Kui sinu elus jääb aeg mingil põhjusel seisma, võib juhtuda, et vaikus hakkab rääkima. Minuga nii läks. Lamasin voodis ja väljavaated sealt tõusta ei olnud just üleliia suured. Aega mõelda oli palju. Ühel hetkel ilmusid valgele seinale read ning nii lihtne tundus olevat neid sealt maha kirjutada. Esialgu mõtlesin, et teen seda ainult ühele väikesele poisile. Juhuks, kui teda kunagi peaks huvitama. Siis aga, lugedes lahkunud kolleegist kirjutatut, mõistsin, et kui sinu elust ähvardab saada raamat, on targem oma lugu ise ära rääkida. Lõpuks tegingi kaks varianti, teine on nüüd siin. Kindlasti mitte mingi eriline šeikspiir, aga loodetavasti maailm sellest palju õnnetumaks ka ei muutu.
„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud,“ ütleb Vahur Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida.“
Mul ei ole kunagi Kersna vaimustust olnud. Selline neutraalne suhe :P. Plaanis tema raamatuid lugeda pole olnud. AGA.... see raamat sattus mu kätte täiesti juhuslikult raamatukogust, mahakantud raamatute riiulist. Tegelikult ei julge väita, et see leid oli juhuslik. Elus ei ole midagi juhuslikku. ;)
Raamat oli minu jaoks huvitav . Nägin mitut uut Vahur Kersna külge, lugesin mitmest saatest, millest enne aimugi polnud.
Raamatus on kokku kogutud lood erinevatelt isikutelt, kes Vahur Kersnaga kokku on puutunud ja ka Kersna enda mälestusi. Pigem nagu kollaaž kui jutustus. Seetõttu vast võttis ka päris hulk aega läbi lugemine.
KUI SA ANNAD AJAL AEGA ISEENNAST PAITADA SIIS VÕIB AEG SU HINGEPÄIKSEL LASTA VÄHE AITADA PAISTA SOOJAKS SOOVIRANNAD HOMSE PÃEVA RÄNNUMAAD JUSTAP NEED MIS MEELES KANNAD KUHU SOOVID SINNA SAAD
Kerge lugemine, palju pilte. Tore on temast rohkem teada, siiski ma ei saa aru, miks ta on nii palju materdada saanud. Ühiskonnakord on vist selline, et kui julged oma sõna välja öelda, siis saad peksa. Vahur tundub rahulik, aga kindel oma sihil kõndija. Väga sümpaatne. Raamatus meeldis veel see, et ei olnud naiste teemadega üle võlli mindud. Kõik oli väärikas. Formaat ehmatas algul. Nii suur!
Elulooraamat teleajakirjaniku Vahur Kersnast. Pärit Antslast, isa oli Aksel - spordiõpetaja. Kersna läks pärast TÜ zurnalistikat õppima. Käis pikka aega Viljaga (Savisaar). Kersna naine on Liina - kohtusid töö käigus. Väga hea stiiliga kirjutatud raamat. Meeldis väga!
This entire review has been hidden because of spoilers.
Thrilling story about the authors life, the first half of it, as the rest is all ahead! What a remarkable life he's had, full of adventures and integrity. He shows there are rarely any obstacles to create something real, just from a small idea. Just get going. I am still, and always will be amazed how he is able to speak out truth and pure gold every time he has something to say. And the author has. Easy read with descriptive photo material.
I have only just started with it but I've gotta say: there are more things worthy of quoting but Kersna has already written them all down. He writes about his life but does not go into detailes, as some things are just too private. I respect that.I can't wait to read it until the end. Now that I have finished this book, there are a lot of things worth thinking over. We know that the things behind tv are not all that glamorous, celebrities are also only human, but is it really worth driving people into corners and just look how they fade? Kersna has been on the screen from more than 2 decades and seen a lot of it. He has a sense and style to write it all down, honest, but critical.
Raamatu sain Raamatuvahetusest. Nägin ja hetke emotsiooni najal tellisin. Lugeda oli kerge ja läbi sai kiiresti. Oma osa sellel oli rohketel piltidel, mida tundus olevat enam kui teksti.
Raamatus kirjutab autor ise oma lugu ja laseb jutustada ka teistel. Kirjutatud on pigem positiivsel toonil.
Ei kahetse, et tellisin ja lugesin. Juba sai Raamatuvahetuses ka uue lugeja endale :)
Elulooraamatute kategoorias väga hea mu meelest! Kui neid üldse kirjutada, siis just nii! Põhimõtteliselt lugesin läbi ühe hingetõmbega. Oli nauditav tekst, mõnusalt sarkastiline huumor ja avas minu jaoks uusi tahke sellest inimesest. Mõnusa surinaga raamat!
Kuna peale Vahur Kersna oli antud raamatus ka paljude teiste kirjatöid, siis veidike häiris ühtse kirjastiili puudumine. Oli küll kerge lugemine, või pigem pildiraamatu mõõtmetes teos, kuid siiski venis ja lõpp ei tahtnud kohe kuidagi tulla. Läbi ta sain, ka paar uut teadmist, kuid uuesti ei loeks.