Uudised

Uudised

Hooletu suitsetamine on nõudnud sel aastal juba 19 inimelu
Kolmapäev, 20. dets

Pelgalt sel aastal on suitsetamisest põhjustatud tulekahju läbi hukkunud 19 inimest. Saatuslik viga tehakse külmal ajal just siseruumis suitsetamisel, mida on võimalik ennetada.

Hooletu suitsetamine on eluhoonetulekahjude kõige sagedasem süüdlane. Päästeameti statistika põhjal hukkus mullu just suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes rekordiliselt 23 inimest, hukkunuterohkem kuu oli detsember.

Meelespea tulesurmade vähendamiseks

Veendu suitsukoni kustumises

Kõige sagedasemad suitsetamisest tingitud tulesurmad tekivad lohakast suitsukoniga ümberkäimisest. Oht tulekahju puhkemiseks on suur eelkõige siis, kui suitsukoni peale suitsetamist hõõguma jääb. Tihti tekitab tulekahju ülemistelt rõdudelt alla visatud suitsukoni, ebapiisavalt kustutatud suitsukoni või valesti valitud tuhatoos. Samuti tuleks veenduda enne sigaretikoni prügikasti viskamist, et see on täielikult kustunud.

Väldi suitsetamist, kui oled väsinud või joobes

Hooletu suitsetamisega seotud tulekahjudele eelnevad sageli alkoholi tarbimine ning üldine ükskõikne suhtumine tuleohutusse. Suitsetamine väsinuna või alkoholi või narkootikumide mõju all olles suurendab tuleõnnetuste ohtu, kuna tähelepanu on hajunud. Paljud tulekahjud on alguse saanud just voodis või diivanil suitsetamisest, kus mugavas asendis väsinud inimesel kaob valvsus ning hõõguvast sigaretist alguse saanud tulekahju on põhjustanud järjekordse surmajuhtumi.

Ära suitseta toas

Oht tulekahju tekkimiseks on suur eriti külmal ajal, kui toad on soojad ja õhk kütteseadmest kuiv. Suitsetamiseks sobib õueala, mis ei asu vahetult akende ja uste lähedal ning kus ei leidu kergesti süttivaid materjale. Kui kortermajal puudub suitsetamiseks mõeldud ala, siis tuleb ise valida selline koht, kus oma harjumusega teisi ei kahjustata.

Kontrolli suitsuandurit

2022. aastal hukkus eluhoonetulekahjudes 48 inimest ning vaid 23% kodudes oli töötav suitsuandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja.

Jäta suitsetamine maha

Kõiki neid surmadega lõppenud tulekahjusid oleks saanud vältida suitsetamisest loobumisega. See on selgelt parim, mida suitsetaja enda ja teiste tervise nimel teha saab. Sigareti põlemisel tekib tuhandeid ohtlikke toksilisi ühendeid, mille sissehingamisel kaasnevad inimese tervisele suured ohud. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. 

Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk.

Hooletu suitsetamine on nõudnud sel aastal juba 19 inimelu

Kolmapäev, 20. dets

Pelgalt sel aastal on suitsetamisest põhjustatud tulekahju läbi hukkunud 19 inimest. Saatuslik viga tehakse külmal ajal just siseruumis suitsetamisel, mida on võimalik ennetada.

Hooletu suitsetamine on eluhoonetulekahjude kõige sagedasem süüdlane. Päästeameti statistika põhjal hukkus mullu just suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes rekordiliselt 23 inimest, hukkunuterohkem kuu oli detsember.

Meelespea tulesurmade vähendamiseks

Veendu suitsukoni kustumises

Kõige sagedasemad suitsetamisest tingitud tulesurmad tekivad lohakast suitsukoniga ümberkäimisest. Oht tulekahju puhkemiseks on suur eelkõige siis, kui suitsukoni peale suitsetamist hõõguma jääb. Tihti tekitab tulekahju ülemistelt rõdudelt alla visatud suitsukoni, ebapiisavalt kustutatud suitsukoni või valesti valitud tuhatoos. Samuti tuleks veenduda enne sigaretikoni prügikasti viskamist, et see on täielikult kustunud.

Väldi suitsetamist, kui oled väsinud või joobes

Hooletu suitsetamisega seotud tulekahjudele eelnevad sageli alkoholi tarbimine ning üldine ükskõikne suhtumine tuleohutusse. Suitsetamine väsinuna või alkoholi või narkootikumide mõju all olles suurendab tuleõnnetuste ohtu, kuna tähelepanu on hajunud. Paljud tulekahjud on alguse saanud just voodis või diivanil suitsetamisest, kus mugavas asendis väsinud inimesel kaob valvsus ning hõõguvast sigaretist alguse saanud tulekahju on põhjustanud järjekordse surmajuhtumi.

Ära suitseta toas

Oht tulekahju tekkimiseks on suur eriti külmal ajal, kui toad on soojad ja õhk kütteseadmest kuiv. Suitsetamiseks sobib õueala, mis ei asu vahetult akende ja uste lähedal ning kus ei leidu kergesti süttivaid materjale. Kui kortermajal puudub suitsetamiseks mõeldud ala, siis tuleb ise valida selline koht, kus oma harjumusega teisi ei kahjustata.

Kontrolli suitsuandurit

2022. aastal hukkus eluhoonetulekahjudes 48 inimest ning vaid 23% kodudes oli töötav suitsuandur. Suitsuandur kaitseb nii sind ennast kui ka sinu naabreid tulekahjude eest. Veendu, et sinu suitsuandur on töökorras ning vajadusel vaheta patareid välja.

Jäta suitsetamine maha

Kõiki neid surmadega lõppenud tulekahjusid oleks saanud vältida suitsetamisest loobumisega. See on selgelt parim, mida suitsetaja enda ja teiste tervise nimel teha saab. Sigareti põlemisel tekib tuhandeid ohtlikke toksilisi ühendeid, mille sissehingamisel kaasnevad inimese tervisele suured ohud. Sigareti ots hõõgub temperatuuril 400-900°C ja kokkupuutel kergesti süttivate materjalidega on tulekahju tekkimine väga lihtne. 

Suitsetamisest jäädavalt loobumine on parim lahendus, aga kui päeva pealt loobuda ei ole võimalik, saab valida vähemalt sellise alternatiivse tubakatoote, mis ei põle. Näiteks kuumutatava tubaka seadmel ei toimu põlemist, mistõttu väheneb ka hooletute tulekahjude risk.

nohu2
herbion