Nigula looduskaitsela kaitsekorralduskava eelnÃµu - Keskkonnaamet

Nigula looduskaitseala 

kaitsekorralduskava 

2014-2023 

1

SISUKORD 

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 

1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 

1.2. Maakasutus ........................................................................................................................... 7 

1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................... 11 

1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................. 12 

1.5. Uuritus ................................................................................................................................ 13 

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 13 

1.5.2 Riiklik seire .................................................................................................................. 18 

1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................ 18 

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 21 

2.1. Elustik ................................................................................................................................. 22 

2.1.1. Linnud ......................................................................................................................... 22 

2.1.2. Imetajad ....................................................................................................................... 25 

2.1.3. Putukad ........................................................................................................................ 26 

2.1.4. Taimed ......................................................................................................................... 26 

2.1.5. Seened ......................................................................................................................... 29 

2.2. Kooslused ........................................................................................................................... 30 

2.2.1. Rabad (7110*) ............................................................................................................. 31 

2.2.3. Nokkheinakooslused (7150)........................................................................................ 32 

2.2.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)........................................................................ 33 

2.2.5. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)....................................................... 33 

2.2.6. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)............................................................ 33 

2.2.7. Puiskarjamaad (9070).................................................................................................. 34 

2.2.8. Vanad loodusmetsad (9010*)...................................................................................... 34 

2.2.9. Vanad laialehised metsad (9020*) .............................................................................. 34 

2.2.10. Rohunditerikkad kuusikud (9050)............................................................................. 35 

2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ....................................................................... 35 

2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)............................................................................. 35 

2.2.13. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160).............................................................. 36 

3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ...................................................... 37 

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............ 38 

4.1.1. Nigula raba servaalade veerežiimi taastamine ............................................................ 38 

4.1.2. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ................................................... 39 

2

4.1.3. Ulukite toitmiskohtade likvideerimine kaitsealal ........................................................ 40 

4.1.4. Kaitseala tutvustamine ................................................................................................ 40 

4.1.5. Kultuuripärandi hooldustööd ....................................................................................... 40 

4.1.6. Kaitseala tähistamine ................................................................................................... 41 

4.2 Eelarve ................................................................................................................................. 42 

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 45 

KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 48 

LISAD ........................................................................................................................................... 49 

Lisa 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri ............................................................................ 49 

Lisa 2. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud kaitsekorra ja 

piiride muutmise ettepanekute koond ....................................................................................... 54 

Lisa 3. Väärtuste koondtabel ..................................................................................................... 55 

Lisa 4. Nigulalooduskaitsealal ja selle ümbruses esinevad EL Linnudirektiivi Lisa I 

linnuliigid .................................................................................................................................. 56 

Lisa 5. Nigula looduskaitsealal ja selle ümbruses esinevad EL Linnudirektiivi Lisast I 

puuduvad rändliigid ................................................................................................................... 58 

Lisa 6. Kaasamise materjalid .................................................................................................... 59 

3

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25. on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise 

kaitse korraldamise aluseks. 

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava 

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. 

Käesoleva Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on: 

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitseeesmärkidest, 

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal 

läbiviidavast riiklikust seirest; 

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm 

väärtuse seisundile; 

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja 

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta 

perspektiivis; 

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke 

meetmeid koos oodatavate tulemustega; 

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud 

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse 

ja orienteeruva maksumusega; 

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. 

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi avalikkuse kaasamise koosolekud 17. juulil 2012 

Nigula looduskaitseala keskuses ja xxx. 2013 (protokollid lisas 4). 

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise 

spetsialist Meelis Suurkask (tel:, e-post: Meelis.Suurkask@keskkonnaamet.ee). 

Kava koostas MTÜ Ökoloogia Instituut ja vastutavateks ekspertideks olid Piret Kiristaja ja 

Raimo Pajula (tel: 6199835, e-post: raimo.pajula@tlu.ee). 

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 

2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse 

suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ 

meetme „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse 

mitmekesisuse säilitamiseks“ programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi 

vahenditest. 

4

1. SISSEJUHATUS 

1.1. Ala iseloomustus 

Nigula looduskaitseala (6430,9 ha) asub Pärnumaal Häädemeeste vallas (joonis 1). Ala võeti 

kaitse alla 1957. aastal Lääne-Eestile tüüpilise raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste 

liikide kaitseks. Nigula raba tekkis järve soostumisel, turba paksus on seal kuni 7 m, domineeriv 

on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared e peaksid, suurim Salupeaksi on 1400 m 

pikk ja 400 m lai. Nigula raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, mille pindala on 18 ha 

ja keskmine sügavus 2,4 m. Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid 

veereservuaare. Nigulas on tegeletud jõhvikasortide aretamise ja uurimisega, lindude seirega, 

Nigula raba on Ramsari ala. 

Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on: 1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade 

koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse; 2) linnuliikide – suur-laukhane, 

väike-laukhane, väike-konnakotka, laanepüü, öösorri, must-toonekure, soo-loorkulli, rukkiräägu, 

laululuige, valgeselg-kirjurähni, väike-kärbsenäpi, värbkaku, sookure, rabapüü, punaselg-õgija, 

herilaseviu, laanerähni e kolmvarvas-rähni, hallpea-rähni e hallrähni, händkaku (Strix uralensis), 

tedre, metsise e mõtuse, mudatildri ja rändlinnuliikide kaitse; 3) loodusdirektiivi elupaikade ning 

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – 

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aasrebasesaba 

ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), 

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute 

(9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade 

(91D0*) ning teiste liikide – lendorava ja laialehise nestiku kaitse. 

Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. 

Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba rohkete laugastega ning suhteliselt järsu rabarinnaku 

ja lameda keskplatooga. Lageraba piirab enamasti kitsas rabamännikuvöönd. Rinnak on paremini 

näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit 

kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. 

Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha 

suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma 

põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast 

allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja 

niiskest atlantilisest kliimaperioodist 5–6 tuhat aastat tagasi. Rabasaarte ümber levivad kitsa 

ribana siirdesookooslused. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke. 

5

Nigula loodusala (rahvusvahelise koodiga EE0040370) kattub Nigula looduskaitsealaga ning on 

ühtlasi ka osa Põhja-Liivimaa linnualast. Ala kuulub Nigula looduskaitseala koosseisu, mis on 

loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade sellega piirnevate alade koosluste ning 

kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Esindatud kõik võimalikud raba 

kasvukohatüübid. Erinevad elupaigatüübid on enamjaolt heas olukorras. (Alal asuvad ka VEP-id: 

117040, 117050-52. EMKAV ala nr. 53). Alal on suur linnukaitseline väärtus (suur-laukhani, 

must-toonekurg, soo-loorkull, väike-konnakotkas, laanepüü jpt). Ala on ka ouline ka rändlindude 

jaoks. 

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), 

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aasrebasesaba 

ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), 

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), 

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku 

kaitstakse, on saarmas, harilik lendorav, suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja laialehine nestik. 

6

Joonis 1. Nigula looduskaitseala paiknemine. 

1.2. Maakasutus 

7

Nigula looduskaitseala paikneb valdavas osas riigimaal (58%); eramaale jääb 22% ja 20% jääb 

katastrisse kandmata maale (joonised 2 ja 3). 

Joonis 2. Maa omandivormiline jagunemine Nigula looduskaitsealal. 

Maakattetüüpide järgi (Aaviksoo, Muru, 2001) jaguneb Nigula looduskaitseala soostikuks (46 % 

üldpindalast), metsamaaks (42 %) ja põllumajanduslikult kasutatavaks maaks (12 %), mille 

hulka on loetud nii looduslikud rohumaad, haritav maa kui ka söötis olev ala. 

Nigula looduskaitsealal on 339,40 ha eramaid (295,25 ha Tali ja 44,15 ha Häädemeeste vallas), 

st kaitseala üldpindalast oli eramaid 7,3 %, enamus eramaid asuvad piiranguvööndis 

(sihtkaitsevööndis on eramaid 0,7 ha). 

Kõlvikuliselt jaotuselt on Eesti topograafilise andmekogu 2012. aasta andmete alusel 

looduskaitsealal kõige enam, 34 % (ligikaudu 2200 ha) märgalasid (rabad, veekogude 

kaldakooslused, madalsood, siirdesood). Ligi 24% on laialehiseid metsi (ligikaudu 1535 ha) 

(joonis5) ning võrdselt 16 % on nii segametsi kui haritavat maad. 

8

Joonis 3. Maaomand Nigula looduskaitsealal. Kollased alad – jätkuvalt riigi omandis olevad 

maad. 

9

Joonis 4. Nigula looduskaitseala kõlvikuline jaotus. Nigula looduskaitseala piir – heleroheline. 

10

Joonis 5. Kõlvikuline jaotus Nigula looduskaitsealal (% ja ha). 

1.3. Huvigrupid 

• Keskkonnaamet - kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks 

olevate väärtuste soodne seisund. 

• RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide 

rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja 

hooldaja. 

• Maaomanikud ja piirkonna kohalikud elanikud – kaitsealal asub 129 eraomandis 

olevat maaüksust kogupindalaga 1371 ha. Piirkonna elanikud on huvitatud ala jätkuvast 

kasutusest marjade (eelkõige jõhvika ja rabamuraka, vähemal määral ka pohla) ning 

seente korjamiseks ning senise olukorra jätkumisest ega soovi kaitsealaga piirnevate 

alade märjemaks muutumist ning soostumist. 

• Matkajad, loodusehuvilised, matkakorraldajad – Kuna Nigula raba on väga tuntud 

turismiobjekt, siis on selle ala külastatavus suur. Nigula looduskaitseala külastab aastas 

2000–3000 (olenevalt aastas) loodusturisti, neist ligi poole moodustavad välismaalased. 

Suurim külastamiskoormus langeb suvekuudele (maist septembrini). 

11

1.4. KAITSEKORD 

Nigula looduskaitseala on kaitse alla võetud 1957. a. Hetkel kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud 

2006. a (https://www.riigiteataja.ee/akt/987763), mille kohaselt kaitseala maa- ja veeala jaguneb 

üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 

Kaitsealal on Urissaare loodusreservaat (KLO1101133), mille kaitse-eesmärk on ökosüsteemide 

arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kus on keelatud igasugune inimtegevus. 

Sihtkaitsevööndid on: 

1) Nigula sihtkaitsevöönd (KLO1101132) – looduslik skv; 

2) Laiksaare sihtkaitsevöönd (KLO1100728) – hooldatav skv; 

3) Kuuselohu sihtkaitsevöönd (KLO1100729) – hooldatav skv; 

4) Järve sihtkaitsevöönd (KLO1100731) – hooldatav skv; 

5) Kolbergi sihtkaitsevöönd (KLO1100730) – hooldatav skv; 

6) Strupa sihtkaitsevöönd (KLO1100727) – hooldatav skv. 

Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide arengu tagamine üksnes 

loodusliku protsessina. Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndi kaitseeesmärk 

on koosluste tüübi säilitamine, liikide ja vanuse mitmekesisuse hoidmine, looduse 

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine. 

Kaitsealal on üldjuhul keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste 

püstitamine. Üldjuhul on kaitsealal keelatud ka ujuvvahendiga sõitmine. 

Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. 

Kaitsealal on lubatud viibida kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarajal 

ning korraldada seal kuni 50 osalejaga rahvaüritusi. 

Kaitseala valitseja nõusolekul on Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa 

sihtkaitsevööndis lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning 

võõrliikide eemaldamine. 

Järve, Kolbergi, Kuuselohu ja Strupa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja 

liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik 

tegevus, nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitseeesmärgile. 

12

Joonis 6. Nigula looduskaitseala tsoneering. 

Piiranguvööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks 

ettevalmistamata kohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude 

veetaseme ja kaldajoone muutmine, kopratammide madaldamine; uute veekogude, sildade ja 

truupide rajamine ning enam kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks 

ettevalmistamata kohtades. 

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide 

elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu rohu niitmine, loomade 

karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. 

1.5. Uuritus 

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud 

1. Aaviksoo, K., Ilomets, M., Zobel, M., 1993. Dynamics of mire communities: a 

markovian approach (Estonia). – B.C. Pattern, S.R. Jorgenses, H. Dumont (eds.) 

Wetlands and Shallow Continental Water Bodies, v. 2, 23-43. The Hague. 

2. Aaviksoo, K., Leivits, A. 2001. Combining multi-date remote sensing and long-term bird 

census data in two mire landscapes in Estonia. - Poster presentation in 

conference "Changing Wetlands: new developments in wetland science", University of 

Sheffield, UK 11-13. September 2001. 

3. Aaviksoo, K., Muru, K. 2001. Nigula Looduskaitseala (+3 km laiune puhver) 

satelliitkaart. ArcView ja MapInfo formaadis. - CD Nigula Looduskaitseala 

Administratsiooni arhiivis. 

13

4. Aber, J. S., Aaviksoo, K., Karofeld, E., Aber, S. 2002. Patterns in Estonian bogs as 

depicted in color kite aerial photographs. - Suo 53 (1): 1-15. 

5. Ader, K. 1997. Nigula 40. Looduskaitsela – teadusasutus ja turismiobjekt - Eesti Loodus 

7: 277-278. 

6. Ader, K., Oetjen, R. (koostajad). 2000. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid 

Eestis. ELF, Tartu. 

7. Ainsaar, A.-M. 1957. Nigula looduskaitseala floora ja vegetatsioon. TRÜ, Tartu. 

Diplomitöö. Käsikiri Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

8. Anton, H. 1985. Nigula Riiklik Looduskaitseala. Bibliograafia - Eesti Metsamajanduse ja 

Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut, Tallinn, 23 lk. 

9. Aringi, M., Rivis, R., Ratas, U. 2003. Landscape changes in the Rannametsa River 

catchment area. - In: A. Järvet, E. Lode (ed.) Ecohydrologival processes in northern 

wetlands: Selected papers of Insternational conference and Educational Workshop: 

Tallinn, 30th June- 02nd July 2003, Tartu University Press, Tallinn-Tartu, pp. 298-303 

10. Blinova, I., Ilomets, M., Lukjanova, A., Treumann, M., Viitak, A. 2004. Fine-scale 

pattern of the decomposition, compaction and accumulation of organic matter in 

Sphagnum hummocks (Nigula bog, SW Estonia). - In: Päivanen, J. (ed). Proc. of the 12th 

International Peat Congress Wise Use of Peatlands vol. 2, Tampere. pp. 972-976 

11. Duinen, G.-J. van, Brock, A., Kuper, J., Peeters, T., Verberk, W., Zhuge, W., Esselink, H. 

2003. Restoration of degraded raised bog: do aquatic invertebrates tell a different story. - 

In: A. Järvet, E. Lode (ed.) Ecohydrologival processes in northern wetlands: Selected 

papers of Insternational conference and Educational Workshop: Tallinn, 30th June- 02nd 

July 2003, Tartu University Press, Tallinn-Tartu, pp. 255-265 

12. Ellwanger, G., Zirpel, S. 1995. Entwicklungsnachweis von Anax imperator Leach in 

einem Hochmoor in Estland (Anisoptera: Aeshnidae) - Libellula 14 (1/2): 41-48 

13. Esselink, H. 2006. Schrittweise zu Renaturierungsmasnahmen in Hochmooren. Tier 

perspektive und interdisziplinärer Ansatz. - In: Europäishes Syposium "Moore in der 

Regionalentwicklung". Veranstaltung zur Feier 25 Jahre Niedersächsisches 

Moorschutzprogramm. Tagungsband. BUND Diepholzer Moorniederung. Ss. 59-63. 

14. Haker, H., Leivits, A., Urtans, A. 2001. The North Livonian Wetland Project. Draft 

project document. Käsikiri Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

15. Ilomets, M., 1980. Svyyaz mezhdu skorostyu akkumulyacii torfa i pervicnoy 

produktivnostyu bolota v Ygo-Zapadnoi Estonii. – Botan. Z., 65, 9, 1337-1344. 

16. Ilomets, M., 1981. Prirost I produktivnost sfagnovovo pokrova v Yugo-Zapadnoi Estonii. 

– Botan. Z., 66, 2, 279-290. 

17. Ilomets, M., 1982. Turbasammalde ja sfagnumturba juurdekasvu uurimine turbalasundite 

stratigraafilise jaotamise eesmärkidel. Dissertatsioon geoloogia-mineraloogia teaduste 

kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. (vene k.) 223 lk. (käsikiri). Investigation of 

Sphagnum and Sphagnum peat increment in purposes to peat deposit stratigraphic 

division", “Izutchenye dinamiki prirosta sphagnuma I sphagnivovo torfa v celyach 

stratigraphitcheskovo rastsheslenya torphyanõh zaležei”. Tallinn 1981. 

18. Ilomets, M., 1982. The productivity of Sphagnum communities and the rate of peat 

accumulation in Estonian bogs. – In: V. Masing (ed.) Estonian Peatlands. Est. Contr. IBP, 

IX, Tallinn, Valgus. 102-116. 

19. Ilomets, M., 1984. Mättakoosluste arengudünaamikast Eesti rabades. – EGS Aastaraamat, 

1980, Eesti NSV pinnavormide genees, Tallinn. 145-156. 

20. Ilomets, M., 1984. On the cyclical nature of the development of bogs. - In: J.-M. Punning 

(ed.) Estonia: Nature, Man, Economy, Tallinn: 68-77. 

21. Ilomets, M.,1984. Ustoychivost I ciklichnost razvitya verchovych bolotnych ecosistem. – 

Chronologya I formirovanye chetvertichnovo pokrova Estonii, 17-36. 

14

22. Ilomets, M., 1986. Rol endo- I ekzogennych faktorow na prostranstwenno-wremennoy 

dinamiki razwitij werhowovo bolota. - Izuchenie ozerno-bolotnyh formacii w celyach 

paleogeograficheskih rekonstrukcii. Tallinn: 42-44. 

23. Ilomets, M., 1987. Izuchenie sukcessii rastitelnyh soobchestw na werhowyh bolotah: 

markowski podhod. - Eksperiment i matematicheskoe modelirovanye v izuchenii 

biogeocenozov lesov i bolot: 97-100. 

24. Ilomets, M., 1988. Vertical distribution and spatial pattern of Sphagnum communities in 

two Estonian treeless bogs. – In: M. Zobel (ed.) Dynamics and ecology of wetlands and 

lakes in Estonia, 24-39. 

25. Ilomets, M., Ilves, E., Rajamäe, R., 1984. O prostranstvennoy dinamiki prirosta torfa na 

verhovych bolotach Estonii. – Izv. AN ESSR, 33, Geologya, No 3-4, 158-165. 

26. Ilomets, M., Paap, Ü. 1982. Nigula järv – kas relikt või ... - Eesti Loodus 11: 728-730 

27. Ingerpuu, N., Vellak, K., Leis, M., Roosma, A. 1996. Nigula looduskaitseala 

soontaimede, sammalde ja suursamblike liigiline mitmekesisus. TÜ ZBI, Tartu. Käsikiri 

Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

28. Irdt, A. 1975. Uut Nigula raba linnustikus - Rmt-s: E. Mägi (koost.) Loodusvaatlusi 1974, 

1. Eesti NSC Metsamajanduse ja Looduskiatse Ministeerium, Tallinn, lk. 77-85. 

29. Irdt, A. 1980. Nigula raba linnustik - Rmt-s: E. Mägi (koost.) Loodusvaatlusi 1978, 1. 

Valgus, Tallinn, lk 62-68. 

30. Irdt, A., Vilbaste, H. 1974. Bird fauna of the Nigula peat bog - In: E. Kumari (ed.) 1974. 

Estonian wetlands and their life. Estonian Contributions to the International Biological 

Programme, 7. Valgus, Tallinn, 214-229. 

31. Kalkman, V.J., Duinen, G.A. van, Esselink, H., Kuper,J.T. 2002. New records of 

Odonata from Estonia, with a notes on reproduction in the Baltic sea and species 

assemblages of raised bog systems - Notulea Odonatologicae 5 (10):120-125 

32. Karmu, L. 1966. Nigula Riikliku Looduskaitseala füüsilis-geograafiline ülevaade - 

Diplomitöö. TRÜ, Tartu, 110 lk. 

33. Kink, H. 1996. Eesti kaitsealad – geoloogia ja vesi. TA Kirjastus, Tallinn. 

34. Klimanov, V., Koff, Tiiu, Punning, J.-M. 1984. Rekonstruktsija paleoklimata v 

subatlantitšeskoi stadii golotsena po palinologitšeskim dannõm razreza Nigula (Jugo- 

Zapadnaja Estonija) - Izvestija Akademii nauk Estonskoi SSR 33, Geol. 3/4: 166-168. 

35. Koff, T. 1979. diplomitöö 

36. Koff, T. Telma 

37. Koff, T., Ilomets, M., Punning, J.-M. 1983. O vozmožnostjah vosstanovlenija 

paleoklimatitšeskih izmenenii na osnove izutšenija dinamiki razvitija rastitelnosti (na 

primere verhovogo bolota Nigula, Jugo-Zapadnaja Estonija) - V kn.: J. A. Kurvits (red.) 

Tšelovek, rastitelnost i potšva. Akademija nauk Estonskoi SSR, Tartu, s. 125-144. 

38. Kukk, A. 1962. Nigula Riiklik Looduskaitseala ja sellel teostatavad teaduslikud vaatlused 

- Rmt-s: Metsanduslike objektide looduskaitse küsimusi. ZBI, Tartu, lk. 57-63. 

39. Kukk, A. 1962. The Nigula National Park as a specimen peatland - In: Water deposits 

and wetlands require conservation. Academy of Sciences of the Estonian SSR, Tallinn, 

pp. 56-59. 

40. Kukk, A., Masing, V. 1964. Nigula raba - Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 40 lk. 

41. Kumari, E. 1955. Fauna ptits prirodnõh landšaftov Jugo-Zapadnoi Estonii - Trudõ 

Zoologitšeskogo instituta AN SSSR 17., c. 266 – 294. 

42. Kurina, O. 1995. Seenesääsklaste (Diptera, Mycetophiloidea) liigiline koosseis ja nende 

leviku eripärad Pärnumaal. Aruanne. Käsikiri Nigula Looduskaitseala Administratsiooni 

arhiivis. 

43. Kurina, O. 2004. Rainieria latifrons (Loew, 1870) found in Estonia (Diptera: 

Micropezidae). - Sahlbergia 9(2): 133-134. 

15

44. Laanetu, N. 2001. Nigula looduskaitseala ja selle vahetu lähiümbruse ulukid ja 

ettepanekud nende kaitse korraldamiseks. Tartu. Aruanne. Käsikiri Nigula 

Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

45. Leito, A., Truu. J., Leivits, A., Ojaste, I. 2003. Changes in distribution and numbers of 

the breeding population of the Common Crane Grus grus in Estonia. - Ornis Fennica 80: 

159-171 

46. Leivits, A. T. 1986. Mnogoletnjaja dinamika vidovogo raznoobrazija soobštšestva ptits 

verhnego bolota Nigulaskogo zapovednika - Vkn: V.E. Sokolov i K.P. Filonov (red.) 

Problemõ ohranõ genofonda i upravlenija ekosistemami v zapovednikah lesnoi zonõ. 

Tsast II. Tezisõ dokladov Vsesojuznogo soveštšanija. Moskva, c. 137-139. 

47. Leivits, A. 1989. Linjajuštšii serõi žuravl na Nigulaskom verhovom bolote. - 

Communications of the Baltic Commission for Study of Bird Migration No 21, Tartu, pp. 

172-173. 

48. Leivits, A. 1990. Long-term dynamics of the breeding bird community in the Nigula 

Mire: a 20-year study in south-western Estonia - In: Bird census and atlas studies. Proc. 

11th Int. Conf. on Bird Census and Atlas Work. Prague. Pp. 429-432. 

49. Leivits, A (1998). Rabad on lindudele tähtsad. Eesti Loodus, 5/6, 227 - 229. 

50. Leivits, A., Irdt, A. 1989. Number dynamics of the bird fauna of the Nigula Bog over the 

last fifteen years. - Communications of the Baltic Commission for Study of Bird 

Migration No 20, Tartu, pp. 17-30. 

51. Leivits, A., Leibak, E., Soppe, A. 1988. Dinamika tšislennosti ptits v Nigulaskom 

verhovom bolote - V kn: Tezisõ dokladov XII Pribaltijskoi Ornitologitšeskoi 

Konferentsii. Vilnius, c. 121-122. 

52. Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Sakala, A., Vilbaste, E., Aunins, A., Avotins, A., 

Kazubernis, J. 1988. Eesti-Läti piiriala soode haudelinnustik, selle muutused ja 

looduskaitseline väärtus. - Rmt-s: T. Kukk (toim.) XXI Eesti Looduseuurijate Päev. 

Edela-Eesti loodus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. Lk. 97-106. 

53. Lilleleht, V., Vilbaste, H. 1981. Nigula State Nature Reserve - In: E. Kumari (ed.) An 

Ornithological Journey through the Estonian S.S.R.: Guide to an excursion for the 

participants of the 18th International Ornithological Congress (Moskow, August 1982). 

Tallinn, p. 41-50. 

54. Lode, E. and Leivits, M. 2011. The LiDAR-based topo-hydrological modelling of the 

Nigula mire, SW Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 4, 232.248. doi: 

10.3176/earth.2011.4.04 

55. Loopmann, A. A. 1966. Bolota Nigula i Muraka i gidrologitšeskie uslovija ih 

obrazovanija - V kn.: Sbornik rabot Tallinskoi gidrometeorlogitšeskoi observatorii, 4. 

Tallinn, c. 20-46. 

56. Loopman, A., 1970. Nigula raba. Tallinn. Käsikiri Nigula Looduskaitseala 

Administratsiooni arhiivis. 

57. Loopmann, A., Pirrus, R., Ilomets, M. 1988. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s: U. 

Valk (koost.) Eesti sood. Valgus, Tallinn, lk. 227-233. 

58. Masing, V. 1960. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s: Looduskaitse teatmik. Eesti 

Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk. 36-41. 

59. Mälgi, U. 1976. Nigula raba soosetete keemilisest koostisest - ENSV Teaduste 

Akadeemia Toim. 25, Biol. 2: 162-165 

60. Mälgi, U. 1976. Nigula raba vee hüdrokeemiast - ENSV Teaduste Akadeemia Toim. 25, 

Biol. 3: 245-248. 

61. Nigula looduskaitseala riigimetsade takseerkirjeldused. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus, 

1997. Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

62. Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik - RE Eesti Geoloogia Keskus, Tallinn, 240 lk. 

63. Orru, M., Širokova, M., Veldre, M. 1992. Eesti turbavarud - RE Eesti Geoloogia Keskus, 

Tallinn, 146 lk. 

16

64. Parmasto, E. 1999. Nigula looduskaitsealal seni täheldatud seente nimestik. EPMÜ ZBI. 

65. Pirrus, R. 1963. Istorija razvitija verhovogo bolota Nigula - Trudõ Instituta geologii 

Akademii nauk Estonskoi SSR 12: 163-173. 

66. Püssa, K. 1998. Mineraalmaa soostumine rabasaartel Nigula looduskaitsealal - XXI Eesti 

Looduseuurijate Päev. Edela-Eesti loodus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, 

lk. 35-42. 

67. Püssa, K. 1998. Taimkatte dünaamika Nigula looduskaitseala neljandal rabasaarel 

(Salupeaksil) - Lõputöö. TÜ, Tartu, 46 lk. + Lisad (Tabeleid 84 tk) 

68. Roosalu, A., Leivits, A., Urtans, A. ja Kitnaes, K. 2006. Piiriülene Põhja-Liivi kaitse- ja 

kasutuskorralduskava : märgalade kaitsekorraldus ja kohaliku elu arendamine Eesti ja 

Läti piiriäärsetel aladel : [lõpparuanne /; tõlge: Merle Kuris]. - Pärnu: Riiklik 

Looduskaitsekeskus, c2006. - 44, [1] lk. koos kaanega : ill., kaart. ; 30 cm + 1 CD-R. 

69. Roosaluste, E. I. 1988. Izmenenie rastitelnogo pokrova na territorijah Viidumjaeskogo I 

Nigulaskogo zapovednikov (Estonskaja SSR) - Diss. kand. biolog. nauk. Vilnjus, 311 c. 

70. Roosaluste, E. I. 1988. Izmenenie rastitelnogo pokrova na territorijah Viidumjaeskogo I 

Nigulaskogo zapovednikov (Estonskaja SSR) - Avtoref. diss. kand. biol. nauk. Vilnjus, 

22 c. 

71. Rudov, A. 1985. Nigula Riikliku Looduskaitseala ja kaitsetsooni metsade 

metsamajanduslik tsoneerimine - Diplomitöö. EPA, Tartu, 74 lk. 

72. Ruus, E. 1975. Soo ja metsa vahelise dünaamika uurimisest Nigula Riiklikul 

Looduskaitsealal (Pärnu raj - Rmt-s: M. Reitalu (toim) Eesti NSV riiklike 

looduskaitsealade teaduslikud tööd, 2. Valgus, Tallinn, lk. 104-119. 

73. Ruus, E., Vilbaste, H. 1968. Jôhvikas - pôhjamaade viinamari. - Eesti Loodus, 8. 

74. Ruusmaa, J. 1995. Kiilide (Odonata) liigiline koosseis Eesti edelaosas, Pärnu maakonnas 

Nigula, Kodaja-Rongu ja Soosaare rabas ning Kablis. Aruanne. Käsikiri Nigula 

Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

75. Smits, M., van Duinen, G., Bosman, J., Brock, A., Javoish, J., Kuper, J., Peeters, T., 

Esselink, H. 2002. Species richness in a species poor system: aquatic macroinvertebrates 

of Nigula raba, an intact raised bog system in Estonia. - In: G. Schmilewski, L. Rochefort 

(ed.) Proceedings of the International Peat Symposium Peat in Horticulture: Quality and 

Environmental Challenges, Pärnu, Estonia, 3-6 September, 2002, Saarijärven Offset Oy, 

Saarijärvi, Finland, pp. 283-291 

76. Toom, K. 2001. Nigula raba puhma- ja rohurinde ämblikefauna. TÜ, Tartu. 

Bakalaureusetöö. Käsikiri Nigula Looduskaitseala Administratsiooni arhiivis. 

77. Van Duiden, G.A. 2013. Rehabilitation of aquatic invertebrate communities in raised bog 

landscapes. PhD thesis. Radboud University Nijmegen. 184 pp. 

78. Van Duiden, G.A., T. Timm, F. Smolders, A. Brock, W. Verberk & H. Esselink, 2006. 

Differential response of aquatic oligochaeta species to increased nutrient availability – a 

comparative study between Estonian and Dutch raised bogs. Hydrobiologia 564: 143- 

155. 

79. Van Duiden, G.A., Verberk, W., van Kleef, H., van der velde G. & Leuven, R. 

(submitted). Pristine, degraded and rewetted bogs: Restoration constraints for aquatic 

macroinvertebrates. 

80. Van Duiden, G.A., Vermonden, K., Bodelier, P., Hendriks, J., Leuven, J., Middelburg, J., 

van der Velde G. & Verberk, W. (submitted). Methane as a carbon source for the food 

web in raised bog pools. 

81. Veeseire kaitsealadel (1978-1992), 1993. Koost. H. Kink. Tallinn. Aruanne Geoloogia 

Instituudi arhiivis 

82. Vilbaste, H. 1983. Nigula Riiklik Looduskaitseala - Rmt-s: L. Mehilane (toim.) 25 aastat 

looduskaitsealasid Eesti NSV-s. Teaduslik-tehniline konverents. Ettekannete teesid. Eesti 

NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, 

Tallinn, lk. 32-35. 

17

83. Vilbaste, H. G. 1987. Nigulaskii gosudarstvenoi zapovednik - baza ornitologitšeskih 

issledovanii - V kn.: Vodno-bolotnoje ugodija i vodoplavajuštšie ptitsõ: Trudõ VI Dnei 

ornitologov v Pjarnu 18-22 maj 1979 g., Tallin, c. 125-128. 

84. Vilbaste, H. G. 1989. Zapovednik Nigula - V kn.: V. E. Sokolova, E. E. . Sõrojetškovski. 

(red.) Zapovedniki Pribaltiki i Belorussii. Mõsl, Moskva, s. 102-118. 

85. Vilbaste, H., Vilbaste, J., Ader, K., 1995. Cranberry - the grape of the north (Jõhvikas - 

põhjamaine viinamari). Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Nigula Riiklik 

Looduskaitseala, Tallinn. Keskkonnaministeerium,16 lk. 

86. Ülemaante, R. 1993. Nigula Looduskaitseala ning Raplamaa rabade ja soiste alade 

mähkurlastest (Tortricidae) - Magistritöö. TÜ, Tartu, 72 lk. 

Eesti märgalade inventeerimine, 1997 

Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud Eesti märgalade inventuuril kaardistati….. 

Natura Elupaikade inventuur, 2002 

Eesti soode looduskaitseline inventeerimine, 2010-2011 

Eestimaa Looduse Fondi korraldatud inventuuri käigus inventeeriti rabade servades asuvaid 

madal- ja siirdesooalasid ning täpsustati varasemaid elupaigaandmeid. 

1.5.2 Riiklik seire 

Madalsoode ja rabade linnustiku seire 

1) Nigula rabas viiakse läbi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire“ programmi kuuluvat 

Madalsoode ja rabade linnustiku riiklikku seiret. Nigula raba haudelinnustiku püsiseirealal 

toimub seire iga-aastaselt, viimane 2012. aastal. Vt. Seireveeb 

1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus 

1. Hüdroloogiline uuring ja ekspertiis Nigula soostiku veerežiimi seisundi hindamiseks, 

veerežiimi taastustööde ja hüdroloogilise seire korraldamiseks 

Tegevuse kirjeldus: 

hüdroloogilise uuringu ja ekspertiisi tellimine (vt 4.1.2.); 

uuringud ja ekspertiis; 

pilootalade valik ja rakendamine 

jätkata toimuvate protsesside seiret 

2. Kaitseala ja selle ümbruse taimkattes ning taimekooslustes toimuvate muutuste 

integreeritud uurimine ja seire rakendades erinevaid meetodeid (sh kaugseiret) 


jätkata taimkatte muutuste jälgimiseks käivitatud uurimis- ja seireprojekte: püsitransektid metsaja 

soovahelise dünaamika püsitransektidel (seiresamm 10 aastat, järgmine kordusuuring 2007); 

maakattetüüpide püsiseire kaugseire meetodil (seiresamm 5 aastat, järgmine kordusuuring 2005), 

raba taimekoosluste seire (seiresamm 5 aastat, järgmine kordusuuring 2002); 

arumetsade taimekoosluste seire (seiresamm 5 aastat, Salupeaksi, järgmine kordusuuring 2003); 

erinevate projektide tulemuste integreeritud analüüs. 

18

Kaitseala loomastikus ja loomakooslustes toimuvate muutuste integreeritud uurimine ja 

seire 

Tegevuse kirjeldus: soolinnustiku seire (alates 1968 a seiresamm 1 aasta), valitud metsatüüpide 

ööliblikate kooslused (seiresamm 1 a), valitud metsatüüpide maismaalimuste kooslused 

(seiresamm 1-2 aastat). Taastada loendused haudelinnustiku punktloendusmarsruudil ja talilinnu 

loendustransektil kaitseala põhjaosa metsades. Taaskäivitada on vajalik metsade linnukoosluste 

(1964-1973, 1982-1997 katkestustega, uus tsükkel alates 2004) seire ning käivitada programm 

põldude ja kultuurniitude linnukoosluste seireks. Kaugseire ja loomastiku seire andmete 

integratsioon maastikuökoloogilises perspektiivis. Võrdlusuuringud kaitseala ümbruskonna 

intensiivselt majandatavates metsades. 

3. Ohustatud soontaimede seire 


jätkata virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) seiret populatsiooni seisundi jälgimiseks 

4. Kaitstavate ja EL Loodusdirektiivi lisadesse kuuluvate soontaimede seire 


seirata laialehise nestiku (Cinna latifolia) populatsioonie nende seisundi jälgimiseks. 

5. Kotkaste ja must-toonekure seire 


kontrollida igal aastal kotkaste ja must-toonekure pesapaiku ja määrata pesitsusedukus. 

6. Röövlindude seire 


kaardistada röövlindude (kullilised ja kakulised) territooriumid, kontrollida teadaolevad pesad 

ning määrata leitud asustatud pesade pesitsusedukus. 

Ohud teostamisel: riikliku seireprogrammi täitmata jätmine. 

7. Rähnide seire 


kaardistada rähnide territooriumid (seiresamm 1 aasta) kaitsealal ning lähiümbruses (3 km 

raadiuses, majandatavates metsades); 

metsamajanduse mõju uurimine rähnide liigilisele koosseisule ja arvukusele; 

rähnide elupaiganõudluse ja maastiku muutuste (fragmenteerumine) mõju uurimine. 

8. Metsislaste (sh rabapüü) seire 


jälgida metsislaste arvukust (seiresamm 1 aasta) kaitsealal ning lähiümbruses (3 km raadiuses); 

maastikumuutuste mõju uurimine metsislaste liigilisele koosseisule ja arvukusele; 

metsislaste elupaiganõudluse ja maastiku muutuste (fragmenteerumine) mõju uurimine; 

röövluse mõju metsislaste arvukusele. 

9. Käsitiivaliste seire 

19


hankida (rentida) nahkhiiredetektor; 

rajada loendusrada ja jälgida sellel toimuvaid nahkhiirte arvukuse muutusi; 

pesakastide kontroll. 

10. Valge-toonekure seire 


kontrollida kaitsealal ja selle 3 km ümbruskonnas valge-toonekure pesade asustatust ja määrata 

pesitsemisedukus; 

jälgida mittepesitsevate isendite arvukust. 

11. Sookure ja hanede (sh väike-laukhane) rändekogumite seire 


igal aastal määrata peatuvate sookurgede ja hanede arvukus; 

uurida nende elupaigakasutust nii toitumisel kui ööbimisel. 

12. Rukkiräägu seire 


igal aastal määrata kaitsealal ja selle 3 km ümbruskonnas rukkirääkude pesitsusaegne arvukus. 

20

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID 

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Nigula looduskaitseala eesmärk: 

1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja 

maastiku kaitse; 

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 

liikide - suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka 

(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), musttoonekure 

(Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige 

(Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula 

parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), 

punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni 

(Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre 

(Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja 

rändlinnuliikide kaitse; 

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja 

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute 

(3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), 

rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste 

metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soolehtmetsade 

(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - hariliku 

lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. 

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Nigula loodusala kaitse eesmärgina on märgitud järgmised 

Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), 

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aasrebasesaba 

ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), 

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), 

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku 

kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik lendorav (Pteromys volans*), suur-mosaiikliblikas 

(Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja laialehine nestik (Cinna latifolia). 

21

2.1. Elustik 

Nigula looduskaitseala territooriumil on kindlaks tehtud 202 linnuliigi esinemine (pesitsevaid 

liike 134, toitekülalisi 8 liiki, rändel kohatuid 46 liiki ja juhukülalisi 14 liiki). Kaitsealustest 

liikidest I kaitsekategooria liike on 6, II kategooria liike 24, III kategooria liike 126. Eesti 

punasesse raamatusse kuuluvaid linnuliike on 37. EL Linnudirektiivi lisadesse kuuluvaid 

linnuliike on 53 (lisa 3). 

Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs – 

Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, 

IV lisa liik. Põhjalikult on uuritud ka mähkurlasi, keda on kaitsealal 109 liiki. Mardikalisi on 

Nigula looduskaitsealal registreeritud 78, neist põhjalikumalt on uuritud jooksiklasi (46 liiki). 

Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator). Kahetiivalistest on uuritud 

põhjalikult seenesääsklasi – leitud 143 liiki. 

Ämblike nimestik on koostatud Asta Vilbaste (aastatel 1952–1975) ja Kristel Toomi poolt ( 

aastatel 1998–1999) kogutud andmete põhjal. Ämblikuliike on kaitsealal 146 liiki. 

Uuritud on Salupeaksi tigusid. Sealt leitud 16 liiki, sh 2 EPR liiki (Aegopinella pura – 4. kat, 

Acicula polita – 5. kat). Kaitseala keskuse juures Vana-Järvel elavad viinamäeteod (Helix 

pomatia), kes on EPR 4. kategooria ja EL Loodusdirektiivi V kategooria liik. Kaitseala limused 

vajavad täiendavat uurimist. 

Nigula järves elab 3 liiki kalu – haug (Esox lucius), ahven (Perca fluviatilis) ja luts (Lota lota). 

Kahepaikseid on teada 3 liiki – harilik kärnkonn (Bufo bufo); rohukonn (Rana temporaria), 

rabakonn (Rana arvalis). 

Roomajaid on kaitsealal 4 liiki – arusisalik (Lacerta viviparia), vaskuss (Anguis fragilis), nastik 

(Natrix natrix), rästik (Vipera berus) (lisa 3). 

Nigula looduskaitsealal on registreeritud 43 imetajaliiki, neist kaitsealuseid liike 15 (1 I 

kategooria, 8 II kategooria ja 6 III kategooria liiki), EPR liike on 6 ja EL Loodusdirektiivi lisades 

olevaid liike 17. 

2.1.1. Linnud 

Nigula looduskaitseala rabad on väärtuslikuks elupaigaks rabalinnustikule, pakkudes sobivaid 

elupaiku mitmetele nn rabaspetsialistidele (rüüt, sookiur, kiivitaja, väikekoovitaja, mustsabavigle, 

punajalg-tilder, mudatilder, niidurüdi), kes elutsevad peamiselt lagedates ja älverikastes 

rabades. Puisraba elupaikadele on iseloomulikud metskiur, põldlõoke. Kõige rikkalikuma 

linnustikuga on ........ Laugasrabad pakuvad elupaiku partlastele () ja ka kajakalistele 

(väikekajakas, naerukajakas). Soomaastikud on elu- ja toitumisalaks mitmetele kullilistele ........ 

Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Bubo bubo, 

Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex 

crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Emberiza hortulana, Falco columbarius, 

Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Pernis apivorus, Picoides 

tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Strix uralensis, Sylvia nisoria, 

Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola. 

Toituvad liigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Coracias garrulus, Gavia arctica, Haliaetus 

albicilla, Pandion haliaetus, Porzana porzana, Aquila chrysaetus, Lagopus lagopus, Columba 

oenas. 

Läbirändavad liigid: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, 

Falco peregrinus, Lullula arborea, Lusciana svecica, Phalaropus lobatus, Sterna hirundo, Sterna 

paradisaea. 

22

Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku 

linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane 

(Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri 

(Caprimulgus europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), 

rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos 

leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure 

(Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis 

apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus 

canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), 

mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse. 

VÄIKE-LAUKHANI (Anser erythropos) I Kat, LiD I, KE-jah, LoA-, LiA- 

Kaitse-eesmärk 

• Pikaajaline kaitse-eesmärk 

o Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk 

• Mõjutegurid ja meetmed 

- 

Meede 

VÄIKE-KONNAKOTKAS (Aquila pomarina) I Kat, LiD I, KE-jah, LoA-, LiA- 



Nigula looduskaitseala pesitseb 2 paari väike-konnakotkaid 


Nigula looduskaitseala pesitseb 2 paari väike-konnakotkaid 


- 

Meede 

MUST-TOONEKURG (Ciconia nigra) I Kat, LiD I, KE-jah, LoA-, LiA- 



Nigula looduskaitseala pesitseb 1 paari must-toonekurge 


Nigula looduskaitseala pesitseb 1 paari must-toonekurge 


- 

Meede 

RABAPÜÜ (Lagopus lagopus) I Kat, LiD III, KE-jah, LoA-, LiA- 



Nigula looduskaitseala pesitseb 5 paari rabapüüsid 


Nigula looduskaitseala pesitseb 5 paari rabapüüsid 


- 

Meede 

23

SOOLINNUSTIK 

Valdavalt on kaitstavad linnuliigid seotud älverikaste lagerabadega ning laugastikega. Hoiuala ja 

linnuala kaitse-eesmärgina nimetatud liikidest kuuluvad siia niidurüdi (Calidris alpina schinzii), 

mustsaba-vigle (Limosa limosa), rüüt (Pluvialis apricaria) (LD I), kiivitaja (Vanellus vanellus), 

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa 

nebularia), (LD I), rabapüü (Lagopus lagopus), sookurg (Grus grus) (LD I), mudatilder (Tringa 

glareola), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), punaselg-õgija 

(Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor), öösorr (Caprimulgus europaeus), laukaraba ja 

rabajärvedega on seotud sarvikpütt (Podiceps auritus), piilpart (Anas crecca), tutkas 

(Philomachus pugnax), laualuik (Cygnus cygnus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), 

väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus). Läbirändavatest liikidest 

peatuvad rabaaladel rabahani (Anser fabalis) ja suur-laukhani (Anser albifrons). 



Elupaikade üldine seisund püsib vähemalt praegusel tasemel, rikutud kuid 

taastamispotentsiaaliga alade seisund on veerežiimi taastamistegevuste tõttu paranenud, 

soolinnustiku liigirikkus püsib praegusel heal tasemel. 

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk 

1. Elupaikade üldine seisund ning liigirikkus püsib praegusel tasemel, rikutud kuid 

taastamispotentsiaaliga elupaikade taastamine. 

2. Lagerabadele iseloomulikke kahlajaid pesitseb alal x liiki. 

3. Kaitseala pesitseb x paari rüdisid, x paari mustsaba-viglesid, x paari sookurgi, keda veel 


-Jätkuva pikaajalise kuivenduse mõjul on lageraba aladel puurinne tihenemas, ning 

elupaikade seisund halvenemas. 

Meede 

Verežiimi taasamistegevused (kraavide sulgemine või paisutamine) avaldab positiivset mõju 

ka rüüda elupaigaks olevatel rabaaladele. 

METSALINNUSTIK 

Metsalinnustik hõlmab rabalaamade servades valdavalt raba- ja kõdusoometsade ning soostunud 

metsade, vähemal määral ka salumetsades elutsevaid linnuliike. Hoiuala ja linnuala kaitseeesmärgina 

nimetatud liikidest kuuluvad siia lisaks eraldi kirjeldatud metsisele ning metsaaladel 

pesitsevatele kotkastele händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius), valgeselgkirjurähn 

(Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). 



Elupaikade üldine seisund on metsade loodusliku arengu tulemusena paranenud, 

metsalinnustiku liigirikkus ning populatsioonide seisund on vähemalt praegusel tasemel. 


1. Elupaikade üldine seisund ning liigirikkus püsib praegusel tasemel. 

2. Kaitseala pesitseb x paari händkakke, keda veel 


-Potentsiaalseks ohuks on metsade majandamine (raied) piiranguvööndi metsades. Raied 

kahjustavad elupaiku ning võivad põhjustada seniteadmata pesapaikade ning kurnade 

hukkumist. 

Meede 

Metsalinnustiku regulaarne inventeerimine. 

24

MOSAIIKMAASTIKE LINNUSTIK 

Nigula looduskaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgina nimetatud liikidest kuuluvad siia rooloorkull 

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), 

teder (Tetrao tetrix). 



Linnuliikide populatsioonide soodsa seisundi säilimine, kaitseala metsalinnustiku 

mitmekesisuse püsimine. 


Kaitsealal pesitsevad roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, teder. 


-Potentsiaalseks ohuks on metsade majandamine (raied) piiranguvööndi metsades. Raied 

kahjustavad elupaiku ning võivad põhjustada seniteadmata pesapaikade hävimist ning 

kurnade hukkumist. 

2.1.2. Imetajad 

Nigula looduskaitsealal on registreeritud 43 imetajaliiki, neist kaitsealuseid liike 15 (1 I 

kategooria, 8 II kategooria ja 6 III kategooria liiki), EPR liike on 6 ja EL Loodusdirektiivi lisades 

olevaid liike 17. Kõige põhjalikumalt on kaitsealal uuritud ulukite olukorda ja tehtud 

ettepanekuid nende olukorra parandamiseks. N. Laanetu poolt on 2001. aastal koostatud aruanne 

“Nigula looduskaitseala ja selle vahetu ümbruse ulukid ja ettepanekud nende kaitse 

korraldamiseks”. Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjas on nimetatad üks kaitse-eesmärgiks 

olev imetajaliik, harilik lendorav (Pteromys volans). 

HARILIK LENDORAV (Pteromys volans) I Kat, KE-jah, LoA-jah 



Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline lendorava populatsioon 


Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline lendorava populatsioo 


• -Potentsiaalseks ohuks on metsade majandamine (raied) piiranguvööndi metsades. Raied 

kahjustavad elupaiku ning võivad põhjustada seniteadmata pesapaikade hävimist. 

Meede 

SAARMAS (Lutra lutra) III Kat, KE-ei, LoA-jah 



Nigula looduskaitsealal pesitseb 2 paari saarmaid 


Nigula looduskaitsealal pesitseb 2 paari saarmaid 


- 

Meede 

25

SUURKÕRV (Plecotus auritus) II Kat, KE-ei, LoA-ei 

Suurkõrv-nahkhiir on Eestis laialt levinud suhteliselt arvukas liik, kelle arvukust hinnatakse 

20 000 – 50 000 isendit. 



Nigula looduskaitsealal elab vähemalt 20 isendist koosnev suurkõrv nahkhiire populatsioon 


Nigula looduskaitsealal elab vähemalt 20 isendist koosnev suurkõrv nahkhiire populatsioon 


- 

Meede 

2.1.3. Putukad 

SUUR-MOSAIIKLIBLIKAS (Euphydryas maturna) LoD II ja IV; III kat, KE-ei, LoA-jah 



Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline suur-mosaiikliblika populatsioon 

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk 

Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline suur-mosaiikliblika populatsioon 


- 

Meede 

SUUR-KULDTIIB (Lycaena dispar) LoD II ja IV; III kat, KE-ei, LoA-jah 



Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline suur-kuldtiiva populatsioon 

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk 

Nigula looduskaitsealal pelab elujõuline suur-kuldtiiva populatsioon 


- 

Meede 

2.1.4. Taimed 

Soontaimed 

Nigula looduskaitseala taimestikku kuulub 448 liiki soontaimi, neist 23 kaitsealust ja 11 Eesti 

punase raamatu (EPR) liiki. EL Loodusdirektiivi liike on kaitseala taimestiku nimestikus 2 – 

hemerofoobne laialehine nestik (Cinna latifolia) esineb 4 kasvukohas ja kaunis kuldking 

(Cypripedium calceolus) (viimastel aastatel pole teada asustatud kasvukohti, kuid esineb 

kaitseala varasemates soontaimede nimekirjades). 

26

Kasvukohtade järgi jaotuvad looduskaitseala taimed kolme põhilisse rühma: sootaimed, 

metsataimed ja teeäärte- ning umbrohutaimed. Valdav osa kaitsealustest soontaimedest kasvab 

metsades. Kaitsealal on esindatud kõik Eesti metsades kasvavad sõnajalaliigid, mis kohati 

moodustavad omapäraseid ulatuslikke puhmastikke (Ingerpuu jt, 1996). 

2001. aasta septembris taasavastati Nigula looduskaitsealalt üliharuldase virgiinia võtmeheina 

(Botrychium virginianum) 2 leiukohta. Liik on kantud EPR 5. kategooriasse – määratlemata 

andmete puudumise tõttu. Selle hemerofoobse liigi esinemine on tunnistus põlisest ja vähese 

inimmõjuga loodusest Nigula looduskaitsealal. 

II kaitsekategooria soon- ja sammaltaimedeliikidest on leitud Corallorhiza trifida, Dactylorhiza 

russowii, Listera cordata, Malaxis paludosa, Plagiothecium undulatum ning III kaitsekategooria 

liikidest Nuphar pumila, Dactylorhiza baltica, Sphagnum lindbergii (K. Möller, 1998; Statistika, 

1999). 

Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjas on nimetatud ühe EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud 

laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. 

Kaitsealune taimeliik: Cypripedium calceolus, Nuphar pumila, Corallorhiza trifida, 

Dactylorhiza baltica, Dactylorhiza russowii, Listera cordata, Malaxis paludosa, Cinna latifolia, 

Sphagnum lindbergii, Plagiothecium undulatum, Polyporus tuberaster. 

VIRGIINIA VÕTMEHEIN (Botrychium virginianum) I Kat, KE-ei, LoA - ei 

Pikaajaline kaitse-eesmärk 

1) elupaiga hea seisund on säilinud ja sookäpa populatsioon on suurenenud 

2) populatsioone on juurde leitud võimalikest teistest elupaikadest . 


on elupaigas säilinud ja viljub. 


− Mõjutegurid puuduvad. 

Meede: 

1. Inventeerida iga 2 aasta järel liigi levikuala täpsustamiseks. 

2. Lisada Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka. 

LAIALEHINE NESTIK (Cinna latifolia) II Kat, KE-jah, LoA-jah 








Meede: Inventeerida ..... liigi levikualade täpsustamiseks. 

KUMMELI-VÕTMEHEIN (Botrychium multifidum (S.G.Gmel.) Rupr.) II Kat, KE-ei, LoA-ei 








Meede: Inventeerida iga 2 aasta järel liigi levikuala täpsustamiseks 

27

KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









KÕDU-KORALLJUUR (Corallorhiza trifida) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









RUSSOWI-SÕRMKÄPP (Dactylorhiza russowii) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









VÄIKE KÄOPÕLL (Listera cordata) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









SOOKÄPP (Hammarbya paludosa e Malaxis paludosa) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









28

Sammaltaimed 

Nigula looduskaitsealalt on leitud 179 sammaltaime liiki. Sammaldest on kõige liigirikkamalt 

esindatud turbasammalde perekond 24 liigiga. Salumetsades on ohtralt epifüütseid liike, mis 

kohati moodustavad puutüvedel paksu polstri. Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks epifüütide 

seas on sulgjas õhik (Necrea pennata), mis kuulub Euroopa punasesse raamatusse. Kõdupuidul 

kasvavaid liike on kaitseala metsades üsnagi palju (valdavalt helviksammalde esindajad), mis 

viitab metsade kõrgele looduslikkusele ja vähesele inimmõjule. Nigula kaitsealal leiduvatest 

sammaldest kuuluvad Eesti kaitsealuste taimede nimekirja 3 ja EPR nimekirja 13 samblaliiki 

(Ingerpuu jt,1996) (lisa 3). 

LAINJAS PÕIKKUPAR (Plagiothecium undulatum) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









2.1.5. Seened 

MUGULTORIK (Polyporus tuberaster) II Kat, KE-ei, LoA-ei 









29

2.2. Kooslused 

Joonis 7. Nigula elupaigatüüpide jaotus (EELISe andmete järgi) 

EELIS-e andmebaasi järgi on Nigula looduskaitseala maakattetüüpide satelliitkaardile 

(Aaviksoo, Muru, 2001) hõlmab soostik 2139,5 ha, st 46 % kogu looduskaitseala pindalast. 

Sootaimkonnast domineerib mättaraba (35 % kogu soostikust). Kitsad siirdesoovööndid on 

kohati vaid sooservadel ja mineraalsaarte ümber (7 %). Puhma- ja rohurabasid on 22 %, puisraba 

ning männi- ja kasepuistud hõlmavad 17 %, laukaraba 6 %. Vesine älveline märe rabamassiivide 

lamedal keskosal, osalt ka nõos massiivide vahel, moodustab rabapindalast ülejäänud osa (13 %), 

millest nokkheina-älveraba moodustab enamuse (kogu soostikust 10 %). 

2001. aastal valminud satelliitkaart (Aaviksoo, Muru, 2001) näitab, et Nigula looduskaitsealal on 

kokku 1951,8 ha metsamaid (42 % kogu looduskaitseala pindalast), millest valitsevad on küpsed 

segametsad (573 ha, ligi 29 % metsade pindalast). Siin leidub rohkesti tuulemurdu, surnud- ja 

õõnsaid puid. Järgnevad kase (327 ha) ning kase ja sanglepa (301 ha) enamusega lehtmetsad. 

Laialehist, saare enamusega lehtmetsa esineb kaitsealal 127 ha. Lageraiestikke on kaitsealal 22 

ha (1 %), noorendikke 142 ha (7 %), puhtpuistu kultuure 47 ha (2 %). Sama satelliitkaart näitab, 

et kaitseala ümbritseval 3 km laiusel puhvrialal on lageraiestikke 7 % ja noorendikke 13 %. 

Niidutaimkond ja kultuurmaastik 

Vastavalt 2001. aastal valminud Nigula looduskaitseala maakattetüüpide satelliitkaardile 

(Aaviksoo, Muru, 2001) on Nigula looduskaitsealal asuvate rohumaade ja kultuurmaastiku 

pindala kokku 538 ha. Domineerivad heina- ja karjamaad, mida on 292 ha (54 %). Looduslikke 

rohumaid (7 %) ja traditsioonilisi puisturibadega väikekarjamaid (10 %) on kaitsealal ~90 ha, 

kultuurrohumaid 23 ha (4 %). Põllumaad on kaitsealal kokku ca 130 ha, millest aktiivses 

kasutuses oli 2000. aastal 102 ha, 28 ha oli kesa või söötis. 

Nigula looduskaitsealal on registreeritud 427 seeneliiki (eeldatavasti võib kaitsealal leiduda 

vähemalt 1200 liiki). Enim on täheldatud nn lehikseeni (koos pilvikulistega) – 202 liiki, nende 

seas 25 riisikat ja 22 pilvikut. Torikulaadseid ehk mittelehikseeni on leitud 121 liiki. 

Tähelepanuväärne on limakute arv – 24 liiki. Nigula metsades on palju ka põlismetsa 

30

indikaatorliike – 14. EPR liike on viis, nendest kaks on ka riikliku kaitse all (Polyporus 

tuberaster – 2. kat., Junghuhnia pseudozilingiana – 3. kat.) (Parmasto jt, 1999) (lisa 3). 

Tabel 1. Nigula loodusala elupaikade pindalad ja seisundi hinnang Natura 2000 andmebaasi 

(2010 Natura standardbaas) ja Nigula looduskaitseala elupaikade ja seisundi hinnang 2012.a 

uuringute alusel 

Natura 2000 

2012. a andmed 

Kood Elupaigatüüp 

andmebaas 

Pindala, Seisundi 

ha hinnang 

7110* Rabad 1958 A 

Rikutud kuid ei ole ei ole 

7120 taastumisvõimelised LoA LoA 

rabad 

eesmärk eesmärk 

7140 Siirde- ja õõtsiksood 109 A 

7150 

Nokkheinakooslused 

turvastunud nõgudes 

0,1 B 

3160 

Huumustoitelised 

järved ja järvikud 

51 B 

6430 

Niiskuslembesed 

kõrgrohustud 

32 B 

6270* 

Liigirikkad niidud 

lubjavaesel mullal 

58 C 

Aas-rebasesaba ja 

6510 ürt-punanupuga 13 B 

niidud 

Pindala, 

ha 

ei ole 

KE 

ei ole 

KE 

Seisundi 

hinnang 

ei ole 

KE 

ei ole 

KE 

6530* Puisniidud 1,4 C ei ole KE ei ole KE 

9070 Puiskarjamaad 6 B 

9010* Vanad loodusmetsad 102 C 

9020* 

9050 

9080* 

91D0* 

Vanad laialehised 

metsad 

Rohunditerikkad 

kuusikud 

Soostuvad ja soolehtmetsad 

Siirdesoo- ja 

rabametsad 

525 A 

13 A 

294 A 

77 A 

2.2.1. Rabad (7110*) 

LoD I; KE – jah, LoA – jah 

Raba elupaik on soo arengu viimane aste, kui taimede surnud osadest ladestunud turvas on nii 

tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni. Seetõttu on rabad ombrotroofsed 

(sadeveetoitelised), toitevaesed ning veetase on tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel. 

Rabataimkattes valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvavad kidurad männid 

ning üksikud kased. 

Natura standardandmebaasi järgi levib kaitsealal 1955 ha raba elupaika, mis moodustab 

loodusalast 30,6%. 

31



elupaik on säilinud vähemalt 1955 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 


• elupaik on säilinud vähemalt 1955 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 


− - Raba servaalade kuivendus. 

Meede: Loodusliku veerežiimi taastamine. 

2.2.2. Siirde- ja õõtsiksood (7140) 


Elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused vähe- kuni kesktoiteliste vetega alal; 

iseloomulikud on nii soligeensete kui ombrogeensete soode jooned. Hõlmavad väga 

mitmekesiseid taimekoolusi. Suurtes sookompleksides valdavad õõtsikud, mille moodustavad 

keskmise- või väikesekasvulised tarnad koos turbasammalde või pruunsammaldega. Tavaliselt 

kaasnevad nendega veesiseste taimede (isoetiidide ja elodeiidide) või veepinnale ulatuvate 

lehtedega ehk siis sellel ujuvate taimede (nümfeiidide ja lemniidide) kooslused. Boreaalses 

piirkonnas kuuluvad siia kasvukohatüüpi minerotroofsed madalsood, mis ei ole ulatuslikuma 

sookompleksi osad, samuti väikesed madalsood veekogude ja mineraalmaa üleminekualal. Selle 

kasvukohatüübi sood rühmitatakse Scheuchzeritalia palustris ja Caricetalia fuscaekooslusteseltsi; 

hõlmates sinna ka vähetoiteliste veekogude kaldal kasvavad pudeltarna (Carex 

rostrata) kooslused. (Paal 2000) 

Natura järgi 109 ha, mis moodustab loodusalast 1,7%. 







• - Raba servaalade kuivendus. 

Meede: Loodusliku veerežiimi taastamine. 

2.2.3. Nokkheinakooslused (7150) 

LoD I; KE – ei, LoA - jah 

Valgest ja tõmmust nokkheinast (Rhynchospora alba, R. fusca), vahelmisest ja ümaralehisest 

huulheinast (Drosera intermedia, D. rotundifolia), harilikust sookollast (Lycopodiella inundata) 

moodustunud väga püsivad esikkooslused avatud märjal turbaalal, mõnikord ka liivaalal. 

Vaipsoodes, rabades, samuti immitseva veega või külmaerosiooniga märgadel 

nõmmealadel,uhtealadel ja oligotroofsete järvikute kallastel. (Paal 2000). Eestis on elupaik 

esindatud valdavalt valge nokkheinaga rabaälveste näol. 

Nokkheinakooslused on alal esindatud valge nokkheina älveste näol, mis levivad laialdaselt 

Nigula raba älveraba aladel. Nokkheinakooslused on väga heas seisundis ja kõrge 

esinduslikkusega. Nokkheinakoosluste kaitset käsitletakse koos rabade (7110*) elupaigatüübiga. 

32

2.2.4. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) 





elupaik on säilinud vähemalt 33 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B 


• elupaik on säilinud vähemalt 33 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B 


− - Elupaiga levikualade võsastumine. 

Meede: Poollooduslike koosluste hooldamine. 

2.2.5. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) 


Elupaika kuuluvad liigirikkad, vähe kuni mõõdukalt väetatud rohumaad madalikest mägedeni. 

Taimekooslused kuuluvad Arrhenatherion või Brachypodio-Centaureion–liitkonda. Need 

ulatuslikud rohumaad on rikkad õistaimede poolest; niidetakse mitte enne nende õitsemist, kord 

või kaks aastas. Esineb nii niiskeid kui kuivi alatüüpe. Kui majandamise intensiivistamisega 

kaasneb suurem väetiste kasutamine, väheneb taimekoosluste liigirikkus kiiresti. (Paal, 2000) 








• - Elupaiga levikualade võsastumine. 


2.2.6. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) 

LoD I; KE – ei, LoA – jah 









33


2.2.7. Puiskarjamaad (9070) 

LoD I; KE – jah, LoA - jah 

Natura järgi 5,7 ha, mis moodustab loodusalast 0,1%. 



elupaik on säilinud vähemalt 5,7 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B 


• elupaik on säilinud vähemalt 5,7 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt B 




2.2.8. Vanad loodusmetsad (9010*) 


Elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike häiringute aladel uuenevaid igas 

vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse 

igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsad 

on kindlasti järjepidevad. Vanade loodusmetsade hulka arvatakse Eestis loo-, nõmme-, palu-, 

laane- ja rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele. (Paal, 2000, Palo, 2010) 








− + Elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndi, kus majandustegevus on keelatud. 

Meede: − 

2.2.9. Vanad laialehised metsad (9020*) 


Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja 

nemoraalsete metsade vahel. Tavalisemad puuliigid on harilik tamm, jalakalised, harilik saar, 

harilik pärn ja harilik vaher. Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas, 

surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel 

on Eestis neid metsi varem kasutatud karjatamiseks või heinamaana (või nad on sellistest 

kooslustest võsastumise teel välja kujunenud). Eestis levivad laialehised vanad metsad (loo-, 

sürja- ja salumetsad) kasvavad kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi 

varustatud karbonaadirikastel muldadel. Vanadele laialehistele salumetsadele on iseloomulik 

lopsakas alustaimestu, avatud häilude ja tihedamate metsaosade vaheldumine. Siia kuuluvaks 

loetakse kõik laialehised metsad, mille puurindes moodustavad laialehised puuliigid vähemalt 

50% (rinnaspindala või tüvede arv). 

34




elupaik on säilinud vähemalt 526 ha suurusel alal, seisundiga A 


• elupaik on säilinud vähemalt 526 ha suurusel alal, seisundiga A 


• + Elupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndi, kus majandustegevus on keelatud. 

Meede: − 

2.2.10. Rohunditerikkad kuusikud (9050) 


Natura järgi 14,5 ha, mis moodustab loodusalast 0,2%. 



elupaik on säilinud vähemalt 14,5 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 


• elupaik on säilinud vähemalt 14,5 ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 



Meede: − 

2.2.11. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 


Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud. 

Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid viimane on 

reeglina üsna õhuke. Eestis käsitletakse antud tüüpi laiamahulisena, hõlmates sellega, lisaks 

madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad. (Paal, 2000) 




elupaik on säilinud vähemalt 296ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 


• elupaik on säilinud vähemalt 296ha suurusel alal, seisundiga vähemalt A 



Meede: − 

2.2.12. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) 


35

Elupaigatüüpi kuuluvad okasmetsad- või okassegametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille 

veetase on püsivalt kõrge. Vesi on toitainevaene. Puhma-rohurindes valitsevad oligotroofsele ja 

mesotroofsele sookeskkonnale iseloomulikud liigid: puhmad, turbasamblad ja tarnad. (Palo, 

2010) Eestis kuuluksid sellesse tüüpi siirdesoo- ja rabametsad, s.o.puudega kaetud siirdesood ja 

rabad, mille puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha, või mille liituvus on üle 0.3 ja keskmine 

kõrgus enam kui 3 m. (Paal, 2000) 









Meede: − 

2.2.13. Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) 


Elupaika kuuluvad turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised looduslikud järved ja järvikud 

peamiselt rabades või rabastuvates nõmmedes; pH on sageli 3-6. Taimekooslused kuuluvad 

Utricularietalia seltsi. Sellesse elupaigatüüpi tuleks Eestis lugeda nii “tõelised” huumustoitelised 

(düstroofsed) ja atsidotroofsed järved, kui ka pehme pruuni veega segatoitelised järved. 

Elupaigatüüpi kuuluvad Nigula järv ja soostiku rabalaukad. Nigula järv on põhja-lõuna suunas 

pisut piklik veekogu kahe ida poole ulatuva lahesopiga. Kaldad on turbased ja suhteliselt kõrged. 

Järve põhja katab kuni 6 m paksuse kihina pehme turbamuda, milles leidub rohkesti kände, puu 

tüvesid ja oksi. Järv on nõrga läbivooluga. Vesi on punakaspruun, vähese (0,7 m) 

läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. Taimestik oli 1954. ja 1973. a. väga vähene, leiti 4 

liiki makrofüüte. Fütoplanktonit on vähe, kuid V. Kõvaski andmeil kuulub sellesse rohkesti 

haruldasi vetikuid. Ka väheses zooplanktonis leidub küüsrikut ja siin haruldasi aerjalalisi. 

Põhjaloomastikku on väga vähe. Kaladest leidub siin palju pisikest musta ahvenat, kuid olevat ka 

kiloseid isendeid, veel on haugi ja lutsu, mõnedel andmetel isegi särge. Veelindudest pesitseb 

järvel sinikael-part, on nähtud sõtkast, vihitajat ja järvekauri. Oma huvitava ökosüsteemi tõttu on 

järv suure teadusliku tähtsusega. Järv on kergesti juurdepääsetav ja kaunis turismiobjekt, mida 

rikastab looduskaitseala tutvustav ekspositsioon järve kaldale ehitatud paviljonis (Aare Mäemets. 

Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln. 1977). 









Meede: − 

36

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING 

KÜLASTUSKORRALDUS 

Nigula järve ääres paikneb ekspositsioonipaviljon, milles asuva näitusega antakse ülevaade 

Nigula looduskaitsealast ja kaitseala administratsiooni tegevusest. 

Järve äärest algav 6,8 km pikkune õpperada (laudtee kahe vaateplatvormiga) läbib erinevaid 

sootüüpe ja juhib külastajad soost ümbritsetud mineraalmaasaarele Salupeaksile ja tagasi. 

Nigula looduskaitseala keskuses (Vana-Järve, Häädemeeste vald) toimub kaitseala töö 

korraldamine (keskuses paiknevad kontor, ööbimiskohad külalisuurijatele, nõupidamis- ja 

koolitusruumid, telkimisplats jne). Keskus toimib ka infopunktina. 

Nigula looduskaitseala külastab aastas 2000–3000 (olenevalt aastas) loodusturisti, neist ligi 

poole moodustavad välismaalased. Suurim külastamiskoormus langeb suvekuudele (maist 

septembrini), mistõttu sel ajavahemikul (eriti mais ja juunis) suunatakse suuremate 

turismigruppide liikumine nii, et loodusele jääks taastumisaega (1 külastuspäev, 2 päeva vaba). 

Enne õpperajale suundumist on turistidele kohustuslik käia läbi kaitseala keskusest, kus kaitseala 

külastajaid teavitatakse kaitsealal kehtivatest käitumisnormidest ning vajadusel ka muudest 

keskkonnaalastest õigusnormidest. 

Eesmärk 

Kaitseala on piisavalt tähistatud ning varustatud infostendidega Matkamist organiseeritud 

matkad ei toimuks kevadsuvel rabalindude pesitsushooajal ning ei häiriks kaitstavate liikide 

pesitsemist alal. varustatud sobivate infostendidega. 

37

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD 

TEGEVUSED JA EELARVE 

4.1.1. Nigula raba servaalade veerežiimi taastamine 

Probleem: Nigula sookompleksil on mitmeid erivanuseklised kraavi, samuti eraldati eelmise 

sajandi viiekümnendail kraavidega rabalaam teda ümbritsevaist madal- ja siirdesooaladest 

piirdekraaviga. Omakorda rajati rabalaama ümbritsevale madalsooaladele mitmed 

kuivendussüsteemid. Vajadus kraavide järele kaitsealal puudub, veelgi enam, kaitse-eesmärkide 

hulka kuulub sookompleksi loodusliku arengu tagamine. 

Tegevuste kirjeldus: Loomulikult pole mõistlik lühikese ajaga kaotada kuivenduskraavide võrk. 

Alustada tuleb rabalaamal olevate ja rabalaama piiravate kraavide sulgemisega. Need kraavid 

mõjutavad kõige tugevamalt rabalaama hüdroloogilist ja ökoloogilist seisundit. Valdavalt 

piirdekraavide kuivendava mõju tõttu on suur osa rabalaama servaaladest metsastunud, mistõttu 

on on neil aladel turbateke katkenud ja olemasolev turvas mineraliseerub. Seepärast tuleb lisaks 

kraavide sulgemisele eemaldada puurinne piirdekraavi ja rabalaama nõlva vahelisel alal. 

Sõltuvalt kohast on sellise riba laius 20 – 80 (maks 100) meetrit. Paljudel juhtudel paiknevad 

kraavid kaitseala piiril teenindades ka alast väljapoole jäävaid majandatavaid metsaja 

põllumaid ning nende sulgemine pole võimalik ega põhjendatud. 

38

Joonis 8. Kaitsealal paiknevad sulgemist vajavad kuivenduskraavid Nigula raba servades 

(tähistatud sinise joonega). 

4.1.2. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine 

Varem karjatamiseks kasutatud metsad hakkavad kaduma põllumajandusliku tegevuse 

vähenemise tõttu. Ttagada ca 5 hektaril puiskarjamaal Mäeküla piiranguvööndis Raivo 

maaüksusel järjepidev karjatamine, kusjuures karjatamise intensiivsus ei tohi ületada 1 lü/ha 

(2001. a maksti toetust 4,7 ha puiskarjamaa majandamiseks); 

Taastada ca 30 ha puiskarjamaad (Härgmäe, Pikksaare ja Kaubaru piiranguvööndites ja Järve 

sihtkaitsevööndis) puistu hõrendamise ja võsa eemaldamise teel, tagada puistu liituvus vähemalt 

0,2; 

39

4.1.3. Ulukite toitmiskohtade likvideerimine kaitsealal 

Probleem: Kaitsealal paikneb mitu ulukite toitmiskohta koos varitsustornidega. Nende effekt on 

pigem negatiivne, suurendades mitmete ulukiliikide arvukust (näit. metssead). Tegemist on 

üleriigilise probleemiga ja selle lahendamine lihtsalt toitmiskohtade järsu likvideerimisega üle 

riigi võib omada negatiivseid tagajärgi. Ülestoidetud arvukusega ulukite populatsiooni 

kahandamine mõistlikule tasemele on pikemaajalisem ja terviklikku plaani eeldav tegevus. Kuid 

alustada tuleb sellega kohe. 

Tegevuste kirjeldus: igal järgneval aastal likvideerida üks toitmiskoht 

4.1.4. Kaitseala tutvustamine 

Õpperaja taastamine 

Nigula looduskaitseala 6,8 km pikkune õpperada koos seal asuvate vaateplatvormidega on 

ehitatud 1995. aastal ja on nüüdseks amortiseerunud ning vajab taastamist. 

Tegevuste kirjeldus: 

Arukas on taastada Nigula sihtkaitsevööndis asuv 6,8 km pikkune õpperada kogu tema pikkuses. 

Kuigi RMK alusel planeeritakse taastada vaid raja üks haru, pole see plaan loodushariduslikus 

mõttes mõistlik – käia Nigula järve äärest algavalt rajalt Salupeaksini (ca 3 km) ja tulla siis sama 

teed pidi tagasi on puhtemotsionaalselt nüri. Raja äärde tuleb rajada infostendid, millel 

tutvustatakse soo arengut, erinevaid rabatüüpe, põhilisi taime- ja loomaliike, soode hoidmise 

vajadust ehk soo-ökosüsteemi teenuseid. Salupeaksile mineva raja keskoss tuleb rajada 

vaatetorn, millelt saab ülevaate rabamaastikest. Tornis on infostendid. Samuti tuleb taastada 

Nigula järve ääres olev paviljon. 

Õpperaja täiustamine infostendidega (PVC-alustel). 

Nigula LKA välibaas 

Probleem: välibaasi seisund on ebamäärane 

Tegevuste kirjeldus: tagada välibaasi edasise tegevus ja leida selleks vajalikud katteallikad 


näitusepaviljoni elektrifitseerimine (vt 4.6.10.) ja remont; 

olemasoleva ekspositsiooni säilitamine ja uuendamine; 

kaitseala keskuse juurde luua näitustetuba hästikujundatud ekspositsiooniga ja fotodega Nigula 

looduskaitseala ajaloo ja looduse kohta; 

töötada välja esitlusprogramm video ja slaididega. 

4.1.5. Kultuuripärandi hooldustööd 

Maapiirkondades on inimesi vähemaks jäänud ja seetõttu hakkavad kaduma traditsioonilised 

paigad/objektid, mis on seotud inimasustusega. Samuti on vanad taluhoovid väärtuslikud 

elupaigad oma põlispuude ja kiviaedadega. Nende objektide taastamise üheks võimaluseks on 

kasutada talguliste abi. 


1. Endisaegsete koha- ja talunimede säilitamine; 

2. Härgmäe piiranguvööndi ja Vana-Järve tammealleede võsast puhastamine; 

3. Endiste talukohtade hooldamine kogu kaitseala piires: võsa eemaldamine, niitmine, 

tähistamine endiste talunimedega; 

4. Eogu kaitseala kiviaiad säilitada endisel kujul, osaliselt ka taastada. 

40

4.1.6. Kaitseala tähistamine 

Kaitseala piiritähised ja liikumispiirangu tähised vajavad uuendamist. 


1. Viitade ja märkide paigutamine telkimisplatsidele, õpperadadele jne; 

2. Kaitseala välispiiri ja liikumispiirangutega alade tähistuse uuendamine. 

41

4.2 Eelarve 

Eelarve tabelisse 6 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks 

käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. 

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse 

prioriteetsusklassidesse: 

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas 

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele 

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja 

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste 

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. 

42

Jrk 

Tabel 2. Nigula looduskaitseala kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava 

Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja 

Inventuurid, 

seired, 

uuringud 

Prioriteet 

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku 

Sadades eurodes 

1 Inventuur 0 

2 Uuring 0 

3 Soolinnustiku seire Riiklik seire 0 

Sooalade loodusliku veereziimi 

Tulemusseire KKM 

4 

taastamine 

1 760 0 

Kaitsealusete taimeliikide leviku ja Andmete 

KA 

5 seisundi hindamine 

kogumine 

1 X X X 0 

9Hooldus, 

taastamine ja 

ohjamine 

15 

16 

17 

18 

19 

20 

21 

22 

23 

Kaitseala tähiste uuendamine 

kaitseala ja selle sihtkaitsevööndite 

tähiste paigaldamine 

Võsas jm mittekäidavates kohtades 

olevate SKV tähiste likvideerimine 

Infotahvlite koostamine 

13Taristu, 

tehnika ja 

loomad 

Infotahvlite 

likvideerimine 0 

Infotahvlite 

hooldamine 0 

Muu taristu 

rajamine 

Muu taristu 

likvideerimine 

Muu taristu 

hooldamine 

Kaitsealuste 

objektide 

tähistamine 

Tähiste 

likvideerimine 

Tehnika/Loom 

ade soetamine 

Trükiste 

väljaandmine ja 

KA 

KA 

KA 

1 50 50 

1 

1 50 

0 

43

infotahvlite 

koostamine 

25 

26 

Kaitsekorralduslikud tegevused 

Soode servaalade veerežiimi 

taastamise eeltööd (planeerimine ja 

projekteerimine) 

Kultuuriväärtuste hooldamine 

veerežiimi 

taastamine 

veerežiimi 

taastamine 

RMK 

RMK 

1 X X 

1 X X X X 0 

Kavad, plaanid, eeskirjad 

31 Kaitsekorralduskava uuendamine Tegevuskava KA 1 X 

32 Kaitse-eeskirja täpsustamine Tegevuskava KA 2 X X 

44

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 

Niidurüdi Paaride arv 8 

Kaitse-eesmärgiks 

olevad linnuliigid 

Kaitstavad 

taimeliigid 

Kaljukotkas Paaride arv 1 

Merikotkas Paaride arv 1 

Rohunepp 

soohiilakas, sookäpp, 

kaunis kuldking, 

jumalakäpp 

Elupaigade 

seisund 

Elupaikade 

seisund 

Elupaikade seisund 

vähemal praegusel tasemel 

Elupaikade seisund 

vähemal praegusel tasemel 

(pole halvenenud) 

Liigi potentsiaalne esinemine alal 

Kooslused (Natura elupaigad) 

Rabad (7110*) 

Rikutud kuid 

taastumisvõimelised 

rabad (7120) 

Siirde- ja õõtsiksood 

(7140) 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Rabas 

pesitsevad 

lagerabadele 

iseloomulike 

linnuliikide 

arv 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

7833 

A 

5 

53 

B 

591 

Raba elupaiga heale seisundile 

viitavad kui alal pesitsevad 

lageraba spetsialistid nagu rüüt, 

mudatilder, punajalg-tilder, 

sookiur, kiivitaja. 

Veerežiimi taastamistööde tõttu on 

elupaiga seisund paranemas 

Elupaiga 

seisund A 

Veerežiimi taastamistööde tõttu on 

elupaiga seisund kaitseala lääneja 

edelaservas paranemas 

Liigirikkad Elupaiga 244 Veerežiimi taastamistööde tõttu on 

45

madalsood (7230) pindala (ha) elupaiga seisund kaitseala 

edelaservas paranemas 

Elupaiga 

B 

seisund 

Nokkheinakooslused 

(7150) 

Vanad loodusmetsad 

(*9010) 

Laialehised 

(*9020) 

metsad 

Siirdesoo- ja 

rabametsad (*91D0) 

Soostuvad ja soolehtmetsad 

(*9080) 

Puisniidud (*6530) 

Liigirikkad 

lubjavaesel 

(*6270) 

niidud 

mullal 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

A 

220 

B 

39 

B 

354 

B 

106 

B 

192 

B 

11,8 

B 

46

Aas-rebasesaba 

ürt-punanupuga 

niidud (6510) 

ja 

Huumustoitelised 

järved ja järvikud 

(3160) 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

Elupaiga 

pindala (ha) 

Elupaiga 

seisund 

7,8 

B 

207 

A 

47

KASUTATUD KIRJANDUS 

Erit, M., Kuresoo, A., Luigujõe, L., Pehlak, H. 2010. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 

kaitse 

tegevuskava 2008-2012 Keskkonnaministeerium 

Orru, M. 1995. Teatmik Eestiturbasood. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus. 

Paal, J. 2000. "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikool. 

Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. 

Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendi piltidega lisa. 

Ruusmaa, J., Luig, J. 2005. Rabakiilid. Eesti Loodus, 2, 30 - 33. 

Riikliku keskkonnaseire kohustuse Nr. 3M-7 linnustiku seire projekti "Soode ja rabade 

linnustik" 1999.a. lõpparuanne. 

Seadused, määrused ja eeskirjad 

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758). 

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Vabariigi Valitsuse määrus 18.05.2007 nr 

154. 

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava kinnitaja 

määramine 

(RTL 2009, 81, 1174). 

Infosüsteemid ja andmebaasid: 

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) 

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/ 

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main 

Seireveeb (Riiklik keskkonnaseire programm) 

http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.phpid=13 

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/ 

Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/ 

48

LISAD 

Lisa 1. Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri 

Vastu võetud 27.01.2006 nr 24 

RT I 2006, 6, 36 

jõustumine 05.02.2006 

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 

1. peatükk 

ÜLDSÄTTED 

§ 1. Nigula looduskaitseala 1 kaitse-eesmärk 

(1) Nigula looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 

1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja 

maastiku kaitse; 

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 

liikide – suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väikekonnakotka 

(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), 

must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), 

laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi 

(Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus 

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e 

kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku 

(Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa 

glareola) ja rändlinnuliikide kaitse; 

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja 

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja 

järvikute (3160) 3 , niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga 

niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), 

vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade 

(9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas 

nimetatud liikide – hariliku lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) 

kaitse. 

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse 

piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks 

piiranguvööndiks. 

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas 

määruses sätestatud erisustega. 

(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 

2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). 

§ 2. Kaitseala asukoht 

(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja 

Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. 

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 4 . 

49

§ 3. Kaitseala valitseja 

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 

2. peatükk 

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus 

(1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on 

lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. 

(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks 

ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine eramaal ja telkimine ning lõkke tegemine 

õuemaal on lubatud omaniku loal. 

(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala 

valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine 

kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega 

seotud tegevuses, poollooduslike koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldamisel, 

metsatöödel, põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas 

teadustegevuses. 

(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. 

§ 5. Keelatud tegevus 

(1) Kaitseala vetel on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja 

päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala 

valitsemisega seotud tegevuses. 

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 

3) väljastada metsamajandamiskava; 

4) kinnitada metsateatist; 

5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 

7) anda projekteerimistingimusi; 

8) anda ehitusluba. 

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine 

(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab 

kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse 

mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse 

korral omapoolsed tingimused. 

(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala 

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või 

seisundit. 

(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud 

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala 

kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, 

vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse 

osas. 

(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise 

järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus 

võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 

50

3. peatükk 

LOODUSRESERVAAT 

§ 7. Loodusreservaadi määratlus 

(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või 

veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike 

protsesside tulemusena. 

(2) Kaitsealal on Urissaare loodusreservaat. 

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk 

Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku 

protsessina. 

§ 9. Tegevus loodusreservaadis 

Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja 

arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja 

nõusolekul teadustegevuses ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil. 

4. peatükk 

SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus 

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja 

poollooduslike koosluste säilitamiseks. 

(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit: 

1) Nigula sihtkaitsevöönd; 

2) Laiksaare sihtkaitsevöönd; 

3) Kuuselohu sihtkaitsevöönd; 

4) Järve sihtkaitsevöönd; 

5) Kolbergi sihtkaitsevöönd; 

6) Strupa sihtkaitsevöönd. 

§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk 

(1) Nigula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide arengu tagamine 

üksnes loodusliku protsessina. 

(2) Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on 

koosluste tüübi säilitamine, liikide ja vanuse mitmekesisuse hoidmine, looduse mitmekesisuse 

ja maastikuilme säilitamine ning taastamine. 


(1) Inimestel on lubatud viibida kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja 

matkarajal ning korraldada seal kuni 50 osalejaga rahvaüritusi. 

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 

1) inimeste viibimine väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada, marjade, 

seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 

2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine õppe- ja matkarajal ning rahvaürituste 

korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades; 

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 

4) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd; 

5) loodusliku veerežiimi taastamine; 

51

6) Laiksaare, Kuuselohu, Järve, Kolbergi ja Strupa sihtkaitsevööndis metsakoosluse 

kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada 

nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja 

täiuse osas; 

7) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 

8) võõrliikide eemaldamine. 


Sihtkaitsevööndis on keelatud: 

1) majandustegevus; 

2) loodusvarade kasutamine; 

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, 

tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või 

kaitseala tarbeks; 

4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. 

§ 14. Vajalik tegevus 

Järve, Kolbergi, Kuuselohu ja Strupa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja 

liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik 

tegevus, nagu heina niitmine, loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt 

kaitse-eesmärgile. 

5. peatükk 

PIIRANGUVÖÖND 

§ 15. Piiranguvööndi määratlus 

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu loodusreservaati ja sihtkaitsevööndisse. 

(2) Kaitsealal on Nigula piiranguvöönd. 

§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk 

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning 

taastamine. 


(1) Piiranguvööndis on lubatud: 

1) majandustegevus; 

2) kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades; 

3) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 

2 punktides 5–8 sätestatut. 

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 

1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kopratammide madaldamine; 

2) uute veekogude, sildade ja truupide rajamine. 

3) enam kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. 


Piiranguvööndis on keelatud: 

1) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul 

kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 

2) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse 

mitmekesisus; 

52

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 

4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 

5) uue maaparandussüsteemi rajamine. 

§ 19. Vajalik tegevus 

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide 

elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu rohu niitmine, loomade 

karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. 

6. peatükk 

RAKENDUSSÄTE 

1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 

667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 

(EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 

33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, 

lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). 

2 Nigula looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määruse nr 242 

«Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 

1979. a määruse nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» alusel. 

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 

2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 44 asub kaitseala Põhja-Liivimaa linnualal ja punkti 

2 alapunktist 239 hõlmab Nigula loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitseeesmärkidele, 

arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I 

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 

000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Laiksaare ja Orajõe metskonna 1997. aasta planšeti (mõõtkava 1:10 000) 

alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2004. a. 

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning 

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 

53

Lisa 2. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise 

käigus tehtud kaitsekorra ja piiride muutmise ettepanekute 

koond 

54

Lisa 3. Väärtuste koondtabel 

/Täidetakse peale kava lõplikku valmimist/ 

55

Lisa 4. Nigulalooduskaitsealal ja selle ümbruses esinevad EL 

Linnudirektiivi Lisa I linnuliigid 

Liik 

Kaitsekategoori 

a 

Staatus 

toitekülalin 2–3 

Gavia arctica järvekaur 

e 

Podiceps auritus sarvikpütt pesitseja 1–2 

toitekülalin 0 

Phalacrocorax carbo kormoran 

e 

Ciconia nigra must-toonekurg pesitseja 2–3 

Ciconia ciconia valge-toonekurg pesitseja 1–2 

Cygnus columbianus väikeluik läbirändaja 1–2 

Cygnus cygnus laululuik läbirändaja 1–2 

Anser erythropus väike-laukhani läbirändaja 3 

Branta leucopsis valgepōsk-lagle läbirändaja 0 

Pernis apivorus herilaseviu pesitseja 1–2 


Haliaeetus albicilla merikotkas 

e 


Circus aeruginosus roo-loorkull 

e 

Circus cyaneus välja-loorkull pesitseja 1–2 

Circus pygargus soo-loorkull pesitseja 1–2 

Aquila pomarina väike-konnakotkas pesitseja 3 

juhukülalin 1–2 

Aquila clanga suur-konnakotkas 

e 


Aquila chrysaetos kaljukotkas 

e 


Pandion haliaetus kalakotkas 

e 

Falco columbarius väikepistrik pesitseja 2–3 

Falco peregrinus rabapistrik läbirändaja 1 

Bonasa bonasia laanepüü pesitseja 2 

Tetrao tetrix teder pesitseja 3 

Tetrao urogallus metsis pesitseja 2 

Porzana porzana täpikhuik läbirändaja 0 

Crex crex rukkirääk pesitseja 3 

Grus grus sookurg pesitseja 2 

Pluvialis apricaria rüüt pesitseja 3 

Philomachus pugnax tutkas pesitseja 1 

Gallinago media rohunepp pesitseja 2 

Tringa glareola mudatilder pesitseja 2 

Sterna hirundo jōgitiir läbirändaja 0 

Sterna paradisaea randtiir läbirändaja 0 

Bubo bubo kassikakk pesitseja 2 

Looduskaitse-väärtus 

seisukohalt 

liigikaits 

56

juhukülalin 0 

Surnia ulula 

vöötkakk 

e 

Glaucidium 

pesitseja 2 

passerinum 

värbkakk 

Strix uralensis händkakk pesitseja 2 

Asio flammeus sooräts pesitseja 1 

Aegolius funereus karvasjalg-kakk pesitseja 1 

Caprimulgus 

pesitseja 3 

europaeus 

öösorr 

juhukülalin 0 

Alcedo atthis jäälind 

e 

Picus canus hallpea-rähn pesitseja 3 

Dryocopus martius musträhn pesitsev 3 

Dendrocopos leucotos valgeselg-kirjurähn pesitseja 3 

Picoides tridactylus kolmvarvas-rähn pesitseja 3 

Lullula arborea nōmmelōoke läbirändaja 0 

Luscinia svecica sinirind läbirändaja 0 

Lanius collurio punaselg-ōgija pesitseja 2 

Sylvia nisoria vööt-pōōsalind pesitseja 0 

Ficedula parva väike-kärbsenäpp pesitseja 3 

Emberiza hortulana pōldtsiitsitaja pesitseja 0 

57

Lisa 5. Nigula looduskaitsealal ja selle ümbruses esinevad EL 

Linnudirektiivi Lisast I puuduvad rändliigid 

Liik 

Looduskaitseväärtus 

liigikaitse 

Staatus 

seisukohalt 

Cygnus olor kühmnokk-luik toitekülaline 0 

Anser fabalis rabahani rändel peatuja 3 

Anser albifrons suur-laukhani läbirändaja 3 

Anser anser hallhani juhukülaline 0 

Anas penelope viupart rändel peatuja 1 

Anas crecca piilpart pesitseja 2 

Anas platyrhynchus sinikael-part pesitseja 1 

Anas acuta soopart rändel peatuja 1 

Anas clypeata luitsnokk-part rändel peatuja 1 

Aythya ferina punapea-vart rändel peatuja 0 

Aythya fuligula tuttvart pesitseja 1 

Bucephala clangula sõtkas pesitseja 2 

Mergus serrator rohukoskel eksikülaline 0 

Mergus merganser jääkoskel pesitseja, rändel 1 

peatuja 

Charadrius dubius väiketüll juhuslik pesitseja 0 

Vanellus vanellus kiivitaja pesitseja 2 

Gallinago gallinago tikutaja pesitseja 1–2 

Lymnocryptes mudanepp rändel peatuja 1 

minimus 

Limosa limosa mustsaba-vigle juhuslik pesitseja 0 

Numenius phaeopus väikekoovitaja pesitseja 1–2 

Numenius arquata suurkoovitaja pesitseja 1–2 

Tringa erythropus punajalg-tilder pesitseja 2 

Tringa nebularia heletilder juhuslik pesitseja 1 

Tringa ochropus metstilder pesitseja 2 

Tringa hypoleucos vihitaja pesitseja 1 

Calidris alpina niidurisla juhuslik pesitseja 0 

58

Lisa 6. Kaasamise materjalid 

Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava kaasamiskoosolek 

PROTOKOLL 

Toimumise aeg: 17. juuli 2012. 

Toimumise koht: Nigula looduskaitseala keskus 

Koosoleku algus: 16.00 

Koosoleku lõpp: 17.00 

Koosoleku juhataja: Meelis Suurkask 

Koosoleku protokollija: Kairi Sepp 

Osalejad: 

Laimdota Truus - TLÜ Ökoloogia Instituut 

Kaja Kübar – FIE 

Enn Vilbaste – FIE 

Mati Ilomets - TLÜ Ökoloogia Instituut 

Murel Merivee – Keskkonnaamet 

Heiki Ärm – RMK Pärnumaa Metskond 

Meelis Suurkask – Keskkonnaamet 

Kairi Sepp –TLÜ Ökoloogia Instituut 

Agu Leivits - Keskkonnaamet 

Raimo Pajula – Eesti Märgalade Ühing 

Päevakord: 

1. Nigula looduskaitseala kaitseväärtuste, kavandatava kaitsekorralduskava põhimõtete 

ja tegevuste tutvustamine. 

2. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava planeeritavate tegevuste arutelu. 

1. Nigula looduskaitseala kaitseväärtuste, kavandatava kaitsekorralduskava põhimõtete 

ja tegevuste tutvustamine. 

Raimo Pajula – Andis ülevaate kaitsekorralduskava olemusest, struktuurist ja seostest kaitseeeskirjaga. 

Tutvustas planeeritavate tegevuste kava ja prioriteete ning 

kaitsekorralduskava valmimise ajakava. 

2. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava planeeritavate tegevuste arutelu. 

Arutelu ja küsimused 

Meelis Suurkask: Ka null-elupaiga kohta võiks üldised märkused olla. 

Enn Vilbaste: Endiseid inventeeritud alasid on kobraste tõttu hävinud, need tuleks fikseerida. 

Heiki Ärm: Nigula põhja osa on 2012 aasta alguses takseeritud. 

Agu Leivits: Kobraste plussid-miinused kirja. Kuna piirkonnas on rohumaade puudus, siis 

niidu elupaigaks sobimatud alad kontrollida, kas sobivad rohumaade hulka. 

Enn Vilbaste: Teine prioriteetne teema on teed ja rajad, kes peab tagama objektidele 

juurdepääsu. 

59

Agu Leivits: Kavas võiks olla ka loodusharidus, praegu käib haldusosakonna alla. 

Enn Vilbaste: Kultuuripärand 

Murel Merivee: Kultuuripärand saab olla madala prioriteediga. Looduskaitse eesmärgiks ei 

ole. Rahvuspargi algatus peab tulema „alt“ poolt, Keskonnaamet seda ei saa teha. 

Meelis Suurkask: Kui vaja, siis kaitsekorralduskava parandatakse 5 aastat hiljem. 

Murel Merivee: Kui kaitseeesmärgid ei ole korrektsed, siis lähtutakse reaalsest olukorrast. 

Rahvuspargi idee tuleb sisse kirjutada. 

Enn Vilbaste: Kes moodustab pühapaigad Riigimaal Ümbermatmata metsavennad, ca 20 

inimest. Sõjahaudade Liit ütleb, et on kultuuripärand. 

Meelis Suurkask: Kogukonna põhimõte. 

Agu Leivits: Vastu kaitseala on riigimaa, mis võiks jääda puhvriks. 

Heiki Ärm: Kui lepingud on peal, siis on raske muuta. 

Meelis Suurkask: Esitada kaardikiht, kus karjatada, kus niita. Ka esitada peatükk, kus 

analüüsitakse eelmist kaitsekorralduskava. 

Koosoleku juhataja: 

Koosoleku protokollija: 

/ / Meelis Suurkask 

/ / Kairi Sepp 

60

Lisa 6a. Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava avalikustamise koosolekul osalejate 

nimekiri 

61

Nigula looduskaitsela kaitsekorralduskava eelnÃµu - Keskkonnaamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?