(kool)
Referaat
Notre
Dame de Paris
(nimi)
(koht aasta)
Notre Dame (prantsuse keeles „ Jumalaema ”)
Notre Dame’i katedraal asub Pariisis Seine ’i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi
esimene kristlik kirik Saint- Etienne ’i basiilika . Notre Dame on üks
silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda
ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks.
Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise
basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor,
ühelöövilise transeptiga pikihoone , kabellöövid, kiivrita
läänetornid ja tugikaared . Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas,
kus kasutati tugikaart.
Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis
VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus
võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani
suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal. Tuntumad kirikuehitajad on Jean de Chelles
ning Pierre de Montreiul.
Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja läänefassaadi
aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivriteg a kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Interjöör: Nii nagu enamikul katedraalidest, olid ka Pariisi Jumalaema kiriku seinad erksavärvilised. Kiriku sees olid kiviseintel maalingud. Fassaadi kuningategalerii skulptuurid kullati, et need päikese käes rohkem säraksid. Kiriku interjöör hämmastab oma avarusega. Siin võib märgata gooti arhitektuuri elemente. Kiriku parempoolses osas asuvas kellatornis on näha erinevate kunstnike pilte ja skulptuure, mida
ministeeriumid(transpordiministeerium) asuvad väljaspool Pariisi linna. Prantsuse Rahvusarhiiv peab põhjapoolsed äärelinnad ümber paigutama 2010-ks aastaks. Vajadus suurema Pariisi järele on Prantsusmaa valitsuse poolt kinnitatud. 2007. aasta novembriks on arutlused suurema Pariisi asjus alanud, kuigi millised eeslinnad tuleks lisada, on otsustamata. Igal juhul ei ilmne selline laiendus enne Prantsuse linnavalitsuse valimisi, mis on planeeritud 2008 aasta kevadeks. Notre Dame Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kõik kommentaarid