referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud ................................................................
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 39 Vendade, õd
-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Autor: ,,Olen mõnel korral teinud pere või tutatvatega volbrituld nii Tõrvas kui ka Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli
Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis noor tantsija Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti totrast surmast. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29. augustit, eriliselt ja tuletegemisega tähistatakse aga jaanipäeva, 23.juunit. Lugematult pärimust on selle kohta, kuhu jäid Johannese keha ja tema pea, selgus ja üksmeel aga puuduvad. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende, laule ja loitse. Nii ka Eestis, kus ta kannab nime Jaan. Sõnajalaõis Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse, õnne, kõigi lindude, loomade ja inimeste keele mõistmise võime, teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli reegline otsida üksinda,
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud.
............................ 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed............................................................. 25 6. Mängud................................................................
Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud). Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga.
viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu
faktiga. • 3) Lood vägilase prototüüpidest- jutustused mõne inimese erakordsest võimest, nt • suur jõud, täitmata isu, pikk uni, suur võime mingis reaalses olukorras „vedas koormat nagu hobune“. • Tänapäeval eksisteerivad pajatuste kõrval ka kuulujutud ehk tõestamata uudised aga ka keelepeks( konkreetsest iskust rääkimine tagaselja) ja lühinaljandid Rahvaluule lühivormid • Mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud • Mõistatused ja vanasõnad on ditaktiline luule, milles avalduvad üldistus võime, tähelepanu oskus ja keeleline leidlikus. • Kõnekään on piltlik ütlus kõne ilmestamiseks. Mõistatused: • Nähtuse, olendi, eseme napisõnaline(kaudselt keeruline) kirjeldus ülesande vormis, mis nõuab vastajalt kujutlusvõimet ja olustiku tundmist. • Esinevad nii laulu mõistatusena(regiluule) ja proosa mõistatusena.
tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana
see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks).
- 1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele defineerib rahvaluulet, lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits) - 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid II olemuslike tunnuste kaudu - Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja) - Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986
1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad(kõnekäänud) ja mõistatused 1986 Eduard Terminid rahvaluule ja folkloor on Laugaste vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule aineks pole
2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittetegemine hoiab halvad asjad eemale, toas vilistamine?) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
· 14. märts emakeelepäev; · maikuu teine pühapäev emadepäev; · 9. mai Euroopa päev; · 4. juuni Eesti lipu päev; · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 1. september teadmistepäev; · oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev (jõust. 19.03.2011) · novembrikuu teine pühapäev isadepäev · Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev · rahvahääletuse toimumise päev · Euroopa Parlamendi valimise päev
............................................................................................................................ 8 Õpetajate seminar ...................................................................................................................
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.
Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues ,,kodus"-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtinud lärmata. Hiis - eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval võrdub hiis peamiselt püha puudesaluga. Maagia - Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
LASTE ARV SUMMA Plaan / Fakt Plaan / Fakt 13 997 /14 564 2 267 514.- / 2 375 658.- 13 Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS 01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri III. Laagrijuhataja eksami sooritamine 13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning 1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor- Projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo- sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari- ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967 dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku- Määrus kehtestati "Noorsootöö seaduse" (RT I mendid: 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei
Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr)
Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites. Tekkis rida katoliiklike pühakuid, kelle kultusesse segunes paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas
1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung. ·Tartu jesuiitide kolleegium- Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. ·Academia Gustaviana- 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Ülikooli eellaseks oli 1630. aastal asutatud akadeemiline
tulekahjus aastal 1852. 1885. asutati Ernst Laguse juhtimisel Rootsi Kirjandusselts. Aastal 1909 otsustati, et seltsi rahvaluulekogumise tulemused antakse välja teostesarjas "Soomerootsi rahvaluule". Rootsi- ja soomekeelne rahvaluule Rootsi kultuuri mõju on olnud suur, isegi valdav. Soome rootsikeelsel rahvaluulel on palju kokkupuutepunkte soome rahvaluulega- keelebarjäär pole olnud ületamatu. Rahvusvahelised muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi. Rahvalaulud: ballaadid Keskaegne eepiline tantsulaul, levinud kogu põhjalas ja millel on vasteid teistes Euroopa maades. Ennekõike on ballaad kujunenud prantsuse eeskujude alusel. Esimesi põhjamaises keeles sepitsetud ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil. Vanimaid märke põhjamaisest ballaadist võib leida 14. sajandi alguse rootsi nn. Eufemia-lauludest, kus on märgata ballaadi struktuurilisi ja stiilisi jooni
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
...........................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad .......................................................................................8 4..Maadeavastused ja suhted teiste rahvastega .......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke ................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
