Vanim jõulupuu: kas Riias või Tallinnas? (10)

Ajaloolane ja kuusehuviline (ka nimest tulenevalt) Jüri Kuuskemaa kaldub arvama, et tõenäoliselt ei saa me kunagi teada, kes Euroopas esimese kuusepuu linnaväljakul ehtis. «Hiired on osa pabereid ära söönud ja osa on kamina hakatuseks kasutatud ja on asju, mida pole kirja pandud,» ütleb Kuuskemaa.

Lätlased peavad Riia raekoja platsile toodud kuuske Euroopa vanimaks ja tähistavad tänavu selle pidulikku 500 aasta juubelit. «Neil on 1510. aastal mustpead kandnud jõulupuud vastlapäeval oma raekoja platsi, seal ümber tantsinud ja muusikat teinud ja selle ka põletanud,» tutvustab ajaloolane lätlaste õiglast alust eputamiseks.

«Lugu on niimoodi, et kui sõnasõnaliselt on mainitud kuuse kandmist ja pidustusi Riias 1510, siis meil on sõnasõnaline kirjeldus 1513,» paistavad lätlased meid Kuuskemaa selgituse järgi tõepoolest edestavat. Aga siiski! «Veidi ebamäärasemas sõnastuses on 1441 mustpeade peokorraldustes selline väljend «puu kandmine», ja nagu me teame, ei ole Tallinnas kunagi kantud ei kastanit, pärna, baobabi ega ka mingisuguseid maste,» toob Kuuskemaa loogika abil võidu omakorda Tallinna. Kusjuures «puu kandmise» märget on jõulupuuga seostanud juba 1885. aastal baltisaksa ajaloolane Friedrich Amelung.

Kuuskemaa märgib, et jõulupuu kandmine oli tore rituaal, mida just mustpead korraldasid. Nende maja juurest võeti puu õlgadele ja viidi ringtantsu ja muusika saatel pidulikus protsessioonis raekoja platsile, kus seati üles. Ajaloolase teada on sellisest rituaalist osa võtnud isegi tsaar Peeter I, kuigi see oli juba aastal 1711.

Kuuskemaa arvab, et lätlastega vaidlema hakata ei ole ilus, ja soovitab koos rõõmustada teiste eurooplaste seljatamise üle. «Pigem pidutsegem koos sel kombel, et mustpeade jõulupuu siin vanal Liivimaal nii Tallinnas kui ka Riias on palju-palju vanem kui kõikide suurte lääne metropolide omad. Mustpead olid nii Riias kui Tallinnas ikkagi üks vennaskond,» rõhutab Kuuskemaa, et Berliin sai esimese kogu-linna-kuuse alles 1780 ja Pariis alles 1865.