Õunapuud – maikuu õitsejad
Aed-õunapuu taimi võib leida ka loodusest, kuhu liik on levinud peamiselt inimeste abil, kes on visanud õunasüdamed koos seemnetega maha.
Aedades kasvatatakse veel paradiisi-õunapuud (Malus pumila var. paradisiaca), mis on kääbuskasvuline (umbes 2 m kõrgune) ja kannab lühikese raoga kuni 5-cm läbimõõduga vilju.
Tihti nimetatakse paradiisiõunteks aga ploomilehise õunapuu ehk kitaika (Malus × prunifolia) vilju, millel viljaraag on pikk ja viljad tihti veidi piklikud ja kuni 3 cm läbimõõdus.
Parkides võib kohata ida-mariõunapuud (Malus baccata) ja mandžuuria mariõunapuud (Malus baccata var. mandshurica), mis on kõrgema kasvuga puud (10 m) ja kannavad väikseid 1-2 cm läbimõõduga pikaraolisi vilju. Eriti populaarsed olid mariõunapuud haljastuses 1950. aastate algul nn. stalinismi perioodil.
Väga rikkalikult õitseb Sargenti õunapuu (Malus sargentii), mis on väikeste, alla 1 cm läbimõõduga pikaraoliste viljadega madal laiuv puu.
Tähelepanu äratavad roosaõielised õunapuud. Nende esivanemaks on verev õunapuu (Malus niedzwetzkyana). Tuntuim hübriidne roosade õitega liik on purpur-õunapuu (Malus × purpurea). Vanematest sortidest on tuntud 'Eleyi', uuematest 'Royalty', 'Rudolph', Profusion' jt. Eesti sortidest võib kiita sorti 'August Vaga'. Täidisõielistest sortidest on ilus 'Van Eseltine'.
Õunapuud on üsna pinnapealse juurekavaga, mistõttu puude lähiümbrus oleks parem hoida murust vabana, et rohttaimed sademeid ära ei kasutaks.
Eesti looduses võib harva kohata mets-õunapuud (Malus sylvestris), mille viljad on väiksed ning okste ladvad, pungad ja lehed on karvadeta. Mets-õunapuu on looduskaitse all.
