Itaalia

Pealinn: Rooma, u. 2,7 milj. elanikku

Rahvaarv: üle 60 miljoni elaniku

Pindala: 301 338 km2

Riigikord: Parlamentaarne vabariik alates 2.06.1946

Administratiivne jaotus: 20 regiooni, milledest 5 omavad autonoomset staatust

Usk: katoliku

Keel: itaalia; turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja muid keeli

Ajavahe: Itaalias on kell tund aega eesti ajast taga

Itaalia keel on üks romaani keeltest, mida kõneleb maailmas üle 63 miljoni inimese. Peale “emamaa” Itaalia räägitakse itaalia keelt Korsikal, Shveitsis, USA-s, vähesel määral veel Itaalia endistes kolooniates Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja mujal.

Sõnavara on valdavalt ladina päritolu, kuid keeles on ka nüüdseks hääbunud itali , germaani ja araabia keele sugemeid.

Tänapäeval kasutusel olev keel põhineb toskaana ( Firenze ) dialektil, mis on peamiselt surematute Dante, Petrarca ja Boccaccio viljelusel saanud ühis- ja kirjakeele aluseks. Sellest olenemata räägitakse Itaalia eri piirkondades endiselt oma murdekeeli ning tihti võib see nn “ametlikust keelest” vägagi erineda ( nt sitsiilia, sardiinia, veneetsia dialektid ) ja otse loomulikult lisatakse kõnele alati ka ilmekaid ja kõikidele itaallastele mõistetavaid žeste – see lisab meloodilisele keelele veelgi emotsionaalsust ja kirge.

Itaalia köök

Itaalia köögi austajaid leidub üle kogu maailma – rikkalik valik pasta-, kala-, liharoogi, hõrgud küpsetised, salatid ja imemaitsev jäätis ei jäta kedagi külmaks .
Kaasaegne itaalia köök on välja kujunenud sajandite jooksul, ja täiustunud ning arenenud Uue Maailma avastamisest alates – alles siis võeti kasutusele tänapäeval nii asendamatud kartul, tomat ja mais . Ent nii nagu ei ole olemas ühtset itaalia kliimat, nii on ka maitse-eelistused ja kokakunst regiooniti erinev, kaasa on siin mänginud nii geograafiline asukoht, sotsiaalsed olud kui ka poliitika. Pea igal endast lugupidaval perenaisel on mingi oma “salaretsept”, mida edasi antud juba põlvest põlve.

Siiski saab rääkida itaalia köögi põhikomponentidest , milledeks on juust, leib, oliiviõli, pasta, värsked köögiviljad ja vein.

Mõned tuntumad road:

Bruschetta – eelroog – grillitud leivaviil, millele hõõrutakse küüslauku, oliiviõli, soola, pipart ja katteks lisatakse purustatud tomateid, köögivilju, juustu , liha või sinki-vorsti.

Prosciutto – maailmakuulus sink, mida lõigutakse õhukeste viiludena seakintsust, mida eelnevalt töödeldakse ja kuivatatakse ligi kaks kuud

Sopressata – sealihast valmistatud vorst – salaami, mida hoitakse kuni 12 kuud pressi all, et see muutuks õhukeseks. Lõppfaasis immutatakse salaamit ka oliiviõlis

Minestrone – itaalia köögi üks “alustalasid”, tuntud ka nn suure supina – leemele lisatakse ube, sibulaid, sellerit, porgandit , tomatit, liha – tulemuseks rammus ja toitev roog

Pasta – nii nagu rahvusvaheliselt Itaalia sümboliks saanud pitsat nimetati kunagi “vaese mehe pirukaks”, on ka pasta olnud lihtne ja toitev talupojatoit, millest on saanud tänapäeval nii mõnegi kõrgetasemelise restorani tõmbenumber. Algselt olid pasta põhikomponentideks sibul, küüslauk, oliiviõli, tomat ja erinevad maitseained ( nt basiilik). Tänapäeval on teada ligi 650 erinevat pastaretsepti !

Risotto – see roog on pärit Põhja-Itaaliast, põhikoostisosaks riis, mida valmistatakse õlis ja võis, lisades kas mereande, liha või/ja erinevaid köögivilju, puljongit ja seejärel lastakse roal haududa

Lasagne – vormiroog, mille valmistamiseks laotakse (soovitavalt eraldi pastanõusse) pastaribad vaheldumisi hakkliha, juustu, tomatipastaga, populaarne on ka nn “roheline lasagne”, mida valmistatakse spinatiga.

Polenta – põhikomponendiks on maisijahu, millele küpsetamise käigus lisatakse pisut kõike – seeni, juustu, juurvilju, liha , kala ning kreemja koostise saamiseks ka võid. Valmis polentast vormitakse üsna tihti väikesed pätsikesed ja neid kas praetakse õlis või grillitakse.

DESSERTIDEST populaarseimad on imemaitsev tiramisu, mida valmistatakse kihiti laotud küpsistepõhjast, mascarpone juustust, kangest espresso kohvist, lisatakse ka likööri, mune, kakaod.

Panna cotta – vahukoorest, piimast, suhkrust ja želatiinist valmistaud keedukreem, mida nauditakse koos metsmarjade, šokolaadi, karamelliga.

Zabaglione – dessertveinist, munarebust ja suhkrust valmistatud kaste, millele lisatakse riivitud šokolaadi.

Biscotti – need on muredad kuivad küpsised, tavaliselt mandlilisandiga

Gelato – kohalik lehmapiimast valmistatud jäätis, mida saab nautida erinevate lisanditega ja mis on kuulus kaugel väljaspoole Itaalia piire.

Itaalias välja sööma minnes oleks hea teada , mida ja mis järjekorras kusagil pakutakse. Peamiselt jagunevad söögi-joogikohad järgmiselt

• Trattoria (vrdl tavern ) – koduse atmosfääriga pererestoran, reeglina soodsad hinnad ja maitsev toit
• Ristorante – tavaline restoran
• Spaghetteria/pizzeria – pastaroogasid pakkuvad söögikohad
• Rosticceria – “take away” ehk toidu kaasa tellimise võimalus
• Paninoteca – saadaval võileivad
• Birreria – õllebaar
• Nn iseteenindussöökla – tavola calde
• Osteria – igas piirkonnas n-ö kodusöögikoht kohaliku köögiga kohvik-baar –pakutakse nii alkohoolseid kui karastusjooke, mahlu ja ka maitsvaid suupisteid.

Tüüpiline itaallase õhtusöök koosneb:

• Antipasto – see on eelroog
• Primo – esimene, meie mõistes pigem põhiroog, mis on reeglina üsna toitev ( nt risotto)
• Secondo – itaallaste mõistes põhiroog – kala või liha
• Contorno – kõrvalroog e lisandid, tavaliselt salat või hautatud juurviljad, tellitakse eraldi
• Dessert – serveeritakse kahes osas, kõigepealt fromaggio e frutti ( juust ja puuviljad ) ja seejärel dolce (küpsised, koogid vms ) ja kõige lõpuks tuuakse lauda kohv koos kangema napsuga.

Loomulikult on võimalik soovi korral teha omad korrektuurid toidukogustes ja valikus, aga see võib kohaliku teenindaja kergelt imestama panna.

Itaalia joogid

Söögikorra juurde võib tellida tavalist, valdavalt kuiva lauaveini – vino da tavola – loomulikult on veinikaardil olemas ka kuulsamaid jooke.

Itaalias on kokku ligi 20 erinevat veinivalmistamise piirkonda – Toskaanast kuni Sardiiniani.

Kuigi tänapäeval on veinitehased juba mehhaniseeritud, leidub Itaalias endiselt piirkondi, kus viinamarju endiselt jalgadega tallatakse nagu seda juba sajandeid tagasi tehti.

Chianti, Amarone, Pinot Grigio – need on vaid mõned populaarsed veinid.

Kohv on itaallaste jaoks ülioluline jook, ja seetõttu on siin ka mitmeid erinevaid võimalusi seda ergutavat jooki nautida.

Espresso – väike tass (demitasse) ülikanget kohvi
Caffe macchiato – piimavahuga kohv
Caffe ristretto – kange must kohv
Caffelatte – espressole lisatud vahustatud piimaga kohv
Latte macchiato – kuumale piimale lisatakse veidi kohvi

Söögikorra lõpus pakutakse tavaliselt erinevaid seedimist soodustavaid jooke. Eriti armastatud on limoncello, mis valmistatakse sidruniliköörist ja grappast (viinamarja jääkidest valmistatud kange naps). Limoncellot serveeritakse tavaliselt jääkülmalt, koos espressoga. Soovijad võivad ära proovida ka fernet branca so kibe ja veidi harjumatu maitsega vürtsidest ning erinevatest ravimtaimedest valmistatud jook.