SAABUMINE HIINAST: Kolleegid ja sõbrad tulid Vahur Kersnale naljaga pooleks lennujaama vastu maskides ja kanderaamiga. Kopsuviiruse epitsentrist saabunud Kersna hõiskas hoopis: «Unustage SARS!»Foto: Arno Saar
Eesti uudised
12. aprill 2003, 00:00

Vahur Kersna pääses tapvast kopsutõvest

Eile õhtupoolikul jõudis Hiinast koju eestlaste Everesti-vallutusretke kajastav ajakirjanik Vahur Kersna.

«Unustage see SARS!» ütles Kersna esimese asjana sõpradele, kes olid teda kanderaami ja näomaskidega tervitama tulnud. «Te olete peast soodad. Mitte mingit SARSi pole. Ma käisin seal puhkamas,» rõkkas puhanud ja päevitunud Kersna ega lasknud surmavast kopsuviirusest juttugi teha.

«Me polnud nagu Hiinas, me olime Tiibetis ja see on sellest kohast, kus SARS on, 5000 kilomeetri kaugusel. Ma ei oska täpselt öelda, aga võrdluseks – see on viis korda nii kaugel, kui meie oleme Moskvast. SARSi võib saada muidugi igal pool, aga näiteks Viini lennuväljal, kus me täna (eile) pool päeva viibisime, ma ei näinud küll ühtegi maskiga inimest. Kuigi seal on väga palju rahvast... Nii et surmava kopsuviirusega me isiklikult seal olles kokku ei puutunud ja Tiibet on niisugune kant, kus turiste ka eriti ei liigu. Rohkem mägironijad,» räägib koos Kersnaga naasnud telemees Raivo Suviste.

Töine puhkus

Rõõmu teeb Kersnale rohkem see, et sai tublisti teletööd teha. «Kas te kujutate ette, et ma tegin üheksa päevaga viieteistkümne päeva töö,» sõnab ta.

Ta oli Hiinas kolm ja pool nädalat. «Ma jätsin vahele aklimatiseerumise ja pühendasin selle ka tööle,» räägib Kersna naljatoonil.

«Vahur oli tõeliselt tubli, sest ta läks üksinda teiselt poolt mäge baaslaagrisse,» kiidab sõpra ja kolleegi Suviste. «Paanika, et oleme kadunud, oli täiesti alusetu. Tegime ära nii palju tööd kui vähegi võimalik,» kinnitab Suviste. Mehe näos on suurim rahulolu.

Saateid eestlaste D˛omolungma-vallutusretkest tuleb vähemalt neli, ütleb Suviste. «Seda on raske prognoosida, kui palju saateid tegelikult tuleb ja mis seal kõik juhtub. Oleme suunad kokku leppinud, aga kuidas täpselt toimuma hakkab, seda ei tea,» selgitab Suviste.

Tema sõnul toodi praegu kaasa materjalid retke ettevalmistusest. 2. juunil jõuab tipugrupp tagasi ja temaga koos ka ülejäänud osa materjalist, millest kokku saabki saade. Suviste sõnul tahab operaator Tõnis Lepik minna ronijatega koos nii kõrgele kui võimalik.

«Eks seal mängivad tervis, ilm ja kõik asjad. See on pikk protsess, kuidas nad seda tippu vallutavad,» räägib Suviste. Tippu minekuks sobiv ilm on 5. ja 20. mai vahel.

Suviste sõnul peaksid Everesti-saated vaatajate ette jõudma sügisel. Kuid ta arvab, et esimesi huvitavaid kaadreid võib näha juba järgmisel kolmapäeval, «Pealtnägijas».

Kadumine oli reklaamitrikk?

«Teate, seal sadas kanamunasuurusi rahetükke,» viskab kõrval nalja Vahur Kersna. «Seal oli tõeliselt vapustav, mitu suurt vedamist järjest,» väidab päevitunud Kersna sõpradele. Tema häälest on kuulda, et maailma kõrgeima mäe vallutamisest näeme telerist suurepäraseid saateid.

Eestis puhkenud paanika, et mehed kadunud, oli enneaegne.

«Kõik see kõmu, et oleme kadunud, oli asjatu. Oleks siis keegi meile meilinud,» ütleb Suviste, et tõde olnuks igal ajahetkel lihtne teada saada.

«Reklaamitrikk,» lisab keegi vastuvõtjaist.