Ma ei mäleta, et kodus oleks kunagi olnud ilusamat
uue aasta vastuvõttu kui seekord. Ja kõik selle kauni
väikese külalise pärast. Kui käbe ta oli! Ta leidis üles
iga mahakukkunud toiduraasu ja iga peitupugenud
kärbse. Vanaonu tõi talle aidast kanepiseemneid ja
perenaine rasva. Vahepeal istus linnuke juba inimes
tele õlale, kui need vagusi olid, tuhnis raamaturiiulil
8*
115
raamatute taga, käis läbi kõik ahjutagused ja voodialused. Eriti aga armastas ta olla toalilledes. Akna
all oli suur kummipuu, paar mürti ja laeni ulatuv filodender, sinna läks ta ikka jälle.
II
Meil oli kodus suur hall kass, hiirtele hirmuks.
Kass aga oli nõnda laisk, et ta isegi näuguda ei viit
sinud. Kui ta heaks arvas häält teha, siis kuuldus
vaid mingi odav ,,kräu“. Seepärast hüüti kassi „vana
Kräu“, kuigi ta eriti vana ei olnudki. Tema armsaim
ajaviide oli ahjukapis magamine.
Vana-aasta reedel, just enne tihase tulekut, läks
Kräul halvasti. Ta oli vaevaks võtnud ahjukapi kõr
gustest alla astuda ja perenaise vorstisoolikad katki
närida. Ja pärast seda oli ta jälle ahjukappi tagasi läi
nud. Selline häbematus oli liig! Perenaine sasis kassil
turjast kinni ja suges ta naha vitsaga kõvasti soojaks.
Kräu pani halba kohtlemist pahaks ja kolis nüüd uude
korterisse: läks ära lauta. Seal andis ema talle lüpsi
ajal piima.
See oli vist päev pärast uusaastat, kui pahanenud
kass lauda juurest jälle tagasi tuli. Ta märkas varsti
tihast ülal ahjuveerel ja kapi otsas. Ka tihane tundis
oma vana vaenlase kohe ära, ta muutus ärevaks ja
häälitses pahaselt: ,,käk-käk-käk-käk-käk!“ Nõnda pida
sid mõlemad teineteist ligemale pool päeva hoolega
silmas. Tihane ei lasknud ennast muidu palju eksi
tada, ainult kassist hoidus kaugemale.
Tolsamal pealelõunal otsustas vana Kräu kord jälle
jahi ette võtta. Lind on siinsamas nina ees, aga kätte
ei saa! See oli temalegi liig. Nagu aga lugejad teavad,
polnud Kräu mingi tõeline kütt, vaid ainult püha116
päevakütt. Kui tihane jälle kord lendas ahju peale,
hüppas Kräu välkkiirest! ahjukapist üles ahjuveerele
lindu tabama. Aga lind polnud loll! Enne kui Kräu
jõudis õieti ahjuveerest kinnigi kahmata, vurises tihane
juba temast mööda. Kräu püüdis käpaga lindu õhust
napsata. Ahjukivid aga olid ta küüntele kõvad ning
libedad: ta kaotas tasakaalu ja prantsatas alla. Ja
nüüd juhtus kõige halvem, mis pühapäevakütile üldse
võib juhtuda. All oli leivamõhk ja selles hapnes
parajasti vedel taigen, sest ema kavatses teha peenleiba. Mõhe üle oli laotatud riie. Kräu kukkus ahjult
otse mõhke ja vajus taignasse ühes riidega.
Sealt hüppas ta välja suures hirmus, selliste asja
dega oli tal kogemusi! Ta tormas poekil uksest kööki.
Õnneks avas parajasti köögiukse ema, kes tuli vee
pangedega. Kräu lippas kähku pangepõhja alt läbi õue
ja lidus lauda poole, taignarada ikka järel.
Kui perenaine oli oma pahandamised ära pahan
danud ja naerud naernud, arvas ta lõpuks: „Me piame
linnu ikki vällä laskma, mudu kass murrab ta üit.skõrd ärä.“ Väljas oli hea sula ilm. Vanaonu avaski
õhuakna. Ja kas tundis tihane värsket õhuvoolu või
sai ta asjast muidu aru, aga ta leidis varsti tee vaba
dusse. Lauda juures klanis ennast vana Kräu aga mitu
päeva, enne kui tema ülikond oli jälle pisutki korralik.
Sellega ei lõppenud meie tutvus tihasega. Paari nä
dala pärast läksid ilmad jälle külmaks. Siis tuli tihane
uuesti eeskotta. Ja kui ema avas ukse kööki ning
tuppa, läks ta tubadesse vana tuttavat teed. Otsekohe
võttis siis ka ema kassi kaenlasse ja viis ära lauda
juurde. Seekord oli tihane toas nädala, siis laskis vana
onu ta jälle välja. Aga ta tuli uuesti tagasi. Alles märt
sis kadus ta lõplikult aeda, metsa, või kes-teab-kuhu.
Kui tulid järgmise talve veebruarikülmad,
tuli
117
tihane jälle. Vähemalt arvasime meie, et ta oli see
sama. Ta ilmus eeskotta ja läks avatud ustest tuba
desse ilma sündimata. Ka sel talvel elas ta vahel väl
jas, vahel toas, ning oli kodurahvale rõõmuks ja selt
siks. Kui aga märts hakkas end tunda andma, lahkus
ta kevadesse. Ja sellest ajast ei tea ma temast enam
midagi. Võib-olla elas ta sealsamas meie aias. Seal
pesitses palju tihaseid, aga nad on ju kõik üksteise
sarnased.
Pugu — söögitoru laiend lindudel; truubisimss —
truubi väljaulatuv serv; filodender — liik toalilli; klanima — rookima, puhastama; leivamõhk — puust nõu
leivataigna hapendamiseks.
Vaeselapse elu vanal ajal.
Juku, üheksa-aastane poisike, kes kolm kuud tagasi
oli antud linna kingsepa juurde ametit õppima, ei
läinud vana-aasta laupäeva öösi magama. Ta ootas,
kuni pererahvas ja sellid läksid külla, astus siis
kapi juurde, võttis sealt klaasi tinti, sulepea rooste
tanud sulega, laotas lehe kägrutatud paberit enda ette
ja asus kirjutama. Enne kui esimest tähte paberile
vedada, vaatas ta mitu korda kartlikult uste ja akende
poole, sihtis nurgakuju peale, millest kummalgi pool
asetsesid riiulid liistudega, ja ohkas. Paber oli pingil
ja ta ise küürutas põlvili pingi ees. Ta kirjutas:
Kallis vanaisa!
Mina tulen sind tervitama oma väikese kirjaga ja
soovin sulle rõõmsaid pühi. Pole mul paraku enam isa
ega ema, sina oled veel ainuke murepidaja.
118
Juku pööras silmad mustavale aknale, milles küünlaleek peegeldus, ja kujutas endale elavalt ette oma
vanaisa, kes maal härraste juures öövahina teenib. See
on väike kõhnake, aga haruldaselt vilgas ning käbe
vanamees, aastat kuuskümmend viis, alati muigel näo
ja krillis silmadega. Päeval ta magab all köögis või
teeb tüdrukutega nalja, öösi aga käib, lai kasukas üll,
ümber majade ja lööb lokku. Ta järel, pea maas,
käivad Pauka ja Polla.
Nüüd seisab vanaisa vist väraval, pilutab silmi
helepunaste kiriku-akende peale, tambib viltsaapais
jalgu vastu maad ja heidab moonatare rahvaga nalja.
Lokunui ripub vööl. Vanake lööb käsi kokku, kehitab
külmaga õlanukke ja kihistab endamisi naerda.
,,Eh-eh, ei tea, kas õige tubakat nuusutada?“ ütleb
ta ja ulatab naistele tubakakarbi.
Naised nuusutavad ja aevastavad. Vanaisa laseb
laia naeru ja hüüab:
„Äh-äh-äh, tervist, tervist!“
Koertele antakse ka tubakat nuusutada. Pauka
aevastab, kirtsutab nina ja läheb pahaselt kõrvale.
Polla hoiab aevastuse aupaklikult tagasi ja liputab
hända. Aga ilm on tore. Õhk on vaikne, selge ja värske,
öö on pime, kuid kogu küla on selgesti näha oma
hangede, härmas puude, valgete katuste ja korstnaist
tõusvate suitsujugadega. Kogu taevas on üle külvatud
rõõmsalt pilkuvate tähtedega, ja Linnutee joonistub
taevalael nii selgesti, nagu oleks ta üle pestud ja
lumega puhtaks hõõrutud.
Juku ohkas, kastis sulge ning jätkas:
Aga ma eile sain sakkida. Peremees vedas mu tuttipidi õue ja lõhkus rihmaga tuliseks selle eest, et ma nende
lapse kätkit kiigutasin ja kogemata magama uinusin.
Perenaine käskis mind ükspäe heeringat puhastada, ma
119
hakkasin sabast, kui ta siis võttis heeringa ja hakkas
selle ninaga mulle näkku torkima. Sellid itsitavad mu
üle, saadavad mind kõrtsi viina tooma ja sunnivad 'pere
mehe järelt kurke varastama, peremees jälle peksab mil
lega juhtub. Süüa pole ka mitte midagi. Hommikul an
takse leiba, lõunaks putru ja õhtul jälle leiba, aga et sa
ka teed või kapsaleent saaksid, selle pererahvas lörbib
ise nahka. Magada kästakse eeskojas, aga kui nende
laps nutab, siis ma ei saa silma kinnigi, pean last kiigu
tama. Pai vanaisa, ole nii kallis, võta mind siit ära
koju, enam ma ei või... Palun silmili maas, vanaisa,
vii mind siit ära, muidu suren...
Juku vedas suu viltu, nukerdas pigise rusikaga silmi
ja nuuksatas.
Ma hõõrun sulle tubaka peeneks, teen kõik, mis sa
aga tahad, ja kui peaks midagi ette tulema, siis peksa
mind nagu Sidori kitse. Või kui sa arvad, et mul pole
vahest ametit, siis palun jumalakeelt end valitseja juurde
saapaid viksima, või lähen Vidriku asemel karja. Kulla
pai vanaisa, ma ei või enam, hullem kui surm! Tahtsin
juba jala koju joosta, aga pole saapaid, ja külm on kibe.
Ja ükskord, kui suureks saan, siis toidan, katan sind ja
kedagi ei lase sulle liiga teha.
Aga linn on suur, nii et otsa ei näegi! Puha suured
saksamajad, ja hobuseid palju, aga lambaid pole ühtegi,
ja koerad pole ka väga kurjad. Ja ma ühekorra nägin,
kus ühe poe aknal olid õnged müüa, kohe vibuga ja iga
kala tarvis, õige väärt õnged, üks oli säärane, et tõmba
minupoolest puudane säga välja. Ja jälle poed, kus
kõiksugu püssid, justkui mõisahärral, ei tea, kas saab
saja rublaga kättegi... Ja kauplustes tedred ja püüd
ja jänesed, aga kus kaugel neid lastakse, seda müüjad
ei ütle.
no
Pai vanaisa, kui sakstel jälle jõulupuu tuleb, võta siis
mulle kuldpähkel ja pane rohelisse laekasse. Palu Tildepreili käest, ütle, et Jukule.
Juku ohkas ja hakkas jälle üksisilmi aknasse vah
tima. Nii selgesti tuli meelde, kuidas nad kahekesi
olid käinud vanaisaga jõulukuuske toomas. Aga see
oli lõbus aeg! Vanaisa kähises, ja külm kähises, ja
neid kuulates Juku köhatas ka. Enne raiuma hakka
mist popsutas vanaisa piipu, nuusutas hulga aega tuba
kat ja itsitas külmast kangeks jäänud Jussikese üle...
Noored härmatanud kuused seisavad liikumatult ja
ootavad, kes neist nüüd õige peab surema. Korraga
lendab jänes üle hangede nagu vibust lastud nool.
Vanaisa hüüab:
„Võta, võta ... võta! Ass, tulimane!“
Vanaisa läks kuusega rühkides mõisasse, seal ha
kati seda ehtima. Kõige rohkem talitas Tilde-preili.
Siis, kui Juku ema alles elas ja härraste juures teeni
jaks oli, söötis preili Jukut ponksidega, ja et midagi
muud polnud teha, siis õpetas Jukut lugema, kirju
tama, sajani arvutama ja tantsima. Kui siis ema suri,
saadeti vaenelaps Juku vanaisa juurde kööki ja köögist
linna kingsepa juurde ...
Juku kirjutas edasi:
Sõida, pai vanaisa, võta mind siit ära! Halasta mu
õnnetu vaeselapse *peale, keda kõik peksavad, ja süüa
tahaks nii kangesti, igav on ka nii, et ei mõista ütelda,
nutan ühtepuhku. Aga peremees ükspäe tonksas mulle
saapaliistuga pähe, nii et kukkusin maha ja hulga aega
ei teadnud mitte öödr-päevagi. Oh mu vaese elu, hullem
kui koeral... Palju tuhat tervist Leenale, lombakJürnale ja kutsarile, aga ära sa mu lõõtspilli teiste
kätte anna.
Jään sinu pojapoeg Juhan Kivitäks, pai vanaisa, sõidxi.
Juku murdis täiskirjutatud lehe neljaks ja pistis
ümbrikku, mille eile oli kopika eest ostnud... Siis
mõtles vähekese, kastis sulge ja kirjutas aadressi:
Maale vanaisa kätte.
Siis sügas kõrvatagust ja lisas juurde:
Loku-Aadule.
Rahul sellega, et teda ei segatud kirjutamisel, pani ta
mütsi pähe ja jooksis kasukat ümber võtmata palja
särgi väel tänavale.
Lihakarni müüjad, kelt ta eile oli pärinud, seletasid
talle, et kirjad lastakse postkastidesse ja veetakse
kastidest üle kogu maa laiali. Juku jooksis lähema
postkasti juurde ja pistis kalli kirja prao vahelt
sisse...
Suigutatud magusaist lootusist, magas ta tund
hiljem tugevasti... Unes nägi ta ahju. Vanaisa istub
kummil, paljad jalad üle ahjuääre, ja loeb naistele
kirja... Polla longib ahju ümber ja vilgutab hända.
Kopik — peenraha ühik; lihakarn — lihakauplus;
nurgakuju — jumalakuju toanurgas; moonatare — töö
liste maja endises mõisas.
Vaeselapse kaebus.
Rahvalaul.
Oh mina isatu lapsi,
oh mina ematu lapsi,
vanematu vaenelapsi!
Igaüks minusta lausub:
122
„Lööge seda, see isatu,
lööge seda, see ematu,
vanematu vaenelapsi,
kel ei tuttavat to’eksi,
ei omastagi abiksi!“
Ülevalta ütleb Looja,
Vanaisa kostab vastu:
„Ärge lööge vaestalasta,
kõpsige ei kaitsematut!
Vaene nutab löömatagi,
halab ilma haigetagi,
pesemata silmad märjad,
palged löömata punased.
Tuisud peale kõik tulevad,
sajud peale kõik sajavad,
vihmaveed üle uhavad.
Ei ole kullal kuivatajat,
hellal eestaseisajada.“
öömaja metsas.
Teekäijad otsustasid ööbida. Nad rakendasid hobu
sed lahti ja pistsid neile kasetohust torbikud pähe.
Tallasid lume kõvaks ja lõid laagrisse. Kaasas oli kaks
kirvest. Mehed raiusid kuivi oksi ja risu, tegid ringi
ümber puhkeaseme tuleriitu ja süütasid need, kui ilm
pimenes.
Potap Maksimõtš tassis reest nahkse koti, võttis
sellest leiba, pirukaid, kapsaid ja vaskse kruusi taariga.
Teekäijad sõid ja uinusid sügavasse unne.
Ent sealt eemalt, nii kilomeetri või rohkemagi maa
tagant, kuuldus ulgumist; sellele vastas teine, siis
kolmas. Ulgumine ligines ja ligines. Vaikis siis. Oli
kuulda kiskjate urisemist ja hammaste lõgistamist.
„Hundid...“ sosistas ehmunult Potap, müksates
külge tukkuvale Stukolovile.
„Aa... Mis? ...“ urises Stukolov, hõõrudes uniseid
silmi. „Mis sa ütlesid?"
„Kas sa kuuled? Uluvad," kogeles hämmeldunud
Potap.
„Jaa-ah, uluvad..." vastas Stukolov rahulikult.
„Nad haistavad liha."
Kiskjaid oli juba nähagi.
123
,»Häda,“ lausus Potap sosinal.
„Mis häda? Pole mingit häda! Vaja ainult suuremat
tuld... Hei, vennad!" hüüdis ta töömeestele. „Ärgake!
Visake hagu rohkem tulle!"
Kõik ärkasid ja üheskoos kandsid kokku suuri haokandameid tuleriitadele. Tuli esialgu veidi kahanes.
Ent peagi limpsisid tulekeeled läbi hagude ja leegid
lõid ägedamini üles.
„Näeb ja ei näe!" hädaldas Potap, kuuldes igast
küljest huntide ulgumist.
Nüüd võis kiskjaid silmata juba selgesti. Nad
istusid ringi ümber tulede, lõgistades õudselt oma lõu
gadega.
„Oh sa mait! Et meil ka püssi kaasas pole: oleks
hirmutanud hallivati-mehi," lausus Stukolov.
„Ole nüüd vakka! Mis püssi. Vaata et õgivad ära
nüüdsama!" hädaldas ärevalt Potap.
Hundid aga muudkui lähenevad: neid võis olla
viiskümmend või rohkemgi. Kiskjate julgus kasvas iga
minutiga. Nad istusid juba umbes paarisaja meetri
kaugusel ümber tuleaseme, lõgistasid hambaid ja
ulgusid. Hobused olid juba ammugi torbikud maits
vate kaertega maha pillanud, surusid endid kokku ja
vahtisid rahutult kõrvu lingutades ärevalt ümber.
Mööda peaaegu tund, kuid teekäijad istusid ikka
veel sissepiiratuina. Nii ei võinud ometi jääda kuni
valgeni. Sedasi võib-olla ei aita enam ka tuled, ega
piisa kokkutassitud risu ja hagu tuletegemiseks.
Ent Stukolov oli elutark mees. Mitte asjata polnud
ta laialt liikunud siin maailmas. Kui hundid olid ligi
nenud juba nii lähedale, et neid võis tabada nuiaga,
asetas ta mehed kohtadele ja käskis neil komando
peale korraga kõigest jõust tuliseid tükke huntide
sekka visata.
124
„Üks ... kaks... kolm!11 käsutas Stukolov. Astudes
välja tuleriitade taha, lennutas iga mees vägeval hool
ühe tulise tuki.
Kiskjad pistsid ulguma.
Ja kui Stukolov, haaranud suure tulise tungla, söös
tis sellega edasi, siis hundid lidusid eemale, ja mõne
minuti möödudes polnud neist enam midagi kuulda.
„Nüüd nad enam ei tule,“ ütles Stukolov kasukat
üle tõmmates ja rekke heites.
„Äge vend oled sa, Jakim Prohhorovitš,“ kiitis teda
Potap, kui oht oli möödunud. „Poleks olnud sind,
oleksid nad meid ära õginud.“
Stukolov ei vastanud... Mässinud end üleni kasu
kasse, ta uinus kangelase-unne.
Hämmelduma — segadusse sattuma.
Gavroche1.
Victor Hugo12 on kuulsamaid prantsuse kirjanikke.
Oma töödes ta kirjeldab haaravalt vaesust, viletsust
ja kodutute elu. „Gavroche11 on katkend romaanist
„Viletsad41. Alljärgnevas jutus on toodud romaani
lõpposa: Gavroche barrikaadidel. Kirjeldatakse Prant
suse revolutsiooni, tänavvõitlusi, millest Gavroche
innukalt osa võtab ning kus ta langeb.
I
Alatasa hulkus Pariisi tänavail ja linna ümbrus
konnas üheteistkümne-kaheteistkümne-aastane poisike.
Sõbrad kutsusid teda Gavroche’iks. Poisike naeratas
1 Gavroche — loe: gavrošš.
2' Hugo — loe: ügoo.
125
muretult ning lapselikult, kuid ta elu oli ometi tühi
ja sünge. Riietus oli tal kentsakas: mehe püksid ja
naise jakk. Pükse ei kinkinud talle isa, jakikest —
ema. Võõrad inimesed varustasid teda kaastundmusest
oma kantud hilpudega. Aga tal oli isa ja ema, ent
need ei hoolitsenud tema eest.
Paremini tundis poiss end tänaval. Vanemad tõu
kasid ta ellu jalaga tagant lükates. Ta põgenes nende
juurest.
Poiss oli vallatu, kahvatu, vilgas, naljakas ja sõja
kas; haiglane, kuid elava ilmega. Ta uitis mööda täna
vaid, laulis laulukesi, mängis ja tuhnis prügihunnikuis.
Ta naeris, kui teda nimetati tänavapoisiks; vihastus,
kui hüüti hulguseks. Ei tal olnud ulualust, leiba ega
sooja, ja keegi ei armastanud teda; kuid ta oli siiski
rõõmus, sest ta oli — vaba.
Nii üksik ja hüljatu, kui see laps ka oli, ometi
kaks või kolm korda kuus tuli talle mõttesse: „Aeg on
minna ema vaatama." Ta eemaldus puiesteilt, laskus
alla jõekallakuist, ületas sildu, jõudis linnaserva —
majahütti, kus elas ta perekond. Ta tuli ja leidis eest
viletsuse. Kurvim oli see, et keegi ei tulnud talle vastu
naerul silmi, kõik olid külmad — nagu nende tühi
tulekolle kodumajas.
Kui ta sisse astus, päriti temalt:
„Kust siis sina ilmusid?"
Ta vastas:
„Tänavalt."
Kui poiss lahkus, küsiti taas:
„Kuhu sa lähed?"
Ta vastas:
„Tänavale."
See laps on ilma jäetud soojusest ja armastusest,
nagu keldris kasvav kahvatu rohi päikesest.
126
II
Aga mis toimus sel ajal Pariisis? Õhkkond Prant
susmaal oli ähvardav. Rahva viletsus, töölised leivata,
Pariisis — kodusõda, Lyonis — tööliste mäss.
Hävitada viletsus, lõpetada ülekohtune nõrgemate
kurnamine tugevamate poolt, panna maksma õiglane
tasu sõltuvalt tööst, anda sunduslikult ja tasuta hari
dust lastele, arendada kõikide mõistust, anda tööd
kõigile töökätele — sellest kõneles sotsialism.
Kõrtsides arutati avalikult küsimust: „Kas astuda
võitlusse või oodata?" Töölisilt võeti vanne, et nad
tulevad tänavale esimese signaali järgi. Keldreis loeti
üleskutseid. Politseilised ettekanded teatasid, et neis
„sõimati valitsust".
Üks tööline kõneles: „Meid on kolmsada inimest;
kui korjata igalt 10 soud, siis koguneb 150 franki.
See raha tuleks kulutada püssirohu ja kuulide muret
semiseks."
Teine ütles: „Ma ei maga öösiti, sest valmistan siis
padruneid."
Tänavaile kleebiti üleskutseid.
Suurlinn Pariis sarnles kahuriga: kui see on laetud,
piisab ühestainsast sädemest, et kõlaks pauk.
1832. aasta juunis toimusid kindral Lamarque’i ma
tused. Hiilgav matuserong liikus läbi Pariisi. Kaks
pataljoni leinaloori mässitud trummidega, allapoole
pööratud püssitorudega, kümme tuhat rahvuskaartlast
mõõkadega küljel ja rahvuskaardi suurtükiväe pata
reid saatsid kindral Lamarque’i sarka. Neile järgnes
määratu lainetav inimhulk. Ähvardavate salkadena
liikusid töölised: laadijad, müürsepad, puusepad, maal
rid, klaasisepad ja trükkalid.
Kodanlus jälgis neid kohkunult palkoneilt ja majaaknaist.
127
Valitsus oli valvel ja hoidis sõjaväe löögivalmis:
24 tuhat sõdurit linnas ja 30 tuhat selle ümbruskonnas.
Bastille väljakul liitus rahvaga uusi inimsalku. Kor
raga kostis rahva hulgast kisa:
„Ratsanikud sõidavad!"
Ratsanikud lähenesid sammu, vaikides. Nende püs
tolid olid kobuurides, mõõgad tupes, ilmeis tarretus
õudne ootus.
Kui rahvahulk ja ratsanikud kohtusid, vallandus
torm: lendasid kivid, algas laskmine. Ratsanikud panid
käiku mõõgad, inimmass jooksis laiali igas suunas.
Kõigis Pariisi osades tõusis sõjahüüd:
„Relvade juurde!"
Üliõpilased ja töölised hakkasid ehitama barri
kaade. Nad purustasid laternaid, puistasid läbi keld
reid, veeretasid tünne, kiskusid üles sillutust, kuhjasid
kive, mööblit ja ehitasid barrikaade.
Kõik see toimus ühtaegu kõigis linnaosades ja
täideti suure käraga. Justkui sajad välgud sähvatasid
ühekorraga ainsa äikeseraksatuse puhul.
Ei möödunud tundigi, kui loendamatud barrikaadid
justkui kasvasid maast. Õhtuks oli kolmandik Pariisi
mässajate valduses. Kodanlust haaras hirm. Kõikjal
suleti uksed, aknad ja luugid.
III
Gavroche, rõõmus ning sädelev, jooksis edasi-tagasi,
kalpsas üles, laskus alla, lärmitses ja vilksatas kõikjal
barrikaadidel. Gavroche oli nagu tormi-iil. Ta ilmus
igale poole. Ta hele hääl ei vaikinud hetkekski. Naeris
tegevusetuid, sundis laiskureid tööle, ergutas väsinuid,
lõbustas ühtesid, vihastas teisi, tüütas kolmandaid,
kõikidega oli tal tegemist. Jooksis ühtede juurest teiste
juurde, õhutas, sumises kõikjal:
128
„Kiiremini! Kuhjake munakuid! Veel! Rohkem
tünne! Teie barrikaad on väike. See ei kõlba kuhugi.
Tassige siia, mida kätte saate! Lohkuge maja! Vaa
dake — näe, klaasist uks!“
Ta astus kõikidele ligi:
„Andke mulle püss! Ma vajan püssi! Miks mulle
ei anta püssi?!“
Saabus öö. Mitte kedagi ei ilmunud nähtavale.
Kuuldus ainult segast müra ja aeg-ajalt laskmist; ent
see kostis harva ja justkui kaugelt. Selline veniv
vaheaeg näitas, et valitsus kogus jõudu.
Viiskümmend revolutsionääri ootasid 60-tuhande
list sõjaväge.
Revolutsionäär Enjobras’d1 haaras läbematus. Nii
juhtub mehiste inimestega tõsiste sündmuste lävel
ikka. Ta läks Gavrochei järele. Poisike valmistas
padruneid kõrtsi alumisis ruumes kahe küünla tuhmi
tule valgel. Tänavale see valgus ei paistnud. Ülemisil korril ei süüdatud üldse tuld.
„Kuule,“ ütles Enjobras, „sa oled väike, sind ei
märgata. Mine barrikaadide taha, hiili piki maju, käi
mööda tänavaid . . . Tule tagasi, seleta mulle, mis toi
mub seal."
„Ka väikesi võib vaja minna," ütles Gavroche täht
salt. „Olgu peale, ma lähen ..
Ta andis sõjaväeliselt au ja jooksis rõõmsalt mi
nema.
IV
Tornis lõi kell kümme. Enjobras koos oma sõbra
Combefaireiga12, püssid käes, istus majade ja barri
kaadide vahel. Nad vaikisid, kuulatades ning püüdes
1 Enjobras — loe: anžobraa.
2 Combefaire — loe: kombfäär.
9 Emakeele lugemik IV
129
tabada õige kaugete ja tumedate sammude kaja. Kor
raga keset õudset vaikust kõlas hele, noor ja lustilik
hääl. Ta laulis laulukest, mis lõppes kukekiremisega.
„See on Gavroche,“ lausus Enjobras.
„Ta annab meile märku,“ vastas Combefaire.
Ruttavad sammud häirisid inimtühja tänava vai
kust. Ahviosavusega krabistas Gavroche mööda omnibust üles. Ta hüppas barrikaadi sisse. Hingeldades
sosistas poisike:
„Mu püss! Nad tulevad!"
Justkui elektrisäde läbis kogu barrikaadi. Kõik
käed haarasid püsside järele.
„Kas tahad minu karabiini?" küsis Enjobras.
„Ei, ma tahan suurt püssi," vastas Gavroche.
Kaks valvurit saabusid peaaegu üheaegselt Gavroche’iga barrikaadile. Postile jäi ainult see, kes sei
sis sildade ja turu pool. Nähtavasti sealt ei liikunud
veel sõjaväge.
i
Barrikaadi kaitsjad asusid võitluspostidele.
Möödus veel mõni minut ja siis kuuldus ühtlaste,
raskete ja arvutute sammude müdinat. See ligines pea
tumatult, rahulikult, ähvardavalt. Korraga vaikis see.
Tänava lõpus kuuldus selgesti paljude inimeste hinga
mist. Ent näha polnud kedagi; ainult õige kaugel,
keset tihedat pimedust, võis tähele panna vaevalt
märgatavate, võrgusarnaste metallniitide helkimist.
Need olid täägid ja püssirauad, ähmaselt valgustatud
kauge tõrviku kumast.
Korraga kõlas pimedusest pahaendeline hääl:
„Kes tuleb?"
Samal hetkel kuuldus relvade tärinat.
Enjobras vastas heledalt ning uhkelt:
„Prantsuse revolutsioon!...“
„Tuld!" kostis komando.
130
Sähvatas tuli ja valgustas majade fassaade, justkui
oleks avanenud hetkeks lõõmava ahju uks ja siis jälle
kinni prahvatanud.
Lajatas kohutav kogupauk barrikaadi kohal. Pu
nane lipp vajus maha. Kogupauk oli nii võimas ja
tihe, et lõikas läbi lipu varre. Kuulid, mis põrkasid
tagasi majade karniisidelt, haavasid mõningaid inimesi.
„Seltsimehed!" hüüdis Enjobras. „Säästke püssi
rohtu! Ärge enne tulistage, kui nad tänaval nähta
vale tulevad. Kuid eelkõige heisakem uuesti lipp."
Ta seadis uuesti püsti lipu, mis oli langenud ta
jalge ette.
V
Polnudki vaja kaua oodata.
Ilmus nähtavale esimene kahur. Barrikaadilt rak
satas ühine kogupauk; suits varjas laviinina kahurit ja
inimesi. Mõne hetke järel hajus suitsupilv. Uuesti
ilmusid nähtavale inimesed ja kahur. Taas lähendati
kahurit barrikaadile aeglaselt, rahulikult, ruttamata.
Mitte ükski polnud haavatud. Siis hakkas komandeeriv ohvitser kahurit laskevalmis seadma. Minut hil
jem seati kahur keset tänavat. Ähvardav suue oli
suunatud barrikaadile.
„Püssid laadida!" komandas Enjobras.
Kas suudab barrikaad vastu panna kuuli löögile?
Kas ta lööb mulgu läbi? Selles seisis küsimus. Sel ajal
kui revolutsionäärid laadisid uuesti püsse, suurtüki
väelased laadisid kahurit.
Kahur tulistas, kuul lendas.
„Siin!" hüüatas rõõmus hääl.
Kuul takerdus rusuhunnikusse. Ta purustas omnibuse ratta ja tegi niiviisi lõpu vanale sõidukile. Barri
kaadi kaitsjaid haaras üldine naer.
9*
131
„Jätkake!" kisendas kahurväelasile keegi barri
kaadilt.
Sel ajal Enjobras jälgis ja kuulatas pingsalt oma
laskeaugust vaenlast.
„Hoidke oma pead seinale ligemale!" hüüdis Enjo
bras. „Laskuge põlvili piki barrikaadi!"
Kuid kahuripauk kostis varem, kui Enjobras’ käsk
suudeti täita.
Kaks inimest sai surma, kolm — haavata.
Barrikaad ei suutnud kuigi kaua vastu panna selli
sele pommitamisele. Mürsk lõi mulgu barrikaadi.
Kuuldus ärevat urinat.
Piiratud jäid ootama järgmist lasku.
See ei viibinudki.
Kahest barrikaadi tulistavast kahurist üks pildus
mürske, teine — kuule. Mürsud põrkasid vastu barri
kaadi ülemist äärt, purustasid munakuid ja külvasid
piiratuid üle nende kildudega kui kuulirahega.
„Vaja need kahurid kahjutuks teha!" ütles Enjobras
ja kisendas: „Kahuritele tuld!"
Kõik olid ammu valmis. Kaua vaikinud barrikaad
hakkas maruliselt ning võimsalt tulistama: kuus-seitse
kogupauku järgnes üksteisele; tänav täitus lämma
tava suitsuga. Mõne silmapilgu jooksul võis läbi tule
leekidest ribastatud udu eraldada umbes kahte kol
mandikku sõdureid, kes lamasid kahuri rataste all.
Ellujäänud jätkasid laadimist, kuid laskmine harvenes.
„Kui tabavalt!" lausus keegi revolutsionääridest,
pöördudes Enjobras’ poole. „Täielik edu!"
Enjobras raputas pead ja vastas:
„Veel veerandtundi sellist edu, ja barrikaadile ei
jää kümmet padrunitki."
Gavroche kuulis neid sõnu.
132
VI
Barrikaadilt märgati, et keegi laskus alla ja seisab
tänaval tule all. Gavroche võttis kõrtsist pudelite
korvi, väljus läbi luugi ja hakkas rahulikult tühjen
dama tapetud rahvuskaartlaste padrunitaskuid oma
korvi.
„Mis sa teed?" küsiti barrikaadilt.
Gavroche tõstis pead:
„Täidan korvi."
„Kas sa sõge ei näe, et mürsud...?“
Gavroche vastas:
„Vihma sajab. Mõni asi!“
„Tule tagasi!"
„Kohe," vastas Gavroche ja lidus mööda tänavat.
Ligikaudu kakskümmend laipa lebas tänavasillutusel. Paarkümmend padrunitaskut — püssirohu-tagavara barrikaadile.
Tänav oli mattunud suitsu justkui uttu. Seetõttu
oli tänaval päisepäeva ajal peaaegu pime. Vaevu
suutsid võitlevad pooled teineteist eraldada,
Pimedus osutus Gavroche’ile kasulikuks.
Suitsukatte all ja tänu oma väikesele kasvule ta
võis tungida üsna kaugele, sõdurite märkamata. Esi
mesed kuus-seitse padrunitaskut ta tühjendas, sattu
mata erilisse ohtu.
Ta roomas kõhuli, ronis edasi neljakäpuli, hoides
korvi hammaste vahel, komistas, libises, väänles roni
des ühe laiba juurest teise juurde ja tühjendas padruni
taskuid.
Ta ei olnud barrikaadist veel kuigi kaugel, kuid teda
ei söandatud siiski hüüda, kartes seega temale tähele
panu tõmmata.
Ta tungis üha kaugemale ja kaugemale ning ronis
selle kohani, kus laskudest tekkinud suitsupilv oli
133
hõredam. Piki munakivist seina asetsevad laskurid ja
tänavanurgale kuhjunud sõdurid viitasid millelegi suit
sus koperdavale.
Just hetkel, mil Gavroche võttis langenud seersandi
padrunitaskust padruneid, tungis laipa kuul.
„Tont võtku!“ hüüdis Gavroche. „Minu laipu tapavad!“
Teine kuul põrkas iiänavasillutusse otse tema lähe
duses. Kolmas paiskas kummuli ta korvi.
Gavroche vaatas ümber ja nägi, et tulistatakse
tänavanurgalt.
Ta tõusis ja ajas end sirgeks. Tuul lehvitas ta
juukseid. Vaadates temale sihtivate rahvuskaartlaste
poole, hakkas Gavroche laulma.
Siis tõstis ta korvi, korjas tagasi väljakukkunud
padrunid ja, liginedes laskureile, asus tühjendama
järgmist padrunitaskut. Neljas kuul vihises mööda
teda tabamata. Gavroche laulis, Viiendale kuulile vas
tas ta veel ühe laulusalmiga.
Vaatepilt oli kohutav- Poisikest tulistati, tema aga
aina õrritas laskureid. Näis, et see lõbustas poissi
hingepõhjani. Igale lasule vastas ta salmiga. Temale
sihiti vahetpidamata, ent kuidagi ei suudetud tabada.
Rahvuskaartlased naersid ka ise, sihtides temale. Ta
laskus pikali, hüples, peitis end värava alla, kadus,
ilmus siis uuesti, päästis end jooksuga, lippas tagasi,
ähvardas rusikaga mürsku, tühjendas padrunitaskuid
ja täitis oma korvi.
Barrikaadilt jälgiti teda hirmuga. Seal väriseti tema
pärast, kuid tema laulis. Kuulid ajasid teda taga, sest
ta oli neist nobedam. Ta mängis surmaga justkui pei
tust; alati, kui koletis lähenes, laskis poisike talle nipsu.
Viimaks ometi tabas verejanuline kuul poisikest.
Gavroche taarus ja — kukkus. Õudushüüdeid kostis
134
barrikaadilt. Gavroche upitas end üles; verejuga voo
las tal mööda palet; ta sirutas käed ja, vaadates sinna
poole, kust kostis pauk, — hakkas taas laulma.
Ta ei jõudnud lõpetada. Teine kuul sundis ta
vaikima.
Seekord kukkus ta näoli sillutusele ega liigutanud
end enam.
Väike sangar langes.
Victor Hugo (loe: viktoor ügoo); bulvar — lai ringtänavpuiestee; õhkkond — siin: valitsev olukord; Pariis — Prant
susmaa pealinn; Lyon — suurim Prantsusmaa tööstuslinn;
signaal — märguanne; leppemärk; üleskutse — siin: trü
kitud leheke, milles kutsutakse poliitilisele väljaastumisele; s о u
(loe: suu) — prantsuse peenrahaühik; frank — prantsuse raha
ühik; sark (-ga) — surnukirst; Bastille — loe: bastii;
к о b u u r — revolvritasku; barrikaad — tõke kitsal kohal,
ehitatud käepärast olevast materjalist (kastid, tünnid, mööbel,
vankrid, kivid jne.); esmakordselt kasutati neid Prantsuse revo
lutsiooni ajal Pariisi tänavail; omnibus — hobustega veetav
reisutõld enne hoburaudteed, trammi ja autobusi; kuplee —
naljaka ja pilkava sisuga laul.
Galilei.
See toimus 300 aasta eest Itaalias, ühel varasel hom
mikutunnil, millal kogu Rooma linn vaevalt hakkas
nägema koiduvalgust.
Luksuslikult sisustatud toas kõrges leentoolis istus
kuivetu vanake — kardinal, siidrüüs. Väike punane
mütsike kattis ta pead. Ta nägu oli kolletunud ja
elutu. Silmad olid pool-avatud, pilk suunatud alla.
Tema ees auväärses kauguses seisis noor munga
rüüs mees, kavalad ning väledad silmad alandlikult
põrandale suunatud.
135
Nad mõlemad olid salapolitsei liikmed, mida
nimetati inkvisitsiooniks. See pidi valvama, et
keegi ei avaldaks rooma kiriku õpetuse vastaseid
mõtteid.
„Mis tõi teid minu ette nii varasel tunnil? “ küsis
vanake.
„Ma tulen teie juurde ettekandega, püha isa. Seni
kõik kristlased uskusid, et Maa püsib paigal ja Päike
liigub ümber selle.“
„Kes kahtleb siis selles? Nii õpetab ka püha kirik,
õpetab püha piibel. Nii see peabki olema/4
Ja ta koputas pika sauaga.
„Teil on õigus, püha isa, kuid nüüd on tekkinud
inimene — kes trükkis, näete, selle raamatu/4
Nende sõnadega ulatas munk vanakesele väheldase
pruunis nahkköites raamatu.
„Selles ta tõendab, et Maa liigub ümber Päikese/4
Vanake tõusis leentoolilt. Ta silmist helkis paha
endeline tuluke.
„See on ketserlus! Kes julges trükkida säärast
raamatut?44
„Galilei, Padua ülikooli professor. Galilei sõnade
järgi Maa, mille lõi jumal, et see püsiks paigal, tiirleb
justkui vurr.44
„Vaiki!44 kisendas vanake, „ma näen, millist jõhk
rust ja upsakust sisaldub sääraseis mõtteis. Need rüve
tavad püha kirikut! Kõiges selles on süüdi saatanlik
teadus — matemaatika! Matemaatikud on kõigi ket
serluste peasüüdlased, ja peaksid välja röögitama kõi
gist kristlikest maist.44
Ja taas ta koputas sauaga.
„Kiirustage, püha isa! Kogu maailm kõneleb juba
Galilei avastusest. Kõigist Euroopa maadest ruttab
õpetlasi Galilei juurde õppima.44
136
Kardinal tõusis leentoolilt ja hakkas kiiresti kõn
dima mööda tuba, justkui millegi üle järele mõteldes.
Siis ta peatus, vaatas mornilt munga poole ja lausus:
„Vaja on Galilei kutsuda kõrgema inkvisitsioonikohtu ette. Me sunnime ta tunnustama, et õigus on
kirikul, mitte temal. Me sunnime ta loobuma oma õpetusest.“
„Aga kui Galilei ei loobu? “ küsis munk, kavalalt
vaadates kardinalile.
Vanakese silmist paistis kurjust ja sallimatust.
„Siis sunnime teda piinamisega. Me piiname teda,
kuni ta murdub. Kui ta aga hakkab tõrkuma, siis
karistame teda, me põletame ta tuleriidal."
„Aga kui ta loobub?"
„Kui ta loobub ... Noh, siis kuulutame kogu maa
ilmale, et õigus on mitte teadusel, vaid püha Peetri
kirikul."
Ja ta tõstis silmad taeva poole ning sosistas palvesõnu.
Munk astus alandlikult vanakeselt õnnistust saama
ning väljus siis kuulmatud sammel toast.
Vana kardinal ligines aknale. Rooma tänavail algas
päevane askeldus.
„Aga ehk ta tõepoolest liigub?" mõtles ta. „Ei,"
ütles ta valjusti. „Kuni rooma kirik on veel kõikvõi
mas— on paavst piiramatu võimu kandja. Kui Galileil
on õigus, siis on kadunud ka rooma kiriku vägevus.
Keegi ei kuula siis meid enam; me kaotame oma võimu.*
Me keelame Maakeral pöörlemise ümber Päikese, ja
sellega säilitame oma võimu."
II
Sel ajal istus Galilei püha Markuse tornis, kuhu
oli püstitatud tema poolt leiutatud vaatlustoru —
137
teleskoop. Ta jälgis oma noore sõbra-õpilase Salviatiga
taevakehade liikumist.
Galilei oli juba 70-aastane, kuid vanadusest hooli
mata põlesid tal silmad.
„Armas õpetaja/4 lausus Salviati, „ma viibisin hil
juti Roomas, ja seal kardinalid olid kokku kutsunud
õpetlaste nõukogu ning arutasid küsimust: kas pole
mitte patt teleskoobiga vaadelda taevast/4
Galilei naeratas ja küsis:
„Ja mis nad siis otsustasid?44
„Nad otsustasid sel korral väga targasti, — et see
ei ole patt, sest teie teleskoop avastas inimesile palju
imeasju: seal, kus palja silmaga oli näha ainult kaheksa
tähte, võis neid nüüd näha kaheksakümmend. Tänu
teleskoobile selgus, et kuu on niisamasugune täht kui
meie Maagi — mägedega, orgudega ja meredega. Ma
arvutasin välja isegi mägede kõrgused nende varjude
järgi, mida nad heidavad, ja palun teid kontrollida
minu arvutust. Veel palju väärtuslikku avastab meile
teie teleskoop,44 lõpetas Salviati, vaadates vaimustatult
Galilei poole.
Õpetlane jäi mõttesse.
„Oh ei, mu teleskoop pole kõikvõimas. Vilets on
mu toru, temas pole näha veel väga paljut. Kuid pole
viga... Kõike ei suuda korraga. Kasvavad uued inim
põlved. Nad täiendavad mu teleskoopi. Nad näevad
ja saavad teada seda, mis minule jääb veel saladuseks.
•Uisu, sõber, teadus võidab ja ületab kõik.44
„Kuidas ma ei peaks seda uskuma!44 ütles Salviati,
„kui väga paljud teadlased on veendunud teie viima
ses avastuses ja kogu linn kinnitab: „Maakera liigub,
maakera liigub! 44 44
Õpetlane naeratas. Sel hetkel kägises torni viiv
trepp, ja mõne minuti möödudes Galilei ja Salviati
138
nägid noort, kavalalt piiluvate silmadega munka. Munk
tervitas alandlikult, ulatas Galileile suure punase pit
seriga paki ja väljus auväärselt kummardudes. Galilei
avas paki. Luges läbi. Ta nägu tõmbus pilve.
„Püha inkvisitsiooni isad nimetavad minu avastust
ketserluseks. Nad kutsuvad mind Rooma kohtu ette ...
Nõuavad loobumist... Mis teha?“
„Noh, armas õpetaja, teie võite neid veenda...
Ja nad usuvad kõik ...“
„Ei, mu poeg, mind uskuda, seda nad ei või,“ ütles
Galilei pead raputades.
III
Rooma tänavail ööpimeduses liigub mingi rong
käik. Hõljuvad leegitsevad tõrvikud. Leek heidab
valgust mustale ristile valge pühakujuga. Risti taga —
must lipp; sellele on välja õmmeldud valge inimkolp.
Edasi järgnevad mustad vaikivad kogud paari
kaupa. Nende nägusid pole näha — need on üleni var
jatud maani ulatuvate katmetega.
Need on inkvisiitorid. Nad on kloostrist teel kõr
gemasse kohtusse. Nad lähevad sinna kohut mõistma
Galilei üle.
Hämar maa-alune. Vanaaegne madalate võlvidega
kohtusaal. Pika-pika laua taga istuvad kümme kardi
nali punaseis siidmantleis. Küljel seinte ääres istuvad
inkvisiitorid tigedate, liikumatute nägudega.
Laual põleb tuhmil leegil seitse küünalt kõrgeis
hõbe-küünlajalgades. Nende virvendav leek valgustab
kallihinnalises köites raamatut — pühakirja — ja sel
lega kõrvuti lebavat väheldast lihtsas pruunis nahk
köites raamatukest.
139
„Kas see raamat on teie kirjutatud?" küsib Galileilt
kuivetunud, kiilaspäine vanake — ülem inkvisiitor,
osutades sõrmega väikesele raamatule.
,,Jah.“
„Aga kas teie teate, et püha rooma kirik õpetab
just vastupidi?"
,,Jah.“
„Aga teie olete veendunud, et tõde on teie poolel?"
„Jah."
„Niisiis teie ei nõustu loobuma oma õpetusest?"
Inkvisiitor andis peaga kõrvale märku, kus seisis
timukas. Too astus Galilei juurde, sidus ta käed ja
viis ta kohtusaalist välja.
Tunni aja pärast toodi Galilei uuesti tagasi ja ase
tati silm-silma vastu sala-inkvisitsiooni kohtunikega.
Teda oli raske ära tunda. Ta jalad liikusid vaevu.
Nägu oli sissevajunud läbielatud piinadest. Kuid — ta
oli siiski veel elus. Piinamine murdis niigi juba nõrga
vanakese. Ta ei suutnud enam võidelda. Talle oli kõik
ükspuha. Kui aga kiiremini lõpeks see piin!
„Noh, nüüd te loobute oma eksiarvamusest?" küsis
inkvisiitor.
Galilei noogutas ükskõikselt pead.
Tema juurde astus munk, võttis ült pealmised rii
ded ja asetas ta põlvili. Pea-inkvisiitor ulatas talle
kirjutatud lehe, ning õnnetu õpetlane luges tasakesi
ette:
„Mina, Galileo Galilei, 70-aastane, tõotan, et usun
nii, kuidas käsib püha kirik. Ma loobun oma eksiarva
musest, et Maa pöörleb nii ümber Päikese kui ka üm
ber oma telje. Tõotan, et mitte millalgi midagi selle
taolist ma enam ei kinnita."
Kohtusaalis vaikis süüaluse nõrk sosin. Ta hall pea
laskus sügavale rinnale.
140
Võidutsevad kohtunikud hõiskasid: „Kirik on pääs
tetud !“
Ta noor õpilane Salviati talutas Galilei, käe alt toe
tades, kohtusaalist välja. Korraga üsna ootamatult
Galilei pöördus näoga kohtunike poole, tõstis üles pea,
ja ta selgele näole ilmus rõõmus õnnenaeratus. Kõik
vaikisid.
Ootamatult kuuldus reibas ning hele hüüe:
„Aga ta pöörleb siiski! Maa pöörleb!"
Ja ta väljus noorendatud ilmel.
Inkvisiitorid vaikisid. Nad tegid näo, nagu poleks
nad kuulnudki ta viimaseid sõnu — nii oli neile kasu
likum.
Galilei sammus erksalt Rooma tänavail, olles tervi
tatud rahvahulkade poolt.
„Mitte kirik, vaid teadus valgustab inimkonnale
teed,“ sellesse ta uskus kaljukindlalt.
Kardinal — kõrgem vaimulik rooma-katoliku kirikus;
luksuslik — tore; Padua — linn Itaalias; teleskoop —
suur pikksilm; sau — vaimuliku karjasekepp; ketserlus —
valeõpetus, kõrvalekaldumine ristiusu õpetusest; inkvisitsioo
nikohus — paavstikohus väärusuliste jälitamiseks; inkvi
siitor — kohtunik inkvisitsiooni-protsessis; kolp — pealuu.
Valgus mägedes.
Kõrgel mägedes asetseb aul. Mägiteel liigub kägisedes vana kaarik.
Jalgrada mööda üle järsakute ja kivide sammub
Kote ülespoole, mägedesse. Ta süda tuksub rõõmust,
sest ta läheb kodukülla. Ta pole siin viibinud hulga
aastate jooksul.
141
Noorukina siirdus ta kaugele Venemaale. Vaba
ligipääsmatute mägede poeg oli läinud vabadust
võitma kõigile.
Ta mõtiskleb suuri mõtteid.
Talle meenus oma koduküla, mille hütid asetsesid
linnupesadena mäenõlvu!. Tuli meelde, kuidas ta
jooksis poisikesena mööda põlde, karjatas pühvleid
karjamaadel, aitas isal songida maad sahaga. Vaene
oli aul.
Kote heitis pilgu ümberringi. Hämardub. Ta hak
kas tõusma mägedesse.
Aga mis see seal on? Mis õrn kuma helgib kodu
küla kohal taevavõlvil? Jajah, just sealsamas mäe all
asetsebki aul. Kuid kogu mägi helgib valguses.
Kote kiirendab sammu, ronib ühele künkale.
Ta ees avaneb vaade üle kodu-auli. Kogu küla sä
rab tulede meres, mitte kollakais, tuhmides, vaid eredais, sinakais. Jõekaldal kose kohal, väheldases ühe
kordses majas, aga müriseb midagi monotoonselt.
Ta seisatas õnnelikuna, naerumuie näol, pea täis
ilusaid mõtteid.
„Miks seisad sa siin?“ kostis noor rõõmus hüüe.
Kote vaatas ümber. Ta ees seisis noor mees kelmi
kalt naeratades ja küsis:
„Mis? Eks meie küla ole tore?“
„Ülikena. Kust oled sina?“
„Olen Nõukogude kodanik. Kommunistlik noor.
Ja kes oled sina?“
„Kas sa ei ole midagi kuulnud Kotest? ...“
,,Kote? Kes ammu sõitis Venemaale?“ ja kommu
nistliku noore silmad loid sätendama.
„Jah, muidugi tean. Sind tunnevad kõik. Lähme
kähku komiteesse, astume meie poole sisse! Oi, kuidas
meie rahvas rõõmutseb!...“
142
„Pea pisut, las ma silmitsen veidi. Kelle töö see
kõik on?“
„Kelle? Iljitši — seda kõigepealt. Tema mõte1, sa
tead ju isegi seda. Kas kuuled masina tuksumist? See
on Iljitši süda. See tuksub ja annab meile energiat. Iga
löök kõneleb: mäleta suurt asja! Sammu ikka edasi!
Vaja on ehitada ja ehitada!“
Kote naeratas.
„Kus sa õppisid selliselt kõnelema?“
„Kus? Mägedes siin! Kuula, millest kohiseb Terek,
millest sosistab tuul, millest mõtleb Kazbek! Nemad
õpetasid mind armastama vabadust. Aga sinu vend
jutustas mulle Iljitšist. Tema see oligi, kes mõtles ehi
tada siia elektrijaama. Sa näed, kuidas on muutunud
meie aul. Ja nii muutub kogu elu. Me süütame üle
kogu Liidu oma tuled. Hakkavad töötama jõujaamad,
saab valgust, hakkavad liikuma masinad, algab uus
elu. Lähme, lähme...! Edasi, valguse poole!“ laulis
kommunistlik noor.
Aul (loe: auul) — küla (kaukaasia, türgi, tatari rahvail);
kaarik — kaherattaga vanker; monotoonne — ühetooniline;
Terek — jõgi Kaukaasias; Kazbek — mäetipp Kaukaasias.
Väike majake asetseb Dnepropetrovski ääre
mail ... Ümberringi laiub stepp ... koltunud rohi.
Majas pesitseb suur puudus; vanemate näost pais
tab mure...
Selles majakeses elab väike hallisilmaline haiglane
poisike. Ta armastab kive, vett, lilli, taimi... Ta loeb
1 Mõte varustada kogu N.
mir Iljitšile (Leninile).
Liitu elektriga kuulub
Vladi
143
raamatuid taimede elust... Pärast seda ta silmitseb
ääretut rohtlat hoopis teise pilguga: ta näeb selles elu,
elu, millest tal enne polnud aimugi.
Ta armastab viibida jõel, liuelda selle laineil, sukel
duda vee alla — põhja. Ja siingi on elu, talle tundmatu
kihav elu.
Ta korjab jõekaldal kive, mis veetlevad teda vär
vilt või vormilt, ning tassib need koju.
„Ei tea, kas kivid ka kasvavad?“ — selline mõis
tatus piinab teda, „Kas nad kasvavad samuti kui tai
med, või on nad koguni surnud?
Ta kogub taimi herbaariumi. Ei keegi oska kohelda
nii hellalt õrnu lehekesi kui tema. Ise sepitseb ta
endale mikroskoobigi.
Maateaduse-kaart ei anna talle rahu: sinised mered
meelitavad kaugeile reisudele. Ta armastab mängida
gloobusega. Suleb silmad ja ennustab: „Kus ma rän
dan siis, kui saan suureks?” Ta asetab sõrme huupi
gloobusele. Mõnikord selgub, et reisib Vaikses ookea
nis keset piiritut sinist vetevälja, teinekord aga mööda
palavaid Aafrika kõrbi. Juhtub sedagi, et hallisilmalise poisikese sõrm satub Maakera tippu — poolusele.
Kas ta arvab, et reis sinna kunagi teostub? Ei, mui
dugi mitte. Kuid imekena on siiski unistada.
Aga ons tal mõtet unistada vägitegudest? Temal
— kahvatul, haiglasel poisikesel, mingi kauge maakolka töölise lapsel, tiisikushaige käsitöölise järgla
sel? Kas maksab tal hellitada lootusi ui j aist mereretkist?
Tema isagi armastab nii väga raamatuid, unistas
samuti õppimisest. Ent saatus tahtis teisiti: tema ainult
köidab raamatuid, kuid — loevad teised.
Võimalik, et Pjotr Širšov, kes unistas sõidust täisi
purji, närbub samuti nagu palju teisigi rahva andekaid
144
poegi... Ehk oleks see nii olnudki, kui Pjotr Širšov
poleks õnneks sündinud õigel ajal.
Julgeimad, hull julgeimad, üritused said teostatavaiks. Pjotr Širsovile avanevad pärani Nõukogude
kõrgemate õppeasutuste uksed. Tema teenistuses sei
savad professorid, raamatud, laboratooriumid ja lae
vad ...
Sel hallisilmalisel poisil on raudne tahe. Ja vara
ses noorpõlves ta kinnitas endale:
„Ma ei taha nurgas hallitada. Ma saan tugevaks,
terveks, vapraks. Nii ma tahan, ja nii tulebki.“
Ta kirjutas sõjalaagrist emale pärast pikemat rän
nakut:
„Ma tunnen end väga hästi: ma pole kuumusest
nõrkenud ega külmetanud, ja mitte sammugi ei ole
ma oma kolonnist maha jäänud... Üldse olen väga
rahul selle prooviga — nähtavasti pean vastu ras
kustele!"
„Tubli poiss!" julgustas teda ema, oma silma
paistva poja tõeline sõber.
Ja olles uhke ema kiituse üle, poeg kirjutab:
„Emake, kas sa rõõmutsed selle üle, et ma pole
mõni tossike? Ma ise tunnen ka sellest heameelt.
Mulle on päris vastikud need, kes, selle asemel et
astuda võitlusse raskustega, hakkavad töinama.
Minul on auküsimuseks mitte olla viletsam naabreist,
ja ma olen tõesti rõõmus, et ma midagi ei tee halve
mini teistest."
Need olid noore Pjotr Širšovi südamehääled, noore
Nõukogude kodaniku tuleviku püüded: mitte jääda
hallitama, iialgi mitte haliseda, vahvasti võidelda ras
kustega, mitte maha jääda teistest.
„Õppida," nii kõneles Širšov juba lapsena. Innu
kalt õppida, järelejätmatult. Õppida kõikjal — nii
10 Emakeele lugemik IV
145
koolipingis, laboratooriumis, jõel ja jääl ja karmide
tuultegi vihistamises. Õppida!
Širšov ei lausu mitte millalgi: „Nüüd on küllalt!
Ma tean kõik Г
Ta tahab üha rohkem teada. Ta tahab ausalt tee
nida oma rahvast, oma kodumaad, oma parteid.
Pjotr Širšov — üks neid sangarlikke talvitajaid
triivjääl. Seal, piiritu ookeani pinnal, lumetormis, jää
mägede ja tuulte lakkamatus mürinas ta teostas päev
päevalt oma teaduslikke vaatlusi. Vastupidavus, jul
gus ja suured teadmised võimaldasid tal auga täita
suured teaduslikud ülesanded, mis olid antud papaninlasile partei ja valitsuse poolt.
Širšov kuulub meie kodumaa parimate poegade
hulka, kes on ehitud kõrgeima aumärgiga — Lenini
ordeniga, ja nimetatud Nõukogude Liidu kangela
seks.
Praegu on ta Leningradis vastutaval kohal —
Arktika-instituudi direktoriks.
Nõukogude rahvas hindas väärikalt seltsimees
Širsovi teeneid ja andumust kodumaale, avaldas talle
suurimat au ja usaldust: valis ta Nõukogude Liidu
Ülemnõukogu saadikuks.
Stepp __ rohtla, ääretu suur tasane rohumaa; herbaa
rium — taimekogu; poolus — (Maa-) naba, halisema
hädatsema; triivjää — veevooluga edasiliikuv jääpank.
Elu maakera tipul.
Esimese öö Põhjanabal me magasime kangelasund.
Magamiskottides hundinahkadest asemel oli nii soef
et me üldse ei tundnud külma.
146
Meid äratas väsimatu Papanin \ Ta oli juba jõud
nud korraldada terve rea asjatoimetusi ja tõi meile
nüüd teed.
„Jooge niikaua kuuma teed,“ tegi meile ettepaneku
armastusväärne Põhjanaba peremees, „kümne minuti
jooksul valmistan munaroa.“
Babuškin pani priimuse üles ja kahe minuti pä
rast oli telgis niivõrd soe, et me võisime kottidest
välja ronida, kus me magasime üksnes aluspesus.
Rahulikult hakkasime riietuma.
„Kes teab, mis kell on?“ küsisin seltsimeestelt.
„Kümme,“ vastas keegi.
„Hommikul või õhtul?“ küsisin uuesti.
„Minu meelest hommikul,44 ütles Spirin kõheldes.
„Aga minu meelest õhtul. Me magasime tundi kaks
kümmend, mitte vähem.44
Babuškin segas end kõnelusse:
„Päike siin meie kohal keerleb ühel kõrgusel. Tõsi,
praegu teda pole näha, kuid see pole tähtis, sest tema
järgi on niikuinii raske otsustada. Sest jääpank, millel
me istume, keerleb samuti.44
„Aga sina ütle, kas praegu on päev või öö?“ kat
kestasin ma Babuškini arutlused.
„Minu meelest päev, aga minu meelest... ma ei
tea, mis on minu meelest. Ma tean ainult, et peale
poolteisepäevast pingutavat tööd me magasime väga
raskesti ja võisime maha magada kogu ööpäeva.44
Nii me ei jõudnudki otsusele, kas praegu on hom
mik või õhtu, päev või öö. Ainult raadio või kronomeetri abil võisime aega määrata.
Keerasime magamiskotid kokku, laotasime keset1
1
10
Papanin oli Põhjanaba uurimisreisu juht.
*
147
telki suure poogna pappi, mis täitis meil laua aset,
ja hakkasime teed jooma — kes istudes, kes la
mades.
Telgi tagant kuuldus lumekrudinat. Keegi tuli meie
poole.
„Tuli rõõmustav raadiogramm/4 teatas Krenkel telki
ilmudes.
Meie kõik sattusime ärevusse, aimates, kellelt on
raadiogramm. Schmidt luges selle kiiresti endamisi läbi
ja pöördus Krenkeli poole:
„Kui võimalik, koguge ülejäänud seltsimehed meie
telgi juurde.44
Kahe-kolme minuti pärast Põhjanaba esimesed
kolmteist elanikku kogunesid esimeseks koosole
kuks. Paljastades pead, me kõik seisime, püüdes mitte
kaotsi minna lasta ainustki sõna raadiogrammist, mida
pealik meile ette luges.
Seltsimees Stalin, partei ja valitsuse juhid kirju
tasid nõnda:
„Partei ja valitsus tervitavad kuumalt kangelas
likke Põhjanaba ekspeditsioonist osavõtjaid ja õnnit
levad neid ettenähtud ülesande täitmise puhul —
Põhjanaba vallutamisel.
Esimene etapp on läbi käidud, on võidetud suuri
mad raskused. Me oleme kindlad, et sangarlikud talvitajad, kes jäävad Põhjanabale, täidavad auga neile
usaldatud ülesande Põhjanaba tundmaõppimisel.
Bolševistlik tervitus kuulsaile Põhjanaba vallutajaile.“
Me seisime lahtise taeva all, palja päi, mitte tun
des külma ega lund.
Me seisime, soojendatud helgete sõnadega, suure
Stalini liigutava hoolitsusega, tundes armsa kodu
maa sooja hingust.
148
Kõlav, üksmeelne ,,hurraa“ kajas seltsimees Stalini, partei ja meie kodumaa auks.
*
Lendur Aleksejev tõi Papaninile elumajasuuruse
musta telgi pealkirjaga: „NSVL. Põhjamere peatee
triivjaam“.
Põhjanaba peaarhitektiks oli muidugi Papanin.
Ta plaanistas sellise kindlusega ehitusi, paigutas oma
määratu suuri tagavarasid ja orienteerus nii toredasti
ümbrusega, et kõrvalt vaadates paistis, nagu oleks ta
tulnud oma kodupaika. Üks tänavaist nimetati tema
poolt Lennuki, teine Nõukogude, kolmas Lao täna
vaks, kuid asula keskel oli Punane väljak. Puudus ai
nult militsionäär tänavaliiklemise reguleerimiseks.
Neil päevil, kui oli ilus ilm, päike soojendas nii,
et paljud meist ajasid töö kestel särgid seljast maha
ja võtsid päikesevanne. Ja Põhjanaba päike kõrve
tas nii kuumalt, et kehad muutusid peagi pruunikaks.
Kord päikesevannide võtmise ajal kõlas Molokovi lennuki juurest Ritslandi rõõmus hüüe:
„Kinni püüdsin!”
„Mis sa püüdsid?” küsisime meie.
Ritsland tuli meie juurde tühja konservipurgiga ja
meie suurimaks imestuseks võttis sealt välja väikese,
elava linnukese.
„Jäälinnuke!” hüüatasime meie ühel häälel.
Tõugates kõiki jooksis sinna Papanin.
„Kus on minu jäälinnuke? Andke siia!”
„Mitte sinu, vaid minu!” väitis Ritsland.
„Ma
viin ta Moskvasse, näitan kõigile Põhjanaba linnu
kest.”
„Kes on siin peremees? Sina või mina?” küsis
Papanin käsi puusa pannes.
149
„Aga miks sa siis lased oma linnu lahti Põhja
nabale? Kas me oleme tema valvurid, mis?“ naersime
meie vastuseks.
Võtnud kätte linnukese, hellitas Papanin teda
õrnalt ja kõneles:
,.,Minu sirguke! Kallis linnuke! Lähme, ma annan
sulle süüa!“
Ta viis linnukese oma telki ja andis talle terve
taldrikutäie kruupe. Linnuke vaatas ümber ... ja hak
kas rahulikult nokkima. Papanin võidutses: sirguke
tunnustas tema peremeheks.
Nii püüti kinni esimene elav olend Põhjanabal.
Aga paljud polaaruurijad kinnitasid ju, et siin pole
mingit elu. Mõne päeva pärast nägime veel teistki
lindu, kes lendas avavee kohal.
*
Kui kogu varustus oli välja laaditud, hakkasime
arvestama, kui palju seda oli toodud jääpangale. Ja
siin selgus täiesti ootamatult, et Papanin oli temale
määratud 8250 kilogrammi asemel kavaldanud Põhja
nabale tuua üle 10 tonni.
Me kõik pöörasime oma pilgud Papaninile. Ta
langetas süüdlasena silmad ja laotas kavalalt naerdes
käsi:
„Ma ei tea isegi, kuidas see juhtus. Aga teie ärge
muretsege: ma mõtlen, et see kõik kõlbab mulle
ma j apidamiseks.“
Papanin vaatas hoolega läbi iga kilogrammi oma
varandusest. Mida tal kõik oli! Tema varustuse hul
gas leidus kirjutusmasin, malendid, raseerimisabinõud,
teaduslikud aparaadid, raamatud, kastrulid, relvad,
riidekraami, narisid, toole ja tuhat teist asja. Papanin
võttis Põhjanabale kaasa isegi templid. Ta kõneles
naerdes:
150
„Minu kantselei töötab kõigi nõuete kohaselt/4 ja
tembeldas kõik kirjad, mis me pidime viima Mosk
vasse.
Niipea kui kogu varustus oli maha laaditud, ha
kati tegema ettevalmistusi lennukite tagasilennuks.
Kontrollisime põletusmaterjalide tagavara. Selgus, et
minul ja Molokovil piisab tagasiteeks bensiini, Mazurukil on põletusainet puudulikult, aga Aleksejevil
hoopis vähe.
Kui valada bensiin kahest masinast
ühte, siis üks kahest — Mazuruk või Aleksejev —
võib lennata Rudolfi saarteni.
„Mis teha, tuleb jätta üks masinaist siia, Papaninile majapidamiseks/4 ütlesin naljatades.
Vastus oli selline, nagu ma ootasingi.
„On olemas parim väljapääs/4 alustas Aleksejev
rahulikult. „Meie Mazurukiga otsustasime nõnda: len
dame, kuni jätkub põletusainet. Meie arvestuste järgi
piisab bensiini kuni 84 või isegi 83 kraadini. Sel
laiusel me võime leida sobiva jääpanga ja istume sel
lele, kuna keegi teist toob meile sinna bensiini. Sel
moel päästame masinad. Jätta masin Põhjanabale —
tähendab lasta tal hukkuda.44
Kuulates Aleksejevi rahulikku kõnet, olin valmis
teda suudlema.
„Õigus,44 ütlesin ma. „See pole bolševikkude viis
jätta kallis masin jääpangale. Mina teie asemel toimiksin samuti.44
Lähenes papaninlastest lahkumise hetk. Ekspedit
siooni kestel me armusime neisse veel tugevamini ja
muutusime lähedasteks. Lahkumine täitis meie süda
med veel suurema õrnusega tubli neliku vastu.
Kell kaks öösi, kui masinad olid juba äralennuks
valmis, kogunesime Papanini linnakese Punasele väl
jakule, peatelgi ja ladude vahele. Schmidt tõusis
151
narile, mis asendas tribüüni, ja meie, ülejäänud eks
peditsiooni liikmed, ümbritsesime teda.
„Avan miitingu, mis on pühendatud Põhjanaba tea
dusliku jaama asutamise tööde lõpuleviimisele triivjääl.
Me oleme õnnelikud, et saavutasime uut kuul
sust oma kodumaale, et teostasime seltsimees Stalini
ülesande, et veel helgemini särab NSVL kuulsus kogu
maailmas. Me poleks võitnud, kui mitte meie Kom
munistlik partei poleks kasvatanud meis andumust,
kindlust ja veendumust. Me poleks võitnud, kui
poleks meie tehaste hiilgavat tehnikat. Me poleks
võitnud, kui meil ei oleks sellist lahutamatut ühis
konda, kus sai teoks vaimse ja füüsilise töö koos
kõla. Täna me lahkume Põhjanabalt, lahkume soo
jalt, sest Põhjanaba ei osutunud hirmuäratavaks, vaid
külalislahkeks, omaseks, nagu oleks ta sajandeid
oodanud, et muutuda Nõukogude omandiks, nagu oleks
ta leidnud oma pärisperemehe. Meie lendame mi
nema. Neli meie parimaid seltsimehi, meie armsaid
sõpru jääb Põjanabale. Me oleme kindlad, et nad
kõrgel hoiavad lippu, mille neile usaldame praegu.
Me oleme veendunud, et nende töö teadusemaailma
ajaloos ei lähe kunagi kaotsi, vaid saab meie maa
ajaloos bolševikkude võitude kuulsaks leheküljeks.
Tervitan siia jää jäid suure ülesande puhul, mis on
antud neile kodumaa poolt 1“
Schmidti järel tõusis naridele Papanin, esimese ja
maailmas enneolematu talikorteri ülem:
„Nelja siiajääja sotsialistliku kodumaa poja nimel
palun edasi anda seltsimees Stalinile, et meie täidame
auga oma ülesanded, et õigustada usaldust, mida on
meile osutatud. Me ei kaota kunagi oma kodumaa
prestiiži, me ei häbista Nõukogude Liidu kodanike
väärikust. Olge rahulikud meie pärast, armsad sõbrad.
152
Meid ei kohuta raskused. Teie lendate ära, kuid
meie ei jää üksinda, me tuneme kogu meie maa,
kogu nõukogude rahva poolehoidu. Nägemiseni, sõb
rad! Tänu teile kõige eest!44
Kui Papanin tuli tribüünilt alla, ütles Schmidt:
„Kuulutan avatuks Põhjanaba rajoonis triivjääl aset
seva teadusliku talikorteri. Heisakem lipud!“
Alumiiniummastidele tõusid punased kangad. Ja
sekundi pärast mastide tipus lehvis kaks helkivat
lippu.
Me andsime püssidest kolm kogupauku, hüüd
sime kõvasti ,,hurraa“ sms Stalini auks ja laulsime
kõigest jõust Internatsionaali.
„Masinaile!“ andsin komando.
Kümne minuti pärast mürisesid kõik kuusteist
mootorit.
Saabus minut, millal me viimast korda pidime kae' lustama talvitajaid, suruma nende mehiseid käsi, vii
mast korda vaatama neile silma ja ütlema kindlalt:
„Nägemiseni, seltsimehed!*4
Möödus lumekeeris, ja me tõusime üksteise järel
õhku.
Neli lennukit õhus.
Neli inimest jääl.
Ülalt paistis mulle hästi kogu linn, mis oli kas
vanud meie silmade all.
Neli tibatillukest inimkuju seisis tühjal aerodroomil, saates kaugenevaid lennukeid...
Kronomeeter — suure täpsusega töötav tunnikell;
raadiogramm — raadio kaudu saadetud kiirsõnum; etapp
— vahemaa; triivjaam — veevooluga kaasaliikuv jaam jää
pangal; arhitekt — ehitusmeister; orienteeruma — selgu
sele jõudma mingi koha, olukorra jne. suhtes; polaaruurija
— nabamaauurija; Rudolfi saared — saared Põhja-Jäämeres;
prestiiž — auväärsus; aerodroom — lennuväljak.
153
Lennu väljakul.
Onu tuttav lennuväe kapten oli lubanud näidata
poistele lennuväljakut ja sõidutada neid lennukil.
Lennuvälj akule sõideti kapteni autos. Väljakule jõu
des peatuti otsekohe lennukuuri ees.
„See on lennukite maja,“ ütles kapten naeratades
poistele. „Astuge aga sisse."
Jaanike ja Raasuke ei lasknud end palju paluda.
Astusid kohe kuuri ja hakkasid suure huviga vaatama
väikest lennukit, mille ümber askeldasid kaks-kolm
mehaanikut.
„Imelik," hüüdis Jaanike. „Taeva all näivad len
nukid suured olevat, aga ligidalt paistavad peaaegu nagu
mänguasjad."
„Sinu märkus on õige," ütles kapten, „kuid ära
arva, et kõik lennukid on nii väikesed kui see: neid
on hiiglasuuri, selle järgi, milleks nad on määratud:
spordilennukid, nagu see siin, on harilikult väikesed
ja võivad peale võtta ainult ühe või kaks inimest;
need, mis on määratud reisijate veoks, on märksa
suuremad. On niisuguseidki, millel on kinnised kabii
nid ja tugitoolid nagu luksusvagunis."
„Ja miks sellel siin pole kabiini?"
„Sellepärast et kabiin on raske ja kui tahetakse
väikesi aparaate, siis ei tohi neid koormata ülearuse
raskusega."
„Vabandage," küsis Raasuke, „kas see on monoplaan või biplaan?"
„See on biplaan. Monoplaanil on üksainus kande
pind (tiivapaar) ees, kuna biplaanil on neid kaks."
„Ja kumb neist on kiirem?"
„On ühtemoodi kiired, kuid biplaani peetakse täna
päeval vähem kõikuvaks ja sellepärast kindlamaks."
154
Jaanike läks onu juurde ja rääkis talle tasa midagi.
Siis see pöördus kapteni poole, üteldes:
„Poiste nimel palun teid ütelda, kuidas nimetatakse
mitmesuguseid lennuki osasid."
„Teen seda kohe. Keskmine osa, mis sarnleb
lootsikuga, on lennuki kere. Selle, eesotsas on harili
kult mootor, ja külgedele on asetatud tiivad. Neid
võib olla üks või kaks paari ülestikku teineteise kohal.
Kere teise otsa on asetatud väike kindel pind, mis
teeb lennuki sõidu ajal püsivamaks, vähem kõikuvaks,
ja veel kaks tüüri: kõrgus- ja pöördetüür.
Nagu
näete," ütles kapten neile osutades, „sarnlevad nad
õige rohkesti paaditüüriga. Pöördetüüril on ka sama
asend mis paaditüüril, kuna kõrgustüür on asetatud
teisiti: selle asemel et liikuda külje poole, võib ta lii
kuda ülalt alla ja ümberpöördult.
Lennuki keret toetab rattapaar, mis on asetatud pea
aegu üsna kandepinna alla, ja sabahark, mis on asetatud
saba alla."
„Nii et jätkub tüüride käsitsemisest, et tõusta õhku,
maabuda ja pöörduda?" küsis Jaanike.
„Asi näib olevat lihtne," ütles kapten naeratades,
„kuid tüüride käsitsemine pole nii kerge ja neist üksi
ei piisa selleks, et lennukit juhtida. Kui sa tiibu hästi
vaatled, siis näed nende tagapool ääres väikesi liiku
vaid pindu, need on kaldtüürid, mille abil sõidu ajal hoi
takse tasakaalu. Need ühes tüüridega aitavad juhtida
aparaadi õhkutõusmist, maabumist ja sihivõtmist."
„Kannatage meiega veel natuke," tuli nüüd Raa
suke vahele. „Tean, et lennukis on mootor, mis paneb
propelleri keerlema, kuid ma ei mõista, kuidas see
puutükk saab terve aparaadi taeva alla tõsta."
„Propeller," seletas kapten, „pole muud kui kruvi,
mis suure kiirusega keereldes läheb õhus edasi, just
155
niisamuti kui harilik kruvi tungib puusse. Alludes
mootori suurele võimele, propeller nii-ütelda topib
ennast õhku, lohistades aparaati enese järel."
„Aga kui mootor lakkaks töötamast, mis siis?"
„Kui juht oskab ennast valitseda, siis maabub len
nuk pikkamisi nagu lind laialisirutatud tiibadega ja
maabub sinna, kuhu lendur tahab. Kas nüüd teate juba
küllalt lennukitest?"
„Jah."
„Kas tahate nüüd teha jalutuskäigu taeva alla?"
Jaanike ja Raasuke, kes olid enne olnud täis vai
mustust, tundsid nüüd tugevat pistet südames. Oli see
ehk hirm? Kuigi neil ehk seda oli, nad ei näidanud
seda, olgu see öeldud nende auks. Ütlesid mõlemad
ilma kõhklemata „jah".
Kapten andis mehaanikutele märku ja need tõuka
sid kuurist välja väikese aparaadi.
„Ta on meie oma töö," ütles kapten onule uhku
sega.
„Imeilus, soovin õnne!"
„Maksab natuke enam kui auto ja peab ütlema,
on julgem. Taeva all,“ lisas ta naeratades, „pole kit
said tänavaid, hädaohtlikke pööranguid jne."
„Vaadake," hüüdis ta poistele, „siin on teile kaks
lendurimantlit ja -mütsi. Ülal on külm ja õige tuuline."
Jaanike ja Raasuke ajasid rasked riided selga, pa
nid nahkmütsid pähe, sidusid rihmaga kurgu alt kinni
ja astusid mehaanikute abiga ühele ja samale tugitoo
lile. Kapten korraldas, et nad rihmadega hästi kinni
seotaks.
„Mispärast meid kinni seotakse?" hüüdis Raasuke.
„Sellepärast, et muidu pöörangute ajal võiksite len
nukist välja paiskuda."
„Kas rihmad on õige kõvad?" küsis siis Jaanike.
156
„Ärge kartke, need hoiaksid kinni isegi kümme
poissi! Kas olete valmis?“ küsis kapten mehaani
kutelt.
„Valmis!“
Propeller hakkas ägedasti keerlema ja poisid püüd
sid käega lehvitada onule.
Kapten viipas käega ja mehaanikud päästsid apa
raadi lahti, mis pani minema lennuväljakut mööda ja
tõusis õhku kergelt nagu sulg.
,,Raasuke!“ kilkas Jaanike. „Me oleme juba õhus!"
Kuid mootori kõrvulukustav mürin mattis ta sõnad.
,,Juba!“ vastas Raasuke ja sirutus lennuki kerest
välja.
Nägi siis enda all lennukuuri katuseid, puid, lennu
väljakut ja tõmbus ruttu tagasi. „Ta tõusis nii tasa, et
ma ei märganudki!" kilkas ta ja lehvitas käega juhi
* poole märku andes, et ta on väga rahul.
Tehes suuri ringe jõudis aparaat kuni saja meetri
kõrguseni, kus talle kergelt puhuv õhtutuul vastu tuli,
mis pani ta kiikuma nagu paadi keset merd. Jaanike
ei teinud sellest välja: lennuki servale toetudes vaatas
ta lennuväljakut, lennukuure, maju, tänavaid, merd,
inimesi ja laevu. Kõik oli nii hirmus väike ning näis
hoopis teisiti kui harilikult, ja see tegi poisile palju
nalja.
„Kui tore!" kilkas ta. „Vaata, Raasuke, see laevuke
on nagu pähklikoor."
Raasuke ei kuulnud, ja kui olekski kuulnud, po
leks ta vastanud. See lennuki ühtlane liikumine oli
talle peale toonud kirjeldamatu tusatuju ja kange taht
mise pista pea üle lennuki serva ja heita maa peale see,
mis tal kõhus oli.
Kapten nägi seda, tegi käega liigutuse, nagu ütelda
tahtes, et olgu aga rahulik. Siis mootori müra kadus.
157
lennuk tegi alla libisedes mitmed suurepärased ringid
ja maabus.
,,Ai-ai,“ pomises Raasuke, „mu vaene kõht!“
„Merehaigus, õigemini ütelda õhuhaigus!“ seletas
kapten. „Sa pole väga kohane lenduriks hakkama. Jul
gust, julgust, varsti läheb mööda!“
Raasuke tuli vaarudes lennukist välja, toetatud Jaa
nikese ja onu poolt. Ta heitis nagu kott pikali lennuväljaku rohule maha.
„Maa on küll kõva,“ ütles ta, „kuid ta meeldib mulle
enam kui õhk.“
Biplaan — kahepinnaline lennuk; kabiinid — kinnised
ruumid; käsitsemine — kätega teotsemine; lakkama
järele jätma; luksus — toredus; maabuma
maale las
kuma; mehaanik — lenduri abiline, motorist; monoplaan
— ühepinnaline lennuk; piisama — jätkuma.
Tere hommikust.
A. Žarov.
Niriseb aknasse helendav päike.
Pilvitu taevane piir.
Püüatleb sängis seal virgunev väike
kätega põgusat kiirt.
Ärganud valgus ta sõrmedel hüpleb,
pageb, taas pihku jääb — kraps!
Naeratad, poiss mu, sa rõõmustelles.
Tere hommikust, laps.
Kiire me püüame. Jätkub seks indu.
Näed sa, kus päikese sünd,
õhus tiirlemas silmad sa lindu,
lennukiks hüütaks’ see lind.
See — sinu isa seal, vilunud lendur,
linnuna kõrgustes nois.
Mööda lennates öelda suil’ tahab:
tere hommikust, poiss!
158
Julgeks ja tugevaks, tiibugi kandvaks,
armsam, sinagi saa!
Lastele päikselist elu andvaks
on meil me kodumaa.
Kasvad, mu poeg, saand sangariks, kohab
isast kord ette su lend.
Pärani aknad! Vaat päike ju vohab.
Tere hommikust, vend!
Tõlkinud: M. Under.
Põgus — kergesti põgenev, kaduv;
agarus; vohama -— jõudsasti kasvama.
ind — vaimustus,
Karl valukuuris.
Väike Karl elas tehase õues olevas majakeses kuus
aastat.
Selle aja jooksul oli paljugi muutunud. Kaugel lää
nes oli sõda. Ja siis puhkes revolutsioon.
Tehases peeti miitinguid. Töölised pidasid kõne
sid, võtsid vastu revolutsioonilisi otsuseid. Käidi pu
naste lippudega.
Siis ilmusid tehase väravasse vahimehed; need olid
sama tehase töölised, kuid nüüd olid nad vintpüssidega
relvastatud.
Raamatupidajad ega kontoriametnikud ei tulnud
enam kontorisse.
Ka vabrikuomanikud kadusid kuhugi, ja tehases va
liti komitee. Töölised rääkisid:
„Nüüd on tehas meie oma, valitsus on ka meie
käes.“
Ka Karli emal hakkas kergem elu. Talle anti tuba
endise peremehe majja. Kontoris tegi ta nüüd vähem
aega tööd ja töö oli kergem.
159
Karl käis viimast aastat koolis. Ta luges palju raa
matuid ja sai huvitavaid ja imelikke asju teada. Eriti
oli ta huvitatud teda ümbritsevast tehasest. Ta tundis
tehast peenuseni, teadis seal iga nurka, iga kobin ja
mürin olid talle tuttavad.
Tihti käis Karl valukuuris. Ta armastas vaadelda,
kuidas tuleojake jookseb pikka renni mööda ja langeb
suurtesse pangedesse, kuidas pangedest siis tõuseb kiir
gav tulesädemete meri ja maast kerkivad helesinised
tulekeeled...
Kord märkas teda vana valaja Juhan, veidi küüruvajunud vanamees suurtes sinistes prillides. Ta ütles
Karlile lahkesti:
„Mis on, sõbrake, huvitav või? Tule aga siis lähe
male ja vaata ..
Karl käis iga päev valukuuris ja teda hakati vii
maks oma-inimeseks pidama. Seal jutustas talle Juhan
palju huvitavaid asju.
Ükspäev ütles Juhan Karlile:
„Sa tule homme veidi varem. Me alustame vala
mist. “
Valamise päeval oli avar tehasehoov juba hommi
kust saadik suure õhupumba mürinat täis.
Pump surus õhku suurde malmisulatusahju, mis sei
sis valukuuris ukse kõrval.
Valukuuri katusest välja-ulatuvast sulatusahjust lõid
siis roosakad tuleleegid välja.
Niipea kui Karl õhupumba mürinat kuulis, kargas
ta üle-pea-kaela sängist välja ja jooksis kohe valu
kuuri.
Seal kõndis ta vana Juhani kannul ja püüdis igati
tema-taoline olla.
Juhaniga ühes ronis ta valukuuri katusele, sinna, kus
sulatusahju täidetakse malmi ja koksiga.
160
„Kuuled, sõber, kuidas õhupump töötab? Ta surub
õhku ahju, et koks põleks paremini ja annaks rohkem
kuumust. Saad aru... Tuhat kraadi kuumust on vaja.“
Juhan seisis kaua sulatusahju juures ja vaatas läbi
väikese augu ahju sisemust.
„Tule siia, Karl!“ ütles ta viimaks. „Vaata ka!"
Ja Juhan tõstis Karli akna juurde.
Väikese ümmarguse avause läbi, millel oli paks läbi
paistev ränikivi-ruuduke, võis näha kõike, mis toimub
sulatusahjus.
Hunnikuti olid kuhjatud mingisugused päikesena
läikivad tükid ja nende tükkide keskel helendasid kuld
sed malmitilgad.
Karl nägi enda ees katkist malmpotti, see läikis pi
mestavalt nagu päike ja ta kõrv sulas nagu vahaküünlatulel, malmitilgad veeresid aga allapoole, langedes ühelt
kuumalt koksitükilt teisele.
„Nägid? Malm sulab,“ ütles Juhan. „Ta valgub
tilkadena alla ja koguneb põhja. Kui teda korjub juba
palju, laseme pangedesse ja alustame valamist."
Karl ei kõssanudki. Ta oli üllatatud.
„Noh, olge valmis!" hüüdis Juhan.
Mihkel ja Peeter võtsid pange, mille külge olid kin
nitatud pikad raudvarvad. Seestpoolt oli see pang võõ
batud saviga, et kuumus rauda ära ei põletaks.
Kõik jäid vaikseks, ainult ventilaator undas viha
selt, surudes õhku ahju. Juhan torkas terava raudkan
giga kuhugi ahju alla. Kohe läks valgemaks, renni
mööda voolas vedel tulejuga. Kohisedes langes see
pange, pritsides igale poole miljoneid kuldseid säde
meid.
,,Sto-o-pp!“
Tulejuga kadus.
„Valage esimesse vormi!"
11
Emakeele lugemik IV
161
Töölised võtsid pange keppidega õlale ja kandsid
vormi juurde. Sulamalm loksus aeglaselt panges. Selle
läikiv pind oli kaetud halli korraga.
„Noh, valage!“ käsutas Juhan.
Töölised hakkasid malmi valama vormi sees olevasse
auku.
„Valage, valage, vahetpidamata! Rikute ära! Stopp...!
Mõikab ...!“
Kõigist vormi pragudest ja väikesist avausist lõid
välja sinised tulekeeled, mis liikusid üles-alla ja keer
lesid, täites õhku hapuka lõhnaga.
,,Nägid?“ küsis Juhan. „Vaata aga hästi!“
„Mis see on, onu, mis tuli see on?“
„See on gaas, mis vormis põleb. Gaas tuleb mal
mist/*
„Aga mis siis on, onu, kui seda malmi sõrmega puudutada?**
,,Hm,“ naeratas Juhan, „eks sa proovi...“
Kiiresti valati paar vormi malmi täis.
Malmi kogunemist oodates istus Juhan nurka mulla
hunnikule ja hakkas piipu tegema.
Peale suitsetamist tõusis ta üles.
„Noh, poisid, laseme jälle välja... Täna on meil
palju malmi sulamas. Tehke kähku!**
Ventilaator undas, sulatusahjust hõõgus kuumust,
sädemed karglesid valukuuri lämmatavas sinakas õhus.
Valukuur — metallivalamishoone; miiting — koosolek;
komitee __ inimeste koondis teatava ülesande lahendamiseks;
malm — süsinikurikas raud; koks — kivisöest saadav aine;
ventilaator — õhupuhasti; mõikama — küllalt olema,
(mõjuvalt) piisama.
162
Onuke.
i
See juhtus ammu — aastat kolmkümmend tagasi.
Ma kasvasin, kuni saabus aeg mind tööle saata.
Mamma kartis, et kui anda mind pagari juurde, võin
külmetada, seal on kuumus ja tõmbetuuled; sepikotta
saatmiseks peetakse neljateistkümne-aastast nooreks.
Trükikojast ta ei tahtnud kuuldagi. Nii olid iga päev
ikka ühed ja samad jutud: kuhu ja kuhu. Ära istu
kohe lõunastamagi! Nagu oleksin mina milleski süüdi
olnud.
Kord tuleb meie üüriline Onissim Andrejevitš ja
ütleb, et on juba küllalt venitatud seda jõudeaega.
Kevadest saadik pekstavat keelt, aga kasu ei mingi
sugust! Aga tema — üks-kaks ja muretseb koha!
„Tahad laevu ehitada? “ küsib ta.
Vaat veel, kes seda ei tahaks! Laevu ehitada!
Mamma on jälle hirmul: kukub viimati vette, upub
ära, ja ei tea veel, mis juhtub. Onu kutsus mind
homme hommikuks tehaste juurde, tal olevat seal
tuttav.
Kogu öö mõtlesin: ehitame laeva; paneme mastid
kohale, korstna peale. Peaasi on korsten — temas on
jõud. Küll olin naljavend!
Hommikul vaevalt koitis, kui läksin tehaste juurde.
Kontoris käidi sinna-tänna. Nüüd on mulle kõik
tuttav, aga siis paistis kummalisena. Õu on suur, terve
väli, seal on aina rööpad ja rööpad, vagunid liiguvad
ja nende peal on tõstekraanad. Kraana tõstab keti
otsas koorma üles ja kannab seda.
Kuid kaugemal, päris jõe ääres, on midagi õige
kõrgele kuhjatud, üleni rauaga läbi põimitud, nagu
mingi võredest maja. See on elling, kus laevu ehitatakse.
11*
163:
Ja sealt tuleb selline ragin, nagu lastaks kogu aja
kuulipildujaist!
Läksime sinna sisse. Seal on nii kõrged tellingud
üles seatud, nagu ehitataks viiekordseid maju. Tellin
gud on püstitatud laeva kõrvale. Laev ise aga on pak
sudest roostetanud lehtedest, ja töölised aina kinni
tavad neid lehti raudribidele. Mööda rööpaid ronivad
töölised üles laudadele nagu kärbsed riiulil. Mulle näis,
et kõigil on püstolid ja et need püstolid on jämedate
nööride otsas. Nüüd ma tean, et see on õhuhaamer, ja
mitte nööri otsas, vaid selle juurde viib tõruke, mida
mööda pumbatakse suruõhku. Õõnes töötab õhu sur
vel haamer ise: tormab edasi ja tagasi. Seekord aga
pidasin haamreid püstoliteks.
Meie ronime ikka kõrgemale ja kõrgemale. Ümber
ringi kõik kumiseb, lööb kõrvu, trummeldab sulle nagu
vastu pead. Ronime otse laevale, raudsele laevadekile.
Kõik ümberringi on rauast. Ning selline müra, et ma
mõtlesin — see ei või kesta kogu päeva, see kindlasti
alles nüüdsama algas! Niisugust kopsimist pole võima
lik taluda! Pärast selgus, et see on alati nii.
II
Mind viiakse mingi postamenditaolise raud-lauakese
juurde. Näen, kuidas ülal põleb süsi, laua j alakeste
vahel on harmoonikuna nahad, käepide kõrval. See, kes
mind siia juhatas, näitab pidemele: — tõmmaku ma
seda! Ma tahan küsida, mis edasi teha, kuid ei kuule
oma häält. Karjun — nagu oleksin kurt. Niisugune
müra on, et raudki oigab. Näen, et seal seisavad kaks
poisikest ja soojendavad midagi. On sellised nõgistunud, mustad! Tõukavad mind, et tõmbaksin pide
mest. Niipea kui hakkan tõmbama, lõõtsad töötavad,
süsi põleb. Nemad töötavad seal, kuid ümberringi on
164
selline müra, et tundub, nagu ei ehitataks, vaid just
lõhutaks kogu jõuga. Tundub, et kõik kukub kokku,
ja ma ei tea isegi, millel seista ja kuhu joosta, kui
midagi juhtub. Kuid ise kiigun, kiigun. Järsku üks
poistest haarab mul tangidega õlast kinni. Mina hak
kan veel tugevamini käepidet tõmbama, aga tema tar
vitab jälle tange — oli vaja, et ma kergemini lõõtsa
tõmbaksin, muidu süsi võib ääsilt minema lennata.
Seda lauakest nimetatakse ääsiks. Pärast poisid tõm
basid tangidega needid tulest välja ja viisid kuhugi. Oh
kui heledad need olid! Kuid mina kogu aja püüdsin
tõmmata lõõtsa veelgi tugevamini.
Keegi onu läks mööda ja müksas mind kuklasse, näi
dates midagi. Mitte midagi ei saanud aru — müra oli
nii tugev. Mina hakkasin veel kiiremini lõõtsa liigu
tama. Tema tõmbas mul mütsi peast. Mina kahmaski
mütsi järele ja lasksin pidemest lahti. Siis ta näitas, et
vaja on tõmmata tasakesi. Poisid tõukasid jälle, mil
lega juhtus, aga mina ei saanud millestki aru. Mulle
tulid isegi pisarad silma. Noh, see oli mul rohkem suit
sust — see oli väga kibe. Nii ma piinlesin lõunani.
Järsku lakkas kõik korraga, ja jäi vaikseks, päris
vaikseks. Ma otse ehmusin, et kas nüüd juhtus midagi.
Kuid poisid käratasid mulle: „Sinu pärast põletasime
viis neeti läbi!“
Esimest korda kuulsin, et neil oli ka hääl. Kõik
töölised läksid alla, mina nende järel.
Poisid tulid minu juurde, karjudes toore häälega:
„Sa ära kuumuta neete üle, me ütleme onukesele, nee
ti j ale, küll ta sind veel õpetab! Meie juures käib töö
üks-kaks — ja valmis." Ise näitasid mulle seda onukest.
Too näis mulle kohutavana, sest ta oli üleni habemes.
Söögitoas istusid kõik neeti j ad eraldi ja röökisid üle
laua nagu kusagilt teiselt kaldalt. Sellest tööst nad on
165
kõik kõva kuulmisega ja kostis selline kisa, nagu oleks
kaklus käimas. Kuid nad lihtsalt lõunastasid. Nägin,
et minu onu istub ka seal, üleni nõgine ja habe rauast
roostes. Mulle näis, et ta sarnaneb hundiga.
Kui töölt koju tulin, kõneles mamma minuga, aga
mina ei kuulnud mitte midagi, jutt kostis vaevaltvaevalt — nagu naabrite juurest.
Pärast, kui hakkasin tehases tööl käima, hakkasin
ise neete kuumutama. Need on niisugused naelad,
ainult jämedad ja tömbid, nagu raiutud, ja pead on
jämedad. Kuumutan needi, viin tangidega onukesele,
viskan — see veereb mööda raudset dekki, onuke haa
rab ta tangidega ja pistab auku, mis läheb läbi soo
muse. Pea taotakse kinni raudse haamriga, ja teiselt
poolt kinnitab neetija needi kiiresti, kuni see veel soe
on, õhuhaamriga, tolle püstoliga. Trahh, trahh, trahh
-— teeb sinnapoole pea, ja ongi valmis! Andku ma
teine ja nii see käib! Nii kinnitatakse soomus.
Me töötasime siis päris all, põhjas. Sinna tuli las
kuda nagu maa alla: ikka dekilt dekile, kõik on ümber
ringi terav raud, nurgad ulatuvad ribidena välja. Ronid
alla, kõik on pime nagu kotis. Laskud ülemiselt dekilt
tellingut mööda alla, juba teisel dekil on pime. Ja just
siin on üks luuk, selline, et kui satud kogemata sellele,
siis lendad kümme sülda alla ja otse raudsetele ribidele.
Ta on ainult liistudega ümbritsetud. Tugineb puust
alustele ja liistud on ainult nõrgalt naelakestega kinni
tatud. Kui laskud pimedusse, käid ja hoiad käe ette
poole, Kui leiad liistu otse selle neetud luugi kõrvalt,
hoidu kohe vasemale ja mine juba mööda äärt, siis ei
komista. Nii õpetas onuke mind käima.
Niisiis töötasime temaga päris all. Annan talle
needi, ta viskab selle mulle tagasi — järelikult on see
üle põletatud. Annan teise — jälle sama lugu. Toon
166
kolmanda. Ta püüab needi kinni ja viskab selle mulle
tagant järele. Seal all aga oleme nagu karbis, ääsisuitsu tuleb nagu korstnast, kogu laev kumiseb, nagu
lastaks sind igast küljest. Ma hakkasin sellest kopsimisest juba marru minema.
Kuumutan talle jälle needi, ta tuleb ääsi juurde,
virutab mulle mööda kaela ja hakkab ise kuumutama.
Oh, kuidas ma vihastusin! Kohe hakkasin mõtlema,
mis ma talle teen, kui suureks kasvan.
Pärast lõunat pidin mina enne alla minema, ääsi
lõkkele seadma. Laskusin luugist alla, teisele dekile.
Väljasirutatud kätega liikusin edasi. Leidsin liistu...
Võtsin ta kätte, ilma et ma seejuures midagi oleksin
mõtelnud. Järsku — kr auh! — kiskusin liistu lahti, ja
viskasin ta kõrvale. Ausõna — ta tuli väga kergesti
lahti. Las nüüd onuke tuleb, ei leia liistu — krauh! —
ja valmis. Ega ma nii mõtelnudki, olin ainult vihane.
Astun pimedas kõrvale ja ootan. Juba kõlab vile, töö
algab, kogu laev kõmiseb.
Näen onukest ülemise luugi valguses. Ta ronib
mööda tellingut, rohkem pole näha. Pime on, midagi
pole võimalik jälgida, sest kõik ragiseb ümberringi.
Mina aga seisan ja ootan hinge pidades. Nüüd .
nüüd... Ja korraga oleks tahtnud hüüda kogu jõust:
„Onuke, onuke, seis!“ Kuid midagi pole ju kuulda, ja
juurde rutata ei jõua enam niikuinii, jalad on nagu
kinni külmanud. Ronisin mööda tellingut üles ja
eemale! Kuid pärast mõtlesin: aga järsku läks kuidagi
moodi mööda! Ja jooksin jälle sinna, kus me tööta
sime. Lähen ja kõnelen ise: „Oleks ometi õnne, et
onuke oleks seal, noh, peaks see ometi olema niiviisi/4
Kardan minna, aga jalad ise viivad mind.
Meie omad on seal, aga onukest pole. Ja näe, neetija näitab käega habemele, tähendab, kus on onuke?
167
Kas tuleb juba? Mina raputan pead ja pistan minema,
jooksen ja jooksen! Mõtlen ise: nüüd ta lamab seal
all purustatuna, pole võimalik, et ta oleks veel
elus. Jooksen, ja ise ulun. Kellele ütelda? Jooksen
üle poole õue ja näen, kuidas rööpaid mööda ronib
kraana, tuues soomuslehti. Kraanas on masinist. Ma
kisendan talle midagi. Enam ei mäleta, mida kisenda
sin. Kuid tema ei kuule mind, vaatab ainult, kuhu
panna lehed ja et ta kellestki üle ei sõidaks. Aga mina
jooksen ta kõrval, kukun vahel maha, jälle jooksen,
kisendan ja ulun.
Ta jätab kraana seisma. „Mis on?‘k Mina ulun
edasi, tema ei saa aga millestki aru. Tuleb kraanalt
maha. Mina karjun: „Onuke kukkus dekilt siseruumi,
seal ta lamab!“
Kõik jäi korraga seisma — vaikus. Hakkas jube.
Toodi küünal. Vaatan: nii nagu ma liistu ära kiskusin,
nii see seal lamab. ,,Siin,“ ütlen.
Kõik kogunesid minu ümber. Minult küsitakse:
„Kas sina nägid?“
Kuid mina värisen üleni ja hambad logisevad.
Tuuakse nöör ja räägitakse: „Vaja alla laskuda ja
järele vaadata, kas ta on seal.“
Aga mina kisendan, otsekui haugun: „Mind, laske
mind alla!“
Mind seoti kinni ning anti küünal kätte. Laskun
avausse nagu kirstu. Mõtlen ise: kui ta on elus, siis suud
len teda, oma armast onukest, oleks ta ainult natukegi
elus. Vaatan kogu aja alla, ja unustan täiesti, et olen
nööri otsas. Küünal valgustab vähe. Laskun kuni põh
jani, kuid teda pole seal — onukest pole. Hakkasin
hüüdma: „Onuke, onuke!“ Käisin nööri otsas sinnatänna, aga mida ei ole, seda ei ole. Paistab, et onuke
pole seal olnudki.
168
Vaatan üles — vaevalt paistab hele ring, see on see
neetud luuk. Hakati mind üles vinnama. Ülal oli juba
läidetud elektrivalgus. Kogu dekk on rahvast täis,
kõik vaatavad mulle otsa, kuid mina ei saa sõna suust,
olen nagu kivinenud.
Korraga näen: inimeste keskel seisab minu onuke,
elus, päris elus, ja vaatab minu peale. Ma otse viskun
tema juurde, rääkides väga kõvasti: „Onuke, arm
sake, kullake!“ Ja hakkan nutma.
Aga tema kummardub, silitab mind ja ise on kan
gesti hea. Silitab mind ja räägib sosinal: „Mis sul on,
pagan võtaks? Aga mu armsake!“ Ta tõstis mind
isegi kätele.
Ta oli luugist kaugemalt möödunud ja läinud instru
mentide järele, seal hakanud askeldama — seepärast
teda teistega all ei olnudki. Kui hakati töötama, leiti,
et tema puudub, ja mina samuti. Pärast oodati, oodati,
kuni roniti välja vaatama, mis on juhtunud, et kogu
tehas seisab. Kuid siis tulin mina ja seletasin loo.
Nii kasvatas onu minust tubli töömehe.
Tõstekraana — tugevajõuline tõstemasin; elling —
tugev raudrööbastel liikuv vanker, millega laev tõmmatakse sa
damas tarbe korral kuivale; sur uõhk — kokkusurutud õhk, mis
paneb haamri tööle; laevadekk — laevalagi; ä ä s — tule
kolle sepikojas raua kuumendamiseks; lõõts — tuulepuhumise
vahend ääsitulele sepikojas.
Sepp.
K. Maid.
Taob kogu päeva ikka kill ja kõll;
kord rautab hobust, kord teeb tünnivitsa.
Ta paljast rinda katab nahkne põll,
suur sonimüts peaaegu silmi litsub.
169
Nõrk valgus tungib läbi aknaprao,
kus plekitükid löödud katteks ette.
Suits, nõgi korraks aurupilve kaob,
kui raud on pandud karastuseks vette.
Laup sepal ääsitulest higine,
suunurka, ninna kogund viilipuru.
Ta käega, mis on tugev, pigine,
nii tihti mütsi silmilt taha surub.
Kolmkümmend aastat rauda tagudes
siin sepikojas tema elu möödunud.
Näojoonte kortsulistes vagudes
töörõõmud, vaevad kindlaks pilguks sööbunud.
Karastama — tugevamaks tegema; sööbuma — end
sisse sööma.
Kivilõhkuja laul.
Lõhu, lõhu kivimurdu,
lõhu rõõmsa meelega!
Lõhu, küll saad kivist võidu,
palju jõudu pane vasarasse sa!
Raksa, raksa, raske rauast nuia,
killukesteks kivid kihuta!
Vuhise sa vastu kaljuküüra,
pihuks, põrmuks, puruks pangad põruta!
Vasarad meil vahvalt
vuhisegu,
nagu tormihoog nad
tuhisegu!
Vasar — tao,
vasar — löö!
170
Vorošilov sõjaliinil.
Kaitsevalli ette sõitis soomusauto. Sellest väljus
mustas nahkkuues mees.
„Armeekomandörile isiklikult," ütles ta, võttes välja
paki. Vorošilov astus kähku tema juurde.
„Seltsimees Stalinilt. Ta saadab soomusauto teie
isiklikku käsutusse."
Viiskümmend kilomeetrit Tsaritsõnist eemal asus
uus rinne. Vorošilov koos Lukaši ja Kisseliga sõitis
seda üle vaatama.
Vorošilov astus soomusautosse ja sulges enda järel
terasukse. Auto turtsus, jättis järele tiheda suitsupilve
ja kihutas rohtlasse. Selle kannul ratsutasid kaheksa
teist noort, julget ning tugevat punakasakat, kummar
dudes ettepoole kõrgeis sadulais.
Vihm oli äsja lakanud. Õhk oli täis auru. Auto
rataste ja hobusekapjate alt lendas poripritsmeid. Seal
pool, kuhu suundus soomusauto, rippusid veel äikese
pilvest vihmavee kaarduvad ribad. Soomusauto lahtisest
avausest näitas Lukaš sõjaväeosade asetust. Mööduti
kaevikuist ja pöörduti siis piki väeliini. Vihmavalanguga rohtlat üle ujutades vajus äikesepilv Doni taha.
Soomusauto ligines aeglustatud käigul ühele talun
dile pillirooga palistatud tiigi kaldal. Punutud tarade
taga seisid vihmast rasked kirsipuu-aiad. Tänaval läi
kisid veelombid. Kõik õueväravad ja aknaluugid olid
suletud. Talund oli nähtavasti maha jäetud. Sõitnud
üle sillakesest, nägid nad käänaku taga piki kogu täna
vat kokkukuhjatud vankreid, palke, mullakotte. Ko
mandör Kissel ütles:
„Kuramused, seda nad siia kuhjasid öö jooksul...
Eile tegi luure kindlaks, et talund on maha jäetud, ja
nii me ka arvestame..."
171
Vorošilov peatas masina.
„Käskige saatjail maha jääda!“
Lukas, praotades ukse, ütles juurderutanud kasa
kale:
„Vägede juhataja käskis hoiduda pool kilomeetrit
tahapoole.44
„Otse edasi!44 ütles Vorošilov.
Soomusauto hüppas üle barrikaadi. Seegi osutus
mahajäetuks. Ainult kaks arukaotanud kana sööstsid
välja rataste alt. Siitpeale siugles tee tarade vahel. Masinajuht Tsõbatšenko vangutas rahulolematult pead,
keerates rooli kord hüvakule, kord vasakule. Tee muu
tus üha halvemaks, masin vajus telgedeni porise veega
täitunud rööpaisse.
„Las käia, las käia!44 kordas Vorošilov.
Eemal paistis suur lomp. Soomusauto vajus sisse ja
jäi istuma. Mootor vaikis.
„Kinni jäime/4 lausus Tsõbatšenko ust avades.
Vorošilov vajutas talle jõuga õlale:
„Istu vaikselt!44
„Seltsimees Vorošilov, siin pole ju kedagi.44 Kissel,
kortsutades kulme, avas pingutades ukse ...
„Kas nad päeva ajal istuvad aedades? Nad on nüüd
kõik nõgudes, rohtlas.44
Vorošilov lausus rangelt:
„Ära mine välja!44
Kuid Kissel oli juba avanud ukse ja sirutas end
vööni välja. Tarade tagant lajatasid paugud. Kissel
vajus, pea ees, masinast välja. Lukaš lõi kähku ukse
kinni. Soomusel tärises teine kogupauk.
Vorošilov käsutas:
„Anna kuulipilduja!44
Lukaš vastas:
„Ei tule midagi välja, nad on surnud maastikul...44
172
Lasud pragisesid lakkamatult. Kuuldus selgesti püssilukkude klõbinat. Kuulid ei läbistanud soomust.
„Hoia silmad!“ hüüatas Vorošilov, — ta põsk oli
verine.
Pealetungijad, nähes, et soomusauto ei vasta enam
ja istub sügavas, hakkasid tara tagant välja pistma ha
betunud ja röökivaid nägusid ning irvhambad sihtisid
soomusauto esiküljel olevasse kitsasse pilusse. Julge
maks saades ja ringi vaadanud, nad murdsid maha tara
ja piirasid masina ümber. Kasakaid oli üle poolesaja.
Nad tagusid meeletult püssipäradega soomusele:
„Vastkristlased! Enamlased! Ronige välja!"
Nad kõigutasid masinat. Ronisid torni otsa. Kat
susid pilusse torgata. Kuid kartes revolvrilaske seest
poolt, loobusid sellest ettevõttest. Hakkasid nõu pi
dama:
„Tassime kokku hagu ja praeme nad elavalt...“
„Milleks veel hagu. Anna granaat!"
Lukas lausus:
„Asi on räbal."
„Tühja kah," vastas Vorošilov. „Mehed on, nagu
näha, kokkuhoidlikud. Milleks lõhkuda head soomusautot. Las vaidlevad. Meie saatjaskond ründab neid
kohe või teatab rügementi."
Ja tõepoolest, kasakail hakkas kahju säärasest heast
sõjamasinast. Mitmed neist jooksid härgade järele.
Teised hakkasid kiruma ja tulistama. Lukas kisendas
läbi pilu:
„Hei, kasakad, jätke rumalus! Niikuinii te meile
midagi ei saa teha. Meile järgneb saatjaskond — kaks
sada meest. Liduge õige ruttu laiali aedadesse, enne
kui teid maha notitakse!"
Siis kasakad, tõmmates irvi punnishuuled ja hambu
lised suud, naersid — ja istudes patsutasid oma reitele.
173
„Oih-ho-hoo! Eh-he-hee! Me näitame teile kohe, kus
asub teie saatjaskond. Tirime teid Kalatši atamani
juurde. Küll see leiab teile abinõu autost väljumi
seks !“
Nad tõid kohale kuus paari härgi. Tassisid auto
juurde tugeva köie. Sidusid selle siis esimese telje
külge. Tagant upitasid masinat kangidega:
„Noo — hopp, tõmba! Veel...!“
Soomusauto liikus raskelt porist välja ...
Vorošilov ütles:
„Kuni viimase minutini — pane vastu!“
,,Hüva,“ ütles Lukas. „Ons sul padruneid?**
,,On.“
Nõõtades härgi, käratsedes ja ähkides tirisid kasa
kad masina kuivale teele. Juht Tsõbatšenko istus ra
hulikult ja roolis veidihaaval. Sealpool lompi oli järsk
tõus. Kasakad asusid masina ette härgadele abiks.
Tsõbatšenko vaatas tema ees olevasse pilusse ja roo
lis. Järsak lõppes. Kasakad ähkisid, härjad peatusid.
Tsõbatšenko ütles tagasi vaatamata:
„Anna kuulipilduja!“
Ta käivitas mootori. Paukusid silindrid, mootor mü
rises. Kohkunud härjad pistsid punuma, köis rebenes.
Lukaš täristas ülalt kuplist kuulipildujaga. Kasakad
pugesid peitu mööda kraave.
Soomusauto kihutas neist mööda, levitades suitsu ja
kihutades kuule.
Siuglema — (siuna, ussina) looklema; üha — ikka veel;
nõgu — lohk, madal koht; surnud maastik — varjatud
maastik, kuhu ei saa tulistada; vastkristlased
Kristuse
vastased; ataman — kasakate pealik; silinder — mootori osa.
174
Riiulike.
i
Mul on säilinud raamaturiiulike, mis on valmistatud
kasti seintest, milles kunagi hoiti makarone. Tarvitseb
vaid kummarduda, et näha pealkirja:
PARIMAD MAKARONID
Teadagi, see pole just kena, kuid ma hoian seda
pealkirja, just seepärast, et see meenutab mulle mu onu.
Ma jutustan selle loo.
Üheksa-aastasena nägin esimest korda onu.
Astudes tema tuppa, ma justkui kadusin sinna. Tu
badel polnudki seinu — vähemasti ei näinud ma neid.
Olid küll põrand, lagi, aknad, uksed ja ... raamatud.
Loendamatu hulk raamatuid riiuleil, justkui oleks neid
korjatud kogu maailmast. Kõrgeimal riiulil, üsna lae all,
istus suurepäine öökull. Toas valitses hämarus ja vaikus.
Onu pöördus tekkinud kära tõttu minu poole, ja
ma nägin ta kõhna nägu ning väsinud silmi.
„Astu lähemale, pisike!" lausus ta, meelitades mind
sõrmega. Ma lähenesin erilise hirmutundega.
„Vaat nõnda," lausus onu, silitades mu palet. „Noh,
tere hommikust! Sina oledki see innukas lugeja?"
Ma taipasin ta hääles kiitust ja häbenedes vaatasin
maha.
„Mul on hea meel sind näha."
Ta võttis traatkorvikesest õuna ja pakkus mulle.
Mõne hetke pärast olin kui kodus, istusin pingikesele ja silmitsesin üllatunult raamatute hulka.
öökull lae all istus endiselt liikumatult.
„Noh, sõbrake, mida sa siis oled lugenud?" küsis
onu. Mida olen lugenud? Püüdsin onule nüüd näi
data, kellega tal on tegemist, ning hakkasin palaviku
liselt loetlema, mida olin lugenud.
175
„Nõiduslikust kalmust", „Vahvast salgast ja ata
mani kuldsõrmusest", „Sõdurist ja seitsmest röövlist",
siis...
„Prrr!" peatas mind onu. „Sa oled ju professor!
Kes laenutas sulle selliseid raamatuid?"
„Neid sain kojamees Stepanilt. Oi, tal on neid
nii palju!" näitasin kätega.
„Nii, nii. Aga kõik see on ju praht," ütles onu.
„Lugeda maksab ainult häid raamatuid. Raamat pole
„Loll Peetrike", neid ei kirjutata rumalusteks. Raamat
näidaku inimestele, kuidas elada ja kuidas mitte elada.
Ma kuulasin ja pilgutasin silmi. Paistis, et meie Stepaniga raiskasime asjatult oma raha.
Onu asetas raamatuvirna ette trepikese ja ronis
hingeldades üles.
Mulle näis, et ta tahtis võtta öökulli: see istus just
trepikese kohal ülal.
„Aga milleks sul on öökull?" küsisin.
„Sõbrake, öökull ei maga öösiti, vaid näeb hästi pi
medas. Ta valvab kogu seda tarkust," ütles onu, pat
sutades raamatuile. „Sa ei usu? No vaat, „Anderseni
muinasjutud", see on parem sinu „sõdureist" ja „röövleist"."
See oli kindlasti heameel, mis valdas mind sel silma
pilgul ja mis paistis mu näost. Onu võttis kinni mu
lõuast ja, vaadates mulle silma, ütles:
„Raamatud, mis annan sinule, võid jätta endale.
Olgu need su raamatukogu alusvaraks. Saagu need su
sõpradeks."
II
Mul ei keelatud viibida onu juures; ta ise palus mind
sinna lubada. Ja kui palju mõnusaid õhtuid ma veet
sin seal!
176
Istun, nagu tavaliselt ikka, pingikesel ja kuulatan
rahulikku häält. Kõrgemailt riiuleilt vaatavad kirjanike
pildid, vaatavad teraselt, justkui mõteldes raskeid mõt
teid. Onu pajatab mulle neist, kuidas nende hing valu
tas inimeste hädadest, kuidas nad kutsusid inimesi pa
remale elule, näitasid neile teed.
„Paljud neist on ammugi surnud,“ jutustas onu.
„Kuid siiski... nad on siin. Jah, nad vaikivad. Ent
võta raamat, ava see — ja nad hakkavad jutustama,
mustade täheridade abil kõnelema."
Kord jutustas onu mulle, kuidas tema poisikesena
oli hakanud rajama raamatukogu, ostes ja kogudes raa
matuid. Ma vaatasin riiulile ja korraga sähvatas mulle
pähe üks mõte. Ma võtsin onul käest kinni ja ütlesin:
„Onu, luba mulle see kast!“
Ta vaatas arusaamatult minu poole.
„Kast? Milline kast?"
Ma seletasin, et nägin koridoris suurt kasti, millega
toodi onule raamatuid. Ütlesin, et tahan sellest valmis
tada endale riiulikese ja sinna paigutada kõik oma
raamatud.
„Ma ostan sulle pigem raamaturiiuli."
„Ei, onu," tõrjusin ma vastu. „Ma tahan riiulit nagu
sinulgi... just sinu kastist. Luba mulle ainult see
laud ... pealkirjaga: „Parimad makaronid".“
Miks mulle meeldis see pealkiri — tõesti ei teadnud.
Võib-olla mõtlesin, et selle abil ei unusta ma iialgi, kust
sain selle riiulikese.
III
Järgmise külastuse korral küsis onu:
„Noh, kuidas on lugu sinu „makaronidega"?"
Jutustasin talle, kuidas ma sepitsesin naelte ja liis
tude abil riiuli ja kui hästi see õnnestus. Liiga tuliselt
12 Emakeele lugemik IV
177
olin vist hakanud jutustama, sest onu katsus mu laupa
ja põski.
„Ja ikka on veel vaba ruumi?“
„Jah, onu, on küll. Aga ma asetan sinna esialgu
pakse sõnastikke/4
„Tule siia!44
Ta juhtis mind äärmise riiuli juurde ja näitas raamatupakki.
„Need valisin välja sinu tarvis . . . sinu riiulile, sina
makaronisöö j a.“
Ta ei naeratanud peaaegu iialgi, kuid nüüd säras
kogu kolletunud, kortsus nägu. Ta laskus tugitooli ja
vaikis.
»
Vaatlesin teda ja mõtlesin sellest, millest kuulsin
täna hommikul. Meil räägiti, et onul on mingi ohtlik
haigus, et tema päevad on loetud.
Kaminas põles tuli. Ma ei tea, kuidas see juhtus
— tundsin ainult oma põsel jahedat pihupesa. Ma vaa
tasin onule otsa ja mu süda tõmbles kaastundest
ta
näost paistis piinavat valu.
Ma võtsin ta käe ja ulatasin huultele. Rinnus oli
nii kitsas, silmad virvendasid.
„Onu!44 hüüatasin ma hingeldades ja hambaid kokku
surudes.
„Mis sinuga on, Šura? Mis sa. .. küsis ta eru
tatult.
Ma ei saanud kõnelda. Tundsin, et hakkan siinsamas
nutma.
„Noh, pojake, mis on? Mis sa ometi? Millest sa
ehmusid?44
Ta silitas mu pead. Ma hoidsin ta käest kinni, pis
tes oma ninakese tugitooli käetoe nurka, ning tundsin,
kuidas palgel veeresid pisarad.
Kas ta taipas, miks ma nutsin?
178
„No vaata,“ ütles ta, „nüüd sain endale väikese
sõbra."
Ma kuulsin, kuidas ta ohkas.
„Ons sul veel sõpru?" küsisin ma, olles hämmastu
nud, et onu nimetas mind oma sõbraks.
„Olid ... ja... surid ...“ ütles ta kulme kortsutades.
„Aga nüüd on minu sõbrad —“ ta näitas raamatuile.
„Need on mu ustavaimad sõbrad... Vaata, sõbrake,
need," lausus ta, „kas näed neid kaht riiulit akna
kõrval?"
„Näen," vastasin.
„No nii... Siia on kogutud kõik meie kodumaa kir
janikud ... Kalleim, mida oman ... Need on nüüd sinu
riiulid. Pea meeles, sinu omad."
„Minu omad? .. . Kõik need raamatud?"
„Jah," ütles onu imeliku rõhuga, „ma jätan need
sinule."
Ta võttis märkmiku ja hakkas sinna pliiatsiga mi
dagi kirjutama.
„Sa saad need endale.". ..
„Jätan..." Taipasin selle sõna kurba mõtet. Taht
sin nutta, ent miski hoidis selle tagasi. Minu raamatud!
Neid oli nii palju. Ja kõik olid toredasti sinises ja pu
nases kuldköites.
„Onu," ütlesin tasa, „seda on liiga palju... Mulle
piisaks ühest riiulist ja...“
„Mis?"
„öökulli... Nii tahaksin ... öökulli...“
„Öökulli? Miks siis? ..." ja ta vaatas üles. „Võta
öökull... Võid võtta kohe."
Ta kutsus vanamehe ja käskis öökulli maha võtta.
See võeti maha, puhastati hoolsasti harjaga tolmust ja
pühiti puhtaks silmad. Ta oli suurepärane oma kolla
kate silmade ja kõvera nokaga.
12*
179
Mulle saadeti järele Stepan. Läksime pidulikult kodu
poole. Mina tassisin raamatupampu oma riiuli täien
duseks, Stepan aga — öökulli. Laternate all peatasid
mei^l möödaminejad ja vaatlesid öökulli.
„See on kuulus öökull...“
„Kuidas?“ uudishimutsesid juuresolijad.
„See, see öökull... on õpetlane ... on pärit raamatu
kogust."
Andersen — kuulus taani muinasjuttude kirjanik; kamin
— lõkketule ruum ahjul.
Pepe.
Pepe on kümne-aastane. Ta on habras, peenike,
kärme kui sisalik; kirjud räbalad ripuvad ta kitsastel
õlgadel, loendamatuist aukudest paistab päikesest ja
mustusest tume ihunahk.
Ta on kuivanud rohukõrre sarnane, mida taga ajab
merelt puhuv tuul. Pepe kargab seal kividel päikese
tõusust loojakuni ja kogu aja kostab kuskilt ta väsi
matu hääleke:
Imeilus Itaalia,
minu Itaalia!...
Teda huvitab kõik: rammusal maal voolavad lillejõed, sisalikud lillakate kivide vahel, linnud õlipuude
lehtedes ja viinamarjapuude malahhiitpitsis, kalad
merepõhja pimedais aedades ja välismaalased linna
uulitsail ja käänulisil tänavail.
Pepest võiks pajatada palju huvitavaid lugusid.
Kord käskis mingisugune sinjoora viia sõbratarile
kingiks korvitäis õunu.
180
„Ma annan sulle selle eest ühe soldo! ütles ta. „Ega
see sulle ju kahju tee ..
Pepe võttis käsuvalmina korvi, asetas selle oma pea
peale ja läks, aga soldo järele tuli ta alles õhtul.
„Sa ei rutanudki nii väga!“ ütles talle naine.
„Kuid siiski väsisin ma väga, kallis sinjoora, vas
tas Pepe õhates. „Neid oli ju üle kümne!
„Ääreni täis korvis? Kümme õuna?“
„Poisikesi oli üle kümne, sinjoora.“
„Kuid sa räägid õuntest."
„Esiteks poistest. Need olid Michael1, Giovanni• 2 ... «
Naine sai vihaseks, haaras tal õlast kinni ja raputas.
„Kas sa viisid õunad ära, vasta!"
„Ma viisin nad platsini, sinjoora! Te kuulake ikka,
kui hästi ma käitusin. Ma ei pööranud esialgu mingit
tähelepanu nende pilkamistele; ma mõtlesin, et las nad
võrdlevad pealegi mind eesliga, ma talun kõike aus
tusest teie vastu, sinjoora. Kui nad aga hakkasid
naerma minu ema üle, siis mõtlesin, et seda ma neile
ei kingi. Panin korvi maha ja teie, hea sinjoora, oleksite
pidanud nägema, kui osavasti ja teravasti ma neid rööv
leid loopisin. Te oleksite naernud!"
„Nad tassisid mu aedvilja laiali?" karjus naine.
Pepe ohkas nukralt ja ütles:
„Oh ei! Kuid need õunad, mis poisse ei trehvanud,
purunesid vastu seina põrgates, järelejäänud õunad
sõime me seltsis ära, kui olin saavutanud võidu ja vaen
lastega ära leppinud."
Naine karjus tüki aega, valades kõik teada olevad
vandesõnad Pepe pügatud pea peale. Poiss kuulas teda1 2
1 Michael — loe: mikael.
2 Giovanni — loe: džovanni.
181
tähelepanelikult ja alandlikult, laksutas aeg-ajalt keelt
ja hüüdis tasase heakskiiduga:
„Oh, kui hästi öeldud! Millised sõnad!“
Kui naisterahvas väsis sõimamisest ja minema läks,
ütles Pepe talle järele:
„Te ei muretseks tõesti nii väga, kui oleksite näinud,
kui hästi ma tabasin teie suurepärase aedviljaga nende
röövlite räpaseid päid. Ah, kui te seda oleksite näinud,
annaksite mulle kaks soldot ühe asemel, mis te luba
site. “
Toores naisterahvas ei mõistnud võitja lihtsameel
set uhkust, vaid ähvardas poissi oma raudse rusikaga.
II
Pepe õde, temast hulga vanem, kuid mitte sugugi
targem, astus ühe rikka ameeriklase villasse teenijaks
— tubade kraamijaks. Ta muutus heal toidul elades
kohe puhtaks, roosaks ja hakkas paisuma silmanähta
valt, justkui pirn augustikuus.
Vend küsis kord temalt:
„Kas sa sööd iga päev?"
„Kaks-kolm korda päevas — kui aga tahan," vastas
õde uhkusega.
„Sa võiksid oma hammaste peale halastada/4 soovi
tas talle Pepe ja jäi mõttesse. Siis küsis ta uuesti:
„Kas su peremees on väga rikas?"
„Ah peremees? Ma arvan, et ta on kuningastki rik
kam!"
„Ah, jätame säärased lollused naabreile! Aga kui
palju on su peremehel pükse?"
„Seda on raske ütelda."
„Kümme paari on?"
„Võib-olla rohkemgi..."
182
„Mine too mulle ühed mitte väga pikad, aga soo
jad," ütles Pepe.
„Milleks sulle neid?"
„Kas sa ei näe, millised on minu püksid? “
Seda oli tõesti raske näha, sest et Pepe pükstest
oli alles jäänud väga vähe.
,,Jah,“ oli õde nõus, „sul on vaja end riidesse panna!
Kuid ta võib ju arvata, et me varastasime püksid.
Pepe ütles talle mõjuvalt:
„Pole vaja inimesi pidada meist rumalamaiks! Kui
suure hulga juurest võetakse natuke, siis ei ole see var
gus, vaid lihtsalt jaotus!"
„Laula aga pealegi..." ei nõustunud õde, kuid Pepe
kõneles ta peagi enda nõusse. Ja kui õde head, hele
hallid püksid kööki tõi ja need kogu Pepe keha pikku
sest pikemad olid, teadis poiss, mis siin teha.
„Anna nuga siia!" ütles ta.
Varsti muutsid nad kahekesi ameeriklase püksid
väga mugavaks poisikese ülikonnaks. Tuli välja pisut
laiavõitu, kuid mõnus kott, mis oli õlgade pealt nöörikestega kinni seotud, kuid seda võis ka ümber kaela
kinni siduda. Varrukateks olid taskud päris parajad.
Nad oleksid veelgi paremini ja mõnusamini teinud,
kuid neid tülitas pükste peremehe abikaasa. Ta ilmus
kööki ja hakkas mitmes keeles ühtemoodi puudulikult
kõige jämedamaid sõnu kõnelema.
Pepe ei saanud millegagi naise kõneoskust takistada.
Ta krimpsutas nägu, surus kätt südame vastu, haaras
meeleheitlikult peast kinni, ohkas väsinult, kuid naiste
rahvas ei rahunenud enne, kui ta mees kööki ilmus.
„Milles asi seisab?" küsis too.
Pepe ütles:
„Sinjoor, mind hämmastab see lärm, mida tõstis
teie sinjoora, ma olen isegi veidi haavunud. Nagu ma
183
aru sain, arvab sinjoora, et me rikkusime püksid, kuid
ma kinnitan, kinnitan teile, et nad on minu jaoks väga
mõnusad! Sinjoora arvab vist, et ma võtsin ära teie
viimased püksid ja et teil pole võimalik osta teisi
pükse.“
Ameeriklane kuulas rahulikult ta sõnad ära ja
tähendas:
„Aga mina arvan, et on vaja kutsuda politsei."
„Tõesti?" imestas Pepe. „Milleks siis?"
„Selleks, et sind türmi viia..
See kurvastas Pepet väga. Ta oleks peaaegu nutma
hakanud, kuid pidas siiski vastu ja ütles mehelikult:
„Kui see teile nii meeldib, sinjoor, kui teie armas
tate inimesi türmi saata, siis muidugi! Kuid mina ei
teeks küll nii, eriti siis, kui mul oleks palju pükse, teil
aga mitte ühtki paari. Ma annaksin teile kaks
ei
— kolm paari pükse, kuigi kolme paari ei saa korraga
jalga panna! Eriti veel palava ilmaga...
Ameeriklane hakkas naerma, sest rikkad inimesed
on vahel ka lõbusad.
Siis kostitas ta Pepet šokolaadiga ja andis talle ühe
frangi. Pepe proovis hambaga frangi kõvadust ja tänas:
„Tänan teid, sinjoor! See on vist ikka õige raha?"
III
Pepe on siis kõige kenam, kui ta seisab üksinda ki
vide keskel ja vaatleb praokesi kivides, justkui loeks
ta nende järgi kivi tumedat elulugu. Neil minuteil on
pärani avatud Pepe elavad silmad, ta peenikesed käed
on selja taga ja veidi viltu langetatud pea kõigub
vaevalt märgatavalt nagu lilleõis. Ta ümiseb vaikselt
midagi — ta laulab alati.
Ilus on see poiss ka siis, kui ta vaatleb lilli. Lillade
ojadena voolavad seinal glütsiinid, aga nende ees seisab
184
sirge poisike ja nagu kuulatab siidõilmete tasast väri
nat meretuule hingamise all.
Ta vaatleb ja laulab:
,,Fiorino-o... fioriino-o
Kaugelt kostavad aga mere tumedad õhkamised,
nagu hiiglatamburiini löögid. Liblikad mänglevad lillede
kohal. Pepe tõstab pea ja jälgib neid. Päikese eest
silmi pilutades naeratab ta pisut kadetseva ja nukra,
kuid siiski lahke naeratusega.
„Tohoo!“ karjub ta käsi kokku lüües ja helerohelist
sisalikku hirmutades.
Aga kui meri on peegelsile ja kividel pole lainetuse
valget pitsi, siis istub Pepe kuskil kivil ja vaatab tera
vate silmadega läbipaistvasse vette. Seal punakate ve
tikate vahel ujuvad kalad, ronib merivähk külge ees
ajades. Ja vaikuses sinise vee kohal heliseb tasaselt
poisi kõlav hääl.
Õ1 ipuu — õlirikkaid vilju kandev põõsastaim; malahhiit
— roheline kivim; sinjoora — proua; taluma — välja kan
natama; s о 1 d о — itaalia peenraha ühik; villa — suvemaja;
sinjoor — härra; frank — prantsuse rahaühik; glütsiin
— lillaõieline lill; fiorino — lill; tamburiin — trummitaoline kuljustega mänguriist.
Elupäästja.
Fenella istus hobusel kindlasti seljas. Ta tundis end
nagu lendavat. Lausa õnnejoovastuses ratsutas ta edasi.
Umbes poole miili järel harunes tee kaheks: üks
viis jõe äärde laiale kaldarajale, teine väikesse linna.
Fenella pööras ilusa väikese hobuse pea jõe poole. Kal
las oli kõige avaram paik kogu ümbruses: seal polnud
185
kedagi segamas, ta võis lasta mära sammu käia, silitada
kauni looma siidset pead ja sõbrutseda temaga.
Aga ratsmeid kõvemini pihku haarates, et vähen
dada hobuse pöörast kiirust, kuulis Fenella äkki lapse
läbilõikavat kisa. Vaadates kohkunult laia, rahulikult
voolava jõe poole, nägi ta midagi, mis pani ta ehmatu
sest lämbuma. See tunne kestis ainult hetke, siis taipas
Fenella, mida võib teha, ja ta julgus tuli tagasi.
Fenella oli jõudnud kaldarajale vaevalt pool kilo
meetrit paisust ülemal ja tükk maad alamal kohast, kus
mõlemal pervel plakatid punase pealkirjaga „Hädaoht
lik !“ hoiatasid lootsikuid edasi minemast. Aga siiski
oli jõel paat, mis kihutas paratamatult kindlasse surma,
sest ainsal sõitjal, väikesel käilas kössitaval kogul, pol
nud nähtavasti aerusid, kui ta olekski olnud küllalt suur
nende tarvitamiseks.
Fenella oma hobusega oli just paadi kohal. Laps
nägi neid ja sirutas käed välja, karjudes jälle ahasta
valt. Seda häält kuuldes lingutas mära kõrvu. Fenella
otsus oli valminud silmapilguga; ettepoole kummardu
des hakkas ta hobust sõbralikult meelitama.
„Vaata, mu sõber, meil seisab ees raske ülesanne!
Sulle ei meeldi ometi kuulda selle vaese lapse appikarjumist? Mulle ka mitte. Peame ta sellest paadist
ära tooma ja peame olema hästi kärmed, muidu lendab
see paisust alla. Läheme nüüd, sa kallis loom — näita,
mida võid!“ Nad galoppisid kiiresti piki rada. Vaene
hirmunud laps paadis karjus meeleheitlikult ning ahas
tavalt, kui nägi hobust ja ratsanikku endast mööduvat,
aga Fenella ei saanud sellest hoolida. Ta mõistis, et
ainus võimalus last päästa oli sõita paadist tublisti ette
ning ajada siis hobune jõkke talle vastu.
Paisu kohin kostis üha valjemini. Märale ei meel
dinud see — tema kõrvad olid lidus, silmad ärevad.
186
Aga Fenella juhtis teda kindlasti edasi. Ülesanne oli
paisu läheduse tõttu väga raske. Võimalik, et tuleb
kaotada aega ka hobuse hirmu võitmiseks vettemineku
ees — sedagi pidi arvestama. Nüüd olid nad jõudnud
paadist küllaldaselt ette, kuid paisule kohutavalt lähe
dale. Ei võinud enam sekunditki raisata.
Väga ettevaatlikult ja kindlalt pööras Fenella mära
pea ümber ning ajas teda põlvede abil edasi. Flobune
norsatas ägedasti. Märale ei meeldinud jõkkeminek
sugugi, aga ta pidi sõna kuulma, kui see kindel hääl
kõneles toonil, nagu oleks mõistnud, kui ebamugavas
seisundis on praegu endast lugupidav hobune.
„Nõnda — nõnda, mu kaunike! Tean, et vesi on
külm, aga hoian kindlasti ratsmeid. Astu aga edasi —
pole viga midagi. Me ei taha ju kumbki, et see laps
upuks. Sa ei lase ometi seda juhtuda, sina kallis vahva
loom! Nii on hästi — mine aga edasi — küll ma juhin
sind — nüüd uju! Varsti on kõik tehtud.“
II
•
Paisule lähenedes suurenes paadi kiirus üha. Hoi
des hirmunud hobuse ratsmeid kindlasti käes, karjus
Fenella kõigest jõust, et vaene laps kuuleks tema sõnu
üle veekohina:
„Tõuse püsti!44
Kuna paat norskavale ning lõõtsutavale hobusele
lähemale tormas, rabeles laps pooleldi jalule. Fenella
kummardus alla, sirutas lootsiku möödumisel käsivarre
lapse ümber ja tõmbas ta enda ette sadulasse pingu
tusega, mis oleks peaaegu ta käe liikmest välja vääna
nud. Paat kihutas edasi, kadudes järgmisel minutil
paisu taha.
Päästetud laps raskendas nüüd Fenella seisundit.
Tal oli nii palju tegemist hobuse pööramisega, et
187
vaevalt märkas pervelt kostvaid rõõmuhõiskeid. Alles
siis, kui mära lähenes kaldale, nägi tütarlaps, et sinna
oli kogunenud suur hulk inimesi, kes jälgisid tema
tegevust.
Seal oli kuus-seitse meest ja kaks-kolm naist, kes
vahtisid kõik kaldaletulijaid, nagu poleks nad veel
eladeski näinud tüdrukut, hobust ega väikest last, mõt
les Fenella. Ta juhtis mära ilusasti parimale randumiskohale ja traavis siis inimeste juurde.
Kõik kogunesid Fenella ja lõdiseva hobuse ümber;
kõik tahtsid raputada tütarlapse kätt ja pärida, kuidas
ta ometi oli julgenud. Ainult suuri vaevu sai Fenella
küsida, kas keegi teab, kus see laps elab.
„Ma ise lonisin sinna sisse," ütles laps peenikese
heleda häälega. „Nännil on kulk haige, ta on voodis
ja mul oli igav. Läksin paadimajasse, tegin nööli lahti
nagu vanaisa ja tahtsin natuke sõita, aga paat ei jää
nud enam seisma."
Ta värises ja peitis jälle oma näo. Fenella mõtles,
et laps on saanud selle koleda hirmu kaudu mõjuva
õpetuse mitte enam puudutada paati ilma loata. Ta
isegi hakkas nüüd tundma, et jalad on läbimärjad ning
et tal on väga külm.
„Näita mulle, kus elad, siis viin su koju!" ütles
Fenella lapsele sõbralikult. Ta juhtis mära erutatud,
küsitlevate inimeste seast välja ning pöördus kaldarajal suunda, mida ta hoolealune osutas.
Galopp — kiirsõit; käil — paadi esiots; lingutama
(kõrvu) — vastu pead tõmbama; miil — teepikkuse-ühik, umbes
1 Vi km; osutama — näitama; pais — veskitamm, perv
kallas; ratsmed — rihmad hobuse juhtimiseks; seisund
olukord; suund — siht; taipama — aru saama; üha
järjest.
188
Kodutu kass.
i
Ma elasin mere kaldal ja püüdsin kala. Mul oli
lootsik, võrgud ja mitmesugused õnged. Maja ees sei
sis kuut, ja keti otsas suur peni. Karvane, üleni mustatäpiline — Rjabka. Ta valvas maja. Ma söötsin teda
kaladega. Mõnikord tuled tühjalt merelt, aga Rjabka
ootab kala.
Pöördud tema poole ja ütled pahaselt:
„Meie ajad on halvad, Rjabka! Vaat kuidas...“
Ta ohkab, heidab maha ja paneb pea käppadele.
Enam ei küsi, mõistab.
Aga kassi mul ei olnud, ja hiired võimutsesid.
Riputad võrgud üles, aga nad ronivad ka võrku, vassi
vad ja närivad noodaniidid läbi, rikuvad. Ja kodus
varastavad kõik, mis aga unustad laokile.
Saabus talv ja meri külmas kinni. Ei saanud enam
kalu püüda. Kuid mul oli püss. Kord laadisin püssi
ja läksin randa. Midagi ikka lasen: kaldaalustes urgu
des elasid metsikutena kodujänesed.
Järsku näen, et jäneseuru asemele on kaevatud
suur auk, nagu oleks käik tehtud suurele loomale.
Mina kiiresti sinna.
Istun maha ja vaatan urgu. Pime. Kuid lähemalt
vaadates näen: sügavusest sädeleb kaks silma.
Mõtlen, mis loom see ometi on?
Murran oksakese — ja torkan urgu. Sisiseb!
Põrkan tagasi. Oh sind! See ju kass!
Hakkan kutsuma:
„Kiiss! Kiiss! Kiisukene!“ — ja ajasin käe urgu.
Aga kiisuke joriseb niisuguse elukana, et tõmban
käe tagasi.
189
Oi sind, küll oled tige!
Hakkasin mõtlema, kuidas meelitada kass enda
juurde koju.
Kord kohtan kassi kaldal. Suur, hall, habemega.
Mind nähes hüppas ta kõrvale ja istus maha. Vaatab
mulle otsa tigedate silmadega. On üleni pingul, liiku
matu, ainult saba võpatab. Ootab, mida ma teen.
Kuid mina otsisin taskust leivakoorukese ja viska
sin talle. Kass vaatas, kuhu koorikuke kukkus, aga ise
ei liigu kohalt. Jälle jälgib mind. Läksin eemale ja
vaatasin tagasi: kass hüppas, haaras kooriku ja jook
sis enda juurde koju, urgu.
Nii me kohtusime temaga sageli, kuid kass ei lask
nud mind iialgi endale lähedale.
II
Kevadel hakkasin kalastama ja minu maja ümbrus
lõhnas kaladest. Korraga kuulen — Rjabka haugub.
Ja haugub kuidagi naljakalt, ilma sisuta, mitmesugustel
häältel ja vingub. Väljun ja näen: mitte kiirustades
sammub kevadisel rohul minu maja poole suur hall
kass. Ma tundsin ta otsekohe ära. Ta ei kartnud Rjabkat mitte raasugi, ei vaadanudki tema poole, ainult valis
kohti, kus oleks kuivem kõndida. Kass nägi mind,
istus maha ja hakkas ümber vahtima ning ennast lak
kuma. Jooksin ruttu majja, võtsin kalakese ja vis
kasin.
Ta haaras kala ja hüppas rohu sisse. Rõdult oli
näha, kuidas ta hakkas aplalt sööma. Ahah, mõtlesin,
ammu juba pole kala söönud.
Sealt peale hakkas kass mind külastama.
Julgustasin ja käisin talle peale, et ta tuleks minu
juurde elama. Kuid kass võõrastas ega lasknud endale
190
lähedale. Sööb kala ära ja jookseb minema. Nagu
metsloom.
Viimaks mul õnnestus teda silitada, ja loom laskis
nurru. Rjabka ei haukunudki tema peale, ta sikutas
ketti, vingus: tahtis kangesti kassiga tutvuda.
Nüüd kass keerles päevad läbi maja ümber, kuid
majja elama ei tahtnud tulla.
Kord ta ei läinud ööbima urgu, vaid jäi ööseks
Rjabka juurde kuuti. Rjabka tõmbas end kerra, et
anda ruumi.
Rjabka tundis üksi igavust, seepärast rõõmutses
kassi nähes.
Kord tuli vihma. Vaatan aknast välja — Rjabka
lamab kuudi kõrval lombis, üleni märg, aga kuuti ei
lähe.
Väljun ja hüüan:
„Rjabka! Kuuti!“
v
Ta tõuseb püsti, vehib kohmetult sabaga. Keeru
tab nina, tammub paigal, aga kuuti ei roni.
Lähenesin ja vaatasin kuuti. Kass oli end tähtsalt
sirutanud üle kogu põranda. Rjabka ei tahtnud sisse
ronida, et mitte äratada kassi, ja vettis vihma käes.
Ta ihkas nii kangesti, et kass tuleks tema juurde
külla, et proovis teda nagu kutsikat lakkuda. Kass
põikles ja tõrjus teda eemale.
Nägin, kuidas Rjabka hoidis kassi käppadega kinni,
kui too, välja maganud, läks oma asjatoimetustele.
Aga asjatoimetused olid tal sellised.
Kord kuulen — nagu laps nutaks. Hüppan välja,
vaatan: Murka laskub kallakult alla. Suus ripub tal
midagi. Jooksen juurde, vaatan — Murka hammaste
vahel on kodujänese poeg. Jäneseke siputas käpakes
tega ja kisendas nagu tõeline väike laps. Ma võtsin
ta kassi käest ära. Vahetasin kala vastu.
191
III
Kuid nüüd tuli häda. Randa ilmusid hulkuvad koe
rad. Nad jooksid karjana mööda kallast, näljased,
metsikud. Haukudes ja vingudes möödusid nad meie
majast. Rjabka urises tumedalt ja vaatas kurjalt.
Kuid koerad möödusid ja varsti neid polnud enam
kuulda.
Rjabka ei rahunenud niipea: urises kogu aja ja
vaatas, kuhu läksid koerad. Kuid Murka ei teinud väl
jagi: ta istus päikese käes ja pesi tähtsalt silmi.
Ei möödunud tundigi, kui hulkuvad koerad tulid
tagasi. Tükki kümme. Viskusid Murkale kallale. Kuid
Murka ei hakanud ära jooksma. Ta jooksis nurka,
sihises, tõusis tagumistele jalgadele ja seadis küüned
valmis. Koerad tungisid kallale, kolm korraga. Murka
töötas nii käppadega, et koertel karvad aina lendasid.
Aga nemad vinguvad, uluvad ja ronivad üle teineteise
ikka Murka juurde, ikka Murka juurde.
Mina jooksin kiiresti majja, haarasin püssi ja hak
kasin selle päraga koeri kolkima. Kõik segunes pud
ruks. Mõtlesin, et Murkast jäävad ainult karvatutid
järele. Lõin, kuhu juhtus.
Aga Murka istub praegu Rjabka juures kuudis.
Rjabka on kerra tõmbunud, aga keskel lamab Murka.
Rjabka lakub teda ja vaatab mulle tigedalt otsa. Näh
tavasti kardab, et segan — viin Murka ära.
Nädala pärast Murka sai terveks ja asus jahti
pidama.
Korraga öösi ärkan hirmsast koerte haukumisest
ja vingumisest.
Haarasin püssi ja nii, nagu olin, hüppasin trepile.
, Terve kari koeri askeldas nurgas. Nad möirgasid
nii, et ei kuulnud, kui ma väljusin.
192
Lasksin õhku. Kogu kari jooksis ümber vaatamata
minema. Lasksin veel kord tagant järele.
To&s valguse käes vaatasin kassi läbi. Koerad olid
teda tublisti purenud, kuid haavad polnud kardetavad.
IV
Märkasin, et Murka paksenes — tal pidid varsti
sündima pojad.
Proovisin teda ööseks tuppa jätta, kuid ta näugus
ja kaapis nii, et ta tuli välja lasta.
Kodutu kass oli harjunud elama vabaduses, ei taht
nud mingi hinna eest majja minna.Nii ei saanud kassi jätta. Näis, et hulkuvad koe
rad on harjunud meie juurde jooksma. Tulevad, kui
olen merel, ja purevad Murka surnuks. Otsustasin
Murka kaugemale viia ja tuttavate kalurite juurde
elama jätta.
Kaugele, viiekümne kilomeetri taha, viisin Murka.
Sinna koerad ei jookse. Seal elas palju kalureid. Neil
oli noot. Nad viisid igal hommikul ja õhtul nooda
merre ja tõmbasid kaldale. Neil oli alati palju kalu.
Nad rõõmutsesid väga, kui tõin neile Murka. Kohe
söötsid teda kaladega lõhkemiseni. Ma ütlesin, et kass
majja elama ei lähe ja et talle on vaja teha urg —
see pole lihtlabane kass, vaid hulkur ja armastab vaba
dust. Talle tehti pilliroost onnike, ja Murka jäi val
vama võrku hiirte eest.
Mina pöördusin koju. Rjabka ulgus kaua ja hau
kus kaeblikult; haukus ka minu peale — kuhu ma
panin kassi?
V
Sügisel sõitsin Murka juurde.
Sõitsin hommikul, kui tõmmati välja noota. Meri
oli täiesti vaikne nagu vesi kausis. Noodapära jõudis
13 Emakeele lugemik IV.
193
juba lähedale ja kaldale tiriti ühes kaladega terve hulk
merivähke — krabisid. Need on nagu suured ämbli
kud, osavad, jooksevad kiiresti ja on tigedad. Nad
tõusevad püsti ja laksutavad pea kohal sõrgadega:
hirmutavad. Aga kui haaravad sõrmest, siis hoia alt:
vere võtavad välja. Järsku ma vaatan: kogu selle
askelduse keskel kõnnib rahulikult meie Murka. Ta
pillub osavasti krabisid teelt kõrvale. Krabi tõuseb
püsti, laksutab sõrgadega nagu koer hammastega, aga
Murka ei pööra sellele mingit tähelepanu, viskab kui
kivikese eemale.
Neli täiskasvanud kassipoega jälgisid teda eemalt,
kuid ise kartsid noodale ka lähedalegi minna. Aga
Murka ronis vette kuni kaelani, ainult pea ulatus välja.
Kass kobas käppadega põhjas väikesi kalu, kes tulid
võrgust välja. Need kalakesed peituvad põhjas, kaevuvad liiva — siit Murka neid püüdiski. Katsub kä
paga, haarab küüntega ja viskab kaldale — oma las
tele. Aga need olid juba päris suured kassid, kuid
kartsid isegi märja peale astuda. Murka tassis neile
kuivale liivale elusa kala ja siis nad õgisid ja urisesid
nagu ei tea missugused jahimehed!
Kalurid ei jõudnud Murkat küllalt kiita.
„Ai, milline kass! Vahva kass! Noh, aga lapsed
pole emasse. Tobud ja looderid. Istuvad reas nagu
härrased, aga sina kanna neile kõik suhu. Näe, kuidas
vedelevad! Kõtt, kurjadvaimud!“
Kalur vehkis kätega, kuid kassid ei teinud väljagi.
„Ainult ema pärast kannatame. Välja tuleks nad
ajada.“
Kassid olid nii laisad, et ei viitsinud mängida isegi
hiirega.
Nägin kord, kuidas Murka tassis neile suus hiire.
Ta tahtis neid õpetada, kuidas püüda hiiri. Kuid
194
kassid liigutasid laisalt käppi ja lasksid hiire minema.
Murka jooksis järele ja tõi ta neile uuesti tagasi. Aga
nad ei tahtnud seda isegi vaadata: vedelesid pehmel
liival päikese käes ja ootasid lõunat, et süüa ilma vae
vata kalade päid.
„Näe, memmepojukesed!“ ütles poiss ja viskas neid
liivaga. „Halb vaadata! Sähke!“
Kassid raputasid kõrvu ja pöörasid teist külge.
Looderid!
Karvane sõber.
i
Eelkindlustus asetses kõrgel metsarikkal merekal
dal. Mets ümbritses kaldakindlust kolmest küljest.
Täna oli valvetõkkel ja eelkindlustusel vaikne,
mitte keegi ei häirinud jalgpallimehi. Kõik jälgivad
rahutult mängu.
Korraga ohkas keegi, ja väljakule asus vaikus.
Pall, mida ei suutnud vastu võtta mängijad, veeres
väljaku rajale, ja temale ronis põõsaist vastu karvane
karupoeg. Ta seisatas mõne sekundi, silmitsedes vai
kinud jalgpallimehi, pärast hiilis ettevaatlikult jalgpalli
juurde ja hiljukesi puudutas seda küüsise käpaga.
Pall hakkas tasakesi rohul veerema. Karupoeg muu
tus julgemaks ja hüpates, naljakalt kaldudes küljelt
küljele, jooksis pallile järele.
Arvatavasti oli ta ammu jälginud jalgpallimehi ja
viimaks ei suutnud enam vastu panna, tuli tahtmine ise
ka mängida seninägemata ümmarguse mänguasjaga.
Karupoeg ei jõudnud veel põõsaist eemaldudagi, kui
punamadrused ja piirivalvurid piirasid teda tiheda rin
gina.
13*
195
„Vaat kus jalgpallimängija!“ naeratas vahekohtunik.
„Poisid, kes on mängust tüdinud, andku Miškale
oma koht!“
Semuškin trügis ringi keskele ja kummardus ehmu
nud karupoja kohale.
„Poisid, võtame ta kindlustusse! Õpetame ta tant
sima,“ ütles ta kiirkõnes punamadruseile. „Aidaa, kodu
poole!“
II
Karupoja kasvatamine usaldati Semuškinile, endi
sele siberlasele-kütile.
Semuškin loobus nüüd isegi jalgpallimängust, pühen
dades Miškale kogu oma vaba aja. Õpetas teda kau
sist sööma, vannitas iga päev soojas vees, jälgis, et
karupojale ei söödetaks liiga palju suhkrut.
Ja kuu möödudes kiindus Miška Semuškinisse just
kui emakarru. Nagu karvane kohmakas koerakutsikas
kooberdas ta oma lühikeste käppadega punamadruse
kannul. Aga kui puhkepäeval Semuškin sai loa minna
naaberlinna, siis tundis karupoeg igavust. Istus mor
nilt pimedas kasarmu nurgas ja urises kurblikult.
Kuid tarvitses talle ainult anda jalgpall, kui Miška
kohe unustas oma kurbuse. Ta mängis palliga tundide
kaupa kasarmu ees õues, ajas end püsti tagumisile jal
gadele, surus palli kõverate käppadega, tõukas koo
nuga, tõmbas kõhu alla. Karvased kindlustuse-koerad,
takjaid täis, juba harjunud karupojaga, kihutasid valju
haukumisega talle järele.
Sügiseks kasvas karupoeg märgatavalt, aga teisel
suvel ei tundnud teda enam äragi.
Õppuste suhtes oli Miškal kõva pea ja esimesil kuu
del ei tulnud ta toime mingisuguste viguritega; aga kui
karu kasvas, võttis kaalult juurde, edenes asi veelgi
196
halvemini. Ta ei tahtnud end kohalt liigutadagi, tant
simisest rääkimata.
„Sa puunui! Justkui päris metsast toodud!** tõre
les Semuškin, askeldades karu lähedal balalaikaga.
„Noh, katsume veel kord.“
Ta tõmbas keeltel ja ümises laulda.
Karu, jõllitades silmi, vahtis imestunult Semuškinit.
Tunni lõpul ta urahtas vihaselt oma õpetaja peale
ja läks ära koertega mängima.
Ainult kaks vigurit õppis Miška selgeks kogu oma
elu kestel kindluses, ja needki nii pool-iseenesest
ilma kasvataja abita.
Semuškin oli ranna kiirlaske-kahurväe kahuri korrashoidja. Alati pärast õppelaskmist puhastas Semuš
kin oma kahuritoru: toppis sellesse pika puust nühitsa
õlise kaltsuga ja nühkis sellega edasi-tagasi, kuni kalts
oli puhastanud viimase mustuse.
Kord lükkas Semuškin nühitsa kahurisse, aga välja
tõmmata ei suutnud. Tehkis, istus maha, toetas jalga
dega vastu maad — ei, jõud ei jaksa.
Miška luusis sel ajal läheduses, korjas kaldaäärseis
põõsais midagi mahlast, justkui jahuga ülepuistatud
karumarju.
„Noh, sõbrake!** hüüdis talle Semuškin. „Hakka
aga abiks, küllalt logeldud!**
Karu nähtavasti mõtles, et Semuškin kutsub teda
mängima. Haaras esikäppadega varva, lõi hambad sel
lesse, ja kui sikutas — lendas viis meetrit kõige varvaga, silmad hirmust pungis.
„Tubli!“ kiitis teda Semuškin, otse lämbudes nae
rust. „Hästi töötad kaitsel. Vaata ainult ette, teine
kord ära pööra kahurit paigast.
Sest ajast, niipea kui varb jääb kinni, kutsub Se
muškin karu appi.
197
Teine vigur oli veelgi lihtsam.
Punamadrused heitsid sageli nalja Semuškini üle.
Keegi esimesest kompaniist võtab ta lapsehoidjana
kätele ja hakkab kiigutama, lutu asemele pistetakse
piip suhu:
„Uinu, mu laps ...“
„Miška, päästa, peremeest solvatakse!44 kisendab
Semuškin kõigest jõust.
Miška lidub kaugelt tema poole ja uriseb eemalt
„solvaja44 peale.
Kord sügisel seisis Semuškin postil, õö oli tuuline.
Haralised männid kohisesid hooti, justkui raskelt oha
tes, kuid paljud kased ja haavad vilistasid peenelt,
nukralt.
Semuškin sammus piki teed, mis lookles tuhmi va
lendava lindina, raudteejaama poole. Ta peitis mütsi
siidsed lindid mantli krae taha, et need ei kobiseks
tuules ega takistaks kuulatamist.
Samas vahiputka lähedal lamas Miška. Lasknud
suure pea langeda esimesile käpile, ta jälgis Semuškinit
ning ta kitsad silmad helklesid pimeduses justkui rohe
lised jaaniussikesed.
öö möödus rahulikult. Ainult ühe korra huikas
kusagil läheduses hiline sügisene öökull.
Kuid järsku prõksatas vasemal oksake. Vaevalt
kuuldavalt kahisesid teeäärsed männid.
„Seisa! Kes tuleb?44 hüüdis Semuškin ja lõgistas
püssilukku.
Vastust ei tulnud. Ainult tuul kohises endiselt ja
vilistas puuladvus ning mere poolt kuuldus venivat
vilet — seal liikusid valvemootorpaadid kindluse kait
seks.
Semuškin sammus vahiputka juurde, et kutsuda
välja valvureid. Las tuhnivad läbi põõsad — piir on
198
ligidal. Vaevalt sai ta aga paigast liikuda, kui põõsast
viskus inimene ta kallale.
„Käed üles!“ komandas ta, seades revolvri laske
valmis. Semuškin kummardus ja lõi teda püssipäraga
kõhtu. Inimene langes maha. Samal minutil tormas
tagant teine Semuškini kallale, lõi püssi käest ja viru
tas ta maha.
Semuškin püüdis lahti rabelda, appi hüüda, vilis
tada signaalvilega, kuid mees oli temast tugevam. Kal
laletungija pitsitas ühe käega Semuškini kõhetut kaela,
muljus teda põlvega vastu maad ja tõmbas kitsast
tupest suure pussnoa.
Korraga aga põrkas tundmatu Semuškinilt tagasi:
keegi tormas pehmelt tatsudes justkui palja jalu teed
mööda nende poole.
Tundmatu ei sui^tnud veel kõrvale astuda ega põõsaisse lipsata, kui tema peale vajus mingi ülisuure, kar
vase looma kere, lõi tagantkäe pähe ja surus samas
enda alla.
Semuškin kobas pimedas püssi. Ajas end taarudes
jalule.
Temaga kõrvuti puhkis raskelt Miška. Ta veeretas
inimest mööda rohtu justkui puupakku, rebis küüntega
ta kuube ja urises tumedalt, vihaselt.
Teine tundmatu lebas ikka veel teel, kägardudes ja
hoides mõlemate kätega kõhtu.
Semuškin sööstis karu juurde.
„Pea, Miška!“ hüüdis ta. „Pea kinni, lollike! Sa
ei talita määruse kohaselt — sellised noorukid tuleb
elavalt kinni võtta."
Ja suuri vaevu tiris ta karu käest vastu maad mul
jutud inimese.
Tolle nägu oli verest tume. Miška oli tal pooled
juuksed peast ära kiskunud.
199
Semuškin kutsus postile vahisõduri. Kinnivõetud
otsiti läbi. Need osutusid salakuulajaiks, kes olid kuu
aja eest pääsnud Nõukogude Liitu.
Hommikul teatati meeskonnale laevastiku koman
döri päevakäsk:
„Punasõdur-madrusele Aleksander Semuškinile lu
bada kuuajaline puhkus väljaspool järjekorda valvsa
vahiteenistuse eest."
Samas, rivi ees, komando vanem kutsus välja Miška
ja andis talle üle komandöri kingituse — uue jalgpalli.
„Hoia kinni, sms Miška!“ ütles vanem. „See on
sinu kasutada."
Mornilt — süngelt, õudselt; nühits — relvapuhastushari (siin pika varva otsas); tehkima — ähkima; karumari
— põldmari.
Kevad.
E. Hiir.
Oo, kuis see lumi särab
ning särab poja palg!
Kui palju väljas kära,
kus kerkib lumeväli!
Jõud pakitsev seal voolib
nüüd maju lumiseid,
ei noored külmast hooli —
on terve vägi neid.
Poeg
käib
ning
naer,
200
teiste killas uhkelt
linnas, seljas pea,
valjemini puhkeb
rõõm ja meelehea!
Ei paigal seista kärsi
noor käsi, vilgas jalg,
ning naerab päike märtsi,
kuis rüseldakse all.
Pea lumest tabut välja
on helepuhas linn:
seal tänavad ja väljak
ning miilits, kõrgel rind!
Ent sula hiilib räästais,
mil kuumaks hõõgub päev;
ei suuda linna säästa
siis enam noored käed.
Ja järjest kokku vajub
linn, tänavad ja poed,
et tuleb, pilk nii hajuv,
siis tuppa pettund poeg.
Jääb seisma ligi seina
ning tunnistab mu tööd.
Poiss see ei kanna leina —
pea puudutab mind vööst:
„Sa vanamees nüüd ruttu
töö lõpule kord vii,
tee piipu, aja juttu,
eks vaata pisut prii.
Tööriistad aga anna,
las katsun omakord,
kas jõud ja käsi kannab
tööd, mida’i saada norg.“
Hajuv — laialiminev; killas — hulgas; kärs^lma —
kannatama; norg — kurb tunne; säästma —
hoidma; vilgas — väle; väljak — plats.
(siin:) alal
Jääminek.
i
Kaks haruldast sooja päeva ja öine vihm käristasid
jõe jääkatte täitsa puruks. Jääpangad liikusid mürinal,
sööstsid voolus üksteisele otsa; vahel ummistas rühk
neelukohad ja ülalt tulev jää surus peale hiigla j õul.
Kõrgele tõusnud, järskude kallaste vahel olevas jõe
sängis heideldi meeleheitlikult. Murti maha mehekehajämedused lepad ja kisti nad voolu jõul suurte maa
lahmakatega ühes sügavusse. Mõni kaldal kasvav puu,
mis suutis vastu pidada, sai ometi raskeid haavu, nii
et laiad kooresiilud õhtuse päikese kiirtes aina valendasid.
Kes maldas nüüd toas olla, kui väljas on säärane
tore vaatemäng! Võõrad tulid toa juurest alla jõe
äärde ja vetekohin oli niivõrd vali, et ei kuuldunud siia
ülalt õuest rammusate täkkude hirnumist, keda tegi
erguks kevadine hele päikesepaiste. Üksikud mehed
võtsid kätte teibad ja lükkasid jäälahmakaid, mis pea
tusid kalda ääres, vabasse voolu.
Üks suurem jäätükk oli tugevate leppade vahel.
See oli seal veel talvine jää. Laura võttis teiba ja hüp
pas jäätükile. Prits kuulis, kuidas teised tüdrukud teda
keelasid. Kuid Laura ei pannud seda tähelegi, vaid lük
kas nagu jonniks kepiga vastu leppa.
Aga nüüd sündis, midagi, mis sundis karjatama
Laura kaaslasi ja tarduma vere noormehe südames.
Jäätükk eemaldus leppade vahelt ja järgmisel silma
pilgul — oli jää ja kalda vahel mustav veeriba. Ruttu
tahtis Laura kaldale joosta, aga vahe oli juba lai.
Ja nüüd haaras tugev voo-1 jäätüki oma võimusesse.
„Päästke! Tulge appi, päästke! Ta upub! Aidake!“
202
Sellised hüüded ületasid jõekohinagi. Inimesed jook
sid edasi-tagasi, visati teibaid, latte vette, purustati
lähedalolev aed, toodi lauavirnast laudu, aga mis oli
kõigest sellest kasu! Latid, lauad ujusid rahulikult voo
luga alla ja Laurat kandev jääpank, vahel teiste taga
peatudes, vahel jälle edasi minnes, ujus sinnapoole,
kust kostis liiasilma alla langevate voogude kohin.
II
Ruttu kiskus Prits aiast mehise lati, hüppas kalda
lähedal olevale jäätükile, andis sellele tugeva tõuke,
mis viis jääpanga kiiremasse voolu.
„Näete, näete!" hüüti kaldalt. „Ta sõidab järele.
Prits päästab ta või hukkub ise!“
Pritsul oli kiire. Ta andis oma jääpangale teiste
lähedusse sattudes ikka tugevamat hoogu. Nüüd jõu
dis ta neiule järele. Laura sirutas oma käed tema poole.
„Ole rahul," ütles poiss. „Ma päästan su!"
Veel paar-kolm tugevat tõuget ja võimas hüpe viis
ta neiu jääpangale. „Oh, et nad pääseksid!" sosista
sid Laura ema huuled ja et mitte nõrkenult maha lan
geda, toetus ta mehe najale.
Tugeva hooga lendas kaht inimest kandev jäätükk
eesoleva jääpanga vastu. Hoog oli nii tugev, et pani
järeltuleva jää keerlema ja tahtis jääl olijad vette pai
sata. Aga ühtlasi andis tõuge nende jääpangale teise
suuna ja lõi selle kalda poole vaiksemasse voolu. Ruttu
sõudis Prits ja nad sattusid teise jäätüki lähedale, mis
oli veelgi enam kalda pool. Võimsalt haaras Prits neiu
sülle ja hüppas oma kandamiga teisele jäätükile. Ise
kargas kohe tagasi ning tõi ära oma mehise lati.
See tõstis kaldal lootust. Vaadati otse hinge pi
dades.
203
Prits katsus põhja, aga jõgi oli sügav. Ta vaatas
aru pidades ümber. Kalda ääres kasvas vana remmel
gas. Aegade kestel olid vood tema juurtealuse õõnes
tanud, nii et ta oli laskunud longu jõe kohale. Tema
võimsad harud ulatusid kaugele vee kohale. Selle alla
sõitis jäätükk.
Jõudes sinna tõstis Prits Laura oma õlule, nii et
selle käed ulatusid remmelga harusid haarama. Ja
kaldalt nähti, kuidas neiu nõtkelt enda üles vinnas.
Kergendusohe kuuldus kaldalt, sest see oli kindel:
Laura pääseb.
„Aga Prits! — Tema ei pääse. Tema läheb koske!“
Nüüd pistis Prits lati üles paju harude vahele ja
jääpanga kadudes jäi ta sügavuse kohal lati külge rip
puma. Kaldal hoiti hinge kinni.
„Kui see latt nüüd libastub. Näe, kuidas paindub
looka! Kuiv puu, kui pea see ei prõksata.“
Aga latt ei libastunud ega murdunud. Peagi haa
ras noormees paju harust kinni ja lähemal hetkel istu
sid mõlemad puu tugevad harudel.
Ja kaldal vallandus rõõmus jutt ning nooremad
jooksid üle silla sinna kaldale, kus vana remmelga juu
red toetusid sitkesse kaldakamarasse.
Erk — terane; kamar — kõva maapind; liigsilm —
avaus veskitammis, kust üleliigne vesi' juhitakse kõrvale; mal
dama — kannatama; nõtkelt — painduvalt; remmelgas
paju; rühk — jääpuru; tarduma — kangestuma.
Valge hommik.
H. Visnapuu.
Eesriiet aknalt tõukab eest
kuldkäppadega kass.
Last väikest otsib voodi seest
kuldkäppadega kes?
204
Maailm on hele, avar, lai,
suur suvi väljas näis.
Poiss voodis silmad lahti lõi —
suurt valgust tuba täis.
Ei ole suvi — kevad vaid,
ja lumi alles maas.
Niipalju varje sinakaid
ning lume all veel laas.
Laps, päikse lemmik, väike nelk,
see kõik on sulle seal.
Sind ukse taga ootab kelk
ja rõõmud kelgu peal.
Mis on üks kukkumine, lops,
kes sellest haiget sai?
Kui valge mätas lumes laps,
kelk all kui lennuk lai.
Lemmik — kallike; nelk — aedlill.
Kevade tulek.
Tuli kevad.
Märtsi suured sulad hävitasid lume. Must maa
ilmus jälle valge vaiba alt. Esiteks vabanesid kõrge
mad kohad. Nagu saared paistavad nad lumemere kes
kelt, aga ka põldudesse ilmuvad juba üksikud mustad
plekid.
Päevad on udused, nagu sügisesed. Aga selles näh
tavas uimasuses on noorendavat värskust. Metsad
eemal silmapiiril sinendavad kevadiselt, kogu maailm
on muutunud kõrgemaks ja kaugemaks. Musträstad
on juba tulnud. Nad vilistavad oma majakeste kõrval
ja kuulutavad uute aegade tulekut. Kui mustad pütikesed istuvad nad, heledate jalgadega ja nokkadega,
205
silmad säravad nagu nööpnõelte pead. Viu-uu! lasevad
nad noka otsast, vabalt ja kergelt, ja teevad meele
rõõmsaks. Kui sihukesed poisid juba väljas, siis on
rasked talveajad kõigil möödas: loomadel ja inimestel.
Tuhat ojakest ruttab lohkude ja loikude poole, põl
lud surisevad ja korisevad nende jooksust. Kõntsa
ja saasta viivad nad endaga kaasa. Suured kraavid
on vett täis. Punakad pajud nende kallastel on kol
laste nuppudega kaunistatud. Nagu hallrohekad sil
mad paisuvad järvede pinnad, kuigi all on veel kõdu
nemas vana jää. Varesed on õnnest jaburaks läinud.
Nad keerlevad kui narrid põldude ja metsade kohal
ning laulavad. Ja kuidas nad laulavad! Nii et neil
süda lõhkeda ähvardab. Möödas on külmad ja näijad.
Sulava lume alt avanevad sügisesed rõugualused ja
tühjad kartulikuhjad. Vihmaussid tulevad maapõuest
ülespoole, tõukude rohkus hakkab end tunda andma.
Miks ei peaks üks korralik vares rõõmutsema!
Siis ühel aprillipäeval, kui juba vihma kallas ülalt
nagu oktoobris, kuuldub udust kurgede hüüdeid. Aga
nende tulek on koguni teine kui minek. Tõstes silmad
ei näe neid enam säärases rohkuses nagu sügisel, ning
nad ei lenda enam säärases korras ja toreduses —
kolmnurk kolmnurga järel. Neid on vaevalt neli-viis
tükki parves ning nad rühivad nüüd üsna madalalt
edasi. Sügis oli kui suur luulelend — neile ja inimesile
— nüüd aga seisab ees igapäevasem töö ja tegevus.
Siiski, võib-olla meeldib neilegi see igapäevasem tege
vus: nende hüüded on elulisemad, neis ei kõla seda
leina, mis sügisel, ning inimesed naeratavad nende hüü
deid kuuldes, ja ka see naeratus on teine.
Varsti näitab end ka päike üle hulga aja. Ta on
mahe, lihtne ja sõbralik, nagu oleks temagi kevadega
muutunud. Viimased lumekrõmpsluud kaovad tema
206
kiirte all. Maa aurab. Ja ennäe! — selle auruga ühes
tõuseb märjalt mättalt kodumaa vilunum kontsert
meister — lõoke. Küll ta laulab ja siristab. Nagu hall
niidi otsa riputatud kork püsib ta ülal ja ketrab viise.
Kus sooja päikest, seal ka tema. Ega ta põhjuseta päi
kese sisse lennata püüa, — see on tal veres.
Mõne päikesepaistelise päeva järel on järvedki
jääst vabad. Jõed kohavad juba ammu mitmekordse
jõuga. Nüüd hakkavad teisedki metsaelanikud kau
geilt lõunamailt tagasi jõudma. Tulevad vanad tutta
vad — pardid, haned, luiged. Kõiksugu väiksem ja
peenem rahvas ilmub metsadesse. Need, kes talve siin
veetnud, seavad end korda uueks suvehooajaks. Ted
red kudrutavad, mõtused lasevad tsössi, jänesed män
givad kadastikes, hüpeldes püsti ja tantsitades üks
teist nagu kevadpidul kunagi.
Puhuvad hoogsad tuuled. Kõrgemad maad on juba
kuivad. Ainult sooääred on veel vesised, ei kanna ke
dagi peal, ja soo ise on täis vett nagu ilmatu meri.
Jabur — juhm, segane; kontsertmeister — 1. viiuli
mängija orkestris; lohk — nõgu; rõuk — viljakuhelik; saast
— pori, sopp.
Õhtune märtsipäike.
A. Sang.
Lumememm küljele langedes
valvelseisakust väsis.
Vihmaveerenne all pangedes
katuselt nõrgunud vesi.
Traades, mil varblased tukuvad,
heliseb otsatu kumin.
Vahel end latsudes kukutab
oksilt või katuselt lumi.
207
Keereldes nobedaid niresid poeb,
ojade rahu on kadund.
Kuski kaugel haugatab koer,
kuked kirevad sadu.
Auru hingavad sulavad jääd
sooja ning rõskesse õhku.
Somhe ilm veel somhemaks jääb
ootuses saabuva õhtu.
Sombe — sompus, udune; traades — traatides.
Kuldnokkade maja.
i
Kevadel, kui põhjamaadel lumi sulama hakkas, rän
das vana kuldnokk oma abikaasaga lõunamailt põhja
poole, et üles otsida oma vana pesituspaik Soo talu
õuel.
Kuldnokk ei armasta päris kuumi ilmu. Ta elutseb
igal maal meelsasti ainult jahedatel aegadel ja katsub
kuumuse eest ikka ära rännata sinna, kus parajasti on
sügis või kevad, sest ka talve külmus pole talle soodus.
Soo talus vana kase otsas puukastis oli kuldnokapaar juba hulga aastaid oma lapsed üles kasvatanud.
Õieti olid nad siin isegi, kuigi teises kastis, sündinud
ja pärast oma vanemate surma nende pesituskoha üle
võtnud. Sellepärast oli Soo talu õieti nende kodukoht,
kuhu nad igal kevadel tulid mõnusate tundmustega ja
kus sügisel lahkumisreisul ikka armastasid peatuda, et
vana kase kuldkollastes lehtedes veel mõnd laulu
laulda.
Soo talus oli kuldnokkadel kõik tuttav: hooned,
inimesed, loomad. Kui nad kase otsas oma esimesed
viled lasksid, jooksis kogu talupere välja neid esimesi
208
kevadekuulutajaid vaatama. Lapsed kilkasid ja näita
sid näpuga, vanemadki inimesed naeratasid ja ütlesid
üksteisele:
„Kuldnokad on siin, nüüd on kevad käes!“
Ja koerad, kes sääraseid vilemehi enam hulgal ajal
polnud näinud ja olid nad unustanud, haukusid,
otsides viletekitajaid, keda nad ei osanud näha puu
otsa.
Vana kuldnokk vilistas aga nii auväärselt ja osa
vasti, et päris imestella võis, kui see vilemees osutus
linnuks. Ja kuldnokaema lendles oma majakesse ja
majakesest sisse ja välja, olles kohe haaratud kodumuredest ja talitustest. Ning siis lennati üheskoos soo
servale, et sealt eineks otsida mõnd Himukat, varajast
putukat või tõuku. Nii oli see igal kevadel ja täna kor
dus see samuti.
Natuke mõtlema pani kuldnoka pesakast, nende
senine vana kodu. See oli kaunis kõdunenud juba, selle
küljed olid suuri pragusid täis, katus lõhenenud, nii et
vihm sisse jooksis. Tuul ja päike olid kasti kallal kõ
vasti oma tööd teinud. Kuldnokk silmitses seda kaht
levalt. Õieti oleks kast kõvasti remonti vajanud. Po
leks paha olnud, kui vana elamu asemele üldse päris
uus oleks püstitatud.
Kuldnokaema tundis mehe muredele kodu suhtes
kaasa, kuid arvas siiski, et ühe kevade võiks veel vanas
majas elada. Küll inimesed järgmiseks kevadeks tee
vad juba põhjaliku remondi või seavad koguni uue
maja üles. Nüüd, arvas ema, tuleb ainult hoolega
praod kinni toppida ja katusele mõni laast panna, siis
saab kevade kuidagi läbi. Vana kuldnokk kuulas naise
juttu ja oli temaga lõpuks nõus.
Varsti tulid esimesed soojad kevadeilmad ja elu
muutus üpris lustiliseks. Päikesetõusust alates kuni
14 Emakeele lugemik IV
209
õhtuni käis nüüd kuldnokakülas lõbus askeldamine,
töö, laulud, viled, jutlemised ja isegi tülid. Vana kase
kõrval oli teisigi puid, kus elasid teised kuldnokapaarid, ja juttu ning vadistamist naabrite vahel jätkus
terveks päevaks. Aeg-ajalt lennati üheskoos soole, hei
namaale, põllule; soodel ja heinamaadel oli juba tär
ganud esimene haljas rohi, põldudel aga künti juba
ja kuldnokkadel oli kena parvedes käia kündjate järel,
usinasti korjates ussikesi ja tõuke.
Kuldnoka abikaasa oli pesaehitamisega varsti val
mis, kuna vana kuldnokk oli kõvasti ametis maja pa
randamisega. Kõik paistis minevat nagu vanastigi ja
kevad tõotas saada üsna ilus, kui äkki juhtus suur
õnnetus.
II
Kord heitlikul aprillikuu päeval, kui puhus tugev
loodetuul ja tõi kaasa vihma ning räitsakat segamini,
olid meie kuldnokad kaugemale naaberküla põldudele
lennanud, et tugevat pruukosti võtta kündjate vagudelt. Siis tahtis kuldnokaema munad pessa panna, et
neist väikesi poegi välja hauduma hakata, ja ka vana
kuldnokk valmistus selle aja vastu, kus tal üksi tuli
välistööde eest hoolitseda.
Täis häid lootusi lendas kuldnokapaar kodu poole.
Kuigi neile vastu puhus vali torm, olid neil südamed
rõõmsad ja meeled täis kavatsusi.
Kodutalule liginedes hüüdis kuldnokanaine äkki
murelikult:
„Kuule, mees, kas ma eksin või mis see on, aga ma
ei näe enam kase küljes meie majakest!"
Vana kuldnokk, kel olid niisama terased silmad kui
ta naiselgi, lausus peagi:
„Jah, sul on õigus. Meie maja on kadunud!"
2\0
„Oh õnnetust küll!44 hädaldas naine. „Mis võiks küll
juhtunud olla?“
„Mis muud,“ vastas vana kuldnokk pahura rahu
likkusega, „kui et see vana logu on puu otsast maha
lennanud/4
Nii oligi.
Suur torm oli kuldnokkade kõdunenud maja puu
otsast maha visanud. Seal ta lebas kase juurtel, puru
nenud ja katkine. Ning temaga ühes oli hukkunud
kuldnokapaari mitmenädalane töö.
Pisarsilmil lendles kuldnokaema oma hukkunud
kodu ümber ja katsus seda veel siit-sealt kohendada,
aga vana kuldnokk istus pahuralt kase oksal ja vilis
tas süngelt:
„Me peame siit ära rändama. Meist ei peeta siin
enam lugu. Paki kolid kokku, naine, ja lendame ära!44
Õnnetud kuldnokad ööbisid metsas, ja neil oli väga
vilets ja õudne vana mädanenud männi sees, mis kriuk
sus ja kräuksus tormis ja ähvardas igal hetkel mur
duda. Ümbruses kisendasid öökullid ning torm mühas
ja ulgus puudes otsekui sügisel.
Hommiku eel vaikis tuul ning tähed ilmusid tae
vasse. Vihm lakkas ja mets lõhnas magusasti. Varsti
tõusis päike ja paistis heledasti ning soojendavalt
täiesti selgest taevast. Vaesed kuldnokad tulid oma
öökorterist välja ja uus ilus päev andis neile jälle na
tuke julgust ning elurõõmu.
Siis tõusid nad rännakuks lendu.
III
Kuigi nende kodutalu jäi neile selja taha ja nende
reis neid temast mööda ei pidanud viima, palus kuld
nokaema siiski oma meest, et nad kord veel ühe ringi
teeksid ümber metsa, nii et veel eemaltki paistaks
14*
211
kodutalu, millest tuli lahkuda võib-olla igaveseks. Nad
lendasid üle metsa talu suunas ja vaatasid teravalt sin
napoole, kust paistis nende sünnipaik.
Korraga hüüdis kuldnokaemand:
„Kuule, mees, kas mu silmadega mures midagi on
jühtunud või näen ma viirastusi, aga mulle pais
tab, et...“
„Mis sulle paistab?44 küsis vana kuldnokk, ja ta
südames kerkis — äratatud naise ärevast toonist —
mingi salajane lootus.
„Mulle paistab ... mulle paistab ...“ kogeles naine
lendu vähendades, „Mulle paistab meie vana kase
otsas midagi...“
„Mullegi paistab!44 hüüdis kuldnokaisa. „Midagi
valget!44
„Midagi valget!44 kordas kuldnokaemand. „Oh heldene aeg! Ega ometi...44
„Ega ometi jah!44 vilistas kuldnokk hõisates, „Ega
ometi tõesti uus maja meile!44
„Lennakem ruttu!44 kiirustas kuldnokaema lõõtsu
tades. „Lennakem ruttu! Minu süda aimab midagi!44
Nad kiirustasid lendu. Ja tõesti, varsti nägid nad
selgesti kaske ja selle otsas uut valget maja, mis säras
heledas päikeses kui kalliskivi.
Vurinal laskus kuldnokapaar oma vana kase otsa
uue maja juurde. See oli tehtud paksudest tervetest
laudadest, ilus katus oli tal peal ja sissekäigu ees pulk,
millel nii kena oli istuda ja vilistada.
Lupsti! kadus kuldnokaema uude majja, lupsti!
läks mees talle sinna järele. Nad krabistasid ja sädis
tasid tüki aega majas. Siis tulid välja ja nende silmad
särasid suurest õnnest. Õieli rinnul istusid nad oma
maja kõrvale ja lõid lahti säärase lõbusa vile, et kogu
õu rõkkas ja koerad haukudes õue jooksid.
7\1
Kohe selle järel kuuldus rõõmsaid inimhääli ja aiast
ilmusid lapsed. Kuldnokad tundsid nad kohe ära. Lap
sed olid koolist koju tulnud ja, leidnud purustatud
linnukasti puu alt, kohe uue üles seadnud, teades väga
hästi, et vaesed linnud jäävad muidu peavarjuta.
„Nad on tagasi tulnud!“ kilkasid lapsed kuldnokapaari nähes. „Noh, armsad linnud, nüüd on teil uus
kõva maja. Ei see enam puu otsast kuku ega puruks
lähe. Kolige aga julgesti sisse!“
Ja nagu mõistes laste sõnu, hüppas kuldnokaemand
väledasti kasti kõrvale ja sealt lipsti! kasti, nii et saba
välgatas. Ning vana kuldnokkki ei tahtnud naisest
maha jääda ja kadus omakorda uude majja.
Lapsed plaksutasid rõõmu pärast käsi.
„Nad läksid sisse! Nad võtavad maja omaks!“
Ja kui linnud kastist välja tulid, istusid nad laste
peade kohale ja lasksid neile tänuks lahti oma lustilisimad viisid, ise läikivad silmil alla vaadates. Sest
linnud said väga hästi aru, kes nende heategijad olid,
ja tundsid nad kohe ära.
Ja siis asus meie kuldnokapaar uuesti oma vanasse
paika, kuigi uude majja, ja pesitses seal ka edaspidi
igal kevadel laste suureks rõõmuks.
Askeldamine — talitamine; kõdunenud — mädane
nud; lakkama — lõppema, järele jääma; liimukas — vihma
uss; pruukost — eine; remont — parandustöö; õieli —
laiali, välja sirutatud.
Kevad.
H. Visnapuu.
Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades,
paneb aralt maale ühe talla,
teine tald jääb õhku kumisema.
213
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
ikka õhus üks ja teine maas,
järel vilistab ja õitseb aas,
hakkas kõikjal särama ja sumisema.
Tule, pääsu, teeme endil’ pesa
räästa varju, roogu, ristinuppudesse.
Lõoke, kui lõhnab karikakrais kesa,
minu laul saab üle sillerdama.
Minu laul on arm, see kullerkuppudesse
paneb mett ja kulda, lükib õide puud.
Minu laul on kaua otsind sinu suud.
Tule, päev ju hakkab pillerdama!
Lükkima — reastama, ritta seadma (nööri, varda otsa);
pillerdama — vallatlema, karglema, pidutsema; siller
dama — lõõritama, vidistama.
Kuldnokk kaevukoogul vatrab,
imestudes vilet laseb,
õnnest sorakil on tiib.
Kana kõõrutab ja siblib,
kirjutiivaline liblik
juba õhus lennutab.
Tärkab oras, sirgub rohi,
pungi avab metsakohin,
õhtul sitik sumiseb,
See on jälleärgand kevad
rõõmus, ilus kuldne kevad
elab, liigub, kumiseb.
Vatrama — lobisema.
214
Rongkäigul.
Kui Heino ja Kaarel tänavale jõudsid, pidid nad
tahtmatult seisatama. Kõigil majadel lehvisid puna
sed lipud — kogu tänav helkis ja kirendas rõõmsalt
päikeses.
„Nojah, täna on ju püha,“ noogutas Heino arusaa
valt ja pöördus linna ääre poole.
„Oota — kas sa ei kuule: muusika!“ hüüdis Kaarel
ja peatas sõpra varrukast.
Heino kuulatas. Tõepoolest, eemalt kostis orkestrihelisid.
Mida lähemale nad südalinnale jõudsid, seda tihe
damini täitis rahvas tänavaid. Kõik näisid täna välja
tulnud olevat.
Siin nägid Kaarel ja Heino inimesi kõnnitee ääres
seisvat ja nagu midagi ootavat. Nemadki jäid pea
tuma.
Varsti tuligi orkester pasunate mürtsudes ja trum
mide paukudes. Heinol pidid kõrvad peaaegu lukku
jääma, aga siiski oli nii tore, jalad kippusid nagu ise
enesest taktis trampima.
Kuid juba oli orkester möödas. Selle järel kanti
suurt punast lippu. See lehvis kerges kevadtuules,
kord veidi alla langedes, sealsamas aga jälle mäng
levalt tõustes.
Lipu järel aga marssisid töölised. Kindlas taktis
astusid nad, tihedalt üksteise kõrval, rida rea järel.
Seal oli noori ja vanu, mehi ja naisi — kõik töötav rah
vas paljude lehvivate lippudega, mis järgnesid esime
sele.
Heino ja Kaarel vahtisid ja vahtisid. Küll oleksid
nemadki tahtnud kaasa sammuda!
215
Korraga näitas Kaarel ühele möödamarssivale me
hele. „Näe, mul onu seal,“ ütles ta Heinole. Aga
küllap kuulis seda onugi, sest ta pööras pead ja naera
tades tõmbas poisse näpuga kaasa.
„Vaatame, kuhu nad lähevad," ei saanud Kaarel
enam paigal püsida.
Poisid ruttasid koos rongkäiguga Võiduväljakule.
Seal koguti kõik lipud kõnetooli ümber kokku, rong
käigus olijad aga jäid rühmade kaupa väljakule seisma.
Kui kõik olid kohale jõudnud, algas miiting. Kõne
lejad esinesid valjuhääldaja ees. Siis kostis valju
hääldajast tuttav hääl.
„Onu ise!“ hüüdis Kaarel imestunult.
Heino aga müksas teda küünarnukiga, sest juba
alustaski kõneleja.
„Seltsimehed — töötav rahvas!" kõmises ta hääl
valjuhääldajas. „Igal aastal kõigi tööliste püha, 1. mai
tuletab meile ikka jälle meelde, et oleme ühine pere,
moodustame võimsa jõu, kui ise kokku hoidume. Toon
teile palavaid tervitusi „Punase Estoonia" käitise too
lis- ja teenijaskonna poolt."
Siinkohal Heino nihkus Kaarlile lähemale ja koos
nad pugesid tasahiljukesi vastu tööliste ridu. Mõle
mad poisid tundsid, et nemadki kuuluvad sesse töö
tava rahva perre, et nemadki peavad kõigi siinolijatega
kokku hoidma.
Kõnede vaheajal aga laulis kogu rahvas ja orkester
mürtsus. Aga miski ei jäänud poistele nii selgesti
meelde kui onu sõnad sellest, et tarvis on kokku hoi
duda.
Veel hiljemgi, kui kõned olid lõppenud ja rahvas
Võiduväljakult laiali valgus, hoidsid Kaarel ja Heino
üksteisel õlast kinni. Nii nad kõndisid kuni kodu
ukseni, arutades kõike nähtut-kuuldut.
216
„Kas juba tagasi?" küsis Heinolt ema, kes ka para
jasti oli koju jõudnud.
„Kas tead, ema,“ vastas Heino. „Täna oli Võiduväljakul imetore." Ja Heino jäi akna alla lehvivaid
lippe vaatama, unustades mütsigi peast võtta.
öine Peipsi.
N. Jazõkov.
On ülikaunis Peipsi vaade:
ööpaistet peegeldav kristall,
ulm voogude ja rannamaade
kuusamba virvenduse all;
kui sünkj alt laskund pilvevari,
maa-ahelikul tuhmund laas,
üksluine kallas, lainehari,
kord särahtav ja kustuv taas;
kuusära kaugel taevaluhal,
vee kohal rippuv pilvenõlv,
paat laisalt kiikuv lainte uhal,
öörahust piirat taevavõlv;
vaid kalur, tömmand raskund võrku,
täis ootust vaatleb vetevööd,
ja kostab häälitsusi nõrku
kesk vaikust ihalevat ööd;
öötaevas pilverüngast mustub,
langtähe hetkeline tiir
veepinnal vilgub, tähekiir
hõõgsädemeteks kildub, kustub
ning jälle tuhmub rannaviir.
Tõlkinud J. Sumakov.
Ulm — unenägu; uha — hoovamine, voolamine; hetke
line — silmapilkne, lühiajaline; kilduma — kildudeks jagu
nema.
217
Sõudja.
N. Jazõkov.
Inimtühja mere hala
kostab nagu leinasalm.
Tema sügavikust sala
hingab hukkumiste kalm.
Uljust, veljed! Tuulepingul
puri eksimata, vaat’,
kõrgelt hõljub lainekingul
kiiretiivuline paat!
•
Tõtleb, tormleb pilvi. Oota,
valla löönd on põhjatuul!
Maru puhkeb: võitlust loota,
võidab julge, häving muul!
Uljust, veljed! Taandub nõrgem,
mässab meri nagu vang.
Lainetõus on üha kõrgem,
õudsem urangute lang.
Kuid nii mõni laintepuhmas
hukkub kannatuste teel.
Uljust, veljed! Tormiuhmas
seisa võimsalt, purjepeel!
Tõlkinud Jüri Sumakov.
Mere hala — mere kaebus; uljus — julgus, vahvus;
u r a n g — ulumine, möirgamine; purjepeel — purjekinnitamise puu.
Sõprus.
i
Kord istus pime poiss Peetrike jõe ääres künkal ja
mängis oma vilespillil. Päike loojus ja õhk oli vaikne.
Poiss lõpetas parajasti mängimise ja viskus pikali
218
rohule. Ta unustas hetkeks kõik, kui korraga kellegi
kerged sammud äratasid teda unelmast Ta tõusis
vastumeelselt küünarnukkidele ja jäi kuulatama. Sam
mud peatusid. Kõnnak oli talle tundmatu.
„Poiss,“ kuulis ta tüdruku häält, „kas sa tead, kes
mängis siin äsja?“
Pimedale ei meeldinud, kui segati tema üksindust.
Seepärast ta vastas küsimusele vastumeelselt:
„See olin mina ...“
„Kui hästi sa mängid,“ ütles tüdruk.
Pime vaikis.
„Miks te ometi ära ei lähe?“ küsis ta viimaks, kuul
des, et tüdruk seisab ikka veel paigal.
„Miks ajad sa mind minema?“
„Ma ei salli, kui tullakse minu juurde...“
Tüdruk hakkas naerma.
„Vaat, mis veel... Kas sa näed! Kas kogu maa
on sinu oma ja sa võid keelata kellelegi maa peal
kõndimise?44
„Ema käskis kõigile, et ei tuldaks siia minu juurde.44
„Ema?44 küsis veel korra tüdruk mõtlikult. „Aga
minu ema lubas mul käia jõe ääres.44
Poiss ei olnud harjunud selliste kangekaelsete vastu
väidetega. Vihahoog liikus üle ta näo; ta tõusis üles
ja hakkas kiiresti ja erutatult kõnelema:
„Minge ära, minge ära, minge ära...!“
Ei tea, millega oleks lõppenud see lugu, kuid siis
kutsuti poiss teed jooma. Väledalt jooksis ta kingult
alla.
„Ah, milline vastik poiss,44 lausus tüdruk.
Järgmisel päeval, istudes samal kohal, meenutas
poiss eilset. Selles mälestuses ei olnud nüüd tuska.
Vastupidi — ta tahtis isegi, et tuleks jällegi see tüd
ruk nii meeldiva, rahuliku häälega, nagu ta polnud
219
kunagi kuulnud. Temale tuttavad lapsed kisendasid
kõik valjusti, naersid, tülitsesid ja nutsid; kuid mitte
keegi neist ei kõnelnud nii meeldivalt. Tal hakkas
kahju, et haavas tundmatut, kes tõenäoliselt enam ku
nagi ei tule tagasi.
Tõepoolest ei tulnud tüdruk kolmel päeval. Kuid
neljandal päeval kuulis Peeter ta samme all jõe kal
dal. Ta tuli tasa, midagi endamisi ümisedes.
„Kuulge!“ hüüdis poiss tüdrukut, kuuldes, et see
läheb mööda. „See olete jällegi teie?“
Esialgu tüdruk ei vastanud, sest ta oli haavunud
eelmisest ebameeldivast vastuvõtust, kuid nähtavasti
tundus talle poisi küsimuses midagi kummalist, ja ta
peatus.
„Kas teie ei näe, et see olen mina?“
Need sõnad kajasid valusasti pimeda südames. Ta
ei vastanud midagi ja heitis rohule. Kuid jutt oli ala
nud ja tüdruk, seistes samal kohal, küsis jällegi:
„Kes õpetas sind nii hästi vilespilli mängima? “
„Johhim1 õpetas,“ vastas Peeter.
„Väga hea. Kuid ... miks oled sa nii vihane?“
„Mina... ei vihasta teie peale,“ ütles nüüd poiss
tasa.
„Noh, ega siis mina ka ei vihasta... Hakkame
koos mängima ...“
„Ma ei oska teiega mängida,“ vastas poiss end ru
malana tundes.
„Ei oska mängida ... Miks?“
„Niisama."
„Ei, miks ometi mitte?"
„Niisama," vastas poiss vaevalt kuuldavalt ja tun
dis end veelgi rumalamana.
1 Johhim teenis poisi vanemate juures.
220
II
Tal polnud veel olnud juhust kellegagi kõnelda oma
pimedusest, ja tal oli väga valus sellest kuulda.
Tüdruk ei taibanud ikka veel, et poiss on pime.
„Kui naljakas sa oled!“ kõneles tüdruk, istudes
temaga kõrvuti rohule. „Seda küll kindlasti seepärast,
et sa pole veel minuga tuttav. Aga kui õpid mind
tundma, siis jätad kartuse. Mina küll ei karda kedagi.“
.
Tüdruk kõneles seda lõbusalt, korjates samal ajal
rukkililli ja kannikesi endale kimbuks. Vahepeal tahtis
pime temaga lähemalt tutvuda. Aga et ta inimeste
välimust oli harjunud tundma õppima kompides, siis,
võttes vasema käega tüdrukul õlast, ta hakkas pare
maga kompima tüdruku juukseid, siis kulme ja jook
sis väledalt sõrmedega üle näo, peatudes mõnes ko
has ja tähelepanelikult tundma õppides võõraid näo
jooni.
Kõik see toimus nii ootamatult ja kiiresti, et imes
tunud tüdruk ei saanud sõnagi lausuda. Ta vaatas
poisile otsa pärani avatud silmil, milles oli näha hirmu.
Alles nüüd ta märkas, et poisi näos on midagi eba
tavalist. Ta nägu oli pingul, tähelepanelik, kuid
pilk hoopis tardunud. Poisi silmad vaatasid kuhugi
ilma mingi väljenduseta ja neis helkles kummaliselt
päikesevalgus. Tüdrukul hakkas jube. Vabastanud
oma õla poisi kätest, ta hüppas püsti ja hakkas
nutma.
„Mis sa teed minuga, häbematu poiss?“ ütles ta
raevunult läbi pisarate. „Miks sa kisud mind? Mis
ma sulle tegin... Miks?“
Poiss istus samal kohal madalale langetatud päi.
Esimest korda tuli tal nüüd taluda vigase alaväärista
221
mist; esimest korda ta mõistis, et tema pimedus ära^
tab mitte ainult kaastunnet, vaid ka hirmu. Seetõttu
ta kannatas üliväga. Ta kukkus rohtu pikali ja puh
kes nutma. Nutt muutus ikka tugevamaks ja kogu ta
väike keha värises nuuksumisest.
Tüdrukul hakkas tast hale.
„Kuule,“ ütles ta tasakesi, „miks sa nutad? Sa ehk
arvad tõepoolest, et ma kaeban? Oh ei — ära nuta!
Ma ei kõnele kellelegi!“
Tüdruku kaastundlikku häält kuuldes hakkas poiss
veelgi härdamini nutma. Siis kükitas tüdruk talle
üsna lähedale ja hakkas teda rahustama, silitades
käega ta juukseid. Ta tõstis poisi pea ning hakkas
rätikuga kuivatama nutetud silmi, justkui ema, kes
rahustab kurvastatud last.
„No, no!“ rahustas ta. „Ma ei ole enam vihane.
Ma näen, sa kahetsed, et ehmatasid mind ...“
„Ma ei tahtnud sind hirmutada/* vastas poiss süga
valt ohates, et peatada nuuksumist.
„Noh, hea küll, hea küll. Ma ei vihastu... Ega
sa enam ei tee?“ kõneles tüdruk, tõstes teda maast ja
püüdes teda asetada enda kõrvale.
Nüüd istus poiss nagu ennegi, näoga loojaku poole.
Ta silmis olid pisarad, kuid silmad olid endiselt liiku
matud.
„Sa oled tõepoolest nii kummaline...“ ütles tüd
ruk järelemõtliku kaastundega.
„Ma pole kummaline,“ vastas poiss nukralt. „Ma ...
ma ... olen pime!**
,,Pime-e?“ venitas tüdruk laulvalt. ,,Pime-e?“ kor
das ta liigutatud häälel, vappudes üleni kaastundest,
ja põimis korraga käed ümber poisi kaela, kummar
dus tema poole näoga ja hakkas kibedalt ning trööstimatult nutma.
222
„Mul ... on kahju...“ lausus ta viimaks. Hiljem,
olles juba rahunenud, ütles ta:
„Päike loojus."
„Ma ei tea, milline ta on,“ vastas poiss kurvalt.
„Ma ainult ... tunnen teda ...“
„Sa ei tea päikest?"
„Jah."
„Aga ... oma ema? ... Kas ka ei tunne?"
„Ema ma tunnen. Ma tunnen ta kõnnaku juba
kaugelt."
„Jajah, see on õige. Ka mina tunnen oma ema
kinnisilmi."
Lapsed kõnelesid juba rahulikult.
„Kas tead," alustas pime, „ma ju tunnen päikest
ja tean, kui see on loojunud."
„Kuidas sa tead?"
„Seepärast et ... noh, näed nüüd... Ma isegi ei
tea, miks ...“
,,Ah-haa!“ venitas tüdruk.
Nad vaikisid mõlemad.
„Ma oskan lugeda," alustas Peeter esimesena, „ja
varsti õpin sulega kirjutama."
„Aga kuidas?" tahtis alustada tüdruk, kuid vaikis
järsku häbelikult, et mitte meelde tuletada talle ta
pimedust. Kuid poiss mõistis teda.
„Ma loen oma raamatust sõrmedega..." seletas ta.
„Sõrmedega? Mina küll ei õpiks iialgi sõrmedega
lugema ... Ma loen silmadegagi halvasti."
„Aga ma oskan lugeda koguni prantsuse keelt,"
ütles pime.
,,Pee-t-er!" kuuldus Johhimi hääl.
„Sind kutsutakse," ütles tüdruk üles tõustes.
„Jah. Kuid ma ei tahaks minna."
223
„Mine, mine! Ma tulen sinu juurde homme. Nüüd
aga oodatakse sind ja mind ka.“
Tüdruk, keda kutsuti Evelineks, täitis oma luba
duse, hakkas iga päev käima pimeda Peetri juures.
Nad jalutasid ja mängisid koos. Varsti hakkas Eveline õppima koos poisiga. Õppetunnid möödusid Peetri
juures nii rõõmsalt ja elavalt. Pime ja ta sõbratar abis
tasid teineteist igas asjas ja sest ajast alates said sõpra
deks eluajaks.
Kevad südames.
J. Kärner.
Õitses kevad, lakkas suvi
õhus, maal ja vees.
Metsas laulis turteltuvi,
jõgi maja ees.
Kaasa helises su hingki:
kuhu pistsid pea,
aina rõõmsalt rõkkas ringi
elu hell ja hea.
Ja sa püüdsid jooksujalu
päevi: haljust puult,
lilli, liblikaid ja kalu,
avarust ja tuult.
Sina suves, suvi — sinus,
kadus kõik kui viiv.
Magama jäid sügisvinus
mets ja rannaliiv.
Aga sulle kaasa andsid
laulu, päikest, vett,
ja sa kogu talve kandsid
põues kevadet.
Lakkama — lõppema; 11
kuuluv haudelind Lõuna-Euroop
vaevaltmärgatav joon, viir.
224
Rbl. 1.20
Vastutav toimetaja E. Päll. Korrektor A. Miller. Tehniline toimetaja H. Treumann. Trükikoja tellimise
№ 3766. MB-26. Ladumisele antud: 4. X 1940. Trükkimisele antud: 12. XII 1940. Trükitähtede arv
trükipoognas: 28,8 tuh. Trükipoognate arv: 7. Autori arvutuspoognate arv: 5,05. Trükiarv: 20000 eksem
plari. Paber: 54X81 cm V32. „Trükikoda Kommunist'1, Tallinn, Pikk tänav 2.
Печатано на эстонской языке. Р. Таба. Хрестоматия по родному языку IV. ГИЗ „Педагогическая
Литература", Таллин. .Типография Коммунист", Таллии, ул. Пики 2.
Vaata
EMAKEELE
LUGEMIK
IV ÕPPEAASTA
IV VIHK
TALL... EMAKEELE
LUGEMIK
IV ÕPPEAASTA
IV VIHK
TALLINN 1941
Ema.
i
Ähmased aknaruudud nutsid varahommikul pisa
raid. Õues sabistas kevadist vihma. Päike ei olnud
veel tõusnud, ja kui ta olekski ju horisondile ker
kinud, siis ta kiired poleks suutnud tungida läbi ras
kete pilvede.
Ema ärkas.
Ta tõusis kähku voodis istuli, kuna hüvak käsi har
jumusest hakkas kobama voodi ees olevalt pingilt
riideid.
„Vist aetakse juba loomi karja,“ sähvatas mõte
unises ajus. „Ja mul Lillik alles lüpsmata." Kuid
käsi, mis juba hoidis riideid, langes lõdvalt tagasi.
Roidunult vajus tööst vaevatud ihu voodisse.
Ema pigistas õhukesed kuivetunud huuled tugevasti
kokku, et tagasi suruda oiet, mis tõusis hingest.
Tume valu tuksles rinnus; valu, mis ei anna rahu kus
kil; valu, millele ema ei oska anda õiget seletust. Ta
pigistas silmad kinni, et uinuda, ehkki teadis, et see
on asjata. Ta kuulis, kuidas tütar tõusis, uniselt hai
gutas ja siis kööki astus.
Varsti kriiksatas maja välis-uks, ja ema tundis
poja raskeid rütmilisi samme, mis mütsusid tumedalt
köögi savisel põrandal.
,,Magab?“ küsis poeg.
„Vist küll!“ vastas tütar.
Ema teadis, et lapsed kõnelesid temast.
Viha, mis eile laste pärast vahutas, muutus täna
tuksuvaks valuks.
Õnnetud lapsed! Ema soovib neile ainult head ja
on nende tuleviku pärast mures.
15 Emakeele lugemik IV
225
Milline ema ei muretseks oma laste eest! Kuid
lapsed ei taha emast aru saada. Lapsed on noored,
elust läbi käimata, ja seepärast ei tea nad, kui raske
on elu. Emal on hirm oma laste pärast. Ta näeb, et
lapsed jooksevad naerdes hukatusse. Ei pane tähe
legi vanainimese hoiatust. Kõik, mis püha, selle tal
lavad jalge alla. Emal on tunne, et ta kaotab lapsed.
Lapsed upuvad kui kärbsed tünni, ja ema ei jaksa
neid päästa.
Ema kuulis, kuidas poeg läks õue, ja teab, et täna
enne õhtut teda ei näe. Varsti läks tütargi välja.
Tuppa oli selgesti kuulda, kuidas lambalauda uks
kääksus hädiselt ja lambad jooksid müdinal kuhugi.
„Kõss, kõss, kus te nüüd!“ kõlas hele hüüd õuest.
Siis ammus Täpik paar korda.
„Läheb karja!" mõtles ema. Kõik on nagu hari
likult, midagi ei näi puuduvat. Varahommikused he
lid on needsamad, mis mõni aeg tagasi, isegi inimesed
on väliselt muutmata. Kuid siis tundub, et neis on
midagi lisandunud, mis puudus varem.
Veel oli kuulda, kuidas tütar valmistas põrsaile
süüa, nüüd on rahu majas.
Ema on jäetud üksi oma mõtetega.
Ta ei tahaks mõtelda, kuid ei saa ju inimene olla
mõteteta. Eilne päev ei unune. Ema tundis, et eilne
oli kiskunud südamest tükikese välja. Pisitilluke auk
jäi — ja see tühi koht teeb valu. Aga neid augukesi
on südames nii palju, et emal on tunne, nagu ei olekski
tal enam südant, vaid ainult tühi koht, mis tuksub ja
valutab, mis alaliselt annab tunda, et midagi puudub.
Justkui hambavalu. Kuskil ei anna rahu.
Eile hommikul oli ema varakult ülal ja talitas
hommikusi toimetusi, aga täna lebab ta veel voodis.
226
Eile hommikul silitas ja lüpsis oma armast lehma
Lillikut, aga täna — kes teab, kus täna Lillik juba on.
Eile sõitis poeg lehma-ostjatega õue, pani oheliku
Lilliku sarvedesse ja ostjad viisid ta ära.
„Traktorivõlga vaja ära maksta,” tähendas poeg.
„Kümme lehma müüdi artelli karjast.”
„Mispärast te just meie Lilliku ära müüte?” küsis
ema.
Poeg naeris.
„Kas see pole ükskõik. Kõik lehmad on meie
omad. Lillikust saime hea hinna ja pealegi hakkab
ta vanaks jääma.”
Ja läksidki Lillikuga. Alles jäi ainult Täpik. Jäi
õnneks ometi seegi.
Pärast Lilliku äraviimist jäi ema lõhkeva südamega
keset õue seisma. Tema Lillik! Oma kasvatatud!
Hobuseid ei olnud ema enam paar nädalat näinud.
Ühel hommikul pani poeg vanale märale rangid kaela
— ja läks temaga ära. Tagasi teda enam ei toonudki.
„Meie brigaadi hobused on kõik Kuru-Juhani hooie
all. Vähem tööd nendega. Tööle minnes mine ja
võta. Pole vaja talusid mööda otsimas käia,” tähen
das poeg õhtul.
Ema jäi selle olukorraga rahule. Hobused on roh
kem meeste asi. Naisterahvale jääb hobune võõraks.
II
Ema ärkas.
Ta oli oma mure-mõtetega uinunud. Kähku riietus
ta ja läks õue. Vihm oli lakanud. Tuul puistas puu
lehtedelt kristallselgeid pärliteri kobedasse mulda.
Pilved jooksid itta.
Sihita hulkus ema õues. Iga sammuga vajus ta
15*
227
rohkem längu. Ilmselt tõmbusid kanavarbad silmade
all sügavamaks. Tuhm vaade hallidest silmadest vii
bis kurvalt õues olevail asjadel. Pikk, kitsas nägu,
kortsus ning kollane, justkui oleks päike sealt imenud
kõik mahlad.
Sihita rännates jõudis ema rajateele. Teele, mis
lahutas kahe talu maad.
Kahe talu? ...
Vaevalt võis neid viletsaid, lagunemas hooneid,
millest ema väljus, nimetada taluks. Vaja ainult tuge
vat tuulepuhangut, ja talust jääks järele ainult natuke
risu ja kopitanud tolmu. Naabertalu hooned aga vää
risid täie õigusega talu nime. Suur elamu, lahedad
loomalaudad, mahukas ait.
Need kaks talu olid tugevate sidemetega seotud.
Kahekesi nad moodustasid terviku. Lahus poleks
kumbki olnud elujõuline. Väiksem talu tarvitas „suu
rema venna“ leiba, mida selle põldudel kasvas roh
kesti. Suurem ei saanud läbi väiksema talu tööjõuta.
Väiksem andis suuremale kogu oma tööjõu, et ise
elada.
Aga siiski oli nende kahe talu vahel kivikõvaks
tallatud rajatee. Rajatee, mis lahutas kahte talu. Piir,
mis alati meenutas, et need kaks talu pole siiski üks.
See piir pidi olema igavene.
Ema sammus rajateel. Ta pilgud rändasid lagedal
väljal. Kui palju tööd, kui palju vaeva on neisse põl
dudesse maetud. Kui palju higi on valatud sinna
kobedasse mulda! Ja see rajatee? Seda teed on ema
tallanud mitukümmend aastat. Seda teed mööda on
igal aastal veerenud koormad kuldkollaseid nisukäharpaid talude õue. Kuid ainult mõni üksik väike
koormake lipsas väiksemasse, lõviosa neelas ikka suu
rem talu. Temal ju suurte salvedega ait... Need
228
nisukoormad ongi selle rajatee kivikõvaks vajutanud.
Isegi pikema vihma ajal jääb see kõvaks kui paas,
sest vesi voolab libedalt pinnalt põllule.
Näe, seal seisab see uhke talu. Talu, mis hiljuti
oli kuulus üle küla.
Talu suurest saunast komberdas välja inimene.
Ema süda läheb kergemaks. Siit leiab ta seltsilise,
kel temaga sarnane saatus. Mariga võib südamevalu
jagada. Neil on ühine valu. Nemad saavad teine
teisest aru.
Nad kohtuvad keset rajateed. Tummalt tunnis
tavad nad teineteist ja tunnevad, et neil on ühine
keel.
„Kas Madisest pole ikka veel midagi kuulda?“ kü
sib viimaks ema.
„Oh ei. Teeb kusagil rasket tööd! Kas ma selleks
neid kasvatasin? Ja miks?"
Pisarad veerevad Mari koltunud põskedelt rajateele.
Jäid herneterakestena teele lamama. Rajatee imes
tas. Need tilgad olid teissugused kui iga-aastased higipisarad. Läilad olid nad.
„Ka minu elu on otsas!"
„Sul on lapsed kodus!"
„Jah, kodus, kuid meie ei saa üksteisest aru. Ja
see on niisama hea, kui oleksid nad kadunud."
„Sul on ometi oma toahütt. — Varandus!"
„Minu varandus! Kõik on kolhoosi päralt. Mis
elu see enam on?... Poeg jandab traktoriga, tütar
käib võõraid lehmi lüpsmas. Näha saan neid ainult
öösiti. Minu armsa Lilliku müüsid ära. ööd ja päevad
teevad tööd. Kellele? Ei tea. Ja ise on nad sellega
rahul, rõõmsad pealegi. Räägivad, et nii peabki nüüd
sel ajal olema. Ei mina neist noortest aru saa. Mida
229
nad tahavad või mida nad teevad. Hirm on nende eest.
Mina olen vana, poen varsti mulla alla, aga nemad on
noored. Mis saab neist? “
Seal seisavad keset tärkavat elu need kaks kändu,
kaks olendit, kes elavad, muretsevad, kurvastavad,
kuid siiski elust aru ei saa. Seisavad ning lähevad siis
igaüks oma poole...
Ema oli hakanud uut eesmärki otsima.
Ta haaras piibli kätte, lõi lahti ja asus lugema.
Kuid millalgi ei olnud piibel teda päriselt rahuldanud,
seda. vähem nüüd. Piibel lubas hauatagust head elu,
kuid ema tahtis elada maa peal.
Juba aastaid ei uskunud ema enam jumalat, vaid
kuulas meeleldi poja usuvastaseid seletusi. Piibel ei
rahuldanud tedagi. Usk oli jäädavalt surnud.
III
Oli haruldaselt soe kevad.
Enamik küla talunikke kündis ja külvas ühiselt.
Ühiselt ehitasid nad uut talu — ühistalu. Alusmüür
tehti tugev, et ehitus ei hakkaks kõikuma. Hoolega
valiti kive, mida paigutada müüri. Päev-päevalt kõvenes, tugevnes ühistalu. Ilusate ilmade ja eduka töö
tõttu oli ka ühistalulaste meeleolu rõõmus ning terve.
Ainult ema nukker meel ei muutunud. Ema jäi võõ
raks omaste hulgas. Ta ei saanud aru, mille üle ini
mesed rõõmutsesid. Ei saanud aru, mik^ tütre ja
poja suus helisesid rõõmulaulud. Ema ainus rõõm olid
— loomad. Need olid veel tema omad. Neid söötis
ta ja jootis. Nendega vestis ta pikki jutte, kui igav
hakkas. Nendega jagas ta oma rõõme ja kurbusi.
Ainus inimene, keda ta usaldas, oli naabertalu
perenaine Mari. Tema ja ema vahel olid sidemed,
230
mis punutud lapsepõlves. Ehkki vahel need pisut nõr
genesid, ähvardasid isegi katkeda, eriti noil juhtumeil,
kui ema rühkis põllul tööd ja Mari vaatas pealt. Siiski
nüüd, kus mõlemal oli ühine mure, muutusid sidemed
kahekordseks.
Kuid ema tundis, et ta on siiski üksinda. Temas
tekkis tung inimeste järele. Tung töö järele. Ta ei
osanud elada tööta. Esimene kevad ema elus, millal
ta ei tööta põllul. Emal on tunne, et ta on ülearune.
Inimene, keda pole kellelegi vaja. Eriti viimasel ajal,
kus lapsed külvitööde tõttu ei söönud enam kodus,
vaid naabertalus avatud ühissööklas.
„Nüüd vabastame sind väheseks ajaks pottidest ja
pannidest. Kuni külvitööde lõpuni ära meile enam
süüa keeda. Kui tahad, hakka ka meiega ühislauas
söömas käima. Sul on ju lähedal käia,“ seletasid
lapsed.
Emal oli valus seda kuulda. Isegi kodune söök,
mida tema keedab, ei kõlba lastele. Ja ometi seni oli
see hea olnud.
Väsinult tulid lapsed koju magama. Poeg — must
ja õline — kuid rõõmus naer mänglemas huultel. Nad
olid endaga rahul nagu inimesed, kes on saanud mingi
kalli asja, mida nad eluaja on püüdnud.
„Noh, emake, millal sina siis meie hulka tuled?
Kaua sa tahad kodus istuda? Tule korrakski vaatama
meie tööd ja elu! Usume, see hakkab sulle meeldima
kõnelesid lapsed sageli.
Ema tundis, et lapsed on tõesti midagi ilusat leid
nud, mis neid rõõmustab. Kuid kas see ka teda rõõ
mustab?
Ema pani tähele, et lapsed on tema pärast tõsiselt
mures, kuigi nad seda temale ei taha näidata. Kord
kuulis ta, kui lapsed temast kõnelesid:
!4
231
„Vaene ema! See vist murrab ta tervise. Valus
on näha, et emal on raske. Saaks ta endast võitu,
saaks ta aru, et Lilliku kaotusega võitis ta terve karja
igasuguseid Lillikuid.“
Ja ema, päevad läbi olles üksinda, mõtles ja mõt
les, kuid mingisuguse otsuseni ei jõudnud. Vahel nagu
paistis midagi heledamat läbi murepilvede, kuid see
hävis enne, kui ema jõudis seda lähemalt uurida.
Ema ei osanud kujutellagi ennast tegurina ühiskonnas.
„Täna asume oma põldude kallale. Tule vaata,
kuidas raudruun atra veab,“ tähendas poeg hommikul
emale
„Oma põllud,“ naeris tütar, „millised põllud seal siis
omad ei ole?“
„Kõik on omad, kuid täna künnan neid põlde, mida
igal aastal olen kündnud. Põllud, mis millalgi ikka
olid omad ega olnud ka omad.
IV
Hommikust peaaegu lõunani vahtis ema traktorit
ja kuulas selle ühetoonilist töölaulu. Mustmuld, jär
jest neelates rohelist, paisus laiaks. Jõudis piirini.
Hakkas hammustama kivikõva rajateed.
Ema ei läbenud istuda kodus. Ärevus täitis rinda.
Kas jaksab raudruun rajatee üles künda? Kas hä
vitab terastäkk piirid? Seda tahtis ta näha.
Ema ruttas põllule.
Ega ta vist jaksa teed üles künda. Seda on talla
tud kolmkümmend aastat. See pidi olema igavene.
Kas tõesti on rajateel lõpp?
#
Ema nähes viibutas poeg rõõmsalt määrdmud
mütsilotti ja andis „ruunale kannuseid .
Ema värises.
232
Künnab!... Künnab!...
Igivana tee kerkis, pööras end ümber ja jäi mättaina lebama.
Künnab ... Jaksab ...
Raudruuna võit!
Tugevamini ainult uriseb traktor. See on võiduhõise!...
Rajatee andis järele. Piir hävis. Juba ahmivad
läikivad sahad endist naabri pehmet põldu.
Ema valdab tundmus, imelik tundmus. Ei saa
aru, kas see on valu või rõõm. Kuid silmis helgib
rõõmsam pilk. Nüüd on need talude põllud ühte kün
tud. Kadunud on piirid!
Poeg peatas traktori.
Ema läks ligemalt imelooma vaatama. Aukartu
sega silmitses ta jõulist hiiglast.
Poeg luges ema pilkudest midagi, mis seal varem
puudus.
„Ema, sa nutsid oma Lilliku järele. Näe, siin on
su Lillik. Vaata neid põlde — mustavaid põlde. Kus
on piirid ja rajad? Sa ei näe neid. Neid ei ole
enam. Seda tegi sinu Lillik. Kelle omad on need
põllud? Sinu omad. Minu — meie kõigi, kes higista
vad põldudel. Vaata seda loomakarja. See looma
kari on meie oma. Need on sinu Lillikud, Tähikud^
Päitsikud. Miks kurvastada! Sa ei ole midagi kao
tanud. Mäletad, kuidas siin põllul higi valasid, lehmi
lüpsid, ja siis ei olnud nad sinu omad. Aga nüüd? ...
Eh, ema ... Meie oleme rõõmsad. Töötame...“
Ema vahib ja vahib, nagu näeks ta esimest korda
neid põlde, loomakarja. Pale selgib. Selg sirgeneb.
Ta tahab pojale midagi ütelda, kuid ei suuda, ainult
silitab traktori teraskülgi, hellalt, nagu see osaks sai
ainult Lillikule.
233
Poeg naeratas. Käeliigutus, ja traktor läks võim
salt mättaid kummuli pöörama.
Ema ei mallanud põllult lahkuda. Kerge on istuda
vastküntud põllul ja tunda värske mulla lõhna.
V
Põllule tuli veel keegi. Keegi, kes varem põllul
käia ei armastanud. Naabri Mari.
„Tere! Üles kündis?“
„Kündis, sel juba jõudu on.“
„Küll ma palusin jumalat, et ta ometi puruneks
„Kes
„Eks see trahtur.**
Emale nagu torkas midagi.
„Ei aita sind jumal. Palu kuitahes palju. Traktur on sinu jumalast vägevam. Üles kündis!**
„Või nii, rõõmutsed? Kelle põldu ta künnab? Minu
põldu. Saad aru, see on minu põld. Häbene, ise vana
inimene, ja rõõmutsed teise inimese õnnetuse üle!“
Ema vahtis imestunult küürus eite. Küsimus keer
les ajus. Kes on see inimene? Mida otsib, mida tahab
see võõras eit? Mis on temal selle põlluga tegemist?
„Sinu põld? See ei ole sinu põld! See on meie
maa, meie traktur ... meie ... meie ...“
„Nojah, sinu poeg künnab. Sinu maa ... Rööv
lid! Minu leiba olete eluaja söönud. Nälga oleksite
surnud, kui mina poleks teid aidanud! Nüüd nemad
peremehed! Künnavad, krantsid...!“
Ema tundis, et see inimene on talle võõraks jää
nud. Ta tundis, et sellega ei olnud ega ole tal ka täna
ühiskeelt. Emas tõusis viha selle võõra inimese vastu.
„Valetad! Mina toitsin sind. Kes kündis igal aas
tal sinu põllud? Mina ja minu lapsed. Kes niitis?
.'1
?*4
234
Mina. Kes lüpsis lehmad? Mina. Kes täitis sinu
salved? Mina oma lastega. Meie korjasime sulle
varandust. Mis tegid sina tol ajal, kui meie higistasime sinu põllul? Magasite mõlemad mehega oma
toas. See on minu maa, minu higiga väetatud põld.
Oma tervise olen andnud sellele põllule. Missugused
õigused on sinul nende põldude üle? Sul ei ole neid.
Piirid olid sinu õigused. Piirid olid kõvad ja kindlad.
Hästi teadsid, mis oli sinu oma. Aga vaata, piire ei
ole enam. Piirid on kadunud. Kes hävitas piirid?
Traktur! Tema vastu sa ei jõua. Traktur hävitas
piirid, tema hävitab ka sinu...“
Köhahoog katkestas ema kõnevoolu.
Ehmunult vahtis Mari traktorit, nagu näeks ta
surma. Siis langes ta pilk oma endise teenija peale.
Viha pani ta hambaid kiristama. Tundis, et teenija
on temast tugevam. Ta tõstis kepi, et sellega karis
tada sõnakuulmatut orja.
„Sa tahad mind lüüa? Löö, see sind siiski ei päästa.
Löö, löö need hallid juuksed veripunaseks!“
Mari tõstis kepi, kuid käsi oli vana, ei tabanud
märki, vaid kepp langes löödava õlale.
Piiritu põlgusega vahtisid vastased teineteist.
Mõlemad valmis kallaletormamiseks.
Pinevat vaikust häiris ainult tugevnev traktori
mürin.
See mürin kohutas Marit. Kiiresti, keppi vihaselt
vastu maad tagudes, läks ta põllult. Ah, kuidas ta
seda orja vihkas!
Ka ema läks põllult ära. Kibe joon õhukesil,
kokkusurutud huulil, astus ta kodu poole.
Kuid kodus ei leidnud ta rahu. Tühjus haigutas
vastu igalt poolt. Ta nägi naabertalu, kuhu inimesed
ruttasid lõunale. Ema teadis, et ta lapsed on nendega.
235
Neid inimesi vahtides tundis ema korraga tungi olla
ka nende hulgas. Kõik need inimesed oleksid nagu
tema pojad ja tütred. Emal tuksatas midagi rinnus.
Ta tundis, et tühjuse asemel tuksub jällegi süda.
Armidega kaetud, kuid terve süda. Mina pean ka seal
olema, tuksus süda. Nende inimeste hulgas on minu
kodu. Ema pale läks siledamaks.
Ema läks. Läks sinna, kus valgete laudade taga
sõid töölised lõunat. Ema nägi, kuidas imestanud
inimesed unustasid söömise. Poja naeratavailt huulilt
luges ta lõpmatut meelehead, hääletut küsimust:
„Tulid? “
Artell — lepingul põhinev töötava rahva ühing; mal
dama— raatsima, söandama; ühistalu — kolhoos; söökla
söögimaja.
üks suu.
Juhan Liiv.
Üks suu
nii vana kui mullake,
ja mõtteis nägu —
nii vagune.
Ja mõtteis nägu,
nii aus ta;
nii vaikne, valul ja sõnata.
Nii aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kullane.
See on mu ema, *
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake.
236
Peipsi.
i
Tore on Peipsil ilusal juulipäeval, kui seisab päike
pilvita taevas, puhub hingtasa lõunatuul ja põuavina
sinendab kauguses. Nagu hiiglapeegel seisab siis tema
pind ja mõni kauge lodjapuri paistab nagu valge
monument peeglisel pinnal. Sulpsatab kala kõrges
pilliroos ja must kalapaat libiseb nagu sulahõbedas.
Tore on Peipsil põuasel juulipäeval, kui veerevad
tema lained kerge tuule kihutusel lõunast põhja poole,
mõnel turjad üsna valged.
Siis meelitab ta päevases palavuses sind oma sülle,
kõvale kruusasele põhjale, sooja paitavasse vette, kus
kerge laine sind kannab pehmelt-pehmelt nagu õrn
ema oma armast last. Ja eemalt tulev valge lainehari
haarab sind kaissu, mässib oma pehmesse sinihalli
rüppe, kannab edasi. Tuled kaldale, püherdad puhtas
rannaliivas ning jälle ahvatleb sind tasa sulisev kerge
laine oma karastava, kosutava veega.
Aga kuri ja pahur on Peipsi sügistuultee. Siis vee
revad tema lained ähvardavalt, pursates kaldal ja
rannakividel kõrgele valget jääkülma vahtu, lõhkudes
armutult maha, mis on kuidagi nõrgem. Võtavad,
hammustavad rannamaid tükk tüki järel, neelavad
väsimatult kõva, kindlat maad, tihti ühes kaldal asetse
vate kalurionnidega.
Häda lotjadele, kui nad on sügistormis lagedal.
Häda julgele kalurile, kes söandab siis sõita üle kitsamagi lahe; ainult need, kes on kasvanud ja karastunud
tema tujukuses ja tunnevad teda hästi, julgevad sõita
üle tema pinna.
Tormistel siigis-öödel kostab tema tume kohin
kolme kilomeetri taha.
237
Peipsi — see on rannarahvale parimaks ühendus
teeks välise maailmaga kui ka omavahel, nii suvel kui
talvel. Eriti suvel pääseb rannarahvas liikvele ainult
veeteed, sest väikesed sooteed on põhjatud. Ja tal
velgi on nii mõnus võtta siht üle Peipsi jää, ükskõik
mis suunas. Ainult ettevaatust on talvelgi tarvis, et
mitte sõita ,,porongasse“, jäälõhesse, mis on mõnikord
enam kui paar meetrit lai.
II
Tuhandeid rannaelanikke toidab Peipsi kalapüük ja
seda harrastavad kevadel ka need rannaelanikest, kes
ei ole just elukutselt kalurid.
Mõrrad asetab kevadel Peipsi pilliroogu peaaegu
iga talumees, kes muidu rannal harib oma põldu. Tu
leb vahvaid purikaid, toredaid särgi, ja maikuus, too
minga õitseajal, latikaid, rammusaid ja laiu nagu
labidaid. Pole see õige talunik Peipsi rannamail, kel
ei leidu aasta ümber aidalaes rippumas kuivatatud
latikaid, nii nagu vaesel mehel on vihtu. Ja tõesti,
peipsimehel pole paremat kui see säärane pruun-punane
latikas.
Niipea kui pääsevad jooksma ojaveed ja vabane
vad jääkattest järve suubuvad heinamaakraavid, uju
vad ojakestesse küdevad purikad juba siis, kui Peipsi
ise on veel jääs ja natuke lahti kaldaserv. Tulevad
salkadena, tungivad isegi väiksemasse veerenni, nii
kaugele kui vähegi võimalik ujuda.
Hiljem, kui Peipsi heidab jääkatte täielikult, algab
särjepüük mõrdadega pilliroost. Vara, koidu ajal tuieb
siis tõusta ja järve randa rutata.
Aga kui naeratab juba maikuu päike, on lehis kõr
ged kased metsas, kajab hommikuti jõuline lindude
238
laul ning õitsema lööb lõhnav toomingas — siis min
nakse latikapüügile.
Vaikseil, soojadel öödel tõttab taludest latika
püügile vana ja noor, ka naised ja lapsed. Sest siis
tuleb latikas randa, tihti äkki, tuleb tihedate par
vedena ja valib endale kudemiskohaks madala lahe,
luhaserva, kus on mõnikord ainult pool jalga vett.
Tuleb suure laksutamise ja müraga, möllab ja suiistab.
Õhtuhämaras tõmmatakse siis hõredad suuresilmalised võrgud pilliroo taha, tasa ja ilma kolinata. Isegi
kõnelemine on keelatud, sest iga vähem kui hääl võib
kala hirmutada. Ja tõesti, niipea kui kolksatab mõla
vastu paadiserva või sünnib muidu ettevaatamatut ko
linat, on küdev latikas silmapilk kadunud.
Latikapüügile sõidetakse harilikult õhtu eel, vali
takse lahekäär, kus latikate kudemist on loota, las
takse võrgud tasakesi vette ja asutakse ise kalamajakesse ootama. Neid küünitaolisi onne leidub paremail
püügikohtadel, ja seal elatakse kala ootel tihti lõbu
sat elu. Koidu tulekul algab võrkude tühjendamine.
On suurepärane ja lõbus töö, sest hea saagi puhul kubi
sevad võrgud suurist toredaist latikaist, kes seisavad
hõredas võrgus peaaegu liikumatult paigal. Lõbusas
tujus ja lauldes läheb sõudmine üle lahe tagasi maandumisranda.
Kui on püüdjaid mitmest perest, jaotatakse kalad
hunnikute ja suuruse järgi ühesuurusteks osadeks ning
igaüks muretseb selle eest, kuidas oma osa koju saada.
Kodus röögitakse kalad puhtaks, lahatakse lapiti poo
leks, nii et üks pool teisega ühendusse jääb, soolatakse
kõvasti ja riputatakse siis välja õhu kätte õrrele
kuivama. Seal kuivab soolatud kala kõvaks kui luu,
ning tuul ja päike mõjuvad niipalju, et täitsa kuiva
239
nud kala võib keetmatult süüa. Kuivale pööningule
või aidalakka riputatakse nad siis nagu vihad ja mää
ramatu aja seisab pruunpunane kala maitsev ja hea.
Kevadisel kalapüügi hooajal koeb pisut kaugemal
kaldast väike tindikala. Tihedalt ja paksult tuleb
tindikala, vallutab järvevee tihti mitme kilomeetri pik
kuselt, hoidudes võrdlemisi kitsa ribana piki kallast.
Tulevad siis tindipüüdjad ja viskavad oma määratu
suured tihedad võrgud vette: sadade puudade viisi
toob üksainus noodatäis lõhnavat tindikala, ning uued
sajad puudad tulevad järgmistest noodatäitest.
Lahatakse — lõigatakse lõhki; monument — sammas,
ausammas; purikas — haug; suubuvad — voolavad; söan
dab — julgeb.
Metsapõlemine.
i
Oli imeilus kevadine ilm. Soe tuul lennutas juba
mitmendat päeva lumivalgeid pilvi mööda helesinist
taevast. Maad ja metsad olid kuivad nagu suvise põua
ajal. Metsavaht Kirep käis kodu olles mitu korda
päeva jooksul lähedalt mäenukilt vaatamas, kas ehk
kuskilt ei paista metsapõlemise suitsu. Paaril korral
ronis ta isegi vana jändriku kuuse otsa, mis kasvas
mäenukil, et veel kaugemale näha. Aga tänini polnud
talle midagi kahtlast silma hakanud.
Kuid siis juhtus nõnda, et parajasti sel ajal, kui
Kirep ise heitis lõunauinakute, tema kuue-seitsmene
poeg Ats arvas olevat kohase aja omakorda minna
mäenukile. Poiss läks esiti mööda lepiku äärt ja pöör
dus siis mäele vana kuuse juurde. Aga oli ta kord
seal, siis ei võinud ta kuidagi muidu, kui pidi ka
240
kuuse otsa ronima. Ometi Ats ei saanud täna nii kõr
gele, sest juba pooles kuuses torkas talle silma suur
,,suitsutomu“, mis oli nii ligidal, et pidi tingimata
tõusma nende metsast. Atsi arvates ei põlenud mi
dagi muud kui nende Soonesalu, kus kasvab enamasti
noor tihe männik, mõnes kohas ka noori kuuski ja laiu
kadakaid.
Nähes suitsu nii lähedal, Ats tuli kribinal puu ot
sast maha ja jooksis, nii ruttu kui jalad võtsid, kodu
poole. Ülepeakaela ta tormas mööda redelit laka
äärele ja karjus kõigest kõrist:
„Isa! Isa, ae! Soonesalust tõuseb paksu tomu!“
,,Mmh!“ vastas isa läbi une.
„Isa, tõuse ruttu üles, mets põleb!“ karjus poiss,
tõustes redelil ühe pulga kõrgemale, nii et pea ulatus
juba lakaotsa.
„Mis sa ütlesid?“ küsis isa nüüd.
„Mets põleb, tõuse üles,“ vastas poiss.
Nüüd isa taipas, kargas jalule, ronis alla ja tõttas
omakorda kuuse otsa suitsu vaatama. Sealt tuli ta
hirmsa ajuga alla ja ruttas toa juurde, kust ratta võttis
ja sellel kihutas tulekustutajaid kokku ajama.
Isa kihutas rattaga ühest perest teise ja kutsus ini
mesi tuld kustutama. Aga leidus ka neid, kes olid ise
suitsu tähele pannud ja õnnetusekoha poole rutanud,
nii et metsavaht leidis nad juba sealt eest, kui ta rat
taga pärale jõudis, nahk seljas märg.
II
Tuli oli juba üsna laia maa-ala oma võimusesse võt
nud, ainult õnneks puhus tuul metsa poolt raba poole,
nii et kui tulele enne ei suudetud piiri panna, siis
märja raba ääres pidi ta ise kustuma. Nõnda siis
asusidki inimesed kõigepealt seda tuleviiru kustutama,
16 Emakeele lugemik IV
241
mis tükkis vastutuult suure metsa poole, kuna allatuule ruttavale leegile jäeti tee täiesti vabaks. Alles
siis, kui suure metsa külg oli tulest puhastatud, läks
osa inimesi raba äärde tulele vastu. Oli ju karta, et
tulelondid võivad tuules lennata üle madala soone, mis
piirab Soonesalu, ja kõrge raba põlema süüdata. Sel
juhul oleks üldse väga raske piiri panna ja ükski ei
teaks õieti, kus tuli oma hävitusega peatuma jääks.
Aga raske oli ka tuule all tule järele valvata, sest
suits oli lämmatavalt paks ja kibe. Pealegi oli ta täis
• elavaid sädemeid ja lendavat tahma. Ometi ei hoolitud
sellest, vaid käidi suitsu sees rabaserva vaatamas, et
see tuld ei võtaks. Lõpuks suudeti isegi Soonesalu
tipus salgake noort ilusat männikut tule käest päästa.
Aga õhtul, kui inimesed hakkasid koju minema, olid
nad välimuselt hullemad kui rehelised. Nii mõnelgi
oli siin-seal kehal tulehaavu ja nii mõnegi kehakatted
olid kannatanud.
Metsavaht Kirep jäi üksinda põlenud maa juurde
valvama, kas ehk kuskil hingitseb veel salajane tuluke,
mis võib tuule käes muutuda lausa leegiks. Kuuseoks
käes, kõndis ta mööda põlenud maa äärt, sopsides ühte
või teist paika või tallates jalgadega siin-seal, kus tõusis
samblast suitsu. Pärast läks ta kõndima mööda mus
taks muutunud maapinda, et silmitseda lähemalt, mis
on sündinud noorte puudega. Kirep teab, et nende all
kasvab enamasti igal pool kõrge sammal, paks kanar
bik, mustika- ja pohlavarred. Nüüd on järele jäänud
ainult paljas maa, sest tuli oli teinud kuivas roisus
puhta töö. Mustaks olid muutunud mändide tüvedki
ja vaevalt pääsis neist mõni eluga, ehk olgu siis mõni
vanem puu oma paksema tüvekoorega.
Metsavaht vaatles mände, nagu oleksid nad elavad
olendid, ainult et nad ei saa liikuda. Suurem osa
242
põlenud metsa oli tema silma all istutatud ja taimed
olid tema enda kasvatatud. Seega olid need peaaegu
tema oma lapsed, kes hukkusid selle ilusa kevadise
ilmaga kõrvetavas leegis. Siin oli osa tema elutööst.
Aasta aasta kõrval oli ta kasvatanud taimi ja neid kevaditi istutanud. Ikka rauaga sügav auk maa sisse,
taime pikk peenike hing õrnake juur sinna sisse ja siis
auk uuesti kinni matsida, et ei pääseks tuul ega
päike oma kuivusega maapõhja juurte kallale. Siiski
kuivasid mõned puukesed, ja siis pandi nende asemele
uued, et mets oleks täielik, et ridadel poleks mulku
sees.
Ja nüüd! Nüüd on kõik läinud, mõne tunniga hävi
tatud. Kui oleksid puud tules põlenud, siis oleks veelgi
kergem, aga ei — nad seisavad kõik alles oma jalal,
väiksematel okkad juba kõrbenud, suuremail alles hal
jad. Kuid homme, ülehomme tõmbuvad ehk needki
pruuniks ja jäävad nõnda seisma ühes väikestega.
Selliste mõtetega kõndis Kirep mööda põlenud maad
mustunud noorte tüvede vahel. Ilm kiskus juba vide
vikule, aga Kirep ei saanud tulemaalt ikkagi veel mi
nema. Ja kuigi ta viimaks seadis sammud kodu poole,
jäi ta veel mitu korda seisatama, et tagasi vaadata.
Roisk — metsaalune praht; sops ima — peksma; tomu
— suits, tolm.
Suvi.
E. Nukk.
Täis niidud, aasad kullakollast päikest
ja lilligi — vaid harva, harva äikest
ning vihma suvesoojus kaasa tõi.
Nüüd laanekurust kostab linde kära
ja ainult öiti kustub kuldne sära
puuladvult, kuhu päike elu lõi.
243
Elu ja ilu kutsub meid õue.
Lilli, liblikaid, siniseid, valgeid,
särasilmi ja punapalgeid,
nähes, et rõõm poeb vägisi põue.
Suvine päike hõõgub kui tuli,
suvine ilu vaid teile ju tuli —
„
maasikaid kannavad kraavikaldad.
Küpsed ja maitsevad — võta ja .nopi,
metsadest mustikaid suhu topi,
kuidas siis tuppa jääda veel maldad,
kõikjal kui soojus ja päikesesära,
laste kilked ja jooksukära!...
Laanekuru — metsatee, ka lagedam koht metsas, laanes;
Karjas olles.
Sest ajast saadik, kui Andres tööle pandi, hakkas
Indrekul karjas hea põli; kadus nääklemine, kiuslemine ja riid. Kevadel vee ja mudaga, kui loomadel
polnud soos muud söögiks võtta kui aga mustapead
mätastel, ja kui kaske ilmus esimene õrn lehestik, oli
Indrek metsas ihuüksi, sest Ants hoidis põllul sigu ja
lambaid. Alles hiljem tuli ta ühes vasikate ja lammas
tega veiste juurde sohu.
Nüüd algas poistel lausa pidu. Põõsad olid juba
tihedaks ja läbipaistmatuks muutunud. Loomi ulatus
nende vahel nägema ainult mõnekümne sammu taha,
ehk olgu siis, et kuhugi männi otsa ronida, kust pisut
kaugemale paistis. Lambad kadusid mätaste taha.
Siin-seal välgatas mõni must või valge. Kui poleks
veistel kelli ja krappe ning lammastel kuljuseid kae
las, siis oleks võinud peaaegu arvata, et soos ei olegi
kedagi muud kui aga poisid, kes kiiguvad laialadvalistel mändidel või mõne tuiakama kase harude vahel,
244
puhuvad pasunat, mängivad sõrmilist, huilgavad ja
hõiskavad, nii et õhtu eeli vastu kajavad kauged saared
keset mõõtmatut sood.
On tuttav iga metsatukk, iga lagedam lapp, iga suu
rem puu, iga küngas, iga mätas, sest ikka on kuskil mi
dagi tehtud, midagi nähtud, mis annab paigale erilise
tähtsuse. Ja kui mõni paik muidu meelde ei taha
jääda, siis keeratakse mõne väiksema kase latva või suu
rema kase oksa tuust. Leiduvad mõnes kohas tuustireadki, mis kuhugi viivad, kuhugi juhatavad: mõne
linnu-, maamesilase- või erilasepesa juurde.
Tuntakse iga lindu, iga looma tema häälest, tea
takse, mis tähendab see või teine häälitsemisviis. Mõis
tetakse iga linnu lennust, kes mätaste vahelt loomade
või poiste eneste eest tõuseb, kas ta tõusis pesalt,
poegade juurest, kes endid rohtu ja samblasse peitnud,
või lihtsalt niisama muidu. Iga linnu häälest aima
takse tema saladus, tema kavatsus.
Ei ole suuremat lõbu kui proovida, kas linnu mõt
teid on õieti loetud või — kas lind on tõtt kõnelnud, kui
ta siuksub teatud viisil puuoksal: tahab ta pesale hau
duma minna, on tal alles väikesed pojad pesas või on
need juba sealt välja lennanud? Poisid istuvad kuhugi
põõsa varju ja tükil ajal ei lausuta ainustki sõna, ei
liigutata ainustki liiget. Nõnda võtab häälitseja lin
nuke varsti julgust ja ilmutab oma saladuse, lennates
pessa või poja juurde. Kõige avameelsem on väike
hall pöialpoiss. Kui tal juba pojad pesas, karjub ta
hommikust õhtuni mööda puuoksi keksides üü-ütt,
üü-ütt ja otsib ussikesi, et neid poegadele viia. Nende
pesi on poistel kogu soo täis ja mõnikord võistlevad
nad, kumb leiab neid rohkem.
On veel võrratu lõbu mööda kraavi suvel, kui vesi
vähemaks jääb, väikesi havisid taga ajada ja neile sil245
must kaela vedada, et siis veest välja visata. Jumal
hoidku, kui haug on juba poolenaelane või veel kop
sakam! Siis kipub otseteed hing rindu kinni jääma,
kui Indrek talle tasa, tasa ligi hiilib ja silmuse väikese
ridva otsas tema poole sirutab. Käed värisevad, süda
peksab ja jalgu hakkab imelik nõrkus kinni. Aga
enamasti on ikka nõnda, et haug vilksab enne minema,
kui poiss talle silmuse lõpuste taha saab vedada. Vae
valt jõuab silmus ninaotsa alla, kui on järele jäänud
ainult mudane vesi, mis tõendab, et siin ikkagi kala
kord oli.
„Kaval, kurivaim!" kirub Indrek saladuslikult Ant
sule, kes aupaklikus kauguses vahtides oma kaela
sirutab.
„Hirmus kaval, sinder," kiidab Ants ja küsib siis:
„Kas kala looma ka kardab?"
„Ei karda," arvab Indrek.
„Miks ta looma ei karda?" pärib Ants.
„Mis ta temast kardab, ega siis loom inime ole,"
seletab Indrek.
„Aga miks ta siis inimest kardab?" painab Ants
edasi.
„Küll oled sa rumal," ütleb Indrek nüüd. „Inimesel
on ju ritv ja silmus, loomal põle käsigi, ainult saba
taga."
„Saba siis kala ei karda, kardab ainult silmust ja
ritva?"
„Ära sega," käsib Indrek. „Ole vagane, näe, juba
seisab teine jällegi, poolest saadik tõrvaka all, nina
paistab, suur ..
Uuesti algab silmuse kaelaajamine ja see kestab
seni, kui õnnestub havi välja visata, mis on sagedasti
nagu tubli kotinõel.
„Kus ta mehe käest pääseb!" suurustab püüdja nüüd.
246
Kui nõnda mitmel-setmel korral havi ees põksuva
südamega ja nõrkevate ihuliikmetega seistud, siis val
dab viimaks imeline roidus keha. Ei tahaks muud kui
mättale istuda ja suikuda. Kõige parem oleks mätaste
vahele sinikavarte keskele maha heita ja päikesepaistel
roidunud liikmeid välja sirutada, aga seda ei või, sest
nõnda uinud enne magama, kui ise märkadki. Teada
saad sellest alles siis, kui uuesti virgud ja loomade kelli
hakkad kuulatama. Aga neid pole enam kuskil, nemad
helisevad juba kraavikaldal, kasevõsudes või jõe ääres
heinamaal, mis on ühesuguselt suur eksitus oma ameti
kohuste vastu.
Havisid võib kevadel püüda ka jõe ääres, kui on
peaaegu kogu heinamaa päikese soojendatud vett täis,
nii et solista kas poolest säärest või ka üle põlve sees.
Siin süstavad havid nooltena ühest kohast teise ja ikka
ninapidi samblasse, kust neid võib kinni võtta, kui on
oskaja käsi ja silm. Aga ometi pole see midagi selle
vastu, kui võid võtta õnge, millel kork küljes ja kõik
ning visata lausa jõkke kupulehtede vahele, kus uidavad punasilmalised särjed ja tumevöödilised ahvenad.
Kui Indrek korki vahtides näeb, et kala nokib, siis
on tal tundmus, nagu nokiks keegi tema oma südant
rinnus — valusasti ja valusasti, aga nõnda, et on ütle
mata hea ja tahaks seda kannatada päevad ja ööd.
Mõnikord, kui Ants jääb kraavide vahele loomi tõr
juma, et need jõe äärde ei pääseks, ja kui Indrek tundi
kaks kupulehtede vahel õngekorki vahib, valutab tal
süda veel kaua aega pärast seda, valutab ööselgi, nii
et magusa valu pärast ei saa õieti magada. Aina tun
ned, nagu nokiks mõni särg või ahven õnge kallal ja
Õngekork omakorda sinu südame nurga kallal.
Antsul on hirmus igav üksinda loomi tõrjuda, nii
igav, et isegi Muska tema juurest plehku pistab jõe
247
äärde. Seal on nii huvitav paterdada ja solistada ning
isegi läbi jõe ujuda, et vaadata, kuidas elatakse teisel
kaldal kõrges rohus. Peaaegu nutusel häälel hüüab
Ants jõe poole:
„Indrek, tule ära! Ega nad täna änam hakka!“
Aga Indrek vastab ikka:
„Oota veel natuke, varsti tõmman ta, sindri, välja!“
Ja ta seab õnge otsas ussi ning sülitab sellele peale,
nagu Matu õpetanud, solistab ridvaotsaga vett ja vis
kab siis jällegi ühe looma katseks sisse. Aga kui Ants
karjub ikka sagedamini ja kui ta lõpuks muud ei teegi,
vaid aina karjub, tundes end kõige viletsama olevusena
maailmas, siis viimaks ei jää Indrekul muud nõu, kui
peab jõe äärest ära tulema.
„Just pidi teine võtma, aga sina ei läbe ju oodata
ütleb ta Antsule.
„Ma ütlen emale, kui sa veel lähed ähvardab
Ants.
„Mis sa siis sellepärast kohe emale räägib Indrek
lepitavalt. „Tahad, mine sina homme, kui ilus ilm
juhtub
„Sinu õngega või küsib Ants ja jätab endise kaeb
liku tooni.
„Sul omal ei ole ju vastab Indrek.
„Ja sina jääd seia loomade ette pärib Ants edasi.
„Mina ise jään loomade ette vastab Indrek.
„Siis ma küll emale ei ütle kinnitab nüüd Ants.
Aga järgmisel hommikul on Indrekul kümme ette
käänet, miks täna ikkagi tema peab õngitsema minema,
mitte aga Ants, kes lõpuks jällegi sellega lepib, et ta
loomi jääb tõrjuma. Ainult ühest tingimusest peab ta
veel kinni: täna ei tohi Indrek enam nii kauaks jääda,
mida see ka lubab, ilma et ta oma lubamist suudaks
pidada. Alles mitme päeva pärast jõutakse sinnamaale,
/4
,44
,44
.44
?44
,44
?44
,44
,44
248
et Ants enam mingi hinna eest loomade juurde ei jää.
Teda ei rahulda enam muud kui aga õngitsemine. Nüüd
muidugi pole Indrekul enam parata, vaid ta peab alla
heitma. Aga Antsule nähtavasti ei pakugi õngitsemine
nii suurt lõbu kui Indrekule, sest tunni poolteise pä
rast tuleb ta peaaegu pettunud näoga jõelt ja ütleb
siunates:
„Ei hakka teised, sindred, näkivad muidu niisama.
Viidika-saadanad teevad ju õngeotsa enne paljaks, kui
ta põhja saab.“
„Sa ei oska püüda, see on see asi,“ vastab Indrek
elutargalt ja tuletab seda ahvenat või särge meelde,
kelle ta paar nädalat tagasi välja tõmbas. „Õngitse
mine on suur kunst, temal on oma sõnad ja kõik, Matu
teadis.“
„Kas sina tahaksid kalameheks saada? “ küsib Ants.
„Kalameheks? Miks mitte,“ vastab Indrek. „Kui
mind kord tööle pannakse, siis lähen ma iga pühapäev
kalale, aga kiriku mitte ilmaski. Ainult seisan jõe
ääres ning tõstan särgi ja ahvenaid välja — päevad
otsa, hommiku vara lähen, õhtu hilja tulen. Enne
päevatõusu olen jõe ääres ja kukun neid seal välja
loopima. Lähen mööda jõe äärt kaugele, kaugele, seal
on palju kala. Matu seletas, kus neid hästi on, põle
muud kui aina vinna, ainult hoia, et õngeritv ei ripata,
siis on õng läind, ühes kalapatakaga. Matu käind
korra seal kaugel, toonud hobusepeakotitäie, kõik
tublid unnaneelud või veel suuremad, puha ahvenad. “
„Võta mind ka sinna kaasa, kui lähed,“ ütleb Ants.
„Esteks lähen üksi, vaatan, kus see koht on, pärast
lähme kahekesi, võtame õnged ja head kotid kaasa,
et oleks, kuhu panna. Kes neid seal jõuab vitsavääti
ajada,“ seletas Indrek. „Aga siis peame tingimata enne
päevatõusu ära minema, muidu jääme hiljaks.“
249
„Muidu jääme hiljaks," kordas ka Ants, kel tekkis
nagu Indrekulgi imeline unistus silmi ja ootus näo
ilmesse selle tundmatu ning kauge koha pärast, kus
pidi olema kalu, nii et tõsta või peaaegu kartulikorviga. Ainuke häda: millal tuleb küll see päev, et sinna
saab! Andresel oleks nüüd pühapäeviti aega küll, sest
tema on ju tööpoiss, aga teda kalad ei huvita. Tema
läheb ennem kiriku või muidu külla, kus võib teiste
poistega rammu katsuda: see meeldib jälle temale.
Tuiakas — tüsedam; maamesilane — mumm, kima
lane; pöialpoiss — kodumaa kõige pisem lind, kaalub umbes
5 g; tõrvakas — tõrvarikas puutükk; kupuleht — veetaim; unna neel — suurem kala, kes suudab unna alla nee
lata; vitsaväät — puuoks, millele kalad aetakse lõpuseidpidi.
Nõukogude maa.
A. Saar.
Kindel, võimas nagu hiiglakalju
oled tööliste ja talurahva kodumaa.
Ei sind vapustada suuda marud valjud,
ei ka tormid pane kõikuma.
Oled juhiks, vabaduse toojaks
kõigi maade rõhututele.
Oled surma, hukatuse loojaks —
töölisklassi kurnajatele.
Et küll vaenlasi sul igas küljes palju,
siiski ära võidad nad.
Seisad julgelt, kindel nagu kalju,
tead: sind kindel käsi juhatab.
Iial vääratada keegi sind ei suuda
sotsialismi ehituse teelt.
Vaenlase sa pihuks, põrmuks muudad,
vabaduse koit vaid kumab eel.
250
Võimas, hiilgav nagu tõusev päike
oled kurnajatest vabanenud maa.
Ei sind vapustada suuda torm, ei äike,
ei sind marud pane kõikuma.
Vääratama — kukutama.
Petjka suvitamas.
i
Juuksur Ossip Abramovitš kohendas külastaja rin
nal määrdinud lina, toppis selle sõrmedega krae va
hele ja karjatas katkendlikult ning lõikavalt:
„Poiss, vett!“
Külastaja, kes vaatles peeglis oma välimust, kää
nas rahulolematult silmad ära, märgates kõhna, väikest
kätt, mis kuskilt külje pealt sirutus peeglialusele ja
asetas sinna plekknõu kuuma veega. Tõstnud pilgu kõr
gemale, nägi ta peeglis juuksuri kuju ja kiiret ning vi
hast pilku, mille see heitis alla kellegi peale. Ta huuled
liikusid vaikselt, sosistades kuulmatult, aga ilmekalt.
Kui teda poleks püganud Ossip Abramovitš isiklikult,
vaid mõni sellidest, Prokopi või Mihhail, siis sosin
oleks olnud kõvem ja võtnud ebamäärase ähvarduse
vormi:
„No oota!“
See tähendas, et poiss ei toonud vett nõutava kiiru
sega ja et teda ootas karistus.
Poiss, kelle peale kõigist sagedamini käratati, kan
dis nime Petjka, ja oli ühtlasi väikseim kõigist teenijäist asutuses. Ta oli kümneaastane. Teine poiss
Nikolka oli kolm aastat vanem ja pidi varsti üle mi
nema selli seisusse. Juba praegu, kui juuksuriärisse kuk
kus sisse lihtsamat sorti külastaja ja sellid, peremehe
251
äraolekul, ei viitsinud töötada, panid nad Nikolka pü
gama, ise naerdes, et tal tuleb tõusta varvastele, kui
tahab kätte saada tugeva kojamehe karvast kukalt.
Mõnikord külastaja solvus rikutud juuste pärast ja
tõstis kisa, siis sellid samuti käratasid Nikolka peale,
aga mitte tõsiselt, vaid ainult halvasti pügatud lihtsa
meelse meeleheaks.
Kui polnud külastajaid, siis Petjka ja Nikolka aja
sid juttu. Viimane muutus alati kahekesi jäädes pa
remaks ja seletas „poisikesele", kuidas lõigata „polkapead“, püstjuust või lauguga soengut.
Petjka päevad jooksid imestusväärselt üksluiselt ja
sarnaselt üksteise järele nagu kaks lihast venda. Nii
talvel kui suvel nägi ta ikka samu peegleid, millest üks
oli lõhega, teine kõver ja naljakas. Hommikul, õhtul,
kogu päeva kõlas tema kohal ikka sama katkendlik
hõige „Poiss, vett!" ja tema ikka ulatas seda, ikka
ulatas. Pühi polnud. Pühapäeviti, kui magasinide ja
kaupluste aknad lakkasid valgustamast tänavat, juuksuriäri heitis sillutusele heleda valgusvihu kuni hilise
ööni, ja mööduja nägi väikest kõhna kuju küürutamas
oma toolil, olles vajunud kas mõttesse või raskesse
uinakusse.
Petjka magas palju, aga millegipärast ta ikka tah
tis magada, ja tihti paistis, et kõik, mis teda ümbrit
seb, polegi tõelisus, vaid pikk, ebameeldiv uni. Ta
valas tihti vett maha või ei kuulnudki teravat hõiget
„Poiss, vett!" ja kõhnenes kogu aeg. Ta pöetud pea
laele tekkisid inetud marrastused. Silmade ümber ja
nina alla ilmusid peened kortsukesed, nagu oleks need
sinna veetud terava nõelaotsaga, ia muutsid ta vana
neva kääbuse samaseks.
Petjka ei teadnud, kas tal on igav või kurb, aga ta
igatses mõnele teisele kohale, millest ta isegi ei võinud
252
ütelda, kus see oleks või missugune see oleks. Kui
teda külastas ema, köögitüdruk Nadežda, sõi ta lai
salt ära kaasatoodud maiustused, ei kaevanud, ainult
palus end sealt ära viia.
Kui vähe või kui palju ta elas nõndamoodi, ta ei
teadnud. Aga siis ühel lõunaajal sõitis jälle ema, rää
kis Ossip Abramovitšiga ja ütles Petjkale, et ta las
takse suvitama Tsaritsõni, kus elavad härrased. Esi
algu Petjka ei taibanud, siis aga kattus ta nägu peente
kortsudega vaikse naeru märgiks ja ta hakkas Nadeždat kiirustama. Ta küll ei teadnud, mis on suvitamine,
aga arvas, et see on sama koht, kuhu ta nii kangesti
igatses. Ja päris egoistlikult unustas ta Nikolka, kes,
hoides käsi taskus, seisis samas.
Nikolka silmadest paistis sügav igatsus. Tal pol
nud üldse ema ja ta polnud kunagi saanud suvitama.
II
Jaam oma mitmehäälelise segadusega, mürinal saa
buvate rongidega, vedurite viledega, mis kuuldusid
kord järsud ning kurjad, nagu Ossip Abramovitši hääl,
kord jälle kiunuvad ning peenikesed, nagu ta haige
naise oma, ruttavate reisijatega, keda ikka voorib ja
voorib, nagu neil polekski lõppu — see kõik ilmus esi
mest korda Petjka jahmunud silmade ette, täites teda
erutuse ning kannatamatusega. Koos emaga ta kartis
hilineda, kuigi nende rongi minekuni jäi tubli pooltundi. Aga kui nad istusid vagunis ja sõitsid, kleepus
Petjka akna juurde, ja ainult ta pöetud pea keerles
peenikese kaela nagu metallist varda otsas.
Ta sündis ning kasvas üles linnas, maale sai see
kord esimest korda elus, mispärast kõik siin oli tema
jaoks harukordselt uus ja kummaline: kas või võima
253
luski näha nii kaugele, et mets paistab rohuribana või
jälle taevas, mis on selles uues maailmas imeliselt selge
ning lai, nagu vaataksid teda katuselt. Petjka silmit
ses teda oma aknast, aga kui ta pöördus ema poole,
sama taevas sinetas vastasolevastki aknast, ja sellel
ujusid valged rõõmsad pilvekesed.
Petjka keerles kord oma akna juures, kord jooksis
teisele vaguni küljele, asetades usaldavalt oma hal
vasti pestud kätt tundmatute reisijate õlgadele ning
põlvedele. Inimesed vaatlesid teda naeratades. Ai
nult keegi härra, kes luges lehte ja kogu aeg haigutas
kas ülemäärasest väsimusest või lihtsalt igavusest, kõõritas paar korda vaenuliselt poisi poole ja Nadežda
ruttas vabandama:
„Esimest korda sõidab raudteel. . . tunneb huvi
Härra mõmises ja pistis nina ajalehte.
Nadežda oleks väga tahtnud talle jutustada, et
Petjka elab juuksuri juures juba kolm aastat, ja et
juuksur lubas poisi jalule aidata, ja et see on väga
hea, sest et tema on üksik ning nõrk naisterahvas ja
tal pole ühtegi teist ülalpidajat juhul, kui jääb haigeks
või vananeb. Aga härra nägu näis olevat vihane, selle
pärast Nadežda mõtles kõike seda ainult endamisi.
Paremal pool teed laotus mättaline lagendik, tume
roheline alalisest niiskusest. Selle veerele olid puis
tatud hallid majakesed, mis sarnanesid mängumajadega, ja kõrgel rohelisel mäel, mille all sätendas hõbe
dane joon, seisis niisamasugune mänguasjataoline valge
kirik.
Kui rong rataste loginat ootamatult kõvendades sil
lale lendas ja nagu hõljus õhus peegelsileda jõepinna
kohal, värises Petjka hirmust ning ootamatusest ja
tõmbus akna juurest eemale, aga samas pöördus sinna
jälle tagasi, kartes kaotada väikseimatki üksikasja
254
teest. Petjka silmad polnud juba ammu enam udused,
samuti olid kadunud kortsud. Tundus, nagu oleks
keegi tõmmanud kuuma triikrauaga üle ta näo, silita
nud kortsud ja muutnud selle valgeks ning säravaks.
III
Kahel esimesel Petjka suvitamise päeval uute mul
jete rikkus ja jõud, mis tungisid talle peale ülalt ja
alt, masendasid ta väikest ning arga hinge.
Ta kartis metsa, mis kohises rahulikult pea kohal
ja oli pime, järelemõtlik ning hirmutav oma lõpmatu
ses. Heledaid, rohelisi, rõõmsaid põlde, mis nagu laul
sid kõigi oma säravate lilledega, ta armastas ja oleks
tahtnud neid kallistada nagu õdesid. Aga tumesinine
taevas kutsus teda enda poole, naeratades nagu ema.
Petjka erutus, võpatas ja kahvatas, siis jälle nae
ratas millelegi viisakalt nagu vana mees, jalutades piki
jõekese metsastunud kallast. Väsides varises ta siin
kokku tihedas niiskes rohus, vajudes sellesse nii, et
ainult tedretäheline ninaots paistis heinalatvade va
helt. Esimestel päevadel ta jooksis tihti ema juurde,
hõõrudes end tema vastu, ja kui härra küsis, kas on
hea olla suvitamas — naeratas häbelikult ja vastas:
,,Hea.“
Aga möödus veel paar päeva ja Petjka saavutas
juba täieliku kokkuleppe loodusega. Aegamööda hak
kas ta end suvitamas tundma nagu kodus ja unustas
täiesti, et maailmas oleleb Ossip Abramovitš ning
juuksuriäri.
„Vaata, kui paksuks läinud! Täielik ärimees!4* rõõmutses Nadežda, ise paks ning punane köögi kuumu
sest nagu vaskteemasin. Ta kirjutas selle rohke toit
mise arvele. Aga Petjka sõi kaunis vähe, mitte selle
255
pärast, et ta poleks tahtnud süüa, aga polnud aega
sellega tegelda. Kui poleks vaja olnud närida, vaid
oleks saanud korraga neelata — teine asi. Aga tarvis
närida, vahepeal vehi jalgadega, kuna Nadežda sööb
hirmus aegamööda, närib kondi ümbert, pühib põllega
ja jutustab tühiasjadest. Petjkal oli tegemist kur
guni: tarvis viis korda supelda, sarapikust lõigata õnge
ritva, korjata usse — kõik see nõuab aega. Petjka
jooksis nüüd palja jalu, ja see tundus tuhat korda mõ
nusamana kui paksude taldadega saabastes: konarlik
maapind kord soojendab, kord jahutab jalataldu. Oma
kantud gümnasiastisärgi, milles ta paistis soliidse juuk
surite tsunfti meistrina, võttis ta samuti maha ja noo
renes üllatavalt. Ainult õhtuti tõmbas ta selle selga,
minnes jõekaldale vaatama, kuidas härrased lootsikus
sõidavad. Hästi rõivastatud, rõõmsad, nad istuvad
naerdes kiikuvas lootsikus, mis aeglaselt lõikab peegel
siledat vett, aga puude varjud kõiguvad, nagu jook
seks neist tuul mööda.
IV
Nädala lõppedes härra tõi linnast kirja, mis oli
adresseeritud „köögitüdruk Nadeždale", ja kui ta luges
seda adressaadile ette, hakkas see nutma, pühkides
põlle küljest kogu näo nõgiseks. Katkendlikest sõna
dest, mis saatsid seda tegevust, võis aru saada, et jutt
on Petjkast. See oli juba õhtul. Petjka mängis tagu
misel hoovis iseendaga ,,kassi“, puhudes põsed täis,
sest niimoodi oli märgatavalt kergem hüpata. Tuli
härra ja asetanud talle käe õlale, ütles:
„Noh, vend, vaja sõita."
Petjka naeratas häbelikult ja vaikis.
„Vaat kus veidrik!" mõtles härra.
256
„Sõita on vaja, vend!“
Petja naeratas.
Tuli Nadežda, kinnitades läbi pisarate:
„Vaja sõita, pojake!“
„Kuhu?44 imestas Petjka.
Linna oli ta unustanud, aga teine koht, kuhu ta alati
tahtis minna, oli juba leitud.
„Peremehe, Ossip Abramovitši j uurde. “
Petjka ei saanud ikka veel aru, kuigi asi oli selge
nagu päev. Aga suu hakkas äkki kuivama ja keel
liikus suure vaevaga, kui ta küsis:
„Aga kuidas siis homme kalu püüda? Õng... vaat
mis...“
„Mis teha. Nõuab. Prokopi, ütleb, haigestus, viidi
haiglasse. Kedagi, ütleb, ei ole. Sina ära nuta, vaata,
küll laseb sind jälle ära — ta on hea inimene, see Ossip
Abramovitš.“
Esialgu Petjka ei mõtelnudki nutta ja üldse ei tai
banud. Aga aegamööda, kui ta mõtted hakkasid selgi
nema, ta ei puhkenud nutma lihtsalt, nagu nutavad
kõhnad ning kurnatud linnalapsed, vaid kisendas kõ
vemini kui kõige laiema kõriga mees, veeretades end
mööda maad.
Tema kõhn käsi tõmbus rusikasse ja peksis ema
kätt, mööda maad, millele aga juhtus, tundes valu
teravatest kividest ja liivast, aga nagu püüdes seda
veel tugevamaks teha.
Ta rahunes omal ajal, ja härra ütles prouale, kes
seisis peegli ees, seades juustesse valget roosi.
„Noh, näed, jättis järele — lapse mure pole kestev.44
„Aga mul on siiski kahju sellest vaesest poisist.44
„Õigus, nad elavad hirmsas olukorras, aga on ini
mesi, kes peavad elama veel halvemini. Kas oled
valmis?44
17 Emakeele lugemik IV
157
Ja nad läksid Dipmani aeda, kus sel õhtul pidi
tantsitama ja juba mängiski sõjaväe-orkester.
V
Teisel päeval hommiku kella seitsmese rongiga
sõitis Petjka juba Moskvasse. Jälle vilksatasid mööda
haljad põllud, alles hallikad öisest kastest, ainult ei
joosnud nad sinnapoole, kuhu eelmine kord, vaid
vastupidises suunas. Kantud gümnasiastipluus kattis
Petjka kõhna kuju, kaelusest paistis välja valge pabe
rist krae ots. Petjka ei keerelnud ringi ja peaaegu ei
vaadanudki aknasse, vaid istus vaikselt ning tagasi
hoidlikult, käed viisakalt kokkupandult põlvedel. Sil
mad olid unised ja apaatsed, peenikesed kortsud pesit
sesid silmade ümber ja nina all nagu vanal inimesel.
Juba vilksatasid akna taga platvormi postid ning käsi
puud ja rong peatus.
Tõugeldes kiirustavate reisijate vahel saabusid nad
käratsevale tänavale, ja suur ahne linn neelas endasse
ükskõikselt oma väikese ohvri.
„Sa peida õng ära,“ ütles Petjka, kui nad saabusid
emaga juuksuriäri läveni.
„Peidan, pojuke, peidan. Võib-olla sõidad veel
Jälle kõlas mustas ning sumbunud juuksuriäris käsk
lus „Poiss, vett!“, ja külastaja nägi, kuidas peeglialusele sirutus väike määrdinud käsi ja kuulis ähvar
davat sosinat „No oota!“. See tähendas, et unine
poiss valas vett maha või ajas käsud segamini. Aga
öösiti sellelt kohalt, kus magasid kõrvuti Nikolka ja
Petjka, kostis vaikne peenike hääl, mis jutustas suvi258
tamisest ja sellest, mida ei ole, mida keegi pole
kunagi näinud ega kuulnud.
Möödasõitev voor summutas oma võimsa mürinaga
poisikeste hääled.
Kääbus — väga väikese kasvuga inimene; egoist — ini
mene, kes mõtleb ainult enesele; tsunft — kutseline koondis
vanal ajal; adressaat — inimene või asutus, kellele saade
takse kiri või postisaadetis.
Kuidas elati Oblomovite kodus.
i
Ilja Iljitš ärkas hommikul oma väikeses voodis;
ta on alles seitsmeaastane. Süda on tal kerge ja
rõõmus.
Kui kena, roosa ja paks ta on! Palged on ümmarikud, missuguseid teine isegi vallatavalt punni puhudes
enesele ei saa.
Hoidja ootab tema ärkamist. Ta hakkab talle sukki
jalga kiskuma; tema ei lase, vallatab, peksab jalga
dega; hoidja püüab neid ja nad mõlemad lagistavad
naerda.
Viimaks läheb hoidjal korda teda püsti tõsta; ta
peseb teda, soeb pea siledaks ja viib ta ema juurde.
Ema külvas teda üle kirglike suudlustega; pärast
vaatas ta ahnel, hoolitseval pilgul, kas ehk poja silmad
pole tuhmid, küsis, ehk valutab midagi, päris hoidjalt,
kas poeg öösi rahulikult magas, kas ta ehk vahel üles
ärkas, unes viskles, palaviku käes kannatas? Siis viis
ta tema kättpidi pühapildi ette.
Seal pani ta tema põlvili, võttis ühe käega tal üm
bert kinni ja ütles talle palvesõnad ette.
17*
259
Poiss kordas neid hajameelselt ja vahtis aknasse,
kust sisse voolas jahedust ning sirelite lõhna.
„Kas täna jalutama läheme, mamma?“ küsib ta
äkki palve vahele.
„Läheme, kallike," ütles ema kärsitult, ilma et ta
silmi pühapildilt oleks pööranud, ja ruttas palvesõnu
lõpetama.
Siis mindi isa juurde, pärast seda teed jooma.
Teelauas nägi Oblomov igivana tädi, kel kaheksa
kümmend aastat turjal ja kes alatasa oma plikat siunas, ent sel plikal tudises juba vanadusest pea, kui ta
tädi teenis, seistes tema tooli taga.
Siis hakkas ta toitmine — saiade, suhkarite ja
rõõsa koorega.
Peale hommikuteed kallistas ema teda veel kord,
enne kui ta tema jalutama saatis, iga päev hoidjale
uuesti kinnitades, et ta last üksi ei jätaks, teda
hobuste, koerte ja siku ligi ei laseks, majast kaugele
ei viiks, aga, mis peaasi — et ta teda ei laseks kuris
tikku, millel oli halb kuulsus ja mida peeti ümbrus
konna halvemaks paigaks.
Sealt leiti kord koer, keda hulluks peeti, sest ta
põgenes ju inimeste eest, kui need talle hangude ja
kirvestega lähenesid, põgenes ja kadus mäe taha;
kuristikku veeti kõik risu; arvati, et seal elutsevad
mõrtsukad, hundid ja mitmesugused muud elukad,
keda polnud leida mujal siin ümbruskonnas ega kogu
maailmas.
II
Laps ei läbenud ema hoiatusi ära kuulata: ta on
juba ammugi väljas.
Suur himu on tal joosta kogu maja ümbritsevale
rõdule ja sealt vaadata alla jõe poole; kuid rõdu on
260
vana, vaevalt seisab ta veel ülal, seal tohivad käia
ainult „inimesed44, mitte härrased.
Poiss ei pannud ema hoiatusi tähele ja tahtis juba
ahvatlevale trepile läheneda, kuid trepile ilmus hoidja
ja püüdis ta kinni.
Poiss põgenes hoidja eest heinalao poole, et mööda
redelit üles ronida, ja niipea kui hoidja teda selles
jõudis takistada, tahtis ta juba tuvikongi vaatama
minna, karjaaeda pugeda ja, mis kõige hullem — ku
ristikku pääseda.
„Ah, mu jumal, mis laps see küll on! Nagu vurrkann! Kas sa ei või rahulikult istuda, auline härra.
Häbi!44 hädaldas hoidja.
Kuid laps pole alati elav; mõnikord muutub ta
hoidja kõrval istudes äkki rahulikuks ja vaatab kõike
nii ainiti. Lapse mõistus vaatleb ümbritsevaid sünd
musi; need langevad sügavale hinge, kus nad kasvavad
ja valmivad ühes tema enesega.
Hommikul on suurepärane; õhus tundub jahedust;
päike pole veel kõrgel. Maja, puud, tuvikong ja rõdu
— kõik heidavad pikki varje. Aias ja õues on tekki
nud jahedad nurgakesed, mis meelitavad mõtlemisele
ja suikele. Ainult rukis põllul nagu leegitseks ja ojake
helgib ning särab sedavõrd, et teeb silmale valu.
„Nänn, miks on siin tume ja seal hele? Kas ka
seal läheb heledaks?44 küsib poiss.
„Sellepärast, kullake, et päike läheb kuule vastu,
ei näe teda ja teeb mossis näo; aga niipea kui ta teda
juba kaugelt silmab, muutub ta kohe heledaks.44
Laps mõtleb ja vahib ringi: näeb, kuidas Antip
läheb vett tooma, kuna teine, kümme korda suurem
Antip mööda maad tema kõrval jookseb; veevaat
näib maapinnal majasuurusena, hobuse vari katab
kogu aasa, vari saab ainult paar sammu teha ja siis on
261
ta juba üle mäe, Antip aga pole veel õuestki, välja
jõudnud.
Ka laps astus paar sammu, veel üks ja temagi
jõuab üle mäe.
Ta tahaks mäele minna, et vaadata, kuhu jäi
hobune. Ta ruttab värava poole, kuid aknast kostab
ema hääl:
„Hoidja! Kas sa ei näe, et laps päikese kätte jook
sis! Vii ta vilusse, kõrvetab ta pead — hakkab valu
tama, süda läheb halvaks, ei taha süüa. Nõnda jookseb
ta viimaks kuristikku."
„Ah sind mammapojukest!" uriseb hoidja ja toob
ta tagasi trepile.
III
Ei või ütelda, et hommik läheks Oblomovite majas
asjatult kaduma. Kotlette ja rohelist raiuvate nugade
klõbin kostab isegi külasse.
Ka vana Oblomov ise pole tegevuseta. Kogu hom
miku istub tä akna all ja paneb hoolega tähele, mis
väljas tehakse.
„Hei, Ignaška, mis sa kannad seal, lollpea?" küsib
ta mööduvalt mehelt.
„Lähen peretuppa nuge ihuma," vastab see isanda
poole vaatamata.
„Noh, mine aga pealegi; vaata, et sa hästi teravaks
teed." Pärast seda peatab eite.
„Hei! Eit! Kuule, eit! Kus sa käisid?"
„Keldris, isake," vastab eit, varjutab käega silmi
ja vahib üles akna poole. „Eineks piima toomas.
„Noh, mine aga, mine!" vastab isand. „Vaata, et sa
piima maha ei vala. Aga sina, Sakarias, vurrkannike,
kuhu siis sina jälle jooksed?" hüüdis ta pärast. „Küll
262
ma sulle näitan jooksmist! Juba kolmandat korda
näen sind nõnda jooksmas. Mine tagasi, esikusse!"
Ja Sakarias läks tagasi esikusse tukkuma.
Tulevad lehmad väljalt, vana Oblomov on esimene,
kes nende jootmise eest muretseb, ajab koer kana
taga, kohe võetakse karedad abinõud tarvitusele, et
korratustele lõpp teha.
Ka Oblomovi naine on hoolega ametis: tundi kolm
arutab ta rätsep Averkaga, kuidas isa vammusest
pojale pluusi õmmelda; ise joonistab kriidiga ja
peab silmas, et Averka kalevit ei näppaks; pärast
läheb tüdrukute tuppa ja määrab igaühele jaotöö pitsiheegeldamises tänaseks päevaks; siis kutsub ta ene
sega kaasa kas Nastasja Ivanovna, Stepanida Agapovna või mõne muu oma saatkonna liikmeist ja läheb
praktilisel otstarbel aeda jalutama: vaatama, kuidas
valmivad õunad, kas on mõni juba maha pudenenud,
kas on kuskil vaja jätkata või lõigata jne.
Kuid peamureks on köök ja lõunasöök. Lõunasöögi
üle pidas kogu maja nõu; isegi vana täditudike võttis
sellest osa. Igaüks soovitas oma toitu: kes sisikonnasuppi, kes nuudleid või magu, kes rupskeid ja punast
või valget kastet.
Iga nõuanne võeti arvesse, seda arutati põhjalikult
ja lõpuks võeti perenaise poolt vastu või lükati
tagasi.
Vahetpidamata läkitati kööki Nastasja Petrovna
või Stepanida Ivanovna, kes pidid meelde tuletama,
mida vaja toidule juurde lisada, mida muuta, ja kes
pidid viima suhkrut, mett ja viina ning järele valvama,
et kokk seda kõike toidutegemiseks tarvitaks.
Peamureks Oblomovkas oli toidu eest hoolitse
mine. Missugused vasikad nuumati seal aastapühadeks! Missuguseid linde kasvatati! Kui palju peent
263
järelemõtlemist ja muret nende kasvatamises! Kalku
neid jh kanapoegi, keda sünnipäeviks ja muiks täht
saiks juhtumeiks määratud, söödeti pähklitega; et
haned liikuda ei saaks, selleks pandi nad mõni päev
enne tähtpäeva kotiga rippuma ja nõnda läksid nad
hästi rasva. Missugused tagavarad leidusid keediseid,
küpsiseid ja sissesoolatud aineid majas! Missuguseid
mõdusid ja kaljasid valmistati ja milliseid pirukaid
küpsetati Oblomovkas!
Nõnda toimetasid ja muretsesid kõik kuni lõunani,
kõik elasid täielikku, tähtsat sipelgaelu.
Seda kõike vaatles laps oma naiivse ja tähelepane
liku mõistusega. Ta nägi, kuidas pärast kasulikult ja
töökalt kulutatud hommikut lõuna kätte jõudis ühes
söögiga.
IV
Lõunaaeg on kuum; taevas pole ainsatki pilvelaju.
Liikumatult seisab päike pea kohal ja kõrvetab rohtu.
Õhk ei voola, vaid seisab tüünelt. Leheke ei lipenda,
vesi ei virvenda; küla ja välju varjab segamatu vaikus;
kõik oleks nagu surnud. Inimese hääl kostab tühjuses,
heledasti ja kaugele. Kahekümne sülla tagant kuuldub
kärbse lendamist, paksus rohus aina noriseb keegi,
nagu magataks seal magusat und.
Ka majas valitseb surmavaikus. Algab pärastlõu
nane puhketund.
Laps näeb, et isa, ema, vana tädi ja saatkond —
kõik on oma nurkadesse pugenud; kel puudus oma
nurk, see ronis heinalattu, aeda või jahedasse esi
kusse; mõni aga kattis näo rätikuga kärbeste varjuks ja
langes sinnasamasse, kus palavus ja raske lõunasöök
ta jõu olid murdnud. Aednik lamas aias põõsa vilus
oma põllulapi juures, kutsar hobusetallis.
264
Ilja Iljitš vaatas peretuppa: seal olid kõik siruli
maas — pinkidel, kojas põrandal, kuna aga lapsed
omapead talitasid; nad roomasid õues ja vähkresid
liivas. Koeradki pugesid sügavamale kongi, sest pol
nud ju kellegi peale haukuda.
Hoidja istus kuhugi vilusse — trepile, keldrilävele
või lihtsalt rohule; ta tegi näo, nagu tahaks ta sukka
kududa ja lapse järele valvata. Varsti keelas ta teda
juba laisalt, noogutades pead.
„Ah seda vurrkanni, ta ronib viimati tuvikongi,"
mõtles ta läbi une; „võib-olla .... isegi... kuristikku ...“
Eide pea vajus põlvile ja sukk langes käest; laps
kadus silmist ja avanevailt huulilt kostis nõrk nors
kamine.
Poiss ootas kärsitult seda silmapilku, sest nüüd
algas tema iseseisev elu.
Ta oli kogu maailmas nagu üksi; kikivarbail jooksis
ta hoidjast eemale ja vaatas, kus keegi magab; peatub
ja silmitseb ainiti, kuidas mõni ärkab, sülitab, unes
midagi pomiseb; siis jooksis ta põksuval südamel
rõdule, trampis seal krägisevail laudadel, ronis tuvikongi, puges kaugele aeda, kuulates põrnika suminat
ja saates silmadega tema lendu kaugusse; pani tähele,
et keegi siristab rohus vahetpidamata, otsis ja püüdis
neid üldise rahu rikkujaid.
Pärast ronib ta kraavi, kaevab maa seest mingi
sugused juured välja, puhastab nad mullast, koorib
nad ära ja sööb neid magusasti, sest ta peab neid
paremaks kui ema antud õunu ja keediseid.
Ka tahaks ta kuristikku joosta: see seisab rohu
aiast ainult sammu viiskümmend eemal; laps jookseb
juba kallakule, pilutab silmi, tahaks nagu tulemäe
avausse vaadata ... kuid äkki tulevad talle meelde kõik
kuristiku kohta räägitud jutud ja muinaslood — hirm
265
võtab võimust ja hingetult, poolsurnult ruttab ta ta
gasi, väriseb kartuse pärast, tormab hoidja juurde ja
äratab ta unest.
Eideke virgub, kohendab pearätti, lükkab sõrmega
hallid juuksetutid sinna alla ja teeb näo, nagu poleks
ta sugugi maganud, vaatab umbusklikult Iljušat, siis
härrastemaja akende poole ja hakkab värisevail sõrmil
üht varrast teise järel pistma suka sisse, mis tal rüpes
seisnud.
Vahepeal langeb kuumus; looduses muutub kõik
elavamaks; päike läheneb metsale.
Ka majas kaob vähehaaval vaikus: kuskil nurgas
kriiksus uks; kellegi sammud kostavad õuest; heinalaos aevastas keegi.
Varsti tullakse köögist hiiglasuure teemasinaga,
kandja on raskuse all kõveras. Tullakse kokku teed
jooma: ühel on nägu ära vajunud ja silmad märjad;
teisel on pealael ja meelekohal punane laik; kolmas
räägib võõral häälel. Kõik nohisevad, ohkavad, haigu
tavad, kratsivad pead, painutavad kangestunud liik
meid, tulevad alles aegamööda täielikule meelemärku
sele.
V
Ilja Iljitš näeb unes suurt tumedat võõrastetuba
oma vanemate majas, kus seisavad muistsed jalakased
toolid, mis igavesti tuppedesse peidetud, hiiglasuur
kohmakas ja kõva sohva, üle tõmmatud pleekinud
ja plekkinud sinise sametiga, ja üksainus suur nahktugitool.
Algab pikk talveõhtu.
Jalgu enda alla kerides istub ema sohval ja koob
loiult lapsesukka, kuna ise aeg-ajalt haigutab ja suka
vardaga pead sügab.
266
Tema kõrval istuvad Nastasja Ivanovna ja Pelageja Ignatjevna, ninapidi hoolega mingisuguse õmb
luse kallal ametis, mis Iljušale, isale või neile enestele
pühadeks määratud on.
Käed seljal, käib isa toas täiel mõnul edasi-tagasi,
istub üürikeseks toolile ja hakkab siis uuesti käima,
hoolega kuulates oma samme. Pärast nuusutab tuba
kat, nuuskab nina ja nuusutab jällegi.
Toas põleb üksainus rasvküünal ja seegi oli luba
tud ainult talve- ja sügisõhtud. Suvel püüti päevavalgel
tõusta ja niisama ka magama minna.
Võõrastetoas toolidel nohisevad mitmesugustes
asendites oma elanikud ja harilikud külalised.
Jutuvestlejate vahel valitseb harilikult sügav vai
kus: iga päev saadakse üksteisega kokku; vaimsed
tagavarad on välja ammutatud ja tuntud, uudiseid
väljastpoolt tuleb aga vähe.
Vaikus; kostavad ainult Ilja Ivanovitši kõduvalmistatud raskete saabaste sammud, seinakella tume
tiksumine kastist ja kerge naksak, mis teeb niit, kui
Pelageja Ignatjevna või Nastasja Ivanovna ta ham
mastega katki napsab.
Nõnda kulub mõnikord pool tundi, ehk olgu siis,
et mõni valjult haigutab ja suule ristimärgi teeb,
lausudes:
„Issand, halasta!"
Tema eeskujul haigutab ta naaber, siis järgmine
ning pikkamisi, nagu käsu järgi, käib see taudiline
mäng kõigi suudest üle, mõnel pisaraid silmist pitsi
tades.
Juhtub, et Ilja Ivanovitš astub akna alla, vaatab
välja ja lausub imestades:
„Kell on alles viis, aga juba on õues päris
pime."
267
,,Jah,“ vastab keegi; „sel ajal on ikka pime; tulevad
pikad õhtud.“
Kevadel aga rõõmutsevad ja imestlevad, et tulevad
pikad päevad. Kui aga neilt küsida, milleks on vaja
neid pikki päevi, siis ei tea nad seda isegi.
Mitte miski ei seganud seda üksluist elu, aga Oblomovitele ei läinud ta ometi mitte raskeks, sest nemad
ei osanud teissugust elu kujutellagi; ja kuigi oleksid
võinud seda teha, siis oleksid nad kohkunult oma näo
selle uue eest kõrvale pööranud.
Kümned aastad jätkasid nad oma nohisemist, sui
kumist ja haigutamist, kümned aastad naersid nad
heasüdamlike külanaljade üle ja jutustasid kokku
tulles, mida keegi unes näinud.
VI
Ainult üks kord segas nende elu üksluisust tõe
poolest kogemata juhus.
See oli tol korral, kui üks Oblomovi talupoeg pärast
lõunauinaku-aega linnast koju jõudis, kaua, kaua
põuest kobas midagi otsida ja viimaks suure vaevaga
räpsutatud kirja välja võttis, mis oli aadressitud Ilja
Ivanovitš Oblomovile.
Kõik jahmusid; perenaisel muutus pisut näokarvgi;
kõigi silmad ja ninad kippusid kirja poole.
„Mis ime see on! Kelle käest?“ ütles proua viimaks
end kogudes.
Oblomov võttis kirja ja pööras seda kaheldes käes,
teadmata, mis sellega teha.
„Kust sa ta said?“ küsis ta talupojalt. „Kes andis
ta sulle? “
„Tead, seal hoovis, kus ma sisse sõitsin/* vastas
talupoeg, „sinna tuldi paar korda küsima, posti pealt
268
tuldi, et kas ei ole ehk Oblomovi mehi seal: näe, kiri
olevat, isandale nimelt..
„Ja siis?“
„Eks esiteks hoidsin end kõrvale: nõnda läkski
soldat kirjaga minema. Aga Verhlevo köster nägi
mind ja see andis mu välja. Tuli soldat teist korda.
Nii kui teist korda tulid, kukkusid sõimama ja andsid
kirja ära, võtsid veel viis kopikat teise eest. Mina
küsisin veel, et mis sellega teha või kuhu ta panna?
Siis öeldigi, et pidavat armulise härra kätte tooma."
„Aga sina poleks pidanud vastu võtma," ütles
proua.
„Ega ma võtnudki. Mis ma kirjaga teen — teda
pole mul vaja. Ütlesin, et kirju pole kästud tuua,
mina ei tohi vastu võtta: käige minema oma kirjaga!
Aga siis hakkas soldat hirmsasti sõimama, lubas üle
musele kaevata; siis ma võtsingi vastu.“
„Lollpea!“ ütles proua.
„Kellelt see võiks küll olia,“ kaalus Oblomov mõt
tes, kuna ta sealjuures aadressi luges. „Käekiri oleks
nagu tuttav, tõepoolest."
Kiri käis käest kätte. Hakkas arutamine ja aima
mine: kellelt ja millest ta võiks olla? Viimaks jäid
kõik nõutuks.
Ilja Ivanovitš käskis oma prillid üles otsida: see
kestis tundi poolteist. Ta pani prillid ette ja mõtles
kirja avada.
„Lase olla, ära ava,. Ilja Ivanovitš," peatas naine
teda kartlikult. „Kes teda teab, mis ta on, see kiri.
Võib-olla on midagi hirmsat, mingi häda. Näed, mis
suguseks inimesed nüüd on läinud! Jõuad homme või
ülehommegi, ega ta eest ära jookse.
Ja nõnda pandi kiri ühes prillidega luku taha. Kõik
asusid teed jooma. Kiri oleks võinud luku taga seista
269
aastaid, kui ta poleks olnud nii haruldaseks sündmu
seks ega oleks Oblomovka elanikke nii erutanud. Nii
hästi teelauas kui teisel päeval polnud kellelgi muud
juttu kui aga kiri.
Viimaks katkes kannatus ja neljandal päeval tuldi
kokku ning avati kiri. Oblomov lõi silmad allkirjale.
,,Radištšev,“ luges ta. „Ehee! See on juba Filip
Matvejetšilt!"
„Ahaha! Ehee! Vaat kellelt!" kostis igast küljest.
„Kuidas tal küll veel tänini hing sees on! Pole veel
ära surnud. Noh, jumalale tänu, et tema kirjutab!
Mis ta siis kirjutab?"
Oblomov hakkas valjusti lugema. Tuli välja, et
Filip Matvejevitš palub saata endale selle õlle valmis
tamise juhatust, mida Oblomovkas nii hästi osati
pruulida.
„Peab saatma, peab saatma!" kordasid kõik. „Peab
kirja kirjutama."
Nõnda möödus nädalat kaks.
„Tarvis kirjutada," rääkis Ilja Ivanovitš naisele.
„Kus on valmistamisjuhatus?"
„Ei tea kus," vastas naine. „Peab enne üles otsima.
Aga kannata ometi, mis sa nii hädaldad sellega. Annab
jumal, tulevad pühad, paast lõpeb ära, küllap siis kir
jutad; ega ta eest ära jookse ...“
„Tõepoolest, parem kirjutan pühade ajal," ütles
Ilja Ivanovitš.
Pühadel kaldus jutt jällegi- kirjale. Ilja Ivanovitš
asus tõsiselt kirjutama. Ta läks kabinetti, pani prillid
ette ja istus lauda.
Majas valitses sügav vaikus; oli käsk antud, et
inimesed ei kolaks ega müraks. „Isand kirjutab," rää
kisid kõik niisuguse arglik-aupakliku häälega, nagu
oleks jutt majas asuvast surnust.
270
Pikkamisi, viltu, väriseval käel ja niisuguse ette
vaatusega, nagu toimetaks ta midagi hädaohtlikku,
tahtis Oblomov juba kirjutada „Armuline härra“, kui
äkki ilmus naine.
„Otsisin, otsisin, aga retsepti ei ole,“ ütles ta. „Vaja
veel magamistoa kapis otsida. Aga kuidas seda kirja
saata?“
„Peab postiga," vastas Ilja Ivanovitš.
„Aga mis maksab sinna?"
Oblomov võttis vana kalendri.
„Nelikümmend kopikat," ütles ta.
„Näed, nelikümmend kopikat peab tühise asja
peale välja viskama!" tähendas naine. „Parem ootame,
kuulame linnast järele, ehk läheb keegi sinnapoole. Sa
ütle talupoegadele, et nad küsiksid."
„Tõepoolest, nõnda saata on parem," vastas Ilja
Ivanovitš ja kui ta sulge vastu lauda oli põrutanud,
pistis ta selle tindipoti suule, kuna ta prillid eest ära
võttis.
„Tõepoolest parem," kordas ta. „Ega ta eest ära
jookse, küllap jõuame saata."
Teadmata on, kas Filip Matvejevitš kirja jõudis
ära oodata.
VII
Edasi, Ilja Iljitš näeb end korraga poisikesena,
nii aastat kolmteist, neliteist. Ta õpib Verhlevi külas,
mis asub kilomeetrit viis eemal Oblomovkast. Sakslane
Stolz on seal avanud ümbruskonna mõisnike lastele
pansioni.
Ka Iljuša käib Stolzi juures õppimas. Niipea kui ta
esmaspäeval ärkab, poeb rinda kohe tusk. Ta kuuleb
Vaskat lõikaval häälel trepilt hüüdvat:
271
„Antipka! Pane kimmel rakkesse: noorhärra vaja
sakslase juurde viia.“
Poisi süda võpatab. Kurvalt tuleb ta ema juurde.
See teab, mis poisil viga, püüab asja ilustada, kuna ta
ise salajas ohkab, et pojast peab terveks nädalaks
lahkuma.
Ei teata, millega poissi sel hommikul toita: küpse
tatakse talle saiu ja kringleid, antakse talle kaasa
kooke, pirukaid, moosi, kõiksugu kuivi ja märgi maius
tusi, isegi päristoidumoona. Seda kõike tehti selles
mõttes, et sakslane ei sööda küllalt hästi.
„Seal ei sööda juba end laisaks,“ rääkisid Oblomovka elanikud. „Lõunaks on supp, küpsis ja kartu
lid, tee kõrvale saad võileiba, õhtusööki aga nii, et
hommikul mängivad soolikad marjast."
Siiski Ilja Iljitš mäletas enamasti selliseid hommi
kuid, kus ta küll häält kuuleb, mis käsib kimlit rakke
panna, ometi aga ema teda teelaual rõõmustava uudi
sega üllatab:
„Täna sa ei lähe, neljapäeval on suur püha: ei
maksa kolmeks päevaks edasi-tagasi sõita."
Mõnikord teatatakse talle:
„Täna on vanematenädal: nüüd pole õppimisega
tegu, hakkame pliinisid küpsetama."
Vahel aga vaatab ema esmaspäeva hommikul ainiti
pojale otsa ja ütleb siis:
„Täna pole nagu su silmad värsked. Oled sa ikka
terve?" ja ta võngutab pead.
Kaval poiss on terve, kuid vaikib.
„Istu õige see nädal kodus," ütleb ema, „eks pärast
näe, mis jumal annab."
Majas olid kõik ühised arvamisel, et õppimine ja
vanematenädal ei pea kuidagi kokku langema, või et
272
neljapäevane püha on õppimisele paratamatuks takis
tuseks.
Ehk olgu siis, et mõni teener või tüdruk, kes noor
härra pärast võtta saab, uriseb:
„Uhuu, mammapojuke! Millal sa küll oma sakslase
juurde kaod?“
Mõnikord sõidab Antipka kimliga nädala alguses
või keskel äkki sakslase juurde, et Ilja Iljitš ära tuua.
„Marja Savišna, Natalja Fadejevna või Kuzovkovid oma lastega tulid võõrsile, nõnda siis — olge head,
koju!“
• Seega jääb Iljuška nädalaks kolmeks koju; vahe
peal on aga suurnädal ligi jõudnud, siis tulevad pühad
või tuleb mõni perekonnaliige otsusele, et toomanädalal ei õpita; suveni jääb ainult paar nädalat veel — ei
maksagi enam kooli minna, suvel aga puhkab sakslanegi, nõnda on parem järgmist sügist ootama jääda.
Nõnda kulutab Ilja Iljitš poolaasta jalutamisega,
ja kui suureks ta selle ajaga sirgub! Kui tüsedaks ta
läheb! Kui hästi ta magab! Ei jõuta küllalt tema vaat
lemist nautida, kuna ta aga laupäeva õhtul sakslase
poolt tulles kõhnana ja kahvatuna tundub.
„Kui pea võib õnnetus tulla!“ rääkisid isa ja ema.
„Õppimine ei jookse eest ära, aga tervist raha eest
ei osteta, tervis on elus kõige kallim varandus. Näed,
koolist tuleb teine kui haigemajast: kasv kaob ära,
jääb kõhnaks teine..., ja vallatu: aina aga jookseks
teine! “
,,Jah,“ tähendab isa, „õppimine pole naljaasi, kee
rab su krussi kui jäärasarve.“
Ja õrnad vanemad jätkasid põhjuste otsimist, kui
das poega koolist koju jätta. Leidus peale pühade ka
muid põhjusi. Talvel oli liiga külm, suvel kuum, pole
sünnis sõita; mõnikord sajab vihma, sügisel takistab
18 Emakeele lugemik IV
273
pori. Mõnikord näib Antipka kahtlasena: oleks teine
nagu purjus või muidu uimane, vaatab nii metsikult;
kas vähe, mis võib sündida — ajab kuhugi sisse või
läheb midagi katki.
VIII
Ilja Iljitš näeb Stolzi kodust elu ja oma sealset
elukäiku.
Niipea kui Iljuša ärkab, seisab Sahharka, ta pä
rastine kuulus toapoiss Sakarias Trofimõtš tema
voodi ees.
Nagu hoidjagi, tõmbab Sakarias talle sukad jalga,
paneb kingad otsa, kuid Iljuša on nüüd juba neljateist^
aastane poiss ja pistab teenrile kord ühe, samas teise
jala nina alla; kui talle aga mõni asi ei meeldi, siis
annab ta jalaga vastu nina.
Mõtleb aga Sakarias vanematele kaevata, siis saab
ta neilt veel oma võmmud.
Pärast soeb Sakarias poisi pead, paneb talle pluusi
selga, ettevaatlikult Iljuša käsi varrukasse toppides,
et talle mitte liiga palju tüli valmistada, ning tuletab
Ilja Iljitšile meelde, et on vaja seda või teist teha.
Tahab Ilja Iljitš midagi, tarvitseb tal ainult silma
pilgutada — kohe tõttab kolm-neli teenijat ta soovi
täitma; pillab ta midagi maha, tahab ta mõnda asja
saada ega saa, on vaja midagi tuua, millelegi järele
joosta — heameelega tooks terane poiss seda ise, kuid
äkki hakkavad isa ja ema ning kolm tädi viie häälega
karjuma:
„Mispärast? Kuhu? Aga Vaska, Vanka, Sahharka.
Heü Vaska, Vanka, Sahharka! Mis te vahite, suud
ammuli? Küll ma teile näitan!
Ja nõnda ei saagi Ilja Iljitš midagi enesele ise teha.
274
Pärast sai ta isegi aru, et nõnda on rahulikum, ja
siis õppis ta karjuma:
„Hei, Vaska, Vanka! Anna seda või teist! Ei taha
seda, tahan teist! Jookse, too!“
Mõnikord tüütas teda vanemate õrn hoolitsemine.
Jookseb mööda treppi või hoovi, äkki kostab selja
taga kümmekond meeleheitlikku häält: „Ah, ah!
Aidake! Pidage! Kukub maha, teeb enesele haiget...
seisa, seisa!“
Mõtleb ta talvel esikusse minna või õhuakent
avada, jällegi karjutakse: „Ai, ai! Kuhu sa lähed!
Kuidas nii võib: Ära jookse, ära mine, ära ava! Teed
enesele haiget, saad külma..
Ja kurvalt jäi Iljuša koju, kus teda kui eksootilist
lille kasvuhoones hellitati, ja nagu klaasi all närbuv
üll kasvas temagi pikkamisi ja loiult. Avaldust otsivad
jõud pöördusid sisemusse tagasi ja närtsisid.
Mõnikord on ta ärgates nii käbe, värske ja rõõmus;
ta tunneb: temas mängleb midagi, keeb nagu sisemuses
elutsev kuradike, kes ahvatleb teda ronima katusele,
siis istuma kõrvi selga ja kihutama aasale, kus niide
takse heina, aia otsas kaksiti sõitma või küla koeri
narrima; mõnikord tahaks joosta külla, sealt väljale,
loodusse, kaasikusse, mõne hüppega alla kuristikku
või poistega lumesõda pidada, et katsuda oma jõudu.
Kuradike aina torgib ja torgib teda: tung kõveneb
ja kõveneb, viimaks ei talu ta enam, jookseb talvel
mütsita trepist alla, sealt väravatest välja, kahmab
kummassegi pihku lumepalli ning nüüd poiste hulka.
Jahe tuul lõikab otse näkku, kõrvu näpistab külm,
suus ja kurgus tundub teda, aga rinnas on rõõm: ta
jookseb, nagu jalad võtavad, ise aga karjub, kilkab
ja naerab.
Seal ongi juba poisid: tema virutab lumepalliga —
18*
275
mööda; pole harjunud; ta tahtis maast lund võtta, kui
korraga matsatab talle näkku: ta kukub maha; tal on
valus ja rõõmus ning ta naerab, kuna pisarad silma
tükivad.
Aga kodus on kisa ja kära: Iljuša kadunud! Sahharka kargas välja, tema kannul Vaska, Mitka, Vanka
— kõik jooksevad, pead laiali, mööda hoovi.
Nende kannul on kaks koera, kes teatavasti ei või
inimeste jooksmist külmavereliselt pealt vaadata.
Inimesed jooksevad karjudes ja hädaldades, koerad
haukudes mööda küla.
Viimaks jõuti poiste juurde ja nüüd algas kohtu
mõistmine: kel karvust, kel kõrvust kinni, kellele kuk
lasse — ähvardati nende isasid.
Pärast alles haarati noorhärra ja mässiti kaasavõe
tud kasukasse, mille peale tõmmati veel isa kasukas
ning kaks vaipa ja nõnda kanti ta pidulikult kätel
koju.
Kodus ei loodetud teda enam näha saada, peeti
juba kadunuks; kuid nähes teda elusalt ja tervena, oli
vanemate rõõm kirjeldamatu. Tänati issandat juma
lat, pärast anti talle leedriõie- ja münditeed, õhtul
vaarmarjateed, hoiti teda kolm päeva asemel, kuna
aga temale ainult üks asi oleks võinud kasu tuua,
nimelt — lumesõda ...
Pühapilt — endisel ajal vene-õigeusulistel toanurgas aset
sev jumalaema pilt, mille ees palvetati; hajameelselt
segaselt, mittetähelepanelikult; suhkar
kuivatatud leib, sai,
ainiti — vahetevahel; nänn (sõnast „njanja)
lapsehoidja;
r u p s к i (-supp) lamba- või seamaost keedetud toit; pilve1 a j u — väike pilveke; tüüne — vaikne; taudiline
hai
gusena nakkav; pansion — õpilaste korter koos ülalpidamisega.
076
Vanaisa Arhip ja Lenni.
i
Parve oodates heitsid nad mõlemad kõrge kalda
varju pikali ja vaatlesid kaua Kubani jõe kiireid, sogaseid laineid oma jalge ees. Lenni jäi tukkuma, kuid
vanaisa Arhip ei saanud magada tumeda valu pärast,
mis rõhus ta rinda.
Lenni magas kõverasse tõmbunult vanaisa kõrval.
Ta oli väike, habras ja näis oma kaltsudes kõvema ok
sana, mis laineist kantud liivale, murdunud oma vana
isa — kuiva puu küljest.
Vanaisa tuhmid, palavikulise läikega silmad pilgu
tasid rahutult punaseis, tursunud laugudes, kortsudega
kaetud nägu väljendas piinavat tuska. Ta köhis ala
tasa tagasihoidlikult ja kattis lapselapse poole vaadates
käega suu. Köha oli kähisev, lämmatav, mis sundis
vanaisa end maast üles sirutama ja pigistas tal silmist
suuri pisaraid.
Täna oli vanaisa tervis eriti halb. Ta tundis, et
ta varsti sureb, ja ehkki ta suhtus sellesse täitsa üks
kõikselt nagu paratamatusse, ei tahtnud ta siiski surra
nii kaugel, vaid kodumaal. Veel vaevas teda lapse
lapse saatus ... Kuhu jääb Lenni? ...
Ta küsis seda endalt paar korda päevas ja alati
tõmbus ta süda seejuures kokku ja tal hakkas nii paha,
et ta oleks tahtnud kohe tagasi pöörduda koju — Vene
maale.
Kuid Venemaa oli kaugel... Sinna ei jõua niikui
nii minna, enne sured kuskil teel.
Siin Kubanis antakse heldelt almust. Talumehed
on jõukad, ehkki tigedad ja armastavad pilgata. Nad
ei salli kerjajaid, sest nad on ise rikkad.
277
Vanaisa peatas pisaraist niisutatud pilgu lapselap
sel ja silitas krobelise käega ettevaatlikult ta pead.
Lenni hakkas liigutama ja pööras suured sinised
sügavad mitte lapselikult mõtlevad silmad vanaisa
poole. Need silmad ta kõhnal, rõugearmisel, kitsaste
vereta huultega ja terava ninaga näol paistsid veelgi
suuremana.
„Kas juba tuleb?“ küsis ta käega silmi varjates
ning vaatas päikesekiiri peegeldavale jõele.
„Ei tule veel. Seisab seal. Mis tal teha on? Keegi
ei kutsu teda, noh, ja ta seisabki..seletas Arhip,
silitades aeglaselt lapselapse pead. „Kas sa magasid
Lenni keeras arusaamatult peaga ja sirutas end
liival.
Nad vaikisid.
„Kui ma oskaksin ujuda, siis supleksin veidi,“ tea
tas Lenni, silmitsedes teravalt jõge. „See on väga kiire
jõgi'! Ega meil sääraseid ole. Mis ta hullab? Jook
seb, nagu kardaks hilineda ..
Ja Lenni pööras veele pahaselt selja.
„Tead mis,“ ütles vanaisa vähese mõtlemise järel.
„Võtame vööd ära ja seome need otsapidi kokku, siis
seon ühe otsa sulle jala külge ning sa roni vette suplema.“
,,Noo-oh!...“ venitas Lenni iseteadvalt. „Mida
sina ka välja ei mõtle! Või arvad sa, et jaksad mind
kinni pidada? Upume mõlemad.“
„Õigus jah, kisud mind ka vette. Näe, kuidas trü
gib . .. Kevadel vist ikka voolab laialt, uh sa!...
Heinamaad on siin palju! Ääretu palju heinamaad!
Lenni ei tahtnud kõnelda ja ta jättis vanaisa sõnad
vastuseta. Ta võttis kätte tükikese kuiva savi ja,
tõsine ning koondatud ilme näol, hõõrus seda näp
pude vahel tolmuks.
fu
278
Vanaisa vaatles teda ja mõtles midagi silmi pilgu
tades.
„Näed nüiid...“ alustas Lenni tasaselt ning ühe
tooniliselt ja raputas kätega tolmu... „Ainult tillu
kesed, vaevalt silmaga nähtavad kübemekesed...“
„Noh, mis siis?“ küsis Arhip ja hakkas köhima,
vaadeldes läbi silmi kippuvate pisarate lapselapse
suuri kurvaläikelisi silmi. „Milleks sa seda?“ lisas ta
pärast köhimist.
„Niisama ...“ noogutas Lenni peaga. „Selleks kõ
nelen, et näe, milline see muld ise on!..Ta viipas
käega jõe taha. „Ja kõik on tema peale ehitatud...
Kui palju linnu oleme sinuga läbinud! Ja kui palju
on kõikjal inimesi!“
Lenni ei osanud edasi arutada oma mõttelõnga, ta
jäi jälle ringi vaadates mõtlema.
Ka vanaisa vaikis veidi, nihkus siis lapselapsele lähe
male ja kõneles mahedalt:
„Mu tark poiss! Sa ütlesid õigesti — kõik on
tolm. Eh, Lenni, Lenni!... Kui sa saaksid kirja
oskust! ... Sa läheksid kaugele. Mis sinust küll
saab?“
Vanamees surus poisi pea enda vastu ja suudles
teda.
„Oota...“ hüüdis Lenni veidi elavamalt ja vabas
tas oma linavalged juuksed vanaisa krobeliste värise
vate sõrmede vahelt. Kuidas sa ütlesid? Tolm? Lin
nad ja kõik on tolm?‘
„Nii on juba jumalast loodud, lapseke. Kogu maa
on tolm. Ja kõik, kes maa peal elavad, surevad ära ...
Vaat mis. Ja seepärast peab inimene elama töötades
ia rahus... Ka mina suren pea...“ siirdus vanaisa
teisele jutule ja üsas siis nukralt: „Kuhu sa lähed
ilma minuta?"
279
Lenni oli seda küsimust vanaisalt tihti kuulnud, teda
oli juba tüüdanud arutlus surmast. Ta pöördus vaik
selt kõrvale, kiskus maast üles rohulible, pistis selle
suhu ja hakkas aeglaselt närima.
Kuid see oli vanaisa valus koht.
„Miks sa siis vaikid? Kuidas sa saad läbi ilma mi
nuta?" küsis ta lapselapse poole pöördudes ja jällegi
köhides.
„Ma olen juba kõnelnud.. .“ lausus Lenni segaselt
ja poolpahaselt ning vaatas ise poolviltu vanaisa poole.
Talle ei meeldinud need jutud veel seepärast, et need
lõppesid tihti tülitsemisega.
II
Vanaisa kõneles kaua oma surma lähedusest. Lenni
kuulas teda esialgu süvenenult. Tal oli hirm oma uue
seisukorra pärast vanaisa surma puhul. Ta nuttis veidi,
kuid väsis pikapeale. Ei kuulanud enam vanaisa juttu,
vaid andus oma mõtteile. Vanaisa vihastas seda mär
gates ja kurtis, et Lenni ei armasta teda, ei hinda tema
hoolitsust, ja heitis lõpuks talle ette, et Lenni soovib
vanaisa kiiret surma.
„Mis sa räägid? Sa oled veel rumalake, sa ei suuda
mõista oma elu. Kui vana sa oled? Üksteistküm
mend aastat kõigest. Sa oled põdur, ei kõlba tööks.
Kuhu sa siis lähed? Kas arvad, et head inimesed aita
vad? Kui sul oleks raha, siis aitaksid nad sul seda
raisata, — see on nii. Almuseid pole mul, vanamehel,
ka mitte magus kerjata. Kummarda igaühte, palu iga
ühte. Sind sõimatakse, mõnikord isegi togitakse ja
aetakse minema... Arvad sa, et kerjust ka loetakse
inimeseks? Ei seda ole! Ma olen käinud mööda
maailma kümme aastat — tean. Arvavad, et tükike
280
leiba maksab tuhat rubla. Annab sulle väikese armuanni ja mõtleb kohe, et nüüd on paradiisiuksed ta ees
lahti! Kas sa ei tea,'miks enamik inimesi annab armu
ande? Et rahuldada oma südametunnistust, aga mitte
seepärast, et neil ehk on kahju kerjusest. Annab
sulle kätte tüki leiba, et siis pole endal häbi süüa. Söö
nud inimene on metsloom. Ega tal ole kunagi nälja
sest kahju. Söönud ja näljane inimene on vaenlased,
eluaeg on nad teineteisele okkaks silmas. Seepärast
on neil võimatu mõista ja haletseda teineteist..."
Vanaisa elustus vihast ja kurbusest. Ta huuled
värisesid ja silmad keerlesid punaste laugude raamis
ja kortsud tumedal näol paistsid teravamalt silma.
Lenni ei armastanud teda säärasena ja kartiski
veidi midagi.
„Ma küsisin sinu käest, mida hakkad üksipäini maa
ilmas tegema? Sa oled põdur lapsuke, maailm on aga
metsloom. Ta neelab sind korraga. Mina aga ei taha
seda... Ma armastan ju sind, lapsuke!"
Vanaisa istus maha ja puhkes nutma, surudes pead
värisevaile põlvile.
Jõgi voolas rutates edasi ja vesi loksus vastu kal
daid, nagu tahaks ta summutada vanamehe nutuhäält.
Pilvitu taevas naeratas heledalt, valades alla kõrve
tavat kuumust, ja kuulutas rahulikult sogaste lainete
mässulist mühinat.
„Piisab, ära nuta, vanaisa," ütles Lenni tõsiselt ja
vaatas ise kõrvale. Pöördudes näoga vanaisa poole,
lisas ta: „Me oleme ju sellest kõnelnud. Ega ma hukka
saa. Lähen kuhugi võõrastemajja teenima ...“
„Hakkavad sind peksma...“ ägas vanaisa läbi pi
sarate.
„Aga võib-olla ei hakka peksma," hüüdis Lenni
veidi tragimalt. „Ega ma end igaühe kätte ka anna!...
281
III
Ületanud jõe, jäid vanaisa ja lapselaps paplisalukese
ette seisma. Paplitüvede vahelt paistsid katused, ta
rad, igal pool hüvakul ja vasakul — kerkisid taeva
poole niisamasugused salud.
Nende rohelised lehed olid kaetud tolmukorraga ja
jämedate, sirgete tüvede koor oli lõhki pakatanud kuu
musest.
Otse kerjuste ees oli kitsas põiktänav. Nad läksid
seda mööda palju jala käinud inimese kõnnakul.
„Noh, Lenni, kuidas me siis läheme, kas koos või
üksikult?" küsis vanaisa ja lisas vastust ootamata:
„Parem oleks koos minna, sest sulle antakse väga
vähe. Sa ei oska paluda ...“
„Milleks meile seda palju vaja on? Me ei söö ju
niikuinii ära ...“ vastas Lenni, vaadates tusaselt ringi.
„Milleks vaja! Sa oled kentsakas!... Äkki satub
vastu inimene, kes ostab kõik ära? Vaat milleks on
vaja...! Siis saame raha. Raha on aga suur asi; kui
sul oleks raha, siis ei jääks sa hätta pärast minu
surma."
Ja lahkelt naeratades silitas vanaisa lapselapse pead.
„Kas sa ka tead, kui palju ma kogusin raha teelagunemise ajal? Ah!"
„Palju siis?" küsis Lenni ükskõikselt.
„Üksteist ja pool rubla. Näed nüüd!"
Kuid see summa ja vanaisa hõiskav toon ei aval
danud Lennile mingit mõju.
„Eh sa poisu, poisu!" õhkas vanaisa. „Kas lähme
siis lahus või?"
„Lahus...“
„Noh... Sa tule siis pärast kiriku juurde, on nii?"
„Hea küll."
282
Vanaisa pöördus vasakule põiktänavasse, Lenni läks
edasi. Ta oli inimestest kümme sammu edasi jõudnud,
kui kuulis värisevat häält:
„Armulised, toitjad!...
See hüüe oli säärane, nagu oleks keegi käega tõm
manud üle häälestläinud kandle jämedamaist keeltest
peenemateni.
Lenni võpatas ja hakkas kiiremini sammuma. Alati,
kui ta kuulis vanaisa palumist, hakkas tal halb, ja kui
vanaisale ei antud midagi, siis kartis ta, et vanaisa hak
kab nutma.
Ta kõrvus kumisesid veelgi staniitsa kohal unises
ja kuumas õhus ekslevad vanaisa väriseva, nutuse hääle
noodid.
Ümberringi oli vaikne nagu öösi. Lenni astus tara
juurde ja istus üle tara rippuvate kirsipuuokste varju.
Kuskil sumises kõlatult mesilane.
Lenni viskas kaelkoti maha, pani pea sellele ja vaa
dates veidi läbi pea kohal olevate lehtede taevast, uinus
ta kõvasti magama, olles peidetud teekäijate silmist
tihedasse rohtu ja risttara varju.
IV
Teda äratasid kummalised häälitsused, mis värise
sid liginevast õhtust värskemaks muutunud õhus. Keegi
nuttis ta lähedal. Nuteti lapse moodi, jonnakalt ja
lakkamatult.
Lenni tõstis pea ja vaatas tee poole.
Teed mööda tuli seitsmeaastane puhtas riides tütar
laps pisaraist punase ja tursunud näoga, mida ta ühte
lugu kuivatas valge seelikusabaga. Ta astus aeglaselt,
lohistades paljaid jalgu teel, tekitades paksu tolmu,
ning ta nähtavasti ei teadnud, kuhu ja milleks ta läheb.
083
Tal olid suured mustad silmad, nüüd — kurvad ja
niisked, väikesed õhukesed roosad kõrvad, mis vaata
sid vallatult välja pruunide sassis juuksesalkude vahelt.
Ta näis Lennile naljakana, pisaraist hoolimata nal
jakana ja lõbusana ... „Küll ta on vist vallatu plika
„Mis sa nutad?“ küsis Lenni püsti tõustes, kui tüd
ruk oli jõudnud tema kohale.
Tütarlaps võpatas ja seisatas, jättis nutmise kohe
järele, ainult nuuksus veel veidi.
Siis, kui ta oli mõne sekundi vaadanud poissi, hak
kasid ta huuled värisema, nägu kiskus viltu, rind hak
kas liikuma ja valjusti nuttes läks tütarlaps edasi.
Lenni tundis, kuidas tal midagi sees konksu tõmbus,
ja ta sammus äkki tüdrukule järele.
„Sa ära nuta. Oled juba suur, kas sul häbi pole!“
ütles ta plikale, vaadates ligi jõudes talle näkku ja kü
sis uuesti: „Noh, mis sa töinad?“
„Jaa ... ah!“ venitas tüdruk. „Kui sul ..ja äkki
istus ta teele tolmu, kattis näo kätega ja hakkas meele
heitlikult uluma.
,,Noh!“ heitis Lenni hooletult käega. „Eit!... Päris
vanaeit. Ptüi!
Kuid see ei aidanud kumbagi. Lennil hakkas hale
meel, vaadeldes, kuidas tüdruku peenikeste roosade
sõrmede vahelt veeresid pisarad üksteise järel, ja tal
tuli ka isu nutta.
Ta kummardus plika kohale, tõstis ettevaatlikult
käe üles ja puudutas tasakesi tüdruku juukseid, kuid
kohe ehmus ta oma julgusest ja tõmbas käe tagasi.
Tüdruk nuttis ikka edasi ega kõnelnud midagi.
„Kuule!...“ alustas Lenni vähese vaikimise järel,
tundes vajadust aidata tüdrukut. „Miks sa nutad?
Said naha peale või? Läheb ju mööda!... Võib-olla on
sul midagi muud? Sa ütle mulle! Tüdruk, oh?“
284
Tüdruk ei võtnud käsi näo eest, ta kõigutas kurvalt
pead ja vastas läbi pisarate, aeglaselt õlgu liigu
tades:
„Kaotasin... rätiku ära!... Isa t.õi turult... hele
sinine, lilledega, ma panin pähe ja kaotasin ära.“
Ta hakkas nuuksudes valjemini nutma ja hüüdis
vahetevahel imelikult: „0—о—o...!“
Lenni tundis, et ta on jõuetu aitama, ja sealt eemale
nihkudes vaatas ta mõttes ja kurvalt pimenevat tae
vast ... Tal oli raske ja kahju tüdrukust.
„Ära nuta!... võib-olla leiad rätiku veel üles ...“
sosistas ta tasakesi, kuid nähes, et tüdruk ei kuule ta
trööstimist, nihkus ta veel kaugemale ja mõtles, et
küllap ta vist isa käest nüüd saab.
Ja kohe kujutles ta, kuidas isa, suur kasakas, teda
peksab. Tüdruk aga läkastab pisaraist, väriseb hirmust
ja valust ning vedeleb isa jalgade ees.
Lenni tõusis kohe ja läks minema, kuid pöördus
viie sammu pealt ringi, jäi tüdruku kohale seisma,
surus end vastu tara ja katsus midagi lahket ning head
meelde tuletada...
„Kui sa, tüdruk, õige ka läheksid ära tee pealt!
Jäta juba nutmine järele. Mine koju ja jutusta, kuidas
asi oli. Kaotasid ära ja...“
Ta alustas seda juttu tasa, kaastundliku häälega ja
lõpetas pahaselt; rõõmustus, kui nägi, et tüdruk tõusis
maast.
„Vaat kui tubli!...“ jätkas ta naeratades ja elavalt.
„Mine nüüd koju. Kas tahad, ma tulen sinuga kaasa
ja jutustan kõik ära? Ma astun välja sinu eest, ära
karda!"
Ja Lenni vaatas ümber, ja liigutas uhkelt õlgu.
„Pole vaja..." sosistas tüdruk tasa. Ta puhastas
oma kleidilt tolmu ja nuuksus ikka edasi.
285
„Ehk tulen?" küsis Lenni valmis olles ja lükkas
mütsi ühele kõrvale.
Nüüd seisis ta harkis jalu tüdruku ees, ta riideräbalad olid vahvasti turris. Ta tagus kepiga julgelt
vastu maad ja vaatas kangekaelselt tüdrukule otsa.
Ta suured kurvad silmad särasid uhkest ja julgest
tundmusest.
Tüdruk vaatas teda altkulmu, määris pisaraid näole
laiali ja ütles jälle õhates:
„Pole vaja, ära tule... Mamma ei salli kerjuseid.14
Ja läks minema. Vaatas kaks korda tagasi.
Lennil hakkas igav. Märkamatult, aeglaste liigu
tustega, muutis ta oma otsustava väljakutsuva seisaku,
tõmbus jällegi küüru, pani kaelkoti, mis seni oli rippu
nud kaelas, selga ja hüüdis tüdrukule järele, kui see
oli kadunud põiktänava käänu taha:
„Hüvasti!"
Tüdruk pöördus käigu peal ringi tema poole ja . ..
kadus.
V
Õhtu lähenes ja õhk oli eriti lämmatavalt raske
nagu enne äikest. Päike oli juba madalal ja paplite
ladvad punetasid kergelt õhtusist varjudest, mis nende
oksi mähkisid. Taevas nende kohal mustendas ka,
muutus sametiseks ja laskus nagu maale ligemale.
Kuskil kaugel kõnelesid inimesed ja kuskil veelgi
kaugemal, kuid teises kandis, lauldi. Need helid, tasa
sed, kuid tihedad, olid nagu leitsakust läbi imbu
nud.
Lennil hakkas veelgi igavam ja nagu hirm millegi
eest. Ta tahtis minna vanaisa juurde, vaatas ümber
ringi ja läks kiiresti edasi mööda põiktänavat. Almust
286
ta ei tahtnud paluda. Ta tundis, et süda tuksub rinnus
kiiresti, kiiresti — ja et tal on eriline laiskus kõndida
ja mõtelda.
Kuid see tüdruk ei tahtnud ta meelest kaduda ja
ta mõtles, et mis temaga praegu juhtub? Kui ta on
jõukast perest, siis antakse talle peksa, sest kõik
rikkad on ihnuskoid; kui ta on aga vaesest perest, siis
ta ehk ei saagi naha peale... Vaesed armastavad
rohkem lapsi, sest nad ootavad, millal lapsed teenima
hakkavad.
Mõtted liikusid ta peas vastutahtmist üksteise järel
ja iga minutiga muutus rõhuv tusk nagu vari, mis saa
tis ta mõtteid, ikka suuremaks ja rõhuvamaks.
Ja õhtused varjud muutusid tihedamaks, lämmatavamaks. Lennile tuli vastu talumehi ja naisi. Nad
ei pööranud talle mingit tähelepanu, sest olid harjunud
Venemaalt tulevate nälgivatega.
Lenni tuhm pilk libises üle nende suurte, täissöönud
kogude, kuna ta ise sammus kiiresti kiriku poole, mille
rist säras eespool puude taga.
Vastu kõlas talle kojutulnud karja lärm. Juba
paistabki madal, viie helesiniseks värvitud kupliga
kirik.
Ümber kiriku kasvavad paplid, kõrgemad kui
kiriku ristid, mille kulda; on värvinud roosakaks loojuv
päike.
Ka vanaisa sammub seljakotist küüru tõmbunult
kiriku trepi poole ja vaatab kätt silme ees hoides
ümber.
„Mis, kas kott on tühi või?“ küsis vanaisa, astudes
lapselapse juurde, kes ootas teda kirikuaia juures
seistes.
„Näe, kui palju ma kogusin!...“ ja kragisedes las
kis ta langeda õlalt tugevasti täistuubitud koti. Eh, kui
287
hästi siin almust antakse! Väga hästi!... Noh, aga
miks siis sina nii morn oled?“
„Pea valutab ..lausus Lenni, istudes tasa vanaisa
kõrvale.
„Noh!... väsisid ära!... Praegu lähme ööbimis
kohale. Kuidas selle kasaka nimi oli? Ah?44
„Andres Must.“
„Nii me küsimegi: kas elab siin Must Andres?
Näe, meie poole tulebki üks inimene... Jaa... siin on
hea rahvas, kõik on täissöönud! Ja kõik söövad nisu
leib a. Tere, hea inimene!“
Kasakas tuli neile üsna lähedale ja lausus aeglaselt
vastuseks vanaisa tervitusele:
„Tere ka teile. “
Siis ajas ta jalad harki, vaatles kerjuseid suurte,
mõttelagedate silmadega ja sügas end.
Lenni vaatas teda uurivalt, vanaisa pilgutas küsi
vait oma vanu silmi, kuid kasakas vaikis ikka, ajas siis
keele poolest saadik suust välja ja hakkas suuga oma
vurru püüdma. Selle toimingu õnnelikult lõpetanud,
kiskus ta vurru suhu, näris seda pisut aega, lükkas siis
jällegi vurru keelega suust välja ja lõpetas viimaks
juba rõhuvaks muutuva vaikuse^, üteldes laisalt:
„Noh, lähme kogunemiskohta.44
„Milleks?44 võpatas vanaisa.
„On vaja — kästi tulla, noh!44
Ta pööras neile selja ja hakkas juba minema, kuid
pöördudes tagasi ja nähes, et kutsutavad ei liigu pai
gastki, hüüdis kasakas juba vihaselt:
„Mis te siis veel ootate!44
Vanaisa ja Lenni järgnesid talle kiiresti.
Lenni vaatas vanaisa poole ja nägi, et ta huuled ja
pea värisevad, ja et ta aralt ümber vahtides kobib
midagi põuest. Lenni sai aru, et vanaisa on teinud
288
midagi koerust, nagu kord Tamaanis. Lennil hakkas
hirm, kui ta meenutas Tamaani lugu. Seal näppas
vanaisa pesu ja tabaiti.
Naerdi, sõimati, isegi peksti ja aeti lõpuks öösi
staniitsast välja.
Nad ööbisid siis vanaisaga kuskil liival, ja meri
möirgas vihaselt kogu öö. Lained liigutasid liiva, mis
nagises. Vanaisa oigas kogu öö ja palus jumalat, nime
tades end vargaks ja paludes armu.
„Lenni.. •“
Lenni võpatas tõukest vastu külge ja vaatas vana
isa poole. Selle nägu värises ja oli muutunud nagu
pikemaks, kõhnemaks, hallimaks.
Kasakas kõndis neist viis sammu eespool, suitsetas
piipu, peksis kepiga takjaid maha ega vaadanud kor
dagi tagasi.
„Säh, võta!... viska... rohtu ... pane ainult tähele,
kuhu viskad ... et pärast ära võtta ... sosistas vanaisa
vaevalt kuuldavalt ja surudes end lapselapse vastu,
torkas ta temale pihku mingi kokkupigistatud riidetükikese.
Lenni astus hirmunult värisedes kõrvale, lähemale
aiale, kus kasvasid rohupõõsad. Pinevalt kasaka laia
selga silmitsedes sirutas ta käe välja ja vaadates ise
käe poole, viskas riidetüki rohtu.
Langedes hargnes riie lahti ja Lenni silme ees väl
gatas helesinine lilleline rätik, mille kohe kattis kinni
väikese nutva plika kogu. Tüdruk seisis Lenni ees
nagu elusalt ja varjas kasaka, vanaisa ja kõik ümb
ritseva.
Jälle kõlas Lenni kõrvus tüdruku nutuhääl ja pais
tis, nagu langeksid ta ette maha heledad pisarad.
Säärases seisukorras, kus ta ei suutnud vastutada
oma tegude eest, läks ta vanaisa järel kogunemiskohta,
19 Emakeele lugemik IV
289
kuulis tumedat kõminat, millest ta aru ei saanud ja
mida ta ei tahtnudki mõista, ja nägi justkui läbi une,
kuidas kõik leivatükid raputati vanaisa kotist lauale,
ja kuulis, kuidas need tükid langesid lauale tumedalt,
pehmelt mütsudes.
Siis kummardus tema kohale palju mustis mütses
päid. Pead olid tigedad ja ähvardavad millegi hirm
saga ümbritsevast udust
Siis keerles vanaisa nagu vurr kahe noormehe käte
vahel ja pomises kähinal:
„Asjata, õigeusulised! Jumal näeb, et olen süütu!“
pirises vanaisa läbilõikavalt.
Lenni laskus nuttes põrandale.
Siis tuldi ka tema juurde. Tõsteti ta üles, asetati
pingile ja kobati kõik räbalad läbi, mis katsid ta väi
kest kehakest.
„Danilovi vanamoor valetas!“ müristas keegi oma
madala ja pahase häälega, lüües Lennile justkui vastu
kõrvu.
„Aga võib-olla nad peitsid kuhugi?“ hüüti veel val
jemini vastuseks.
Lenni tundis, et kõik need hääled peksavad nagu
vastu pead, ja tal hakkas nii suur hirm, et kaotas
meelemärkuse ja langes nagu kuhugi põhjatu sügavate
mustade lõugade vahele.
VI
Kui ta ärkas, lebas ta pea vanaisa põlvedel, ta näo
kohale kummardus vanaisa kortsus nägu ja vanaisa
hirmunult pilgutavaist silmist tilkusid Lenni laubale
väikesed sogased pisarad, mis teda kõdistasid põski
mööda kaelale veeredes.
290
„Ärkasid, armsake? ... Lähme siit minema. Läh
me, lasksid lahti, neetud!“
Lenni tõusis üles ja tundis, et talle on midagi rasket
pähe valatud, et pea võib iga minut langeda õlult. Ta
võttis kätega peast kinni, liigutas seda kahele poole ja
oigas tasakesi.
„Kas peakene valutab? Sina minu väike!... Piina
sid meid sinuga... Kiskjad säärased! Neil kadus üks
pussnuga ära ja tüdruk kaotas, näe, rätiku, noh, nemad
kohe meile kallale!.,. Oh, issand!... Mis eest sa meid
karistad?!"
Vanaisa kragisev hääl riivas kuidagi Lennit. Ta
tundis, kuidas tas tekib see terav sädemeke, mis teda
sunnib eemale hoiduma vanaisast. Ta nihkuski eemale
ja vaatas ümber.
Nad istusid küla ääres suure puu okste varjul, öö
oli juba saabunud, kuu tõusnud ja ta piimhõbedane
valgus täitis tasast stepipinda ja muutis selle nagu
kitsamaks, kui ta oli päeval; kitsamaks ja tühjemaks,
kurvemaks.
Kaugelt stepist, sealt, kus ta maaga ühineb, kerkisid
pilved ja sõudsid tasakesi stepi kohal, kattes kuu ja
heites maa peale tihedaid varje. Varjud laskusid tihe
dalt maale, roomasid mööda maad aeglaselt, mõteldes,
ja kadusid äkki ära, nagu vajuksid nad läbi kuumade,
päikesekiirtest tekkinud pragude maasse.
Staniitsast kostis veel hääli ja mõnes kohas süttisid
veel tulukesed, nagu pilgutades vastu helekullastele
tähtedele.
„Lähme, kallike! Vaja on minna," ütles vanaisa.
„Istume veel!" vastas Lenni tasa.
Talle meeldis stepp. Minnes päeval mööda steppi,
armastas ta vaadata ettepoole, kus taevakuppel toetub
stepi laiale rinnale... Seal kujutles ta suuri, toredaid
19*
291
linnu, kus elavad ennenägematud head inimesed, kelle
käest pole vaja paluda leiba, vaid kes annavad ise,
ilma palumata ...
Kui aga stepi ikka veel laiemale avanedes äkki
eraldus staniitsa, mis oli juba tuttav, hooneilt ja inimesilt kõigiti nende sarnane, nagu ta juba varem oli
näinud, siis jäi ta jälle kurvaks ja hakkas piinlik sää
rase pettumuse pärast.
Ja nüüd vaatas ta mõttes kaugele, kust pilved aeg
laselt välja roomasid. Nad paistsid talle suitsuna selle
linna suitsuseist korstnaist, mida ta nii väga igatses
näha... Ta nägemuse katkestas vanaisa kuiv köha.
Lenni vaatas teravalt ahnelt õhku ahmiva vanaisa
pisaraist märga nägu.
Valgustatud kuust ja kaetud imelike varjudega, mis
langesid mütsiräbalaist, silmakulmudest ja habemest,
kramplikult liikuva suuga ja laiali avatud silmadega,
mis läikisid peidetud vaimustusest, oli see nägu hir
mus, haletsemisväärne ja äratas Lennis temale seda
uut tundmust, mis sundis teda vanaisast eemale
nihkuma...
VII
„Noh, istume, istume!...“ pomises ta ja kobas
lollilt muheldes põues.
Lenni pöördus kõrvale ja vaatas jällegi kaugele.
„Lenni!... Vaata ometi!...“ nuuksatas äkki vana
isa vaimustatult ja lämmatavast köhahoost kägarasse
tõmbudes ulatas ta lapselapse poole mingi pika läi
kiva asja. „Hõbedane! See on ju hõbe!... Maksab
poolsada rubla ...“
Ta käed ja huuled värisesid ahnusest ja valust ning
nägu tõmbles.
292
Lenni võpatas ja lükkas käe tagasi.
„Peida ruttu ära!... Ah, vanaisa, peida ära!
sosistas ta pahaselt ja vaatas vilkalt ringi.
„Mis sa nüüd, lollike? Kas kardad, armas? Ma vaa
tasin ühe talu aknast sisse ja nägin seda rippuvat sei
nal. Kahmasin ruttu ära ja peitsin hõlma alla... Hil
jem peitsin põõsaisse. Pärast, kui staniitsast lahku
sime, pillasin mütsi maha, kummardusin mütsi järele
ja võtsin selle ka ära... Nad on lollid!... Ka rätiku
võtsin, näe, kus ta on!...“
Ta kiskus värisevate kätega oma kaltsudest rätiku
välja ja raputas seda Lenni näo ees.
Lenni silme eest kadus udukate ja ta ette kerkis
järgmine pilt: tema ja vanaisa astuvad võimalikult
kiiresti mööda külatänavat ja hoiduvad kõrvale vastu
tulijate pilkude eest; nad lähevad aralt ja Lennile
näib, et igaühel, kes soovib, on õigus neid mõlemaid
peksa ja sõimata, nende peale sülitada...
Neid ümbritsevad aiad, majad, puud — kõik liigu
vad läbi udu, nagu tuule käes... ja kõmisevad kellegi
karmid, tigedad hääled...
See raske teekond on lõpmata pikk ja pole näha
staniitsa lõppu tiheda kõikuva majade hulga taga, mis
kord nihkuvad lähemale, nagu tahaksid neid puruks
rõhuda, kord liiguvad kaugemale, naerdes neile näkku
oma akende mustavate täppidega...
Ja äkki kostab ühest aknast haledalt:
„Vargad! Vargad! Varas, vargapoiss!...“
Lenni heidab salaja pilgu kõrvale ja silmab aknast
seda tüdrukut, keda ta nägi varem nutmas ja keda ta
tahtis kaitsta ...
Tüdruk tabas ta pilgu ja näitas Lennile keelt. Ta
sinised silmakesed kiirgasid kurjalt ja teravalt ja
torkisid Lennit nagu nõelad.
293
See pilt tekkis poisi ajju ja kadus silmapilkselt,
jättes järele tigeda naeratuse, mille ta heitis vana
isale näkku.
Vanaisa kõneles midagi, vehkis kätega, väristas
peaga, pühkis higi, mis ilmus suurte piiskadena ta
näokortsudele.
Raske, rebitud servadega ja sassis pilv kattis kinni
kuu, ja Lenni peaaegu ei näinudki vanaisa nägu...
Kuid ta asetas vanaisa kõrvale nutva tütarlapse ja
mõõtis mõttes neid mõlemaid. Haige, kägisev, ahne ja
närudes vanaisa näis nutva, kuid terve, värske ilusa
tütarlapse kõrval tarbetuna ja peaaegu niisama tige
dana ja närusena kui muinasjutuline kuri vanamees.
Kas siis tohib nii? Miks tegi vanaisa tütarlapsele
halba?
Vanaisa on tüdrukule võõras ...
„Kui jõuaksin sada rubla koguda!... Ma saaksin
siis rahuga ...“
„Noh!...“ süttis äkki Lennis midagi. „Ole sa pa
rem vait! Sureksin... sureksin ... Kuid ikkagi ei
sure... Varastad!...“ kriiskas Lenni ja kargas värise
des püsti.
„Sa oled üks vana varas!...“
Ta raputas väikest kuivetut rusikat vaikinud vana
isa nina ees, istus siis jälle maha ja jätkas läbi
hammaste:
„Lapselt varastas ära... Küll on aga ilus!... Vana,
aga sinnasamma... Seda sulle andeks ei anta!
Äkki hakkas stepp justkui liikuma ja haaratud
pimestavalt helesinise valgusega, muutus avaramaks.
Steppi kattev pimedus liikus ja kadus silmapilguks...
Kostis kõuekärgatus ja jooksis stepi kohal, väristades
steppi ja taevast, mida mööda nüüd lendas kiiresti
tihe pilvede hulk, mis uputas kuu endasse.
294
Jällegi pimenes. Kuskil kaugel sähvatas välk, vaik
selt, kuid ähvardavalt, ja sekund hiljem kostis ka nõrk
kõuemürin... siis saabus vaikus, millele ei näinud
lõppu tulevat.
Lenni pomises palvesõnu. Vanaisa istus liikumatult,
nagu oleks ta kokku kasvanud puutüvega, mille vastu
ta selga nõjatas.
„Vanaisa!...“ sosistas Lenni, oodates piinaval hir
mul uut kõuekärgatust. „Lähme staniitsasse!“
Taevas värises jällegi ja jälle süttis helesinine
valgus ning heitis maa peale võimsa metallise kärga
tuse. Justkui tuhanded raudplaadid langesid vastu
üksteist põrgates maa peale.
„Vanaisa!..hüüdis Lenni.
Kõuemürinast summutatud, kostis ta hüüe väikese
katkise kellukese helinana.
„Mis? ... Kas sa kardad? ...“ küsis vanaisa kähi
nal, kuid jäi liikumatuks.
Suured vihmatibad hakkasid langema, ja nende kra
bin kostis nii salapäraselt, nagu hoiatades millegi eest.
Kauguses paisus ta juba lausa laiaks hääleks, mis
sarnles suure harja hõõrumisega vastu kuiva maad.
Kuid siin, vanaisa ja lapselapse juures, helises iga lan
gev tilk lühidalt ja katkendlikult ning suri vastukajata.
Kõuekärgatused liginesid ja taevas süttis üha tihe
damini.
„Mina ei lähe staniitsasse! Las mind vana koera,
varast... uputab siinsamas vihm ... ja tapab kõu!...“
rääkis vanaisa hingeldades. „Ei lähe!... Mine üksi...
Näe, seal see staniitsa ongi... Mine!... Ma ei taha,
et sa siin istud ... mine! Mine, mine!... Mine!...“
Vanaisa karjus juba tumedalt ja kähinal.
„Vanaisa!... Anna andeks!...“ palus Lenni, nih
kudes talle lähemale.
295
„Ei lähe... Ei anna andeks!... Seitse aastat olen
ma sind hoidnud!... Kõik olen teinud ikka sinu tarvis,
elanud olen ainult sinule. Kas mulle siis enam midagi
vaja on? ... Ma suren ju varsti... Suren ... Sina aga
ütled, et olen varas... Kelle tarvis ma varastasin?
Sinu tarvis ... kõik sinu tarvis ... Näe, võta ... võta ...
Sinu elu tarvis kogusin... noh, ja varastasin... Küll
jumal kõik näeb ... Ta teab, et varastasin ... teab ...
Küll ta mind karistab. Ega ta mulle, vanale koerale,
armu anna varguse pärast. Aga ta karistabki juba
mind... issand! Sa karistasid juba mind!... Ah, ka
ristas... Sa tapsid mu lapse käe läbi!... Õigus,
issand!... Õieti!... Sa oled õiglane, issand! Saada mu
hinge järele ... Oh
Vanaisa hääl paisus läbilõikavaks vingumiseks, mis
tekitas Lennis hirmu.
VIII
Kõuekärgatused, mis raputasid steppi ja taevast,
kõmisesid nüüd nii kõvasti ja rutuliselt, nagu tahaks
neist igaüks midagi maale ütelda ja kõik need kärga
tused mürisesid vahetpidamata üksteist taga ajades.
Välkudest rebitud taevas värises, värises ka stepp,
mis muutis teda kummaliselt kitsamaks.
Vahel valgustas välk kaugust. Paistis, nagu põge
neks see kaugus kiirelt mürina ja kolina eest...
Hakkas valama vihma ja välguvalgusel terasena
läikivad vihmapiisad katsid lahkelt vilkuvad staniitsa
tulekesed.
Lenni tardus hirmust, külmast ja mingisugusest
süütundest, mida tekitasid vanaisa hüüded. Ta hoidis
silmad pärani ja kartis neid isegi siis pilgutada, kui
veetilgad veeresid alla ta märjast peast ja sattusid
296
talle silma. Ta kuulatas vanaisa häält, mis uppus võim
sate helide merre.
Lenni tundis, et vanaisa istub liikumatult, kuid talle
näis, et vanaisa peab varsti kaduma, kuhugi ära
minema, ja teda siia üksinda jätma. Endalegi märka
matult nihkus ta veidihaaval vanaisa poole ja võpatas,
oodates midagi hirmsat, kui ta küünarnukk puutus
vastu vanaisa.
Taevast lõhki käristades valgustas välk neid mõ
lemaid, väikesi, küürutõmbunuid, puude okstest alla
langeva veega üle vaiatuid, üksteise kõrval.
Vanaisa vehkis käega õhus ja pomises veel midagi
juba väsinult ja hingeldades.
Lenni vaatas talle näkku ja karjatas hirmust...
Välgu sinisel valgusel oli see nägu surnu näo taoline,
keerlevad tuhmid silmad olid hullumeelsed.
„Vanaisa!... Lähme!“ karjus Lenni, surudes pead
vanaisa põlvedele.
Vanaisa kummardas ta kohale, võttis oma peeni
keste kõndiste kätega tal ümbert kinni, surus ta tuge
vasti enda vastu ja muljudes lapselast, hakkas valjusti
ja läbilõikavalt uluma nagu hundiraudu sattunud hunt.
Säärasest ulumisest peaaegu hullumeelsuseni viidud
Lenni rabeles end lahti, kargas püsti ja tormas noolena
minema.
Ta jooksis, pimestatud välgust, pärani silmi. Kuk
kudes, tõustes ja tungides ikka sügavamale pimedusse,
mis kord hävis välgu sinises valguses, kuid siis jälle
ümbritses tihedalt hullunud poisikest. Vihm aga kohi
ses nii külmalt, ühetooniliselt, tusaselt.
Ja näis, et stepis peale vihma kohina, pikse välku
mise ja ärritatud kõuemürina kunagi midagi pole
olnud.
*
297
Teisel päeval külapoisid, joostes staniitsa taha,
pöördusid otsemaid tagasi, kihutasid üles kogu küla,
teatades, et nad nägid puu all eilset kerjust ja et ta
on vististi tapetud, sest kerjaja juures maas lebab
pussnuga.
Kui vanemad inimesed tulid vaatama, kas see ikka
tõesti nii on, selgus, et asi on hoopis teisiti.
Vanamees oli veel elus. Kui ta juurde mindi, tegi
ta katset maast tõusta, kuid ei saanud. Ta ei saanud
enam kõneldai; ta küsis kõigilt midagi vesiste silma
dega ja otsis midagi rahvahulga keskelt, kuid ei leid
nud midagi ega saanud ka mingisugust vastust.
Õhtuks ta suri ja maeti sinnasamma puu alla, sest
surnuaeda ei võinud teda matta, sest esiteks on ta
võõras, teiseks on varas, ja kolmandaks — suri ta
ilma jumalaarmuta.
Kerjuse juurest porist leiti pussnuga ja rätik. Kahe
või kolme päeva pärast leiti ka Lenni üles.
Staniitsa lähedal ühe stepi-lõhestiku kohal hakkasid
vareste karjad keerlema, ja kui sinna vaatama mindi,
leiti sealt poiss, kes lamas, käed laiali, vedelas mudas.
Esialgu otsustati ta matta surnuaeda, sest ta oli
ju alles lapsuke, kuid vähese mõtlemise järel asetati
ta sinnasamma puu alla vanamehe kõrvale. Peale tehti
väike küngas ja seati- lihtne kivirist.
Kuban — jõgi Põhja-Kaukaasias; almus —
põdur — haiglane; staniitsa — kasakaküla.
298
armuand;
SISUKORD
Märkus: Luuletused on märgitud *-ga.
Lk.
* Suur tulevik. J. Palm
..............................................................
3
Ema viis hälli heinamaale... F. Tuglas.............................
4
* Põllu veerul. V. Ridala......................................
9
Punane vaip. H. Koolpuu.........................................................
9
Fedastiku Jaagup. H. Koolpuu......................................................14
* Lõikusaegne. B. Kangro.................................................................... 17
Lina. Chr. Andersen.........................................................................18
* Viljapeksumasin. H. Visnapuu
......................................................22
Kandimees. F. Tuglas....................................................................23
Teomees ja mõisnik. Vene muinasjutt............................................ 28
* Sügisene. J. Palm............................
33
Sügis. R. Roht.................................................................................. 33
* Eesti pastoraal. A. Alle....................................................
35
Vee kohal. B. Žitkov........................................................................ 36
* Teoorja kaebus. Rahvalaul.......................................................... 44
* Mitu halba ilma pealla? Rahvalaul............................................ 44
Stalini õppeaastad vaimulikus seminaris. A. Stepnoi ... 45
* Laul Stalinist. Rõlski................... '............................................. 49
Revolutsiooni eelõhtul. А. P. Gaidar............................................ 50
* tlles noored! K. Teilberg....................................................................62
Viiuldaja. E. Haritonovitš............................................................... 62
Stalin ja Vorošilov purustatud raudteejaamas. A. Tolstoi 67
Rabade keskel. A. Novikov-Priboi.................................................69
Kanakullijahil. V. Bianki............................................................... 72
Hunt. H. Löns
.................................................................................. 79
Hunt hobuse sabas. Muinasjutt
.................................................82
Mida öösi kõneldi. H. Salovaara..........................................
88
Kui valgus tuli. J. Mändmets.......................................................... 84
* Lumelaul. Johannes Barbarus....................................................100
Esimene lumi. R. Roht.................................................................. 100
* Talv. J. Sütiste................................................................................ 103
Lume all. D. Kaigorodov............................................................. 104
* Põhja talv. J. Sütiste.......................................................................105
õnnetus jääl. O. Luts.......................................................................106
299
Lk.
Külmakotid. Muinasjutt..............................................................111
* Suuskleja. E. Hiir............................................................................ИЗ
Tihane. A. Leht............................................................................ ПЗ
Vaeselapse elu vanal ajal. A. Tšehhov......................................118
* Vaeselapse kaebus. Rahvalaul.................................................... 122
öömaja metsas. P. Melnikov-Petšorski......................................123
Gavroche. V. Hugo
.......................................................................125
Galilei. Frits , ,............................................................................ 135
Valgus mägedes. B. Levi............................................................. 141
Širšov. B. Gorbatov.......................................................................143
Elu maakera tipul. B. Vodopjanov.............................................. 146
Lennuväljakul. C. Collodi............................................................ 154
* Tere hommikust. A. Žarov........................................................ 158
Karl valukuuris.....................................................................................159
Onuke.
B. 2itkov.........................................................................163
* Sepp. K. Maid................................................................................ 169
* Kivilõhkuja laul.
...........................................
170
Vorošilov sõjaliinil. A. Tolstoi....................................................171
Riiulike. J. Šmelev
........................................................ ...175
Pepe. M. Gorki.................................................................................180
Elupäästja. D. More.......................................................................185
Kodutu kass. B. Žitkov..........................................
189
Karvane sõber. V. Välde............................................................. 195
* Kevad.
E. Hiir............................................................................. 200
Jääminek. J. Mändmets..................................................................202
* Valge hommik. H. Visnapuu........................................................ 204
Kevade tulek. R. Roht .................................................................. 205
* Õhtune märtsipäike. A. Sang........................................................ 207
Kuldnokkade maja. R. Roht........................................................ 208
* Kevad.
H. Visnapuu.................................................................... 213
* Kevad.
J. Sütiste.........................................................................214
Rongkäigul. K. Pender..................................................................215
* öine Peipsi. N. Jazõkov..................................................................217
* Sõudja. N. Jazõkov
.....................................................................218
Sõprus. V. Korolenko.....................................................................218
* Kevad südames. J. Kärner............................................................. 224
Ema. A. Põldur................................................................................ 225
* tiks suu. Juhan Liiv............................
236
Peipsi. J. Vahtra
........................................................................... 237
300
Lk.
Metsapõlemine. А. H. Tammsaare.......................................... 240
* Suvi. E. Nukk........................................................................ 243
Karjas olles. А. H. Tammsaare..............................................244
* Nõukogude maa.
A. Saar................................................... 250
Petjka suvitamas. L. N. Andrej
........................................... 234
Kuidas elati Oblomovite kodus. J. A. Gontšarov .... 259
Vanaisa Arhip ja Lenni. M. Gorki
.................................. 277
301
Vastutav toimetaja E. Päll. Tehniline toimetaja
H. Treumann. Korrektor A. Miller. Laduda antud
5. II 1941. Trükki antud. 7. III 1941. Trükitähtede
arv trükipoognas: 28,8 tuhat. Trükipoognate arv:
5. Autori arvutuspoognate arv: 3,45. Trükiarv:
20.000 eks. Trükikoja tellimise nr. 906. MB-2790.
Trükikoda Kommunist, Tallinn, Pikk 2.
Печатано на эстонском языке.
VaataGUSTAV MOOTSE
JA
VILJANDLASTE
EKSLIIBRISED
...GUSTAV MOOTSE
JA
VILJANDLASTE
EKSLIIBRISED
/.
P. AMBUR
GUSTAV MOOTSE
JA
VILJANDLASTE
EKSLIIBRISED
ÄRATRÜKK „S AK ALAST” NR. 74, 1942. A.
\V
J
Seda brošüüri on tehtud 50
mittemüüdavat ja autori poolt
signeeritud äratõmmet «Sakalast*
nr. 74, 13. mail 1942. aastal
Selle eksemplari nr. on
ENSV TÄ Fr. il Kreutzwaldi nim
ixqiA
Majandus- ja Transpordidirektooriumi trükikäitised
(end. „Sakala”) trükikoda Viljandis
Viljandi on teistest Eesti linnadest
olnud ajaloo jooksul mitmeti erandlikus
seisukorras. Pole siis ka midagi imes?
tada, kui see kirjandusesõbralikkuses
ja raamatuharrastuses sammub ka prae?
gu meie teiste linnade esirinnas. Vii?
jandlaste teadlikust, tõsisest ja süvene?
nud raamatuharrastusest annab tunnis?
tüse nende raamatuviitade ehk eksliib?
riste rohkus.
Ükski tõsine raamatusõber ei tihka
oma raamatu tiitellehte rikkuda sellega,
et kirjutab sinna oma nime, vaid ta
märgib raamatu omandusse kuuluvuse
kunstipärase raamatuviidaga, mille klee?
bib raamatu esikaane vasakule ülemisse
nurka või keskele. Nii on tähistatud
raamatu omandusse kuuluvus ning on
rahuldatud ka raamatuomaniku kunsti?
meel.
Eesti eksliibrise ajalugu on alles lü?
3
hike, kuid siiski küllalt väärikas. Meil
on toodetud eksliibriseid kõigis graafis
liste kunstide paljundamistehnikas, peas
miselt aga puulõikes ja klisheetehnikas,
mis on praegusel ajal kõige tarvitatavas
mad raamatuviitade paljundamisvõtted.
Eksliibriste tarvitamine pole meil
oma uudsuse tõttu üle maa levinud veel
mitte ühetasaselt, vaid siin esinevad
teatud kultuuripesad, kus raamatuviita^
de omanikke asub kaunis
tihedalt.
Üheks selliseks kultuuripesaks on Vib
jandi.
Viljandis asub praegu alaliselt kolm
kunstnikku, kes on valmistanud eksliibs
riseid. Tähestikulises järjekorras on
nendeks: Juhan Kangilaski,
Gustav
Mootse ja Erich Pehap. Kui kõneldaks
se aga viljandlaste eksliibristest, siis
tuleb kõne alla ainult Gustav Mootse,
kes ei jaga mitte üksnes Viljandi noo*
rusele kunstilist kasvatust ja joonistus*
oskust, vaid varustab Viljandi raamatu*
sõprade raamatukogusid ka kunstipä
raste eksliibristega.
4
Gustav Mootse töötab Viljandis juba 1928.
aastast alates ja tema tegevus eksliibriste
valmistamise ning levitamise alal on eriti
viljakas. G. Mootse on oma kunstilise haridu
se saanud Peterburis Stieglitz’i kunstikoolis
(1904—1909). prof. V. V. Mate juures (1909
—1912) ja Leipzigi graafiliste kunstide aka
deemias (1926—1927). Seega kuulub tema
nn. vanasse akadeemilisse koolkonda, kes
omandanud hea ning tugeva joonistuseoskuse
Tugev joonistuslik külg, aine põhjalik ku
ni pisiasjadeni viimistletud
läbitöötamine
ilmneb ka kõigis tema poolt loodud eksliib
ristes. Modernistidele võivad tema detailirik
kad eksliibrised tunduda natukene vanamoe
lised, kuid keegi ei saa eitada nende mõtterikkust, sügavat kunstilist läbitöötust ja pu
hast tehnilist viimistlust, millised omadused
kõik on raamatuviitade juures suureks voo
ruseks.
Eksliibrise ülesanne ongi just kõigi graa
filiste kunstide käsituses olevate väljendus
vahenditega anda lühimonograafia raamatu
viida omanikust. Hea eksliibris peab haara
ma omaniku nimesümboolika, tema huvi ning
harrastusalad. Enamikus eksliibiüstes suude
takse aga haarata nendest ainult üksikuid
osi, kas nimesümboolikat, huvi või harrastus
alu. G. Mootse loomingus aga kohtad sageli
selliseid raamatuviite, kus on suudetud ra
huldada eksliibrise nõudeid maksimaalselt.
5
Mainigem näitena Prov. J. Luiki eksliib
rist. Sellest on ilma allkirjatagi selge
et
omaniku nimi on Luik, selle sümboolina ujub
eksliibrise keskosas sõõris suur valge luik Et
eksliibrise omanik kuulub meedikute ringi
seda märgib vasakul all nurgas mürgikarikas maoga, et ta pole aga mitte arst, vaid
rohuteadlane, seda näitab all paremas nur
gas uhmer pulgaga. Isiku tõsise väärtusliku
kirjanduse eriharrastust ja raamatusõbralikkust märgib eksliibrise ülemisse ossa tam
melehtedele asetatud mustas köites raamat.
Samuti kõnelevad igale vaatajale ka pal
jud teised G. Mootse valmistatud eksliibrised.
Meie võime raamatuviitade järgi öelda näi
teks, et T. Parri on muinsuse ja foto harras
taja, et Heldi Rooväli, kes on kõrgema muu
sikakooli haridusega, armastab peale muusi
ka ja kirjanduse töötada ka abikaasa tööalal,
kes on rohuteadlane, et Amanda Soovalla on
loodusteadlane või huvitatud loodusteadusest,
et Alfred Kivirähk on eriti huvitatud Eesti
muinasajast, et R. Joamets on eriti huvitatud
elektri, raadio ja foto asjandusest jne.
Siin kohal olgu tähendatud ka see, et G.
Mootsel oma detailide tehnikaga on suured
eeldused perekonna ja suguvõsade eksliibris
te väljaarendamiseks, kus saavutatud ühtlus
paljuses. Näitena selleks võiks mainida J ja
M. Koiva raamatuviita. Need eksliibrised on
esimesel ja pealiskaudsel vaatlemisel täiesti
6
ühtuvad. Mõlemal on rombi keskel kask, mis
sümboliseerib omaniku nime — Kask või
Kõiv. üksikasjadesse süvenedes aga selgub,
et peale kasetüve ja paremal alumises nur
gas oleva raamatuterea on mölemis eksliib
rises kõik elemendid erinevad. J. Koiva raa
matuviidal vasakul all märgivad klaasretordid tema keemilisi ja farmaatilisi huve, kuna
M. Koiva eksliibrise all vasakul kaalud ja
vihid, ülal kaubandusmärgid ja rombis kase
foonina vabrik ning talu näitavad selle omani
ku majanduslikke, ärilisi ja tööstuslikke eri
huve või elukutset.
G. Mootse eksliibrised on ka sellepoolest
huvinevad ning teistest eesti raamatuviita,dest erinevad, et need on oma ainelt ja mo
tiividelt sageli eestilised. Nendes kohtame
meie maastiku (A. Siitami, T. Parri, Agu
Tamme, J. Koiva, M. Koiva, Viljandi Maa
valitsuse eksliibrised), rahvakunsti (Viljandi
muuseum, T. Parri eksliibrised)
ja ajaloo
(Oskar Trei, Alfred Kivirähk) elemente.
Enamik meie eksliibrisevalmistajaid kunst
nikke opereerivad aga meelsamini rahvusva
heliste elementidega, Eestilikkuses võib G.
Mootsega ainult võistelda meie kunstipäraste
raamatuviitade pioneer ja isa, kunsti vana
meister Kristjan Raud.
G. Mootse huvi eksliibriste vastu tekib
kohe Viljandisse asumisel ja kestab tänapäe
vani. Tema esimene raamatuviit Viljandis on
7
valminud 1928. aastal ja viimane — küllap
see on praegu alles trükipressi all. Oma esi
mese raamatuviida valmistas G. Mootse
klassitööna kunstikoolis Peterburis vene luu
letajale D’Aktil’ile (Frenkel).
Oma eksliibriste käsitluse üldlaadilt, vii
mistlemiselt,
mõtterikkuselt ja tehnikalt
võiks G. Mootse selle ala loomingut võrrelda
leedu prof. G. Bagdonoviciuse ja läti prof. R.
Zarrinsi selle ala loominguga. Neil leidub
peale viljakuse veel nii mõningaid pidepunkte,
eriti tehnikas, detailirikkuses ja viimistluses.
Märkimist väärib asjaolu, et G. Mootse
õppis Peterburis sulejoonistuse kõrval ka
ksülograafiat, kuid seni pole nende ridade
kirjutaja näinud veel ühtegi eksliibrist G.
Mootselt puulõike tehnikas. Tema valmista
tud raamatuviidad on peale ühe, J. Koiva,
mis paljundatud fototehnikas, kõik sulejoo
niste järgi klisheetehnikas. Millest johtub
puulõike tehnika täielik hülgamine, pole tea
da. Võib olla on see tingitud autori aine kä
sitluslaadist, sest klisheetehnika lubab tuua
palju rohkem detaile kui puulõige, milles
materjal tõmbab kunstnikule piirid.
On selge, et eksliibriseid selliste peensus
tega, nagu neid on loonud G. Mootse, pole
võimalik anda puulõikes. Siis oleks tulnud
juba puu asemel kasutada vaske, mis aga
paljundamisvõtetelt seotud suurte raskustega
ja eriabinõudega, mida pole kõikjal kasutada.
8
Eksliibriste valmistamise poolest on G.
Mootse Eestis viljakamaid. Temaga samaviljakas on ainult Arkadio Laigu.
G. Mootse on valmistanud Viljandis järg
mised eksliibrised:
1) G. Mootse (raamatukogu 1924), 2) G.
Mootse
(kunstikogu 1924), 3) G. Mootse
(1932), 4) E. Kuiv (1934), 5) A. Kivirähk
(1934). 6) Korp! India (1935), 7) Korp! Ind
ia (1935), 8) Viljandi muuseum (1935), 9) P.
Valgemäe (1935), 10) P. Algma (1935), 11)
V, E. Haridusseltsi koolid (1936), 12) Dr. A.
Merend . (1937), 13) A. Suits (1938), 14. J.
Koiva (1938), 15) M. Koiva (1938), 16) A.
Soovalla (1939). 17) O. Trei (1939), 18. A.
Tamm (1939), 19) J. Leoke (1939), 20) Tl
Raamatunädal Viljandis (1939), 21) H. Soo
valla (1939), 22) T. Parri (1940), 23) Viljan
di Maavalitsus (1940), 24) A. Siitam (1940),
25) Prov. J. Luik (1940), 26) Viljandi linna
valitsus (1940), 27) A. Tiko (1940), 28) Dr.
J. Vares (1940), 29) J. Leoke (1940), 30) H.
Rooväli (1940), 31) M. Aleksius (1941), 32)
R. Joamets (1942), 33) R. Joamets (1942).
34) M. Reim (1942), 35) E. Tõldsepp (1942),
36) E. Tõldsepp (1942), 37) M. Orgusaar
(1942). 38) A. Lääts (1942), 39) M. Mork
(1942), 40) A. Tormi (1942) ja 41) A. Tormi
(1942).
Nagu näeme, on G. Mootse oma 41 eks
liibrisega tunginud juba ka väljaspoole Vil-
9
jandit. Tema loomingu hulgas on kaks eks
liibrist — Tartu naisüliõpilaste korporatsi
oon ,,Indiale”. Nii on G. Mootse poolt loodud
tugev eksliibriste kultuuri pesa võimeline le
vitama seda väärtuslikku kultuuri ka väljaspoole Viljandi linna kitsaid piire. Kunstipä
rase eksliibrise harrastajat, raamatusõbrad
võivad tunda sellest aiva tõsist rõõmu.
Mida rohkem levib meil eksliibrise
kultuur, seda rohkem tekib meil tõsb
seid süvenenud raamatuharrastajaid ja
väärtuslikke isiklikke raamatukogusid,
Mida rohkem on meil aga rahva seas
raamatuid ja mida enam loetakse väär^
tuslikku kirjandust, seda kultuursemaks
muutub meie rahvas, seda
rohkem
omandab ta õigust elada päikese all
väärikana ühises rahvaste peres.
Kunstnik G. Mootse ka suure raamatusõbrana ja ideeinimesena, haaratud
soovist, süvendada raamatuharrastust
ning isiklikkude raamatukogude loomi
sest, püüab selleks igati aidata kaasa
raamatuviitade loomiseea. Võiks ütelda,
et see ideeline külg ongi päämiseks tõu
kejõuks G. M. eksliibriste loomisel,
10
kusjuures ta on kaugel materjaalsetest
huvidest.
Viljandlased sammuvad eksliibriste
harrastuses meil esirinnas. On selge, et
allakirjutanu pole suutnud haarata käes;
olevas kirjutises kõiki viljandlaste raa;
mstuviite, samuti mitte ka kogu G.
Mootse selle ala loomingut. Kirjutus on
valminud minu isikliku eksliibriste ko;
gu põhjal, mis on ka põhialuseks prae;
gu koostamisel olevale Eesti eksliibris;
te ülevaatele ja kataloogile. Oleks tõsi;
ne kahju, kui ülevaatest ja kataloogist
jääksid välja mõned eesti kunstipärased
raamatuviidad. Seepärast palun kõiki
käesoleva kirjutuse lugejaid, eksliibrise
omanikke, kellel on põhjust arvata, et
tema raamatuviita ei leidu allakirjutanu
ega teistes suuremates Eesti eksliibris;
te kogudes, oma eksliibrisest saata vä;
hemalt 3 eksemplari koostatava kataloo;
gi jaoks aadressil: P, Ambur — Tartu,
Ülikooli t. 18.
P. Ambur.
11
Tlastal 1937 möödus üks sajand, kui Tartu
ülikooli prof. Moritz fierrmann Iacobi leiutas
G71LV71NOPL71STIK71
kuigi ta selle tulemusi avaldas alles 1843. aastal
kirjutises: „ Salvanoplastika arenemisest".
Salvanoplastika leiab tehnilist rakendamist
moodsas trükitööstuses, tahevalamise alal galoanotüüpia nime all, matriitside valmistamisel
tinagravüüridest ning vaskklisheede-galvaanode
saamises keemilisel teel.
Salvanoplastika on menetlus teatavas metallisoolalahuses leiduva puhta metalli sadestami
seks elektrit juhtivaile esemeile galoaani voolu
5
abil ehk elektrolüürilisel teel. Sel teel saadud
originaali jäljendeid võib kasutada tõmmiste
tegemiseks trükipressil. Seda meetodit trükiklisbeede valmistamiseks kasutatakse juba 1840.
aastast alates.
Sraakikaalastest leiutistest on galvanoplas
tiks neist küll ainus, mis on ühenduses meie
kodumaaga, ja seeparast on meil küllaldaselt
põhjust galvanoplastika loo aasta tähtpäeva
puhul lähemalt jälgida selle menetluse leiutaja
elu ja tegevust.
Moritz Serrmann Zacobi sündis 21. novemb
ril 1801. aastal (uue kalendri järgi) Saksamaal
Potsdamis, vanemate soovil õppis ta õöttingeni
ülikoolis ehituskunsti, kuid juba õppimise
ajal tundis ta huvi 1789. aastal Oligi Sahani
(1737—1798) poolt avastatud galoaani elektri
ning selle tegeliku rakendamise vastu. Selle
tulemusena ilmus Potsdamis 1835. aastal tema
esimene teaduslik töö: „LlektromaZnetismi ka
sutamine masinate käimapanemiseks".
6
Stuudiumi lõpetamise järel siirdub ]acobi
Königsbergi — kus ta noorem vend Karl Gustav
Iacobi (1804 — 1851), kuulus matemaatik, oli
professoriks — et seal hakata tegelema arhitek
tuuri alal. Siin ta ei viibinud kaua, sest tuttavaks
saanud oma teaduslike artiklitega, mis ilmusid
ajakirjades, ning tõlgetega saksa keelde inglise
ning prantsuse keelest, valiti ta filosoofiatea
duskonna ettepanekul Partii ülikooli nõukogu
poolt 8. juunil 1835. aastal ühel häälel erakorra
liseks professoriks kodanliku arhitektuuri alal
ja ülikooli arhitektiks. Moritz Gerrmann Zaeobi
asus Partii 27. septembril 1835. aastal.
Kui 1836. aastal inglane Z. F. Daniell leiutas
püsiva galvaanielemendi, kus vask on asetatud
vasevitriooli ning tsink väävelhappe lahusesse,
asus Zaeobi sellega tutvumisele ning leiutaski
järgneval, see on 1837. aastal galvanoplastika.
See järjest arenedes ning leides kasutamist teh
nika laiadel aladel tõi talle unustamatu kuul
suse ning endarahulduse. Siis oli ta aga juba
7
asunud kartust peterburi, kubu kutsuti augustis
1837. aastal osa võtma komisjonist elektromagneti rakendamise alal masinate käimapanemiseks. Teiselt poolt väidetakse aga, et galoanoplastika leiutamine sündis alles 1838. aastal ning
isegi eitatakse ]acobile selle au osasaamist.
Peterburis 3acobi uurimuste tagajärjel aastail
1837 — 1839 koos füüsik Lengiga konstrueeriti
suurem elektromagnetiline mootor,millega 1839.
aastal pandi lleeoal vastuvoolu liikuma lootsik
14 isikuga. Frieöricb Gmil Lenz (1804—1865),
kellelt tuttav reegel elektromagnetilise indukt
siooni alalt, sündis Tartus, õppis Tartu ülikoo
lis ning sai peterburi Teaduste Akadeemia liik
meks.
jacobi Tartu tagasi ei tulnudki, ta vabastati
Tartu ülikooli professori ametist ning määrati
peterburi Akadeemia juurde 1840. aastal adjunkt-akaöeemikuks, 1842. aastal erakorraliseks
akadeemikuks ja 1847. aastal korraliseks aka
deemikuks. Sel ajal ilmuvad kõik jacobi teadus-
8
likuö uurimused peterburi 'Ceabuste Tlkaöecmia
bülletäänis.
peale selle oli Zacobi venemaa rahaministee
riumi manufaktuurnõukogu liikmeks. Aastail
1842 — 1854 ehitas jacobi telegraafi maa-a luste
juhtmetega peterburi ja ^sarskoje Selo vahel
ja konstrueeris uued telegraafiaparaaõib.
1867. aastal pariisi maailmanäituse ajal oli
Jacobi venemaa delegaadiks komisjonis, mille
ülesandeks mõõtude, kaalude ja rahade rahvus
vaheliselt tunnustatud süsteemi väljatöötamine,
ning mõõtude ja kaalude alamkomisjoni esime
heks. jacobi kaitses meetrisüsteemi, mis leidis
esitamist komisjoni poolt ning mis võetigi tar
vitusele suuremas osas riikides, peale vene- ja
Znglismaa.
Moritz Kerrmann jacobi suri 10. märtsil 1874.
aastal (oana kalendri järgi) Peterburis, haiges
tunud juba 1870. aastal.
9
äratrükk
ajakirjast TRÜKITEHNIKA number 5,
Tallinn 1937.
See raamat on laotud ja trükitud
TALLINNA TRÜKITÖÕSTUSKOOLIS.
tüeiss-ümmargooti kiri.
Vaata Friedebert Tuglas
TUHAT AASTAT
Friedebert ... Friedebert Tuglas
TUHAT AASTAT
Friedebert Tuglas
TUHAT AASTAT
Esitatud
esimese
Kl RJANDUS NÄDALA
awaõhtu
PROLOOGINA
Tartus
MCMXXVII
TALLINNA TRÜKITÖÖSTUSKOOL
1945
EWSV TA Fr. R
Kreutzwaldi nim.
Kirjandusmuuseumi
Arhuyraam <*ukogu
"77240
Tuhat aastat tagasi:
Ohvrihiies, sõjaleeris, merisõidul tõstis laulik
häält, juttur lugu pajatas. Mõõnas mõte, tormas
tunne, — looja ise vaimustus, vaimustusid kuulajadki. Ilm näis suurem, elu uhkem, inimen’ ise
palju rikkam.
Millest laulis laulik see, millest juttur pajatas?
Ei me tea, ei me taju, ei me pääse tagasi. Piihkind aeg on vahelt silla, andnud meile teised tun
ded, mõtted hoopis teisedki. Üht vaid teame: selle
lauliku me lapsed, kasvud nende kuulajate —
meie siin ja tänapäev. Palju ajas pillatud, mõnda
siiski päritud!
Wiissada aastat tagasi:
Kiigel neitsi laulu lõi, laulis ema hälli kohal,
kurtis orjatar kibedalt. Istusid mehed õitsitulel,
5
suitsutare sünges nurgas, peitsid ennast sõja
paos, — pajatasid lugusid.
Millest laulsid neitsikud, millest vestsid habesuud? See ju teatud, see ju tuntud, see ju pandud
paberisse, raiutud see raamatusse. Leelutasid Ilolaulu, vaeselapse valusid, orjapiiga ohkamisi; laul
sid venna sõjasõidust, ilmatütrest ilusast, merest
tõusnud mehikesest. Vestsid mehed muinastarkust — hiidudest, haldijaist, hallitõve õududest,
libahundi ulungist. Ilm näis hele, ilm näis kole,
elu aina süvenes. Rõõm sai mureks, mure —
rõõmuks, — ori puhkas sõnades.
Kolmsada aastat tagasi:
Istus mees mustas mantlis, nägu sünge, mõte
süngem. Ümberringi paksud kirjad, kiri paks tal
endal ees, — kirjutas linnusulega.
Millest mees see mõtiskeli, mustamantel kir
jutel!? Polnud mõnusad need mõtted, kaugelt
6
lõbusad need lood: Ilm on hukas, kurat kange, patt
see painab ühtesoodu. Päästku end, kes päästa
tahab! Põrgu kõigile on valla, taevas ainult har
vadele.
Küllap seegi mantlimees andis oma ajale, mida
aeg see tarvitses. Andis hirmu, andis armu; andis,
mida’i mõelnudki: andis kirja, andis keele, vedas
vaod, tõmbas teed, mida mööda teised tulid!
Sada aastat tagasi:
Tähitumal talveööl metsas mustas tuikab tuli.
Tule ääres noorukene, silmis tuli, punaplekid
paletel. Tee tal kauge: Tartust Riiga,—palju
käidud, palju käia, kuni kodu künnisel. Nimi
noorukese: Kristjan Jaak.
Ümberringi öine vaikus, tuli ainult tuhiseb.
Millest mõtleb noorukene, mida näeb leekides?
Ühte mõtleb, ühte tunneb: Kas siis selle rahva keel
tuleleegina’! või tõusta, valgustada, soojendada,
7
kosta ilma piirideni, saavutada igavikku?! Mõte
see kui tuleleek teda ennast põletab.
Tee on kauge,—palju käidud, palju rohkem
käia veel. Tõuseb noormees, astub öösse, tähitusse tuisulumma. Lääne poole, lõuna poole —
esimene — põues tuli, paunas värsid, puusal mõõk!
Inimiga tagasi:
Jälle tuled, seekord palju, seekord kevad, see
kord suvi, — ah, on jaanituled need! Peab pidu
jälle rahvas, laulab öösel, laulab päeval,
näib,
kui alles tänapäeval oleks leidnud hääle ta.
Uuest’ rahva keskel laulik, vestab jälle jutu
mees. Millest laul see, millest jutt see kõne
leb? Olla olnud eesti rahvas, — rahvaks saagu
uuest’ ta! Olla olnud oma maa, — uuest’ meile
saagu ta! Ärgu olgu enam orja, olgu enam isan
dat! Pimed olid läinud päevad, seda selgem tule
vik!
8
Kes need lauljad, kes need uued jutumehed?
Mainida siin keda, keda jätta? Robert või Vidrik
Reinu, isa Voldemari, tütart Lydiat? Ja Kaarlit,
Mihklit, Jakobit? Ning unustada nooremaid, nii
Augustit ja Eduardi, Juhan-meelepoolist? Ei ole
lugu nimest, tööst vaid kõne. On kandnud töö
see siiamaale, kannab veelgi edasi!
Meie päewil, meie ise:
Meie närvesöövad, katkikäristatud päevad, mõt
ted, tunded loetud, neisse ajarutt ja viha koetud...
Meie ise aja lapsed sama närvilised, sooves väge
vad, teos tihti jõuetud... Mida laulda, mida vesta
võime meie?
Siiski, aeg see meie, meie — ajast. Sellest laulu,
sellest jutu jõud. Oleme vaid silmapilk pikas
aastareas, oleme vaid üksikud rongikäigu seas.
Kuid kui puuduks lüli see, oleks mõte katkend
keskel tee.
9
Jälle laulik rahva hulgas, jälle juttur pajatab.
Mida laulab, millest vestab tänapäeva jutumees?
Laulab endast, vestab ajast, kõigest sest,
mis tundes, mõttes.
See on see, mis ühendanud
laululoojat, jutumeest
— tuhat aastat tagasi —
tänapäeva õhtuni.
2
19
10
7
See raamat on laotud ja trükitud
Tallinna Trükitööstuskooli õpilaste lõputööna.
Ladunud Endel Annus ja Uno Jaanus;
trükkinud Ülo Raiend.
Trükitud 75 eksemplari.
Tallinna Trükitööstuskool
juhataja : prof. V. Mellik
klassijuhataja: H. Treumann
vaneminstruktor: L. Triumph
instruktor: E. Saarik
VaataOTTO WILHELM MASING
*
Papper
Papper
...OTTO WILHELM MASING
*
Papper
Papper
OTTO WILHELM MASINGI
180.
SÜNNIAASTAKS
1945
Tallinna Trükitööstuskooli
kirjadega
Saateks.
PETATUD
Õ
KIRJAMEESTE
omapärasemaid ja eminentsemaid kujusid vane
mas eesti kirjandusloos on sõnaseadjana kuulsaks saanud
Äksi praost Otto Wilhelm Masing, *28. oktoobril 1763,
f3. märtsil 1832, kes kõrvuti oma põhjapanevate uuen
dustega eesti kirjakeele alal väärib täit tähelepanu ka
raamatusõbrana-bibliofiilina.
Kui Masing! mitmekiilgseist keeleuuenduslikest
üritusist siinkohal mainida kas või eesti aahestiku täien
damist tähega õ, siis võib juba seoses selle uuendusega
teataval määral nentida ta elavat huvi trükitöödele estee
tilise külje kui ka trükitüüpide vastu. Esimene trükitud
raamat, kus õ kasutamist leiab, on Pühhapäwa Wühheluggemissed mis Otto Willem Masing kirjutand ja roäljaandnud. Essimenne jaggu. Tartus 1818. Schünmanni
kirjadega. Selle raamatu eeskõnes palub Masing: et se
mõeras poohkstaw, (õ) mis nt saggedaste siin ramatus
leida, teid ei pahhandaks. Ei ole temmal waesel, egga
minnulgi setmest süüd, et ta nenda kõhheto teie silmi ette
tulnud: olli Trükker tedda kül Caksa-maalt nenda telli-
4
tanud, kuida peab ollema; agga et jõudnud õigest ajast fele;
sest siis wõeti hädda parrast?e Kreka-kirja tähhekenne (5)
lemma assemele. Teatavasti laskis Masing ka oma eesti
sõnaraamatu käsikirja algusosast laduda proovilehekülgi,
asjaolu, mis viitab samuti ta mitte just ükskõiksele suh
tumisele raamatu välimuslikesse küsimustesse. Pealegi
olevat ta osava joonistajana oma kirjutistele valmistanud
illustratsioone ja neid vaske lõiganud.
Masingi elavat huvi mitte ainult raamatute ja
nende kirjutamise, vaid ka raamatu tootmisvahendite
vastu tõendavad ta korduvad üritused oma trükikoja asu
tamiseks. Samuti on ta huvitatud raamatukaupluse ava
mise küsimusest. Ja veel enam: isegi paheriveski rajamise
idee ei anna talle rahu. Ent nagu paljud teisedki, nii puru
nevad ka need soovid aineliste võimaluste piiratuse vastu.
Et ta kõige selle juures püüdis tutvuda ka raamatu
teostamiseks vajalike materjalidega ja nende tehnoloo
gia kui ka ajalooga, sellest pakub kujuka näite tema
poolt väljaantud Marahwa Näddala-Leht. 1825. aasta
55. numbris ilmuma hakanud kirjutis Trükkitud kirri ei
vääri tähelepanu ainult vanima eestikeelse kirjeldusena
trükikunsti leiutamisest, vaid eriti ka selle poolest, et see
on esimesi katselisi eesti raamatu bibliograafiaid-kirjanduslugusid. Sama nädalalehe 57. ja 58. numbris on aval
5
datud ka traktaat Papper. Selles vastab Masing ühe terase
noormehe küsimusele: kust õmmetige pabberit peaks teh
tama, ja kuida sedda peaks tehtama?
Sada kakskümmend aastat pärast ilmumist järg
nevail lehekülgedel kirjutise Papper sõna-sõnalt ja ridarealt äratrükkimisega ei taotleta muud, kui tagasihoid
liku tähistamisega meenutada enam kui sada aastat tagasi
eesti keele, kirjanduse ja bibliofiilia alal tegutsenud
tähelepandavamat vaimuinimest — Aksi hingekarjast
Otto Wilhelm Masingit ta 180. sünniaastal.
H.T.
"O *
Tähefiguurid Õ ja õ,
nagu need Tartu ülikoolitriikkali Johann Christian Schiinmanni
poolt 1818. aastal hädasunnil tarvitusele võeti.
No. 37.
1823.
M a r a h iv a
Räddala - Leht.
Septembri ku z$. pärval.
Papper.
Küsfis meid neil päwil üks terrase me
iega noor innimene, ja ütles: kust õmmetige
pabberit peaks tehtama, ja kuida jedda peaks
tehtama? Sesamma küssimine olli meil armas;
sellepärrast armas, et nüüd neil päwil meie ma
kõhhas, ni mitmed nored, ning ka ellatandki innimejed sellepeale jo hakkand, ja weel hakkamas,
et kirjutamist õppida; nenda, et peält nähhes
sedda tulleb arwata, et siin pool manurgas,
kümme ehk wiistõistkümmend aastat emale
arwates, sedda tallopoja lapsele häbbiks saab
arwatama, kui ta kirjutamisega kõrda tahha
8
sada.
Agga kirjutajal on pabberit, plakki
ehk tinti ja sulge karmis; ja, kui need asjad
temma käes prugitawaks käimad, siis on ka
tarwis teada, kust nemmad tullewad, ja kuida
neid tehhakse.
Sedda aega ei tea ükski innimese loom
ärraarwata, mil inNimesed sedda üllewägga
kallist ja kassulist toed, mis kirjutamiseks
nimmetame, katsund õppida.
Muist igga
rahwal omma kirri ja ommad kirjatähhed, mis
sedda näitwad, et mannal iggawesel ajal igga
rahwa seas sesuggusid mõtleja mehhi olnud,
kes sedda iggatsend, et omma tärke mõttid,
ehk mis muud kui mallestatawad asja näggid
ehk kuulsid sündiwad, järgmiste ja tullewa
põime rahrna teäduseks ehk õppetuseks, toeta
maks ja melespetamats jätta; ning kes siis
sellepärrast tähhentamaid märkisid katsusid tehha, mis sündinud asju meie piddid tulletama.
Üks katsus sedda ühhe; töine, töise rahrna seas
jälle töise rnisiga tehha, ja nenda sündis siis
aega möda nisamma paljo kirja suggu, kui
rahrna suggu ja kele murditki ilmas kuuldakse
ollernad.
Agga on sesamma katsumine kes
9
teab? kui mitto tuhhat aastad aega wõtnud
enne kui innimesed selged kirja, mis rveritaroa pohkstawidega tehhakse, õppisid teggema.
Pärrast, kui kirjutamise tarkust ollid kättesanud, olli kauagi kirjutuse nõudest pudust.
(jäeb põiele f)
Papper.
(Mis nummer 37 põiele jäi f)
Algmisest katsusid liwa pulgukesega tähti
tehha, et kät õppetada ja harjutada; pärrast
tikkusid onuna kirja kiwwi laudade peale ja
nende sisse, ehk leikasid sedda ka wask ehk
tinna platide sisse.
Egiptuse maal kaswab
üks pilliro suggu, Niluse jõe kaldas, mis Papiriks nimmetakse, ning kennest meie pabber
omma nimme sanud.
Selle pilliro kelmenahka (innere Haut des Schilfes) jätkasid in
nimesed kokka, ja prukisid sedda kauagi pabberi assemel, et temma peale mustaga kirju
tada. Roma rahwas piddas ennesel õhhukesed, ramato lehhe surused lauakesed, kelle peäle õhhukeselt sullatud wahha wallati, ja sedda
10
silledaks tehti; nende peale teggid nemmad
terrawa raud wardaga omma kirja, kui sedda
töisele tulli läkkitada. Kirri, mis piddi seisma
jama, tehti silledaks aetud eesli nahha peale,
mis pergamendiks nimmetakse. India rahwas
kirjutab palmi pu lehtede peäle; sedda Mallabari rahwas, ning ka tõifedki seal maal, weel
alles tännagipäew tewad; ja olleme Halle lin
nas Saksa-maal, Vaestelaste - maja kunstkambris, Mallabari kele kirjutud Biiblit
näinud ollewad: agga ei jaksa kümme innimest sedda Biiblit ärrakanda, et lehhed kül
mitte pitkemad, kui poletõise jalla pitkused
põlle.
Enne kui sedda pabberit olli, mis nüüd
iggühhe käes nähtakse ollewad, prukisid innimesed, odawuse pärrast, ka õhhukest kasse tohLu pabberi assemel. Tuhhad aastad pärrast
Kristust hakkasid Kreka-maal, poomwillast
pabberit leggema; kaks sadda aastad peäle
sedda, õppisid linnasist hilpudest seddasuggust
pabberit walmistama, mis nüüd kirjutuse pabberiks prugime. Aega mäda ussaidas innimeste tarkus mitmesuggusist asjust pabberit
11
tehha; nt hästi willatsist lappidest ja hilpu
dest, mis pakkimise tarbeks prugitakse; kui ka
sidist, ning ka õlgist ja jõe limmastki (Wasserwatte); ja on meil ennestel õllest tehtud
pabberit, ja sesuggust, mis jõe limmast walmistud: essiutest tehhakse Rootsis, ja saime
sedda sealt; töist tehti katseks Roptsche wabrikus, Peterpurri liggidal, ja sadeti meile sed
da Peterpurrist.
Kirjutuse pabberit tehhakse linnasist hil
pudest, mis mõnnikõrd wägga kaugelt kulu
takse, õtsitakse, õstetakse ja kokkowetakse. Näggime Räppina pabber - wabriko hilbo aita, mis
õtsani täis olli, ja kahhekümne tuhhande rubla
eest hilpu sees ööldi ollewad. Kaebawad Räppinas, et meie maalt hilpused põlle sada; ning
et neid sellepärrast Wenne-maalt peawad nõud
ma ja murretsema; õmmetige kui omma õuemail
pühkme hunni-kut ligutame, leiame kõigis paigus,
et seäl mitmed hilbud ja linnase ride räbbalad sees,
mis mäddanemas seiswad. Kui iggas majas
perrenaene ja toatüdrukud kõik hilbud korjak
sid, mis aija tahha ehk pühkme hunnikusse
rviskawad: siis saaks meie maalt nipaljo hil-
12
pu, et Räppina wabrik neid kõiki ei jõuaks
ürrakullutada.
Saksa-maal se wns, et igga nelja näddala taggant hilboõtsija kärroga tulleb, ja kül
la tännawates willet ajab.
Kui tüdrukud
sedda kuulrvad; siis tullewad kõigilt poolt man
na hilpudega, mis nemmad puhtaks pesnud,
ja kannawad neid hilboõtsija kätte, kedda haderlumbiks nimmetakse, ja fawad siis Lem
ma käest, sedda möda kuida hilbud on, nõelu,
pitsisid, sõrmkübbaraid, kärisid, pissikesi peeg
lid, ja muud seddasarnast tühja paljast. Kui
meie ma wabrikud sedda ka peaks katsuma,
siis saaks ka meie wanna hilpudestki weel he
ad ollema. Sedda penemad ja walgemad hil
bud, sedda petteni ja walgem pabber.
Ria ja Wolmeri makonnas on mõnned
pabberi-wabrikud, ja Wõrro makonnas, Räp
pina mõisas üks, mis paljo pabberit teeb, et
kül mitte penemat suggu. Narwas assutati
ilja aego ka nisuggust wabrikut, mis keskmist
ning ka alwemat pabberit teeb. Ria makon
nas on kaks waabrikut, mis wägga penikest,
ja üks, mis aina üksi finnist ja muud suhkru
13
pabberit rvalmistab. Agga Peterpurri linna
liggidal ja Lemma kubbernemangus on mitmed
Krono waabrikud, ning ka sesuggusid, mis
kaupmeeste parralt on, kennest mõnned mitte
muud, kui agga kõige kallimat pabberit allati
on teggemas.
Et nüüd pabberist ni paljo olleme räkind; siis tulleb ka plakkist, kui töisest kirju
tuse nõust räkida.
Sedda on igga aptegi
pealt sada- agga ei õlle Lemma mitte iggakõrd kõlbav) kül,- sellepärrast mitte, et ta ehk
hallitab, ehk ka aega mäda ärraplegib. An
name siis neile, kes paljo kirjutawad, ja kel
head plakki wägga tarwis lähheb, teada, kuida
sesuggust tinti tehha, mis parrajaste sullest
tulleb,- ei ilmaski hallita, egga karwa muda,
waid ikka süssimustaks jäeb. Sedda walmista nenda: Wõtta aptegi pealt
3 loti Inglis Witrilli, ehk Inglis kübbaramusta
61/2 loti tamme-lehhe-pahka (Galläpfel)
4 loti Arabia Gummi
tõuka pahku katki, nenda, et nemmad ei peneks egga jahhuks lähhe, waid agga tükkiks
14
sawad; panne kõik need nimmetud asjad ühhe ue ja puhta potti sisse; walla üks korter
kanget roessiädikat peale; siis lissa weel kolm
korteri tullist kervat jõe - lumme - ehk wihmawet
sinna jure, ja liguta sedda kümme minutit ühte
puhku keppikesega, et sa sedda õiete seggad. Kui
sedda õlled teinud, siis on plak malmis, et
seälsammas paigas temmaga kirjutada, ja wõid
julge selle peale olla, et ta ellades hallitust
peale ei te, egga ilmaski ärraplegi.
Ladumiseks kasutatud kirj agarnituuris ei leidu Masingi
poolt tarvitatud hääldamis-, välte- ja teiste märkidega varustatud
tähetüüpe, mistõttu neist on loobutud.
Kaanepaber ja -kartong: Peenpaberivabrik J. W. Zanders.
Tekstipaber: A.-S. Räpina Paberivabrik. Kiri: Kooli-fraktuur — Kirjavalamiskoda Schelter & Giesecke A.-S.; Walbaumantiikva — Kirjavalamiskoda H.Berthold A.-S.Kiišeed: Tallinna
Eesti Kirjastus-Ühisuse kemigraafia. Värv: Eesti Trükivärvivabrik. Louis Nicõt. Korrektuur: Eduard Roos.
Ladu j a trükk:
Tallinna Trükitööstuskool.
Trükitud 50 eksemplari.
0. W. Masingi varipilt on võetud teoselt:
O. W. Masingi kirjad. Esimene anne.
Tartus. Schnakenburg'i trükk ja kulu.
1883.
Eesti folkloristid sattusid koos teiste eestlastega muutuste pöörisesse pärast Nõukogude anneksiooni ja teist maailmasõda.
