Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi.
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke
..4 SÕIR............................................................................................................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 JAANIPÄEV Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks
Esimestel elupäevadel toideti vastsündinut magusa veega, või toitis teda hoopis mõni teine naine. Esimene emapiim on aga väga tähtis lapse üleminekuks platsentaarselt toitumiselt piimatoidule. Piimaga toitmine kaitseb ka erinevate nakkushaiguste eest. Laps peab saama rinnapiima vähemalt 6-8 kuud. KATSIKUL KÄIMINE Nii linnas kui ka maal on katsikul käimise kohta erinevaid arusaamu. Katsikul käimine oli vanasti rohkem tavaks maal kui linnas. Arvatavasti seetõttu on ka toidukraami viimise komme olnud maakohtades varem kombeks, kui linnas. Erinevused ei pruugi kombestikus ilmneda just maa- ja linnarahva vahel, vaid hoopis selles, kuidas suhtuti asja perekondades. Erinevalt toimiti ka katsikule tulnud inimeste kingitustega. Kui kingituseks toodi kringel või tort, siis arvati, et see tuleb kohe lahti lõigata. Arvati, et siis hakkab laps kiiremini kõndima ja rääkima. Samuti oli ka kingipakiga
6. Juuni - jaani-, suve-, kesa-, piima- ja pärnakuu Mida rohkem suve poole, seda väiksemaks jääb kuude tähtsus meie rahvakalendris. VIIDIPÄEV - 15. juuni Viidipäev on Püha Vituse mälestuspäev. Suri märtrisurma 12-aastaselt, kui teda õlikatlas keedeti. Eestis on Vituse järgi nime saanud Viitna. Viidipäeva on peetud aasta pikimaks päevaks ehk pööripäevaks. Varasem viidipäeva kombestik on kalendritriivi tõttu kandunud jaanipäevale. Ka viidipäeva õhtul tehti tuld ja ennustati tulevikku. Rahvakalendri järgi on viidipäeval viimane aeg kapsaid istutada, sest hiljem ei kasvataks kapsad enam päid. Sellest päevast hakkas vähenema lehmade piimaand. Viidipäeval ei kasteta taimi, et nad ära ei kuivaks. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/812/viidipaev- 15-juuni) JAANIPÄEV - 24. juuni Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta
aasta jooksul . Põllutööd olid keelatud , puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju . Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine , et vältida kahjurite rünnakut taimedele . Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal , puudelõhkumine , samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna . Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Metsloomi
Lisatud on ka autori kogemusted ning mälestusted, mis on seotud kirjeldatud tähtpäevadega. 3 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks
vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaani päev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Eestlastel sai Johannesest Jaan juba väga ammu ja Johannese nimi jäi vaid otsese usu- asjadega seotud kõnepruuki. Johannes on niisugune nimi mida kõik rahvad on püüdnud endale lihtsamaks muuta. Selle nimelisest pühakust on saanud soomlastel Juhannus, lätlastel Janis, venelastel Ivan. Jaanipäeva paiku sündinud poisslapsed on sageli nimeks saanud Jaan.
vanade tähtpäevade hulka (Õ. Haavik, lk 59 ) 1. mai volbripäev. Rahva hulgas teatakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana, mis pole küll üle Eesti ühtlane komme. Rohkem on see tava tuntud ida pool, mitte aga saartel. See on ka noorte tutvumise ja sõbrustamise päev. 1. Mai või 30. 4 Aprilli õhtul on ka tuld tehtud. Germaani rahvastel on tuletegemine volbripäeval väga oluline ja tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjega. ( Õ. Haavik, lk 70 ) 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad Ülestõusmispühad on kirikuaasta keskpunkt, pühade püha. Ülestõusmispühade aega arvestatakse nagu juudi paasapühagi esimese kevadise täiskuu loomise järgi (ülestõusmispüha võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini)
annaabi.ee 
