Tansaania Ühendvabariik

Geograafia

Tansaania on Aafrika idarannikul asuv riik.



Rahvaarv: 45 040 000 (2010)
Pindala: 945 088 km²
Asustustihedus: 41 in 1 km²
Pealinn: Dodoma (valitsus asub Dar es Salaamis)
Teised tähtsad linnad: Mwanza, Sansibar, Arusha
Riigikord: Presidentaalne föderatiivne vabariik
Riigikeeled: Suahiili, inglise
Rahaühik: Tansaania šilling
Ajavöönd: maailmaaeg +3
Tippdomeen: .tz




Tema naabriteks on Keenia, Uganda, Rwanda, Burundi, Kongo, Sambia,  Malawi ja Mosambiik. Riigil  on väljapääs India ookeanile.  Tansaania geograafia on maailma üks mitmekülgsemaid ja unikaalsemaid; siin asuvad Aafrika kõrgeim ja madalaim punkt, mägijärved ning paljud looduspargid. Riigi  põhjaosa on mägine ning siin paiknevad ka Meru  ja Kilimanjaro  tipud-  mõlemad on aktiivsed vulkaanid.

Tansaanias   asub ka  kuulus  Serengeti   looduspark,  mis  pakub  elupinda  miljonitele   valgetele mesilastele, sadadele  lõvidele,  elevantidele,   leopardidele  ja pühvlitele.  Viktoria  järv on Aafrika suurim  järv ning seda peetaks  ka Niiluse alguspunktiks.  Tansaania keskel  paikneb  suur  platoo rohumaade  ja  loodusparkidega.

Tansaania kliima varieerub piirkonniti: rannikul on kuum ning niiske, sisemaal on soe ja kuivem. Tansaanias esineb   ka   kaks   pikka   vihmaperioodi:   märtsist   maini   ja   novembrist   jaanuarini.

Inimesed


Masai hõim

Masaid elavad tänapäeval peamiselt Keenias ja Tansaanias. Nad on karjakasvatajad. 
Loe pikemalt http://et.wikipedia.org/wiki/Masaid

Tansaanias elab peaaegu 37 miljonit inimest. Rahvastik on jaotatud äärmiselt ebavõrdselt kogu riigi ulatuses. Tihedus varieerub ühest inimesest kuni 134 inimeseni ruutkilomeetri kohta. Rohkem kui 80% elanikkonnast elavad maal. Dar es Salaam on riigi pealinn, mis asub India ookeani rannikul. Siin elab üle 120 etnilise grupi, kellel kõigil on oma keel ning maailmamõistmine. Religioonidest on domineerivamad kristlus (30%), islam (35%), kohalikke jumalaid usub 35% inimestest.

Kliima


Tansaanias   valitseb   üldiselt   troopiline   kliima.   Saartel   ning   rannikul   on   niiske   ning   kuum.  

Keskmine sademete hulk aastas on 1000 mm. Keskmistel platoodel on palju kuivem, seal sajab ainult 250 mm aastas. Tippudel,  mis ulatuvad üle 1500 meetri  on kliimal juba tundra tunnused. Kõrgematel  tippudel  on igilumi ning -jää.

Välislink

Pildid