Parimat leiba küpsetatakse südamega
Põltsamaal elav ja käsitööõpetaja ametit pidav Triin Kuus andis leivaküpsetamisele sõrme ja südame neli aastat tagasi. Peretuttava soovitusel proovitud tegevus hakkas talle niivõrd meeldima, et sellest siiani küllalt ei saa. Esimene leib oli tume ja kõva koorikuga – meenutab Triin ise –, kuid pere keskis sai see kärmesti söödud. “Eks alguses katsetasin nii ja naa, et retsept käepäraseks saada ning ahju proovida – parim leib valmib ikka sellel, kes tunneb nii leivaahju kui ka koostisosi nagu oma viit sõrme,” muigab Triin ning sõnab, et kogemustega tuleb vilumus.
Klassikaline must leib on Triinu lemmik. Vahetevahel tekib küpsetamise käigus küll tuju katsetada, kuid reeglina on valikud tagasihoidlikud. Tainasse poetab naine köömneid, kuid on valmistanud ka puuviljade ja pähklitega magusaks palaks sobivat leiba ning küüslauguküüsi või koriandrit sisaldavat leiba.
Triinu leib mekib rahvale
Ega ühe leiva poelettidele jõudmine üleöö käi. “Kõigepealt tegime Leiburiga mitu head kuud koostööd: nemad hakkasid retsepti kohandama suurtootmisele sobivaks, seejärel tegid mitu prooviküpsetamist ning alles pärast seda asusid tootma müügiks,” selgitab Triin oma leiva poelettidele jõudmisest rääkides.
Alguses, mil leivale reklaami tehti, oli tegu lausa müügihitiga – nagu Leiburist öeldi, osteti seda keskmiselt 2000 pätsi päevas, mis on uustulnuka puhul väga hea näitaja. Triin oli leiva suurest menust üllatunud, sest retsepti konkursile saates ei osanud ta mõelda ega lootagi, et asi võiks nii kaugele minna.
Triinu leib on täisterarukkijahust, sekka tumedat rukkilinnast – sisaldab rukkikliisid ja köömneid ning loomulikult kõike muud, mida leiva küpsetamiseks vaja läheb. Naine ise sõnab, et tehases valmistatud leib on tegelikult maitselt üpris sarnane sellega, mis koduses ahjus valmib, küll aga erineb konsistents. Nimelt ei saa tehases jätta tainast nii vedelaks kui kodus, sest muidu ei ole seda võimalik hiljem piisavalt õhukeselt viilutada. See on aga väike erinevus.
Uitmõte sai teoks
“Mõtlesin proovida, kuidas minu retseptil võiks leivavõistlusel minna. Tegelikult alguses seda meedia poolt isegi pelgasin, sest olen tagasihoidlik inimene, kuid otsustasin, et mis seal ikka. Kindlasti kohe ei valmistanud ma leiba konkursi jaoks. Tegu oli ikkagi mulle käepäraseks saanud retseptiga, mida oskan teha ka une pealt ja ilma paberilt järge ajamata,” lausub leivameister.
Kui uurin, kas ja kuidas Triinu koostöö Leiburiga edaspidi jätkub, ütleb ta, et on arvatud selleaastase leivavõistluse žüriisse. 31. oktoobriks peaksid kõik aktiivsed leivameistrid oma osalemissoovist teada andma. “Läinud aastal oli 60 osalejat, kellest finaali valiti 10. Imestan siiani, et nende hulka sattusin ja lõpuks võitjaks tulin!” sõnab Triin rõõmsalt. Varsti, juba novembri algupoolel hakkab Triin koos teiste žüriiliikmetega finaali jõudnud leibasid mekkima ning arvamust avaldama.Triinu rukkileib (üks vormileib)
1. päev
>0,5 l vett
>2 sl juuretist
>3–4 dl rukkitäisterajahu
>2–3 sl linnaseekstrakti
2. päev
>1,5–2 tl soola
>1 dl suhkrut
>1,5–2 tl köömneid
>2 sl kooritud kanepiseemneid
>0,5 dl rukkikliisid
>0,5 dl linnasejahu
>2–3 dl rukkitäisterajahu
Sega leige vesi juuretise ja linnaseekstraktiga. Lisa nii palju jahu, kuni tekib hapukoorepaksune segu. Kata nõu rätikuga ning jäta 12 tunniks sooja kohta hapnema.
NB! Enne ainete lisamist võta ära juuretis järgmiseks leivateoks.
Lisa sool, suhkur, seemned, köömned, kliid ja jahud. Sega tainas korralikult läbi. Vooderda vorm küpsetuspaberiga ja tõsta tainas sisse. Silu leib märja käega ühtlaseks ja tee sisse kolm “nabaauku”. Kata rätiga ning jäta sooja kohta kerkima.
Leib on ahju panekuks valmis 2–4 tunni pärast. Eelsoojenda ahi 250 kraadini. Küpseta 220 kraadi juures 20 minutit, seejärel 200 kraadi juures veel 40 minutit. Ahjust tulnud kuum leib pane märja rätiku sisse 30 minutiks jahtuma.
